Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon
Viide: Riigikogu Kantselei / 22.05.2023 /1-1/15-99;
Riigikantselei / 22.05.2023 / 2-5/23-00985
Resolutsiooni teema: Riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (99 SE)
Adressaat: Sotsiaalministeerium
Ülesanne: Palun esitada ettepanek valitsuse seisukoha kujundamiseks.
Tähtaeg: 15.06.2023
Lisainfo: Eelnõu on kavas arutada valitsuse 22.6.2023 istungil.
Palun esitada seisukoht eelnõude infosüsteemis (EIS), toimik nr 23-0568.
Kontroll: Margit Redi
Teadmiseks riigiasutustes: Justiitsministeerium <
[email protected]>
Kinnitaja: Heili Tõnisson, valitsuse nõunik
Kinnitamise kuupäev: 23.05.2023
Resolutsiooni koostaja:
Vabariigi Valitsus
.05.2023 nr 1-1/15-99/1
Eelnõu saatmine arvamuse andmiseks
Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 14 lõike 2 punktile 11 ja § 94 lõikele 1
saadan Vabariigi Valitsuse arvamuse saamiseks Eesti Keskerakonna fraktsiooni 10. mail
algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (99 SE).
Riigikogu juhatus määras eelnõu juhtivkomisjoniks sotsiaalkomisjoni.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Lauri Hussar
Lisad: 1) eelnõu
2) seletuskiri
Eneli Illaru
631 6332,
[email protected]
Riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnöu seletuskiri
l. Seaduse eesmärk ja sissejuhatus
Seaduse eesmärk on muuta riikliku pensionikindlustuse seaduse 01.01.2024 kehtima hakkavat
redaktsiooni nii, et pensioneid suurendatakse läbi baasosaja rahvapensioni määrä erakorralise
töstmise. Erakorraline 70-euro suurune pensionitöus on planeeritud 2024.-2026. aasta l.
jaanuaril ehk kokku kolmel järjestikkusel aastal. Muudatuse eesmärk on tösta vanemaealiste
inimeste majanduslikku heaolu.
2. Eelnöu sisu ja vördlev analuus
Eelnöuga kehtestatakse erakorraline 70-euro suumne pensionitöus aastateks 2024-2026. Körge
inflatsioon ja tarbekaupade, ravimite ning energiahindade huppeline töus on pannua Eestis
elavad pensionärid olukorda, kus ei ole praeguse pensioni eest vöimalik inimväärselt ära elada.
Senised pensionitöusud leevendavad kuli inflatsiooni möju, kuid tegelikult pensionäride elu
parendamisele kaasa ei aita.
Vanaduspensioni saajate sissetulekute ebavördsus vörreldes teiste elanikega on suur ning iiksi
elavate vanaduspensioniealiste suhtelise vaesuse maar oluliselt korgem kui teistel.
Statistikaameti andmetel elas 2021. aastal allpool suhtelise vaesuse piiri 59,8%
vanaduspensionäridest. Uksi elavate inimeste vaesuse maar on aga oluliselt körgem ning
uuringute kohaselt ulatub uksi elavate 65-aastasteja vanemate inimeste suhtelise vaesuse maar
81,7%-ni (köigi 65-aastasteja vanemate inimeste suhtelise vaesuse maar on 52,4%).2
Vördluseks: 2020. aastal elas allpool suhtelise vaesuse piiri 47,6% vanaduspensionäridest. Uksi
elavate 65-aastasteja vanemate inimeste suhtelise vaesuse maar ulatus 78,l%-ni nmg köigi 65-
aastasteja vanemate inimeste suhtelise vaesuse maar oli 35,8%.
Pension töuseb liiga aeglaselt ning ei ole vastavuses hindade töusu tempoga. Alljärgnevas
tabelis on väljä toodud praegune peasionitöusu skeem aastatel 2018-2026, ilma pensionilisadeta
44-aastase staaziga vanaduspensioni puhui. Seda töusu tuleb kiirendada erakorraliste
pensionitöusudega.
44-aastase staaziga vanaduspension 2018-2026
(alates 1. apr) ilma pensionilisadeta
1000
900
4.?»
800
1S.W
700
7.^
600 4.']
9,?K
II
o
i™ 7,;
400
300
200
100
o
2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026
AASTA
• 44-aastase staaziga vanadusp ension alates aprill • Kasv protsen tides vs eelmine aasia
Tabel: Sotsiaalministeeriumi valitsemisala 2023. aasta eelarve. Sotsiaalministeerium. 17.10.2022.
' RT I, 22.02.2022, 9
2 Suhteline Vaesus. Eesti Statistika. Veebis kättesaadav: https://www.stat.ee/et/avasta-
statistikat/valdkonnad/heaolu/sotsiaalne-toriutus-ja-vaesus/suhteline-vaesus
Selleks, et pensionärid suudaksid tänase muutunud olukorraga ning hinnaralliga to ime tulla, on
vaja keskmine vanaduspension tösta vähemalt 1000 euroni. Pensionitöus on planeeritud
järkjärguliselt kolmele aastale, et riigi kulutusi pensionitousule aastate peale sujuvamalt ära
jaotada.
3. Eelnöu terminoloogia
Eelnöuga ei vöeta kasutusele uusi tennineid.
4. Seaduse rakendamisega seotud eeldatavad kulud
Vajalikud prognoosia on vaja Rahandusministeeriumil teha.
Samut! tuleb keskmise vanaduspensioni töusul arvestada vastava eelarveaasta riigieelarves
pensioniealistele inimestele vastaval maksustamisperioodil kehtiva keskmise vanaduspensioni
ulatuses tulumaksuvabastiise ning sellega kaasnevate kuludega.
5. Seaduse koosköla Euroopa Liidu öigusega
Käesolev eelnöu on vastavuses Euroopa Liidu öigusega.
6. Rakendusaktid
KLäesoleva seaduse rakendamiseks pole vaja eraldi akte kehtestada.
7. Seaduse joustumine
Seadus jöustub 2024. aasta l.jaanuaril.
Algatab Eesti Keskerakonna fraktsioon W.05.2023
Tanel Kiik
Eesti Keskerakonna fraktsiooni esimees
EELNÖU
Riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seadus
§ l. Riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmine
Riikliku pensionikindlustuse seaduse § 61 täiendatakse löikega llojärgmises sönastuses:
,,(110) 2024.-2026. aasta l. jaanuaril töstetakse pensioni baasosaja rahvapensioni määrä 70
euro vörra.".
§ 2. Seaduse jöustumine
Seadusjöustub 2024. aasta l.jaanuaril.
Lauri Hussar
Riigikogu esimees
Tallinn, 2023
Algatab Eesti Keskerakonna fraktsioon 10.05.2023
Tanel Kiik
Eesti Keskerakorma fraktsiooni esimees
REigskogu Kantseleä
Kuupäev _yc< ^^'
Viit z/z-^^^
Riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Seaduse eesmärk ja sissejuhatus Seaduse eesmärk on muuta riikliku pensionikindlustuse seaduse 01.01.2024 kehtima hakkavat redaktsiooni nii, et pensioneid suurendatakse läbi baasosa ja rahvapensioni määra erakorralise tõstmise. Erakorraline 70 -euro suurune pensionitõus on planeeritud 2024 .–202 6 . aasta 1. jaanuaril ehk kokku kolmel järjestikkusel aastal. Muudatuse eesmärk on t õsta vanemaealiste inimeste majanduslikku heaolu. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõuga kehtestatakse erakorraline 70 -euro suurune pensionitõus aastateks 2024 –202 6 . Kõrge inflatsioon ja tarbekaupade, ravimite ning energiahindade hüppeline tõus on pannud Eestis elavad pensionärid olukorda, kus ei ole praeguse pensioni eest võimalik inimväärselt ära elada. Senised pensionitõusud leevendavad küll inflatsiooni mõju, kuid tegelikult pensionäride elu parendamisele kaasa ei aita. Vanaduspensioni saajate sissetulekute ebavõrdsus võrreldes teiste elanikega on suur ning üksi elavate vanaduspensioniealiste suhtelise vaesuse määr oluliselt kõrgem kui teistel. Statistikaameti andmetel elas 2021. aastal allpool suhtelise vaesuse piiri 59,8% vanaduspensionäridest. Üksi elavate inimeste vaesuse määr on aga oluliselt kõrgem ning uuringute kohaselt ulatub üksi elavate 65-aastaste ja vanemate inimeste suhtelise vaesuse määr 81,7%- ni (kõigi 65-aastaste ja vanemate inimeste suhtelise vaesuse määr on 52,4%). Võrdluseks: 2020. aastal elas allpool suhtelise vaesuse piiri 47,6% vanaduspensionäridest. Üksi elavate 65-aastaste ja vanemate inimeste suhtelise vaesuse määr ulatus 78,1%- ni ning kõigi 65-aastaste ja vanemate inimeste suhtelise vaesuse määr oli 35,8%. Pension tõuseb liiga aeglaselt ning ei ole vastavuses hindade tõusu tempoga. Alljärgnevas tabelis on välja toodud praegune pensionitõusu skeem aastatel 2018-2026, ilma pensionilisadeta 44-aastase staažiga vanaduspensioni puhul. Seda tõusu tuleb kiirendada erakorraliste pensionitõusudega. Tabel: Sotsiaalministeeriumi valitsemisala 2023. aasta eelarve. Sotsiaalministeerium. 17.10.2022. Selleks, et pensionärid suudaksid tänase muutunud olukorraga ning hinnaralliga toime tulla, on vaja keskmine vanaduspension tõsta vähemalt 1000 euroni. Pensionitõus on planeeritud järkjärguliselt kolmele aastale, et riigi kulutusi pensionitõusule aastate peale sujuvamalt ära jaotada. 3. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid. 4. Seaduse rakendamisega seotud eeldatavad kulud Vajalikud prognoosid on vaja Rahandusministeeriumil teha. Samuti tuleb keskmise vanaduspensioni tõusul arvestada vastava eelarveaasta riigieelarves pensioniealistele inimestele vastaval maksustamisperioodil kehtiva keskmise vanaduspensioni ulatuses tulumaksuvabastuse ning sellega kaasnevate kuludega. 5. Seaduse kooskõla Euroopa Liidu õigusega Käesolev eelnõu on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. 6. Rakendusaktid Käesoleva seaduse rakendamiseks pole vaja eraldi akte kehtestada. 7. Seaduse jõustumine Seadus jõustub 2024. aasta 1. jaanuaril. ___________________________________________________________________________ Algatab Eesti Keskerakonna fraktsioon 10 .05.2023 Tanel Kiik Eesti Keskerakonna fraktsiooni esimees
EELNÕU Riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seadus § 1. Riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmine Riikliku pensionikindlustuse seaduse § 61 täiendatakse lõikega 1 10 järgmises sõnastuses: „(1 10 ) 2024.–202 6 . aasta 1. jaanuaril tõstetakse pensioni baasosa ja rahvapensioni määra 70 euro võrra.“. § 2. Seaduse jõustumine Seadus jõustub 2024. aasta 1. jaanuaril. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, 2023 Algatab Eesti Keskerakonna fraktsioon 10 .05.2023 Tanel Kiik Eesti Keskerakonna fraktsiooni esimees
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on antud täitmiseks ülesanne.
Eelnõu toimik: RIIGIKOGU/23-0568 - Riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (99 SE)
Eelnõu kohta seisukoha esitamine vastavalt Riigikantselei 22.5.2023 resolutsioonile.
Osapooled: Sotsiaalministeerium
Tähtaeg: 15.06.2023 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/50420e4d-83d9-424a-b215-ffe0c1a90f36
Link menetlusetapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/50420e4d-83d9-424a-b215-ffe0c1a90f36?activity=2
Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main