Ministri määrus

MINISTRI MÄÄRUS 11.05.2023 nr 24 Sotsiaalkaitseministri määruste muutmine ning kehtetuks tunnistamine seoses Eesti Haigekassa nimetamisega Tervisekassaks ja Terviseameti registrite liitmisega Määrus kehtestatakse haldusmenetluse seaduse § 93 lõike 1 ning sotsiaalhoolekande seaduse § 47 lõigete 21, 34, 5 ja 8, § 48 lõike 2, § 52 lõike 3 ja § 141 lõike 2 ja sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 38 lõike 2 alusel. § 1. Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 74 „Abivahendite loetelu, abivahendite eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmise otsustamise ja erandite tegemise tingimused ja kord ning abivahendi kaardi andmed“ muutmine Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 74 „Abivahendite loetelu, abivahendite eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmise otsustamise ja erandite tegemise tingimused ja kord ning abivahendi kaardi andmed“ § 3 lõike 1 punktis 27 asendatakse sõnad „registri kood“ sõnaga „registreerimiskood“. § 2. Sotsiaalkaitseministri 5. märtsi 2019. a määruse nr 12 „Sotsiaalkaitse infosüsteemi põhimäärus“ muutmine Sotsiaalkaitseministri 5. märtsi 2019. a määruse nr 12 „Sotsiaalkaitse infosüsteemi põhimäärus“ § 17 lõikes 4 asendatakse sõna „haigekassa“ sõnaga „Tervisekassa“. § 3. Sotsiaalkaitseministri 27. detsembri 2017. a määruse nr 72 „Sotsiaalteenuste ja - toetuste andmeregistri põhimäärus“ muutmine Sotsiaalkaitseministri 27. detsembri 2017. a määruse nr 72 „Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri põhimäärus“ § 13 punktis 5 ning lisa punktides 11.16. ja 11.17. asendatakse sõna „haigekassa“ sõnaga „Tervisekassa“ vastavas käändes. § 4. Määruse kehtetuks tunnistamine  2 Sotsiaalkaitseministri 29. novembri 2021. a määrus nr 43 „COVID-19 põhjustava viiruse levikuga seotud kriisi leevendamise ja vaktsineerimise edendamise toetusmeede väljaspool kodu osutatava ööpäevaringse üld- või erihooldusteenuse osutajale“ tunnistatakse kehtetuks. (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister (allkirjastatud digitaalselt) Maarjo Mändmaa kantsler  Sotsiaalkaitseministri määruste muutmise ning kehtetuks tunnistamise määruse seletuskiri seoses Eesti Haigekassa nimetamisega Tervisekassaks ja Terviseameti registrite liitmisega 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eesti Haigekassa oli Eesti Haigekassa seaduse alusel asutatud avalik-õiguslik juriidiline isik, mille põhifunktsioon oli asutamise ajal solidaarse ravikindlustussüsteemi administreerimine ja ravikindlustushüvitiste võimaldamine kindlustatud inimestele. Tänaseks on võrreldes asutuse loomise hetkega saadud ülesandeid juurde, vastutatakse ka ravikindlustusega hõlmamata inimeste vältimatu abi ja rahvatervise kaitsega seotud vajalike teenuste eest. Asutusse on viidud üle rahvatervishoiu ülesandeid nagu nakkushaiguste tõrjeks ja kontrolliks vajalike ravimite hanked, vaktsiinihanked, vaktsiinikahjude hüvitamine ja ka vastutus perearstiabi korralduse eest. Muutunud ülesannete tõttu on asjakohane avalik-õigusliku juriidilise isiku nime muutus. Uueks nimeks sai Tervisekassa, mis rõhutab asutuse tegevuse lõppeesmärki – inimese tervise hoidmist ja taastamist, mitte vaid raviarvete maksmist. Seoses Terviseameti registrite infotehnoloogiliste arendustega, mille eesmärk oli vähendada Terviseameti töökoormust ja tervishoiuteenuse osutajate halduskoormust, parandada andmete kvaliteeti ning kasutada riigi kogutavaid andmeid sihipäraselt, muudeti tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega 569 SE Terviseameti registritega seotud õigusakte. Kuna tervishoiutöötajate riiklik register, proviisorite ja farmatseutide register ning tervishoiuteenuse osutamise tegevuslubade riiklik register on IT- arhitektuuri mõttes ühendatud, ühendati registrid ka õiguslikult üheks registriks (tervishoiukorralduse infosüsteem) ja kehtestati vanade registrite põhimääruste alusel uus tervishoiukorralduse infosüsteemi põhimäärus. Eesti Haigekassa nimetamisel Tervisekassaks ja tervishoiukorralduse infosüsteemi tekkimisega on vajalik muuta kehtivaid määrusi ja viia need seadustega kooskõlla. 1.2. Määruse ettevalmistaja Määruse ja seletuskirja on ettevalmistanud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna peaspetsialist Kristiina Kaasik ([email protected], 6269 336) ja õigusnõunik Susanna Jurs ([email protected], 6269 731) ning tervisesüsteemi arendamise osakonna upTIS inimeste valdkonnajuht Katre Trofimov (e-post: [email protected]; 626 9308). Määruse ettevalmistamisse kaasati Eesti Haigekassat. 1.3. Märkused Määrus on seotud Riigikogus 22.02.2023. a vastu võetud 772 SE1 – Eesti Haigekassa seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega (Eesti Haigekassa nimetamine Tervisekassaks), (RT I, 11.03.2023, 9) ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega, 569 SE2 (RT I, 20.06.2022, 63). Määrus ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. 2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs 1 Eesti Haigekassa seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (Eesti Haigekassa nimetamine Tervisekassaks) 2 Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus  2 Määrus koosneb neljast paragrahvist. Määruses muudetakse kolme sotsiaalkaitseministri määrust. Määrused viiakse seadustega kooskõlla. Kõikides muudetavates määrustes tehakse kas Eesti Haigekassa nime vahetus Tervisekassaks või siis asendatakse sõnad „registri kood“ sõnaga „registreerimiskood“. Viimane muudatus tuleneb tervishoiukorralduse infosüsteemi põhimäärusest. Seni kehtinud rakendusaktides on viidatud ühele ja samale numbrile paljude erinevate nimetustega – registreerimistõendi number, registreerimise tõendi number, registri kood – mis võib tekitada segadust väljade täitjates. Määruse muudatustega on eesmärk lisada igale poole üheselt mõistetav nimetus – registreerimiskood. See välistab ka segaduse, et millisest registrikoodist parasjagu räägitakse. Paragrahvis 4 tunnistatakse kehtetuks sotsiaalkaitseministri 29. novembri 2021. a määrus nr 43 „COVID-19 põhjustava viiruse levikuga seotud kriisi leevendamise ja vaktsineerimise edendamise toetusmeede väljaspool kodu osutatava ööpäevaringse üld- või erihooldusteenuse osutajale“. Määrus on enda eesmärgi täitnud ning ei ole enam asjakohane. 3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrus ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Eesti Haigekassa nimevahetusega kaasnevad mõjud on hinnatud 772 SE seletuskirjas. Muudatuste eesmärk on suurem sõnumiselgus avalike teenuste osutamisel, avaliku teenuse kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamine ning selgem ülesannete jaotus asutuste vahel. Määruses esitatud muudatuste rakendamisel võib eeldada mõju esinemist riigiasutuste korralduses ja ka sotsiaalset mõju, kuna muudatused toimuvad tervishoiu korralduses. Määruses esitatud muudatused ei mõjuta elu- ja looduskeskkonda, regionaalarengut, majandust, riigi julgeolekut ja välissuhteid, mistõttu ei ole nendes valdkondades mõju olulisust hinnatud. Tervishoiuteenuse osutajatel on ühekordse tegevusena vaja arvestada Tervisekassa nimega oma dokumentides ning juurutada uue nime kasutamist, kuid see ei too kaasa kohanemisraskusi või ebasoovitavate mõjude riski. Kokkuvõttes ei ole nime vahetusega kaasnev mõju tervishoiuteenuse osutajatele oluline. Halduskoormus kodanikele tervikuna ei muutu. Halduskoormus ettevõtetele tervikuna ei muutu. Töökoormus avalikule sektorile tervikuna ei muutu. Terviseameti registrite liitmisega kaasnevad mõjud on hinnatud 569 SE seletuskirjas. Muudatuste eesmärgiks on eraldiseisvate andmekogude ühildamisest tulenevalt registrite põhimääruste koondamine uue infosüsteemi põhimääruse alla seoses seaduse muudatusega. Muudatustega ei kaasne ebasoovitavaid mõjusid. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Eesti Haigekassa nimevahetuse ja Terviseameti registrite liitmise kulud on analüüsitud 772 SE ja 569 SE seletuskirjades. Määruse rakendamine avalikule sektorile suuri kulusid kaasa ei too. Mõnel asutusel võib olla vajadus teha infosüsteemides arendusi – asutuse nimi vahetada. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. Terviseameti registrid on liidetud juba alates 2022. a suvest ning Eesti Haigekassa nimi muutus Tervisekassaks 1. aprillil 2023. a. Samal päeval jõustuva Tervisekassa seaduse § 485 alusel loetakse kõikides õigusaktides kuni muudatuse tegemiseni asutuse nimi nagunii vahetatuks. Seetõttu ei ole tarvis ka tagasiulatuv rakendamine. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Määruse eelnõu saadeti kooskõlastamiseks ministeeriumidele ning arvamuse avaldamiseks Sotsiaalministeeriumi haldusala asutustele, Eesti Haigekassale, Eesti Töötukassale, Eesti Arstide Liidule, Eesti Hambaarstide Liidule, Eesti Haiglate Liidule, Eesti Perearstide Seltsile, Eesti Õdede Liidule3. Kooskõlastamise tulemusena täpsustati seletuskirja kulude punkti Sotsiaalkindlustusameti tähelepanekuga, et muudatustega võib asutusel olla vajadus teha infosüsteemides arendusi. Teised asutused kooskõlastasid eelnõu märkusteta. 3 https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/d592fdad-52f9-4b39-a727-b267910d640e