dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Arvamuse küsimine

Sotsiaalministeerium · 11. mai 2023
Viit
1.2-3/1987-1
Registreeritud
11. mai 2023
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Riigikogu
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-3 Ettepanekud ja arvamused Sotsiaalministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.2-3/2023
Vastutaja
Ulla Raid (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Tervisesüsteemi arendamise osakond)
Lahendamise tähtaeg
18. mai 2023

Failid

  • 📎1-1-15-7-1_-_Vabariigi_Valitsuselt_arvamuse_küsimine_eelnõu_7_SE_kohta.asice212 KB
  • 📎Ülesande täitmise menetlusetapi dokumendid.txt1 KB

Sisu (failidest)

Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnöu seletuskiri l. Seaduse eesmärk ja sissejuhatus Eelnöuga muudetakse töötervishoiu ja tööohutuse seaduse 01.07.2023 kehtima hakkava redaktsiooni1 ning ravikindlustuse seaduse 01.07.2023 kehtima hakkava redaktsiooni sätteid nil, et alates 01.07.2023 jääks kehtima haigushuvitiste maksmise kord, mille kohaselt on töötaja omavastutus vaid esimene haiguspäev, tööandja maksab huvitist teisest viienda päevani ning tervisekassa maksab hiivitist alates kuuendast päevast. 2. Eelnöu sisu ja vördlev analuiis 01.01.2021 jöustusid haigushuvitiste maksmise korra muudatused, mille peamiseks eesmärgiks on olnud koroonaviiruse leviku tokestamine j a inimeste suurem majanduslik toetamine haigestumise korral. Muudatused onjöustatud tähtajaliselt, see tähendab, et alates 01.07.2023 rakenduks taas sama haigushuvitiste maksmise kord, nagu oli enne 01.01.2021. Nakkused ja viirused ei ole aga meie seast kuskile kadunud, vaid vötavad uusi vorme ning levivad edasi. Kuivörd ka COVID-19 haigus on tulnud selleks, et jäädä, peame oppima sellega koos elämä. Selle asemel, et haigushuvitiste maksmise korrale erinevaid ajutisi, luhi- ja tähtajalisi meetmeid rakendada, on möistlik muuta inimestele soodsam kord tähtajatuks. Oige on, et nakkushaigust pödev inimene saab ptisida kodusja end terveks ravida, mitte ei pea kartma oma majandusliku toimetuleku pärast ning seega haigena avalikku ruumi tulema. 3. Eelnöu terminoloogia Eelnöuga ei vöeta kasutusele uusi termineid. 4. Seaduse möjud Eelnöuga tehtävää muudatused aitavad piirata nakkus- ja viirushaiguste levikut, vöimaldades inimestel haiguse korral sissetulekut kaotamata kodus olla ning end ravida. 5. Seaduse rakendamisega seotud eeldatavad kulud Muudatuste maksumus on vaja Rahandusministeeriumil koostöös Sotsiaalministeeriumiga väljä selgitada. Kulud kaetakse riigieelarvest. 6. Seaduse koosköla Euroopa Liidu oigusega Käesolev eelnöu ei ole vastuolus Euroopa Liidu öigusega. 7. Rakendusaktid Käesoleva seaduse rakendamiseks pole vaja eraldi akte kehtestada. »RT I, 11.03.2023,99 2 RT I, 11.03.2023,82 8. Seaduse jöustumine Seadus jöustub 2023. aasta l.juulil. Algatab Eesti Keskerakonna fraktsioon 13.04.2023 Tanel Kiik Eesti Keskerakonna fraktsiooni esimees EELNÖU Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning ravikindlustuse seaduse muutmise seadus § l. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmine l) Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse paragrahv 12 löige l muudetakse ja sönastatakse järgnevalt: ,,(1) Tööandja maksab töötajale huvitist haiguse, vigastuse voi karantiini korral teise kuni viienda kalendripäeva eest 70 protsenti töölepingu seaduse § 29 löikes 8 sätestatud korras arvutatud töötaja keskmisest töötasust (edaspidi haigushuvitis)." it 2) Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse paragrahv 122 löige 3 muudetakse ja sönastatakse järgnevalt: ,,(3) Tööandja maksab haigushuvitist haiguslehel märgitud töö- voi teenistuskohustuste täitmisest vabastuse teisest kalendripäevast alates." § 2. Ravikindlustuse seaduse muutmine l) Ravikindlustuse seaduse paragrahv 56 Ig l muudetakseja sönastataksejärgnevalt: „ (l) Oigus saada haigushtivitist tekib töövöimetuslehel märgitud töö- voi teenistuskohustuste täitmisest vabastuse kimendast päevast alates, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti." § 3. Seaduse jöustumine Seadusjöustub 2023. aästa l.juulil. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, 2023 Algatab Eesti Keskerakonna fraktsioon 13.04.2023 Tanel Kiik Eesti Keskerakonna fraktsiooni esimees Riigikogu Kantseles Kuupäev -^^_0^^n/^ Vht_/-:$5TfJ^:; Vabariigi Valitsus .04.2023 nr 1-1/15-7/1 Eelnõu saatmine arvamuse andmiseks Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 14 lõike 2 punktile 11 ja § 94 lõikele 1 saadan Vabariigi Valitsuse arvamuse saamiseks Eesti Keskerakonna fraktsiooni k.a 13. aprillil algatatud riikliku töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (7 SE). Riigikogu juhatus määras eelnõu juhtivkomisjoniks sotsiaalkomisjoni. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Lauri Hussar Lisad: 1) eelnõu ühel lehel 2) seletuskiri kahel lehel Eneli Illaru 631 6332, [email protected] Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Seaduse eesmärk ja sissejuhatus Eelnõuga muudetakse töötervishoiu ja tööohutuse seaduse 01.0 7 .2023 kehtima hakkava redaktsiooni ning ravikindlustuse seaduse 01.0 7 .2023 kehtima hakkava redaktsiooni sätteid nii, et alates 01.0 7 .2023 jääks kehtima haigushüvitiste maksmise kor d , mille kohaselt on töötaja omavastutus vaid esimene haiguspäev , tööandja maksab hüvitist teisest viienda päevani ning tervisekassa maksab hüvitist alates kuuendast päevast. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs 01.01.2021 jõustusid haigushüvitiste maksmise korra muudatused, mille peamiseks eesmärgiks on olnud koroona viiruse leviku tõkestamine ja inimeste suurem majanduslik toetamine haigestumise korral . Muudatused on jõustatud tähtajaliselt, see tähendab, et alates 01.0 7 .2023 rakendu k s taas sama haigushüvitiste maksmise kord , nagu oli enne 01.01.2021. Nakkused ja viirused ei ole aga meie seast kuskile kadunud, vaid võtavad uusi vorme ning levi vad edasi. Kuivõrd ka C OVID -19 haigus on tulnud selleks, et jääda , peame õppima sellega koos elama. Selle asemel, et haigushüvitiste maksmise korrale erinevaid ajutisi, lühi- ja tähtajalisi meetmeid rakendada, on mõistlik muuta inimestele soodsam kord tähtajatuks. Õige on , et nakkushaigust põdev inimene saab püsida kodus ja end terveks ravida, mitte ei pea kartma oma majandusliku toimetuleku pärast ning seega haigena avalikku ruumi tulema. 3. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid. 4. Seaduse mõjud Eelnõuga tehtavad muudatused aitavad piirata nakkus- ja viirushaiguste levikut, võimaldades inimestel haiguse korral sissetulekut kaotamata kodus olla ning end ravida. 5. Seaduse rakendamisega seotud eeldatavad kulud Muudatuste maksumus on vaja Rahandusministeeriumil koostöös Sotsiaalministeeriumiga välja selgitada. Kulud kaetakse riigieelarvest. 6. Seaduse kooskõla Euroopa Liidu õigusega Käesolev eelnõu ei ole vastuolus Euroopa Liidu õigusega. 7. Rakendusaktid Käesoleva seaduse rakendamiseks pole vaja eraldi akte kehtestada. 8. Seaduse jõustumine Seadus jõustub 2023. aasta 1. juulil . ___________________________________________________________________________ Algatab Eesti Keskerakonna fraktsioon 1 3 .04.2023 Tanel Kiik Eesti Keskerakonna fraktsiooni esimees EELNÕU Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning ravikindlustuse seaduse muutmise seadus § 1. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmine 1) Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse paragrahv 12 2 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgnevalt: „ (1) Tööandja maksab töötajale hüvitist haiguse, vigastuse või karantiini korral teise kuni viienda kalendripäeva eest 70 protsenti töölepingu seaduse § 29 lõikes 8 sätestatud korras arvutatud töötaja keskmisest töötasust (edaspidi haigushüvitis ).“ 2) Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse paragrahv 12 2 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgnevalt: „(3) Tööandja maksab haigushüvitist haiguslehel märgitud töö- või teenistuskohustuste täitmisest vabastuse teisest kalendripäevast alates.“ § 2. Ravikindlustuse seaduse muutmine Ravikindlustuse seaduse paragrahv 56 lg 1 muudetakse ja sõnastatakse järgnevalt: „ (1) Õigus saada haigushüvitist tekib töövõimetuslehel märgitud töö- või teenistuskohustuste täitmisest vabastuse kuuendast päevast alates, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.“ § 3. Seaduse jõustumine Seadus jõustub 2023. aasta 1. juulil . Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, 2023 Algatab Eesti Keskerakonna fraktsioon 1 3 .04.2023 Tanel Kiik Eesti Keskerakonna fraktsiooni esimees Eelnõude infosüsteemis (EIS) on antud täitmiseks ülesanne. Eelnõu toimik: RIIGIKOGU/23-0393 - Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (7 SE) Terviseministril esitada Vabariigi Valitsuse arvamus Riigikogu sotsiaalkomisjonile vastavalt valitsuse 11.5.2023 istungil otsustatule. Osapooled: Sotsiaalministeerium Tähtaeg: 18.05.2023 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/6b5f5abd-af3f-4c7b-893f-db52e9b83622 Link menetlusetapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/6b5f5abd-af3f-4c7b-893f-db52e9b83622?activity=3 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel