Hankeleping

Lisa 1 09.07.2026 lepingu nr 2-2/547 juurde TEHNILINE KIRJELDUS Töö Kaitseväe lasketiirude kuulipüüdjate pinnaseuuring Objekt Harjumaa, Kuusalu vald, Suru küla, Keskpolügoon 1193 (katastritunnus 35206:002:0214), Suru lasketiir Harjumaa, Kuusalu vald, Kolgu küla, Keskpolügoon 219 (katastritunnus 35206:002:0153), raketibaasi 600 m lasketiir Harjumaa, Kuusalu vald, Kolgu küla, Keskpolügoon 37 (katastritunnus 35206:002:0289), raketibaasi 300 m lasketiir Harjumaa, Lääne-Harju vald, Klooga alevik, Klooga laskeväli 1 (katastritunnus 29501:009:0206), Klooga harjutusvälja 200 m lasketiir Harjumaa, Lääne-Harju vald, Klooga alevik, Klooga laskeväli 1 (katastritunnus 29501:009:0206), Klooga harjutusvälja 1000 m lasketiir Võru maakond, Võru vald, Juba küla, Tsiatsungõlmaa (katastritunnus 91701:001:2906), Tsiatsungõlmaa 100 m lasketiir Võru maakond, Võru vald, Hänike küla, Nursipalu harjutusväli (katastritunnus 76702:002:0470), Vilbusuu laskeväli 200 m lasketiir Võru maakond, Rõuge vald, Tsirgupalu küla, Nursipalu harjutusväli (katastritunnus 69701:001:0140), Sõmerpalu metskond 1 Keretu 300 m lasketiir (parem) Võru maakond, Rõuge vald, Tsirgupalu küla, Nursipalu harjutusväli (katastritunnus 69701:001:0140), Sõmerpalu metskond 1 Keretu 300 m lasketiir (vasak) Tellija Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus 1. Sissejuhatus Kuulipüüdja on vahetult märklaudade taha projekteeritud 34° kaldega tagavallile ehitatud ja täitematerjaliga täidetud konstruktsioon, mis katab sihtmärkide taha jäävat ala, et kinni püüda kõige tihedamasse tabamusalasse lendavad kuulid ning vähendada rikošetiohtu. Kuulipüüdjate täitematerjaliks on umbes 1 m paksune liiva ja saepuru segu mahulises suhtes 2:1, millele on lisatud 1...2 % soola liiva kuivkaalu järgi. Sool aitab vältida kuulipüüdja läbikülmumist talvel. Kuulipüüdjate vajalikku kallet aitavad hoida sügavimmutatud puidust konstruktsioonid. Kaitseväe harjutusväljade erinevates lasketiirudes tehtud uuringud on näidanud, et teatud perioodi jooksul lasketiirude kuulipüüdjate pinnas reostub raskmetallide, eelkõige pliiga. Plii suur sisaldus tuleneb laskemoona ehk kuulide purunemisest kuulipüüdjas. Kuulipüüdja (ja selle efektiivsuse) amortisatsioon toimub jooksvalt ja sõltub lasketiiru kasutamise intensiivsusest. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus hooldab lasketiirude tagavallide kuulipüüdjaid regulaarselt. Hoolduse käigus sõelutakse kuulipüüdja materjalist välja kuulitükid jm praht ning sõelutud täitematerjal pannakse tagasi kuulipüüdjasse. Teatud perioodide tagant vahetatakse kuulipüüdjates välja ka kogu kuulipüüdja täitematerjal. 1/3 2. Eesmärk Töö eesmärk on kaardistada Kaitseväe kasutuses olevate lasketiirude kuulipüüdjate plii kontsentratsioon, leostuvus ja pH väärtused üheksa Kaitseväe lasketiiru kuulipüüdjas. Selleks võtta töös kirjeldatud objektidelt pinnaseproovid sügavuti ning võrrelda tulemusi õigusaktides sätestatud väärtustega. Tulemuste alusel hinnata lasketiirude kuulipüüdjates oleva pinnase keskkonnaohtlikkust. Lisaks tuleb koostada uuringu aruanne ning täita seire andmebaasi tabel, mille edastab tellija. Samuti esitada aruandes järeldused ja soovitused kuulipüüdjate hoolduste korraldamiseks, sh arvestades tellija poolt antud varasemate kuulipüüdjate pinnaseuuringute ja kuulipüüdjatele teostatud hoolduste informatsiooni. 3. Tegevused töö lahendamiseks ja tähtajad 3.1. Pinnaseproovide võtmine Kaitseväe harjutusväljade lasketiirude kuulipüüdjatest vastavalt töös „Harjutusväljade kuulipüüdjate pliiseire metoodika“ (2024, OÜ Inseneribüroo STEIGER) välja töötatud metoodikale (lisa 1.1) ja tehnilisele kirjeldusele. 3.1.1. Proovivõtmisel tuleb täita pinnaseproovide välitöö blanketid, mille tellija edastab peale lepingu sõlmimist. 3.1.2. Lasketiirudes, kus 2026.a hooldust pole planeeritud, on pinnaseproovide võtmine üks kord 2026.a kevad-suvisel perioodil. 3.1.3. Lasketiirudes, kus on 2026. aastal planeeritud kuulipüüdja hooldustööd, võetakse pinnaseproovid kaks korda – enne ja peale hooldustööde teostamist. Nendeks lasketiirudeks on raketibaasi 600 m ja 300 m lasketiir ning Keretu 300 m vasak ja parem lasketiir. 3.1.3.1. Keskpolügoon, 3 lasketiiru, kokku 28 proovi. 3.1.3.2. Klooga harjutusväli, 2 lasketiiru, kokku 15 proovi. 3.1.3.3. Nursipalu harjutusväli, 4 lasketiiru, kokku 45 proovi. 3.1.4. Kokku võetakse üheksast lasketiirust 88 proovi. 3.1.5. Territooriumite külastamiste aeg sõltub väljaõppegraafikust, seetõttu tuleb proovide võtmiseks sobilik aeg kokku leppida töö tellijaga. 3.2. Võetud pinnaseproovides plii kontsentratsiooni, leostuvuse ning pH väärtuse määramine vastavalt metoodikas toodud tingimustele ja tehnilisele kirjeldusele. 3.3. Proovide analüüsimine tuleb teostada analüüsitavate näitajate suhtes akrediteeritud laboris. 3.3.1. Labori määramispiirid peavad võimaldama tulemusi võrrelda keskkonnaministri 28.06.2019 määruse nr 26 „Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases“ lisas toodud siht- ja piirväärtustega. 3.3.2. Leostuvust tuleb võrrelda keskkonnaministri 21.04.2004 määruse nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded1“ lisas 2 esitatud piirväärtustega. 3.3.3. Uuringu tulemused esitada aruandes tabelvormingus, kus on toodud vähemalt proovivõtu asukoht, aeg, proovivõtutähis ja seiratavad näitajad ning võrdlus õigusaktides toodud näitajatega. 2/3  3.4. Võetud pinnaseproovide kohta uuringu aruanne koostamine, milles esitatakse lühike ülevaade uuringu korralduse kohta (sh metoodika), uuringu tulemused ja nende analüüs. 3.4.1. Võrrelda analüüsitulemusi punktis 3.3 nimetatud õigusaktides sätestatud siht- ja piirväärtustega. 3.4.2. Anda hinnang kõikide lasketiirude kuulipüüdjate keskkonnaohtlikkuse kohta. 3.4.3. Analüüsis tuleb mh esitada järeldused ja soovitused kuulipüüdjate hoolduste korraldamiseks arvestades lisaks seire tulemustele ka tellija poolt edastatud varasemate kuulipüüdjate pinnaseuuringute (u 8 uuringut) ja kuulipüüdjates teostatud hoolduste informatsiooni, kasutustihedust (laskude arvu) jm informatsiooni, mille edastad tellija. 3.4.3.1. Hoolduste korraldamise soovituste osas võtta arvesse ka proovide võtmisel visuaalselt hinnatud lasketiirude seisukord. 3.4.4. Aruande lisadena tuleb esitada proovivõtmistel täidetud blanketid ja proovide labori analüüside protokollid. 3.5. Tellija poolt edastatud seire andmebaasi tabeli täiendamine uuringu tulemustega. 3.6. Uuringu aruande esmane versioon tuleb esitada hiljemalt 14.09.2026. Tellijal on kaks nädalat aruande üle vaatamiseks. Täitjal on vajadusel lisaks nädal aruande täiendamiseks ja tellijal veel nädal aruande kinnitamiseks. Töö esitamise lõpptähtaeg on 12.10.2026. 4. Tellijale antavad materjalid Tehnilise kirjelduse järgi koostatud uuringu aruanne (sh blanketid ja analüüsiaktid) esitada tellijale elektrooniliselt allkirjastatuna (pdf- ja doc-vormingus, tabelandmed xls-vormingus, kaardiandmed shp-vormingus). 5. Julgeolekualased tingimused Eduka pakkumuse esitanud pakkujal tuleb Kaitseväe korralduse seaduse kohaselt läbida Kaitseväe poolne taustakontroll (§ 41³ – taustakontroll). Taustakontrolli taotluse menetlusaeg on kuni 14 kalendripäeva. Taustakontrolli läbimine ei anna automaatselt õigust siseneda Kaitseväe julgeolekualale. Taustakontrolli tegemiseks on vajalik pakkuja eelnev kirjalik nõusolek (§ 41 5 - Kaitseväe õigused taustakontrolli teostamisel). Kaitseväel ei ole õigust koguda andmeid ega teha päringuid pärast isiku töölepingu või Kaitseväe julgeolekualal viibimise loa lõppemist. 6. Lisa 6.1. Lisa 1.1. Harjutusväljade kuulipüüdjate pliiseire metoodika. 3/3 Lisa 4 09.07.2026 lepingu nr 2-2/547 juurde Konfidentsiaalsustingimused Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse (edaspidi RKIK) riigihanke konfidentsiaalsustingimused riighanke „Kaitseväe lasketiirude kuulipüüdjate pinnaseuuring“ (viitenumber 311001) pakkumuse esitamiseks, mille jaoks on vajalik RKIK poolt hankes huvitatud isikule (edaspidi teabe saaja) konfidentsiaalse informatsiooni (edaspidi ka konfidentsiaalne teave või teave) andmine. 1. Üldtingimused 1.1. Käesolevate tingimuste eesmärk on riigihanke menetluse ja hankelepingu täitmise käigus RKIK poolt teabe saajale edastatava konfidentsiaalse teabe kaitsmine. Käesolevate tingimuste allkirjastamisega kohustub teabe saaja hoidma nimetatud teavet konfidentsiaalsena (edaspidi ka konfidentsiaalsuskohustus). 1.2. Käesolevate tingimuste allkirjastamisega kinnitab teabe saaja, et ta kohustub täitma seaduses sätestatud konfidentsiaalse teabe töötlemise nõudeid seal hulgas avaliku teabe seadusest, isikuandmete kaitse seadusest, avaliku teenistuse seadusest ja arhiiviseadusest tulenevaid andmete töötlemise ja andmekaitse nõudeid ning riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadusest ja selle rakendusaktidest tulenevaid nõudeid. 1.3. Riigihanke menetluses ning alusdokumentides ja hankelepingus on RKIK nimetatud ka hankijaks ja tellijaks ning teabe saaja huvitatud isikuks, pakkujaks ja töövõtjaks. RKIK all peetakse silmas ka lõppkasutajat ehk Kaitseväge. RKIK ja teabe saajat koos on nimetatud ka pooled. 2. Konfidentsiaalne teave 2.1. Konfidentsiaalse teabena tuleb muuhulgas mõista järgmist teavet: 2.1.1. Teabe saajale edastatav tehniline kirjeldus ja selle lisad ning muu tehniline dokumentatsioon koos lisadega. 2.1.2. Igasugune muu mistahes vormis (kirjalikus, suulises, kirjalikult taasesitatavas jne) antud või poolte vahel vahetatud tehniline info riigihanke eseme kohta. 2.1.3. Riigihanke tehniliste näitajate kohta antud või poolte vahel vahetatud küsimused, täpsustused, selgitused, arvamused ja ettepanekud. 2.1.4. Kõik dokumendid, mis on tunnistatud RKIK ja Kaitseväe poolt konfidentsiaalseks või asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks avaliku teabe seaduse tähenduses ning igasugune teave, mille olemusest tulenevalt tuleb seda mõista konfidentsiaalse teabena. 2.1.5. Konfidentsiaalne informatsioon hõlmab ka muid hankelepingu eset kirjeldavaid materjale, isiku- ja turvaandmeid, arvutiprogramme, koode, algoritme, töötajate ja konsultantide nimesid ja kutseoskuste kirjeldusi, oskusteavet, formulare, protsesse, ideesid, strateegiaid, leiutisi (nii patenteeritavaid kui mittepatenteeritavaid), skeeme ja muid tehnilisi, ärilisi, finantsalaseid või tootearenduse plaane, muud teavet, mis seaduse alusel on tunnistatud juurdepääsu piiranguga teabeks ning muu teave, mille avalikuks tulek võiks kahjustada RKIKi huve. 1/3  2.1.6. Riigisaladust ja salastatud välisteavet sisaldav teave. 3. Teabe saaja kohustub tähtajatult täitma järgmisi kohustusi: 3.1. Mitte avaldama konfidentsiaalset teavet mitte mingis mahus ega ulatuses, täielikult ega osaliselt mistahes kolmandatele isikutele ilma RKIKi eelneva kirjaliku nõusolekuta. 3.2. Kasutama konfidentsiaalset teavet üksnes riigihankes pakkumuse esitamise eesmärgil ning hankelepingu sõlmimise korral hankelepingu täitmise eesmärgil. 3.3. Teabe saaja kinnitab, et juhul kui tema pakkumus ei osutu edukaks ja temaga ei sõlmita hankelepingut või kui ta loobub pakkumuse esitamisest, kustutab ta kõik hankemenetluse käigus RKIK poolt edastatud dokumendid kõigilt andmekandjatelt ning tagastab RKIK-le saadud füüsilised andmekandjad ning tagab, et sama teevad alltöövõtjad. RKIK nõudmisel esitab teabe saaja kustutamise kohta tõendid. Juhul, kui teabe saaja loobub pakkumuse esitamisest, on ta kohustatud sellest viivitamatult teatama RKIK hanke kontaktisikule. 3.4. Teabe saaja kinnitab, et kustutab hankelepingu lõppemisel kõik hankemenetluse käigus ja hankelepingu täitmise ajal RKIK poolt edastatud dokumendid kõigilt andmekandjatelt ning tagastab RKIK-le saadud füüsilised andmekandjad ning tagab, et sama teevad alltöövõtjad ning RKIK nõudmisel esitab kustutamise kohta tõendid. RKIKil on õigus nõuda tõendeid andmete kustutamise kohta. 3.5. Teabe saaja kinnitab, et tohib konfidentsiaalset teavet avaldada RKIK kirjalikul nõusolekul vaid teadmisvajaduse ulatuses hankelepingu täitmise eesmärgil. 3.6. Tagama, et tema juhtorganite liikmed ning töötajad ja alltöövõtjad järgiksid tingimuste eesmärgi täitmiseks vajalikke kohustusi ja reegleid ning kehtestama selleks vajalikud meetmed. 3.7. Pidama arvestust selle üle kellele ja millises mahus on konfidentsiaalset teavet kättesaadavaks tehtud ning RKIK nõudmisel esitama vastavad andmed. 3.8. Hankelepingu sõlmimise korral täitma kõiki konfidentsiaalse teabe töötlemise ja kasutamise nõudeid. 4. Julgeolekunõuded ja konfidentsiaalsus 4.1. Teabe saaja kohustub täitma Kaitseministeeriumi valitsemisalas kehtivaid julgeolekureegleid. Juhul, kui teabe saaja kasutab alltöövõtjaid, tuleb need eelnevalt kirjalikult kooskõlastada RKIKiga ning ka neile rakenduvad kõik tingimustes sätestatud julgeolekunõuded. Alltöövõtjate poolt julgeolekunõuete täitmise eest vastutab teabe saaja. 4.2. Teabe saaja töötleb asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet avaliku teabe seaduse ja selle rakendusaktidega sätestatud korras. 4.3. Teabe saajal on keelatud asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe reprodutseerimine ja avaldamine mistahes kolmandatele isikutele, sh isikutele, kellel puudub vastav juurdepääsuõigus ja teadmisvajadus. 4.4. Teabe saaja on kohustatud jooksvalt läbi kogu tööprotsessi pidama arvestust, kellel on teabe saaja poolne juurdepääs projektiga seotud „asutusesiseseks kasutamiseks“ piiranguga kaetud materjalidele ning RKIKi nõudmisel esitama selle koondinfo (sh alltöövõtjad). 4.5. Teabe saaja sisemine tööprotsess ja kasutatavad arvutisüsteemid peavad välistama antud nimistusse mittekuuluvate isikute juurdepääsu piiratud infole (sh AK-märkega dokumendid, RKIKi projekteerimisjuhised, protokollid jms). 4.6. Kõik juurdepääsupiiranguga (AK) materjalide osad tuleb enne e-kirjalist edastamist krüpteerida DigiDoc krüpto programmiga. 2/3  4.7. Kõik juurdepääsupiiranguga (AK) materjalide osad tuleb andmekandjatele (CD, DVD, mälupulk või muu) salvestades krüpteerida DigiDoc krüpto programmiga. 4.8. Juurdepääsupiiranguga materjale ei tohi kopeerida teabe saaja kontrolli alt väljas olevatesse serveritesse (nt Google Drive, DropBox, OneCloud vms). Täpsustada RKIKiga koostöö alustamisel, kuidas on teabe saajal lubatud juurdepääsupiiranguga materjale käidelda. 4.9. Teabe saaja poolt juurdepääsupiiranguga materjale töötlevad isikud annavad nõusoleku taustakontrolli teostamiseks kaitseväe korralduse seaduse § 41 alusel. Juurdepääsupiiranguga materjalide töötlemise aluseks on taustakontrolli edukas läbimine. 4.10. Hankelepingut puudutavate juurdepääsupiiranguga materjale sisaldavate teabekandjate arvestust peab ja selle terviklikkust kontrollib teabe saaja. 4.11. Teabe saaja kohustub tagama pideva järelevalve juurdepääsupiiranguga teabekandjate üle. 4.12. Hankelepingu lõppedes tagastatakse kogu selle käigus saadud ja loodud juurdepääsupiiranguga teave tellijale. 4.13. Poolte kohustus kaitsta teavet on tähtajatu, välja arvatud kui pooled ei ole täiendavalt kokku leppinud teisiti. 4.14. Teabe saaja on kohustatud tingimuste rikkumisest või teabe avalikuks saamise kahtlusest viivitamatult RKIK-i teavitama ning koheselt võtma tarvitusele igakülgsed meetmed rikkumise tagajärgede leevendamiseks ning kahju tekkimise lõpetamiseks. RKIK-l on leppetrahvi ja kahju hüvitamise nõude esitamise õigus kahe kuu jooksul rikkumisest teada saamisest arvates. Juhul, kui nõude aluseks olevaid asjaolusid on vaja täpsustada või uurida, võib RKIK tähtaega pikendada teavitades sellest teabe saajat esimesel võimalusel. 5. Vastutus 5.1. Teabe saaja vastutab kohustuste rikkumise eest käesolevates tingimustes ja õigusaktides sätestatu kohaselt. 5.2. Tingimustes sätestatud kohustuse rikkumise eest kohustub teabe saaja tasuma leppetrahvi kuni 5000 (viis tuhat) eurot iga üksiku rikkumise kohta. 5.3. Lisaks leppetrahvile on teabe saaja kohustatud hüvitama RKIK-le konfidentsiaalsuskohustuse rikkumisega põhjustatud kahju ulatuses, mida leppetrahv ei katnud. Kahjuks loetakse muuhulgas konfidentsiaalsuskohustuse rikkumisega tekitatud kahju kolmandatele isikutele, mida peab või on pidanud tasuma RKIK. 5.4. Teabe saaja on kohustatud tasuma leppetrahvi ja/või kahju RKIK-le 28 (kahekümne kaheksa) päeva jooksul sellekohase nõude saamisest arvates. Juhul kui teabe saaja tasumisega viivitab, rakendub nõutud summale viivis 0,2% päevas. 5.5. Tingimustes ettenähtud konfidentsiaalsuskohustuse täitmine ei vabasta teabe saajat õigusaktides ettenähtud vastutusest süütegude toime panemisel. 6. Tingimuste jõustumine 6.1. Tingimused jõustuvad allkirjastamisest. 3/3 HARJUTUSVÄLJADE KUULIPÜÜDJATE PLIISEIRE METOODIKA TÖÖ NR 24/4860 OÜ Inseneribüroo STEIGER Harjutusväljade kuulipüüdjate seire metoodika Kinnitas: Aadu Niidas ........................... Juhatuse liige Eksperthinnangu koostas: Priit Kallaste ........................... Keskkonnaekspert (litsents nr KMH0164, 11.06.2030) Esikaane foto: Suru lasketiir 2023, OÜ Inseneribüroo STEIGER © 2024 OÜ Inseneribüroo STEIGER 2 OÜ Inseneribüroo STEIGER Harjutusväljade kuulipüüdjate seire metoodika SISUKORD Sisukord ...................................................................................................................................... 3 1. Sissejuhatus .......................................................................................................................... 4 2. Kuulipüüdjate ehitus ja senised hooldused .......................................................................... 5 3. Senise seire tulemused ........................................................................................................ 6 3.1. Kuulipüüdjate hooldustingimused ja soovitused Pb seireks ........................................ 10 4. Seire metoodika ................................................................................................................. 11 4.1. Seiratavad näitajad ja sagedus .................................................................................... 11 4.2. Pinnaseproovide võtmine ............................................................................................ 11 4.2.1. Vahendid ............................................................................................................... 11 4.2.2. Proovide arv .......................................................................................................... 12 4.2.3. Proovide kogumine ja pakendamine..................................................................... 13 4.2.4. Proovide analüüs .................................................................................................. 13 4.2.5. Andmete kogumine ja analüüs ............................................................................. 13 5. Alternatiivsed kuulipüüdja täitematerjalid ......................................................................... 14 6. Kasutatud infoallikad .......................................................................................................... 16 LISAD 1. Pinnaseproovide võtmise välitöö blanketid 3 OÜ Inseneribüroo STEIGER Harjutusväljade kuulipüüdjate seire metoodika 1. SISSEJUHATUS Kaitseväe harjutusväljade erinevates lasketiirudes tehtud senised pinnaseuuringud on näidanud, et teatud perioodi jooksul lasketiirude kuulipüüdjate pinnas reostub raskmetallidega, eelkõige pliiga. Seniajani on Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (aadress Järve 34a, 11314 Tallinn, Harju maakond; registrikood 70009764) (edaspidi ka RKIK) lasketiirude kuulipüüdjate seire hankinud teenusena. Arvestades väljatöötatud seiremetoodikat ja lasketiirude paiknemist üle Eesti tellis RKIK OÜ-lt Inseneribüroo STEIGER (aadress Männiku tee 104, 11216 Tallinn, Harju maakond; registrikood 11206437) Kaitseväe harjutusväljade kuulipüüdjate seire analüüsi ja metoodika eraldiseisvalt vormistamise eesmärgiga viia antud seiret läbi iseseisvalt. 4 OÜ Inseneribüroo STEIGER Harjutusväljade kuulipüüdjate seire metoodika 2. KUULIPÜÜDJATE EHITUS JA SENISED HOOLDUSED Kuulipüüdja on vahetult märklaudade taha projekteeritud 34° kaldega tagavallile ehitatud ja täitematerjaliga täidetud konstruktsioon, mis katab vahetult sihtmärkide taha jäävat ala, et kinni püüda kõige tihedamasse tabamusalasse lendavad kuulid ning vähendada rikošetiohtu. Kuulipüüdjate täitematerjaliks on umbes 1 m paksune liiva ja saepuru segu mahulises suhtes 2:1, millele on lisatud 1 - 2 % soola liiva kuivkaalu järgi. Sool aitab vältida kuulipüüdja läbikülmumist talvel ning seeläbi minimeerida rikošetiohtu. Kuulipüüdjate ja selle täitematerjali vajalikku kallet aitavad hoida sügavimmutatud puidust konstruktsioonid. Kuulipüüdja (ja selle efektiivsuse) amortisatsioon toimub jooksvalt ja sõltub lasketiiru kasutamise intensiivsusest. Ajapikku hakkab toimuma täitematerjali pindmise kihi erodeerimine (eelkõige sihtmärkide tagusel alal), mis võimendub suuremate vihmahoogudega. Selle tulemusel muutub täitepinnase kaldenurk ning rajatis ei toimi enam efektiivse kuulide püüdjana. Samuti purunevad kuulide tabamuste tõttu nii sisemised kui ka välimised konstruktsioonid, mida tuleb hoolduse käigus tugevdada või välja vahetada. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus hooldab lasketiirude tagavallide kuulipüüdjaid regulaarselt. Hoolduse käigus sõelutakse kuulipüüdja materjalist välja kuulitükid jm praht. Sõelutud täitematerjal pannakse tagasi kuulipüüdjasse. Kuulipüüdjate hoolduse käigus alati tervet täitepinnase materjali välja ei vahetata, vaid teostatakse sõelumine, et eemaldada kuulid, puidutüki ja muu sodi. Üldjuhul täidetakse pinnast tagasi erodeerunud osa ja sõelumisel tekkinud kao võrra. Samas on teatud perioodide tagant välja vahetatud ka kogu kuulipüüdja täitematerjal. Siiani on hooldust teostatud järgmiste indikatiivsete parameetrite järgi, milleks on: − laskude arvu täitumine, mis senini on olnud ca 20 000 lasku ühe lasketiiru raja kohta; − kuulipüüdja konstruktsioonide lagunemise hindamine, mis tagab kuulipüüdja täitematerjali stabiilsuse; − kaldenurga taastamise vajaduse hindamine, mis on oluline rikošetiohu minimeerimiseks; − kuulipüüdjate täitematerjalis esineva plii kontsentratsioonide jälgimine. Kuulipüüdjate pinnase keskkonnaohtlikkuse seisundit jälgitakse regulaarse pinnaseproovide võtmisega ja selles sisalduva plii (Pb) kontsentratsioonide analüüsimisega. Varasemalt on RKIK tellinud kuulipüüdjate pinnase seire, et hinnata kuulipüüdjate ohtlikust keskkonnale. Leitud on, et kuulipüüdjates olev plii ei ole keemiliselt aktiivne, selle lahustuvus vees on suhteliselt madal (Kajander, 2014) ning seetõttu on pliireostuse levimine väljapoole kuulipüüdjaid (näiteks põhjavette) vähetõenäoline. Kuigi vahetu või lühiajalise keskkonnareostuse oht on eelneva tõttu minimalane, suureneb ajas Pb kontsentratsioon kuulipüüdja täitematerjalis, ületades keskkonnaministri määruses nr 26 sätestatud piirväärtust (600 mg/kg) tööstusmaal (riigikaitsemaa on käsitletav tööstusmaana) ning võib põhjustada reostuse kumuleerumist pikemas plaanis. Piirväärtust esitatakse milligrammides ühe kilogrammi pinnase kuivmassi kohta ning see näitab ohtliku aine sellist sisaldust pinnases, millest suurema väärtuse korral loetakse pinnas saastunuks. 5 OÜ Inseneribüroo STEIGER Harjutusväljade kuulipüüdjate seire metoodika 3. SENISE SEIRE TULEMUSED Varasemalt on lasketiirude kuulipüüdjate pinnaseuuringuid teostatud alates 2011 aastast, uuringud olid teostatud eraldiseisvalt ja erinevate metoodikate alusel. Pärast 2020. aasta uuringut on ühtse metoodika alusel teostatud regulaarset seiret kaheksas väljavalitud Kaitseväe lasketiirus, mis võimaldab vaadelda ja hinnata reostusohtlikkuse seoseid pikemas ajaperspektiivis. Võttes arvesse teadaolevaid laskude arvu ja teostatud plii seiretulemusi, on järgnevalt analüüsitud plii kontsentratsiooni ja laskude arvu seoseid. Analüüsis on lähtutud just pinnaseproovis analüüsitud Pb kontsentratsioonist, mitte Pb leostuvuse tulemustest. Seda põhjusel, et enne laboratoorset leostuvuse analüüsi materjal peenestatakse ning saadavas proovimaterjalis on Pb sisaldus kõrgendatud tasemel. Leostuvuse näitaja on seetõttu saadud nn „sunnitud olekus“ ehk kunstlikult tekitatud tingimustes. Looduslikes oludes ei ole leostuvusprotsessi tingimused sedavõrd forsseeritud ning Pb ei leostu sellisel kiirusel nagu labori analüüsi tulemused seda näitavad. Laskude statistikat peetakse peamistes lasketiirudes ning viimaste aastate ülevaade on toodud allolevas tabelis. Tabel 3.1. Laskude arv vaadeldud lasketiirudes. Lasud on ümardatud lähima sajani. KVKP KVKP Lasketiir / Männiku Raketibaas Raketibaas KVKP Suru Tsiatsungõlmaa aasta 600 m 300 m 600 m 2020 26 400 11 500 9 500 32 300 24 800 2021 20 600 15 700 21 000 17 800 21 900 2022 18 200 18 900 19 700 49 800 19 200 2023 23 400 25 900 27 400 51 800 18 800 2024 23 500 17 100 23 200 47 800 16 300 (kuni mai) Nendes lasketiirudes (Tapa lasketiir, Jõhvi 25 m ja 100 m lasketiir), kus laskude statistika ei ole teada, ei ole võimalik analüüsida Pb kontsentratsioonide ja tiiru kasutustiheduse seoseid. Vaadeldavate lasketiirude laskude statistika ja seiratud pinnaseproovide pliikontsentratsioonide väärtused on esitatud allolevatel graafikutel. Samuti on graafikutele lisatud teadaolevalt toimunud hooldused. 6 OÜ Inseneribüroo STEIGER Harjutusväljade kuulipüüdjate seire metoodika Graafik 3.1. Männiku lasketiiru Pb seire ja laskude statistika Graafik 3.2. Tsiatsungõlmaa lasketiiru Pb seire ja laskude statistika 7 OÜ Inseneribüroo STEIGER Harjutusväljade kuulipüüdjate seire metoodika Graafik 3.3. Suru lasketiiru Pb seire ja laskude statistika Graafik 3.4. Raketibaasi 300 m lasketiiru Pb seire ja laskude statistika 8 OÜ Inseneribüroo STEIGER Harjutusväljade kuulipüüdjate seire metoodika Graafik 3.5. Raketibaasi 600 m lasketiiru Pb seire ja laskude statistika Graafik 3.6. Jõhvi 25 m ja 100 m ning Tapa lasketiirude Pb seire statistika Senise seireandmete analüüsis ilmnevad järgmised asjaolud: − Vaadeldavates lasketiirudes on Pb kontsentratsiooni seire andmeread veel võrdlemisi lühikesed, võimaldades kasutada valdavalt ainult kahte andmepunkti. Samuti jäi vahele 2022. aasta seires Pb sisalduse analüüsimine, mis oleks trendi täiendanud. Trendi kujunemiseks on vaja vähemalt 5 aasta (järjestikuseid) andmeid. − Kuulipüüdja pindmisest kihist (0,3 m sügavuselt) võetud Pb kontsentratsioonid ületavad valdavalt tööstusmaal kehtivat piirväärtust 600 mg/kg, olles piirväärtusest suuremad vahemikus 1,3 - 12,8 korda. − Enimkasutatavates lasketiirudes teostatakse regulaarset hooldust ca iga 2 aasta tagant. 9 OÜ Inseneribüroo STEIGER Harjutusväljade kuulipüüdjate seire metoodika − Männiku lasketiiru kuulipüüdjast võetud pinnaseproov pärast hooldust näitas Pb sisalduse (390 mg/kg) langemist alla piirväärtust (600 mg/kg). Enne hooldust oli kahe valli Pb sisaldus keskmiselt 1 200 mg/kg ehk vähenemine toimus ~3-korda. − Laskude arvu kasv toimub üldjuhul konstantselt ja ühtlases tempos, mis väljendab lasketiirude võrdlemisi ühtlast aastaringset kasutamist. − Mitme kuulipüüdja valliga lasketiirudes on Pb kontsentratsioonide täpsemaks hindamiseks vajalik laskude arvu statistikat eristada mõlema valli kohta. − Väga madalad Pb kontsentratsioonid (≤6 mg/kg) Jõhvi 25 m lasketiiru kuulipüüdjas on tõenäoliselt tingitud madalama plii sisaldusega kuulidest või tiiru vähesest kasutamisest (statistika puudub). 3.1. Kuulipüüdjate hooldustingimused ja soovitused Pb seireks Seireandmete analüüsi põhjal teostatakse kuulipüüdjate regulaarset hooldust iga kahe aasta tagant. Samas on Pb kontsentratsioonid pinnasematerjalis siiski mitmekordselt kõrgemad tööstusmaa piirväärtusest. Langustrendi kontsentratsioonides on näha Männiku, Suru ja Raketibaasi 300 m lasketiirudes. Kuulipüüdjate hooldusintervall sõltub mitmest asjaolust (vt peatükk 2). Käsikäes kuulipüüdja füüsilise hooldusvajadusega on vajalik jälgida ka Pb kontsentratsioonide trende pinnasematerjalis. Optimaalse hooldusintervalli väljakujunemiseks eelduseks eesmärgipärasest pliiseirest lähtuvalt on Pb kontsentratsioonitasemete vähenemine tööstusmaa piirväärtuse 600 mg/kg lähistele. Hinnanguliselt võiks see jääda vahemikku ±20 % ehk 480 - 720 mg/kg. Antud tasemeni võiks ideaalis jõuda vahetult enne kuulipüüdjate hoolduse teostamist. Võrreldes Pb sisaldusi laskude arvu kumuleerumisega on võimalik leida optimaalne laskude arv. Laskude arv võib olla ajas muutuv, mistõttu kujuneb lasketiiru kasutuskoormusest tulenevalt hoolduseks välja erinev ajaline perspektiiv. Hoolduse teostamise tingimused prioriteetsuse järjekorras oleksid järgmised: 1. Kuulipüüdja konstruktsioonide lagunemise ja pindmise kihi kaldenurga taastamise vajadus - laskmistel osalevate isiku ohutuse tagamiseks. 2. Pb kontsentratsioonitasemete (või kasvutrendi prognoosi) lähenemine tööstusmaal lubatud piirväärtuse hindamisvahemikku (480 - 720 mg/kg) - plii võimaliku reostuseohu kontrolli all hoidmiseks. Lisaks oleks vajalik Pb sisaldus pinnases määrata ka peale kuulipüüdja hoolduse teostamist. Hooldusjärgne analüüs näitab ära Pb tegeliku sisalduse ning võimaldab hinnata hoolduse efektiivust (nii nagu 2020. aastal Männiku kuulipüüdja puhul). Teiseks loob Pb sisalduse määramine peale hooldust ja enne eeldatavat järgmist hooldust trendi kontsentratsioonide kujunemise kohta, millest lähtuvalt saab vajadusel muuta hooldusintervalli. Taolise seiresagedusega peaks pikemas perspektiivis ka andmeread graafikul hakkama ootuspäraselt käituma, st peale hooldus langeb näit madalaks ja siis tiksub suuremaks kuni järgmise hoolduseni. Seni teostatud seiretulemuse osas antud trende veel selgetl välja ei joonistu. Juhul kui trend näitab siiski Pb sisalduse tõusu, on vaja teha mahukam hooldus (materjali välja vahetamine). 10 OÜ Inseneribüroo STEIGER Harjutusväljade kuulipüüdjate seire metoodika 4. SEIRE METOODIKA Kuulipüüdjate vallides esineva plii kontsentratsioonide seire peab olemas süsteemne ja pidev. Usaldusväärsete ja võrreldavate andmete saamiseks on vajalik seire läbi viia ühtse metoodika (lähenemise) alusel selleks, et seire tulemuste põhjal oleks võimalik teha asjakohaseid järeldusi. 4.1. Seiratavad näitajad ja sagedus Seire peaks jätkuma üldjoontes sama metoodika kohaselt nagu varasemalt välja töötatud lähenemisel. Erisusena, senise seire tulemuste alusel, ei ole edaspidi vajalik proovi võtmine kuulipüüdjast kahelt erinevalt sügavuselt - varasema 0,3 m ja 1 m sügavusintervalli asemel on sobilik võtta proov ~0,5 m sügavuselt. Sellega väheneb proovide üldarv, kuid säilub proovide võtmine kuulipüüdjate pindmisest kihist, kus Pb sisaldus on reeglina kõrgem. Eelneva põhjal saab seiret teostada konservatiivsematel tingimustel ja jälgida Pb sisalduse kujunemist vertikaalses läbilõikes kõige aktiivsemalt kuulide püüdmiseks pinnasekihis. Senise põhjavee seire tulemustest ei ole näha, et Pb leostuks kuulipüüdja täitematerjalist põhjavette. Plii iseeneslik leostumine keskkonnas toimub võrdlemisi aeglaselt ning juhul kui kuulipüüdjate materjali vahetatakse ja puhastatakse kuulitükkidest, on seeläbi minimeeritud ka võimalik leostumine ja levimine põhjavee kihtidesse. Seepärast ei ole Pb leostumise analüüsimine edaspidise seire käigus vajalik. Soovituslik on seiret teostada kevadel, kui maapind ei ole enam külmunud (näiteks aprill-mai algus). Seire ja tulemuste analüüsi järgselt on võimalik vajadusel planeerida kuulipüüdja hooldus suvisele perioodile. Pinnaseproovides plii sisalduse seire sagedus peaks olema vähemalt üks kord aastas kevadel ja hoolduse teostamise korral vahetult peale hooldust. Kõikide kuulipüüdjate puhul ei pruugi olla vajalik iga-aastane seire, näiteks olukorras, kus lasketiiru on kasutatud harvem ja kumuleerunud laskude arv on madal. Kuid selline järeldus saab välja kujuneda pikemaajalise ja pideva seire tulemuste alusel ehk peab olema seireandmetega põhjendatud. 4.2. Pinnaseproovide võtmine 4.2.1. Vahendid Pinnaseproovide võtmiseks on sobiv kasutada vastavat pinnasepuuri, näiteks Eijkelkamp käsipinnasepuur (foto 1). Puuril on kaasas erinevad proovivõtmise otsikud erinevat tüüpi pinnaste jaoks, sõltuvalt pinnasematerjali tüübist (liiv, muld, moreen, savi), ning pikendatavad varred, mis võimaldab proove võtta kuni 5 m sügavuselt. Puuri diameeter on ca 7 cm ning võetava proovi efektiivne pikkus on 10 cm. 11 OÜ Inseneribüroo STEIGER Harjutusväljade kuulipüüdjate seire metoodika Foto 1. Eijkelkamp pinnasepuur erinevate proovivõtu otsikutega Kuulipüüdjate Pb seire läbi viimiseks piisab kuni 2-meetrisest puuri seadistusest: 0,5 m puuriotsik + 1 m varre pikendus + 0,5 m käepide. Pinnaseproov tuleb võtta ca 0,5 m sügavuselt. Antud sügavusele jõudmiseks on vajalik pinnasepuuriga eelnevalt teostada 2 - 3 puurimist. Pinnaseotsik tuleb enne ja pärast proovi võtmist materjalist puhastada, et vältida teistelt sügavustelt pärineva pinnase kandumist proovimaterjali. Puhastamiseks on hea kasutada puidust või metallist pulka, vajadusel ka tugevate harjastega peenikest harja, millega puhastada otsiku õnarused seestpoolt. 4.2.2. Proovide arv Pinnaseproove tuleb võtta kogu kuulipüüdja efektiivsest ulatusest ehk reaalselt kasutuses olevast vallist. Juhul kui mõnes lasketiirus ei kasutata kuulipüüdjat terves ulatuses (näiteks Tapa lasketiir), tuleks proov võtta mitte-kasutatavast osast foonitaseme määramise eesmärgil. Proovivõtupunktid ja proovide arv sõltub kuulipüüdja pikkusest. Valdavalt on lasketiirude kuulipüüdjate pikkused vahemikus 55 - 60 m, Tapa lasketiirus on kuulipüüdja 75 m pikkune ja Suru lasketiirus 240 m pikkune. Senise ühtse metoodika käigus välja töötatud proovivõtusammu tihedust ei ole vaja otseselt muuta - proovivõtupunktide omavaheline vahekaugus on olnud piisav. Proovivõtupunktid on jaotatud võrdsete kaugustega kogu kuulipüüdja ulatuses, mis üldjuhul katavad ära kindla arvu laskeradu (näiteks 4 - 6). Seega proovivõtmisel tuleks jätta välja päris otsmised alad, et keskmistada proovivõtupunkt mitme laskeraja peale. Arvutuslikult (kuulipüüdja pikkus jagatuna proovivõtupunktide arvuga) kujuneb proovivõtusammuks keskmiselt ~14 m, v.a Suru lasketiiru puhul, kus see on 30 m. Kui välja arvata otsmised alad ühe proovivõtusammu ulatuses, kujuneb tiheduseks ~11 m ja Suru lasketiiru puhul 26 m. Lihtsaim viis on proovivõtupunktide kauguste määramiseks on laskerajade arvu jaotamine võrdseteks osadeks - esmalt pooleks, siis veeranditeks, vajadusel kaheksanditeks. Antud jaotus tagab proovivõtupunktide ühtlase horisontaalse jaotuse kogu kasutatava valli ulatuses. Proovivõtupunkti asukoht tuleks valida laskeraja ja keskele ja valli vertikaalses sihis otse sihtmärgi taha. Antud asukohas on kuulide ja kuulitükkide kontsentratsioon kõige kõrgem ehk pinnas enim reostunud. Juhul kui antud asukohas on pinnasekiht väga erodeerunud, tuleks valida asukoht vahetult kõrvale, et proov saaks siiski kogutud ~0,5 m sügavuselt. 12 OÜ Inseneribüroo STEIGER Harjutusväljade kuulipüüdjate seire metoodika 4.2.3. Proovide kogumine ja pakendamine Prooviotsikusse kogutav materjali maht on üldjuhul vahemikus 400 - 500 g (sõltub ka materjali niiskusest), mis on piisav laboris teostatavateks analüüsideks. Proovid tuleks võimalusel võtta kuivast kuulipüüdja materjalist ning vältida seejuures seire teostamist vihmase ilmaga ja sademetega perioodil. Pinnaseproov pannakse õhukindlasse suletavasse minigrip kotti ning proov tähistatakse veekindla markeriga. Proovid võib tähistada mitme erineva süsteemi järgi, kuid üks tähistustest peab olema unikaalne, et eristada erinevalt aladelt kogutavaid proove omavahel. Kõik proovid tuleks ka duubeldada, millest üks eksemplar saadetakse laborisse ning teine säilitatakse juhuks, kui tekib vajadus kordusanalüüsiks. Seeläbi on tagatud samal ajahetkel ning samast asukohast võetud materjali olemasolu. Proovi võtmisel tuleb täita ka kohapealne välitöö leht (lisa 1), kus on kirjas proovi võtmise asukoht ja selle tähistus. Kuna proovidest määratakse Pb sisaldus, ei vaja proovid säilitamiseks tavapärasest spetsiifilisemaid säilitus- ja transporditingimusi. Pakendatud pinnaseproovid saadetakse analüüsimiseks laborisse. Kasutatav labor peab olemas analüüsitavate näitajate suhtes akrediteeritud. Varasema seire käigus on proovid analüüsitud OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskuse ja GBA Group Environment (GBA Gesellschaft für Bioanalytik mbH) laborites. Sobivuse korral võib kasutada ka teisi akrediteeritud analüüsimeetodiga laboreid. 4.2.4. Proovide analüüs Proovid on analüüsimiseks eelnevalt vajalik läbi sõeluda, et eraldada proovimaterjalist ≥2 mm metallikogumid. Seda on mõistlik lasta teha laboris analüüsidele eelnevalt. Välja sõelutud metallikogumite osakaal proovi kaalust dokumenteeritakse protsendina. Kogutavat andmestikku saab võrrelda analüüsitud Pb kontsentratsiooni väärtustega, võimaldades luua trende metallitükkide osakaalu ja pinnase Pb sisalduse vahel. Suuremate metallitükkide eemaldamine on vajalik ka selleks, et analüüsitava proovimaterjali eeltöötlemine (purustamine, homogeniseerimine) ei põhjustaks analüüsi käigus ebakorrektselt suuri kontsentratsioone. Laboris analüüsitavad näitajad on: − plii (Pb) kontsentratsioon mg/kg kohta; − pH väärtus. pH väärtuse analüüs on vajalik eelkõige pinnasematerjali kui analüüsitava keskkonna leostustingimuse määramiseks. Plii ning pliiühendid on suhteliselt inertsed ja vees vähe lahustuvad. Pliiühendite lahustuvus suureneb keskkonna pH vähenemisel ehk happelisemaks muutumisel (Hem, 1985). Sobiv kuulipüüdja täitematerjali pH on vahemikus 6,5 - 8,5, mille juures valdav osa pliist esineb mittelahustuvate ühenditena (EPA, 2005). 4.2.5. Andmete kogumine ja analüüs Laborianalüüside tulemused tuleb talletada ühtses süsteemis (seire andmebaasis) ning kanda need sinna sisse jätkuks varasematele tulemustele. Seejuures on oluline, et andmeread oleksid ühtselt vormistatud ja tulemused lahterdatud, et võimaldada hilisemat andmeanalüüsi teostada. Selleks, et seiretulemustest ilmneks trend Pb kontsentratsioonide muutumise osas, on vajalik analüüsida vähemalt 5 aasta järjestikuseid andmeid. 13 OÜ Inseneribüroo STEIGER Harjutusväljade kuulipüüdjate seire metoodika 5. ALTERNATIIVSED KUULIPÜÜDJA TÄITEMATERJALID Lisaks tavapärasele liiva ja saepuru täitesegule, on võimalik kuulipüüdjate täitematerjalina kasutada ka teisi materjale. Katsetamisel on senise pinnasematerjali asendamine hakkepuidu või purustatud rehvide puruga, mille osakeste suurus on kuni 5 cm. Kummipuru on ballistiliste katsetuste põhjal näidanud suurt efektiivsust kuulide kinni püüdmisel ja rikošettide vähendamisel. Lisaks, kuna materjal on elastne, ei purune see kokkupuutel kuulidega ning kestab seeläbi kauem. Seega võib tulevikus kummipuru kasutamine lasketiirude kuulipüüdjates olla paljulubav lahendus. Pinnases sisalduvate ohtlike ainete piirväärtused on kehtestatud keskkonnaministri määrusega nr 26, mille § 1 kohaselt on määruse eesmärk kehtestada ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases pinnase seisundi hindamiseks ning pinnase seisundi parandamise meetmete kavandamiseks ja rakendamiseks. Eeltoodu põhjal kehtivad piirväärtused loodusliku pinnase või materjali puhul. Arvestades eelmainitud alternatiivseid materjale, ei oleks toodud määrus rakendatav hakkepuidust materjalile ega vanadest rehvidest toodetud kummipurule. Hakkepuidu puhul ei ladestu Pb osakesed puidu pinnale ega akumuleeru nendes, mistõttu analüüs ei annaks objektiivset tulemust Pb sisalduse osas kuulipüüdja materjalis kui sellises. Lisaks ei saa laboratoorselt Pb sisaldust kummipurus määrata tavapärase meetoditega, sest tegemist on tehismaterjaliga. Juhul kui kuulipüüdja täitematerjalina kasutatakse hakkepuitu või kummipuru, on lisaks perioodilisele kuulide eemaldamisele kuulipüüdjast siiski vajalik jälgida ka kuulipüüdjat ümbritseva keskkonna seisundit, et vältida selle reostumist pliiga. Plii leostumine tõenäosus on suhteliselt madal. Seda on ka näidanud varasemad põhjaveeproovide Pb sisalduse tulemused lasketiirude seirekaevudes või seirepuurkaevudes, jäädes tihtipeale ka allapoole määramispiiri. Samas teataval määral ning pikema perioodi jooksul leostumine siiski toimub ning sademe- ja lumesulaveega põhjaveekihtidesse jõudmisel võib akumuleeruv plii sisaldus põhjustada keskkonnaohtlikkust. Põhjavees esineva Pb sisalduse jälgimiseks oleks otstarbekas rajada seirekaevude süsteem ümber kuulipüüdja, sarnaselt harjutusväljade sihtmärgialade põhjavee seirele. Arvestades eeldatavat põhjavee liikumissuunda, peaksid kaevud asetsema mitmes suunas, sh põhjavee liikumissuunast üles- ja allavoolu. Kaevud tuleks rajada puurmasinaga ning piisava sügavusega, et vältida põhjaveetaseme kõikumisest tingitud võimalikku kuivaks jäämist. Regulaarse põhjasee seire käigus on võimalik jälgida Pb sisalduse muutumist ja võrrelda tulemusi keskkonnaministri 04.09.2019. a määruses nr 39 „Ohtlike ainete põhjavee kvaliteedi piirväärtused“ toodud põhjavee kvaliteedi piirväärtustega, mis on järgmised: − künnisarv 10 µg/l, mis näitab ohtliku aine sellist sisaldust põhjavees, millega võrdse või millest väiksema väärtuse korral loetakse piirkonna põhjavee kvaliteet heaks; − piirarv 200 µg/l, mis näitab ohtliku aine sellist sisaldust põhjavees, millest suurema väärtuse korral loetakse põhjavesi saastunuks ja tuleb rakendada meetmeid saastatuse likvideerimiseks ja põhjavee kvaliteedi parandamiseks, välja arvatud juhul, kui on tegemist loodusliku saastatusega. 14 OÜ Inseneribüroo STEIGER Harjutusväljade kuulipüüdjate seire metoodika Hakkepuidu ja kummipuru täitega kuulipüüdjate põhjavee seire sagedus peaks olema 2x aastas, mis annab võimaluse kiiremini reageerida olukorras, kui esineb oht reostuseks. Võimalusel saab antud seiret ühildada harjutusväljade iga-aastase pinna- ja põhjavee seirega. Põhjavee seirekaevude süsteemi ei ole mõttekas rajada iga alternatiivse täitematerjaliga lasketiiru juurde, vaid pigem enim kasutatavate ja suurima keskkonnareostuse tõenäosusega lasketiirude juurde. Seire teostamisel on esialgsete andmete analüüsil võimalik kindlaks teha, kas ja mis tingimustel (tiiru kasutamise intensiivsus, põhjavee tase maapinnast, põhjavee voolu suund) toimub Pb levimine alternatiivsete materjalidega kuulipüüdjatest väljapoole ning sellest lähtuvalt optimeerida seiret ka teistes sarnastes tiirudes. 15 OÜ Inseneribüroo STEIGER Harjutusväljade kuulipüüdjate seire metoodika 6. KASUTATUD INFOALLIKAD Kajander, S.; Parri, A. Management of the Environmental Impact of Shooting Ranges. The Finnish Environment 4, 2014. Hem, J.D. 1985. Study and Interpretation of the Chemical Characteristics of Natural Water. 3rd Edition, US Geological Survey Water-Supply Paper 2254. U.S. Environmental Protection Agency. 2005. Best Management Practices for Lead at Outdoor Shooting Ranges. EPA-902-B-01-001. Keskkonnaministri 28.06.2019. a määrus nr 26 „Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases“ (RT I, 04.07.2019, 6). Keskkonnaministri 04.09.2019. a määrus nr 39 „Ohtlike ainete põhjavee kvaliteedi piirväärtused“ (RT I, 06.09.2019, 31). Kaitseväe lasketiirude kuulipüüdjate pinnaseuuringud aastatel 2020 - 2024. Uuringute teostajad OÜ Inseneribüroo STEIGER ja AS Maves. 16 HANKELEPING 09.07.2026 nr 2-2/547 Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, registrikood 70009764, aadress Järve 34a, 11314 Tallinn, keda esindab direktori 07.12.2020 käskkirja nr 77 punkti 6.3² alusel hankebüroo juht Maia Prunt (edaspidi nimetatud tellija), ühelt poolt ja OÜ Inseneribüroo STEIGER, registrikood 11206437, aadress Männiku tee 104/1, 11216 Tallinn, keda esindab põhikirja alusel juhatuse liige Aadu Niidas (edaspidi nimetatud täitja), teiselt poolt, edaspidi tellija ja täitja üheskoos kui pool või pooled, sõlmisid alljärgneva hankelepingu (edaspidi nimetatud leping): 1. Lepingu sõlmimise alus ja objekt 1.1. Leping sõlmitakse lähtudes dünaamilise hankesüsteemi „Ekspertiisid ja konsultatsioonid“ (viitenumber 249865) ja seotud hanke „Kaitseväe lasketiirude kuulipüüdjate pinnaseuuring“ Kategooria 1 - Keskkond (viitenumber 311001) (edaspidi riigihange) alusdokumentidest ning nimetatud riigihanke raames täitja poolt esitatud pakkumusest. 1.2. Tellija sõlmib lepingu täitjaga tuginedes täitja pakkumusele, lepingus fikseeritud täitja avaldustele ja kinnitustele ning eeldades heas usus täitja professionaalsust ja võimekust lepingut nõuetekohaselt täita. Alltöövõtjate kasutamise korral jääb lepingu nõuetekohase täitmise eest tellija ees vastutavaks täitja. 1.3. Täitja avaldab ja kinnitab, et: 1.3.1. temal ja tema esindajal on lepingu sõlmimiseks kõik õigused ja volitused; 1.3.2. ta on lepinguga ja riigihanke alusdokumentidega tutvunud ning mõistab täielikult enesele võetavate kohustuste sisu ja tagajärgi ning on nõus nendes toodud tingimustega; 1.3.3. lepingu täitmisega ei kahjustata kolmandate isikute õigusi ning puuduvad mistahes asjaolud, mis välistaksid tema õigusi sõlmida leping ja seda nõuetekohaselt täita; 1.3.4. ta omab lepingu täitmiseks vajalikke kehtivaid lubasid, registreeringuid, esindusõigusi ja sertifikaate ning nende lõppemisel lepingu kehtivusperioodil kohustub neid pikendama/uuendama. Kui lubade, registreeringute, esindusõiguste ja sertifikaatide pikendamine ei ole võimalik temast sõltumata asjaoludel, on täitja kohustus tellijat sellest koheselt teavitada. 1.4. Lepingu ese on „Kaitseväe lasketiirude kuulipüüdjate pinnaseuuring“, mis on kirjeldatud riigihanke alusdokumentide tehnilises kirjelduses (edaspidi nimetatud teenus). 2. Lepingu osad 2.1. Lepingu lahutamatuteks osadeks on riigihanke alusdokumendid, täitja pakkumus, poolte vahel edastatud teated ning kõik sõlmitavad lepingu muudatused. 2.2. Kõik lepingu muudatused jõustuvad pärast nende allkirjastamist poolte poolt või poolte määratud tähtajal. 3. Poolte õigused ja kohustused: 3.1. Täitja kohustub: 3.1.1. osutama teenuse vastavalt lepingus määratletud tingimustele, kvaliteetselt ja õigeaegselt, valides teenuse osutamiseks oma äranägemisel vajalikud meetodid ning juhindudes seejuures lepinguga saavutatavast eesmärgist;  3.1.2. tagama teenuse osutamiseks lepinguga kokkulepitud tasu eest vajaliku tööjõu, vahendid, materjalid jms mis on vajalikud eesmärgi saavutamiseks; 3.1.3. pakkuma lepingu kestuse perioodil sama teenust, mille ta esitas riigihanke menetluses; 3.1.4. esitama tellija nõudmisel määratud perioodi osas koondväljavõtte MS Excel formaadis või tellijaga kokkuleppel muus formaadis 10 päeva jooksul vastava nõude saamisest tellitud teenuste kohta (sh tellimuse tegemise kuupäev, teenuse nimetus, kogused ja summa km-ta, teenuste maksumus kokku km-ta), kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti; 3.1.5. koostama ja allkirjastama osutatud teenuse kohta üleandmise – vastuvõtmise akti, juhul kui pooled ei ole kokku leppinud, et teenuse osutamine loetakse vastuvõetuks arve tasumisega; 3.1.6. teavitama tellijat lepingu täitmist takistavatest asjaoludest; 3.1.7. tellija nõudmisel esitama informatsiooni (maht ja otstarve vms) alltöövõtjate kohta. Juhul, kui vastavasisuline informatsioon on esitatud enne lepingu sõlmimist, peab täitja kooskõlastama eelnevalt eespool nimetatud isikute vahetumise. 3.2. Tellija kohustub: 3.2.1. vastama mõistliku aja jooksul kõikidele täitja poolt esitatud taotlustele juhiste täpsustamiseks; 3.2.2. informeerima täitjat esimesel võimalusel probleemidest, mis on seotud teenuse osutamisega; 3.2.3. allkirjastama osutatud teenuse kohta üleandmise – vastuvõtmise akti juhul, kui pooled ei ole kokku leppinud, et teenuse osutamine loetakse vastuvõetuks arve tasumisega tellija poolt. 3.3. Tellijal on õigus: 3.3.1. jooksvalt kontrollida lepingust tulenevate kohustuste täitmist; 3.3.2. konsulteerida vajadusel täitjaga lepingu esemega seotud küsimustes; 3.3.3. teha täitjale ettepanekuid teenuse organiseerimise ja muudatuste osas; 3.3.4. kontrollida täitja poolt esitatud arvete, kalkulatsioonide ja muude kulutuste vastavust tegelikkusele, seejuures vajadusel küsida alltöövõtjate arvete esitamist; 3.3.5. nõuda teenuse osutamise katkestamist või lõpetamist, kui teenuse osutamisel selgub, et teenus ei vasta lepingutingimustele. Tellija keeldumisel teenuse osutamisest peab täitja osutama tellijale nõuetekohase teenuse. Nõuetekohase teenuse osutamiseni tellijale loetakse täitja teenuse osutamisega viivitanuks. 3.4. Täitjal on õigus: 3.4.1. teha tellijale ettepanekuid teenuse osutamise parema organiseerimise osas; 3.4.2. saada lepinguliste kohustuste täitmise eest kokkulepitud tasu. 4. Lepingu maksumus ja maksetingimused 4.1. Teenuse hind on määratud täitja pakkumuses. Lepingu kogumaksumus on 14 849,00 eurot, millele lisandub käibemaks seaduses sätestatud juhul. 4.2. Täitja esitab e-arve (xml masintöödeldavas formaadis arve), millele märgitakse: Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, Järve 34a, 11314 Tallinn; registrikood 70009764; tellija kontaktisiku nimi; lepingu nr; seotud hanke viitenumber 311001; seotud hanke lepinguosa viitenumber 311001001000001; teenuse kogus ja nimetus, ühiku hind ja muu vajalik info. 2/7  Täitja pangarekvisiidid: Saaja pank: AS SEB Pank; Saaja pangakonto number: IBAN EE701010220051598014; SWIFT: EEUHEE2X. 4.3. Tellija tasub vastuvõetud ja lepingutingimustele vastava teenuse eest arvel esitatud arveldusarvele 28 päeva jooksul pärast lepingu tingimustele vastava arve kättesaamist. Tellijal on õigus keelduda arve tasumisest, kui talle või tema poolt volitatud teenust vastu võtvale isikule ei ole täitja poolt antud võimalust teenust üle kontrollida. 4.4. Tellija ei aktsepteeri arvet, mis ei vasta lepingutingimustele. Sellisel juhul esitab täitja uue arve viie tööpäeva jooksul. Tellija ei maksa viivist arvelt, mille esitamata jätmise või valesti esitamise eest ei vastuta tellija. 4.5. Tasumine loetakse teostatuks tellija panga poolt maksekorralduse vastuvõtmisest. 4.6. Tellija kontrollib enne arve, mille maksumus koos käibemaksuga on 10 000 eurot või rohkem, tasumist täitjal maksuvõla puudumist Maksu- ja Tolliameti kodulehekülje kaudu. Vähemalt 10 000 eurose maksuvõla olemasolu korral informeerib tellija tasutavast arvest Maksu- ja Tolliametit. 5. Omandiõigus. Autoriõigused. Materjalide ja informatsiooni säilitamine 5.1. Lepingu alusel täitja poolt loodud või tema poolt kolmandatelt isikutelt omandatud ning lepingu alusel tellija poolt vastu võetud ja tasutud mistahes resultaadid (edaspidi materjalid) ja nendega seotud intellektuaalse omandi õigused (edaspidi õigused), sh autori kõik varalised õigused, lähevad materjalide vastuvõtmisega täies mahus üle tellijale ning materjalide suhtes kehtivate autori isiklike õiguste osas (mis oma olemuselt üleantavad ei ole) annab täitja tellijale arvates materjalide üleandmisest tagasivõtmatu, kogu autoriõiguste kehtivuse aja kehtiva lihtlitsentsi ja õiguse anda all-litsentse kolmandatele isikutele enda äranägemisel (edaspidi koos nimetatud litsents). 5.2. Tellijal on pärast materjalide vastuvõtmist muu hulgas õigus omal äranägemisel otsustada materjalide kasutamisega seonduvate asjaolude üle (sh materjalide avaldamise viis, materjalide kasutamise algusaeg ja tingimused), teha muudatusi, täiendusi ja parandusi materjalides, nende pealkirjades või autorinime tähistuses, lisada materjalidele teiste isikute teoseid, vaidlustada materjalides, nende pealkirjades ja autorinime tähistuses tehtavaid moonutusi ning nende kohta antud kahjustavaid hinnanguid, nõuda materjalide kasutamise lõpetamist. 5.3. Täitja kohustub tagama, et tal on kõik õigused eespool nimetatud viisil varalised õigused loovutada ja isiklike õiguste osas litsents anda. 5.4. Materjalide kasutamise viis ega territoorium ei ole piiratud, st neid võib kasutada mistahes viisil (sh internetikeskkonnas) ja kogu maailmas. 5.5. Täitja poolt lepingu alusel kogutud informatsioon või selle töötlused loetakse tellija omandiks. Lepingu lõppemise korral või tellija nõudmisel on täitja kohustatud viivitamata omal kulul tellijale üle andma kogu tema valduses oleva sellise informatsiooni. Samuti kuulub tellijale andmekandja, mille vahendusel materjalid reprodutseeritakse. 5.6. Kõik lepingu alusel loodud mistahes vormis ja sisuga projektid, plaanid, joonised, spetsifikatsioonid ja muud dokumendid, mis on loodud täitja poolt või sattunud täitja valdusesse või kontrolli alla lepingu alusel lepingu täitmisel, loetakse tellija omandiks. Kui pooled ei lepi kokku teisiti, on täitja lepingu lõppemise korral või tellija nõudmisel kohustatud viivitamata oma kulul tellijale üle andma kõik tema valduses olevad ja eespool viidatud dokumendid, muud infokandjad ja tehnilised vahendid. 5.7. Kui tellija ei nõua pärast lepingu lõppemist täitjalt lepingus sätestatud dokumentatsiooni üleandmist, on täitja kohustatud säilitama nimetatud dokumentatsiooni oma kulul 3 aastat alates lepingu lõppemisest. Täitja kohustub edastama nimetatud dokumentatsiooni oma kulul tellijale 30 päeva jooksul pärast vastava teate saamist. Pärast säilitamisaja lõppu on täitjal õigus selline dokumentatsioon täielikult või osaliselt hävitada ning täitjal lõppeb õigus dokumente välja nõuda. Igal juhul kohustub täitja ka ilma tellija poolt vastavasisulist nõuet esitamata andma tellijale üle dokumendid ja teabe, mis on vajalikud õiguste kasutamiseks lepingu alusel. 5.8. Kui kolmas isik takistab tellijat tema lepingust tulenevate intellektuaalse omandi õiguste 3/7  kasutamisel või rikub neid õigusi, teatab tellija sellest täitjale, kes peab viivitamata võtma tarvitusele kõik vajalikud abinõud, et võimaldada lepingust tulenevate õiguste kasutamist ja lõpetada tellija õiguste rikkumine. Kui täitja võtab sellised abinõud tarvitusele, teeb tellija temaga vajalikul määral koostööd. 5.9. Kui tellija vastu esitatakse nõue teenuse osutamise tulemina toimunud autoriõiguste rikkumise tõttu, vastutab tellijale tekkinud kahju eest täitja. 6. Konfidentsiaalsus 6.1. Konfidentsiaalse teabe all mõistavad pooled lepingu täitmisel teatavaks saanud teavet, isikuandmeid, turvaandmeid, selgelt tähistatud asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud dokumente ning muud teavet, mille avalikuks tulek võiks kahjustada tellija huve. Konfidentsiaalne teave ei hõlma endas teavet, mille avalikustamise kohustus tuleneb õigusaktidest tingimusel, et selline avaldamine viiakse läbi võimalikest variantidest kõige piiratumal viisil. 6.2. Konfidentsiaalsusnõude kohaselt kohustub täitja mitte avaldama lepingu kehtivuse ajal ega hiljem tellija kirjaliku nõusolekuta tellija konfidentsiaalset teavet. Täitja kaitseb temale lepingu täitmise käigus teatavaks saanud teabe konfidentsiaalsust. 6.3. Täitja kohustub mitte kasutama tellija kirjaliku nõusolekuta lepingu juurde kuuluvat dokumenti või informatsiooni, v.a juhtudel, mis on vajalikud lepingu täitmiseks. Kõik dokumendid peale lepingu ja selle lisade on tellija omand ja kui tellija nõuab, on täitja kohustatud talle need peale lepingu lõppemist tagastama. 6.4. Asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe avaldamine mistahes kolmandatele isikutele on keelatud. 6.5. Juhul, kui lepingu täitmiseks on täitjal vaja siseneda Kaitseministeeriumi valitsemisala territooriumile, kohustub täitja täitma kehtivaid julgeolekutingimusi. Juhul, kui täitja kasutab nimetatud territooriumil alltöövõtjaid, tuleb need eelnevalt kirjalikult kooskõlastada tellijaga ning ka neile rakenduvad kõik lepingus sätestatud julgeolekutingimused. Alltöövõtjate poolt julgeolekutingimused täitmise eest vastutab täitja. 6.6. Avalikkusele suunatud lepingu eseme või selle täitmisega seotud teavitus, sh pressiteated, tellijale viitamine reklaamis või võrguväljaandes, on lubatud tellija sõnaselgel kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul. 7. Poolte vastutus 7.1. Täitja vastutab igasuguse lepingurikkumise eest, eelkõige kui teenus ei vasta lepingus ja selle lisades kokkulepitud nõuetele. Teenus loetakse muu hulgas mittevastavaks juhul, kui täitja ei esita teenuse osutamise kohta nõuetekohast dokumentatsiooni, ei anna seda tähtajaks üle, ei osuta seda nõuetekohaselt või jätab tellijale lepingu täitmise kohta informatsiooni esitamata vms. 7.2. Kui täitja rikub lepingust tulenevat kohustust, mille heastamine on võimalik, on tellijal õigus esitada täitjale nõue rikkumise kõrvaldamiseks (edaspidi ka pretensioon), andes täitjale rikkumise kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja (sõltuvalt teenuse iseloomust, rikkumise asjaoludest jms). Kirjeldatud pretensiooni tegemist kohaldatakse vaid selliste rikkumiste korral, mille puhul tellija seda kohustuse olemusest tulenevalt mõistlikuks peab ja kui tal on heastamise vastu huvi. Kui täitja pretensioonist tulenevat kohustus selleks antud tähtaja jooksul ei täida, peab täitja maksma tellijale leppetrahvi kuni 0,5% lepingu hinnast iga viivitatud päeva eest, mis oli kohustuste esialgne tähtaeg, kuid mitte rohkem kui 50% lepingu maksumusest. 7.3. Kui täitja ületab teenuse osutamise või üleandmisel lepingus kokku lepitud tähtpäeva, on tellijal õigus nõuda täitjalt leppetrahvi, mille suurus on kuni 1% lepingu hinnast iga viivitatud päeva eest. 7.4. Konfidentsiaalsusnõude rikkumise korral on tellijal õigus nõuda ja täitjal kohustus maksta leppetrahvi kuni 10 000 eurot iga vastava juhtumi korral. 7.5. Juhul, kui tellija viivitab arve tasumisega, on täitjal õigus nõuda tellijalt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 sätestatud viivist tähtajaks tasumata summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest, tingimusel, et viivitusest on tellijale teada antud 30 päeva jooksul selle tekkimisest. Viivise 4/7  kogusuurus ei ületa 10% viivituses oleva summa suurusest. 7.6. Lepinguga võetud kohustuste mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmisega tellijale ja kolmandatele isikutele tekitatud kahju korral kohustub täitja taastama kahju tekitamisele eelnenud olukorra või hüvitama tellija poolt olukorra taastamiseks kantud kulud. 7.7. Pooltel on õigus lisaks lepingu(st) ülesütlemisele või taganemisele, nõuda lepingu olulise rikkumise eest leppetrahvi vastavalt tekitatud kahju suurusele. 7.8. Leppetrahvid ja viivised tasutakse 28 päeva jooksul vastava nõude saamisest arvates. Tellijal on õigus arvestada tellija poolt esitatud leppetrahvi nõuete summad ja kahjuhüvitiste summad maha täitjale tasumisele kuuluvast tasust. 7.9. Leppetrahvide ja viiviste nõudeõigus on 180 päeva alates vastava rikkumise avastamisest arvates. 7.10. Leppetrahv on kokkulepitud kohustuse täitmise tagamiseks, mitte kohustuse täitmise asendamiseks. Leppetrahvi nõudmine ei võta tellijalt õigust nõuda täiendavalt lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. 8. Vääramatu jõud 8.1. Lepingust tulenevate kohustuste rikkumine on vabandatav, kui pool on rikkunud kohustust vääramatu jõu tõttu. Pooled loevad vääramatuks jõuks asjaolu, mida kohustust rikkunud pool ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks, näiteks loodusõnnetusi, üldisi elektrikatkestusi, sõjategevust, blokaadi. Pooled ei loe vääramatuks jõuks täitja kolmandast isikust lepingupartneri suutmatust lepingut täita. 8.2. Kui mistahes vääramatu jõu tingimustele vastav asjaolu tõi kaasa lepingu mittetäitmise lepingus või selle lisades ettenähtud tähtajal ning selle mõju on ajutine, on lepingust tulenevat kohustust rikkunud poole käitumine vabandatav üksnes ajal, mil vääramatu jõud kohustuse täitmist takistas. 8.3. Vääramatu jõu esinemise tõttu lükatakse lepingulise kohustuse täitmise tähtaeg edasi vastavalt asjaolu mõjumise ajale. 8.4. Pool, kes ei suuda oma kohustusi vääramatu jõu tõttu täita, peab viivitamatult teatama teisele poolele nimetatud olukorra tekkimisest ja lõppemisest. Mitteteatamine või mitteõigeaegne teatamine võtab poolelt õiguse viidata rikkumise vabandatavusele, s.o vääramatu jõu esinemisele ning teavitamise kohustust rikkunud pool vastutab lepingulise kohustuse rikkumise eest vastavalt lepingus sätestatule. 8.5. Kui vääramatu jõu mõju on alaline ning ei võimalda pooltel täita lepingulisi kohustusi täielikult või osaliselt, on pooltel õigus leping üles öelda või taganeda, tehes teisele poolele vastava lepingust ülesütlemis- või taganemisavalduse. 8.6. Covid 19 pandeemiast tulenevat ei käsitle pooled käesoleva lepingu sõlmimise hetkel vääramatu jõuna. Juhul, kui pärast käesoleva lepingu sõlmimist kehtestatakse uusi ettenägematuid piiranguid, mis on seotud Covid 19 pandeemiaga ning millest johtuvalt ei ole võimalik või on takistatud lepingu täitmine, siis võib see olla käsitletav vääramatu jõuna. 9. Lepingu lõpetamise alused 9.1. Tellija annab lepingu(st) ülesütlemisel/taganemisel täitjale mõistliku tähtaja lepingu täitmiseks, mis ei või üldjuhul olla pikem kui 30 päeva. Lepingu täitmiseks antav tähtaeg ei vabasta poolt vastutusest kohustuse rikkumise eest. 9.2. Tellija ei ole kohustatud lepingu(st) ülesütlemisel/taganemisel andma tähtaega lepingu täitmiseks olulise lepingurikkumise korral. Sel juhul esitab tellija täitjale mõistliku aja jooksul olulisest lepingurikkumisest teadasaamisest arvates kirjaliku lepingu ülesütlemis- /taganemisavalduse. Lepingu(st) ülesütlemine/taganemine loetakse toimunuks täitja poolt ülesütlemis-/taganemisavalduse kättesaamisest. 9.3. Lepingu täitmiseks antud täiendava tähtaja möödumisel võib tellija esitada täitjale kirjaliku lepingu(st) ülesütlemise avalduse või taganemisavalduse. Lepingu(st) ülesütlemine või taganemine loetakse toimunuks täitja poolt ülesütlemise avalduse või taganemisavalduse kättesaamisest arvates. Lepingu(st) ülesütlemise avaldust või taganemisavaldust ei ole vaja 5/7  esitada, kui täiendava tähtaja andmisel on tellija eelnevalt kirjalikult selgitanud, et tähtaja jooksul lepingujärgse kohustuse täitmata jätmisel ütleb tellija lepingu üles/taganeb tellija lepingust. Sel juhul lõpeb leping tellija poolt lepingu täitmiseks määratud tähtaja möödumisel ja tingimusel, et täitja ei ole pakkunud tellijale kohast täitmist. 9.4. Poolel on õigus leping täiendava tähtajata üles öelda või lepingust taganeda, kui teine pool on lepingust tulenevaid kohustusi oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). Oluliste lepingurikkumistega on muuhulgas tegemist, kui: 9.4.1. rikutakse lepingust tulenevaid kohustusi tahtlikult või raske hooletuse tõttu; 9.4.2. täitja on jätnud tellija poolt antud täiendava tähtaja jooksul oma kohustused täitmata; 9.4.3. täitja edastab tellijale teate täitmisest keeldumise kohta; 9.4.4. esitatakse valeteavet või võltsitud andmeid seal hulgas huvide konflikti puudumise kohta; 9.4.5. rikutakse konfidentsiaalsuskohustust; 9.4.6. kohustuse rikkumine annab poolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine pool ei täida kohustust ka edaspidi; 9.4.7. täitjal esineb lepingu perioodil seadusrikkumisi lepingu esemeks oleva teenuste osutamisega. 9.5. Tellijal on õigus leping erakorraliselt üles öelda, kui täitja suhtes on tehtud pankrotiotsus või on algatatud likvideerimisprotsess või täitjal lõppevad lepingu täitmiseks vajalikud load ning täitja ei pikenda neid või lubade pikendamine ei ole võimalik temast sõltumata asjaoludel. 9.6. Tellijal on õigus leping igal ajal üles öelda või lepingust taganeda, teatades sellest täitjale vähemalt 30 päeva ette. 9.7. Ülesütlemisel ei ole pooled kohustatud lepingut täitma. Pooled on lepingu üles ütlemisel või taganemisel kohustatud tagastama teineteisele lepingu lõpetamisele järgneva aja kohta juba ette üleantud võlaõigusseaduses sätestatud korras. 10. Kontaktisikud 10.1. Poolte lepingujärgsete kohustuste täitmise korraldamine ja lepingus ettenähtud teadete, nõuete ja teiste dokumentide edastamine toimub kontaktisikute kaudu. 10.2. Tellija kontaktisik on Katrina Utsar, +372 5886 2258, [email protected]. 10.3. Täitja kontaktisik on Aadu Niidas, +372 5211133, [email protected]. 10.4. Kõik teated, millel ei ole õiguslikku tagajärge võivad olla esitatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ning peavad olema adresseeritud lepingu kontaktisikutele kui lepingus ei ole sätestatud teisiti. 10.5. Kontaktisiku või tema andmete muutumisest teatab pool ühepoolse avaldusega teisele poolele viivitamata, hiljemalt 5 kalendripäeva jooksul muudatuse toimumisest arvates. Nimetatud teadet ei loeta lepingu muudatuseks. 11. Lõppsätted 11.1. Leping jõustub tellija poolsest allkirjastamisest, kui lepingu projekt on enne pakkumuse esitamist tehtud kättesaadavaks täitjale ja viimane on esitanud sellega arvestades pakkumuse riigihangete seaduse mõistes. Muul juhul jõustub leping mõlemapoolsel allkirjastamisel. Leping kehtib kuni 12.10.2026. 11.2. Lepingu täitmise keel on eesti keel, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. 11.3. Lepingu täitmisel ja lepingust tulenevate vaidluste korral lähtutakse Eesti Vabariigi õigusaktidest, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. 11.4. Pooled on kokku leppinud võtta tarvitusele kõik abinõud omavaheliste erimeelsuste lahendamiseks läbirääkimiste teel. Kokkuleppele mittejõudmisel lahendatakse vaidlus vastavalt Eesti Vabariigi õigusele Harju Maakohtus, väljaarvatud kui pooled on kokku leppinud teisiti. 11.5. Lepingu üksiku sätte kehtetus ei too kaasa kogu lepingu või lepingu teiste sätete kehtetust. 11.6. Kumbki pool ei oma õigust oma lepingulisi õigusi ja kohustusi üle anda kolmandatele isikutele 6/7  teise poole kirjaliku nõusolekuta. 11.7. Sõlmitud lepingu muutmises võib kokku leppida riigihangete seaduses toodud alustel ja mahus. 11.8. Lepingu muudatused kehtivad juhul, kui need on vormistatud kirjalikult. Kirjaliku vorminõude mittejärgimisel on lepingu muudatused tühised. Kõik lepingu muudatused jõustuvad pärast nende allkirjastamist poolte poolt või poolte määratud tähtajal. 11.9. Lepinguga seotud teated edastatakse teisele poolele lepingus märgitud e-posti või postiaadressil. Aadressi muutusest on pool kohustatud koheselt informeerima teist poolt. 11.10. Poolte vaheliste õiguslikku tähendust omavate teadete ja muu info edastamine peab toimuma kirjalikult või e-posti teel digitaalselt allkirjastatuna. Teatis loetakse kätte saaduks ka juhul, kui see on edastatud postiasutuse poolt tagasisaadetava väljastusteatega lepingus tähendatud aadressil ja teate posti panemisest on möödunud 5 päeva. E-posti teel teate saatmise korral loetakse teade kätte saaduks järgmisel tööpäeval. 11.11. Käesolev leping on allkirjastatud digitaalselt mõlema poole poolt ning edastatud allkirjadega mõlemale poolele. 12. Lisad 12.1. Lisa 1. Tehniline kirjeldus; 12.2. TK Lisa 1.1 Harjutusväljade kuulipüüdjate pliiseire metoodika; 12.3. Lisa 2. Pakkumus; 12.4. Lisa 3. Julgeolekutingimused; 12.5. Lisa 4. Konfidentsiaalsustingimused. TELLIJA: TÄITJA: (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Maia Prunt Aadu Niidas hankebüroo juht juhatuse liige 7/7  Lisa 1 09.07.2026 lepingu nr 2-2/547 juurde TEHNILINE KIRJELDUS Töö Kaitseväe lasketiirude kuulipüüdjate pinnaseuuring Objekt Harjumaa, Kuusalu vald, Suru küla, Keskpolügoon 1193 (katastritunnus 35206:002:0214), Suru lasketiir Harjumaa, Kuusalu vald, Kolgu küla, Keskpolügoon 219 (katastritunnus 35206:002:0153), raketibaasi 600 m lasketiir Harjumaa, Kuusalu vald, Kolgu küla, Keskpolügoon 37 (katastritunnus 35206:002:0289), raketibaasi 300 m lasketiir Harjumaa, Lääne-Harju vald, Klooga alevik, Klooga laskeväli 1 (katastritunnus 29501:009:0206), Klooga harjutusvälja 200 m lasketiir Harjumaa, Lääne-Harju vald, Klooga alevik, Klooga laskeväli 1 (katastritunnus 29501:009:0206), Klooga harjutusvälja 1000 m lasketiir Võru maakond, Võru vald, Juba küla, Tsiatsungõlmaa (katastritunnus 91701:001:2906), Tsiatsungõlmaa 100 m lasketiir Võru maakond, Võru vald, Hänike küla, Nursipalu harjutusväli (katastritunnus 76702:002:0470), Vilbusuu laskeväli 200 m lasketiir Võru maakond, Rõuge vald, Tsirgupalu küla, Nursipalu harjutusväli (katastritunnus 69701:001:0140), Sõmerpalu metskond 1 Keretu 300 m lasketiir (parem) Võru maakond, Rõuge vald, Tsirgupalu küla, Nursipalu harjutusväli (katastritunnus 69701:001:0140), Sõmerpalu metskond 1 Keretu 300 m lasketiir (vasak) Tellija Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus 1. Sissejuhatus Kuulipüüdja on vahetult märklaudade taha projekteeritud 34° kaldega tagavallile ehitatud ja täitematerjaliga täidetud konstruktsioon, mis katab sihtmärkide taha jäävat ala, et kinni püüda kõige tihedamasse tabamusalasse lendavad kuulid ning vähendada rikošetiohtu. Kuulipüüdjate täitematerjaliks on umbes 1 m paksune liiva ja saepuru segu mahulises suhtes 2:1, millele on lisatud 1...2 % soola liiva kuivkaalu järgi. Sool aitab vältida kuulipüüdja läbikülmumist talvel. Kuulipüüdjate vajalikku kallet aitavad hoida sügavimmutatud puidust konstruktsioonid. Kaitseväe harjutusväljade erinevates lasketiirudes tehtud uuringud on näidanud, et teatud perioodi jooksul lasketiirude kuulipüüdjate pinnas reostub raskmetallide, eelkõige pliiga. Plii suur sisaldus tuleneb laskemoona ehk kuulide purunemisest kuulipüüdjas. Kuulipüüdja (ja selle efektiivsuse) amortisatsioon toimub jooksvalt ja sõltub lasketiiru kasutamise intensiivsusest. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus hooldab lasketiirude tagavallide kuulipüüdjaid regulaarselt. Hoolduse käigus sõelutakse kuulipüüdja materjalist välja kuulitükid jm praht ning sõelutud täitematerjal pannakse tagasi kuulipüüdjasse. Teatud perioodide tagant vahetatakse kuulipüüdjates välja ka kogu kuulipüüdja täitematerjal. 1/3 2. Eesmärk Töö eesmärk on kaardistada Kaitseväe kasutuses olevate lasketiirude kuulipüüdjate plii kontsentratsioon, leostuvus ja pH väärtused üheksa Kaitseväe lasketiiru kuulipüüdjas. Selleks võtta töös kirjeldatud objektidelt pinnaseproovid sügavuti ning võrrelda tulemusi õigusaktides sätestatud väärtustega. Tulemuste alusel hinnata lasketiirude kuulipüüdjates oleva pinnase keskkonnaohtlikkust. Lisaks tuleb koostada uuringu aruanne ning täita seire andmebaasi tabel, mille edastab tellija. Samuti esitada aruandes järeldused ja soovitused kuulipüüdjate hoolduste korraldamiseks, sh arvestades tellija poolt antud varasemate kuulipüüdjate pinnaseuuringute ja kuulipüüdjatele teostatud hoolduste informatsiooni. 3. Tegevused töö lahendamiseks ja tähtajad 3.1. Pinnaseproovide võtmine Kaitseväe harjutusväljade lasketiirude kuulipüüdjatest vastavalt töös „Harjutusväljade kuulipüüdjate pliiseire metoodika“ (2024, OÜ Inseneribüroo STEIGER) välja töötatud metoodikale (lisa 1.1) ja tehnilisele kirjeldusele. 3.1.1. Proovivõtmisel tuleb täita pinnaseproovide välitöö blanketid, mille tellija edastab peale lepingu sõlmimist. 3.1.2. Lasketiirudes, kus 2026.a hooldust pole planeeritud, on pinnaseproovide võtmine üks kord 2026.a kevad-suvisel perioodil. 3.1.3. Lasketiirudes, kus on 2026. aastal planeeritud kuulipüüdja hooldustööd, võetakse pinnaseproovid kaks korda – enne ja peale hooldustööde teostamist. Nendeks lasketiirudeks on raketibaasi 600 m ja 300 m lasketiir ning Keretu 300 m vasak ja parem lasketiir. 3.1.3.1. Keskpolügoon, 3 lasketiiru, kokku 28 proovi. 3.1.3.2. Klooga harjutusväli, 2 lasketiiru, kokku 15 proovi. 3.1.3.3. Nursipalu harjutusväli, 4 lasketiiru, kokku 45 proovi. 3.1.4. Kokku võetakse üheksast lasketiirust 88 proovi. 3.1.5. Territooriumite külastamiste aeg sõltub väljaõppegraafikust, seetõttu tuleb proovide võtmiseks sobilik aeg kokku leppida töö tellijaga. 3.2. Võetud pinnaseproovides plii kontsentratsiooni, leostuvuse ning pH väärtuse määramine vastavalt metoodikas toodud tingimustele ja tehnilisele kirjeldusele. 3.3. Proovide analüüsimine tuleb teostada analüüsitavate näitajate suhtes akrediteeritud laboris. 3.3.1. Labori määramispiirid peavad võimaldama tulemusi võrrelda keskkonnaministri 28.06.2019 määruse nr 26 „Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases“ lisas toodud siht- ja piirväärtustega. 3.3.2. Leostuvust tuleb võrrelda keskkonnaministri 21.04.2004 määruse nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded1“ lisas 2 esitatud piirväärtustega. 3.3.3. Uuringu tulemused esitada aruandes tabelvormingus, kus on toodud vähemalt proovivõtu asukoht, aeg, proovivõtutähis ja seiratavad näitajad ning võrdlus õigusaktides toodud näitajatega. 2/3  3.4. Võetud pinnaseproovide kohta uuringu aruanne koostamine, milles esitatakse lühike ülevaade uuringu korralduse kohta (sh metoodika), uuringu tulemused ja nende analüüs. 3.4.1. Võrrelda analüüsitulemusi punktis 3.3 nimetatud õigusaktides sätestatud siht- ja piirväärtustega. 3.4.2. Anda hinnang kõikide lasketiirude kuulipüüdjate keskkonnaohtlikkuse kohta. 3.4.3. Analüüsis tuleb mh esitada järeldused ja soovitused kuulipüüdjate hoolduste korraldamiseks arvestades lisaks seire tulemustele ka tellija poolt edastatud varasemate kuulipüüdjate pinnaseuuringute (u 8 uuringut) ja kuulipüüdjates teostatud hoolduste informatsiooni, kasutustihedust (laskude arvu) jm informatsiooni, mille edastad tellija. 3.4.3.1. Hoolduste korraldamise soovituste osas võtta arvesse ka proovide võtmisel visuaalselt hinnatud lasketiirude seisukord. 3.4.4. Aruande lisadena tuleb esitada proovivõtmistel täidetud blanketid ja proovide labori analüüside protokollid. 3.5. Tellija poolt edastatud seire andmebaasi tabeli täiendamine uuringu tulemustega. 3.6. Uuringu aruande esmane versioon tuleb esitada hiljemalt 14.09.2026. Tellijal on kaks nädalat aruande üle vaatamiseks. Täitjal on vajadusel lisaks nädal aruande täiendamiseks ja tellijal veel nädal aruande kinnitamiseks. Töö esitamise lõpptähtaeg on 12.10.2026. 4. Tellijale antavad materjalid Tehnilise kirjelduse järgi koostatud uuringu aruanne (sh blanketid ja analüüsiaktid) esitada tellijale elektrooniliselt allkirjastatuna (pdf- ja doc-vormingus, tabelandmed xls-vormingus, kaardiandmed shp-vormingus). 5. Julgeolekualased tingimused Eduka pakkumuse esitanud pakkujal tuleb Kaitseväe korralduse seaduse kohaselt läbida Kaitseväe poolne taustakontroll (§ 41³ – taustakontroll). Taustakontrolli taotluse menetlusaeg on kuni 14 kalendripäeva. Taustakontrolli läbimine ei anna automaatselt õigust siseneda Kaitseväe julgeolekualale. Taustakontrolli tegemiseks on vajalik pakkuja eelnev kirjalik nõusolek (§ 41 5 - Kaitseväe õigused taustakontrolli teostamisel). Kaitseväel ei ole õigust koguda andmeid ega teha päringuid pärast isiku töölepingu või Kaitseväe julgeolekualal viibimise loa lõppemist. 6. Lisa 6.1. Lisa 1.1. Harjutusväljade kuulipüüdjate pliiseire metoodika. 3/3  HARJUTUSVÄLJADE KUULIPÜÜDJATE PLIISEIRE METOODIKA TÖÖ NR 24/4860 OÜ Inseneribüroo STEIGER Harjutusväljade kuulipüüdjate seire metoodika Kinnitas: Aadu Niidas ........................... Juhatuse liige Eksperthinnangu koostas: Priit Kallaste ........................... Keskkonnaekspert (litsents nr KMH0164, 11.06.2030) Esikaane foto: Suru lasketiir 2023, OÜ Inseneribüroo STEIGER © 2024 OÜ Inseneribüroo STEIGER 2 OÜ Inseneribüroo STEIGER Harjutusväljade kuulipüüdjate seire metoodika SISUKORD Sisukord ...................................................................................................................................... 3 1. Sissejuhatus .......................................................................................................................... 4 2. Kuulipüüdjate ehitus ja senised hooldused .......................................................................... 5 3. Senise seire tulemused ........................................................................................................ 6 3.1. Kuulipüüdjate hooldustingimused ja soovitused Pb seireks ........................................ 10 4. Seire metoodika ................................................................................................................. 11 4.1. Seiratavad näitajad ja sagedus .................................................................................... 11 4.2. Pinnaseproovide võtmine ............................................................................................ 11 4.2.1. Vahendid ............................................................................................................... 11 4.2.2. Proovide arv .......................................................................................................... 12 4.2.3. Proovide kogumine ja pakendamine..................................................................... 13 4.2.4. Proovide analüüs .................................................................................................. 13 4.2.5. Andmete kogumine ja analüüs ............................................................................. 13 5. Alternatiivsed kuulipüüdja täitematerjalid ......................................................................... 14 6. Kasutatud infoallikad .......................................................................................................... 16 LISAD 1. Pinnaseproovide võtmise välitöö blanketid 3 OÜ Inseneribüroo STEIGER Harjutusväljade kuulipüüdjate seire metoodika 1. SISSEJUHATUS Kaitseväe harjutusväljade erinevates lasketiirudes tehtud senised pinnaseuuringud on näidanud, et teatud perioodi jooksul lasketiirude kuulipüüdjate pinnas reostub raskmetallidega, eelkõige pliiga. Seniajani on Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (aadress Järve 34a, 11314 Tallinn, Harju maakond; registrikood 70009764) (edaspidi ka RKIK) lasketiirude kuulipüüdjate seire hankinud teenusena. Arvestades väljatöötatud seiremetoodikat ja lasketiirude paiknemist üle Eesti tellis RKIK OÜ-lt Inseneribüroo STEIGER (aadress Männiku tee 104, 11216 Tallinn, Harju maakond; registrikood 11206437) Kaitseväe harjutusväljade kuulipüüdjate seire analüüsi ja metoodika eraldiseisvalt vormistamise eesmärgiga viia antud seiret läbi iseseisvalt. 4 OÜ Inseneribüroo STEIGER Harjutusväljade kuulipüüdjate seire metoodika 2. KUULIPÜÜDJATE EHITUS JA SENISED HOOLDUSED Kuulipüüdja on vahetult märklaudade taha projekteeritud 34° kaldega tagavallile ehitatud ja täitematerjaliga täidetud konstruktsioon, mis katab vahetult sihtmärkide taha jäävat ala, et kinni püüda kõige tihedamasse tabamusalasse lendavad kuulid ning vähendada rikošetiohtu. Kuulipüüdjate täitematerjaliks on umbes 1 m paksune liiva ja saepuru segu mahulises suhtes 2:1, millele on lisatud 1 - 2 % soola liiva kuivkaalu järgi. Sool aitab vältida kuulipüüdja läbikülmumist talvel ning seeläbi minimeerida rikošetiohtu. Kuulipüüdjate ja selle täitematerjali vajalikku kallet aitavad hoida sügavimmutatud puidust konstruktsioonid. Kuulipüüdja (ja selle efektiivsuse) amortisatsioon toimub jooksvalt ja sõltub lasketiiru kasutamise intensiivsusest. Ajapikku hakkab toimuma täitematerjali pindmise kihi erodeerimine (eelkõige sihtmärkide tagusel alal), mis võimendub suuremate vihmahoogudega. Selle tulemusel muutub täitepinnase kaldenurk ning rajatis ei toimi enam efektiivse kuulide püüdjana. Samuti purunevad kuulide tabamuste tõttu nii sisemised kui ka välimised konstruktsioonid, mida tuleb hoolduse käigus tugevdada või välja vahetada. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus hooldab lasketiirude tagavallide kuulipüüdjaid regulaarselt. Hoolduse käigus sõelutakse kuulipüüdja materjalist välja kuulitükid jm praht. Sõelutud täitematerjal pannakse tagasi kuulipüüdjasse. Kuulipüüdjate hoolduse käigus alati tervet täitepinnase materjali välja ei vahetata, vaid teostatakse sõelumine, et eemaldada kuulid, puidutüki ja muu sodi. Üldjuhul täidetakse pinnast tagasi erodeerunud osa ja sõelumisel tekkinud kao võrra. Samas on teatud perioodide tagant välja vahetatud ka kogu kuulipüüdja täitematerjal. Siiani on hooldust teostatud järgmiste indikatiivsete parameetrite järgi, milleks on: − laskude arvu täitumine, mis senini on olnud ca 20 000 lasku ühe lasketiiru raja kohta; − kuulipüüdja konstruktsioonide lagunemise hindamine, mis tagab kuulipüüdja täitematerjali stabiilsuse; − kaldenurga taastamise vajaduse hindamine, mis on oluline rikošetiohu minimeerimiseks; − kuulipüüdjate täitematerjalis esineva plii kontsentratsioonide jälgimine. Kuulipüüdjate pinnase keskkonnaohtlikkuse seisundit jälgitakse regulaarse pinnaseproovide võtmisega ja selles sisalduva plii (Pb) kontsentratsioonide analüüsimisega. Varasemalt on RKIK tellinud kuulipüüdjate pinnase seire, et hinnata kuulipüüdjate ohtlikust keskkonnale. Leitud on, et kuulipüüdjates olev plii ei ole keemiliselt aktiivne, selle lahustuvus vees on suhteliselt madal (Kajander, 2014) ning seetõttu on pliireostuse levimine väljapoole kuulipüüdjaid (näiteks põhjavette) vähetõenäoline. Kuigi vahetu või lühiajalise keskkonnareostuse oht on eelneva tõttu minimalane, suureneb ajas Pb kontsentratsioon kuulipüüdja täitematerjalis, ületades keskkonnaministri määruses nr 26 sätestatud piirväärtust (600 mg/kg) tööstusmaal (riigikaitsemaa on käsitletav tööstusmaana) ning võib põhjustada reostuse kumuleerumist pikemas plaanis. Piirväärtust esitatakse milligrammides ühe kilogrammi pinnase kuivmassi kohta ning see näitab ohtliku aine sellist sisaldust pinnases, millest suurema väärtuse korral loetakse pinnas saastunuks. 5 OÜ Inseneribüroo STEIGER Harjutusväljade kuulipüüdjate seire metoodika 3. SENISE SEIRE TULEMUSED Varasemalt on lasketiirude kuulipüüdjate pinnaseuuringuid teostatud alates 2011 aastast, uuringud olid teostatud eraldiseisvalt ja erinevate metoodikate alusel. Pärast 2020. aasta uuringut on ühtse metoodika alusel teostatud regulaarset seiret kaheksas väljavalitud Kaitseväe lasketiirus, mis võimaldab vaadelda ja hinnata reostusohtlikkuse seoseid pikemas ajaperspektiivis. Võttes arvesse teadaolevaid laskude arvu ja teostatud plii seiretulemusi, on järgnevalt analüüsitud plii kontsentratsiooni ja laskude arvu seoseid. Analüüsis on lähtutud just pinnaseproovis analüüsitud Pb kontsentratsioonist, mitte Pb leostuvuse tulemustest. Seda põhjusel, et enne laboratoorset leostuvuse analüüsi materjal peenestatakse ning saadavas proovimaterjalis on Pb sisaldus kõrgendatud tasemel. Leostuvuse näitaja on seetõttu saadud nn „sunnitud olekus“ ehk kunstlikult tekitatud tingimustes. Looduslikes oludes ei ole leostuvusprotsessi tingimused sedavõrd forsseeritud ning Pb ei leostu sellisel kiirusel nagu labori analüüsi tulemused seda näitavad. Laskude statistikat peetakse peamistes lasketiirudes ning viimaste aastate ülevaade on toodud allolevas tabelis. Tabel 3.1. Laskude arv vaadeldud lasketiirudes. Lasud on ümardatud lähima sajani. KVKP KVKP Lasketiir / Männiku Raketibaas Raketibaas KVKP Suru Tsiatsungõlmaa aasta 600 m 300 m 600 m 2020 26 400 11 500 9 500 32 300 24 800 2021 20 600 15 700 21 000 17 800 21 900 2022 18 200 18 900 19 700 49 800 19 200 2023 23 400 25 900 27 400 51 800 18 800 2024 23 500 17 100 23 200 47 800 16 300 (kuni mai) Nendes lasketiirudes (Tapa lasketiir, Jõhvi 25 m ja 100 m lasketiir), kus laskude statistika ei ole teada, ei ole võimalik analüüsida Pb kontsentratsioonide ja tiiru kasutustiheduse seoseid. Vaadeldavate lasketiirude laskude statistika ja seiratud pinnaseproovide pliikontsentratsioonide väärtused on esitatud allolevatel graafikutel. Samuti on graafikutele lisatud teadaolevalt toimunud hooldused. 6 OÜ Inseneribüroo STEIGER Harjutusväljade kuulipüüdjate seire metoodika Graafik 3.1. Männiku lasketiiru Pb seire ja laskude statistika Graafik 3.2. Tsiatsungõlmaa lasketiiru Pb seire ja laskude statistika 7 OÜ Inseneribüroo STEIGER Harjutusväljade kuulipüüdjate seire metoodika Graafik 3.3. Suru lasketiiru Pb seire ja laskude statistika Graafik 3.4. Raketibaasi 300 m lasketiiru Pb seire ja laskude statistika 8 OÜ Inseneribüroo STEIGER Harjutusväljade kuulipüüdjate seire metoodika Graafik 3.5. Raketibaasi 600 m lasketiiru Pb seire ja laskude statistika Graafik 3.6. Jõhvi 25 m ja 100 m ning Tapa lasketiirude Pb seire statistika Senise seireandmete analüüsis ilmnevad järgmised asjaolud: − Vaadeldavates lasketiirudes on Pb kontsentratsiooni seire andmeread veel võrdlemisi lühikesed, võimaldades kasutada valdavalt ainult kahte andmepunkti. Samuti jäi vahele 2022. aasta seires Pb sisalduse analüüsimine, mis oleks trendi täiendanud. Trendi kujunemiseks on vaja vähemalt 5 aasta (järjestikuseid) andmeid. − Kuulipüüdja pindmisest kihist (0,3 m sügavuselt) võetud Pb kontsentratsioonid ületavad valdavalt tööstusmaal kehtivat piirväärtust 600 mg/kg, olles piirväärtusest suuremad vahemikus 1,3 - 12,8 korda. − Enimkasutatavates lasketiirudes teostatakse regulaarset hooldust ca iga 2 aasta tagant. 9 OÜ Inseneribüroo STEIGER Harjutusväljade kuulipüüdjate seire metoodika − Männiku lasketiiru kuulipüüdjast võetud pinnaseproov pärast hooldust näitas Pb sisalduse (390 mg/kg) langemist alla piirväärtust (600 mg/kg). Enne hooldust oli kahe valli Pb sisaldus keskmiselt 1 200 mg/kg ehk vähenemine toimus ~3-korda. − Laskude arvu kasv toimub üldjuhul konstantselt ja ühtlases tempos, mis väljendab lasketiirude võrdlemisi ühtlast aastaringset kasutamist. − Mitme kuulipüüdja valliga lasketiirudes on Pb kontsentratsioonide täpsemaks hindamiseks vajalik laskude arvu statistikat eristada mõlema valli kohta. − Väga madalad Pb kontsentratsioonid (≤6 mg/kg) Jõhvi 25 m lasketiiru kuulipüüdjas on tõenäoliselt tingitud madalama plii sisaldusega kuulidest või tiiru vähesest kasutamisest (statistika puudub). 3.1. Kuulipüüdjate hooldustingimused ja soovitused Pb seireks Seireandmete analüüsi põhjal teostatakse kuulipüüdjate regulaarset hooldust iga kahe aasta tagant. Samas on Pb kontsentratsioonid pinnasematerjalis siiski mitmekordselt kõrgemad tööstusmaa piirväärtusest. Langustrendi kontsentratsioonides on näha Männiku, Suru ja Raketibaasi 300 m lasketiirudes. Kuulipüüdjate hooldusintervall sõltub mitmest asjaolust (vt peatükk 2). Käsikäes kuulipüüdja füüsilise hooldusvajadusega on vajalik jälgida ka Pb kontsentratsioonide trende pinnasematerjalis. Optimaalse hooldusintervalli väljakujunemiseks eelduseks eesmärgipärasest pliiseirest lähtuvalt on Pb kontsentratsioonitasemete vähenemine tööstusmaa piirväärtuse 600 mg/kg lähistele. Hinnanguliselt võiks see jääda vahemikku ±20 % ehk 480 - 720 mg/kg. Antud tasemeni võiks ideaalis jõuda vahetult enne kuulipüüdjate hoolduse teostamist. Võrreldes Pb sisaldusi laskude arvu kumuleerumisega on võimalik leida optimaalne laskude arv. Laskude arv võib olla ajas muutuv, mistõttu kujuneb lasketiiru kasutuskoormusest tulenevalt hoolduseks välja erinev ajaline perspektiiv. Hoolduse teostamise tingimused prioriteetsuse järjekorras oleksid järgmised: 1. Kuulipüüdja konstruktsioonide lagunemise ja pindmise kihi kaldenurga taastamise vajadus - laskmistel osalevate isiku ohutuse tagamiseks. 2. Pb kontsentratsioonitasemete (või kasvutrendi prognoosi) lähenemine tööstusmaal lubatud piirväärtuse hindamisvahemikku (480 - 720 mg/kg) - plii võimaliku reostuseohu kontrolli all hoidmiseks. Lisaks oleks vajalik Pb sisaldus pinnases määrata ka peale kuulipüüdja hoolduse teostamist. Hooldusjärgne analüüs näitab ära Pb tegeliku sisalduse ning võimaldab hinnata hoolduse efektiivust (nii nagu 2020. aastal Männiku kuulipüüdja puhul). Teiseks loob Pb sisalduse määramine peale hooldust ja enne eeldatavat järgmist hooldust trendi kontsentratsioonide kujunemise kohta, millest lähtuvalt saab vajadusel muuta hooldusintervalli. Taolise seiresagedusega peaks pikemas perspektiivis ka andmeread graafikul hakkama ootuspäraselt käituma, st peale hooldus langeb näit madalaks ja siis tiksub suuremaks kuni järgmise hoolduseni. Seni teostatud seiretulemuse osas antud trende veel selgetl välja ei joonistu. Juhul kui trend näitab siiski Pb sisalduse tõusu, on vaja teha mahukam hooldus (materjali välja vahetamine). 10 OÜ Inseneribüroo STEIGER Harjutusväljade kuulipüüdjate seire metoodika 4. SEIRE METOODIKA Kuulipüüdjate vallides esineva plii kontsentratsioonide seire peab olemas süsteemne ja pidev. Usaldusväärsete ja võrreldavate andmete saamiseks on vajalik seire läbi viia ühtse metoodika (lähenemise) alusel selleks, et seire tulemuste põhjal oleks võimalik teha asjakohaseid järeldusi. 4.1. Seiratavad näitajad ja sagedus Seire peaks jätkuma üldjoontes sama metoodika kohaselt nagu varasemalt välja töötatud lähenemisel. Erisusena, senise seire tulemuste alusel, ei ole edaspidi vajalik proovi võtmine kuulipüüdjast kahelt erinevalt sügavuselt - varasema 0,3 m ja 1 m sügavusintervalli asemel on sobilik võtta proov ~0,5 m sügavuselt. Sellega väheneb proovide üldarv, kuid säilub proovide võtmine kuulipüüdjate pindmisest kihist, kus Pb sisaldus on reeglina kõrgem. Eelneva põhjal saab seiret teostada konservatiivsematel tingimustel ja jälgida Pb sisalduse kujunemist vertikaalses läbilõikes kõige aktiivsemalt kuulide püüdmiseks pinnasekihis. Senise põhjavee seire tulemustest ei ole näha, et Pb leostuks kuulipüüdja täitematerjalist põhjavette. Plii iseeneslik leostumine keskkonnas toimub võrdlemisi aeglaselt ning juhul kui kuulipüüdjate materjali vahetatakse ja puhastatakse kuulitükkidest, on seeläbi minimeeritud ka võimalik leostumine ja levimine põhjavee kihtidesse. Seepärast ei ole Pb leostumise analüüsimine edaspidise seire käigus vajalik. Soovituslik on seiret teostada kevadel, kui maapind ei ole enam külmunud (näiteks aprill-mai algus). Seire ja tulemuste analüüsi järgselt on võimalik vajadusel planeerida kuulipüüdja hooldus suvisele perioodile. Pinnaseproovides plii sisalduse seire sagedus peaks olema vähemalt üks kord aastas kevadel ja hoolduse teostamise korral vahetult peale hooldust. Kõikide kuulipüüdjate puhul ei pruugi olla vajalik iga-aastane seire, näiteks olukorras, kus lasketiiru on kasutatud harvem ja kumuleerunud laskude arv on madal. Kuid selline järeldus saab välja kujuneda pikemaajalise ja pideva seire tulemuste alusel ehk peab olema seireandmetega põhjendatud. 4.2. Pinnaseproovide võtmine 4.2.1. Vahendid Pinnaseproovide võtmiseks on sobiv kasutada vastavat pinnasepuuri, näiteks Eijkelkamp käsipinnasepuur (foto 1). Puuril on kaasas erinevad proovivõtmise otsikud erinevat tüüpi pinnaste jaoks, sõltuvalt pinnasematerjali tüübist (liiv, muld, moreen, savi), ning pikendatavad varred, mis võimaldab proove võtta kuni 5 m sügavuselt. Puuri diameeter on ca 7 cm ning võetava proovi efektiivne pikkus on 10 cm. 11 OÜ Inseneribüroo STEIGER Harjutusväljade kuulipüüdjate seire metoodika Foto 1. Eijkelkamp pinnasepuur erinevate proovivõtu otsikutega Kuulipüüdjate Pb seire läbi viimiseks piisab kuni 2-meetrisest puuri seadistusest: 0,5 m puuriotsik + 1 m varre pikendus + 0,5 m käepide. Pinnaseproov tuleb võtta ca 0,5 m sügavuselt. Antud sügavusele jõudmiseks on vajalik pinnasepuuriga eelnevalt teostada 2 - 3 puurimist. Pinnaseotsik tuleb enne ja pärast proovi võtmist materjalist puhastada, et vältida teistelt sügavustelt pärineva pinnase kandumist proovimaterjali. Puhastamiseks on hea kasutada puidust või metallist pulka, vajadusel ka tugevate harjastega peenikest harja, millega puhastada otsiku õnarused seestpoolt. 4.2.2. Proovide arv Pinnaseproove tuleb võtta kogu kuulipüüdja efektiivsest ulatusest ehk reaalselt kasutuses olevast vallist. Juhul kui mõnes lasketiirus ei kasutata kuulipüüdjat terves ulatuses (näiteks Tapa lasketiir), tuleks proov võtta mitte-kasutatavast osast foonitaseme määramise eesmärgil. Proovivõtupunktid ja proovide arv sõltub kuulipüüdja pikkusest. Valdavalt on lasketiirude kuulipüüdjate pikkused vahemikus 55 - 60 m, Tapa lasketiirus on kuulipüüdja 75 m pikkune ja Suru lasketiirus 240 m pikkune. Senise ühtse metoodika käigus välja töötatud proovivõtusammu tihedust ei ole vaja otseselt muuta - proovivõtupunktide omavaheline vahekaugus on olnud piisav. Proovivõtupunktid on jaotatud võrdsete kaugustega kogu kuulipüüdja ulatuses, mis üldjuhul katavad ära kindla arvu laskeradu (näiteks 4 - 6). Seega proovivõtmisel tuleks jätta välja päris otsmised alad, et keskmistada proovivõtupunkt mitme laskeraja peale. Arvutuslikult (kuulipüüdja pikkus jagatuna proovivõtupunktide arvuga) kujuneb proovivõtusammuks keskmiselt ~14 m, v.a Suru lasketiiru puhul, kus see on 30 m. Kui välja arvata otsmised alad ühe proovivõtusammu ulatuses, kujuneb tiheduseks ~11 m ja Suru lasketiiru puhul 26 m. Lihtsaim viis on proovivõtupunktide kauguste määramiseks on laskerajade arvu jaotamine võrdseteks osadeks - esmalt pooleks, siis veeranditeks, vajadusel kaheksanditeks. Antud jaotus tagab proovivõtupunktide ühtlase horisontaalse jaotuse kogu kasutatava valli ulatuses. Proovivõtupunkti asukoht tuleks valida laskeraja ja keskele ja valli vertikaalses sihis otse sihtmärgi taha. Antud asukohas on kuulide ja kuulitükkide kontsentratsioon kõige kõrgem ehk pinnas enim reostunud. Juhul kui antud asukohas on pinnasekiht väga erodeerunud, tuleks valida asukoht vahetult kõrvale, et proov saaks siiski kogutud ~0,5 m sügavuselt. 12 OÜ Inseneribüroo STEIGER Harjutusväljade kuulipüüdjate seire metoodika 4.2.3. Proovide kogumine ja pakendamine Prooviotsikusse kogutav materjali maht on üldjuhul vahemikus 400 - 500 g (sõltub ka materjali niiskusest), mis on piisav laboris teostatavateks analüüsideks. Proovid tuleks võimalusel võtta kuivast kuulipüüdja materjalist ning vältida seejuures seire teostamist vihmase ilmaga ja sademetega perioodil. Pinnaseproov pannakse õhukindlasse suletavasse minigrip kotti ning proov tähistatakse veekindla markeriga. Proovid võib tähistada mitme erineva süsteemi järgi, kuid üks tähistustest peab olema unikaalne, et eristada erinevalt aladelt kogutavaid proove omavahel. Kõik proovid tuleks ka duubeldada, millest üks eksemplar saadetakse laborisse ning teine säilitatakse juhuks, kui tekib vajadus kordusanalüüsiks. Seeläbi on tagatud samal ajahetkel ning samast asukohast võetud materjali olemasolu. Proovi võtmisel tuleb täita ka kohapealne välitöö leht (lisa 1), kus on kirjas proovi võtmise asukoht ja selle tähistus. Kuna proovidest määratakse Pb sisaldus, ei vaja proovid säilitamiseks tavapärasest spetsiifilisemaid säilitus- ja transporditingimusi. Pakendatud pinnaseproovid saadetakse analüüsimiseks laborisse. Kasutatav labor peab olemas analüüsitavate näitajate suhtes akrediteeritud. Varasema seire käigus on proovid analüüsitud OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskuse ja GBA Group Environment (GBA Gesellschaft für Bioanalytik mbH) laborites. Sobivuse korral võib kasutada ka teisi akrediteeritud analüüsimeetodiga laboreid. 4.2.4. Proovide analüüs Proovid on analüüsimiseks eelnevalt vajalik läbi sõeluda, et eraldada proovimaterjalist ≥2 mm metallikogumid. Seda on mõistlik lasta teha laboris analüüsidele eelnevalt. Välja sõelutud metallikogumite osakaal proovi kaalust dokumenteeritakse protsendina. Kogutavat andmestikku saab võrrelda analüüsitud Pb kontsentratsiooni väärtustega, võimaldades luua trende metallitükkide osakaalu ja pinnase Pb sisalduse vahel. Suuremate metallitükkide eemaldamine on vajalik ka selleks, et analüüsitava proovimaterjali eeltöötlemine (purustamine, homogeniseerimine) ei põhjustaks analüüsi käigus ebakorrektselt suuri kontsentratsioone. Laboris analüüsitavad näitajad on: − plii (Pb) kontsentratsioon mg/kg kohta; − pH väärtus. pH väärtuse analüüs on vajalik eelkõige pinnasematerjali kui analüüsitava keskkonna leostustingimuse määramiseks. Plii ning pliiühendid on suhteliselt inertsed ja vees vähe lahustuvad. Pliiühendite lahustuvus suureneb keskkonna pH vähenemisel ehk happelisemaks muutumisel (Hem, 1985). Sobiv kuulipüüdja täitematerjali pH on vahemikus 6,5 - 8,5, mille juures valdav osa pliist esineb mittelahustuvate ühenditena (EPA, 2005). 4.2.5. Andmete kogumine ja analüüs Laborianalüüside tulemused tuleb talletada ühtses süsteemis (seire andmebaasis) ning kanda need sinna sisse jätkuks varasematele tulemustele. Seejuures on oluline, et andmeread oleksid ühtselt vormistatud ja tulemused lahterdatud, et võimaldada hilisemat andmeanalüüsi teostada. Selleks, et seiretulemustest ilmneks trend Pb kontsentratsioonide muutumise osas, on vajalik analüüsida vähemalt 5 aasta järjestikuseid andmeid. 13 OÜ Inseneribüroo STEIGER Harjutusväljade kuulipüüdjate seire metoodika 5. ALTERNATIIVSED KUULIPÜÜDJA TÄITEMATERJALID Lisaks tavapärasele liiva ja saepuru täitesegule, on võimalik kuulipüüdjate täitematerjalina kasutada ka teisi materjale. Katsetamisel on senise pinnasematerjali asendamine hakkepuidu või purustatud rehvide puruga, mille osakeste suurus on kuni 5 cm. Kummipuru on ballistiliste katsetuste põhjal näidanud suurt efektiivsust kuulide kinni püüdmisel ja rikošettide vähendamisel. Lisaks, kuna materjal on elastne, ei purune see kokkupuutel kuulidega ning kestab seeläbi kauem. Seega võib tulevikus kummipuru kasutamine lasketiirude kuulipüüdjates olla paljulubav lahendus. Pinnases sisalduvate ohtlike ainete piirväärtused on kehtestatud keskkonnaministri määrusega nr 26, mille § 1 kohaselt on määruse eesmärk kehtestada ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases pinnase seisundi hindamiseks ning pinnase seisundi parandamise meetmete kavandamiseks ja rakendamiseks. Eeltoodu põhjal kehtivad piirväärtused loodusliku pinnase või materjali puhul. Arvestades eelmainitud alternatiivseid materjale, ei oleks toodud määrus rakendatav hakkepuidust materjalile ega vanadest rehvidest toodetud kummipurule. Hakkepuidu puhul ei ladestu Pb osakesed puidu pinnale ega akumuleeru nendes, mistõttu analüüs ei annaks objektiivset tulemust Pb sisalduse osas kuulipüüdja materjalis kui sellises. Lisaks ei saa laboratoorselt Pb sisaldust kummipurus määrata tavapärase meetoditega, sest tegemist on tehismaterjaliga. Juhul kui kuulipüüdja täitematerjalina kasutatakse hakkepuitu või kummipuru, on lisaks perioodilisele kuulide eemaldamisele kuulipüüdjast siiski vajalik jälgida ka kuulipüüdjat ümbritseva keskkonna seisundit, et vältida selle reostumist pliiga. Plii leostumine tõenäosus on suhteliselt madal. Seda on ka näidanud varasemad põhjaveeproovide Pb sisalduse tulemused lasketiirude seirekaevudes või seirepuurkaevudes, jäädes tihtipeale ka allapoole määramispiiri. Samas teataval määral ning pikema perioodi jooksul leostumine siiski toimub ning sademe- ja lumesulaveega põhjaveekihtidesse jõudmisel võib akumuleeruv plii sisaldus põhjustada keskkonnaohtlikkust. Põhjavees esineva Pb sisalduse jälgimiseks oleks otstarbekas rajada seirekaevude süsteem ümber kuulipüüdja, sarnaselt harjutusväljade sihtmärgialade põhjavee seirele. Arvestades eeldatavat põhjavee liikumissuunda, peaksid kaevud asetsema mitmes suunas, sh põhjavee liikumissuunast üles- ja allavoolu. Kaevud tuleks rajada puurmasinaga ning piisava sügavusega, et vältida põhjaveetaseme kõikumisest tingitud võimalikku kuivaks jäämist. Regulaarse põhjasee seire käigus on võimalik jälgida Pb sisalduse muutumist ja võrrelda tulemusi keskkonnaministri 04.09.2019. a määruses nr 39 „Ohtlike ainete põhjavee kvaliteedi piirväärtused“ toodud põhjavee kvaliteedi piirväärtustega, mis on järgmised: − künnisarv 10 µg/l, mis näitab ohtliku aine sellist sisaldust põhjavees, millega võrdse või millest väiksema väärtuse korral loetakse piirkonna põhjavee kvaliteet heaks; − piirarv 200 µg/l, mis näitab ohtliku aine sellist sisaldust põhjavees, millest suurema väärtuse korral loetakse põhjavesi saastunuks ja tuleb rakendada meetmeid saastatuse likvideerimiseks ja põhjavee kvaliteedi parandamiseks, välja arvatud juhul, kui on tegemist loodusliku saastatusega. 14 OÜ Inseneribüroo STEIGER Harjutusväljade kuulipüüdjate seire metoodika Hakkepuidu ja kummipuru täitega kuulipüüdjate põhjavee seire sagedus peaks olema 2x aastas, mis annab võimaluse kiiremini reageerida olukorras, kui esineb oht reostuseks. Võimalusel saab antud seiret ühildada harjutusväljade iga-aastase pinna- ja põhjavee seirega. Põhjavee seirekaevude süsteemi ei ole mõttekas rajada iga alternatiivse täitematerjaliga lasketiiru juurde, vaid pigem enim kasutatavate ja suurima keskkonnareostuse tõenäosusega lasketiirude juurde. Seire teostamisel on esialgsete andmete analüüsil võimalik kindlaks teha, kas ja mis tingimustel (tiiru kasutamise intensiivsus, põhjavee tase maapinnast, põhjavee voolu suund) toimub Pb levimine alternatiivsete materjalidega kuulipüüdjatest väljapoole ning sellest lähtuvalt optimeerida seiret ka teistes sarnastes tiirudes. 15 OÜ Inseneribüroo STEIGER Harjutusväljade kuulipüüdjate seire metoodika 6. KASUTATUD INFOALLIKAD Kajander, S.; Parri, A. Management of the Environmental Impact of Shooting Ranges. The Finnish Environment 4, 2014. Hem, J.D. 1985. Study and Interpretation of the Chemical Characteristics of Natural Water. 3rd Edition, US Geological Survey Water-Supply Paper 2254. U.S. Environmental Protection Agency. 2005. Best Management Practices for Lead at Outdoor Shooting Ranges. EPA-902-B-01-001. Keskkonnaministri 28.06.2019. a määrus nr 26 „Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases“ (RT I, 04.07.2019, 6). Keskkonnaministri 04.09.2019. a määrus nr 39 „Ohtlike ainete põhjavee kvaliteedi piirväärtused“ (RT I, 06.09.2019, 31). Kaitseväe lasketiirude kuulipüüdjate pinnaseuuringud aastatel 2020 - 2024. Uuringute teostajad OÜ Inseneribüroo STEIGER ja AS Maves. 16  PAKKUMUS HINDAMISKRITEERIUMID JA HINNATAVAD NÄITAJAD Viitenumber: 311001 Hankija: Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (70009764) Hange: Kaitseväe lasketiirude kuulipüüdjate pinnaseuuring Pakkumus: 634177 Ettevõtja: OÜ Inseneribüroo STEIGER (11206437), roll: peapakkuja OSA 1 – KATEGOORIA 1 - KESKKOND Pakkumuse maksumust hinnatakse - Ilma maksudeta 1. Pakkumuse kogumaksumus käibemaksuta Pakkumine peab sisaldama kõiki otseseid ja kaudseid kulusid, mis on vajalikud lepingu nõuetekohaseks täitmiseks ja tellimuse eesmärgi saavutamiseks. Pakkumuses peab olema arvestatud kõikide töödega ehk pakkumus peab olema hankija jaoks lõplik. Tüüp ja hindamismeetod: Maksumus, vähim on parim Osakaal: 100% Hindamismetoodika kirjeldus: Madalaima väärtusega pakkumus saab maksimaalse arvu punkte. Teised pakkumused saavad punkte arvutades valemiga: "osakaal" - ("pakkumuse väärtus" - madalaim väärtus") / "suurim väärtus" * "osakaal". a. Läsna objektid Keskpolügoonil ( Suru lasketiir; raketibaasi 600 m lasketiir; raketibaasi 300 m lasketiir) Kogus Ühik Ühiku hind Maksumus KM% Maksumus KM-ga Märkused 4917,000 4917,000 24 6097,080 b. Klooga laskeväli Objektid Kloogal (Klooga harjutusvälja 200 m lasketiir; Klooga harjutusvälja 1000 m lasketiir) Kogus Ühik Ühiku hind Maksumus KM% Maksumus KM-ga Märkused 2282,000 2282,000 24 2829,680 d. Nursipalu Objektid Nursipalu harjutusväljal (Tsiatsungõlmaa 100 m lasketiir; Vilbusuu laskeväli 200 m lasketiir; Keretu 300 m lasketiir (parem); Keretu 300 m Koostatud 05.06.2026 13:35:33 1/2 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/ 10362644/general-info  lasketiir (vasak)) Kogus Ühik Ühiku hind Maksumus KM% Maksumus KM-ga Märkused 7650,000 7650,000 24 9486,000 Osa maksumus kokku KM-ta: 14849,000 Osa maksumus kokku KM-ga: 18412,760 Pakkumuse maksumus kokku Maksumus kokku KM-ta: 14849,000 Maksumus kokku KM-ga: 18412,760 Koostatud 05.06.2026 13:35:33 2/2 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/ 10362644/general-info  Lisa 3 09.07.2026 lepingu nr 2-2/547 juurde Julgeolekutingimused Riigihanke objekti asumisega Kaitseväe julgeolekualal teavitatakse lepingupartnerit alljärgnevatest tingimustest, õigustest ja kohustustest eesmärgiga selgitada lepingupartnerile poolte õigusi ja kohustusi julgeolekualaste nõuete täitmisel Kaitseväe julgeolekualal. 1. MÕISTED 1.1 Julgeoleku eest vastutav isik (edaspidi JEVI) - konkreetsel KV JOA-l asuva riigihanke objekti julgeolekualaste nõuete täitmise eest vastutav Kaitseväe allüksus või teenistuja. 1.2 Julgeolekualased nõuded - Kaitseväe julgeolekualale sisenemisel ja viibimisel kehtestatud üldised julgeolekunõuded (lisa 5) ning muudest õigusaktidest tulenevad Kaitseväe julgeoleku tagamiseks kehtestatud nõuded. 1.3 Kaitseväe julgeolekuala (edaspidi KV JOA) - Kaitseväe valduses olev territoorium, Kaitseväe laevad, lennuvahendid ja sõidukid. 1.4 Lepingupartneri kontaktisik - lepingu täitmise nõuete ja julgeolekualaste nõuete täitmise eest vastutav lepingupartneri ja/või tema alltöövõtja määratud isik. 1.5 Nõusolek – taustakontrolli tegemiseks vajalik eelnev kirjalik nõusolek, millega isik lubab Kaitseväel koguda enda kohta andmeid ja teha päringuid nõusoleku andmisest viie aasta jooksul (KKS § 416) (lisa 2 eesti keeles ja lisa 3 inglise keeles). 1.6 Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse (edaspidi RKIK) kontaktisik - lepingujärgne isik, kelle kaudu toimub lepingujärgsete kohustuste täitmise korraldamine ja lepingus ettenähtud teadete, nõuete ja teiste dokumentide edastamine. 1.7 Riigihanke objekt - lepingu täitmiseks ettenähtud Kaitseväe julgeolekualal paiknev tööpiirkond. 1.8 Taustakontroll - Kaitseväele teenuse osutamisega seotud isiku (edaspidi teenuseosutaja) KV JOA-le lubamise otsustamiseks läbiviidav kontroll Kaitseväe korralduse seaduse (edaspidi KKS) § 413 alusel ja KKS §-s 41⁵ viisil. 1.9 Taustakontrolli taotlus (e-kiri) - lepingupartneri kontaktisiku poolt esitatav taotlus teenuseosutajale taustakontrolli tegemise algatamiseks (lisa 1). 1.10 Teenuseosutaja - lepingupartneri ja/või tema alltöövõtja töötaja, kelle suhtes teostatakse taustakontrolli tema eelneval kirjalikul nõusolekul, seoses sissepääsuõiguse taotlemisega KV JOA-le. 1.11 Turvaala - konfidentsiaalse, salajase või täiesti salajase taseme riigisaladuse või salastatud välisteabe ja seda sisaldava salastatud teabekandja töötlemiseks lubatav ala. 1.12 Sissepääsutaotlus (e-kiri) - lepingupartneri kontaktisiku poolt esitatav taotlus teenuseosutaja KV JOA-le lubamiseks (lisa 4). 1.13 Sissepääsuõigus - õigus viibida KV JOA-l asuval riigihanke objektil seoses lepingu täitmisega. 1.14 Sissepääsuõigust omav isik - taustakontrolli läbinud isik, kelle sissepääs KV JOA-l asuvale riigihanke objektile on otsustatud ning kellel on õigus saatjata siseneda ja viibida KV JOA-l asuval riigihanke objektil seoses lepingu täitmisega. 1/3 2. LEPINGUPARTNERI ÕIGUSED JA KOHUSTUSED 2.1 Lepingupartneril, sh teenuseosutajal ja lepingupartneri kontaktisikul, on õigus riigihanke objekti JEVI-lt saada julgeolekualaste nõuete täitmiseks vajalikku informatsiooni ja teavet KV JOA-le sissepääsuõiguse saamise kohta. Konkreetse riigihanke objekti JEVI kontaktid edastab lepingupartnerile esimesel võimalusel RKIK-i kontaktisik. 2.2 Lepingupartner kohustub: 2.2.1 mitte planeerima KV JOA-le teenust osutama teatamiskohustusega välisriikide kodanikke. Teatamiskohustusega riikideks on lepingu sõlmimise hetkel siseministri 29.09.2023 käskkirja nr 1-3/112 alusel1: Armeenia Vabariik; Aserbaidžaani Vabariik; Hiina Rahvavabariik (sh Hongkongi ja Macau erihalduspiirkonnad); Iraani Islamivabariik; Kasahstani Vabariik; Kirgiisi Vabariik; Korea Rahvademokraatlik Vabariik; Tadžikistani Vabariik; Türkmenistan; Usbekistani Vabariik; Valgevene Vabariik; Venemaa Föderatsioon. Juhul kui nimetatud siseministri käskkirjas tehakse muudatusi, siis teavitatakse sellest lepingupartnerit ning vajadusel muudetakse käesolevaid julgeolekutingimusi; 2.2.2 tagama, et lepingupartneri kontaktisik esitab taustakontrolli taotluse (lisa 1 koos lisadega 2 ja/või 3) esimesel võimalusel, arvestades lepingus kokkulepitud töö teostamise alguskuupäeva ning taustakontrollile kuluvat aega (14 kalendripäeva), e- posti aadressile [email protected]; 2.2.3 tagama, et lepingupartneri kontaktisik lisab välismaalasele taustakontrolli algatamise taotlusele juurde: 2.2.3.1 koopia isikut tõendava dokumendi pildiga leheküljest, sh viisast vm Eestis viibimise seaduslikku alust kinnitavast dokumendist; 2.2.3.2 isiku kodukohariigi karistusregistri väljavõtte; 2.2.4 tagama, et lepingupartneri kontaktisik esitab sissepääsutaotluse (lisa 4) esimesel võimalusel, arvestades lepingus kokkulepitud töö teostamise alguskuupäeva ning sissepääsutaotluse menetlemiseks kuluda võivat mõistlikku aega, RKIK kontaktisiku või tema määratud isiku e-posti aadressile; 2.2.5 teavitama viivitamatult teenuseosutaja ennetähtaegse sissepääsuvajaduse lõppemisest KV JOA-le e-kirja teel Kaitseväe taustakontrolli [email protected] ja RKIK kontaktisikut; 2.2.6 täitma ja tagama teenuseosutaja julgeolekualaste nõuete järgimise KV JOA-l kehtestatud tingimustel ning tagama nende täitmise alltöövõtja poolt. 1 https://kapo.ee/sites/default/files/content_page_attachments/Teatamiskohustusega%20v%C3%A4lisriikideni mekirja%20kehtestamine_0.pdf 2/3 3. KAITSEVÄE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED 3.1 Kaitseväel on õigus: 3.1.1 teha taustakontrolli Kaitseväele teenuse osutamisega seotud isikule KV JOA-le lubamise otsustamiseks; 3.1.2 anda või piirata taustakontrolli käigus ilmnenud asjaoludele tuginedes teenuseosutaja sissepääsuõigus KV JOA-le; 3.1.3 jätta taustakontrolli taotlus läbi vaatamata haldusmenetluse seaduses sätestatud korras2; 3.1.4 keelduda julgeolekukaalutlustel sissepääsuõiguse andmisest isikule, kellele ei ole taustakontrolli tehtud, kes ei läbinud taustakontrolli või kellele ei ole võimalik seda teha; 3.1.5 piirata või keelduda sissepääsuõiguse andmisest julgeoleku- ja turvaaladele kodakondsuseta või välisriigi kodakondsusega isikutele, lähtudes julgeolekukaalutlusest. 3.1.6 kontrollida riigihanke objektil kehtestatud julgeolekualastest nõuetest kinni pidamist sissepääsuõigust omava teenuseosutaja suhtes ning julgeolekualaste nõuete mittejärgimisel või nende rikkumisel keelata teenuseosutajal viibimine KV JOA-l. 3.2 Kaitsevägi kohustub: 3.2.1 teavitama taustakontrolli taotluse esitanud isikut kirjalikus taasesitamist võimaldavas vormis teenuseosutaja taustakontrolli tulemusest; 3.2.2 teavitama KV JOA-le sissepääsutaotluse esitanud isikut kirjalikus taasesitamist võimaldavas vormis teenuseosutajale sissepääsuõiguse saamisest, sh sellekohastest piirangutest; 3.2.3 tutvustama teenuseosutajale KV JOA-l paikneva riigihanke objektil kehtivaid julgeolekualaseid nõudeid; 3.2.4 teavitama RKIKi, kui teenuseosutaja ja/või lepingupartner rikub julgeolekutingimusi ega järgi riigihanke objektil kehtestatud julgeolekualaseid nõudeid (lisa 5); 3.2.5 teavitama vastavalt punktile 3.1.3 taotluse läbi vaatamata jätmisel kirjalikult. 4. LÕPPSÄTTED 4.1 Julgeolekutingimustes nimetatud kontaktisikud määratakse kindlaks hankelepingu sõlmimisel ja nende muutumisest teavitatakse pooli e-kirja teel. 4.2 Isikuandmete töötlemisel lähtutakse kehtivate õigusaktide nõuetest. 2 https://www.riigiteataja.ee/akt/106072023031#para14 3/3 LISA 1: Näidis Taustakontrolli taotlus (e-kiri) Taotlus saata e-posti aadressile [email protected] PEALKIRI: Taustakontrolli taotlus (linnaku ja objekti nimetus) ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS TEKST: KAITSEVÄGI Juurdepääsupiirang kehtib alates dokumendi koostamise kuupäevast kuni vajaduse möödumiseni, kuid mitte kauem kui 75 aastat Alus: avaliku teabe seadus § 35 lg 1 p 12 Tere Seoses RKIK (lepingu nimi) lepinguga nr xxxxxxxxx, sõlmitud pp.kk.aaaa, edastan Kaitseväele taustakontrolli tegemiseks allolevate isikute andmed. Taustakontrolli dokumendid on lisatud e-kirja manusesse. Lisainfo on tabelis: Teenuse Teenuse Teenuse Teenuse osutamise Osutatav osutamise osutamine Eesnimi Perenimi Isikukood Ettevõte osutamise perioodi algus teenus perioodi lõpp turvaalal JAH/EI objekt pp.kk.aaaa pp.kk.aaaa Olen teadlik, et taustakontroll võib võtta nõuetekohase taotluse esitamisest aega kuni 14 kalendripäeva. Lugupidamisega Taotluse esitaja ees- ja perenimi Ametikoht Ettevõtte nimi Kontakttelefon, e-posti aadress 1/1 LISA 2: NÕUSOLEKUVORM (eesti keeles) ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Teabevaldaja: Kaitsevägi Juurdepääsupiirang kehtib alates dokumendi koostamise kuupäevast kuni vajaduse möödumiseni, kuid mitte kauem kui 75 aastat Alus: AvTS § 35 lg 1 p 12 KINNITATUD Kaitseväe juhataja 23.03.2026 käskkirjaga nr 0.1-3.1/26/63 Lisa 2 ISIKU NÕUSOLEK TAUSTAKONTROLLI TEOSTAMISEKS (ees- ja perekonnanimi) Isikukood: Luban Kaitseväel teostada minu suhtes taustakontrolli Kaitseväe korralduse seaduse (edaspidi KKS) § 413 alusel ning KKS § 41⁵ sätestatud viisil käesoleva nõusoleku andmisest viie aasta jooksul. Olen teadlik, et: 1. mul on õigus keelduda nõusoleku andmisest (KKS 416 lg 2 p 1); 2. mul on õigus keelduda selliste andmete esitamisest, mis võivad põhjustada minu teenistusest või ametikohalt vabastamise või töölepingu ülesütlemise või minu või minu lähedase või elukaaslase suhtes süüteo- või distsiplinaarmenetluse (KKS 416 lg 2 p 2); 3. mul on õigus taotleda minu kohta andmete kogumise või päringute tegemise lõpetamist (KKS 416 lg 2 p 3); 4. mul on õigus esitada minu kohta kogutud andmete kohta selgitusi (KKS 416 lg 2 p 4); 5. mul on õigus pöörduda oma õiguste kaitseks ja § 415 alusel kogutud andmete põhjal tehtud otsuse vaidlustamiseks kohtu, õiguskantsleri, Andmekaitse Inspektsiooni või töövaidluskomisjoni poole, et kontrollida, kas minu põhiõiguste ja -vabaduste tagamise põhimõtet ning hea halduse tava on järgitud (KKS 416 lg 2 p 5). 6. kui ma keeldun nõusoleku andmisest või taotlen andmete kogumise või päringute tegemise lõpetamist (KKS § 417), siis on see minu taustakontrolli lõpetamise aluseks (KKS § 413); 7. Kaitsevägi võib piirata minu õigusi töödeldavate isikuandmete suhtes (KKS § 41¹⁰ lg 3 ja lg 4). Olen teadlik, et Kaitseväe julgeolekualal(e) (s.o. Kaitseväe laevad, lennuvahendid, sõidukid ja Kaitseväe territoorium): 1. ei tohi viibida ilma Kaitseväe loata (KKS § 52 lg 1); 2. peab täitma Kaitseväes kehtivat korda ja Kaitseväe esindaja korraldusi (KKS § 52 lg 2); 3. ei tohi pilti või kujutist salvestada ja edastada (KKS § 563); 4. ei tohi kasutada osaliselt või täielikult automaatset või kaugjuhitavat sõidukit (KKS § 52 lg2, KKS § 562); 5. ei tohi kasutada agressioonisümboleid (KarS § 1511); 6. on Kaitseväel õigus teostada minu, minuga kaasas oleva eseme ja sõiduki turvakontrolli (KKS § 56); 7. peab sõiduki pardakaamera olema kaetud ja video-ja helisalvestus välja lülitatud (KKS § 52 lg 2); 8. ei tohi tuua kolmandaid isikuid ega lemmikloomi (KKS § 52 lg 2); 9. ei tohi tuua ega tarvitada alkoholi, narkootilist või psühhotroopset ainet ega viibida julgeolekualal selle tarvitamise kahtlusega või joobes (KKS § 52 lg 2); 1/2 10. ei tohi tuua relva, drooni, lõhke- ja süüteainet või -seadeldist või seda sisaldavat eset ja muud vahendit, mis võib ohustada alal viibivaid isikuid, tehnikat ja seadmeid. Loetelu ei ole lõplik, Kaitseväel on õigus hinnata kaasatoodu ohtlikkust ja seda julgeolekualale mitte lubada (KKS § 52 lg 2); Olen teadlik, et ma ei tohi avaldada mulle teatavaks saanud riigi- ja ärisaladust, salastatud välisteavet, Kaitseväe teenistujate perekonna- ja eraelulisi andmeid ning muud Kaitseväega seotud teavet ilma Kaitseväe kirjaliku loata (KKS § 52 lg 2). (päev, kuu, aasta) [ allkirjastatud digitaalselt ]3 3 lubatud allkirjastada ka paberkandjal 2/2 LISA 3: NÕUSOLEKUVORM (inglise keeles) FOR OFFICIAL USE ONLY Information owner: ESTONIAN DEFENCE FORCES Restrictions on access to information were enforced when this document was created and are valid as long as necessary but no longer than 75 years Legal grounds: Public Information Act clause 35 (1) 12) Annex 3 APPROVED With the 23.03.2026 Directive of the Commander of the Estonian Defence Forces No 0.1-3.1/26/63 AUTHORISATION FOR BACKGROUND CHECK (first and last name) Personal identification code: I hereby authorise the Estonian Defence Forces to perform a background check on me in accordance with section 413 of the Estonian Defence Forces Organisation Act and in the manner specified in section 415 of the Estonian Defence Forces Organisation Act during five years as of my authorisation. I am aware of the following conditions. 1. I have the right to refuse authorisation (clause 416 (2) 1) of the Estonian Defence Forces Organisation Act). 2. I have the right to refuse to disclose information that might cause me being released from service or my position, or my employment contract being terminated, or that might lead to an offence or disciplinary proceeding for my loved ones or partner (clause 416 (2) 2) of the Estonian Defence Forces Organisation Act). 3. I have the right to request the termination of data collection and inquiries about me (clause 416 (2) 3) of the Estonian Defence Forces Organisation Act). 4. I have the right to provide explanations about the information collected about me (clause 416 (2) 4) of the Estonian Defence Forces Organisation Act). 5. I have the right to turn to the court, the Chancellor of Justice, the Data Protection Inspectorate, and the labour dispute committee to protect my rights and dispute the decision made about me based on the information collected on the grounds of section 415 to confirm whether the principles of protecting my basic rights and freedoms, and the code of good administration behaviour were followed (clause 416 (2) 5) of the Estonian Defence Forces Organisation Act). 6. If I refuse authorisation or request that data collection and inquiries were terminated (section 417 of the Estonian Defence Forces Organisation Act), it serves as the basis to end my background check (section 413 of the Estonian Defence Forces Organisation Act). 7. The Estonian Defence Forces may restrict my rights to the personal data being processed (subsections 4110 (3) and (4) of the Estonian Defence Forces Organisation Act). 1/2 I am aware of the following rules that apply on the restricted area of the Estonian Defence Forces (including vessels, aircraft, vehicles, and the territory of the Estonian Defence Forces). 1. Staying on the restricted area is not allowed without the permission of the Estonian Defence Forces (EDF) (subsection 52 (1) of the Estonian Defence Forces Organisation Act). 2. Each person on the restricted area must follow the procedures in force in the Estonian Defence Forces and the orders given by a representative of the EDF (subsection 52 (2) of the Estonian Defence Forces Organisation Act). 3. It is not allowed to take pictures or other images on the restricted area, or forward such pictures or images (section 563 of the Estonian Defence Forces Organisation Act). 4. It is not allowed to use partially or entirely automatic or remote-controlled devices on the restricted area (section 562 of the Estonian Defence Forces Organisation Act). 5. It is not allowed to display symbols of aggression on the restricted area (section 1511 of the Penal Code). 6. The Estonian Defence Forces has a right to perform a security check on any person, personal item or vehicle on the restricted area (section 56 of the Estonian Defence Forces Organisation Act). 7. The board camera of a vehicle must be covered and any video and sound recording devices shut off on the restricted area (subsection 52 (2) of the Estonian Defence Forces Organisation Act). 8. It is not allowed to bring third persons or pets to the restricted area (subsection 52 (2) of the Estonian Defence Forces Organisation Act). 9. It is not allowed to bring or use alcohol, narcotic or psychotropic substances, nor be under the influence of such substances on the restricted area (subsection 52 (2) of the Estonian Defence Forces Organisation Act). 10. It is not allowed to bring a weapon, a drone, explosives, fuels or ignitions or anything that contains such substances, or any equipment that might endanger the people, technology and devices on the restricted area. This list is not conclusive, and the Estonian Defence Forces has the right to evaluate the hazards of any personal items and prevent any person from entering with a potentially dangerous item (subsection 52 (2) of the Estonian Defence Forces Organisation Act). 11. It is not allowed to disclose to any third persons the information made available to a person on the restricted area (subsection 52 (2) of the Estonian Defence Forces Organisation Act). (day, month, year) [ signed digitally ]4 4 Could also be signed on paper. 2/2 LISA 4: Näidis Sissepääsutaotlus (e-kiri) Taotlus saata lepingus määratud RKIK kontaktisiku või tema poolt määratud isiku e-posti aadressile. PEALKIRI: Sissepääsutaotlus (linnaku ja objekti nimetus) TEKST: ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS KAITSEVÄGI Tere Juurdepääsupiirang kehtib alates dokumendi koostamise kuupäevast kuni vajaduse möödumiseni, kuid mitte kauem kui 75 aastat Alus: avaliku teabe seadus § 35 lg 1 p 12 Seoses RKIK (lepingu nimi) lepinguga nr xxxxxxxxx, sõlmitud pp.kk.aaaa, edastan sissepääsutaotluse. Lisainfo on manuses (NB! kasutada MS Exceli formaati): Teenuse Teenuse Sõiduki mark ja reg Teenuse Osutatav osutamise osutamise number Eesnimi Perenimi Isikukood Ettevõte osutamise teenus perioodi algus perioodi lõpp objekt pp.kk.aaaa pp.kk.aaaa Taotluse esitaja on teadlik, et: 1. taustakontrolli läbimine ei taga automaatset sissepääsu Kaitseväe julgeolekualale; 2. Kaitseväel on õigus piirata isikute sissepääsu Kaitseväe julgeolekualale. Lugupidamisega Taotluse esitaja ees- ja perenimi Ametikoht Ettevõtte nimi Kontakttelefon, e-posti aadress 1/1 LISA 5: Kaitseväe julgeolekualale sisenemisel ja viibimisel kehtestatud üldised julgeolekunõuded. Kaitseväe julgeolekualal viibimisel (KKS § 52 lg 3) peab täitma Kaitseväes kehtivat korda (sh tuleohutuse-, liiklemise- ja parkimise korda) ja Kaitseväe esindaja korraldusi (KKS § 52 lg 2), sealhulgas 1. Kaitseväe julgeolekualale on keelatud siseneda alkoholi, narkootiliste-või psühhotroopsete ainetega, tulirelvaga, lõhkematerjaliga, osaliselt või täielikult automaatse või kaugjuhitava lendava seadmega (droon, jmt), radioaktiivsete- ja kergesti süttivate ainetega või neid sisaldavate esemetega ja muude vahenditega, mis võivad ohustada isikut ennast või objektil viibivaid isikuid, tehnikat ja seadmeid; 2. Kaitseväe loata ei tohi Kaitseväe julgeolekualale tuua ega lubada kolmandaid isikuid; 3. Sõidukiga Kaitseväe julgeolekualale sisenedes on kohustuslik video- ja/või helisalvestavad sõidukaamerad katta, välja lülitada või eemaldada; 4. Kaitseväel on õigus turvakontrolli läbiviimiseks pidada kinni isikut (sealhulgas sõidukit) sisenemisel Kaitseväe julgeolekualale, viibimisel Kaitseväe julgeolekualal või väljumisel Kaitseväe julgeolekualalt ning kontrollida isikut (sealhulgas tema riietust või temaga kaasas olevat asja (sealhulgas sõidukit) vaatlemise ja kompimise teel või tehnilise vahendi või väljaõppe saanud teenistuskoera abil; 5. Kaitsevägi võib julgeoleku- või ohutuskaalutlustel ajutiselt keelata isikutele sissepääsu Kaitseväe julgeolekualale ja anda korralduse Kaitseväe julgeolekualal viibivatele isikutele Kaitseväe julgeolekualalt lahkuda või keelata sealt lahkumist; 6. Kaitseväe eelneva nõusolekuta on keelatud pildistamine, video- ja helisalvestamine Kaitseväe julgeolekualal ja -hoonetes ning nimetatud materjali jagamine/üleslaadimine mis tahes kujul ja keskkonnas; 7. Kaitseväe julgeolekualal on keelatud viibida alkoholi, narkootiliste- või psühhotroopsete ainete tarvitamise kahtlusega, -tunnustega või -joobes; 8. Kaitseväe julgeolekualal on keelatud kasutada (sealhulgas sõidukites) agressioonisümboleid. 1/1  Lisa 4 09.07.2026 lepingu nr 2-2/547 juurde Konfidentsiaalsustingimused Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse (edaspidi RKIK) riigihanke konfidentsiaalsustingimused riighanke „Kaitseväe lasketiirude kuulipüüdjate pinnaseuuring“ (viitenumber 311001) pakkumuse esitamiseks, mille jaoks on vajalik RKIK poolt hankes huvitatud isikule (edaspidi teabe saaja) konfidentsiaalse informatsiooni (edaspidi ka konfidentsiaalne teave või teave) andmine. 1. Üldtingimused 1.1. Käesolevate tingimuste eesmärk on riigihanke menetluse ja hankelepingu täitmise käigus RKIK poolt teabe saajale edastatava konfidentsiaalse teabe kaitsmine. Käesolevate tingimuste allkirjastamisega kohustub teabe saaja hoidma nimetatud teavet konfidentsiaalsena (edaspidi ka konfidentsiaalsuskohustus). 1.2. Käesolevate tingimuste allkirjastamisega kinnitab teabe saaja, et ta kohustub täitma seaduses sätestatud konfidentsiaalse teabe töötlemise nõudeid seal hulgas avaliku teabe seadusest, isikuandmete kaitse seadusest, avaliku teenistuse seadusest ja arhiiviseadusest tulenevaid andmete töötlemise ja andmekaitse nõudeid ning riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadusest ja selle rakendusaktidest tulenevaid nõudeid. 1.3. Riigihanke menetluses ning alusdokumentides ja hankelepingus on RKIK nimetatud ka hankijaks ja tellijaks ning teabe saaja huvitatud isikuks, pakkujaks ja töövõtjaks. RKIK all peetakse silmas ka lõppkasutajat ehk Kaitseväge. RKIK ja teabe saajat koos on nimetatud ka pooled. 2. Konfidentsiaalne teave 2.1. Konfidentsiaalse teabena tuleb muuhulgas mõista järgmist teavet: 2.1.1. Teabe saajale edastatav tehniline kirjeldus ja selle lisad ning muu tehniline dokumentatsioon koos lisadega. 2.1.2. Igasugune muu mistahes vormis (kirjalikus, suulises, kirjalikult taasesitatavas jne) antud või poolte vahel vahetatud tehniline info riigihanke eseme kohta. 2.1.3. Riigihanke tehniliste näitajate kohta antud või poolte vahel vahetatud küsimused, täpsustused, selgitused, arvamused ja ettepanekud. 2.1.4. Kõik dokumendid, mis on tunnistatud RKIK ja Kaitseväe poolt konfidentsiaalseks või asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks avaliku teabe seaduse tähenduses ning igasugune teave, mille olemusest tulenevalt tuleb seda mõista konfidentsiaalse teabena. 2.1.5. Konfidentsiaalne informatsioon hõlmab ka muid hankelepingu eset kirjeldavaid materjale, isiku- ja turvaandmeid, arvutiprogramme, koode, algoritme, töötajate ja konsultantide nimesid ja kutseoskuste kirjeldusi, oskusteavet, formulare, protsesse, ideesid, strateegiaid, leiutisi (nii patenteeritavaid kui mittepatenteeritavaid), skeeme ja muid tehnilisi, ärilisi, finantsalaseid või tootearenduse plaane, muud teavet, mis seaduse alusel on tunnistatud juurdepääsu piiranguga teabeks ning muu teave, mille avalikuks tulek võiks kahjustada RKIKi huve. 1/3  2.1.6. Riigisaladust ja salastatud välisteavet sisaldav teave. 3. Teabe saaja kohustub tähtajatult täitma järgmisi kohustusi: 3.1. Mitte avaldama konfidentsiaalset teavet mitte mingis mahus ega ulatuses, täielikult ega osaliselt mistahes kolmandatele isikutele ilma RKIKi eelneva kirjaliku nõusolekuta. 3.2. Kasutama konfidentsiaalset teavet üksnes riigihankes pakkumuse esitamise eesmärgil ning hankelepingu sõlmimise korral hankelepingu täitmise eesmärgil. 3.3. Teabe saaja kinnitab, et juhul kui tema pakkumus ei osutu edukaks ja temaga ei sõlmita hankelepingut või kui ta loobub pakkumuse esitamisest, kustutab ta kõik hankemenetluse käigus RKIK poolt edastatud dokumendid kõigilt andmekandjatelt ning tagastab RKIK-le saadud füüsilised andmekandjad ning tagab, et sama teevad alltöövõtjad. RKIK nõudmisel esitab teabe saaja kustutamise kohta tõendid. Juhul, kui teabe saaja loobub pakkumuse esitamisest, on ta kohustatud sellest viivitamatult teatama RKIK hanke kontaktisikule. 3.4. Teabe saaja kinnitab, et kustutab hankelepingu lõppemisel kõik hankemenetluse käigus ja hankelepingu täitmise ajal RKIK poolt edastatud dokumendid kõigilt andmekandjatelt ning tagastab RKIK-le saadud füüsilised andmekandjad ning tagab, et sama teevad alltöövõtjad ning RKIK nõudmisel esitab kustutamise kohta tõendid. RKIKil on õigus nõuda tõendeid andmete kustutamise kohta. 3.5. Teabe saaja kinnitab, et tohib konfidentsiaalset teavet avaldada RKIK kirjalikul nõusolekul vaid teadmisvajaduse ulatuses hankelepingu täitmise eesmärgil. 3.6. Tagama, et tema juhtorganite liikmed ning töötajad ja alltöövõtjad järgiksid tingimuste eesmärgi täitmiseks vajalikke kohustusi ja reegleid ning kehtestama selleks vajalikud meetmed. 3.7. Pidama arvestust selle üle kellele ja millises mahus on konfidentsiaalset teavet kättesaadavaks tehtud ning RKIK nõudmisel esitama vastavad andmed. 3.8. Hankelepingu sõlmimise korral täitma kõiki konfidentsiaalse teabe töötlemise ja kasutamise nõudeid. 4. Julgeolekunõuded ja konfidentsiaalsus 4.1. Teabe saaja kohustub täitma Kaitseministeeriumi valitsemisalas kehtivaid julgeolekureegleid. Juhul, kui teabe saaja kasutab alltöövõtjaid, tuleb need eelnevalt kirjalikult kooskõlastada RKIKiga ning ka neile rakenduvad kõik tingimustes sätestatud julgeolekunõuded. Alltöövõtjate poolt julgeolekunõuete täitmise eest vastutab teabe saaja. 4.2. Teabe saaja töötleb asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet avaliku teabe seaduse ja selle rakendusaktidega sätestatud korras. 4.3. Teabe saajal on keelatud asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe reprodutseerimine ja avaldamine mistahes kolmandatele isikutele, sh isikutele, kellel puudub vastav juurdepääsuõigus ja teadmisvajadus. 4.4. Teabe saaja on kohustatud jooksvalt läbi kogu tööprotsessi pidama arvestust, kellel on teabe saaja poolne juurdepääs projektiga seotud „asutusesiseseks kasutamiseks“ piiranguga kaetud materjalidele ning RKIKi nõudmisel esitama selle koondinfo (sh alltöövõtjad). 4.5. Teabe saaja sisemine tööprotsess ja kasutatavad arvutisüsteemid peavad välistama antud nimistusse mittekuuluvate isikute juurdepääsu piiratud infole (sh AK-märkega dokumendid, RKIKi projekteerimisjuhised, protokollid jms). 4.6. Kõik juurdepääsupiiranguga (AK) materjalide osad tuleb enne e-kirjalist edastamist krüpteerida DigiDoc krüpto programmiga. 2/3  4.7. Kõik juurdepääsupiiranguga (AK) materjalide osad tuleb andmekandjatele (CD, DVD, mälupulk või muu) salvestades krüpteerida DigiDoc krüpto programmiga. 4.8. Juurdepääsupiiranguga materjale ei tohi kopeerida teabe saaja kontrolli alt väljas olevatesse serveritesse (nt Google Drive, DropBox, OneCloud vms). Täpsustada RKIKiga koostöö alustamisel, kuidas on teabe saajal lubatud juurdepääsupiiranguga materjale käidelda. 4.9. Teabe saaja poolt juurdepääsupiiranguga materjale töötlevad isikud annavad nõusoleku taustakontrolli teostamiseks kaitseväe korralduse seaduse § 41 alusel. Juurdepääsupiiranguga materjalide töötlemise aluseks on taustakontrolli edukas läbimine. 4.10. Hankelepingut puudutavate juurdepääsupiiranguga materjale sisaldavate teabekandjate arvestust peab ja selle terviklikkust kontrollib teabe saaja. 4.11. Teabe saaja kohustub tagama pideva järelevalve juurdepääsupiiranguga teabekandjate üle. 4.12. Hankelepingu lõppedes tagastatakse kogu selle käigus saadud ja loodud juurdepääsupiiranguga teave tellijale. 4.13. Poolte kohustus kaitsta teavet on tähtajatu, välja arvatud kui pooled ei ole täiendavalt kokku leppinud teisiti. 4.14. Teabe saaja on kohustatud tingimuste rikkumisest või teabe avalikuks saamise kahtlusest viivitamatult RKIK-i teavitama ning koheselt võtma tarvitusele igakülgsed meetmed rikkumise tagajärgede leevendamiseks ning kahju tekkimise lõpetamiseks. RKIK-l on leppetrahvi ja kahju hüvitamise nõude esitamise õigus kahe kuu jooksul rikkumisest teada saamisest arvates. Juhul, kui nõude aluseks olevaid asjaolusid on vaja täpsustada või uurida, võib RKIK tähtaega pikendada teavitades sellest teabe saajat esimesel võimalusel. 5. Vastutus 5.1. Teabe saaja vastutab kohustuste rikkumise eest käesolevates tingimustes ja õigusaktides sätestatu kohaselt. 5.2. Tingimustes sätestatud kohustuse rikkumise eest kohustub teabe saaja tasuma leppetrahvi kuni 5000 (viis tuhat) eurot iga üksiku rikkumise kohta. 5.3. Lisaks leppetrahvile on teabe saaja kohustatud hüvitama RKIK-le konfidentsiaalsuskohustuse rikkumisega põhjustatud kahju ulatuses, mida leppetrahv ei katnud. Kahjuks loetakse muuhulgas konfidentsiaalsuskohustuse rikkumisega tekitatud kahju kolmandatele isikutele, mida peab või on pidanud tasuma RKIK. 5.4. Teabe saaja on kohustatud tasuma leppetrahvi ja/või kahju RKIK-le 28 (kahekümne kaheksa) päeva jooksul sellekohase nõude saamisest arvates. Juhul kui teabe saaja tasumisega viivitab, rakendub nõutud summale viivis 0,2% päevas. 5.5. Tingimustes ettenähtud konfidentsiaalsuskohustuse täitmine ei vabasta teabe saajat õigusaktides ettenähtud vastutusest süütegude toime panemisel. 6. Tingimuste jõustumine 6.1. Tingimused jõustuvad allkirjastamisest. 3/3 Lisa 3 09.07.2026 lepingu nr 2-2/547 juurde Julgeolekutingimused Riigihanke objekti asumisega Kaitseväe julgeolekualal teavitatakse lepingupartnerit alljärgnevatest tingimustest, õigustest ja kohustustest eesmärgiga selgitada lepingupartnerile poolte õigusi ja kohustusi julgeolekualaste nõuete täitmisel Kaitseväe julgeolekualal. 1. MÕISTED 1.1 Julgeoleku eest vastutav isik (edaspidi JEVI) - konkreetsel KV JOA-l asuva riigihanke objekti julgeolekualaste nõuete täitmise eest vastutav Kaitseväe allüksus või teenistuja. 1.2 Julgeolekualased nõuded - Kaitseväe julgeolekualale sisenemisel ja viibimisel kehtestatud üldised julgeolekunõuded (lisa 5) ning muudest õigusaktidest tulenevad Kaitseväe julgeoleku tagamiseks kehtestatud nõuded. 1.3 Kaitseväe julgeolekuala (edaspidi KV JOA) - Kaitseväe valduses olev territoorium, Kaitseväe laevad, lennuvahendid ja sõidukid. 1.4 Lepingupartneri kontaktisik - lepingu täitmise nõuete ja julgeolekualaste nõuete täitmise eest vastutav lepingupartneri ja/või tema alltöövõtja määratud isik. 1.5 Nõusolek – taustakontrolli tegemiseks vajalik eelnev kirjalik nõusolek, millega isik lubab Kaitseväel koguda enda kohta andmeid ja teha päringuid nõusoleku andmisest viie aasta jooksul (KKS § 416) (lisa 2 eesti keeles ja lisa 3 inglise keeles). 1.6 Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse (edaspidi RKIK) kontaktisik - lepingujärgne isik, kelle kaudu toimub lepingujärgsete kohustuste täitmise korraldamine ja lepingus ettenähtud teadete, nõuete ja teiste dokumentide edastamine. 1.7 Riigihanke objekt - lepingu täitmiseks ettenähtud Kaitseväe julgeolekualal paiknev tööpiirkond. 1.8 Taustakontroll - Kaitseväele teenuse osutamisega seotud isiku (edaspidi teenuseosutaja) KV JOA-le lubamise otsustamiseks läbiviidav kontroll Kaitseväe korralduse seaduse (edaspidi KKS) § 413 alusel ja KKS §-s 41⁵ viisil. 1.9 Taustakontrolli taotlus (e-kiri) - lepingupartneri kontaktisiku poolt esitatav taotlus teenuseosutajale taustakontrolli tegemise algatamiseks (lisa 1). 1.10 Teenuseosutaja - lepingupartneri ja/või tema alltöövõtja töötaja, kelle suhtes teostatakse taustakontrolli tema eelneval kirjalikul nõusolekul, seoses sissepääsuõiguse taotlemisega KV JOA-le. 1.11 Turvaala - konfidentsiaalse, salajase või täiesti salajase taseme riigisaladuse või salastatud välisteabe ja seda sisaldava salastatud teabekandja töötlemiseks lubatav ala. 1.12 Sissepääsutaotlus (e-kiri) - lepingupartneri kontaktisiku poolt esitatav taotlus teenuseosutaja KV JOA-le lubamiseks (lisa 4). 1.13 Sissepääsuõigus - õigus viibida KV JOA-l asuval riigihanke objektil seoses lepingu täitmisega. 1.14 Sissepääsuõigust omav isik - taustakontrolli läbinud isik, kelle sissepääs KV JOA-l asuvale riigihanke objektile on otsustatud ning kellel on õigus saatjata siseneda ja viibida KV JOA-l asuval riigihanke objektil seoses lepingu täitmisega. 1/3 2. LEPINGUPARTNERI ÕIGUSED JA KOHUSTUSED 2.1 Lepingupartneril, sh teenuseosutajal ja lepingupartneri kontaktisikul, on õigus riigihanke objekti JEVI-lt saada julgeolekualaste nõuete täitmiseks vajalikku informatsiooni ja teavet KV JOA-le sissepääsuõiguse saamise kohta. Konkreetse riigihanke objekti JEVI kontaktid edastab lepingupartnerile esimesel võimalusel RKIK-i kontaktisik. 2.2 Lepingupartner kohustub: 2.2.1 mitte planeerima KV JOA-le teenust osutama teatamiskohustusega välisriikide kodanikke. Teatamiskohustusega riikideks on lepingu sõlmimise hetkel siseministri 29.09.2023 käskkirja nr 1-3/112 alusel1: Armeenia Vabariik; Aserbaidžaani Vabariik; Hiina Rahvavabariik (sh Hongkongi ja Macau erihalduspiirkonnad); Iraani Islamivabariik; Kasahstani Vabariik; Kirgiisi Vabariik; Korea Rahvademokraatlik Vabariik; Tadžikistani Vabariik; Türkmenistan; Usbekistani Vabariik; Valgevene Vabariik; Venemaa Föderatsioon. Juhul kui nimetatud siseministri käskkirjas tehakse muudatusi, siis teavitatakse sellest lepingupartnerit ning vajadusel muudetakse käesolevaid julgeolekutingimusi; 2.2.2 tagama, et lepingupartneri kontaktisik esitab taustakontrolli taotluse (lisa 1 koos lisadega 2 ja/või 3) esimesel võimalusel, arvestades lepingus kokkulepitud töö teostamise alguskuupäeva ning taustakontrollile kuluvat aega (14 kalendripäeva), e- posti aadressile [email protected]; 2.2.3 tagama, et lepingupartneri kontaktisik lisab välismaalasele taustakontrolli algatamise taotlusele juurde: 2.2.3.1 koopia isikut tõendava dokumendi pildiga leheküljest, sh viisast vm Eestis viibimise seaduslikku alust kinnitavast dokumendist; 2.2.3.2 isiku kodukohariigi karistusregistri väljavõtte; 2.2.4 tagama, et lepingupartneri kontaktisik esitab sissepääsutaotluse (lisa 4) esimesel võimalusel, arvestades lepingus kokkulepitud töö teostamise alguskuupäeva ning sissepääsutaotluse menetlemiseks kuluda võivat mõistlikku aega, RKIK kontaktisiku või tema määratud isiku e-posti aadressile; 2.2.5 teavitama viivitamatult teenuseosutaja ennetähtaegse sissepääsuvajaduse lõppemisest KV JOA-le e-kirja teel Kaitseväe taustakontrolli [email protected] ja RKIK kontaktisikut; 2.2.6 täitma ja tagama teenuseosutaja julgeolekualaste nõuete järgimise KV JOA-l kehtestatud tingimustel ning tagama nende täitmise alltöövõtja poolt. 1 https://kapo.ee/sites/default/files/content_page_attachments/Teatamiskohustusega%20v%C3%A4lisriikideni mekirja%20kehtestamine_0.pdf 2/3 3. KAITSEVÄE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED 3.1 Kaitseväel on õigus: 3.1.1 teha taustakontrolli Kaitseväele teenuse osutamisega seotud isikule KV JOA-le lubamise otsustamiseks; 3.1.2 anda või piirata taustakontrolli käigus ilmnenud asjaoludele tuginedes teenuseosutaja sissepääsuõigus KV JOA-le; 3.1.3 jätta taustakontrolli taotlus läbi vaatamata haldusmenetluse seaduses sätestatud korras2; 3.1.4 keelduda julgeolekukaalutlustel sissepääsuõiguse andmisest isikule, kellele ei ole taustakontrolli tehtud, kes ei läbinud taustakontrolli või kellele ei ole võimalik seda teha; 3.1.5 piirata või keelduda sissepääsuõiguse andmisest julgeoleku- ja turvaaladele kodakondsuseta või välisriigi kodakondsusega isikutele, lähtudes julgeolekukaalutlusest. 3.1.6 kontrollida riigihanke objektil kehtestatud julgeolekualastest nõuetest kinni pidamist sissepääsuõigust omava teenuseosutaja suhtes ning julgeolekualaste nõuete mittejärgimisel või nende rikkumisel keelata teenuseosutajal viibimine KV JOA-l. 3.2 Kaitsevägi kohustub: 3.2.1 teavitama taustakontrolli taotluse esitanud isikut kirjalikus taasesitamist võimaldavas vormis teenuseosutaja taustakontrolli tulemusest; 3.2.2 teavitama KV JOA-le sissepääsutaotluse esitanud isikut kirjalikus taasesitamist võimaldavas vormis teenuseosutajale sissepääsuõiguse saamisest, sh sellekohastest piirangutest; 3.2.3 tutvustama teenuseosutajale KV JOA-l paikneva riigihanke objektil kehtivaid julgeolekualaseid nõudeid; 3.2.4 teavitama RKIKi, kui teenuseosutaja ja/või lepingupartner rikub julgeolekutingimusi ega järgi riigihanke objektil kehtestatud julgeolekualaseid nõudeid (lisa 5); 3.2.5 teavitama vastavalt punktile 3.1.3 taotluse läbi vaatamata jätmisel kirjalikult. 4. LÕPPSÄTTED 4.1 Julgeolekutingimustes nimetatud kontaktisikud määratakse kindlaks hankelepingu sõlmimisel ja nende muutumisest teavitatakse pooli e-kirja teel. 4.2 Isikuandmete töötlemisel lähtutakse kehtivate õigusaktide nõuetest. 2 https://www.riigiteataja.ee/akt/106072023031#para14 3/3 LISA 1: Näidis Taustakontrolli taotlus (e-kiri) Taotlus saata e-posti aadressile [email protected] PEALKIRI: Taustakontrolli taotlus (linnaku ja objekti nimetus) ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS TEKST: KAITSEVÄGI Juurdepääsupiirang kehtib alates dokumendi koostamise kuupäevast kuni vajaduse möödumiseni, kuid mitte kauem kui 75 aastat Alus: avaliku teabe seadus § 35 lg 1 p 12 Tere Seoses RKIK (lepingu nimi) lepinguga nr xxxxxxxxx, sõlmitud pp.kk.aaaa, edastan Kaitseväele taustakontrolli tegemiseks allolevate isikute andmed. Taustakontrolli dokumendid on lisatud e-kirja manusesse. Lisainfo on tabelis: Teenuse Teenuse Teenuse Teenuse osutamise Osutatav osutamise osutamine Eesnimi Perenimi Isikukood Ettevõte osutamise perioodi algus teenus perioodi lõpp turvaalal JAH/EI objekt pp.kk.aaaa pp.kk.aaaa Olen teadlik, et taustakontroll võib võtta nõuetekohase taotluse esitamisest aega kuni 14 kalendripäeva. Lugupidamisega Taotluse esitaja ees- ja perenimi Ametikoht Ettevõtte nimi Kontakttelefon, e-posti aadress 1/1 LISA 2: NÕUSOLEKUVORM (eesti keeles) ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Teabevaldaja: Kaitsevägi Juurdepääsupiirang kehtib alates dokumendi koostamise kuupäevast kuni vajaduse möödumiseni, kuid mitte kauem kui 75 aastat Alus: AvTS § 35 lg 1 p 12 KINNITATUD Kaitseväe juhataja 23.03.2026 käskkirjaga nr 0.1-3.1/26/63 Lisa 2 ISIKU NÕUSOLEK TAUSTAKONTROLLI TEOSTAMISEKS (ees- ja perekonnanimi) Isikukood: Luban Kaitseväel teostada minu suhtes taustakontrolli Kaitseväe korralduse seaduse (edaspidi KKS) § 413 alusel ning KKS § 41⁵ sätestatud viisil käesoleva nõusoleku andmisest viie aasta jooksul. Olen teadlik, et: 1. mul on õigus keelduda nõusoleku andmisest (KKS 416 lg 2 p 1); 2. mul on õigus keelduda selliste andmete esitamisest, mis võivad põhjustada minu teenistusest või ametikohalt vabastamise või töölepingu ülesütlemise või minu või minu lähedase või elukaaslase suhtes süüteo- või distsiplinaarmenetluse (KKS 416 lg 2 p 2); 3. mul on õigus taotleda minu kohta andmete kogumise või päringute tegemise lõpetamist (KKS 416 lg 2 p 3); 4. mul on õigus esitada minu kohta kogutud andmete kohta selgitusi (KKS 416 lg 2 p 4); 5. mul on õigus pöörduda oma õiguste kaitseks ja § 415 alusel kogutud andmete põhjal tehtud otsuse vaidlustamiseks kohtu, õiguskantsleri, Andmekaitse Inspektsiooni või töövaidluskomisjoni poole, et kontrollida, kas minu põhiõiguste ja -vabaduste tagamise põhimõtet ning hea halduse tava on järgitud (KKS 416 lg 2 p 5). 6. kui ma keeldun nõusoleku andmisest või taotlen andmete kogumise või päringute tegemise lõpetamist (KKS § 417), siis on see minu taustakontrolli lõpetamise aluseks (KKS § 413); 7. Kaitsevägi võib piirata minu õigusi töödeldavate isikuandmete suhtes (KKS § 41¹⁰ lg 3 ja lg 4). Olen teadlik, et Kaitseväe julgeolekualal(e) (s.o. Kaitseväe laevad, lennuvahendid, sõidukid ja Kaitseväe territoorium): 1. ei tohi viibida ilma Kaitseväe loata (KKS § 52 lg 1); 2. peab täitma Kaitseväes kehtivat korda ja Kaitseväe esindaja korraldusi (KKS § 52 lg 2); 3. ei tohi pilti või kujutist salvestada ja edastada (KKS § 563); 4. ei tohi kasutada osaliselt või täielikult automaatset või kaugjuhitavat sõidukit (KKS § 52 lg2, KKS § 562); 5. ei tohi kasutada agressioonisümboleid (KarS § 1511); 6. on Kaitseväel õigus teostada minu, minuga kaasas oleva eseme ja sõiduki turvakontrolli (KKS § 56); 7. peab sõiduki pardakaamera olema kaetud ja video-ja helisalvestus välja lülitatud (KKS § 52 lg 2); 8. ei tohi tuua kolmandaid isikuid ega lemmikloomi (KKS § 52 lg 2); 9. ei tohi tuua ega tarvitada alkoholi, narkootilist või psühhotroopset ainet ega viibida julgeolekualal selle tarvitamise kahtlusega või joobes (KKS § 52 lg 2); 1/2 10. ei tohi tuua relva, drooni, lõhke- ja süüteainet või -seadeldist või seda sisaldavat eset ja muud vahendit, mis võib ohustada alal viibivaid isikuid, tehnikat ja seadmeid. Loetelu ei ole lõplik, Kaitseväel on õigus hinnata kaasatoodu ohtlikkust ja seda julgeolekualale mitte lubada (KKS § 52 lg 2); Olen teadlik, et ma ei tohi avaldada mulle teatavaks saanud riigi- ja ärisaladust, salastatud välisteavet, Kaitseväe teenistujate perekonna- ja eraelulisi andmeid ning muud Kaitseväega seotud teavet ilma Kaitseväe kirjaliku loata (KKS § 52 lg 2). (päev, kuu, aasta) [ allkirjastatud digitaalselt ]3 3 lubatud allkirjastada ka paberkandjal 2/2 LISA 3: NÕUSOLEKUVORM (inglise keeles) FOR OFFICIAL USE ONLY Information owner: ESTONIAN DEFENCE FORCES Restrictions on access to information were enforced when this document was created and are valid as long as necessary but no longer than 75 years Legal grounds: Public Information Act clause 35 (1) 12) Annex 3 APPROVED With the 23.03.2026 Directive of the Commander of the Estonian Defence Forces No 0.1-3.1/26/63 AUTHORISATION FOR BACKGROUND CHECK (first and last name) Personal identification code: I hereby authorise the Estonian Defence Forces to perform a background check on me in accordance with section 413 of the Estonian Defence Forces Organisation Act and in the manner specified in section 415 of the Estonian Defence Forces Organisation Act during five years as of my authorisation. I am aware of the following conditions. 1. I have the right to refuse authorisation (clause 416 (2) 1) of the Estonian Defence Forces Organisation Act). 2. I have the right to refuse to disclose information that might cause me being released from service or my position, or my employment contract being terminated, or that might lead to an offence or disciplinary proceeding for my loved ones or partner (clause 416 (2) 2) of the Estonian Defence Forces Organisation Act). 3. I have the right to request the termination of data collection and inquiries about me (clause 416 (2) 3) of the Estonian Defence Forces Organisation Act). 4. I have the right to provide explanations about the information collected about me (clause 416 (2) 4) of the Estonian Defence Forces Organisation Act). 5. I have the right to turn to the court, the Chancellor of Justice, the Data Protection Inspectorate, and the labour dispute committee to protect my rights and dispute the decision made about me based on the information collected on the grounds of section 415 to confirm whether the principles of protecting my basic rights and freedoms, and the code of good administration behaviour were followed (clause 416 (2) 5) of the Estonian Defence Forces Organisation Act). 6. If I refuse authorisation or request that data collection and inquiries were terminated (section 417 of the Estonian Defence Forces Organisation Act), it serves as the basis to end my background check (section 413 of the Estonian Defence Forces Organisation Act). 7. The Estonian Defence Forces may restrict my rights to the personal data being processed (subsections 4110 (3) and (4) of the Estonian Defence Forces Organisation Act). 1/2 I am aware of the following rules that apply on the restricted area of the Estonian Defence Forces (including vessels, aircraft, vehicles, and the territory of the Estonian Defence Forces). 1. Staying on the restricted area is not allowed without the permission of the Estonian Defence Forces (EDF) (subsection 52 (1) of the Estonian Defence Forces Organisation Act). 2. Each person on the restricted area must follow the procedures in force in the Estonian Defence Forces and the orders given by a representative of the EDF (subsection 52 (2) of the Estonian Defence Forces Organisation Act). 3. It is not allowed to take pictures or other images on the restricted area, or forward such pictures or images (section 563 of the Estonian Defence Forces Organisation Act). 4. It is not allowed to use partially or entirely automatic or remote-controlled devices on the restricted area (section 562 of the Estonian Defence Forces Organisation Act). 5. It is not allowed to display symbols of aggression on the restricted area (section 1511 of the Penal Code). 6. The Estonian Defence Forces has a right to perform a security check on any person, personal item or vehicle on the restricted area (section 56 of the Estonian Defence Forces Organisation Act). 7. The board camera of a vehicle must be covered and any video and sound recording devices shut off on the restricted area (subsection 52 (2) of the Estonian Defence Forces Organisation Act). 8. It is not allowed to bring third persons or pets to the restricted area (subsection 52 (2) of the Estonian Defence Forces Organisation Act). 9. It is not allowed to bring or use alcohol, narcotic or psychotropic substances, nor be under the influence of such substances on the restricted area (subsection 52 (2) of the Estonian Defence Forces Organisation Act). 10. It is not allowed to bring a weapon, a drone, explosives, fuels or ignitions or anything that contains such substances, or any equipment that might endanger the people, technology and devices on the restricted area. This list is not conclusive, and the Estonian Defence Forces has the right to evaluate the hazards of any personal items and prevent any person from entering with a potentially dangerous item (subsection 52 (2) of the Estonian Defence Forces Organisation Act). 11. It is not allowed to disclose to any third persons the information made available to a person on the restricted area (subsection 52 (2) of the Estonian Defence Forces Organisation Act). (day, month, year) [ signed digitally ]4 4 Could also be signed on paper. 2/2 LISA 4: Näidis Sissepääsutaotlus (e-kiri) Taotlus saata lepingus määratud RKIK kontaktisiku või tema poolt määratud isiku e-posti aadressile. PEALKIRI: Sissepääsutaotlus (linnaku ja objekti nimetus) TEKST: ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS KAITSEVÄGI Tere Juurdepääsupiirang kehtib alates dokumendi koostamise kuupäevast kuni vajaduse möödumiseni, kuid mitte kauem kui 75 aastat Alus: avaliku teabe seadus § 35 lg 1 p 12 Seoses RKIK (lepingu nimi) lepinguga nr xxxxxxxxx, sõlmitud pp.kk.aaaa, edastan sissepääsutaotluse. Lisainfo on manuses (NB! kasutada MS Exceli formaati): Teenuse Teenuse Sõiduki mark ja reg Teenuse Osutatav osutamise osutamise number Eesnimi Perenimi Isikukood Ettevõte osutamise teenus perioodi algus perioodi lõpp objekt pp.kk.aaaa pp.kk.aaaa Taotluse esitaja on teadlik, et: 1. taustakontrolli läbimine ei taga automaatset sissepääsu Kaitseväe julgeolekualale; 2. Kaitseväel on õigus piirata isikute sissepääsu Kaitseväe julgeolekualale. Lugupidamisega Taotluse esitaja ees- ja perenimi Ametikoht Ettevõtte nimi Kontakttelefon, e-posti aadress 1/1 LISA 5: Kaitseväe julgeolekualale sisenemisel ja viibimisel kehtestatud üldised julgeolekunõuded. Kaitseväe julgeolekualal viibimisel (KKS § 52 lg 3) peab täitma Kaitseväes kehtivat korda (sh tuleohutuse-, liiklemise- ja parkimise korda) ja Kaitseväe esindaja korraldusi (KKS § 52 lg 2), sealhulgas 1. Kaitseväe julgeolekualale on keelatud siseneda alkoholi, narkootiliste-või psühhotroopsete ainetega, tulirelvaga, lõhkematerjaliga, osaliselt või täielikult automaatse või kaugjuhitava lendava seadmega (droon, jmt), radioaktiivsete- ja kergesti süttivate ainetega või neid sisaldavate esemetega ja muude vahenditega, mis võivad ohustada isikut ennast või objektil viibivaid isikuid, tehnikat ja seadmeid; 2. Kaitseväe loata ei tohi Kaitseväe julgeolekualale tuua ega lubada kolmandaid isikuid; 3. Sõidukiga Kaitseväe julgeolekualale sisenedes on kohustuslik video- ja/või helisalvestavad sõidukaamerad katta, välja lülitada või eemaldada; 4. Kaitseväel on õigus turvakontrolli läbiviimiseks pidada kinni isikut (sealhulgas sõidukit) sisenemisel Kaitseväe julgeolekualale, viibimisel Kaitseväe julgeolekualal või väljumisel Kaitseväe julgeolekualalt ning kontrollida isikut (sealhulgas tema riietust või temaga kaasas olevat asja (sealhulgas sõidukit) vaatlemise ja kompimise teel või tehnilise vahendi või väljaõppe saanud teenistuskoera abil; 5. Kaitsevägi võib julgeoleku- või ohutuskaalutlustel ajutiselt keelata isikutele sissepääsu Kaitseväe julgeolekualale ja anda korralduse Kaitseväe julgeolekualal viibivatele isikutele Kaitseväe julgeolekualalt lahkuda või keelata sealt lahkumist; 6. Kaitseväe eelneva nõusolekuta on keelatud pildistamine, video- ja helisalvestamine Kaitseväe julgeolekualal ja -hoonetes ning nimetatud materjali jagamine/üleslaadimine mis tahes kujul ja keskkonnas; 7. Kaitseväe julgeolekualal on keelatud viibida alkoholi, narkootiliste- või psühhotroopsete ainete tarvitamise kahtlusega, -tunnustega või -joobes; 8. Kaitseväe julgeolekualal on keelatud kasutada (sealhulgas sõidukites) agressioonisümboleid. 1/1 PAKKUMUS HINDAMISKRITEERIUMID JA HINNATAVAD NÄITAJAD Viitenumber: 311001 Hankija: Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (70009764) Hange: Kaitseväe lasketiirude kuulipüüdjate pinnaseuuring Pakkumus: 634177 Ettevõtja: OÜ Inseneribüroo STEIGER (11206437), roll: peapakkuja OSA 1 – KATEGOORIA 1 - KESKKOND Pakkumuse maksumust hinnatakse - Ilma maksudeta 1. Pakkumuse kogumaksumus käibemaksuta Pakkumine peab sisaldama kõiki otseseid ja kaudseid kulusid, mis on vajalikud lepingu nõuetekohaseks täitmiseks ja tellimuse eesmärgi saavutamiseks. Pakkumuses peab olema arvestatud kõikide töödega ehk pakkumus peab olema hankija jaoks lõplik. Tüüp ja hindamismeetod: Maksumus, vähim on parim Osakaal: 100% Hindamismetoodika kirjeldus: Madalaima väärtusega pakkumus saab maksimaalse arvu punkte. Teised pakkumused saavad punkte arvutades valemiga: "osakaal" - ("pakkumuse väärtus" - madalaim väärtus") / "suurim väärtus" * "osakaal". a. Läsna objektid Keskpolügoonil ( Suru lasketiir; raketibaasi 600 m lasketiir; raketibaasi 300 m lasketiir) Kogus Ühik Ühiku hind Maksumus KM% Maksumus KM-ga Märkused 4917,000 4917,000 24 6097,080 b. Klooga laskeväli Objektid Kloogal (Klooga harjutusvälja 200 m lasketiir; Klooga harjutusvälja 1000 m lasketiir) Kogus Ühik Ühiku hind Maksumus KM% Maksumus KM-ga Märkused 2282,000 2282,000 24 2829,680 d. Nursipalu Objektid Nursipalu harjutusväljal (Tsiatsungõlmaa 100 m lasketiir; Vilbusuu laskeväli 200 m lasketiir; Keretu 300 m lasketiir (parem); Keretu 300 m Koostatud 05.06.2026 13:35:33 1/2 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/ 10362644/general-info  lasketiir (vasak)) Kogus Ühik Ühiku hind Maksumus KM% Maksumus KM-ga Märkused 7650,000 7650,000 24 9486,000 Osa maksumus kokku KM-ta: 14849,000 Osa maksumus kokku KM-ga: 18412,760 Pakkumuse maksumus kokku Maksumus kokku KM-ta: 14849,000 Maksumus kokku KM-ga: 18412,760 Koostatud 05.06.2026 13:35:33 2/2 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/ 10362644/general-info