Leping

Uuring „Tervishoiuspetsialistide praktikajuhendamise rahastuse analüüs“ Hankija: Sotsiaalministeerium Pakkumus Mai 2023 1 Sisukord Pakkuja kirjeldus ja varasem kogemus 3 Pakkumuse vorm 4 Arusaam analüüsi eesmärgist ja sisust 5 Metoodika 6 1. Eelintervjuud 7 2. Riikide analüüs 7 Vahearuanne 11 3. Soovituste ja tegevuskava koostamine 11 Lõpparuanne 12 Uurimismeeskonna ja omavahelise tööjaotuse kirjeldus 13 Ajakava 18 Riskianalüüs 22 2 Pakkuja kirjeldus ja varasem kogemus Haap Consulting OÜ on 2016. aastal asutatud konsultatsiooniettevõte. Ettevõtte põhiteenusteks on analüüside, uuringute ja mõjude hindamiste läbiviimine. Meie tugevuseks on kvalitatiivsed uuringud – hoiakute ja arvamuste koondamine ning analüüs. Lisaks intervjuudest ja muust kvalitatiivsest osast tulnud sisendi analüüsimisele keskendume alati ka juba olemasoleva materjali läbitöötamisele, kasutades nii kohalikke kui rahvusvahelisi praktikaid käsitletavaid dokumente. Peame oluliseks tööprotsessi osaks, et iga uuringu läbiviimisesse oleks aktiivselt kaasatud ka vähemalt üks valdkonna ekspert. Samuti tähtsustame operatiivset suhtlust Hankijaga, et uuring vastaks Hankija vajadustele. Meie eeliseks võib pidada, et oleme ka enne läbi viinud mitmeid tervishoiuvaldkonnaga seotud ja siinse hankega sarnaseid uuringuid. Näiteks 2020. aastal teostasime uuringu „Tervise küsimustes laste otsustusõiguste senine rakendamine ja perspektiivid Eestis“, kus analüüsisime, mis vanusest, missuguste omaduste/arengutaseme korral ja milliste küsimuste puhul võiksid lapsed ise oma tervisega seotud otsuseid vastu võtta. Novembris 2022 lõpetasime uuringu „Pikaajalise hoolduse teenuseid osutava tööjõu tagamise praktika teistes riikides ja soovitused Eestile“ (koostöös Praxisega, tellijaks Sotsiaalministeerium), kus oli olulisel kohal riikide analüüs. Praegu on meil Sotsiaalministeeriumi tellimisel lõpetamisel analüüs nimega „Palliatiivse ravi korraldus Euroopas fookusega vaimse tervise teenustele ja ettepanekud Eestile“. Selle uuringu käigus on valminud samuti väga põhjalik riikide analüüs. Teistest olulisematest analüüsidest toome välja Tervise Arengu Instituudi tellitud ning maikuus valmiva uuringu „Õpetajate sotsiaal-emotsionaalse pädevuse arengut toetavate koolituskursuste analüüs“, mille käigus kaardistame nii teistes riikides kui ka Eestis kasutusel olevaid koolitusprogramme. Eelnevalt oleme läbi viinud muuhulgas (koostöös Stories for Impact’iga) mõjuanalüüsi nimega „Asendushoolduse TATi tegevuste ja SHS muudatuste mõjude hindamine“ (tellijaks Sotsiaalministeerium, uuring valmis augustis 2022, maksumuseks 47 200 eurot) ning uuringud „Karistuse mõju õigusrikkujale“ (läbiviidud koostöös Rakendusliku Antropoloogia Keskusega, tellijaks Justiitsministeerium, uuring valmis aprillis 2022, maksumuseks 57 900 eurot) ja „Riskilaste õigeaegse tuvastamise ja tulemusliku abistamise süsteemi täiustamiseks: kinnise lasteasutuse teenuse laste eluteede õppetunnid“ (läbiviidud koostöös Tallinna Ülikooliga, tellijaks Sotsiaalkindlustusamet, uuring valmis 2022. aasta detsembris, maksumuseks 76 900 eurot). Lisaks Haap Consultingu tiimile kaasame ekspertidena uuringusse ka Eesti Õdede Liidu presidendi Anneli Kannuse ja asepresidendi Gerli Liiveti. Meeskonnaliikmete kogemused ja omavaheline tööjaotus on täpsemalt kirjeldatud peatükis „Uurimismeeskonna ja omavahelise tööjaotuse kirjeldus“. Kogu järgneva pakkumuse sisuline osa on ärisaladus, kuivõrd see on välja töötatud siinse pakkumuse jaoks ja on pakkumuse esitaja intellektuaalne omand. Pakkumusele on lisatud ka üheleheküljeline lühikokkuvõte ja skeem planeeritud tegevustest. 3 Pakkumuse vorm Pakkumuse vorm 1.9-7.1/1766-1 Pakkuja üldandmed Pakkuja ärinimi Haap Consulting OÜ Pakkuja registrikood 14383016 Pakkuja juriidiline aadress Harju maakond, Tallinn, Põhja-Tallinna linnaosa, Tööstuse tn 31-7, 10413 Pakkuja esindaja lepingu allkirjastamisel Karl Haljasmets Pakkuja kontaktisik/ volitatud esindaja Marleen Pedjasaar, [email protected], lepingu täitmisel - 5515011 nimi ning kontaktandmed (e-posti aadress, telefoninumber) Pakkumuse maksumus kuluartiklite lõikes Kuluartikkel Ühik Ühiku hind Ühiku arv KOKKU (eurot) Projektijuhtimin Tükk 6 400.- 1 6 400.- e Riikide analüüs Tükk 6 400.- 1 6 400.- Intervjuude Tükk 6 400.- 1 6 400.- teostamine Raportite Tükk 6 400.- 1 6 400.- koostamine ja materjali analüüs Pakkumuse maksumus (ilma käibemaksuta): 25 600.- Käibemaks: 5 120.- Pakkumuse kogumaksumus (käibemaksuga): 30 720.- 1. Kinnitame, et pakutav hind sisaldab kõiki tasusid ning pakkuja on teadlik, et tal ei ole õigust täiendavale tasule pakkumuse lähteülesande alusel tehtava töö eest. 2. Kinnitame, et pakkumus on jõus vähemalt väikeostu dokumendis märgitud tähtaja. 3. Kinnitame, et pakkuja on teadlik, et Hankija ei kasuta arveldamises ettemaksu. 4 4. Kinnitame, et pakkuja on teadlik, et tal tuleb märkida pakkumuses, milline teave on pakkuja ärisaladus ja põhjendada seda ning selle nõude mittetäitmisel kannab pakkuja riisikot, et hankija avalikustab pakkumuse sisu, mida ei ole ärisaladuseks märgitud. Kinnitame, et esitatud pakkumus on jõus 90 päeva alates pakkumuste esitamise tähtpäevast. Arusaam analüüsi eesmärgist ja sisust OECD ülevaates Eesti tervishoiusüsteemist (2021) tuuakse välja, et oodatav eluiga on Eestis viimasel kahel kümnendil pikenenud rohkem kui üheski teises Euroopa Liidu riigis. Ka ennetatav suremus on märkimisväärselt vähenenud. Samas peetakse Eesti nõrkuseks pikki ravijärjekordi, tervishoiu madalat rahastamist ning arstide, õdede ja teiste tervishoiutöötajate nappust. Eestis on tuhande elaniku kohta 6,4 õde (Euroopas keskmiselt 8,4) ning õenduse eriala lõpetajate arv aastate lõikes on langustrendis (OECD 2021 statistika). Selleks, et suurendada õdede õppekohtade arvu ning erinevate tervishoiuspetsialistide õppe kvaliteeti ja praktikakohtade kättesaadavust, sõlmiti õdede ja tervishoiutöötajate erialaühenduste, tervishoiu kõrgkoolide, praktikabaaside ja ministeeriumite esindajate vahel konsensuslepe. Leppega võttis Sotsiaalministeerium 2022. aastast enda kanda õendusõppe ja alates 2024. aastast teiste prioriteetsete tervishoiuvaldkonna spetsialistide rakenduskõrgharidusõppe praktika korraldamisega seotud kulud. Konsensusleppes mainitud erialade – õdede, farmatseutide, tegevusterapeutide, bioanalüütikute, radioloogiatehnikute ja füsioterapeutide – õppest moodustab praktika rohkem kui kolmandiku. Leppe ja käesoleva hanke teemavaldkonnad on mitme Eesti jaoks olulise küsimuse ristpunktis, hõlmates tervishoiu ja hariduse rahastamise, tervishoiutöötajate õppe kvaliteedi, vananeva elanikkonna tingimustes strateegilistel erialadel õppijate arvu tõstmise ja tervishoiutöötajate motiveerimise küsimusi. Tervishoiuspetsialistide praktikajuhendamise rahastamise ülevõtmisega võimaldab sotsiaalministeerium tervishoiu kõrgkoolidel suunata senisest rohkem raha õppekohtade arvu ja teoreetilise õppe kvaliteedi tõstmisele. Hankija tellitud analüüsi peamine eesmärk on koostada teiste riikide kogemustele tuginedes ettepanekud praktikajuhendamise rahastamiseks, sh maksmise viisid ning võimalike rahastusallikate loetelud. Lisaks meeskonda kuuluvatele ekspertidele, kellega konsulteeritakse jooksvalt, kaasatakse erinevad tervishoiu ja hariduse valdkonna sidusrühmad eri vormides analüüsi kolmel korral – eelintervjuude etapis Eesti olukorra kaardistamiseks, intervjuudes välisekspertidega ning fookusgrupi intervjuudes Eesti ekspertide ja valdkonnaga seotud osapooltega. Analüüsi käigus selguvad erinevate rahastamissüsteemide tugevused ja nõrkused, mõju (sh rahaline, samuti süsteemiga kaasneva töökorralduse keerukus) ning tegevuskava uue praktikajuhendajate tasustamise süsteemi elluviimiseks. Pakkumuse ettevalmistamiseks tehtud esialgsetest konsultatsioonidest õenduses ja radioloogiatehnikuna töötavate inimestega selgus, et praktikajuhendajate jaoks ei ole oluline 5 ainult rahaline kompensatsioon. Toodi välja, et abi oleks ka näiteks praktikajuhendamise koolituse kättesaadavuse tõstmisest, sest hetkel on praktika juhendamise koolituse läbinuid juhendajate seas vähe. Seetõttu vaadeldakse teiste riikide analüüsis ka mitterahalisi lahendusi praktikajuhendajate motiveerimiseks. Pakkuja näeb seda uuringu täiendava väärtusena. Meie esialgne ettepanek on analüüsis keskenduda kolmele erialale: õde, radioloogiatehnik ja füsioterapeut, kuid lõplikud kolm eriala valitakse ja kinnitatakse üheskoos Hankijaga. Ettepaneku tegemisel lähtusime eelkõige eriala strateegilisest olulisusest – õed ja füsioterapeudid on OECD raportis eraldi välja toodud kui erialad, kelle tööülesannete ümber korraldamisel on võimalik leevendada arstide nappust (OECD Eesti terviseprofiil 2021:10-11), röntgentehnoloogial ja radioloogiatehniku õppe teistel modaliteetidel on oluline roll vähi ja teiste haiguste varajasel avastamisel. Radioloogiatehnikute vajalikkust illustreerib ka asjaolu, et Põhja-Eesti Regionaalhaigla ja Virumaa haiglad on alustanud koostöös Tartu Tervishoiu Kõrgkooliga ise radioloogiatehnikute koolitamisega. Füsioterapeutide valikul lähtuti ka sellest, et see on hetkel ainus konsensusleppes loetletud erialadest, mida on võimalik õppida kõrgkoolis (Tartu Ülikoolis), radioloogiatehnikute valikul aga ka tipptehnoloogia kasutamise väljaõppe kallidusest. Järgnevalt kirjeldame praktikajuhendamise rahastamise süsteemide kaardistamise protsessi metoodikat vastavalt hankes toodud tingimustele. Metoodika Uuringu eesmärk on viia läbi rakenduskõrghariduse baasil tervishoiuspetsialistideks õppivate õppurite praktikajuhendamise rahastuse analüüs, et leida Eestile sobivad tasu maksmise viisid ja võimalikud rahastusallikad. Uuringu tulemusena valmib esiteks ülevaade kolme riigi (kokkuleppel Hankijaga, kuid käesolevas peatükis põhjendatud ettepanek on Holland, Saksamaa, Suurbritannia): ● tervishoiukorraldusest, ● kolme eriala (õde, radioloogiatehnik ja füsioterapeut) tervishoiuspetsialistide õppe korraldusest, ● nende erialade praktikajuhendamise, sh rahastamise süsteemist ja selle korralduse tugevustest ja nõrkustest. Teiseks koostame riikide analüüsi põhjal ja fookusgrupiintervjuude abil soovitused praktikajuhendamise rahastamise süsteemi rakendamiseks Eestis, sh maksmise viisid ning võimalike rahastusallikate loetelud, ning tegevuskava praktikajuhendajate tasustamise elluviimiseks. Koos lõpparuande puhtandiga esitame ka 3-5 leheküljelise uuringu tulemuste ja esitatud soovituste lühikokkuvõtte. Järgnevalt kirjeldame uuringu läbiviimise metoodika kolmes etapis: 1. eelintervjuud murekohtade kaardistamiseks Eestis, 2. riikide analüüs, sh ekspertintervjuud, mille tulemusena valmib vahearuanne, 6  3. soovituste ja tegevuskava koostamine, sh fookusgrupiintervjuud, mille tulemusena valmib lõpparuanne. Lõppraporti sisu ja formaadi esialgne kirjeldus on toodud metoodika osa lõpus. 1. Eelintervjuud Meie kogemuse põhjal on riikide analüüsi (sh ekspertintervjuude) fookuse seadmiseks oluline esiteks määratleda valdkonna probleemkohad Eestis. Pakume ühe lisaväärtuse ja täiendusena, et võtame alustuseks ühendust kolme uuringu fookusesse valitud eriala – õde, füsioterapeut, radioloogiatehnik – esindusorganisatsiooni liikme või õppekorralduse spetsialistiga. Täpsemalt plaanime selles etapis viia läbi ekspertintervjuud Eesti Õdede Liidu esindajaga (nt president Anneli Kannus või asepresident Gerli Liivet, kes on ekspertidena uuringumeeskonda kaasatud), Eesti Füsioterapeutide Liidu esindajaga (nt juhatuse esimees Siiri Heinaru), Eesti Radioloogiatehnikute Ühingu esindajaga (nt president Maare-Liis Oinus). See võimaldab järgmistes etappides, eeskätt teiste riikide analüüsis, juba konkreetsemalt Eesti tänase süsteemi valukohtadele keskenduda. Meetodina kasutame poolstruktureeritud intervjuud ehk teemaintervjuud, mille puhul on käsitletavad alateemad kava kujul olemas, kuid intervjuu kulg ja küsimuste järjekord on paindlik, võimaldades inimestel tõstatada oma kogemusest lähtuvaid olulisi teemasid (Õunapuu 2014). Eelintervjuude uurimusliku eesmärgi puhuks on just selline lähenemine sobilikuim. Intervjuude kestvuseks on hinnanguliselt kuni 60 minutit ning need viiakse läbi Zoomi keskkonnas. Käsitletavad teemad nendes intervjuudes on praktikajuhendamise korraldus ja rahastus Eestis konkreetsete erialade puhul, sh probleemid ja tugevused, ning muude erialade/riikide head näited, mille praktikakorraldusest võiks eeskuju otsida. Kuna uuringu kolmandas etapis tuleb ettepanekuid tehes arvesse võtta Eestis praeguste, aga ka varasemalt kasutusel olnud praktika rahastamise viiside tugevusi ja nõrkusi, siis kasutame võimalust juba eelintervjuudes ka seda informatsiooni hankida. 2. Riikide analüüs Uuringu teises etapis koostame kolme riigi – Holland, Suurbritannia, Saksamaa – tervishoiukorralduse, tervishoiuspetsialistide õppe ning praktikajuhendamise ja -tasustamise süsteemide ülevaate. Allpool oleme kirjeldanud riigiti nende valiku põhjendused, ehkki lõpliku otsuse, milliseid riike kaasata, teeme koos Hankijaga uuringu avakohtumisel. Riikide analüüsi koostame teadus- ja halli kirjanduse analüüsi ning ekspertintervjuude põhjal. Iga riigi ülevaade hõlmab: 1. tervishoiukorralduse lühikirjeldust võrdluses Eestiga, 2. rakenduskõrghariduse baasil ja kõrghariduse baasil tervishoiuspetsialistide (radioloogiatehnik, füsioterapeut ja õde) õppe korralduse põhimõtete kirjeldust, 3. praktikajuhendamise korralduse põhimõtete, sh rahastamise ja võimalike mitterahaliste motiveerimisviiside põhimõtete kirjeldust. Valitud riikide kohta selekteeritud kirjanduse ning ekspertintervjuude analüüsiks rakendame suunatud sisuanalüüsi (directed content analysis), mis võimaldab keskenduda uuringu 7 eesmärgi seisukohalt olulistele konkreetsetele teksti aspektidele ehk analüüsikategooriatele (näiteks praktikakorraldus) (Hsieh & Shannon 2005). Suunatud sisuanalüüsi eelis on struktureeritud protsess ning meetodit saab kasutada eri tüüpi andmete, sealhulgas kirjalike tekstide, intervjuude ärakirjade kui ka veebisisu jaoks (Hickey & Kipping 1996). Kasutades analüüsi läbiviimiseks eelnevalt olemasolevat teooriat või kontseptuaalset raamistikku, saame tagada, et järeldused tuginevad väljakujunenud mõistetele ja ideedele, mis aitab suurendada analüüsi valiidsust ja usaldusväärsust, kuid ka praktilist väärtust. Selles uurimuses lähtume nõutavatest riikide analüüsi osadest ja potentsiaalselt riikide analüüsi eel tehtud intervjuudest selguvatest probleemkohtadest. Seega võtame analüüsikategooriateks tervishoiukorralduse, rakenduskõrghariduse baasil ja kõrghariduse baasil tervishoiuspetsialistide (radioloogiatehnik, füsioterapeut ja õde) õppe korralduse põhimõtted, praktikajuhendamise korralduse põhimõtted, sh rahastamise põhimõtted ning eelintervjuudest selguvad võimalikud muud probleemkohad Eestis. Vastavalt kirjeldatud meetodile on sobivateks andmeallikateks ehk analüüsiühikuteks intervjuud, teadusuuringud, rahvusvahelised aruanded ja ülevaated, riiklikud aruanded, ülevaated, statistika ja muud allikad, näiteks reformidele eelnevad analüüsid ja hilisemad mõju uuringud. Allikate otsimine ja selekteerimine Riikide analüüsi koostamiseks otsime ja selekteerime allikaid, toetudes AACODS kontroll-loendile, mis on mõeldud halli kirjanduse kvaliteedi ja asjakohasuse hindamiseks (Monash University Library). Oleme tuvastanud, et uuringu eesmärki kandev info kajastub pigem teisestes allikates ja nn hallis kirjanduses (ning enamasti mitte teaduskirjanduses). AACODS metoodika abil saame kriitiliselt hinnata selliste allikate usaldusväärsust (authority), täpsust (accuracy), ampluaad (coverage), objektiivsust (objectivity), ajakohasust (date) ja olulisust (significance). Alustame materjali otsimist esimese sammuna riigi-põhiselt tervishoiusüsteemi, tervishoiuspetsialistide koolitamise ja hiljutiste reformide ülevaadetest: Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (WHO) Euroopa tervishoiusüsteemide ja -poliitika vaatluskeskuse väljaanded, OECD ülevaated ja statistikad, riiklikud allikad, nt Suurbritannia õdede ja hooldustöötajate hariduse ja koolituse tuleviku ülevaade. Otsingu tegemisel arvestame, et inglise keeles kasutatakse tervishoiuspetsialistide praktika ja selle juhendamise jaoks erinevaid termineid (praktika jaoks clinical practice, clinical rotation, clinical practicum, clinical placements, aga ka training, internship; juhendajate jaoks näiteks clinical mentors, nurse educators). Esmalt tuvastatud allikatest liigume seal sisalduvate viidete kaudu nn lumepallimeetodil edasi, leidmaks allikaid, mis ei ole otsingumootorite ja andmebaaside kaudu kättesaadavad. Meetod seisneb selles, et algmaterjalina kasutatakse juba leitud allikates olevaid viiteid. Järgmise sammuna viime läbi intervjuud eksperdiga igast riigist, et kinnitada kogutud info õigsust ja piisavust ning koguda vajadusel lisateavet ja -materjale. Valdkonna ekspertide abil analüüsime praktikajuhendamise korralduse põhimõtteid, sh rahastamise põhimõtteid ja -allikaid, et tuua välja nende tugevused ja nõrkused. Ka siin kasutame poolstruktureeritud intervjuud, kus arutluseks võetavad teemad tulenevad kogutud materjalist ning uuringu eesmärgist. Valdkonna eksperdi igast riigist leiame juba loodud kontaktide kaudu erialaliitudes/-ühingutes Eestis, uuritavate riikide asjakohaste erialade liitudest ja/või (rakendus)kõrgkoolidest ja/või riikide analüüsi allikate kaudu. 8 Meie esialgne ettepanek on Hollandis intervjueerida mõnda Hollandi Tervishoiuameti esindajat, sest nemad vastutavad tervishoiuspetsialistide praktika juhendamise tasustamise eest. Ameti praegune juhataja Marian Kaljouw on töötanud õena ning ta on uurinud varasemalt näiteks Hollandi tervishoiutöötajate ja seotud valdkondade esindajate hoiakuid tervishoiupoliitika muudatuste suhtes. Hollandi tervishoiupoliitikat ja -spetsialiste on uurinud ka näiteks Marielle Jambroes, kes on õppejõud Utrechti Ülikooli Kliinikumis. Saksamaal plaanime ühendust võtta näiteks Düsseldorfi Fliedneri rakenduskõrgkoolis (Fliedner Fachhochschule Düsseldorf) Bärbel Wesselborg’i juhitud uurimisrühmaga, sest nemad uurivad Kutsehariduse föderaalinstituudi (Bundesinstitut für Berufsbildung) tellimusel õendusreformi mõjusid. Sama reformi uurib ka teine uurimisrühm, Daniel Großmanni juhtimisel Müncheni rakenduskõrgkoolist. Inglismaal sooviksime ühendust võtta Inglismaa Riikliku Terviseorganisatsiooni praktikajuhendamise rahastuse süsteemi 2015. aastal põhjalikult analüüsinud meeskonna liikmetega, näiteks Kirk Loweri või Chris Caldwelliga, kellel on pikaajaline kogemus õdede ja teiste tervishoiuspetsialistide praktika koordineerimise süsteemide väljatöötamisel nii kooli ja tervishoiuasutuse kui ka laiemal riiklikul tasandil. Välisekspertide valik kooskõlastatakse Hankijaga ning oleme avatud Hankija ettepanekutele, kellega me riikide analüüsi etapis võiksime ühendust võtta. Analüüsiks valitud riigid Meie ettepanek on uurida järgmise kolme riigi tervishoiu-, õppe- ja praktikakorraldust. Valiku tegemisel lähtusime nii riigi tervishoiu kui ka tervishoiu spetsialistide koolitamise süsteemide sarnasusest, kui ka sellest, millistes riikides on spetsialistiks õppijate arv viimastel aastatel märkimisväärselt tõusnud ning milliste ümberkorraldustega see tõus on saavutatud. Järgnevalt toome lühidalt välja valiku põhjendused: Holland Sarnaselt Eestiga on Hollandis tervishoiu rahastamise aluseks sotsiaalse tervisekindlustuse põhine süsteem (nn Bismarcki süsteem), kus täisealised töötajad teevad igakuiseid tervisekindlustuse sissemakseid. Samuti toimub Eestiga sarnaselt õenduse ja radioloogiatehniku õpe rakenduskõrgkoolides ning füsioterapeudi õpe nii rakenduskõrgkoolis kui ka ülikoolis. Hollandis on õenduse lõpetajate arv viimastel aastatel jõudsalt kasvanud. Kui 2015. aastal oli 100 000 elaniku kohta riigis 41,7 õenduse eriala lõpetajat, siis 2020. aastal oli see suhtarv 60 (OECD 2021). Õdede ja teiste tervishoiu spetsialistide väljaõppe rahastuse eest vastutab haridusministeerium, kuid õdede spetsialiseerumisega seotud praktika kulud katab alates 2014. aastast tervise-, heaolu- ja spordiministeeriumi haldusalasse kuuluv Hollandi Tervishoiuamet (Nederlandse Zorgautoriteit) (Kroneman jt 2016:35). Saksamaa Ka Saksamaal tugineb tervishoiu rahastus nn Bismarcki süsteemile ehk tervishoiusüsteemi suurim rahastuse allikas on töötajate sissetulekuga seotud kindlustusmaksed, kuigi 9 Saksamaal on erakindlustuse osakaal suurem kui Eestis. Õenduse ja radioloogiatehniku õpe toimub rakenduskõrgkoolis, füsioterapeudiks saab õppida nii rakenduskõrgkoolis kui ka ülikoolis. Varasemalt toimus Saksamaal paljude tervishoiuspetsialistide erialade õpetamine valdavalt mõne konkreetse haiglaga seotud koolides ning õpingute ajal valiti erialane spetsialiseerumine varakult. Viimastel aastatel on aga näiteks seoses 2020. aasta õenduse õppe reformiga loodud õppekohti juurde ka teiste rakenduskõrgkoolide ja ülikoolide juurde ning suurendatud üldise õppe osakaalu, et suurendada õppe paindlikkust. See trend on huvitav võrdluses Eestiga, kus viimastel aastatel on pigem suurenenud konkreetsete haiglate seotus spetsialistide õpetamisega1. 2020. aastal oli Saksamaal tuhande elaniku kohta 12,1 õde (OECD 2021). Õdede väljaõppe rahastamiseks lisati 2000. aastal tervisekindlustuse juurde eraldi n-ö „väljaõppe lisatasu“ eelarverida (Zander-Jentsch, B. jt 2019). Seoses kolme aasta taguse reformiga liikus õenduse õppe reguleerimine eraldi kahe ministeeriumi poolt kokku kutsutud komiteele. Õenduse õppe reformi eesmärk oli parandada õppe ja praktika kvaliteeti ning tõsta kolme aastaga lõpetajate arvu 10%. Nagu eelpool mainitud, on praegu erinevad uurimisrühmad selle mõju analüüsimas. Suurbritannia (fookusega Inglismaal) Suurbritannia erineb Eestist ja teisest kahest analüüsitavast riigist mõnevõrra tervishoiu rahastamismudeli poolest (nn Beveridge mudelis rahastatakse tervisesüsteemi otse riigieelarvest) ja peaaegu kõigi tervishoiuspetsialistide koolitamine toimub ülikoolides. Samas on Suurbritannia tervishoiutöötajate praktikasüsteemi sisulises korralduses ka sarnasusi Eestiga. Näiteks valis Tartu Tervishoiu Kõrgkool pärast eri riikide lahenduste analüüsi oma praktikabaaside hindamismudeli eeskujuks just Suurbritannia (Tervist 2019, lk 4). Suurbritanniat toodi eeskujuks ja tervishoiuspetsialistide õppe lipulaevaks ka meie pakkumuse ettevalmistamiseks peetud konsultatsioonides Eesti tervishoiuspetsialistidega. Tähelepanuväärselt on Suurbritannia ühes haldusüksuses, Inglismaal, püütud praktikajuhendamise tasustamise tariifide arvestamisel lähtuda n-ö alt-üles mudelist. Tasustamise tariifid paneb paika Suurbritannia Riikliku Tervishoiuteenistuse (NHS) alla kuuluv asutus NHS Inglismaa, kaasates õppeasutuste ja praktikabaaside tagasisidet ning arvestades regionaalseid erinevusi. Antud tariifide süsteemi reformiga seotud aruteludes 2015. aastal tulevad hästi välja sellise süsteemi tugevused ja nõrkused. Suurbritannias on tuhande elaniku kohta 8,7 õde ning kuigi viimastel aastatel on õdede lõpetamise suhtarv 100 000 elaniku kohta väikeses langustrendis (2020. aastal 21,9), on tähelepanuväärne 2015. aastal toimunud hüppeline tõus õenduse lõpetajate arvus (OECD 2021). 1 Näiteks võib tuua radioloogiatehnikute koolitamise PERHis ja Virumaa haiglates, samuti ka õdede koolitamise Pärnu Haiglas. 10 Vahearuanne Riikide analüüsi tulemusena valmib vahearuanne, mis kajastab ülalkirjeldatud riikide tervishoiukorralduse, valitud erialade õppe- ja praktika korralduse, sh praktika rahastamise põhimõtete ja -allikate ülevaateid ning viimaste tugevused ja nõrkused. Vahearuande sisendiks on eelintervjuud, riikide analüüs (koos viidetega kasutatud allikatele) ja ekspertintervjuud. Vahearuande ülesehituses lepitakse kokku Hankijaga, ehkki esialgne ettepanek on see struktureerida vastavalt hankes nimetatud sisunõuetele ning arvestades eelintervjuudest tulenevaid probleemkohti. Vahearuanne esitatakse Hankijale kolm kuud pärast Hankija ja Pakkuja vahelise lepingu sõlmimist. 3. Soovituste ja tegevuskava koostamine Uuringu kolmanda etapi eesmärk on koostada Eestile soovitused ja tegevuskava uue praktikajuhendajate tasustamise süsteemi elluviimiseks. Selleks koostatakse esimestes etappides (eelintervjuud ja riikide analüüs) kogutud teabe põhjal ettepanekud praktikajuhendamise rahastamise rakendamiseks, sh maksmise viisid ja võimalike rahastusallikate loetelu, toetudes eelintervjuudes tuvastatud probleemkohtadele Eestis ning välisriikide praktikajuhendamise korralduse tugevustele ja nõrkustele. Koostatud ettepanekute aruteluks viiakse läbi fookusgrupi intervjuud Eesti erinevate valdkonnaga seotud osapoolte ja ekspertidega. Fookusgrupi intervjuud on modereeritud grupivestlused, mis on ettepanekute valideerimiseks hea meetod, kuivõrd võimaldavad osalejatel arvamusi ja ideid omavahel arutada (Krueger & Casey 20002). Fookusgrupi puhul on tegemist struktureeritud küsitluskava järgi toimuva vestlusliku rühmaintervjuuga, millel on kindel, küllalt kitsas teemafookus (Õunapuu 2014). Hästi kavandatud ja juhitud fookusgrupis täiendavad osalejad üksteist, st kiirendavad teema või sündmusega seotu väljaotsimist mälust, peegeldavad vestlusaluse teema/sündmuse eri aspekte, esindavad eri vaatenurki, aitavad üksikosalejatel formuleerida oma arvamust võrdluse loomise kaudu. Seega on fookusgrupi intervjuu eelistatud meetod ettepanekute kaalumiseks ja soovituste väljatöötamiseks. Viime läbi neli fookusgrupi intervjuud, kuhu igasse palume kokku kolm-neli inimest. Fookusgrupid jaotame esindusgruppide põhiselt järgmiselt, kusjuures õppurite ja erialaorganisatsioonide esindajad kaasame ühte suuremasse (viis-kuus inimest) fookusgruppi: 1. praktikabaasi juhtkond: haiglad, eratervishoiuasutused, perearstikeskused, polikliinikud, erapraksised, hooldekodud, rehabilitatsioonikeskused, nt Ida-Viru Keskhaigla õendusjuht Alevtina Uustalu, Narva Haigla radioloogiatehnik ja õppeprotsessi koordineerija Julia Gremova, Ida-Tallinna Keskhaigla Residentuuri ja praktika koordinaator Anni Tedremaa; 2. ministeeriumide ametnikud: Haridus- ja Teadusministeeriumist Kõrg- ja kutsehariduspoliitika ning elukestva õppe osakonna kõrghariduse valdkonna juht Kristi Raudmäe ja/või peaekspert Kai Treier, kutsehariduse valdkonna juht Tiik Tiko 2 Krueger, R., A, Casey, M., A. (2000). Focus Groups. A Practical Guide for Applied Research (3rd Edition). Thousand Oaks, CA: Sage Publications 11  ja/või peaekspert Marit Kuusk, Sotsiaalministeeriumist terviseala asekantsler Heidi Alalepp; 3. kõrgkoolide esindajad: Tartu Ülikoolist füsioteraapia õppekava programmijuht Kadri Medijainen, Tartu Tervishoiu Kõrgkoolist õenduse õppejõud-juhtivlektor Anne Vahtramäe või radioloogia ja bioanalüütika osakonna juhataja Zinaida Läänelaid, Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolist õppetöö spetsialist Kai Kell; 4. õppurid: õppuriteni Tartu Ülikoolist, Tartu Tervishoiu Kõrgkoolist, Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolist jõuame kõrgkoolide esindajate ja/või erialaliitude kaudu; 5. fookuses olevate erialade esindusorganisatsioonid: Eesti Õdede Liidu president Anneli Kannus, Eesti Füsioterapeutide Liidu juhatuse esimees Siiri Heinaru, Eesti Radioloogiatehnikute Ühingu president Maare-Liis Oinus. Fookusgrupiintervjuudes käsitleme järgmisi teemasid: 1. praktikajuhendamise tasustamise väljakutsed ja probleemid täna Eestis, millele on vaja lahendust leida; 2. praktikajuhendamise tasustamise tugevused, mida kindlasti säilitada edaspidi; 3. kolme riigi kirjeldatud praktikate põhjal koostatud ettepanekute arutelu soovituste tegemiseks. Fookusgrupiintervjuude tulemusena koostame soovitused õdede ja tervishoiuspetsialistide praktikajuhendamise rahastamiseks, sh tasustamise viisid ja allikad. Soovituste juurde tuuakse ka nende tugevused (näiteks elluviimise lihtsus võrreldes alternatiividega, süsteemi paindlikkus ja/või arvestamine regionaalsete eripäradega jne) ning elluviimisega seotud võimalikud keerukused ning mõju rahaline ja töökorralduslik hinnang. Koos soovitustega esitatakse soovitatava süsteemi rakendamiseks vajalike sammudega tegevuskava praktikajuhendajate tasustamiseni jõudmiseks. Kuivõrd näeme, et otsuse tegemisega on kiire, et 2024. aastaks oleks praktikajuhendamise rahastamise plaan paigas, sihime esitada soovitused ja tegevuskava, mis kannavad ühte võimalikult parimat stsenaariumit. Sõltuvalt uuringu erinevates etappides kogutud materjalidest – erinevate riikide erinevatest praktikatest ja fookusgrupiintervjuude aruteludest – toome omalt poolt välja välja ka valikukohad. Täpne soovituste ja tegevuskava struktuur selgub uuringu käigus. Lõpparuanne Lõpparuande struktuur lähtub uuringu eesmärgist ja ülesehitusest. Kuivõrd uuring koosneb kahest sisulisest etapist – riikide analüüs ning soovituste ja tegevuskava koostamine – siis moodustavad need lõpparuande põhiosa. Lühikokkuvõtte, sissejuhatuse ja uuringu metoodika kirjelduse järel toome juba vahearuandes põhjalikult kajastatud riikide analüüsi tulemuste lühikirjeldused riikide kaupa, sh valdkonna ekspertide abil tuvastatud praktikajuhendamise korralduse põhimõtted, juhendamise rahastamise põhimõtted ja -allikaid, ning kasutatud lahenduste tugevused ja nõrkused. Seejärel esitame riikide analüüsi põhjal koostatud ettepanekud, mida fookusgrupiintervjuudes analüüsitakse. Lõpparuande tuum on riikide analüüsi ja fookusgruppide tulemusena esitatavad soovitused ja tegevuskava Eestile sobiva praktikajuhendajate tasustamise süsteemi elluviimiseks. 12 Pakkuja ettepanek lõpparuande ülesehitusele on järgmine: 1. lühikokkuvõte analüüsi tulemustest ja peamistest soovitustest (1 lk) eesti ja inglise keeles; 2. sissejuhatus: analüüsi eesmärgid ja tervishoiuspetsialistide praktikajuhendamise tasustamise süsteem Eestis täna; 3. uuringu metoodika kirjeldus, sh definitsioonid, ülevaade kasutatud allikatest, intervjueeritute ja fookusgruppidesse kaasatud inimeste loetelud; 4. riikide analüüsi tulemuste lühikirjeldus riikide kaupa; 5. riikide analüüsist tulenevad ettepanekud; 6. fookusgruppide aruteludes valideeritud soovitused tervishoiuspetsialistide praktikajuhendamise rahastamiseks, sh tasustamise viisid ja allikad, nende elluviimise tugevused, elluviimisega seotud võimalikud keerukused ning mõju rahaline ja töökorralduslik hinnang; 7. tegevuskava praktikajuhendajate tasustamise süsteemi elluviimiseks; 8. kokkuvõte; 9. viidatud allikate loetelu. Lõpparuande mustand esitatakse viis kuud pärast Hankija ja Pakkuja vahelise lepingu sõlmimist. Lisaks lõpparuandele koostatakse 3–5 leheküljeline lühikokkuvõte, mille struktuur lepitakse Hankijaga kokku lõpparuande mustandi esitamise järel. Pärast Hankija kommentaaride sisseviimist esitatakse kuni kuu möödudes mustandi esitamisest lõpparuande puhtandi, mis sisaldab ka nimetatud lühikokkuvõtet. Uurimismeeskonna ja omavahelise tööjaotuse kirjeldus Uurimismeeskonda kuuluvad Haap Consulting OÜ poolt projektijuht Marleen Pedjasaar ja analüütik Ly Lõhmus, analüüsi teostamisel ja intervjuude läbiviimisel panustavad veel analüütikud Age Toomla, Linda Tarto, Laura Kalda ja Maarja Roon. Kõigil Haap Consulting OÜ meeskonnaliikmetel on väga hea eesti keele ja inglise keele oskus (inglise keele tase vähemalt B2). MTÜ Eesti Õdede Liidu meeskonnast on kaasatud ekspertidena nõustavas rollis MTÜ president Anneli Kannus ja asepresident Gerli Liivet. Järgnevalt on kirjeldatud iga meeskonnaliikme kompetentsid, varasem relevantne kogemus ja roll antud uuringus. Lisaks on pakkumusega kaasas meeskonnaliikmete CV-d. Uuringujuht Marleen Pedjasaar Marleen on omandanud 2012. aastal bakalaureusekraadi Tartu Ülikoolis riigiteaduste erialal. Magistrikraadi omandas Marleen 2015. aastal Tallinna Ülikoolis hariduse juhtimise erialal, kus uuris kvalitatiivseid meetodeid kasutades haridusministrite arusaamu makrotasandi hariduspoliitilistest muutustest. 13 Marleen on Haap Consultingu kaasasutaja ning osalenud nii projektijuhi kui analüütikuna mitmetes eri projektides. Viimase viie aasta jooksul on tal kogemus järgnevate hankeobjektiga sarnaste uuringute juhtimisel: 1. Kvalitatiivne uuring „Tervise küsimustes alaealiste otsustusõiguse senine rakendamine ja perspektiivid Eestis“, tellijaks Sotsiaalministeerium ja perioodiks juuni 2020-detsember 2020. Uuringu sisuks oli fookusgruppidele ja individuaalintervjuudele (viidi läbi nii laste, arstide kui lapsevanematega) tuginedes hinnata, millisel määral saavad lapsed täna oma tervist puudutavates otsustes kaasa rääkida. Uuringu pinnalt anti soovitusi, kuidas suurendada laste kaasatust neid puudutavate terviseotsuste tegemisel. Marleen viis lisaks projekti juhtimisele analüütikuna läbi intervjuusid, analüüsis intervjuude ja dokumendianalüüsi käigus kogutud andmeid ning oli üks lõppraporti koostajatest. 2. Sotsiaalministeeriumi tellitud uuring „„Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ uuenduslike sotsiaalteenuste avatud taotlusvoorude tulemuslikkuse ja mõju hindamine Sotsiaalministeeriumile“ perioodil november 2020-aprill 2021. Uuringu sisuks oli ESF meetmest „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ ellu viidud projektide tulemuslikkuse ja mõju hindamine. Hindamine viidi läbi kõigi väike- ja põhitoetusskeemidest toetust saanud projektide kohta ja koosnes nii dokumendianalüüsist, individuaalintervjuudest, fookusgruppidest kui ankeetküsimustikust. Lisaks projekti juhtimisele viis Marleen analüütikuna läbi intervjuusid, analüüsis ja sünteesis saadud tulemusi ning oli üks lõppraporti koostajatest. 3. Insuldi raviteekonna kompetentside kaardistus IFIC (The International Foundation for Integrated Care) tellimusel ja nendega koostöös. Uuringu sisuks oli kaardistada, millised on erinevate osapoolte rollid insuldipatsientide raviteekonnal, sh millised on erinevate osapoolte kompetentsid. Koostati nii küsimustik kui viidi läbi intervjuusid. Küsimustik läks insuldikoordinaatorite kaudu välja neljale erinevale haiglale ning intervjuude eesmärgiks oli paremini tõlgendada ja mõista küsimustikule antud vastuste tausta. Küsimustik tugines rahvusvahelisele kompetentside hindamismeetodile, mida oli kohendatud Eesti konteksti. Marleeni rolliks oli projekti elluviimist koordineerida ning kogutud andmeid analüüsida. Projekt kestis veebruar–september 2021. 4. Kvalitatiivne uuring „Venekeelsete erivajadustega inimeste osalemine ja kogemus 2014–2020 a ÜKP fondide rakenduskava meetme 2.5 tegevuses „Puudega inimeste eluaseme füüsiline kohandamine““ perioodil august–detsember 2022“. Uuringu sisuks oli dokumendianalüüsile ja erivajadusega inimeste (või nende esindajate) ning kohalike omavalitsuse esindajatega läbiviidud intervjuudele tuginedes anda hinnang sellele, mil määral jõuab info neile relevantsetest toetusvõimalustest vene keelt kõnelevate erivajadusega inimesteni. Analüüsi pinnalt anti ka soovitusi infoliikumise parandamiseks. Marleen oli uuringus nii projektijuhiks kui üheks analüütikutest, viies läbi intervjuusid ning analüüsides kogutud andmeid uuringuküsimustele vastamiseks. 14 Marleeni rolliks projektijuhina on meeskonna töö koordineerimine ja suhtlus Hankijaga, ajakavas püsimise jälgimine, terviku valmimise eest vastutamine. Analüütik Ly Lõhmus Lyl on magistrikraad Kenti ülikoolist sotsiaalantropoloogia erialal humanitaar- ja keskkonnakriiside suunal. Viimase viie aasta jooksul on Lyl uuringu kirjanduse analüüsi ja lõppraportite koostamise osas järgnev kogemus: 1. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus tellitud uuring „Rohepöörde hetkeolukord, eeldused, mõju ja investeeringu ning toetusvajadused turismisektorile 2022-2023“, mille esimeses etapis koostas Ly dokumendianalüüsi ja viie riigi kestliku turismi analüüsi. Projekt kestab augustini ja hõlmab lisaks kirjanduse analüüsile ankeetküsitlust Eesti turismiettevõtete seas, fookusgrupi-, ja individuaalintervjuusid ning aruteluseminare soovituste koostamiseks. 2. Riigikantselei tellitud uuring „Inimkäitumisest informeeritud tööriistakasti loomine rohepöörde elluviimiseks“ (2022-2023) koostöös Praxise ning Tallinna ja Tartu ülikoolide teadlastega, mille I etapi, antropoloogilise uuringu lõppraporti üks kahest koostajast Ly oli. Samuti osales Ly intervjuude läbiviimises. Ly on kogenud antropoloog ja kvalitatiivsete uuringute läbiviija. Lisaks ülalmainitud projektidele on Ly kaasa teinud järgmistes Rakendusliku Antropoloogia Keskuse projektides: ● Uuring „Põllumajanduses tegutsevate inimeste vajadused ja ootused ning riiklike teenuste kasutamise kogemus“ (2022) PRIAle, milles ta osales muuhulgas intervjuude läbiviimises ja kvalitatiivse materjali analüüsis. ● Koostöös VIVITA loovuskiirendiga uuring „Lennusadama külastajakogemus läbi laste ja perede silmade“ (2022) Eesti Meremuuseumile, milles ta osales intervjuude läbiviimises, kvalitatiivse materjali analüüsis ja lõppraporti koostamises. Analüütikuna on Ly kaasa löönud veel Haap Consultingu uuringuprojektis Hariduse Tugiteenuste Keskuse tellitud „Tartumaa heaoluprogrammi (HOP) rakendusmudeli loomine ja piloteerimine“ (2023) koostöös Sotsiaalse Innovatsiooni Laboriga. Ly rolliks siinses uuringus on vastutada selle sisulise planeerimise, läbiviimise ja aruannete koostamise ning eelintervjuude läbiviimise eest. Ly jälgib, et uuring püsiks kokkulepitud raamides ning annaks Hankijale soovitud sisendi. Analüütik Age Toomla Age omandas 2015. aastal magistrikraadi võrdlevas poliitikas Tartu Ülikoolis. Aastatel 2017–2022 töötas ta Haridus- ja Noorteametis peaeksperdina, kus tema ülesanneteks olid seire- ja analüüsisüsteemi arendamine, andmete koondamine ja raportite koostamine ning noorsootöö kvaliteedi hindamise koordineerimine. Alates 2021. aastast töötab ta konsultandina Haap Consultingus, kus tema peamised ülesanded on uuringute, 15 intervjuude ja fookusgruppide läbiviimine ning andmeanalüüsi teostamine. Dokumendianalüüsi on Age läbi viinud varasemalt näiteks hiljutise uuringu „Turismisektori tööjõu ja oskuste vajaduse uuring ning poliitikasoovitused“ raames. Agel on teadmised ja oskused kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete uurimisstrateegiate kasutamiseks. Kvantitatiivseid meetodeid kasutas ta nii oma magistritöös, kus võrdles valija ja erakonna läheduse arvutamise meetodeid kui hiljuti (2022) läbi viidud turismisektori tööjõu oskuste ja vajaduste uuringus. Samas uuringus viis Age läbi ka grupi- ja individuaalintervjuusid ning analüüsis nende tulemusi. Kvalitatiivset lähenemist kasutasid ka uuringud „Pikaajalise hoolduse teenuseid osutava tööjõu tagamise praktika teistes riikides ja soovitused Eestile“ ja „Riskilaste õigeaegse tuvastamise ja tulemusliku abistamise süsteemi täiustamiseks: kinnise lasteasutuse teenuse laste eluteede õppetunnid“, kus Age panustas samuti analüütikuna, kogudes kvalitatiivseid andmeid. Fookusgrupi intervjuusid viis Age läbi ka Hariduse Tugiteenuste Keskuse tellitud projektis „Tartumaa heaoluprogrammi (HOP) rakendusmudeli loomine ja piloteerimine“ (2023) koostöös Sotsiaalse Innovatsiooni Laboriga. Age näol on tegemist ka kogenud koolitaja ja moderaatoriga, kes viib ka läbi koolitusi Speaksmartis. Age rolliks uuringus on peamiselt riikide analüüsi ja ettepanekute koostamine, fookusgrupi intervjuude läbiviimine ja aruannete koostamine. Kuna Age on ka kogenud projektijuht, saab ta vajadusel Marleeni asendada. Analüütik Linda Tarto Lindal on magistrikraad Yorki Ülikoolist inglise kirjanduse erialalt. Ta on kogenud analüütik, kes on uurimisprojektides varasemalt täitnud nii intervjueerija kui analüüsi koostaja rolle. Analüütikuna on Linda varasemalt kaasa löönud järgmistes Haap Consultingu uuringuprojektides: Justiitsministeeriumi tellitud uuring „Karistuse mõju õigusrikkujale“, Sotsiaalkindlustusameti tellitud uuring „Riskilaste õigeaegse tuvastamise ja tulemusliku abistamise süsteemi täiustamiseks: kinnise lasteasutuse teenuse laste eluteede õppetunnid“, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellitud uuring „Turismisektori tööjõu ja oskuste vajaduse uuring ning poliitikasoovitused“, Sotsiaalministeeriumi tellitud uuring „Sooline võrdõiguslikkus ja võrdne kohtlemine struktuuri- ja investeerimisfondidest rahastatud projektides: toetuse kasutajate teadlikkus, motivatsioon ja selle suurendamise võimalused“ ja „Venekeelsete erivajadustega inimeste osalemine ja kogemus 2014-2020 a ÜKP fondide rakenduskava meetme 2.5 tegevuses „Puudega inimeste eluaseme füüsiline kohandamine““. Lisaks on Linda professionaalsel tasemel keeletoimetaja ja ta sai näiteks 2020. aastal Eesti Kirjanike Liidu korraldatud tõlkijate konkursil inglise-eesti suunal esikoha. Üks tema tõlgitud teoseid ilmus trükis 2022. aasta alguses. Seega aitab Linda enne lõplikku keeletoimetust tagada uuringu keelelist korrektsust. Siinsesse projekti on Linda kaasatud teisi analüütikuid toetavas rollis. Linda ülesandeks on riikide analüüsiks kirjanduse otsimine ning panustamine hanke sisulisse analüüsi. Samuti 16 toetab ta meeskonda eelintervjuude ja ekspertintervjuude läbiviimisel ja fookusgrupiintervjuudes märkmete tegemisel. Analüütik Laura Kalda Laura omandas filosoofia magistrikraadi Tartu Ülikoolis 2011. aastal. Projektijuhina ja analüütikuna on ta töötanud alates 2009. aastast. Selle aja jooksul on ta aidanud kaasa erinevate teadusprojektide ja uuringute õnnestumisele pikemalt Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi ja Statistikaameti juures. Statistikaameti juures vastutas Laura haridusvaldkonna tellimustööde nõustamise ja elluviimise eest. Lisaks koordineeris ta rahvusvahelist täiskasvanute oskuste uuringut (OECD PIAAC-Eesti 2020–2021). Täna töötab ta Haap Consultingus analüütiku ja projektijuhina, juhtides ühena suurematest uuringutest peagi lõppevat uuringut „Palliatiivse ravi korraldus Euroopas fookusega vaimse tervise teenustele ja ettepanekud Eestile“, mille oluliseks osaks (sarnaselt tellitava uuringuga) on nii Eesti tervishoiusüsteemi probleemide mõistmine kui teiste riikide kogemuste kaardistamine ja kõrvutamine Eesti kogemusega, et selle pinnalt anda soovitusi Eesti süsteemi korrastamiseks ja arendamiseks. Selle raames viis Laura läbi nii riikide analüüsi, individuaalintervjuusid kui ka fookusgrupi intervjuusid ning koostas vahearuanded ja lõpparuande. Lisaks on Laura panustanud analüütikuna muuhulgas Sotsiaalministeeriumi tellitud mõju-uuringule „Asendushoolduse TATi tegevuste ja SHS muudatuste mõjude hindamine“, mis kestis perioodil juuli 2021 - august 2022. Selle uuringu sisuks oli nii kvantitatiivsele (peredele ja asenduskodudele suunatud küsimustikud) kui kvalitatiivsele (fookusgrupid ja individuaalintervjuud valdkonnas oluliste osapooltega, dokumendianalüüs) osale tuginedes anda hinnanguid hiljuti valdkonnas tehtud muudatustele. Laura panustas ka lõppraporti koostamisse. Laura rolliks on ekspertintervjuude läbiviimine ning sisulisse analüüsi ja aruannete koostamisse panustamine. Analüütik Maarja Roon Maarja omandas 2013. aastal bakalaureusekraadi Tartu Ülikoolis riigiteaduste erialal ning 2018. aastal magistrikraadi Tallinna Ülikoolis Aasia uuringute erialal. Maarja liitus Haapi meeskonnaga eelmise aasta lõpust ning on enne seda töötanud pikalt Rahvusringhäälingu uudisteportaali ERR.ee toimetaja ning reporterina. Haapis on Maarja seni aidanud koostada analüüse peamiselt erasektorile, näiteks on tema klientideks olnud ka Eesti Energia, kellele ta aitas koostada Euroopa Liidu Innovatsioonifondi rahastustaotlust. Käimasolevatest analüüsidest koostab Maarja praegu analüütikuna Tervise Arengu instituudile uuringut nimega „Õpetajate sotsiaal-emotsionaalse pädevuse arengut toetavate koolituskursuste analüüs“, mille raames otsitakse teaduskirjanduse analüüsile, koolitusprogrammide mõju uuringutele ja ekspertidega läbiviidud aruteludele tuginedes Eestile sobivaimat õpetajate sotsiaal-emotsionaalseid oskusi arendavat koolitust. Maarja on siinsesse projekti kaasatud peamiselt analüütikuid abistavas rollis. Maarja ülesandeks on riikide analüüsiks kirjanduse otsimine ning panustamine hanke sisulisse 17 analüüsi analüütikuna. Samuti toetab ta meeskonda eelintervjuude ja ekspertintervjuude läbiviimisel ja fookusgrupiintervjuudes märkmete tegemisel. Ekspert Anneli Kannus Anneli on alates 2016. aastast Eesti Õdede Liidu president. Varem on Anneli olnud ametis Tartu Tervishoiu Kõrgkooli rektorina (2006–2016) ning Tartu Meditsiinikoolis õpetaja, põetuskabineti juhataja, täiendkoolituse- ja spetsialiseerumiskursuste koordinaatori, õendusala ainete juhtivõpetaja ning direktorina. Annelil on velskri keskeriharidus, sotsiaalpedagoogika kutseõpetaja bakalaureus, õe kutsekõrgharidus ning magister koolikorralduses Tartu Ülikoolist. Lisaks osaleb Anneli erinevate nõukogude liikmena ning töörühmades, näiteks on ta Sotsiaalministeeriumi Õendusvaldkonna arendusnõukogu aseesinaine, Tartu Ülikooli peremeditsiini- ja rahvatervise instituudi nõukogu liige, õendusteaduse programminõukogu liige jpm. Anneli toob projektimeeskonda praktilist kogemust Eesti senise tervishoiuspetsialistide praktikajuhendamise süsteemi kohta, samuti toetab ta välisriikide analüüsis ja fookusgruppide ettevalmistamises meeskonda ekspertteadmiste ja olemasoleva kontaktvõrgustikuga. Ekspert Gerli Liivet Gerli on alates 2016. aastast Eesti Õdede Liidu asepresident ning 2021. aastast külalislektor Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudis. Varem on Gerli olnud Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis õppejõud ja terviseõenduse mooduli juht, pereõde perearstikeskuses ning õendustöötaja lasteaias. Hariduselt on Gerli õde, ta on läbinud erialakoolituse ning omandanud Tartu Ülikoolis magistrikraadi terviseteaduses, õendusjuhtimise suunal. Lisaks osaleb Gerli arvukates töörühmades ja nõukogudes, näiteks Tervisekassa Eriõe projekti juhtrühmas, Tervisekassa Tervisejuhtimise töölaua töörühmas, Sotsiaalministeeriumi Patsiendiohutuse töörühmas, Sotsiaalministeeriumi Õendusarendusnõukogus, WHO Euroopa õenduse ja ämmaemanduse esindajate koostöövõrgustikus jne. Sarnaselt Annelile toob ka Gerli projektimeeskonda praktilist kogemust Eesti senise tervishoiuspetsialistide praktikajuhendamise süsteemi kohta ning toetab välisriikide analüüsis ja fookusgruppide ettevalmistamises meeskonda ekspertteadmiste ja olemasoleva kontaktvõrgustikuga. Ajakava Esialgne ajakava on koostatud arvestusega, et töödega alustatakse 22. nädalal. Kui lähtuvalt lepingu sõlmimisest ja avakoosoleku ajast on töödega võimalik alustada varem, siis alustatakse varem. Kui lepingu sõlmimine peaks viibima, on ajakavasse arvestatud puhveraeg, et töö lõplik versioon valmiks tähtaegselt. Ajakava on esitatud nädala täpsusega perioodi mai-detsember 2023 kohta. 18 Ajakavasse on arvestatud esialgu neli vahekohtumist Hankijaga, millele lisandub uuringu tulemuste esitlemine projekti lõpus. Vahekohtumisi võib lähtuvalt Hankija soovidest ja eelistustest teha kas rohkem või vähem – praegu on märgitud kohtumised nendesse etappidesse, kus võib tekkida rohkem arutelu. Ajakavasse on lisaväärtust toovate tegevustena lisatud meeskonnas olevate ekspertide jooksev kaasamine, eelintervjuud Eesti süsteemi peamiste murekohtade kaardistamiseks, et nii saada juba enne välisriikide süsteemide analüüsimist sisend analüüsi edasiseks fookuseks ning välisriikide analüüsis (eriti intervjuudes välisekspertidega) ka praktikajuhendajate mitterahaliste motiveerimisviiside tahu sissetoomine. Mitmed tegevused jäävad suveperioodile, kuid oleme meeskonnasiseses tööjaotuses arvestanud puhkusegraafikutega. Samuti oleme arvestanud ajavaru välisriikide ekspertide ja Eesti valdkonna esindajate fookusgruppide läbiviimise ajakavasse. Ajakava on pakkumusele lisatud eraldi tabelina. 19 Joonis 1. Uuringu ajakava (osa 1/2). 20 Joonis 1. Uuringu ajakava (osa 2/2). 21 Riskianalüüs Pakkuja hinnangul jagunevad uuringu „Tervishoiuspetsialistide praktikajuhendamise rahastuse analüüs“ riskid kahte kategooriasse: teostamise protseduuridest ja uuringu sisust (teemast) tulenevad riskid. Protsesside ja metoodikatega seotud riskide analüüsil võetakse arvesse järgmist: ● Võimalik risk (nimi) ● Esinemise tõenäosus / riski olulisus ● Mõju tulemustele ● Sisene / Väline risk ● Maandamismeetmed ● Vastutav isik Sisemised riskid tulenevad Pakkujast ja Hankijast ja neid on võimalik uuringu käigus otseselt mõjutada. Välised riskid on riskid, mis ei allu Pakkuja ja Hankija kontrollile, kuna need on põhjustatud välistest teguritest. Järgnevalt toob Pakkuja välja uuringu seisukohast kõige olulistemate võimalike riskide analüüsi. 22 Tabel 1. Uuringu protsessi riskianalüüs. Võimalik risk Esinemise Mõju tulemustele Sisene / Väline risk Maandamismeetmed Vastutav isik tõenäosus / riski olulisus Viivitustest tulenev ajarisk Tõenäosus: Uuringu ajakava lükkub Sisene / Väline Uuringu tegevuste õigeaegse elluviimise Riski maandamise eest – sihtgruppe (eksperdid, keskmine edasi ja ei pruugi olla tagamiseks koostatakse detailne aja- ja vastutab projektijuht valdkonnaga seotud võimalik täpselt kinni tegevuskava, kus määratakse vahetulemused, Marleen Pedjasaar. organisatsioonid, näiteks Olulisus: pidada seatud tegevuste eest vastutajad ning kaasatud haiglad ja ministeeriumid) kõrge ajagraafikust, sest ei osapooled ja nende rollid. ei õnnestu mobiliseerida suudeta läbi viia ekspertintervjuudesse ja vajalikul arvul Fookusgruppide ja ekspertintervjuude fookusgruppidesse fookusgrupi läbiviimisel võetakse sihtgrupiga aegsasti intervjuusid ja ühendust ja lepitakse nendega kokku ekspertintervjuusid. intervjuude aeg. Seda tehakse võimalusel Ekspertintervjuudena telefoni teel (sh ka välisekspertidega), mis defineerime võimaldab sihtgrupiga luua kiiremini isiklikuma sissejuhatavaid suhte. Lisaks luuakse fookusgruppide jaoks ka intervjuusid ning varuvalim (kinnitatakse Hankijaga), kellega on intervjuusid võimalik ühendust võtta siis, kui esialgsed välisekspertidega. sihtrühmad ei saa uuringus osaleda. Samuti on Pakkuja jaoks tähtis sõnumiloome: uuringusse kaasates rõhutatakse, et sellega on võimalik anda sisend Eesti tervishoiuspetsialistide praktikajuhendamise rahastussüsteemi kujundamiseks, mis loob paremad eeldused sihtgrupi uuringusse kaasamiseks. Samuti on uuringusse jäetud puhveraeg, mille peamiseks eesmärgiks on kvalitatiivsete andmetega seotud ajalise riski maandamine. 23 Viivitustest tulenev ajarisk Tõenäosus: Olulised töögraafikud Sisene Meeskonna koosolekutel vaadatakse üle Riski maandamise eest - meeskonnaliikmed madal lähevad segi, millest tegevuskava ning vastavalt ilmnenud vastutab projektijuht haigestuvad ja ei suuda lähtuvalt ei ole Pakkujal asjaoludele reageeritakse operatiivselt (sh nt Marleen Pedjasaar, kelle enda rolli hankes täita Olulisus: võimalik seatud täiendava ressursi kaasamine, muudatuste ülesanne on vajadusel kõrge eesmärke täita ning tegemine, jne). Antud riski maandamiseks on meeskonnaliikmete uuring ei valmi uuringusse kaasatud mitu analüütikut (nt Linda asendamist korraldada. õigeaegselt. Tarto, Ly Lõhmus, Age Toomla jt), kes saavad üksteist vajadusel asendada. Projektijuhti saab vajadusel asendada Age Toomla. Lisaks on uuringusse kaasatud Maarja Roon, kes aitab vähendada projektimeeskonna administratiivse asjaajamise koormat. Uuringu läbiviimine on Tõenäosus: Raskendab kohtumiste Väline Puhkuste ajal on Pakkujal võimalik rohkem Riski maandamise eest suvel, kui inimesed on keskmine läbiviimist Hankija ja keskenduda dokumendianalüüsi läbiviimisele. vastutavad projektijuht vähem kättesaadavad muude hanke Marleen Pedjasaar ja Olulisus: osapooltega, millest Intervjuude ja fookusgruppide osas võetakse analüütik Age Toomla, kes keskmine lähtuvalt ei pruugi sihtgrupiga varakult ühendust, pakkudes välja korraldavad uuring ajakavas püsida. mitu aega intervjuu teostamiseks. Samuti fookusgruppide ja koostatakse nn varunimekiri inimestest, keda intervjuude läbiviimise saaks vajadusel fookusgruppidesse ja Zoomi keskkonnas ja intervjuudesse kaasata. teevad vajalikud ettevalmistused. 24 Uuringu kvaliteet ja Tõenäosus: Uuring ei ole piisavalt Sisene Uuringu täpne lähenemine ja metoodika Riski maandamise eest tulemused ei ole Hankija keskmine professionaalselt kooskõlastatakse Hankijaga ning Hankijal on vastutavad projekti jaoks piisavad läbiviidud, millest võimalik kogu protsessi vältel ka valitud kaasatud eksperdid ja Olulisus: lähtuvalt on ka analüüsi metoodikat tagasisidestada. Uuringu analüütikud. kõrge lõpptulemused metoodiline lahendus põhineb Pakkuja ebausaldusväärsed meeskonna poolt eelnevalt läbiviidud uuringutel, millega on valideeritud metoodika teostatavus. Hanke pakkumuse koostamise protsessi on kaasatud Eesti Õdede Liidu eksperdid (Anneli Kannus ja Gerli Liivet), kes on valideerinud ka uuringu metoodilise lähenemise. Lisaks kooskõlastatakse Hankijaga kõik fookusgrupiintervjuude ja ekspertintervjuude küsimused. Analüüsi käigus kogutud Tõenäosus: Teostatud uuringu ja Väline Pakkuja kooskõlastab oma tegevused ja Hankijaga tehtava info on subjektiivne või on keskmine analüüsi tulemused tulemused Hankijaga ja Hankijat hoitakse kommunikatsiooni eest vastuolus teiste võivad olla pidevalt kursis uuringu tegevuste ja vastutab projektijuht andmeallikatega Olulisus: ebausaldusväärsed ja vahetulemustega. Probleemide ilmnemisel Marleen Pedjasaar, kõrge tekitavad Hankijas tagab Pakkuja kiire kommunikatsiooni analüütikud Ly Lõhmus, lisaküsimusi. Hankijaga, mille järel kooskõlastatakse Linda Tarto ja Age Toomla edasised tegevused. vastutavad uuringu küsimuste metoodika Vajadusel tehakse metoodikas korrektuure – eest, mille eesmärgiks on näiteks lisatakse riikide analüüsi baasilt vastuste objektiivsuse fookusgruppi etappi küsimusi juurde või tagamine. vajadusel muudetakse fookusgrupiintervjuude kontseptsiooni - näiteks tehakse Hankijale ettepanek teha nende asemel arutelupäevad. 25 Kommunikatsiooniproblee Tõenäosus: Hankija ja Pakkuja ei Sisene / Väline Haap Consultingul on kogemus Kommunikatsiooni eest mid Hankijaga ja Pakkuja madal suhtle omavahel kommunikatsioonialaste projektide läbiviimisel vastutab projektijuht vahel piisavalt, millest ning Hankijaga suhtlemisel on Marleen Pedjasaar. Olulisus: lähtuvalt tekivad kommunikatsiooniprobleemide vältimiseks keskmine kommunikatsiooniprobl sisse seatud vastav metodoloogia. See eemid ja informatsioon tähendab, et avakoosolekul lepitakse kokku ei liigu mõlema poole suhtlusviisid Hankijaga (Zoom, e-mail, telefon) vahel soovitult. See ja suhtlusviiside tihedus. Pakkuja annab iga põhjustab infosulgusid, kahe nädala tagant (täpsem periood lepitakse mis võib tekitada kokku Hankijaga) ülevaate tehtud töödest ja probleeme järgmistest eesmärkidest. Kogu metoodika tööprotsessides (nt kooskõlastatakse Hankijaga. Hankija teadmata muudetakse Lisaks, kuna projektimeeskonnas on mitu fookusgrupi intervjuu inimest, siis Pakkuja tutvustab avakoosolekul, küsimusi). Võivad keda millistes uuringu etappides kaasatakse. tekkida ka probleemid Luuakse nn tuumikmeeskonna kirjavahetus, uuringu üldise kus on uuringu eksperdid ja analüütikud koos läbiviimise ja Hankija esindajaga ning vastavalt vajadusele kvaliteediga. luuakse alamkirjavahetusi vastavalt uuringu teemale (nt riikide analüüsi kajastav Samuti, kuna Pakkuja kirjavahetus). meeskonnas on palju osapooli, siis võib juhtuda, et Hankija ei tea, kellega ta Pakkuja meeskonnast peaks konkreetselt suhtlema. Pakkuja puudulik arusaam Tõenäosus: Uuringu eesmärke on Sisene Avakoosolekul analüüsitakse uuringu eesmärke Pakkuja poolt vastutab uuringu eesmärkidest ja madal võimalik täita ainult ja Hankija tagasisidestab Pakkuja pakkumust, uuringu eesmärgi uuringu teostamise osaliselt. kus on välja toodud uuringu läbiviimise mõtestamise eest terve vajadustest Olulisus: metoodika. Pakkuja meeskond. kõrge Pakkuja korraldab ka meeskonnasisesed 26  Avakohtumise baasil täpsustatakse vajadusel töötoad ja kohtumised, et metoodilist lahendust Hankija sisendist kõigil meeskonnaliikmetel lähtuvalt. Pakkuja kasutab samaväärseid oleks üks arusaam lahendusi – näiteks asendab fookusgrupid uuringu eesmärgist. osaliselt intervjuudega. Hankijaga tehakse uuringu vältel tihedat koostööd, antakse ülevaade tehtud töödest, kooskõlastatakse fookusgruppide ja ekspertintervjuude küsimused ja tehakse vajadusel vahekokkuvõtteid teostatud töödest (nt kui teostatakse riikide analüüsi, siis saadetakse Hankijale esimese riigi analüüs varem ülevaatamiseks, millest lähtuvalt on võimalik järgnevate riikide analüüsis teha täiendusi). Meeskonnaga seotud risk Tõenäosus: Kannatab analüüsi Sisene Projektijuhtimisel kasutatakse Asana tööriista, Riski maandamise eest – kaasatud analüütikute ja madal kvaliteet ja võib kus kõigile projekti meeskonna liikmetele vastutab projektijuht ekspertide suur arv viib toimuda ebavajalik töö luuakse profiil ja ülesanded, mis on nende Marleen Pedjasaar. selleni, et Olulisus: dubleerimine. See viib vastutada. meeskonnaliikmetele ei keskmine analüüsi üldise ole nende roll selge kvaliteedi Projekti käigus on projektimeeskonna liikmed halvenemiseni. küll kursis analüüsi sisuga, kuid meeskonnaliikmed osalevad ainult neid puudutavatel koosolekutel – nt riikide analüüsi ja intervjuusid viivad läbi erinevad inimesed. Uuringu käigus viiakse kord nädalas läbi meeskonna siseseid koosolekuid, kus tutvustatakse tehtud tööd ja peamiseid tulemeid. Uuringu meetodite riskianalüüs on välja toodud Tabel 2. 27 Tabel 2. Uuringu meetodite riskianalüüs. Võimalik risk Esinemise Mõju tulemustele Sisene / Väline risk Maandamismeetmed Vastutav isik tõenäosus Andmete kättesaamiseks Tõenäosus: Tegevuste viibimise oht Sisene Metoodika ja ajaraam on eelnevalt pakkumuse Projektijuht Marleen kulub eeldatust kauem keskmine muutub kriitiliseks, siin struktuuris põhjalikult läbimõeldud. Pedjasaar, toetavad aega (eelkõige on peamiselt risk, et analüütikud Age Toomla fookusgrupid + Olulisus: fookusgrupi Fookusgruppe ja ekspertintervjuusid suudavad ja Ly Lõhmus. ekspertintervjuud) keskmine intervjuusid ei ole läbi viia kõik meeskonnaliikmed. võimalik õigeaegselt teostada. Võimalikult vara lepitakse kokku fookusgruppide ja intervjuude toimumisajad. Samuti näeme siin peamise ohuna, et Kui mõni välisekspert eelistab mitte intervjuud väliseksperte ei ole anda, pakume talle võimaluse küsimusi vastata võimalik kätte saada kirjalikult ning hiljem vajadusel e-maili teel intervjuudeks. täpsustada. Pakkuja poolt välja Tõenäosus: Uuringu tulemustega ei Sisene Uuringu metoodika planeerimisel on aluseks Analüütikud Ly Lõhmus, pakutud kvalitatiivne madal ole võimalik midagi võetud lisaks Hankija suunistele ka eelnevad Linda Tarto ja Age lähenemine ei sobi peale hakata. uuringud, kus on sama lähenemist kasutatud. Toomla. meetodina uuringu Olulisus: läbiviimiseks keskmine Rõhk on uuringus kvalitatiivsetele meetoditel, kuna need aitavad kaardistada erinevate osapoolte taju ja argumente ning vastata küsimuse „Mis?“ kõrval ka küsimusele „Miks?“ ning „Kuidas ja Milleks?“. See on oluline pidades silmas just uuringu eesmärke - meil on uuringus oluline mõista, kuidas erinevad välismaa praktikajuhendamise süsteemid toimivad ning jõuda Eesti kontekstis teostatavate ettepanekuteni. 28 Analüüs võtab Tõenäosus: Ei püsita uuringu Sisene Oleme projekti tegevuste arvestamisel igasse Projektijuht Marleen planeeritust kauem aega madal ajakavas. etappi arvestanud puhveraja (ajavaru) ja Pedjasaar ja analüütik Ly hankesse kaasatud meeskond on piisavalt suur, Lõhmus. Olulisus: et erinevate analüüsi etappidega paralleelselt keskmine töötada – näiteks sel ajal, kui viiakse läbi riikide analüüs, saavad teised meeskonnaliikmed valmistada ette intervjuusid välisriikide ekspertidega. Ei ole võimalik jõuda Tõenäosus: Fookusgrupi ja Väline Fookusgrupi intervjuude korral koostatakse ka Projektijuht Marleen uuringu sihtgrupini, kuna keskmine ekspertintervjuudeks varuvalim, kellega võetakse ühendust, kui Pedjasaar, intervjuude nad pole kättesaadavad pole võimalik inimesi esialgselt planeeritud intervjueeritavatel pole kavasid aitavad koostada Olulisus: kätte saada võimalik fookusgrupis osaleda. Uuringu uuringu analüütikud ja keskmine läbiviimisel rõhutatakse, et see annab eksperdid. võimaluse panustada valdkondliku poliitika kujundamisse, mis aitab motiveerida sihtgruppi uuringus osalema. Välisekspertidele tuuakse ka välja, et neid tänatakse raporti alguses ja nende kogemus võib ka Eesti süsteemi kujundamisel olla väga kasulik. Uuringusse pole võimalik Tõenäosus: Sihtgrupil pole huvi Väline Pakkuja hinnangul on oluline uuringu Projektijuht Marleen kaasata madal uuringus osaleda, teostamisel panna rõhku sõnumiseadele – Pedjasaar. esindusorganisatsioone, millest lähtuvalt ei ole rõhutada, et tänane tervishoiuspetsialistide praktikabaasi juhtkonda, Olulisus: võimalik nendega praktikajuhendamise rahastus on probleemiks kõrgkoolide esindajaid jt, keskmine uuringu küsimusi kõigile osapooltele ja uuringus osalemisega on kuna neil pole huvi valideerida ega saada võimalik aidata leida potentsiaalseid uuringus osaleda sisendit lahendusi. uurimisülesannetesse. Siin rõhutame ka uuringu tähtsust poliitikaplaneerimise seisukohast. 29 Informatsioon erinevate Tõenäosus: Kättesaadav Väline Uuringus on olemas selge sihtgrupp, kellelt Analüütikud Ly Lõhmus, allikate vahel killustunud keskmine informatsioon ei ole soovitakse uuringu käigus infot omandada. Linda Tarto ja Age Toomla piisav järelduste Samuti teostatakse valdkonna mõistmiseks ning eksperdid Anneli Olulisus: tegemiseks. alguses ekspertintervjuud ja viiakse läbi teiste Kannus ja Gerli Liivet. keskmine riikide praktikate analüüs. 30  TÖÖVÕTULEPINGU NR 1.8-2/2177-1 ERITINGIMUSED Eesti Vabariik, Sotsiaalministeeriumi kaudu, registrikood 70001952, asukoht Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn, keda esindab põhimääruse alusel kantsler Maarjo Mändmaa (edaspidi nimetatud „tellija“) ja Haap Consulting OÜ, registrikood 14383016, asukoht Tööstuse 31-7, 10413 Tallinn, keda esindab juhatuse liige Marleen Pedjasaar (edaspidi nimetatud “töövõtja”), edaspidi koos nimetatud „pooled“ ja eraldi „pool“, sõlmisid käesoleva töövõtulepingu (edaspidi “leping”) alljärgnevas: 1. Lepingu objekt 1.1. Lepingu objektiks on töövõtja poolt Eestile sobiva rakenduskõrghariduse baasil tervishoiuspetsialistideks õppivate õppurite praktikajuhendamise rahastuse analüüsi läbiviimine, mille eesmärk on leida sobivad tasu maksmise viisid ja võimalikud rahastusallikad (edaspidi „tööd“). Tööde täpsem kirjeldus on Tellija 20.04.2023 saadetud pakkumuskutses ja Töövõtja 8.05.2023 esitatud pakkumuses. 2. Tööde teostamise aeg ja tähtpäevad 2.1. Töövõtja kohustub teostama lepingu objektiks olevad tööd hiljemalt seitsme kuu jooksul alates lepingu sõlmimisest, sellest: 2.1.1. I etapi tööde vaheraport esitatakse kolm kuud pärast lepingu sõlmimist vaheraportina, mis sisaldab: (i) iga valitud riigi tervishoiukorralduse lühiülevaadet; (ii) iga valitud riigi rakenduskõrghariduse baasil ja kõrghariduse baasil tervishoiuspetsialistide õppe korralduse lühikirjeldust, sh õdede õppe korraldust. (iii) iga valitud riigi praktikajuhendamise korraldust, sh rahastamise põhimõtteid ja - allikad, koos nende tugevuste ja nõrkustega, (iv) läbiviidud fookusgrupi intervjuude kokkuvõtet ning järeldusi. (v) vaheraporti ja selle tulemuste tutvustust Tellija töörühmale. 2.1.2. II etapi tööde lõppraporti mustand esitatakse viis kuud pärast lepingu sõlmimist, mis sisaldab: (i) vaheraporti peamisi tulemusi; (ii) ettepanekuid praktikajuhendamise rahastamiseks; (iii) tegevuskava ettepanekute elluviimiseks. 2.1.3. lõppraport esitatakse kuus kuud pärast lepingu sõlmimist. Lõppraport on lõppraporti mustandi täiendatud ja parandatud versioon, mis sisaldab Eestile sobiva praktikajuhendamise tasustamisviisi ja rahastamisallikate ettepanekuid ning elluviimise tegevuskava. 2.2. Töövõtja teeb lõppraporti tutvustuse kuni kahel korral Tellijaga kokku lepitud üritustel kuni ühe kuu jooksul pärast lõppraporti vastuvõtmist Tellija poolt. 2.3. Tööde teostamise täpsem ajakava lepitakse poolte poolt eraldi kokku. 3. Lepingu hind 3.1. Lepingu alusel töövõtja poolt teostatavate tööde kogumaksumuseks on 30 720 eurot koos käibemaksuga (edaspidi nimetatud „lepingu hind“). 3.2. Lepingu hind tasutakse tellija volitatud esindaja kinnitatud üleandmise-vastuvõtmise akti alusel esitatud arve alusel etappide kaupa järgmiselt: 3.2.1.7 680 eurot + KM (30% lepingu hinnast) pärast vaheraporti vastuvõtmist; 3.2.2.17 920 eurot + KM (70% lepingu hinnast) pärast lõppraporti vastuvõtmist; 3.3. Töövõtja esitab Tellijale arve e-arvena. E-arvet on võimalik saata e-arvete operaatori vahendusel. E-arve loetakse laekunuks selle operaatorile laekumise kuupäevast. 4. Volitatud esindajad 4.1. Tellija volitatud esindajaks lepingu täitmisega seotud küsimustes on Kersti Esnar, tel 626 9728, e-post [email protected], või teda asendav isik. 4.2. Töövõtja volitatud esindajaks lepingu täitmisega seotud küsimustes on Marleen Pedjasaar, tel 551 5011, e-post [email protected]. 5. Lepingu lisad Lepingu juurde kuuluvad allkirjastamise hetkel lisadena alljärgnevad dokumendid: 5.1. Lisa 1 – Töövõtja 8.05.2023 esitatud pakkumus. 6. Muud sätted 6.1. Lepingu osaks on lisaks käesolevatele eritingimustele ja nende lisadele töövõtulepingute üldtingimused. Töövõtja kinnitab, et on üldtingimustega tutvunud paberkandjal või elektroonselt Sotsiaalministeeriumi kodulehel aadressil: https://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/sisekomm/toovotulepingu_uldtingimused.pdf. Pooled kinnitavad, et kõik üldtingimused on nende poolt eraldi läbi räägitud, need on mõistlikud ega saa seetõttu olla tühised. 6.2. Kui konkreetsest sättest ei tulene teisiti, tähendab mõiste „leping” lepingu eritingimusi ja üldtingimusi koos kõikide lisadega. Lepingu dokumentide prioriteetsus on järgmine: eritingimused (I), lepingu lisad (II) ja üldtingimused (III). Vastuolude korral lepingu dokumentide vahel prevaleerib prioriteetsem dokument. Lepingu sõlmimisega kaotavad kehtivuse kõik töövõtja hinnapakkumises või muus sarnases dokumendis sisalduvad tingimused niivõrd, kuivõrd need on vastuolus lepingu eritingimuste ja üldtingimustega. 6.3. Leping allkirjastatakse digitaalselt. Tellija Töövõtja Maarjo Mändmaa Marleen Pedjasaar Kantsler Sotsiaalministeerium /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Tel: 626 9301 Tel: 551 5011 E-post: [email protected] E-post: [email protected]