Riigikantselei Teie 18.05.2023 nr RIIGIKOGU/23-
[email protected] 0404/-3T/
Rahukohtu 3 Meie 23.05.2023 nr 1.2-3/1777-5
Tallinn, 15161, Harju maakond
VV seisukoht riikliku pensionikindlustuse
seaduse muutmisele
Vabariigi Valitsus vaatas 18. mai 2023.a istungil läbi Eesti Keskerakonna fraktsiooni eelnõu
„Riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seadus“ (15 SE), millega tehakse ettepanek
luua lesepension ja otsustas seda mitte toetada järgmistel põhjustel.
Eelnõu kohaselt soovitakse täiendada riikliku pensionikindlustuse seadust peatükiga 51
Lesepension. Eelnõu eesmärk on kehtestada lesepensioni määramise võimalus vähemalt 10
aastat abielus olnud isikule, kes on vanaduspensionieas ja kelle abikaasa on vanaduspensioni
ajaks surnud.
Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud „Riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise
seaduse“ eelnõu kohaselt tekiks õigus lesepensionile pensioniikka jõudnud isikul, kelle
abikaasa, kellega on isik abielus olnud vähemalt 10 aastat, on isiku vanaduspensioniea
saabumise ajaks või vanaduspensioni ajaks surnud.
Eelnõu ei näe ette võimalust pensionieas abikaasa surma korral valida endale lesepensionit.
Selline sõnastus tekitab ebavõrdse kohtlemise, kus lesepension määratakse vaid neile, kes
pensioneerumise hetkeks on jäänud leseks. Kuna nii meeste kui naiste keskmine eluiga on
kõrgem, kui riiklik vanaduspensioniiga, siis pakutud lahendus ei ole enamikele leskedele
reaalselt kättesaadav.
Eelnõuga luuakse lesepension, mille suurus võrdub isiku surnud abikaasa pensioniga. Selline
lesepensioni lahendus on abiks vaid juhtumitel, kus sureb jõukam abikaasa. Eestis on üldjuhul
naised meestega võrdselt tööturul osalenud ning nende pensionid on meeste pensionidega
võrdsed, seega antud lahendus ei anna olulist lisandväärtust enamikele leskedele.
Eelnõu ei ole kooskõlas hea õigusloome ja normitehnika eeskirjaga. Eelnõuga soovitakse
2024. aastast kehtestada Eestis lesepension, kuid puudu on selle ettepaneku sisuline analüüs.
Eelnõu puhul on hindamata mõjud lähtudes nende esinemise sagedusest, ulatusest,
sihtrühma suurusest ja ebasoovitavate mõjude riskist, mis võivad seadusemuudatusega
kaasneda.
Eelnõu seletuskirja kohaselt suurendab muudatus riigieelarve kulusid, kuid ühtegi arvutust
kulude suuruse ja nende võimalike katteallikate kohta lisatud ei ole. Analüüsimata on ka
rakenduskulud ja asjaolu, kas eelnõu nii kiire jõustamine on üldse tehniliselt võimalik.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
Sotsiaalkindlustusamet on andnud teada, et infosüsteemi arenduskulu on umbes 1 miljon eurot
ja eelnõu jõustumisaeg 01.01.2024 ei ole teostatav.
Lähtudes eeltoodust ei toeta Vabariigi Valitsus Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud
eelnõu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Signe Riisalo
sotsiaalkaitseminister
Merle Sumil-Laanemaa 5916 6728
[email protected]