Eelnõu

Vabariigi Valitsus .05.2023 nr 1-1/15-98/1 Eelnõu saatmine arvamuse andmiseks Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 14 lõike 2 punktile 11 ja § 94 lõikele 1 saadan Vabariigi Valitsuse arvamuse saamiseks Eesti Keskerakonna fraktsiooni 10. mail algatatud perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõu (98 SE). Riigikogu juhatus määras eelnõu juhtivkomisjoniks sotsiaalkomisjoni. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Lauri Hussar Lisad: 1) eelnõu 2) seletuskiri Eneli Illaru 631 6332, [email protected]  Perehiivitiste muutmise seaduse eelnöu seletuskiri l. Seaduse eesmärkja sissejuhatus Eelnöu näeb ette tösta lastega perede toimetuleku parandamiseks lapsetoetuse pere esimeseja igajärgmise lapse kohta 110 eurole kuus. Kehtiva seaduse alusel on lapsetoetuse suurus pere esimeseja teise lapse kohta 80 eurot. Kolmandaja igajärgmise lapse kohta on lapsetoetuse suurus 100 eurot. Eelnöuga tehtud muudatuse kohaselt töstetakse iga lapse toetus 110 eurole kuus. Selleks, et lapsetoetus oleks jätkuvalt proportsionaalne elatustaseme töusuga ning toetuse suurust ei peaks igal aastal eraldi otsusega muutma, indekseeritakse toetus iga kalendriaasta l. mail indeksiga. Indeksi väärtus söltub 20 protsenti tarbijahinnaindeksi aastasest kasvustja 80 protsenti sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise aastasest kasvust. Indeksit väljendatakse täpsusega ko lm kohta pärast koma. Lapsetoetust ei indekseerita, kui indeksi väärtus on väiksem kui 1,000. See tähendab, et elatustaseme langedes lapsetoetus ei vähene. Htippeline inflatsioon ja toiduainete hinnatöus on möjutanud paljude perede majanduslikku toimetulekut. Eriti valusalt on see tabanud väiksema sissetulekuga peresid. Paraku kiire hinnatöus jätkub. Riigi kohustuseks on peredele appi tulla ja toetada nende toimetulekut. Lapsetoetuse eesmärgiks on toetada lastega peresidja laste kasvatamist. Eelnöu eesmärk on lastega perede toimetuleku suurendamine nende töhusama toetamise kaudu. Lapsetoetuse suuruse töstmine 110 euroni aitab vähendada vaesuses elavate laste arvu. 2. Eelnöu sisu ja vördlev analuus Htippeline inflatsioon ja toiduainete kallinemine on muutnud ja muudab ka edaspidi lastega perede majandusliku toimetuleku varasemast keerulisemaks. Sellega seoses tuleb lapsetoetused ule vaadata ning ajakohastada. Lapsetoetuse töstmine 110 euro peale iga lapse kohta suurendab uhiskonnas vördsust ning aitab kaasa köigi lastega perede toimetulekule. Lapsetoetuse indekseerimine hoiab toetuse suumse proportsionaalse Eesti elatustaseme töusuga. See tähendab, et elatustaseme töustes töusevad proportsionaalselt ka laste-ja perede toetused. Lapsetoetust ei indekseerita, kui indeksi väärtus on väiksem kui 1,000. Seega elatustaseme langedes toetus ei vähene. Eelnöuga tehtävää muudatused suurendavad Eesti lastega perede majanduslikku heaolu ja kindlustumiet muutuva elatustasemega toimetulekuks. Eesti rahvaarv on languses, kuivörd suremus on töusnud, samal ajal kui sundimus selgelt langenud. 2021. aastal oli summaarne sundimuskordaja 1.61, kuid selleks, et iive pöörduks positiivseks, oleks vaja, et see töuseks ule kahe. Seega peab sundimuse töstmine olema uks Eesti riigi prioriteetidest. 2  Sundimust möjutavate tegurite kaardistamiseks on tehtud mitmeid uuringuid nii Eestis kui välismaal ning köigist neist tuleb selgelt väljä pere majandusliku toimetuleku ja perede siinnikavatsuste seos. Ka majandusliku ebakindluse suurenemisel kriiside ajal on otsene seos Eesti sundimusele. Perepoliitika rahalised otsetoetused vähendavad riski, et koos laste sunniga halveneb lapsevanemate ja teiste laste majanduslik toimetulek ning kindlustavad Eestis suurema sundimuse. 3. Eelnöu terminoloogia Eelnöuga ei vöeta kasutusele uusi termineid. 4. Seaduse mojud Eelnöuga tehtävää muudatused aitavad parandada Eesti lastega perede elujärgeja toimetulekut. Lapsetoetuse töstmine aitab suurendada noorte turvatunnet perekonna loomisel, rohkemate laste saamiselja oma igapäevatoimetustega hakkama saamisel. 5. Seaduse rakendamisega seotud eeldatavad kulud 2022. aasta seisuga oli Eestis kokku 163 843 lapse-ja peretoetuseid saavat perekonda. Esimese ja teise lapse toetuse saajaid oli kokku 244 245 last ning kolmanda lapse toetuse saajaid oli 29 510. Lapsetoetuse töstmine iga lapse eest 11 O euroni läheks maksma ca 92 miljonit eurot aastas. 6. Seaduse koosköla Euroopa Liidu öigusega Käesolev eelnöu ei ole vastuolus Euroopa Liidu öigusega. 7. Rakendusaktid Eelnöu rakendamiseks ei ole vaja vastu vötta rakendusakte. 8. Seaduse jöustumine Seadusjöustub l. aprillil 2024. Algatab Eesti Keskerakoima fraktsioon ^ C ^.05.2023 ^--- Tanel Kiik Eesti Keskerakonna fraktsiooni esimees 3  EELNÖU Perehuvitiste seaduse muutmise seaduse eelnöu § l. Perehuvitiste seaduses tehaksejärgmised muudatused: l) Paragrahv 17 löige 3 muudetakseja sönastataksejärgmiselt: ,,(3) Lapsetoetuse suurus on 110 eurot iga lapse kohta."; 2) Paragrahvi 17 täiendatakse löikega 4 ja sönastatakse järgmiselt: ,,(4) Lapsetoetusi indekseeritakse iga kalendriaasta l. maiks riikliku pensionikindlustuse seaduse § 26 löike 6 alusel kinnitatud indeksiga. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal toetuse summaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud toetuse summa.."; 3) Paragrahvi 17 täiendatakse löikega 5 ja sönastatakse järgmiselt: ,,(5) Lapsetoetust ei indekseerita, kui indeksi väärtus on väiksem kui 1,000.". § 2. Seaduse jöustumine Seadusjöustub 2024. aasta l. aprillil. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, 2023 Algatab Eesti Keskerakonna fraktsioon ;l<^05.2023 Tanel Kiik Eesti Keskerakonna fraktsiooni esimees Riigikogu Kantseiei Kuupäev /€. 0^. M)Ä^ vi,t /-//^r-^f l  Perehüvitiste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Seaduse eesmärk ja sissejuhatus Eelnõu näeb ette tõsta lastega perede toimetuleku parandamiseks lapsetoetuse pere esimese ja iga järgmise lapse kohta 1 1 0 eurole kuus. Kehtiva seaduse alusel on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta 80 eurot. Kolmanda ja iga järgmise lapse kohta on lapsetoetuse suurus 1 0 0 eurot. Eelnõuga tehtud muudatuse kohaselt tõstetakse iga lapse toetus 1 1 0 eurole kuus . Selleks, et lapsetoetus oleks jätkuvalt proportsionaalne elatustaseme tõusuga ning toetuse suurust ei peaks igal aastal eraldi otsusega muutma, indekseeritakse toetus iga kalendriaasta 1. mail indeksiga. Indeksi väärtus sõltub 20 protsenti tarbijahinnaindeksi aastasest kasvust ja 80 protsenti sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise aastasest kasvust. Indeksit väljendatakse täpsusega kolm kohta pärast koma. Lapsetoetust ei indekseerita, kui indeksi väärtus on väiksem kui 1,000. See tähendab, et elatustaseme langedes lapsetoetus ei vähene. Hüppeline inflatsioon ja toiduainete hinnatõus on mõjutanud paljude perede majanduslikku toimetulekut. Eriti valusalt on see tabanud väiksema sissetulekuga peresid. Paraku kiire hinnatõus jätkub. Riigi kohustuseks on peredele appi tulla ja toetada nende toimetulekut. Lapsetoetuse eesmärgiks on toetada lastega peresid ja laste kasvatamist. Eelnõu eesmärk on lastega perede toimetuleku suurendamine nende tõhusama toetamise kaudu. Lapsetoetuse suuruse tõstmine 1 1 0 euroni aitab vähendada vaesuses elavate laste arvu. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Hüppeline inflatsioon ja toiduainete kallinemine on muutnud ja muudab ka edaspidi lastega perede majandusliku toimetuleku varasemast keerulisemaks. Sellega seoses tuleb lapsetoetused üle vaadata ning ajakohastada. Lapsetoetuse tõstmine 1 1 0 euro peale iga lapse kohta suurendab ühiskonnas võrdsust ning aitab kaasa kõigi lastega perede toimetulekule. Lapsetoetuse indekseerimine hoiab toetuse suuruse proportsionaalse Eesti elatustaseme tõusuga. See tähendab, et elatustaseme tõustes tõusevad proportsionaalselt ka laste- ja perede toetused. Lapsetoetust ei indekseerita, kui indeksi väärtus on väiksem kui 1,000. Seega elatustaseme langedes toetus ei vähene. Eelnõuga tehtavad muudatused suurendavad Eesti lastega perede majanduslikku heaolu ja kindlustunnet muutuva elatustasemega toimetulekuks. Eesti rahvaarv on languses, kuivõrd suremus on tõusnud, samal ajal kui sündimus selgelt langenud. 2021. aastal oli summaarne sündimuskordaja 1.61 , kuid selleks, et iive pöörduks positiivseks, oleks vaja, et see tõuseks üle kahe . Seega peab sündimuse tõstmine olema üks Eesti riigi prioriteetidest. Sündimust mõjutavate tegurite kaardistamiseks on tehtud mitmeid uuringuid nii Eestis kui välismaal ning kõigist neist tuleb selgelt välja pere majandusliku toimetuleku ja perede sünnikavatsuste seos. Ka majandusliku ebakindluse suurenemisel kriiside ajal on otsene seos Eesti sündimusele. Perepoliitika rahalised otsetoetused vähendavad riski, et koos laste sünniga halveneb lapsevanemate ja teiste laste majanduslik toimetulek ning kindlustavad Eestis suurema sündimuse. 3. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid. 4. Seaduse mõjud Eelnõuga tehtavad muudatused aitavad parandada Eesti lastega perede elujärge ja toimetulekut. Lapsetoetuse tõstmine aitab suurendada noorte turvatunnet perekonna loomisel, rohkemate laste saamisel ja oma igapäevatoimetustega hakkama saamisel. 5. Seaduse rakendamisega seotud eeldatavad kulud 2022. aasta seisuga oli Eestis kokku 163 843 lapse- ja peretoetuseid saavat perekonda. Esimese ja teise lapse toetuse saajaid oli kokku 244 245 last ning kolmanda lapse toetuse saajaid oli 29 510 . Lapsetoetuse tõstmine iga lapse eest 110 euroni läheks maksma ca 92 miljonit eurot aastas . 6. Seaduse kooskõla Euroopa Liidu õigusega Käesolev eelnõu ei ole vastuolus Euroopa Liidu õigusega. 7. Rakendusaktid Eelnõu rakendamiseks ei ole vaja vastu võtta rakendusakte. 8. Seaduse jõustumine Seadus jõustub 1. aprillil 2024. ________________________________________________________________________ Algatab Eesti Keskerakonna fraktsioon 10 .05.2023 Tanel Kiik Eesti Keskerakonna fraktsiooni esimees EELNÕU Perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõu § 1. Perehüvitiste seaduses tehakse järgmised muudatused: Paragrahv 17 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Lapsetoetuse suurus on 1 1 0 eurot iga lapse kohta.“; Paragrahvi 17 täiendatakse lõikega 4 ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Lapsetoetusi indekseeritakse iga kalendriaasta 1. maiks riikliku pensionikindlustuse seaduse § 26 lõike 6 alusel kinnitatud indeksiga. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal toetuse summaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud toetuse summa..“; Paragrahvi 17 täiendatakse lõikega 5 ja sõnastatakse järgmiselt: „(5) Lapsetoetust ei indekseerita, kui indeksi väärtus on väiksem kui 1,000.“. § 2. Seaduse jõustumine Seadus jõustub 2024. aasta 1. aprillil . Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, 2023 Algatab Eesti Keskerakonna fraktsioon 10 .05.2023 Tanel Kiik Eesti Keskerakonna fraktsiooni esimees Eelnõude infosüsteemis (EIS) on antud täitmiseks ülesanne. Eelnõu toimik: RIIGIKOGU/23-0605 - Perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõu (98 SE) Eelnõu kohta seisukoha esitamine vastavalt Riigikantselei 22.5.2023 resolutsioonile. Osapooled: Sotsiaalministeerium Tähtaeg: 15.06.2023 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/17f5aed8-138b-4900-b0b3-f681c1e9c141 Link menetlusetapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/17f5aed8-138b-4900-b0b3-f681c1e9c141?activity=2 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon Viide: Riigikogu Kantselei / 22.05.2023 /1-1/15-98; Riigikantselei / 22.05.2023 / 2-5/23-00994 Resolutsiooni teema: Perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõu (98 SE) Adressaat: Sotsiaalministeerium Ülesanne: Palun esitada ettepanek valitsuse seisukoha kujundamiseks. Tähtaeg: 15.06.2023 Lisainfo: Eelnõu on kavas arutada valitsuse 22.6.2023 istungil. Palun esitada seisukoht eelnõude infosüsteemis (EIS), toimik nr 23-0605. Kontroll: Margit Redi Teadmiseks riigiasutustes: Justiitsministeerium <[email protected]> Kinnitaja: Heili Tõnisson, valitsuse nõunik Kinnitamise kuupäev: 23.05.2023 Resolutsiooni koostaja: