Leping

„Personaalmeditsiini pikaajalise programmi loomine aastateks 2024- 2034“ PAKKUMUS Pakkuja kontaktisik: Tartu Ülikool Mai 2019?  „Personaalmeditsiini pikaajalise programmi loomine aastateks 2024-2034“ PAKKUMUS Hankija: Sotsiaalministeerium Pakkuja: Tartu Ülikool (registrikood 74001073) Pakkuja esindaja: Siret Rutiku, grandikeskuse juhataja Pakkuja kontaktisik: Ruth Kalda, e-post [email protected] Aprill 2023 1. UURINGUMEESKOND JA ÜLESANNETE JAOTUS MEESKONNALIIKMETE VAHEL Antud pakkumuse on koostanud Tartu Ülikool mitmete instituutide koostöös: peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut, kliinilise meditsiini instituut, arvutiteaduste instituut, genoomika instituut ning sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus (RAKE). Meditsiiniõiguse eksperdina on Tartu Ülikooli väliselt kaasatud vandeadvokaat Lise-Lotte Lääne. Projektimeeskond on moodustatud selliselt, et see võimaldaks täita projektis seatud eesmärke parimal ja kõrgelt kvalifitseeritud viisil. Igal uuringumeeskonna liikmel on uuringus oma selge roll ja vastutusala. Ruth Kalda (projektijuht-ekspert) (PhD) on Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudis peremeditsiini professor. Ta on peremeditsiini ekspert, kellel on mitmete teadus- ning rakenduslike projektide läbiviimise kogemus. Tema uurimisvaldkonnad on esmatasandi tervishoid, selle kvaliteet ja järjepidevus, krooniliste haiguste riskifaktorid ja nende ennetamine, patsientide elukvaliteet ja seda mõjutavad faktorid ning personaalmeditsiin. Ta on juhtinud mitmeid projekte, näiteks "Personaalmeditsiini kliinilised juhtprojektid rinnavähi ja südame-veresoonkonna haiguste täppisennetuses, “"Inimkeskse haiglaeelse erakorralise meditsiinilise abi analüüs”, “Teiste riikide praktikate kaardistus ja analüüs kodukeskkonnas toimuvate vigastuste ennetamiseks Eestis”, “COVID- 19 haigusjuhtumite analüüs ja riskirühmade väljaselgitamine Eestis”, “EU 7 Raamprogrammi projekti INTEGRATE - Integreeritud arstiabi krooniliste haiguste ja east sõltuvate seisundite paremaks käsitlemiseks jt. Hetkel on ta Euroopa Komisjoni poolt rahastatava projekti „Parimate praktikate rakendamine esmatasandi tervishoius“ juht, „BioBlock® kontseptsiooni tõestuste uuringu“ juht ning osaleb põhitäitjana projektis „INTERVENE - Integreeritud geneetiliste riskimudelite rahvusvaheline konsortsium“. Ruth Kalda on esmatasandi ekspert ja nõuandva komisjoni liige Sotsiaalministeeriumis. Ta kuulub Eesti Perearstide Seltsi juhatusse. Uuringus vastutab Ruth projektijuhina uuringu läbiviimise sujuva korralduse eest, olles samal ajal ka kliinilise valdkonna ekspert. Ta tagab suhtluse hankija ja hankija poolt määratud partnerorganisatsiooni esindajatega, tulemi (sh esitlusmaterjalide edastamise) korrektsuse ja tähtaegse ning nõuetekohase tulemite üleandmise. Ta valdab projektis nõutaval tasemel eesti ja inglise keelt. Ruth Kalda CV asub siin: https://www.etis.ee/CV/Ruth_Kalda/est. Mikk Jürisson (rahvatervishoiu ja tervisetehnoloogiate ekspert) (PhD) on TÜ peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi kaasprofessor. Ta on rahvatervishoiu ekspert, kellel on mitmete teaduslike ja rakendusprojektide läbiviimise kogemus rahvatervishoiu ja personaalmeditsiini alal. Tema uurimisvaldkonnaks on krooniliste haiguste tervise- ja majandusmõju hindamine ja personaliseeritud ennetus. Mikk Jürisson osaleb või juhib mitut personaalmeditsiini ja rahvatervishoiu alast projekti: INTERVENE – Integreeritud geneetiliste riskimudelite rahvusvaheline konsortsium, Tervisetehnoloogiate hindamise keskuse 2022-24 tegevused, COVID-19 aktiivne seire, Personaalmeditsiini rakendamine Eestis koolitused. Mikk Jürisson osalenud kahe südame- veresoonkonna haiguste personaliseeritud ennetusega seotud randomiseeritud uuringu “Feasibility and Health Impact of Proactive Cardiovascular Prevention Strategy in Subjects With High Genetic Risk: a Randomized Pilot Study” (NCT04291157) ja “High polygenic risk and health behavior (INTERVENE, NCT05603663)” läbiviimisel, olles neist viimase vastutav uurija. Ta juhib TÜ tervisetehnoloogiate hindamise keskust ja on mitmete tervisetehnoloogiate hindamise raporti autor või kaasautor. Mikk Jürisson osaleb ka tervishoiusüsteemi arendamises, juhtides Eesti Tervisekassa juures asuvat Tervishoiuteenuste loetelu komisjoni. Ta on rahvusvahelise uurimisrühma Global Burden of Disease Study (Washingtoni Ülikool, Seattle) kaastöötaja. Uuringus vastutab Mikk Jürisson uuringutulemuste valiidsuse ning järelduste ja soovituste sisu, koherentsuse ja rakendatavuse eest. Mikk Jürissoni CV asub siin: https://www.etis.ee/CV/Mikk_J%C3%BCrisson/est/ Lili Milani (personaalmeditsiini ja meditsiinigeneetika ekspert) (PhD) on TÜ genoomika instituudi farmakogenoomika professor ja TÜ Kliinikumi geneetika ja personaalmeditsiini kliiniku peaspetsialist farmakogenoomika alal. Ta omandas doktorikraadi molekulaarse meditsiini alal Uppsala Ülikoolis 2009. aastal. Ta kuulub Põhjamaade inimgeneetika ja täppismeditsiini seltsi (NSHG-PM) juhatusse ja on Euroopa ja Ameerika inimgeneetika seltside liige. Lili Milanil on ligi 20-aastane kogemus uute geenianalüüsi meetodite arendamise ja rakendamise alal, sh on tal olnud oluline roll teise põlvkonna sekveneerimisanalüüside kasutusele võtmisel Eestis. Ta on aktiivne teadlane ja rahvusvaheliselt tunnustatud ekspert personaalmeditsiini ja farmakogenoomika alal. Ta on enam kui 190 rahvusvahelise eelretsenseeritud genoomika-alase teadusartikli autor ja on olnud vastutavaks uurijaks kolmes Eesti Teadusagentuuri rahastatud uuringuprojektis ning osaleb mitmes Euroopa Komisjoni rahastatud Horisondi teadusprojektis. Lili Milani CV asub siin: https://www.etis.ee/CV/Lili_Milani/est/ Sander Pajusalu (personaalmeditsiini ja meditsiinigeneetika ekspert) (PhD) on TÜ kliinilise meditsiini instituudi kliinilise geneetika kaasprofessor ja TÜ Kliinikumi geneetika ja personaalmeditsiini kliiniku juht ning arst-õppejõud meditsiinigeneetika erialal. Ta kuulub Eesti Meditsiinigeneetika Seltsi juhatusse ja mitmetesse teistesse Eesti ja rahvusvahelistesse erialaseltsidesse. Sander Pajusalul on üle 10-aastane kogemus uute geenianalüüside juurutamisest kliinilisse praktikasse, sh on tal olnud keskne roll teise põlvkonna sekveneerimisanalüüside kasutusele võtmisel TÜ kliinikumis. Samuti on ta aktiivne olnud teadustöös, olles enam kui 50 rahvusvahelise eelretsenseeritud meditsiinigeneetika-alase teadusartikli autor. Oma järeldoktorantuuri tegi ta USAs Yale’i ülikoolis prof Monkol Lek laboris, kes on geneetiliste suurandmete ja suurandmebaaside ekspert. Ta on olnud vastutavaks uurijaks kolmes Eesti Teadusagentuuri rahastatud uuringuprojektis. Sander Pajusalu CV asub siin: https://www.etis.ee/CV/Sander_Pajusalu/est Mait Metspalu (populatsiooni ja inimgeneetika ekspert), (PhD) on Tartu Ülikooli evolutsioonilise genoomika professor. Ta on Euroopa ja Eesti Inimesegeneetika ühingu liige. 2005. aastal kaitses ta Tartu Ülikoolis doktoritöö teemal "Through the course of prehistory in India: tracing the mtDNA trail". Alates 2005. aastast on Mait Metspalu tööl Eesti Biokeskuses, algul teadurina, hiljem asedirektorina, 2014–2017 oli ta Eesti Biokeskuse direktor, alates 1. juunist 2018 on ta Tartu Ülikooli genoomika instituudi direktor. Ta on aktiivne teadustöös, olles enam kui 90 eelretsenseeritud teadusartikli autor ning on olnud vastutavaks täitjaks enam kui kümnes Eesti Teadusagentuuri, Euroopa Komisjoni või SA Archimedese poolt rahastatud uuringuprojektis. Mait Metspalu CV asub siin: https://www.etis.ee/CV/Mait_Metspalu/est?tabId=CV_ENG Jaak Vilo (arvutiteaduste ja terviseinformaatika ekspert) on Tartu Ülikooli bioinformaatika professor ja andmeteaduse õppetooli juhataja. Ta omandas doktorikraadi Helsingi Ülikoolist informaatika erialalt ja töötas EMBL-is Euroopa Bioinformaatika Instituudis (1999-2002). 2002. aasta suvel naases ta Eestisse AS EGeen informaatika juhiks – eesmärgiga ehitada Eesti Geenivaramut ning selleks vajalikku IT taristut ja andmeanalüüsi võimekust. Selle töö kõrval töötas Vilo Eesti Biokeskuses ning alustas õpetamist ja juhendamist Tartu Ülikoolis. Jaak Vilo valiti 2007. aastal TÜ professoriks ja 2012. aastal Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks. Ta on üks ELIXIR rahvusvahelise bioloogiliste andmete taristu käivitajaid ja ELIXIR Eesti juht (kuni 2022 lõpuni). Ta on Eesti EMBL liitumise algatajaid ja nüüd selle nõukogu liige. Jaak Vilo teadustöö on seotud molekulaarbioloogia, geneetika ja tervisevaldkonna andmete halduse ja analüüsimeetodite arendamisega. Tema juhtimisel on Eestis ellu viidud ligi kakskümmend rahvusvahelist projekti, sh on ta olnud nelja IMI projekti koordinaator Eestis. IMI on Euroopa Komisjoni ja suurte farmaatsiaettevõtete PPP partnerlus vajaliku teaduse arendamiseks. Praegused IMI projektid EHDEN ja OPTIMA tegelevad otseselt terviseandmete taristu ja andmeanalüüsi küsimustega üldiselt ning vähi spetsiifiliselt. Vilo on praegu ka Eesti personaalmeditsiini taristu IT arenduse juht Tartu Ülikoolis. Jaak Vilo CV asub siin: https://www.etis.ee/CV/Jaak_Vilo/est Lise-Lotte Lääne (meditsiiniõiguse ekspert, vandeadvokaat) (Master of Arts in Law (MA); Master of Arts in Business Administration (MBA)) on Advokaadibüroo SORAINEN AS meditsiini ja tervishoiu sektorgrupi juht, nõunik ja vandeadvokaat. Ta on omandanud magistrikraadi õigusteaduse alal Tartu Ülikoolis aastal 2012 (cum laude) ning on aastast 2012 olnud Eesti Advokatuuri liige. Ta nõustab igapäevaselt oma töö raames erinevaid tervishoiusektoris tegutsevaid kliente, sh nii ettevõtteid kui ka avalik-õiguslikke asutusi. Lise-Lotte Lääne ekspertiisivaldkonnad meditsiiniõiguses on regulatiivsed nõuded (nii ravimite kui meditsiiniseadmete siseriiklik ja Euroopa Liidu ülene regulatsioon; tervishoiuteenuste osutamise regulatsioon; jne), isikuandmete kaitse õigus (nii siseriiklik kui Euroopa Liidu ülene regulatsioon) ja intellektuaalomandi õigus (nii siseriiklik kui Euroopa Liidu ülene regulatsioon). Ta annab regulaarselt meditsiiniõigust ja andmekaitset puudutavaid koolitusi läbi Äripäeva Akadeemia. Lise-Lotte Lääne panustab lisaks aktiivselt erinevatesse meditsiinivaldkonna initsiatiividesse Connected Health klastri ja Ameerika Kaubanduskoda Eestis (AmCham Estonia) tervishoiu komitee töö kaudu. Lise-Lotte Lääne CV on lisatud pakkumisele. Minni Saapar (analüütik) (MSc) on Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse RAKE projektijuht-analüütik. Tal on magistrikraad rahvatervishoiu erialal ning omandamisel doktorikraad neuroteadustes. Tal on varasem töökogemus nii rahvatervise vaatest Tervise Arengu Instituudis vanemspetsialistina kui ka kliinilisemast vaatest ravijuhendite metoodikanõunikuna. Oma teadustöös on ta keskendunud neuroloogilistele ja psühhiaatrilistele haigustele, osaledes Noorte Insuldiregistri teadustöös ning mitmesugustes sotsiaal-meditsiinilistes rakendusteaduse projektides, näiteks on lõppenud “Välisriikide madala intensiivsusega psühholoogiliste sekkumiste rakendusmudelite analüüs" ning töös " Riskihindamise instrumendi väljatöötamine sotsiaalhoolekandelise abivajadusega inimeste tuvastamiseks". Uuringus vastutab Minni Saapar kaardistatud andmete sünteesi ning lõpparuande sisulise toimetamise eest. Minni Saapari CV asub siin: https://www.etis.ee/CV/Minni_Saapar/est/ Sabina Trankmann (assistent) on Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse RAKE analüütik. Sabinal on hea kogemus intervjuude ning fookusgruppide läbiviimisel nii valdkondlike ekspertidega kui teenuste sihtrühmadega. Näiteks on ta seda teinud projektides “Inimkeskse haiglaeelse erakorralise meditsiinilise abi analüüs” ja “Tõenduspõhiste sekkumiste rakendamisvõimalused koos mõju hindamisega terviseharituse parandamisel Eestis”. Uuringus vastutab Sabina Trankmann fookusgrupi-intervjuude korraldamise eest. Sabina Trankmanni CV asub siin: https://www.etis.ee/CV/Sabina_Trankmann/est/ Uuringu soovituste osa valmib uuringu autorite kollektiivse tööpanusena, kuna sellesse annavad sisendi kõik antud valdkonna juhtivad eksperdid. Hanke esemega sarnane varasemalt läbi viidud töö: https://www.etis.ee/Portal/Projects/Display/c42dcf8b-a831-4235-8b45-5d42e7067f54 2. ANALÜÜSI EESMÄRK, SKOOP JA UURIMISÜLESANDED Käesoleva hanke objektiks on personaliseeritud tervishoiuteenuste rakendamise pikaajaline plaan aastateks 2024-2034 loomine, milles määratakse ära erinevate osapoolte rollid, ootused ja vastutus. Tervisesüsteemi digitaliseerimine on toimunud Eestis viimase 20 aasta jooksul nii teadlikult ja riigi poolt initsieerituna kui ka erinevate ettevõtete, haiglate ja kliinikute juhtimisel. Samamoodi on aastast 2001 Eesti Geenivaramut luues ja arendades loodud eeldusi personaliseeritud tervishoiuteenuste rakendamiseks. Tänaseks oleme jõudnud etappi, kus on võimalik luua esimesed riiklikud personaliseeritud tervishoiuteenused ja võtta need kliiniliselt kasutusse. Meil on tänaseks palju olemasolevaid tervise ja muid olulisi tervisega seotud andmeid erinevates registrites, andmebaasides ja kogudes, mida saab kasutada personaliseeritud ennetuseks, diagnostikaks ja raviks. Oluline on need andmed selle tarbeks integreerida. Samal ajal tuleb tegelda eelduste loomisega, et kogutud andmestikule tekiks lisaks juurdepääs teiste Euroopa riikide vastavatele andmestikele (läbi loodava detsentraliseeritud võrgustiku). Targal andmetöötlusel baseeruva ning tervisetehnoloogiaid rakendava personaliseeritud tervishoiuteenuste arendamine on ja on olnud Eesti ja Vabariigi Valitsuse tegevuse pikaajaliseks suunaks. Personaliseeritud tervishoiuteenuste arendamise ja rahastamine on Eesti Tervisekassa ülesanne. Taustainformatsioon Personaalmeditsiin on lähenemisviis, mis aitab leida igale inimesele võimalikult individuaalse ennetus-, diagnostika või raviplaani, analüüsides inimese ja tema lähedaste terviseandmeid sh geeniandmeid koos elustiili- ja ümbritseva keskkonna andmetega. Tervisesüsteemi digitaliseerimine on toimunud Eestis viimase 20 aasta jooksul nii teadlikult ja riigi poolt initsieerituna kui ka erinevate ettevõtete, haiglate ja kliinikute juhtimisel. Alates 2001 aastast, mil loodi Eesti Geenivaramu, on järjepidevalt arendatud ja loodud eeldusi ka personaalmeditsiini rakendamiseks. Täna on terviseandmed Eestis koondatud ühtsesse tervise infosüsteemi ning on olemas teadmine ligi 20% riigi täiskasvanud rahvastiku genoomiandmetest. See loob ainulaadse võimaluse rakendada personaalmeditsiini nii, et geneetilise info lisamine terviseandmetele võimaldab teha paremaid ennetus- ja raviotsuseid ning seeläbi mõjutada otseselt tervisetulemit. Näiteks on edukalt kasutusel sihtmärkravi onkoloogias. Haiguste varajasem avastamine tagab ka kokkuhoiu majanduslikus mõttes, sest mida varem raviga alustada, seda soodsam see riigile on. See toob kaasa väiksemad ressursikulud tervishoiusüsteemile tervikuna. Tervishoiutöötajad saavad aidata rohkem inimesi, tõsiste juhtude arvu vähenedes saab vabaneva ressursi mujale suunata. Loodavate lahendustega soodustatakse ka inimeste teadlikumaid valikuid ning tema kaasamist terviseotsuste tegemisse. Oleme jõudnud personaalmeditsiini arengus etappi, kus luuakse esimesi riiklikul personaalmeditsiinil põhinevaid tervishoiuteenuseid ja võetakse need 2023.a. jooksul kliiniliselt kasutusse. Esimeste geneetilisi andmeid laialdasemalt kaasavate teenuste seas on rinnavähi ennetus ja varajane avastamine ning personaalsed ravimisoovitused depressiooni ja südame isheemiatõve ravis. Tulevikusuundumistena saab edaspidi kaasata ka teisi kasvajaid, mille puhul on geneetiliste andmete põhjal võimalik haigestumisriski ennustada. Valdkonna alusdokumendid 1. Strateegias „Eesti 2035“ on personaalmeditsiini lahenduste tervishoiusüsteemi igapäevategevustesse lõimimine üheks rahva kestlikkuse, tervise ja sotsiaalkaitse prioriteetseks tegevuseks. Osalus ELi tasandi koostöövõrgustikes haruldaste haiguste, e-tervise, tervisetehnoloogia hindamise, personaalmeditsiini ja ravimpoliitika valdkonnas loob paremad eeldused arendada tervishoiuteenuseid nii Eestis kui piiriüleselt. 2. Vabariigi Valitsuse 2021-2023 tegevusprogrammi p 2.2 kohaselt soodustatakse uute geeniandmetel põhinevate personaalsete tervishoiuteenuste tekkimist ning suurendatakse geenidoonorite arvu“. 3. Rahvastiku tervise arengukavas 2020- 2030 on rõhutatud, et üheks tegevusprioriteediks on innovaatilise lähenemise rakendamine – väljakutsete lahendamisel on oluline pöörata tähelepanu teadus- ja arendustegevuse tulemustele ja arengusuundadele ning võimalustele rakendada teiste valdkondade innovaatilisi lahendusi tervisevaldkonnas, kuid otsida tuleb ka kasutajasõbralikke, lisandväärtust loovaid ja tervisevaldkonna eripärsid arvestavaid eelnevalt rakendamata või oluliselt muudetud lahendusi. 4. Rahvastiku tervise arengukava elluviimiseks on sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 09.02.2021 käskkirjaga nr 21 kinnitatud „Sotsiaalministeeriumi 2021–2024 programmide kinnitamine“ Lisa 8 „Inimkeskse tervishoiu programm“, milles on öeldud, et kaasaegsed digilahendused võimaldavad nii tervishoiutöötajatel kui patsientidel säästa aega ning parandada ravi järjepidevust ja tulemuslikkust. Digiteenuste arendamisel tuleb arvestada nende mõju elanikkonna võimestamisele ja terviseharitusele. Tervishoiutöötajate võimekuse toetamiseks tuleb arendada ja igapäevatöös laialdaselt kasutusele võtta digitaalseid tööriistu, sealhulgas kliinilisi otsusetugesid ja teisi innovaatilisi lahendusi. Seega saab öelda, et targal andmetöötlusel baseeruva ning tervisetehnoloogiaid rakendava personaalmeditsiini arendamine on ja on olnud Eesti ja Vabariigi Valitsuse tegevuse pikaajaliseks suunaks. Samal ajal tuleb tegelda eelduste loomisega, et kogutud andmestikule tekiks lisaks juurdepääs teiste Euroopa riikide vastavatele andmestikele (läbi loodava detsentraliseeritud võrgustiku). Projekti põhiülesandeks on (hankekutse lk 10) personaalmeditsiini pikaajalise (2024–2034) programmi koostamine. Programmi koostamisel kirjeldatakse a) kuidas ja kas erinevad osapooled (teadusasutused sh Eesti Geenivaramu, Tervisekassa, tervishoiuvaldkonna poliitikakujundajad, tervishoiutehnoloogiate arendajad, tervishoiuteenuse osutajad ja tervishoiuspetsialistid jt) töötavad koos personaliseeritud ennetus- ja tervishoiuteenuste väljatöötamisel ning rakendamisel, b) kuidas luua personaalmeditsiini arengut toetav ökosüsteem c) millised on prioriteedid ja lähtekohad vastavate teenuste arendamisel ning d) millised on võimalused veelgi inimesekesksemate andmeanalüütika ja bioinformaatika võimalusi kasutavate innovaatiliste teenuste arendamiseks ja rakendamiseks Eesti tervishoiusüsteemis. Programmi koostamisel keskendutakse viiele põhilisele fookusvaldkonnale: 1. Informeeritud, võimestatud ja kaasatud inimene. 2. Personaliseeritud meditsiini toetav innovatsiooni ökosüsteem (organisatsioon, ressursid, taristu) 3. Geneetiline meditsiin – uued geneetikal põhinevad diagnostika- ja raviteenused tervishoius 4. Innovaatiliste, jätkusuutlike ja inimese tervisekäitumist toetavate teenuste ja lahenduste väljatöötamine ja kasutusele võtmine 5. Teadus-, arendustegevus ja haridus Projekti käigus viiakse läbi järgmised tegevused: 1. Viiakse läbi programmi loomise arutelud viie fookusvaldkonna osas, mille tulemusel kaardistatakse laiapõhjaliselt fookusvaldkondade a) hetke probleemkohad ja väljakutsed, b) arengusuunad ja ettepanekud ning c) järgnevalt lepitakse kokku prioriteetsed arengusuunad ja sisustatakse need konkreetsete tegevustega. Lepitakse kokku mõõdikud ja eesmärgid fookusvaldkondade lõikes. 2. Arutatakse programm läbi Eesti tervishoiu erinevate osapooltega ja huvirühmadega. Erinevad osapooled ja huvirühmad kaardistatakse ja lepitakse kokku projekti esimese etapi käigus ja kooskõlastatakse Tellijaga. 3. Räägitakse läbi ja antakse soovitused, kes võiks olla iga fookusvaldkonna eest vastutav isik ja lepitakse kokku järgnevad vajalikud tegevused. Seda tehakse konkreetse fookusvaldkonna seminaride ja arutelude käigus, kuhu kaasatakse vajalikud osapooled. 4. Visualiseeritakse osapooltega läbi arutatud personaalmeditsiini teenuste arendamise innovatsioonimudel(id) hästi illustreeritud ja arusaadavate joonise kujul. 5. Pakutakse välja personaalmeditsiini pikaajaline programm. Pikaajalise programmi loomisel leitakse vastused järgmistele küsimustele: 1. Millised on peamised väljakutsed, mis seisavad personaalmeditsiini valdkonna ees nii Euroopa üleselt kui Eesti siseselt seoses rahvastiku tervisenäitajates toimuvate muutustega? 2. Millised on peamised digiarengu võimalused, mida personaalmeditsiini valdkond saaks efektiivselt kasutada strateegiliste eesmärkide saavutamiseks? 3. Millised on Eesti strateegilised võtmeküsimused ja tervishoiupoliitilised põhiprobleemid, mis personaalmeditsiini valdkonda mõjutavad? 4. Milline on inimkeskse tervishoiu visioon aastal 2023, millest antud programmi kujundamisel lähtutakse sh: valdkonna põhiväärtused, mis antud pikaajalise programmi tegevusi mõjutavad, milliste mõõdikute abil valdkonna arengut hinnata, kuidas toimub valdkonna rahastamine. 5. Milline on valdkonna strateegiline tegevuste ja sekkumiste jaotus ning sisu kogu inimese terviseteekonnal (ennetus, ravi, hooldus), kuidas võiks jaotuda programmis rõhk ennetus- ja raviteenuste vahel ning milline võiks personaalmeditsiinis olla roll tervisekäitumuslikel sekkumistel ja elukeskkonnamõjurite kujundamisel. 6. Milline peaks olema valdkonna strateegiline arendusprotsess edaspidiseks? 7. Milline peaks olema terviklik ökosüsteem, mis hõlmaks nii organisatsiooni, juhtimismudelit, rahastust kui taristut ja mis toetaks innovaatiliste, tõenduspõhiste ja kulutõhusate personaalmeditsiini teenuste, ja tarkvaraliste lahenduste ning meditsiiniseaduste loomist ja/või Eestisse hankimist ning nende rakendamist Eesti tervishoiusüsteemi? 8. Kuidas tagada inimeste usaldus, kaasatus ja võimestamine personaalmeditsiini teenuste innovatsiooni, arendus- ja rakendusprotsessides? 9. Millised võiksid olla valdkondlike tegevuste ja ka arendatavate teenuste prioriteedid? 10. Milliseid õigusakte on vaja täiendavalt luua või täiendada, et personaalmeditsiin saaks Eestis areneda täitmaks selles peituvat potentsiaali, arvestades ka Euroopa andmeruumi võimaldava õigusruumi arengutega? Programmi loomisel lähtutakse valdkonna alusdokumentidest, mis on ka käesolevas pakkumises kirjeldatud.  3. UURINGU METOODIKA Pakkuja eesmärk on pakkuda kõrge kvaliteediga analüüsi, mis vastab neile küsimustele, mis uuringu Tellijat huvitavad. Seetõttu sisaldab uuring erinevaid uurimistegevusi: intervjuusid-fookusgruppe, aruteluseminare, tervishoiu eri osapooltega uuringu lõpufaasis, osapooltega läbi arutatud personaalmeditsiini teenuste arendamise innovatsioonimudelite visualiseerimine joonistena. Leping täidetakse kolmes etapis. Esimeses etapis juhitakse programmi loomise arutelusid viie fookusvaldkonna osas. Teostatakse vähemalt viis fookusgrupi arutelu, mille tulemusel kaardistatakse laiapõhjaliselt fookusvaldkondade: a) hetke probleemkohad ja väljakutsed; b) arengusuunad ja ettepanekud; c) järgnevalt lepitakse kokku prioriteetsed arengusuunad ja sisustatakse need konkreetsete tegevustega; d) lepitakse kokku mõõdikud ja eesmärgid fookusvaldkondade lõikes; e) Arutatakse programm läbi Eesti tervishoiu osapooltega. Esimese etapi kestus on kuusteist nädalat. Arvestame sellega, et esimese etapi läbiviimine satub valdavalt suvisele puhkuste ajale (juuli ja august), mis muudab võimatuks vajalike sihtrühmadega kaasamisseminaride läbi viimise. Seetõttu saame mais ja juunis alustada ettevalmistavate tegevustega ning oluliste osapoolte kaardistamisega ning fookusgrupi intervjuusid ettevalmistavate tegevustega, kaasa arvatud vajadusel Eetikakomitee loa taotlemisega, mida on vaja kindlasti teha, kui kaasame oma fookusgruppide aruteludesse ka patsientide esindajad, kes kindlasti on ka oluliseks sihtrühmaks. Eetikakomiteed on puhkusel juulis, seetõttu võib ka nendelt loa saamine viibida. Fookusgrupi arutelude läbiviimisel kasutatakse poolstruktureeritud küsimustikku, mis võimaldab koguda osalejatelt vajaliku info ning arvamused, mida hilisemas analüüsis kasutada, samas annab fookusgrupi juhile võimaluse juhtida vestlust vastavalt osalejate poolt esile tõstetud olulistele aspektidele ning keskenduda antud fookusgrupi osalejate hulgas olulisemaks peetavale temaatikale. Nii kogume fookusgruppidest rohkem andmeid, mis samas on hea võrreldavusega ning hästi analüüsitavad. Igasse fookusgrupi arutelusse soovime kaasata võimalusel 5-8 osalejat erinevatest eelpoolnimetatud fookusvaldkondadest: patsientide esindajad, kliinilise meditsiini esindajad (perearstid, eriarstide esindajad ), IT ja innovatsiooni valdkonna esindajad, Tervisekassa esindajad jt. Fookusgruppidesse kutsume osalejaid avalikke tööalaseid kontaktandmeid ning uuringumeeskonna isiklikke kontakte kasutades. Fookusgruppidesse kaasatavate organisatsioonide esindajad kooskõlastame Tellijaga. Teises etapis korraldatakse seminar, kus arutletakse läbi ning arutelude tulemusena soovitatakse, kes võiks olla iga fookusvaldkonna vastutaja ning lepitakse kokku, millised peaksid olema edasised vajalikud tegevused. Konkreetse fookusvaldkonna aruteludesse kaasatakse kõik olulisemad vajalikud osapooled. Kuna seminaride ettevalmistamine, läbiviimine ja osapoolte kaasamine, on kõik olulised tegevused mis annavad sisendi innovatsioonimudelite koostamisele, on oluline võtta selleks aega, et saavutatav lõpptulemus oleks kvaliteetne. Antud etapis toimub ka õigusanalüüs, et vastata küsimusele, milliseid õigusakte oleks täiendavalt vaja luua, et parimal viisil rakendada personaalmeditsiini potentsiaali. Osapooltega läbi arutatud personaalmeditsiini teenuste arendamise innovatsioonimudel(id) visualiseeritakse hästi hoomatava joonise kujul. Teise etapi kestus on seitse nädalat. Selles etapis on ka arvestatud Tellijalt tagasiside saamisega ning vastavalt tagasisidele kooskõlastatud muudatuste sisseviimisega. Kolmandas etapis fikseeritakse kirjalikult personaalmeditsiini pikaajaline programm ning antakse analüüsi tulemid koos kokkuvõtte ja lõppraportiga üle tellijale. Viiakse lõpule õigusanalüüs. Koostöös Tellijaga korraldame analüüsi tulemeid tutvustava infopäeva, mis toimub vastavalt kokkuleppele Tellijaga, kas üksnes veebivahendusel või hübriidsena veebivahendusel ning samaaegselt ministeeriumite ühishoone ruumides Suur-Ameerika 1, Tallinn). Kolmanda etapi kestvus on seitse nädalat. Selles etapis on ka arvestatud Tellijalt tagasiside saamisega ning vastavalt tagasisidele kooskõlastatud muudatuste sisseviimisega.  4. UURINGU RISKID JA NENDE MAANDAMINE Uuringu tegemisel võib tekkida nii üldiseid, spetsiifilisi, Pakkujast kui ka Tellijast tingitud sisemisi ja/või väliseid probleeme. Järgnevalt on esitatud Pakkuja nägemus peamistest võimalikest riskidest, nende maandamisvõimalustest ja vastutavatest isikutest. Võimalik risk Olulisus Esinemise Maandamisvõimalused Vastutav isik tõenäosus ÜLDISED RISKID Tellija ja Pakkuja mõistavad Suur Madal Avakoosoleku eesmärk on arutada läbi nii Tellija ootus analüüsile, projekti eesmärgid, kui ka Projektijuht, analüüsi eesmärke erinevalt, Pakkuja arusaam sellest, kuidas eesmärkideni jõuda. eksperdid, Tellija mistõttu lõpptulemus ei vasta Samuti aitab seda riski maandada Pakkuja projektijuhi suhtlemine Tellija esindajaga kogu projekti (tagasiside andmise täies mahus Tellija ootustele. jooksul, mis võimaldab jooksvalt ootuseid täpsustada ja selgitada ning Tellijat töö käiguga kursis kaudu) hoida. Kui nii lepitakse kokku, siis Pakkuja esitab Tellijale vahearuande(d), millele Tellija annab tagasisidet ning mille põhjal lepitakse kokku edasised tegevused, mis aitab kaasa sellele, et analüüsi lõpptulemus vastab Tellija ootustele. Ei õnnestu identifitseerida kõiki Suur Keskmine Võimalikult head eksperdid uuringus ja metodoloogiline lähenemine parimate sidusgruppide Projektijuht, valdkonna murekohti ja leida neile esindajate leidmiseks. eksperdid, Tellija parimaid lahendusi (tagasiside andmise kaudu) Projekti tegevused (etapid) Keskmine Keskmine Pakkuja on oma varasemast kogemusest lähtudes teinud uuringu plaani, arvestades ajakavas iga Projektijuht venivad planeeritust pikemaks tegevuse puhul puhverajaga ning määrates igale tegevusele vastutaja(d). Pakutud aeg on erinev ning see mõjutab analüüsi Tellija poolt esitatud ajast ja seda just riski vähendavatel kaalutustel. õigeaegset üleandmist. Koosolekutel Tellijaga vaadatakse üle tegevuskava ning vajadusel tehakse muudatusi. Pakkuja on kavandanud meeskonna piisavalt suurena, et oleks inimressurssi tööde õigeaegseks lõpetamiseks ka juhul, kui mõne etapi tegevuste elluviimine võtab ettenägematutel asjaoludel kavandatust rohkem aega. Pakkujal on kaasanud projektimeeskonda kogemustega lisatööjõudu, kes aitavad konkreetsete tööülesannete läbiviimisega, muuhulgas lõppraporti ettevalmistamisega. Mõned meeskonnaliikmed, Keskmine Madal Uuringumeeskonnas on mitu eksperti, kellel on head teadmised ja oskused täidetavate ülesannete Pakkuja eksperdid lahkuvad projektist, elluviimiseks personaalmeditsiini valdkonnas. mistõttu teatud valdkonna analüüs Eksperdid on arvestanud projektis osalemisega jääb teostamata.  5. TEGEVUS- JA AJAKAVA 5.1. Projekti ajakava Vastavalt hanke kutsele arvestame, et tähtaeg on 30 nädalat alates lepingu sõlmimisest, sh leping täidetakse kolmes etapis, kus esimese etapi kestus on kuusteist nädalat, teise etapi kestus seitse nädalat ja kolmanda etapi kestus seitse nädalat. Aja- ja tegevuskava loomisel arvestasime sellega, et pakkumuskutse tähtaeg on 03.04.2023. ning varasemale kogemusele tuginedes võib pakkumuskonkursi võitja välja kuulutamiseks kuluda 3-4 nädalat. Lisaks arvestasime ka varuajaga, mis eduka pakkumuse korral kulub lepingu ettevalmistamisele ja sõlmimisele ning muudeks projekti ettevalmistavateks tegevusteks. Seega oleme arvestanud, et projekti tegevused saavad alata hiljemalt 2023. aasta mai keskel, eeldatavalt 2023.a. 20. nädalal. Kui lepingu sõlmimine leiab aset hiljem, siis vastavalt nihkub edasi ka töö üleandmise lõpptähtaeg. Detailne ülevaade projekti käigus planeeritavatest tegevustest ja ajakavast on toodud järgnevalt. Kohe pärast lepingu sõlmimist toimub uuringu avakohtumine, kus osalevad uuringumeeskonna liikmed ja Tellija esindajad. Avakohtumisel tutvustavad Pakkuja ja Tellija oma nägemust projekti läbiviimise protsessist ning lepivad kokku edasise uuringu läbiviimise tegevusplaani (sh omavahelise suhtluse formaat, omavaheliste kohtumiste vorm ja sagedus). Täpsed kuupäevad vaheraporti ja lõppversiooni esitamiseks oleme valmis Tellijaga kokku leppima uuringu alguses. Esimeses etapis (20-35 nädal) kooskõlastatakse tegevusplaan, kaardistatakse vajalikud olulised osapooled ning valmistatakse ette dokumendid Eetikakomiteele, juhul kui olulise osapoolena kaasatakse Patsientide esindajad. Lisaks valmistatakse ette fookusgruppide jaoks olulised küsimused, lepitakse osapooltega kokku fookusgruppide toimumine. Arvestama peab sellega, et antud periood langeb suvisele ajale ning osapoolte kokkusaamine võib olla mõnevõrra raskendatud. Edasi juhitakse programmi loomise arutelusid viie fookusvaldkonna osas (vähemalt viis fookusgrupi arutelu), mille tulemusel kaardistatakse laiapõhjaliselt fookusvaldkondade: a) hetke probleemkohad ja väljakutsed; b) arengusuunad ja ettepanekud; c) järgnevalt lepitakse kokku prioriteetsed arengusuunad ja sisustatakse need konkreetsete tegevustega; d) lepitakse kokku mõõdikud ja eesmärgid fookusvaldkondade lõikes; e) Arutatakse programm läbi Eesti tervishoiu oluliste osapooltega. Fookusgruppide arutelude tulemused vajavad hoolikat analüüsi ja kokkuvõtte tegemist. Kuna antud materjali koguneb palju, siis selle etapi töö on kõige mahukam ning kestab 16 nädalat. Teises etapis korraldatakse seminar(id) (35-37 nädal), mille käigus arutletakse läbi, kes võiks olla iga fookusvaldkonna vastutaja ning edasised tegevused fookusvaldkondade arendamiseks ja vajalike tegevuste tegemiseks. Konkreetse fookusvaldkonna aruteludesse kaasatakse kõik vajalikud osapooled. Teostatakse õigusanalüüsi. Visualiseeritakse osapooltega läbi arutatud personaalmeditsiini teenuste arendamise innovatsioonimudel(id) hästi hoomatava joonise kujul. Innovatsioonimudel arutatakse taaskord läbi Tellijaga ning teiste oluliste osapooltega. Teise etapi kestus on seitse nädalat (38-43 nädal). Kolmandas etapis fikseeritakse kirjalikult personaalmeditsiini pikaajaline programm ning antakse analüüsi tulemid koos kokkuvõtte ja lõppraportiga üle Tellijale. Enne tellijale lõppraporti üle andmist soovitakse saada tagasisidet nii Tellijalt kui teistel olulistelt osapooltelt, mille järgselt vormistatakse lõppraport. Täitja korraldab koostöös Tellijaga kolmanda etapina analüüsi tulemeid tutvustava infopäeva (infopäev korraldatakse tulenevalt esitluse hetkel valitsevast olukorrast - kas üksnes veebivahendusel või hübriidsena veebivahendusel ning samaaegselt ministeeriumite ühishoone ruumides Suur-Ameerika 1, Tallinn.) Kolmanda etapi kestvus on seitse nädalat (44-50 nädal). 5.2. Koostöö tellijaga Projekti kvaliteedi ja uuringu tegemise sujuvuse tagamisel on väga oluline roll Pakkuja ja Tellija koostööl. Uurimismeeskonna kontaktisikuks suhtlusel Tellijaga on projektijuht Ruth Kalda. Suhtlemine projekti meeskonna ja Tellija vahel toimub jooksvalt eelkõige e-posti teel ning kiiretes küsimustes telefoni teel või veebikoosolekuna. Sobivaimad suhtlusviisid arutatakse läbi avakoosolekul. Projektijuht hoiab Tellijat kogu uuringu vältel kursis projekti kulgemisega. Kogu uuringuperioodi jooksul toimuvad regulaarsed kokkulepitud kohtumised Tellijaga. Nende kohtumiste lepitakse Tellijaga kokku avakoosolekul. Kokkusaamiste eesmärk on saada Tellijalt konstruktiivset tagasisidet ja omapoolseid soovitusi projekti eesmärgipärasema tulemuse saavutamiseks. Suhtluse aluseks on ausus ja kiirus. Pakkuja edastab ettenägematute asjaolude esinemisel info Tellijale nii kiiresti kui võimalik. Pakkuja peab kiiret ning pidevat infovahetust probleemide ennetamisel ja lahendamisel äärmiselt oluliseks. Juhul kui Tellija soovib vahearuandeid, siis lepitakse see kokku Pakkuja ja Tellija avakoosolekul, samamoodi lepitakse kokku Tellijapoolse tagasiside saamise viis ja aeg. Tellija peaks omalt poolt tagama, et tagasiside jõuab Pakkujani enne vahe- või lõpparuande üleandmise koosolekut ning koondama tagasiside, juhul kui neid on mitmetelt osapooltelt, ühte faili. Kõik Tellija kommentaarid peavad olema arusaadavad ja põhjendatud. Juhul, kui Tellija ei anna tagasisidet ajakavas märgitud tähtajaks, loetakse esitatud materjalid Tellija poolt kooskõlastatuks ja vastuvõetuks. Pakkumuse vorm Pakkuja üldandmed Pakkuja ärinimi Tartu Ülikool Pakkuja registrikood 74001073 Pakkuja juriidiline aadress Ülikooli 18, 50090 Tartu Pakkuja esindaja lepingu allkirjastamisel Siret Rutiku, grandikeskuse juhataja Pakkuja kontaktisik / volitatud esindaja lepingu täitmisel - nimi Ruth Kalda, e-post [email protected], tel ning kontaktandmed 5698 5599 Pakkumuse maksumus kuluartiklite lõikes Kuluartikkel Ühik Ühiku hind Ühiku arv KOKKU (eurot) Etapp I: projekti ettevalmistavad tegevused, Eetikakomitee tund 30 300 9 000 loa taotluse koostamine, programmi loomise arutelude läbiviimine viie fookusvaldkonna osas, prioriteetsete arengusuundade kaardistamine, vastutusvaldkondade kokku leppimine, eesmärkide ja mõõdikute välja töötamine, kokku leppimine Etapp II: seminar erinevate valdkonna osapooltega, tund 50 200 10 000 õigusanalüüs, personaalmeditsiini teenuste arendamise innovatsioonimudel(id) koostamine projekti ekspertide poolt, selle kooskõlastamine eri osapooltega, õigusanalüüsi teostamine Etapp III: personaalmeditsiini pikaajaline programmi tund 50 169 8 500 koostamine projektis töötavate ekspertide poolt, õigusanalüüsi lõpetamine, programmi tutvustamine infopäeval Projektijuhtimine tund 50 49,8 2 490 Pakkumuse maksumus (ilma käibemaksuta) 29 990 Käibemaks: 5 998 Pakkumuse kogumaksumus (käibemaksuga) 35 988 1. Kinnitame, et pakutav hind sisaldab kõiki tasusid ning pakkuja on teadlik, et tal ei ole õigust täiendavale tasule pakkumuse lähteülesande alusel tehtava töö eest. 2. Kinnitame, et pakkumus on jõus vähemalt väikeostu dokumendis märgitud tähtaja. 3. Kinnitame, et pakkuja on teadlik, et hankija ei kasuta arveldamises ettemaksu. 4. Kinnitame, et pakkuja on teadlik, et tal tuleb märkida pakkumuses, milline teave on pakkuja ärisaladus ja põhjendada seda ning selle nõude mittetäitmisel kannab pakkuja riisikot, et hankija avalikustab pakkumuse sisu, mida ei ole ärisaladuseks märgitud. Pakkuja: Tartu Ülikool Pakkuja esindaja: Siret Rutiku, grandikeskuse juhataja /allkirjastatud digitaalselt/  KÄSUNDUSLEPINGU NR 1.8-2/2175-1 ERITINGIMUSED Eesti Vabariik, Sotsiaalministeeriumi kaudu, registrikood 70001952, asukoht Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn, keda esindab Maarjo Mändmaa (edaspidi nimetatud „käsundiandja“) ja Tartu Ülikool, registrikood 74001073, asukoht Ülikooli 18, 50090 Tartu, keda esindab rektori 29.12.2017 käskkirja nr 19 alusel grandikeskuse juhataja Siret Rutiku (edaspidi nimetatud “käsundisaaja”), edaspidi koos nimetatud „pooled“ ja eraldi „pool“, sõlmisid käesoleva käsunduslepingu (edaspidi “leping”) alljärgnevas: 1. Lepingu objekt Lepingu objektiks on käsundisaaja poolt „Personaalmeditsiini pikaajalise programmi loomine aastateks 2024-2034“ (edaspidi „teenused“). Teenuste täpsem kirjeldus on toodud käsundisaaja 25.04.2023 esitatud pakkumuses (lisa 1). 2. Teenuste osutamise aeg ja tähtpäevad Käsundisaaja kohustub osutama lepingu objektiks olevad teenused 30 nädalat alates lepingu sõlmimisest. Teenuste osutamise täpsem ajakava lepitakse poolte poolt eraldi kokku. 3. Lepingu hind 3.1. Lepingu alusel käsundisaaja poolt osutatavate teenuste kogumaksumuseks on 35 988 eurot koos käibemaksuga (edaspidi nimetatud „lepingu hind“). 3.2. Lepingu hind tasutakse käsundiandja volitatud esindaja kinnitatud üleandmise-vastuvõtmise akti alusel esitatud arve alusel ühe maksena peale teenuse osutamist. 3.3. Käsundisaaja esitab Käsundiandjale arve e-arvena. E-arvet on võimalik saata e-arvete operaatori vahendusel. E-arve loetakse laekunuks selle operaatorile laekumise kuupäevast. 4. Volitatud esindajad 4.1. Käsundiandja volitatud esindajaks lepingu täitmisega seotud küsimustes on Ingrid Ots-Vaik, e-post [email protected], või teda asendav isik. 4.2. Käsundisaaja volitatud esindajaks lepingu täitmisega seotud küsimustes on Ruth Kalda, e-post [email protected]. 5. Lepingu lisad Lepingu juurde kuuluvad allkirjastamise hetkel lisadena alljärgnevad dokumendid: 5.1. Lisa 1 – Pakkumus „Personaalmeditsiini pikaajalise programmi loomine aastateks 2024- 2034“. 6. Muud sätted 6.1. Lepingu osaks on lisaks käesolevatele eritingimustele ja nende lisadele käsunduslepingute üldtingimused. Käsundisaaja kinnitab, et on üldtingimustega tutvunud paberkandjal või elektroonselt Sotsiaalministeeriumi kodulehel aadressil: https://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/sisekomm/kasunduslepingute_uldtingimused.pdf. Pooled kinnitavad, et kõik üldtingimused on nende poolt eraldi läbi räägitud, need on mõistlikud ega saa seetõttu olla tühised. 6.2. Kui konkreetsest sättest ei tulene teisiti, tähendab mõiste „leping” lepingu eritingimusi ja üldtingimusi koos kõikide lisadega. Lepingu dokumentide prioriteetsus on järgmine: eritingimused (I), lepingu lisad (II) ja üldtingimused (III). Vastuolude korral lepingu dokumentide vahel prevaleerib prioriteetsem dokument. Lepingu sõlmimisega kaotavad kehtivuse kõik käsundisaaja hinnapakkumises või muus sarnases dokumendis sisalduvad tingimused niivõrd, kuivõrd need on vastuolus lepingu eritingimuste ja üldtingimustega. 6.3. Leping allkirjastatakse digitaalselt. Käsundiandja Käsundisaaja /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Tel: 626 9301 Tel: 737 6215 E-post: [email protected] E-post: [email protected]