Riigikantselei Teie 20.04.2023 nr RIIGIKOGU/23-
[email protected] 0404/-2T/
Rahukohtu 3 Meie 10.05.2023 nr 1.2-3/1777-3
Tallinn, 15161, Harju maakond
Arvamus riikliku pensionikindlustuse seaduse
muutmise seaduse eelnõu kohta
Vastavalt Riigikantselei 20. aprilli 2023. a resolutsioonile 2-5/23-00636 esitame
Sotsiaalministeeriumi ja Rahandusministeeriumi seisukoha riikliku pensionikindlustuse
seaduse muutmise seaduse eelnõu (15 SE) kohta. Sotsiaalministeerium ja
Rahandusministeerium ei toeta eelnõu, millega tehakse ettepanek kehtestada lesepension.
Eelnõu kohaselt soovitakse täiendada riikliku pensionikindlustuse seadust peatükiga 51
Lesepension. Eelnõu eesmärk on kehtestada lesepensioni määramise võimalus vähemalt 10
aastat abielus olnud isikule, kes on vanaduspensionieas ja kelle abikaasa on
vanaduspensioni ajaks surnud.
Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud „Riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise
seaduse“ eelnõu kohaselt tekiks õigus lesepensionile pensioniikka jõudnud isikul, kelle
abikaasa, kellega on isik abielus olnud vähemalt 10 aastat, on isiku vanaduspensioniea
saabumise ajaks või vanaduspensioni ajaks surnud.
Eelnõu ei näe ette võimalust pensionieas abikaasa surma korral valida endale lesepensionit.
Selline sõnastus tekitab ebavõrdse kohtlemise, kus lesepension määratakse vaid neile, kes
pensioneerumise hetkeks on jäänud leseks. Kuna nii meeste kui naiste keskmine eluiga on
kõrgem, kui riiklik vanaduspensioniiga, siis pakutud lahendus ei ole enamikele leskedele
reaalselt kättesaadav.
Eelnõuga luuakse lesepension, mille suurus võrdub isiku surnud abikaasa pensioniga.
Selline lesepensioni lahendus on abiks vaid juhtumitel, kus sureb jõukam abikaasa. Eestis on
üldjuhul naised meestega võrdselt tööturul osalenud ning nende pensionid on meeste
pensionidega võrdsed, seega antud lahendus ei anna olulist lisandväärtust enamikele
leskedele.
Eelnõu ei ole kooskõlas hea õigusloome ja normitehnika eeskirjaga. Eelnõuga soovitakse
2024. aastast kehtestada Eestis lesepension, kuid puudu on selle ettepaneku sisuline
analüüs. Eelnõu puhul on hindamata mõjud lähtudes nende esinemise sagedusest,
ulatusest, sihtrühma suurusest ja ebasoovitavate mõjude riskist, mis võivad
seadusemuudatusega kaasneda.
Eelnõu seletuskirja kohaselt suurendab muudatus riigieelarve kulusid, kuid ühtegi arvutust
kulude suuruse ja nende võimalike katteallikate kohta lisatud ei ole. Analüüsimata on ka
rakenduskulud ja asjaolu, kas eelnõu nii kiire jõustamine on üldse tehniliselt võimalik.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
Sotsiaalkindlustusamet on andnud teada, et infosüsteemi arenduskulu on umbes 1 miljon
eurot ja eelnõu jõustumisaeg 01.01.2024 ei ole teostatav.
Lähtudes eeltoodust ei toeta Sotsiaalministeerium ja Rahandusministeerium Eesti
Keskerakonna fraktsiooni esitatud eelnõu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Signe Riisalo
sotsiaalkaitseminister
Lisaadressaadid:
Rahandusministeerium
Merle Sumil-Laanemaa 6269 239
[email protected]