Terviseameti üürilepingu muudatuse tegeliku maksumuse kooskõlastamine (Kohtla-Järve, Kalevi 10)

Muudatus nr 5 23.12.2013 sõlmitud üürilepingule nr Ü6242/13 KOKKULEPE ÜÜRILEPINGU MUUTMISEKS Riigi Kinnisvara AS , registrikood 10788733, asukoht Tartu mnt 85, Tallinn 10115 (edaspidi nimetatud üürileandja ), mida esindab põhikirja alusel juhatuse esimees Kati Kusmin ja Terviseamet , registrikood 70008799, asukoht Paldiski mnt 81, Tallinn 10617 (edaspidi nimetatud üürnik ), mida esindab põhimääruse alusel peadirektor Birgit Lao, edaspidi eraldi või ühiselt nimetatud pool või pooled , võttes arvesse, et: poolte vahel on 23.12.2013 sõlmitud üürileping nr Ü6242/13 (edaspidi nimetatud leping ), mille kohaselt on üürnikul õigus kasutada Kohtla-Järvel Kalevi 10 asuvat üüripinda ; pooled sõlmisid 27.09.2021 lepingu lisa nr 6.2 „Parendustööde teostamise kokkulepe nr 2“ (edaspidi nimetatud lisa nr 6.2 ), mille kohaselt üürileandja teostab üüripinnal kokkulepitud mahus vajalikud pisiparendustööd; valminud on lepingu lisa nr 6. 2 alusel teostatud pisiparendustööd, mis on 04.10.2022 sõlmitud aktiga üürnikule 01.09.2022 üle antud ning selgunud on pisiparendustööde tegelik maksumus 44 959 eurot ( nelikümmend neli tuhat üheksasada viiskümmend üheksa eurot ) ilma käibemaksuta, millest arvutatakse ma ha remondikomponent 10 754 (kümme tuhat seitsesada viiskümmend neli) eurot ning millele lisandub RKASi projektijuhtimise kulu summas 2 394,35 eurot ( kaks tuhat kolmsada üheksakümmend neli eurot ja kolmkümmend viis senti ) . Eeltoodust tulenevalt hüvitab üürnik kapitalikomponendi maksetena 36 599,35 eurot (kolmkümmend kuus tuhat viissada üheksakümmend üheksa eurot ja kolmkümmend viis senti) ilma käibemaksuta, mille alusel fikseeritakse kapitalikomponendi makse alates 01.0 1 .20 2 3 kuni 31. 12 . 20 32 ; pooled sõlmisid 21.06.2022 lepingu lisa nr 6.3 „Parendustööde teostamise kokkulepe“ (edaspidi nimetatud lisa nr 6.3 ), mille kohaselt üürileandja teostab üüripinnal kokkulepitud mahus vajalikud pisiparendustööd ; valminud on lepingu lisa nr 6. 3 alusel teostatud pisiparendustööd, mis on 30.12.2022 sõlmitud aktiga üürnikule 27.12.2022 üle antud ning selgunud on pisiparendustööde tegelik maksumus 18 085,14 eurot ( kaheksateist tuhat kaheksakümmend viis eurot ja neliteist senti ) ilma käibemaksuta, mille alusel fikseeritakse kapitalikomponendi makse alates 01.01.2023 kuni 31.12.2027; üürileandja on 0 8 .03.2022 kirjaga teavitanud üürnikku lepingu tingimuste muutmisest alates 01.01.2023 ; poo led on kokku leppinud, et üürileandja teostab üüripinnal kokkulepitud mahus vajalikud pisiparendustööd, mistõttu sõlmivad pooled lepingu lisa nr 6. 4 . Kokkuleppe kohaselt üürnik hüvitab pisiparendustööde maksumuse kapitalikomponendi maksetena perioodil 01.01.202 4 – 31.12.202 8 ; pooled on kokku leppinud hoone kasutamise korras ning lisavad lepingule lisa nr 5 „Hoone sisekorraeeskiri“ , leppisid kokku alljärgnevas (edaspidi nimetatud kokkulepe ): Muuta lepingu lisa nr 3 „Üür ja kõrvalteenuste tasu“ ning asendada see alates 01.0 1 .202 3 käesoleva kokkuleppe lisaga nr 1 . Lisada lepingule lisa nr 6. 4 „Parendustööde teostamise kokkulepe“ kokkuleppe lisas nr 2 toodud kujul. Lisada lepingule lisa nr 5 „Hoone sisekorraeeskiri“ kokkuleppe lisas nr 3 toodud kujul. Jätta ülejäänud lepingu tingimused muutmata. Poolte esindajad kinnitavad, et nende volitused kokkuleppe sõlmimiseks on kehtivad, ei ole esindatava poolt tagasi võetud ega tühistatud ning neil on kõik õigused ja kooskõlastused kokkuleppe sõlmimiseks esindatava nimel. Kokkulepe on koostatud ja allkirjastatud digitaalselt. Kokkulepe jõustub viimase digiallkirja andmise kuupäevast arvates. Kokkuleppele lisatud lepingu lisa d : Lepingu lisa nr 3 - Üür ja kõrvalteenuste tasu Lepingu lisa nr 6. 4 - Parendustööde teostamise kokkulepe Lepingu lisa nr 5 – Hoone sisekorraeeskiri Üürileandja Üürnik (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Kati Kusmin Birgit Lao juhatuse esimees peadirektor Riigi Kinnisvara AS Terviseamet Lisa 5 üürilepingule nr Ü6242/13 HOONE SISEKORRAEESKIRI Aadress: Kalevi 10, Kohtla-Järve Registriosa nr: 1498407 Katastritunnus: 32212:001:0057 Hoone nimetus: Terviseamet E hitisregistri kood: 102010593 administratiivhoone ja laboratoorium Üürileandja : Riigi Kinnisvara AS SISUKORD TOC \o "1-3" \h \z \u 1. ÜLDSÄTTED PAGEREF _Toc460252971 \h 2 2. VALVEKORRALDUS JA POSTI LIIKUMINE PAGEREF _Toc460252972 \h 2 3. HOONE JA KINNISTU INFOTAHVLID, REKLAAM PAGEREF _Toc460252973 \h 2 4. PARKIMISE KORRALDUS PAGEREF _Toc460252974 \h 3 5. ÜHISKASUTATAVATE RUUMIDE KASUTUSKORD PAGEREF _Toc460252975 \h 3 6. KÄITUMINE OHUOLUKORDADES PAGEREF _Toc460252976 \h 3 7. KÄITUMINE PUUDUSTE, RIKETE, AVARIIDE KORRAL PAGEREF _Toc460252977 \h 4 8. SISEKLIIMA JA TEHNOSÜSTEEMIDE HOOLDUS PAGEREF _Toc460252978 \h 4 9. HEAKORD HOONES JA TERRITOORIUMIL PAGEREF _Toc460252979 \h 5 10. SUITSETAMINE HOONES JA TERRITOORIUMIL PAGEREF _Toc460252980 \h 6 11. KESKKONNASÄÄSTLIKU KÄITUMISE PÕHIMÕTTED PAGEREF _Toc460252981 \h 6 SISEKORRAEESKIRJA LISAD PAGEREF _Toc460252982 \h 7 ÜLDSÄTTED Eesmärk Ühtsete normide ja käitumisreeglite kehtestamine hoone kasutajatele . Sisekorraeeskiri on hoone üürilepingu lahutamatu lisa. Kehtivus Eeskiri kehtib kõigi juriidiliste ja füüsiliste isikute suhtes, kes hoonet kasutavad. Hoone üürnikel on kohustus tutvustada hoone sisekorra eeskirj a ja selle lisasid oma töötajatele ning nõuda normidest kinni pidamist . Hoone üürnikud peavad tagama, et ka nende külalise d lähtuvad kehtivatest eeskirjadest . Tekkivate k üsimuste lahendamine Lepingulistes küsimustes toimub lahendamine ü ürilepingu alusel määratud kontaktisik ute kaudu . Rikete, avariide ja puuduste korral palume pöörduda RKAS-i klienditoe poole E-R kell 8 : 00 – 1 8 : 00 , tel (+372) 605 0000, [email protected] VALVEKORRALDUS JA POSTI LIIKUMINE Lahtiolekuajad klientidele Reguleerib ü ürnik. E-R 8:00-16:00 L- suletud P- suletud L ahtiolekuajad töötajatele Reguleerib ü ürnik. 5 päeva nädalas 8h, vajadusel on labor lahti kuni 17:00 (labor I korrusel töötab vajadusel ka nädalavahetustel) Tehniline valve Hoone võetakse valvest maha hommikul esimese töötaja poolt Hoone valvestab töötaja, kes lahkub hoonest viimasena Mehitatud valve Hoone s puudub mehitatud valve Käitumine häire korral T urvafirmale on k ontaktisikuks ja objekti sõidab kontrollima üürniku poolne selleks vastava ala volitatud isik . Üürnik esitab volitatud isikute nimed enne teenuse algust. Valehäire korral helistada volitatud isikule . Läbipääsuvahendite haldamine Kaarte, võtmeid väljastab, võtab vastu ja peab nende üle arvestust hoone üürnik. Posti liikumine Reguleerib üürnik. HOONE JA KINNISTU INFO TAHVLID, REKLAAM Välireklaam Üürnikel puudub õigus iseseisvalt paigaldada hoone välisse ina le mistahes reklaame , teateid, kuulutusi . Kõik hoone välisseina l ja kinnistul paiknevad infoteated ja reklaamid (v.a teated infotahvlitel) tuleb eelnevalt ü ürileandja ga kooskõlastada. Majajuht Majajuhi olemasolul korraldab info kaasajastamise ja muutmise üürileandja . Üürniku kohustus on anda info t vajalike muudatuste kohta. Hoone infotahvel Olemasolu tagab üürileandja. Info kaasajastamise ja muutmise korraldab üürnik . Muud sildid Ainukasutuses üüripinnal korraldab i nfo (sh ruumide viidad ja sildid) kaasajastamise ja muutmise üürnik. PARKIMISE KORRALD US Parkimine ja parkimiskorraldus Üürnikul on õigus kasutada parkimiskohti vastavalt üürilepingus kokku lepitule. Parkimisel tuleb järgida tähistatud parkimiskorraldust . Parkla asukoht Parkla asub Kalevi 10 laboratooriumi vastas. Elektriauto laadimispunkt Puudub Jalg - ja tõukerataste parkimine Jalgrattaid võib parkida üksnes selleks ette nähtud kohtadele. Hoones: puudub Jalgrattaid ei tohi tuua hoonesse ÜHISKASUTATAVATE RUUMIDE KASUTUSKORD Ü hiskasutuses ruumid Kõik hoone kasutajad on kohustatud kasutama ühiskasutatavaid alasid nende otstarbest lähtuvalt ja vältima kasutam i st või kasutada laskm is t muul eesmärgil. Kui ruumid on ainukasutuses, siis lähtuda samuti eelkirjeldatud kasutuskorrast. KÄITUMINE OHUOLUKORDADES K aardistatud ohuolukorrad Loetelu tuvastatud ohuolukordadest on toodud sisekorraeeskirja l isas nr 1 „ Objekti riskikaart ja ohuolukordades tegutsemise juhised “ . Tegutsemine ohuolukordades Teavita viivitamatult Häirekeskust telefonil 112 ning seejärel hoone haldurit või RKAS-i kliendituge E-R kell 8 : 00 – 1 8 : 00, tel (+372) 605 0000 T eadlikkus t egutsemi sel tulekahju korral Üürileandja on seaduses nõutud objektidel kohustatud koostama ja ü ürnikule üle andma t ulekahju korral tegutsemise plaani koos evakuatsiooniskeemidega. Üürnik on kohustatud kõigile töötajatele tutvustama tulekahju korral tegutsemis e plaani ja evakuatsiooniskeeme ning ü ürileandja nõudmisel esitama dokumendiga tutvunute allkirjadega nimekirja. Üürnik on kohustatud määrama hoones tuleohutuse ja evakuatsiooni eest vastutavad isikud ning ATS keskuse igapäevase vaatleja . Vaatleja täidab oma kohustusi üksnes tööajal. Üürnik ja üürileandja ( sh üürileandja lepingupartnerid) on kohustatud rakendama tulekahju tekkimist vältivaid meetmeid ning hoiduma tegevusest, mis võib põhjustada tulekahju . Lahtise tule kasutamine hoones on keelatud. Üürnik on kohustatud kirjendama ATS-süsteemi päevikus tulekahjuteadete osa. Ülejäänu d päeviku täitmise kohustus on ü ürileandjal. Üürnik ja üürileandja (sh üürileandja lepingupartnerid) on kohustatud tagama evakuatsiooniteede nõuetekohase vabana hoidmise. Üürnikul on kohustus teostada pidevat kontrolli tema valduses olevate ruumide ja seadmete kasutamise ohutuse ja nõuetekohasuse üle. Tulekustutus - vahendid Üürileandja on kohustatud tagama ehitises nõutavate tuleohutuspaigaldiste (paigaldised, mis on mõeldud tulekahju avastamiseks, tule ja suitsu piiramiseks, evakueerumiseks ja päästemeeskondade ohutuse tagamiseks ning esmased tulekustutusvahendid) olemasolu ja korras oleku. Üürnik on kohustatud rakendama tulekahju leviku takistamiseks ja tulekahju kustutamiseks esmaseid meetmeid ning tagama töötajatele tuleohutuspaigaldiste ja päästevahendite kasutamisoskuse . Teoreetiline tulekahjuõppus Üürnik on kohustatud korraldama töötajale enne tööle asumist või töö vahetamist töökohale ja ametile vastava tuleohutusalase juhendamise . Üürileandja on kohustatud läbi viima iga-aastase evakuatsiooni- ja tulekahjuõppuse teoreetilise koolituse kui antud kohustus tuleneb seadusest . Üür nik on kohustatud üürileandja nõudmisel esitama juhendamise ja teoreetilise koolituse dokumentatsiooni ja osalejate allkirjadega nimekirja. Üürniku tellimusel võib ü ürileandja eraldi kokkuleppe alusel korra ldada teoreetilise õppuse . Praktiline tulekahjuõppus Üürileandja on kohustatud läbi viima iga-aastase evakuatsiooni- ja tulekahjuõppuse praktilise osa hoonetes , kus kohustus tuleneb seadusest . Üürnik on kohustatud osalema iga-aastasel evakuatsiooni- ja tuleka h juõppuse praktilisel osal. Üürileandja on kohustatud koostama ja esitama enesekontrolli tuleohutus aruande Päästeametile hoonetes , kus kohustus tuleneb seadusest . Üürnik on kohustatud esitama ü ürileandjale hoone kasutamisega ja kasutajaga seotud informatsiooni, mis on vajalik enesekontrolli aruande koostamiseks. KÄITUMINE PUUDUSTE, RIKETE, AVARIIDE KOR RAL Info edastamine RKAS klienditoele E-R kell 8:00 – 18:00 , tel (+372) 605 0000, e-post [email protected] Teade peab sisaldama järgmist infot: Hoone aadress Probleemi täpne asukoht (nt : korrus ja kabinet i number ) Probleemi kirjeldus Teavitaja nimi ja kontakt Väljaspool tööaega on esmaseks kontaktisikuks hoone haldur . K ui telefon ei vasta, siis palume kontakteeruda sisekorraeeskirja Lisas nr 2 „ Avariide ja mittevastavuste likvideerimise kord “ toodud töövõtja kontaktisikutega. Avariide likvideerimine väljaspool tööaega Avarii korral väljaspool tööaega tagab juu rdepääsu hoonele üürniku esindaja . Teavitamise kohustus Üürnikul on kohustus rikkest, avariist ja k eskkonnaintsidendist teavitada ü ürileandjat viivitamatult sellest teada saamisel , puudusest on kohustus teavitada 24 h jooksul . SISEKLIIMA JA TEHNOSÜSTEEMID E HOOLDUS Sisekliima Sisekliima vastab hoone ehitamise või rekonstrueerimise hetkel kehtinud standarditele. Kütteperioodi ruumiõhutemperatuur ei ole madalam kui 21 ° C (kui välisõhk ei ole madalam kui -22 ° C). Jahutusseadmetega hoones jahutusperioodil ruumitemperatuur ei ole kõrgem kui 25 ° C (kui välisõhk ei ole kõrgem kui 27 ° C). Hoones puuduvad õhuniisutusseadmed. Talvetingimustes nädala keskmine õ huniiskus jääb tavaliselt vahemikku 25-45%, suvetingimustes 30-70%. Õhu niiskus muutub loomulikul teel vastavalt aastaajale. Hoones on sund ventilatsioon. Sundventilatsiooniga hoones tagab Üürileandja projekteerimisjärgse õhuvahetuse . Üürnikul on keelatud ventilatsiooniavasid iseseisvalt reguleerida, esemeid ava ette, külgedele või torude sisse paigutada. Tehnosüsteemide h ooldus , ümberehitus Tehnosüsteemide hooldust korraldab ü ürileandja . Üürnikul ei ole ü ürileandja nõusolekuta õigust siseneda tehnoruumidesse (v.a üüripinna hulka kuuluvad tehnoruumid), reguleerida või seadistada tehnosüsteeme, mis ei ole otseselt ette nähtud regu leerimiseks või seadistamiseks ü ürnikule ega teha muid toiminguid, mis mõjutavad või võivad ebamõistlikult mõjutada üüripinna energiakulu suurenemist või tehnosüsteemide korrasolekut . Reguleerimise vajadusest tuleb teavitada RKASi kliendituge. Eelnimetatud keeldu ei kohaldata juhul, kui ü ürniku tehnoruumidesse sisenemise v ajadus on tingitud avariist ja ü ürnik täidab lepingu punkti st, kasutuskorrast või üürilepingust tulenevat kohustust või kui sisenemine on muul moel vajalikult põhjendatud. P õhjendatud vajaduseks ei loeta ü ürniku soovi iseseisvalt reguleerida või seadistada tehnosüsteeme. Kommunikatsioonide ja süsteemide ümberehitamine võib toimuda ainult ü ürileandja loal ja vajaliku dokumentatsiooni olemasolul. Piirangud hoolduse läbiviimisel Hooldustöid tuleb teostada hoone üürnikku võimalikult vähe häirival viisil. Hoonesse sisenemisel teavitab hooldaja saabumisest ü ürnik k u, kelle üüripinda konkreetne hooldus puudutab, tutvustab ennast ja selgitab milliseid hooldustöid teeb. Hooldustööde valmimisel teavitab lahkumisel ü ürnik k u. Üürileandja esitab üürniku soovil alltöövõtjate kontaktid. Müra tekitavad ja üürniku igapäevast tööd segavad tööd tuleb üürnikuga kooskõlastada. Hoone ruumidesse nii I ja II korrusel pääsevad hooldustöötajad ainult T erviseameti töötaja loal/saatel (tööajal on maja välisuksed lukustatud - fonolukk ). Tehnosüsteemide ekspluatatsioon Kanalisatsiooni ei ole lubatud valada söövitavaid, ummistavaid vedelikke, toidujäätmeid. Kanalisatsiooni ei ole lubatud visata mittelahustuvaid pabertooteid (nt paberkäterätikud) ja hügieenisidemeid. Mehaanilise sissepuhke - ja väljatõmbeventilatsiooni korral tuleb vältida akende avamist. Hoone elektrienergia tarbijad peavad jääma lubatud tarbimisvõimsuste piiridesse, seega täiendavate küttekehade jt suure võimsusega tarbimisal likate kasutamine võib toimuda ü ürileandja loal. HE A KORD HOONES JA TERRITOORIUMIL Üldreeglid Jäätmekorraldus järgib kohaliku omavalitsuse kehtivaid prügiveoeeskirju. Kõigil hoone kasutajatel on kohustus järgida head tava , käituda heaperemehelikult, hoida puhtust sise ruumides ja territooriumil ning mitte kahjustada tahtlikult ü ürileandja vara. Piirangud heakorra osutamisel Üürileandja esitab ü ürniku soovil alltöövõtjate kontaktid. Müra tekitavad ja üürniku igapäevast tööd segavad tööd tuleb üürnikuga kooskõlastada. Terviseameti töötaja loal Jäätmete kogumine (hoidmine) Jäätmed kogutakse ainult selleks ettenähtud kohtades. Prügikastidesse ja nende juurde on keelatud panna suuregabariidilisi esemeid, keskkonnale ohtlikke jäätmeid (nende äravedu toimub eraldi kokkuleppe alusel ü ürileandjaga). Riigilipu heiskamine Heiskamist korraldab ning l ipu olemasolu ja puhtuse tagab ü ürileandja. Lipp heisatakse vastavalt kehtivatele õigusaktidele. Leinapäeval korraldab üürileandja lippude heiskamise poolde masti. Kui hoonel puudub lipumast, siis seotakse lipu külge leinalint. Muud e lip p ud e heiskamine Muude lippude heiskamine peab olema ü ürileandjaga kooskõ lastatud. Heiskamist korraldab ü ürileandja vaid juhul, kui selles on üürilepingus kokku lepitud. Lipu olema solu ja puhtuse tagab ü ürnik, v . a juhul kui üürilepingus on teisiti kokku lepitud. SUITSETAMINE HOONES JA TERRITOORIUMIL Suitsetamise lubamine Suitsetamine (sh ka e-sigaret ) on hoones rangelt keelatud. Suitsetamine on lubatud üksnes selleks ette nähtud ruumi ( de ) s. Suitsuruum hoones puudub . Välisterritooriumil on lubatud suitsetam ine eraldatud suitsetamiskohas. KESKKONNASÄÄSTLIKU KÄITUMISE PÕHIMÕTTED Elektrienergia E lektrienergia säästmiseks tuleb töötajatel ja hoonet teenindavatel isikutel tööruumist lahkudes kustutada töökoha valgustus (kus võimalik). K onditsioneeri olemasolul v ältida olukorda, kus konditsioneer töötab ja aken on avatud. Tööruumist lahkudes võimalusel konditsioneer välja lülita da . Energia kokkuhoiu eesmärgil on soovitav arvutid tööpäeva lõpus välja lülitada või seadistada nii, et oleks tagatud arvutite puhkerežiim . Selline käitumine aitab suveperioodil vähendada ka hoone jahut amise vajadust. Energiasäästu põhimõtted kehtivad üürileandjale ja üürnikule, kes vastutavad enda ja nende alltöövõtjate säästliku energiatarbimise eest. Energia küttele K ütteperioodil tuleb vältida olukorda, kus aken on pikalt avatud . Tarbevesi Vett tuleb kasutada säästlikult. Jäätmed Tekkivaid jäätmeid tuleb sorteerida vastavalt sisekorraeeskirja l isale nr 3 „ Jäätmete sorteerimise juhend “ . Ohtlik ud ja muud erilahendusi vajavad jäätmed (patareid, akud, kemikaalid, ravimid) tuleb viia spetsiaalsesse kogumiskohta. Paber Paberkäterättide ja wc-paberi olemasolu tagab üürileandja. Paber it tuleb kasutada säästlikult. SISEKORRAEESKIRJA L ISAD Objekti riskikaart ja ohuolukordades tegutsemise juhised Avariide ja mittevastavuste likvideerimise kord Jäätmete sorteerimise juhend Kalevi tn 10, Kohtla-Järve Terviseamet Avariide ja mittevastavuste likvideerimise kord Avariide, rikete ja puuduste Riigi Kinnisvara AS klienditugi 1. edastamine tööpäevadel 8:00-18:00 tel (+372) 605 0000 [email protected] Väljaspool tööaega Kristo Peri 2. edastatakse teated objekti haldurile (soovitavalt ainult tel (+372) 56 572 200 avarii korral) Kui on tekkinud avarii ja eespool nimetatute telefonid ei vasta, 3. on õigus kutsuda välja järgnevas nimekirjas toodud ettevõtted Vesi ja kanalisatsioon Küte AS Comfort AE tel. +372 51 30 333 Elekter Ventilatsioon Nõrkvoolusüsteemid AS G4S Eesti tel. +372 1911 (ATS, valve, jne) Heakord SOL Baltics OÜ tel. +372 56 875 803 Tehniline valve AS G4S Eesti tel. +372 1911 Avariide, rikete ja puuduste lokaliseerimise/likvideerimise aeg Avarii Avarii lokaliseerimine toimub 2 h jooksul pärast avariiteate vastuvõtmist. Avarii on selline rike, mis ohustab kas 2 h jooksul inimelusid või on tekitanud või tekitab olulist materiaalset kahju, sh ka keskkonnale. Rike Rikke lokaliseerimine toimub 48 h jooksul pärast rikketeate vastuvõtmist. Rikke tulemusel (üldjuhul) seade või 48 h jooksul süsteem (paigaldis) kas seiskub või jätkab tööd nõuetele mittevastavalt või mitteusaldusväärselt; rikke ilmnemisega ei kaasne otsest ohtu inimeludele või (olulist) materiaalset kahju, häiritud on normaalne töö- ja elukorraldus hoones ning selle üksikutes ruumides kasvab avarii tekke oht. Puudus Puuduste likvideerimine toimub hiljemalt 72 h jooksul pärast teate vastuvõtmist. Puudus on mittevastavus 72 h jooksul ettenähtud tingimustele, sh kokkulepete ja/või kohustustele; puudus ei pea kaasa tooma ei süsteemi seiskumist ega rikke/avarii otsese kahju tekkimist, puuduse ilmnemine on üldjuhul aluseks tingimusliku tehnohoolduse tegemisele.  Jäätmete sorteerimise juhend Biojäätmed Pakend Paber/papp Olmejäätmed • tahked toidujäätmed • plastpakend • ajalehed ja ajakirjad • kõik, mis ei • taimed • tetrapakend • pappkastid ja -karbid kvalifitseeru muu • kohvi- ja teepaks • metallpakend • paberist ja papist kategooria alla • kätekuivatuspaberid • klaaspakend pakendid • kile ja pakendid • määrdunud pakendid • vettinud paber/papp • ohtlikud jäätmed • nahk ja tekstiil • kummist tooted • paber/papp, mis • vedelad toidujäätmed • ohtlike ainete sisaldab muud pakendid materjali Ohtlikud ja muud erilahendusi Eemalda kileümbris. Pakendid peavad olema Kõik materjalid peavad vajavad jäätmed (patareid, akud, Vajadusel nõruta enne puhtad ja tühjad enne olema kuivad ja puhtad. kemikaalid, ravimid) tuleb viia äraviskamist, et vältida jäätmete kogumise kasti spetsiaalsetesse kogumis- liigset niiskust. viskamist. kastidesse.  Lisa nr 6. 4 23.12.2013 sõlmitud üürilepingule nr Ü6242/13 P ARENDUSTÖÖDE TEOSTAMISE KOKKULEPE Riigi Kinnisvara AS , registrikood 10788733 , asukoht Tartu mnt 85 , Tallinn 1 0115 (edaspidi nimetatud üürileandja ), mida esindab põhikirja alusel juhatuse liige Kati Kusmin ja Terviseamet , registrikood 70008799, asukoht Paldiski mnt 81, Tallinn 10617 (edaspidi nimetatud üürnik ), mida esindab põhimääruse alusel peadirektor Birgit Lao, edaspidi eraldi või ühiselt nimetatud pool või pooled , võttes arvesse, et: poolte vahel on 23.12.2013 sõlmitud üürileping nr Ü6242/13 (edaspidi nimetatud leping ), mille kohaselt on üürnikul õigus kasutada Kohtla-Järvel Kalevi 10 asuvat üüripinda ; pooled on kokku leppinud, et üürileandja teostab üüripinnal kokkulepitud mahus vajalikud pisiparendustööd , leppisid kokku alljärgnevas (edaspidi nimetatud kokkulepe ): Eesmärk ja tähtaeg Pooled on kokku leppinud, et üürileandja teostab üüripinnal pisiparendustöödena kokkuleppe lisas nr 1 kirjeldatud tööd ning hangib lisas nr 2 loetletud sisustuse (edaspidi ühiselt nimetatud parendus tööd ). Parendustööde täpsem sisu ja maht lepitakse poolte poolt kokku parendustööde teostamiseks korraldatavates riigihangete alusdokumentides (edaspidi nimetatud hankedokumendid ), arvestades seejuures parendustööde teostamiseks vajalike rahaliste vahendite olemasolu . Kokkuleppega reguleeritakse p oolte vaheline koostöö lähtuvalt k okkuleppe eesmärgist ning poolte kohustused ja õigused . Üürileandja on kohustatud teostama parendustööd ja andma need üürnikule üle hiljemalt 31.12.2023 tingimusel , et ei esine kokkuleppe punkti 6.2 alapunktides kirjeldatud tähtaegu edasilükkavaid asjaolusid. Üürileandja on kohustatud: korraldama ja finantseerima parendustööd vastavalt kokkuleppe lisale nr 1. Eeldatav parendustööde maksumus koos reserviga on 35 000 ( kolmkümmend viis tuhat ) eurot, millele lisandub käibemaks . Üürile lisanduvate kapitalikomponentide (vastavalt punktidele 7 ja 8) arvutamise aluseks olev eeldatav kogumaksumus on 37 450 ( kolmkümmend seitse tuhat neli sada viis kümmend ) eurot, millele lisandub käibemaks ning mis lisaks eelnevalt toodud maksumusele on arvestatud koos üürileandja projektijuhtimise kulude ja üürileandja finantseeritava parendustööde teostamise aegse omakapitali ja võõrkapitali intressikuluga . Parendustööd e täpne maksumus selgub pärast parendustööd e lõppemist. Juhul, kui parendustööd e eeldatav maksumus suureneb, kooskõlastab üürileandja selle eelnevalt üürnikuga ning pooled sõlmivad vajadusel kokkuleppe muudatuse; parendustööd e teostamise korraldamisel kinni pidama kokku lepitud tähtaegadest ning korraldama parendustööd e ning sellega kaasnevate tegevuste teostamist efektiivselt, üürniku jaoks parimal võimalikul viisil , seejuures kooskõlasta des üürnikuga vajalikud elektri, vee või muud katkestused vähemalt 2 (kaks) päeva enne katkestust, saavutamaks kvaliteetne tulemus optimaalsete kulutustega ning arvestades hilisemate ekspluatatsioonikuludega. Kui üürnik ei anna kooskõlastust, tuleb üürileandjal pakkuda üürnikule välja alternatiivne aeg katkestuse läbi viimiseks ; koostama parendustööd e hankedokumendid ning kooskõlastama hankedokumentide tehnilise kirjelduse üürnikuga enne hanketeate avaldamist või pakkumuse esitamise ettepaneku esitamist kvalifitseeritud taotlejatele. Üürnikul ei ole õigust hankedokumentide kooskõlastamisest ebamõistlikult keelduda ; mitte tegema muudatusi või täiendusi üürnik u poolt kooskõlastatud parendustööd e lahendustes ilma üürnik u kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekuta, kusjuures üürnik ul ei ole õigust nõusoleku andmisest ebamõistlikult keelduda, sealhulgas ei ole õigust nõusoleku andmisest keelduda, kui mõni vastav muudatus osutub vajalikuks õigusaktides sätestatud nõuete või asjaomase haldusorgani poolt seatu d tingimuste täitmiseks; vaatama 5 (viie) tööpäeva jooksul läbi ettepanekud parendustööd e muutmiseks (sh eelnevalt kokkulepitust erinevate või määratlemata materjalide kasutamiseks) ning parendustööd e teostamist rahaliselt, ajaliselt või muul viisil oluliselt mõjutavate ettepanekute puhul esitama üürnik ule selliste ettepanekute kohta põhjendatud kaalutlused koos täiendava raha- ja ajakulu või muude oluliste tagajärgede äranäitamisega ; üürniku nõudmisel andma aru parendustööd e teostamise käigust ning võimaldama üürniku esindajal igal ajal teostada kontrolli teostatavate parendustööd e mahu ja kvaliteedi, samuti kasutatavate materjalide, seadmete ja detailide vastavuse üle kokkulepitud parendustööd e lahendustele ja kooskõlastatud hankedokumentidele ; korraldama vastavalt vajadusele, sh üürniku esindaja nõudmisel parendustööd e teostamisega seotud küsimustes nõupidamisi ning kaasama parendustööd e teostamisega seotud nõupidamistele üürniku esindaja; teatama esimesel võimalusel kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis üürnik u esindajale parendustööd e valmimise lõpptähtaja muutmise soovist, tähtaja muutumise põhjustest ja sellega kaasnevatest riskidest; koostama ja säilitama töid puudutavad dokumendid (poolte vahel sõlmitud kokkulepped, aktid, koosolekute protokollid ja üürnik uga kooskõlastatud dokumendid) ja esitama need üürnik ule tutvumiseks vastava nõude saamisest 5 (viie) tööpäeva jooksul. Üürileandja l on õigus: saada üürnik ult parendustööd e teostamiseks vajalikku informatsiooni ja lähteandmeid; teha iseseisvalt muudatusi või täiendusi parendustööd e lahenduses, juhul kui üürnik ei ole eelnimetatud muudatuse või täienduste tegemise kooskõlastamise taotlusele vastanud kokkuleppe punktis 4.2 toodud tähtaja jooksul ning vastavad muudatused seisnevad erinevate materjalide või lahenduste kasutamises, mis on samaväärsed varem kooskõlastatud materjalide või lahendustega ; peatada või lõpetada parendustööd ega seotud toimingud juhul, kui üürnik ei täida kokkuleppe punkti 4 alapunktides nimetatud kohustusi ning nõuda üürnikult parendustööd ega seoses tekkiva kahju hüvitamist . Üürnik on kohustatud : esitama üürileandja nõudmisel parendustööd e teostamiseks vajalikud lähteandmed . Juhul kui lähteandmed on vastuolus või ebaselged, on üürileandja kohustatud küsima üürnikult vastavaid selgitusi; vastama kõikidele üürileandja kokkuleppe kohastele järelepärimistele, taotlustele (sh taotlused dokumentide kooskõlastamiseks), kirjadele jm nõuetele hiljemalt 5 (viie) tööpäeva jooksul või teatama sama tähtaja jooksul mõjuval põhjusel vastamise tähtaja pikendamisest või kooskõlastuse andmisest keeldumisest. Nõusoleku andmisest keeldumine peab olema mõistlikult põhjendatud ; esitama parendustööd e teostamisega seotud pretensioonid viivitamatult vastava asjaolu teadasaamisest . Üürnik ul on õigus : esitada parendustööd e teostamise ajal ettepanekuid kokkulepitud lahenduste muutmiseks; kontrollida parendustööd e teostamise käiku ning parendustööd e mahu ja kvaliteedi vastavust kokkulepitud lahendustele ning puuduste avastamisel nõuda nende kõrvaldamist; osaleda parendustööd e teostamisega seotud küsimustes korraldatud töörühma nõupidamistel ja saada nõupidamiste protokollid; nõuda üürileandjalt parendustööd ega seotud töörühma nõupidamiste kokkukutsumist; nõuda kokkuleppega reguleeritud dokumentidele (kokkuleppe punkt 4.2) vastamise tähtaja pikendamist, kui selleks on mõjuvad põhjused. Mõjuva põhjuse esinemise korral, mis tingib vastamise tähtaja piken emise , peab üürnik sellest üürileandjat teavitama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis avaldusele vastamise tähtaja jooksul. Üürniku teates tuleb näidata uus vastamise tähtaeg või tähtpäev ; nõuda parend ustöödega seotud toimingute peatamist või lõpetamist juhul, kui üürileandja ei täida kokkuleppe punktis 2 nimetatud kohustusi. Juhul , kui üürileandja tehtud toimingud ei lähtu üürniku poolt kooskõlastatud hankedokumentide tehnilisest kirjeldusest või kokkuleppe punktis 4.2 toodud kooskõlastustest (v.a kokkuleppe punktis 3.2 toodud juhul), ei ole üürnikul kohustust vastava toimingu või muudatuse tõttu tekkinud parend ustööde kallinemist üürileandjale hüvitada ja vastavaid kulutusi ei arvestata üüri kapitalikomponendi arvutamisel kapitali algväärtuses . Üürnikul on põhjendatud vajadusel õigus nõuda eelnimetatud dokumentidega vastuolus olevate parendustööde ümbertegemist üürileandja kulul; mistahes üürniku õiguse kasutamisega ei võta üürnik endale vastutust tööde nõuetekohasuse eest. Üürnik vastutab siiski tema poolt üürileandjale antud juhiste eest, kui tegemist on parend ustööde valdkonda kuuluva küsimusega, mille puhul on üürileandja juhtinud üürniku tähelepanu asjaolule, et üürniku juhise täitmine on ebamõistlik, kahjulik vm, kuid vaatamata sellele üürnik nõuab sellise juhise täitmist . Tähta ja pikenemine Üürileandja kohustub teostama parendustööd ning andma üüripinna üürniku kasutusse üleandmise-vastuvõtmise aktiga kokkuleppe punktis 1. 3 nimetatud tähtajaks ning kokkuleppe s sätestatud tingimustel. Kokkuleppe punktis 1. 3 nimetatud tähtaeg pikeneb ja üürileandja suhtes ei kohaldata leping ust, kokkuleppe st ega õigusaktidest tulenevaid õiguskaitsevahendeid seoses üüripinna üleandmise tähtaja edasilükkumisega, juhul kui parendustööd on ajutiselt takistatud ja/või viibivad, järgmistel põhjustel: parendustööd viibi vad või on takistatud üürileandjast mittesõltuvatel põhjustel (sh kõrvaldatava takistuse tõttu õigusaktiga nõutava loa, kooskõlastuse või muu nõusoleku saamisel) – tähtaeg lükkub edasi selle takistava põhjuse kõrvaldamisest tingitud parendustööd e kestuse pikenemise aja võrra ; üürnik viivitab kokkuleppe s sätestatud kohustuste täitmisega või on kokkuleppe punkti 5. 5 kohaselt pikendanud avaldusele vastamise tähtaega ja üürileandjal ei ole seetõttu võimalik täita kokkuleppega endale võetud kohustusi tähtaegselt – tähta eg lükku b edasi üürnik u kohustuse täitmisega viivitamise või pikendamise aja võrra ; riigihanke hankemenetluses esitatakse vaidlustus ja/ või kaebus, kuigi üürileandja on riigihanke hankemenetluse korraldamisel omapoolsed kohustused nõuetekohaselt täitnud ja esitatud vaidlustus või kaebus jäetakse rahuldamata või vaidlustuse/kaebuse esitaja loobub vaidlustusest/kaebusest – tähtaeg lükkub edasi vaidlustuse või kaebuse tõttu hankemenetluse pikenemise aja võrra; riigihanke hankemenetluses vastavaks tunnistatud pakkumuse esitanud isikud keelduvad hankelepingu sõlmimisest või kui hankelepingu sõlmimine ühegi pakkujaga ei ole osutunud võimalikuks pakkumuste jõusoleku tähtaja kestel üürileandjast mitteolenevatel põhjustel – tähtaeg lükkub edasi uue riigihanke ettevalmistamise ning hankemenetluse läbiviimise aja võrra , mis ei või olla pikem kui käesolevas kokkuleppes esmase hanke ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks ettenähtud aeg ; riigihanke hanke menetluses ei esitata ühtegi pakkumust või kui hankemenetluses pakkumuse esitanud pakkujad kõrvaldatakse hankemenetlusest, jäetakse kvalifitseerimata või kui pakkumus tunnistatakse mittevastavaks ja lükatakse tagasi või kui kõik esitatud pakkumused tuleb tagasi lükata põhjendamatult madala maksumuse või liiga kõrge hinna tõttu, mille tulemusena ei ole hankemenetluses ühtegi pakkumust, mille alusel hankelepingut sõlmida – tähtaeg lükkub edasi uue riigihanke ettevalmistamise ning hanke menetluse läbiviimise aja võrra , mis ei või olla pikem kui kokkuleppes esmase hanke ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks ettenähtud aeg ; kuigi üürileandja on omapoolsed kohustused nõuetekohaselt täitnud, esitatakse riigihanke hankemenetluses vaidlustus või kaebus, kuid vaidlustuse või kaebuse menetlemise ajal tunnistab üürileandja üürniku kirjalik ku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul (üürnik ei või seejuures nõusoleku andmisest põhjendamatult keelduda) hankemenetluse kehtetuks ilma vaidlustuskomisjoni või kohtu otsust ära ootamata, eesmärgiga vältida vaidlustusest või kaebusest või selle tagajärgedest tulenevaid kahjulikke tagajärgi üürileandjale ja/ või üürnikule (sh eesmärgiga vältida kokkuleppega kokku lepitud tähtaja liigset edasilükkumist) – tähtaeg lükkub edasi vaidlustuse või kaebuse tõttu hankemenetluse pikenemise aja võrra ning uue riigihanke ettevalmistamise ning hankemenetluse läbiviimise aja võrra , mis ei või olla pikem kui kokkuleppes esmase hanke ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks ettenähtud aeg ; riigihanke hankemenetluses esitatakse vaidlustus või kaebus, kuigi üürileandja on riigihanke hankemenetluse korraldamisel omapoolsed kohustused kõik nõuetekohaselt täitnud, kuid vaidlustus või kaebus rahuldatakse põhjusel, mis on tingitud riigihangete seaduse sätete mittevastavusest Euroopa Liidu direktiividele ja/ või Eesti Vabariigi põhiseadusele – tähtaeg lükkub edasi vaidlustuse või kaebuse tõttu hankemenetluse pikenemise aja võrra või uue riigihanke ettevalmistamise ning hankemenetluse läbiviimise aja võrra , mis ei või olla pikem kui käesolevas kokkuleppes esmase hanke ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks ettenähtud aeg ; üürnik soovib kokkulepitud parendustööd e lahenduste või kokkuleppe aluseks olevate põhimõtete muutmist – üürnik ja üürileandja lepivad kokku vajalike lisa parendustööd e teostamises (sh eeldatavas maksumuses) ning määravad vajadusel lisa parendustööd ele täiendava tähtaja. Kokkuleppe p unktis 6.2 sätestatu ei piira üürniku õigust nõuda seaduses või leping us sätestatud muu leppetrahvi maksmist ja kahju hüvitamist ning kasutada muid seadusest tulenevaid õiguskaitsevahendeid. Üürileandja teavitab üürnik ku viivitamatult kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, kui: e sine b kokkuleppe punktides 6.2.1 – 6.2.7 nimetatud mis tahes asjaolu ja seetõttu lükkub edasi kokkuleppe s sätestatud tähta eg (sellisel juhul on üürileandja kohustatud teates esitama tähtaja edasilükkumise põhjused koos seda tõendavate dokumentidega (olemasolul) ning näitama ajavahemiku, mille võrra kokkuleppe s sätestatud tähta eg edasi lükkub ) või esine b kokkuleppe punktis 6.2. 8 nimetatud asjaolu ja seetõttu on vajalik kokkuleppe s sätestatud tähta ja uuendamiseks täiendava kokkuleppe sõlmimine. Parendu stööd e kapitalikomponendi arv u tamise alused ja k ulude hüvitamine Pärast parendustööd e lõppemist ja nende üürnikule üleandmist sõlmivad pooled 2 (kahe) kalendrikuu jooksul üüris sisalduva parendustööd e kapitalikomponendi suuruse muutmiseks ja annuiteetmaksegraafiku asendamiseks leping u muutmise kokkuleppe ning lisa 3 muudatuse, milles täpsustatakse kokkuleppe punktis 7.2 kirjeldatud viisil leitud parendustööde kapitalikomponendi suurus (vastavalt üürileandja poolt tehtud parendustööde tegelikule maksumusele ) . Lepingu lõppemisel ja poolte vahel uue üürilepingu sõlmimisel võetakse käesoleva kokkuleppe alusel arv u tatud parendustööde kapitalikomponent arvesse uue üürilepingu järgse tasu arv es tamisel. Üüris sisalduv parendustööd e kapitalikomponent arvutatakse Vabariigi Valitsuse 26.01.2017 määruse nr 16 „Hoonestatud kinnisvara kasutuslepingute tingimused ja kasutustasu kujunemise alused“ lisa 2 (edaspidi lühendatult määruse lisa 2 ) punktis 1 toodud valemi alusel, arvestades järgmist: parendustööd e k apitalikomponendi makse kuude arvuks arvestatakse 60 ( kuuskümmend ) kuud alates parendustööde üürnikule üleandmise aastale järgneva aasta 1. jaanuarist , st eeldatavasti alates 01. 0 1 .202 4 lisandub üürile parendustööd e kapitalikomponent ; parendustööd e k apitali tulumäärana arvestatakse parendustööd e alguses üürileandja üldkoosoleku otsusega kinnitatud perioodilist tulumäära määruse lisa 2 punktis 2 sätestatu alusel, mis kokkuleppe allkirjastamise hetkel on 5,6 % ; parendustööd e k apitali algväärtus arvutatakse lähtudes järgmistest üürileandja kuludest: üürileandja poolt parendustööd e teostamiseks tehtavatest otsestest kuludest; vajadusel parendustööd e teostamisega kaasnevate teenuste (omanikujärelevalve, uuringud, ekspertiisid, liitumised, load jms) otsestest kuludest; õigusaktidest tulenevatest maksudest ja maksete kohustustest, mittetagastatavatest maksudest maksukohustuse tekkimise hetkel kogu lepinguperioodi jooksul, lõivudest, õigusaktidest tulenevatest muudest kohustustest jm; üürileandja projektijuhtimise kuludest, mille suuruseks on 7% (seitse protsenti) kokkuleppe punktides 7. 2. 3 .1 kuni 7 .2 . 3 .3 kirjeldatud otsestest kuludest ; üürileandja finantseeritavast parendustööd e teostamise aegsest omakapitali ja võõrkapitali intressikulust, mida arvestatakse kasutustasusse liitintressi meetodil kokkuleppe punktides 7. 2. 3 .1 kuni 7. 2. 3 . 4 kirjeldatud kuludest . P arendustööd e k apitali lõppväärtus on 0 (null) eurot . Sisustuse kapitalikomponendi arvutamise alused ja k ulude hüvitamine Pärast sisustuse üürnikule üleandmist sõlmivad üürnik ja üürileandja 2 (kahe) kalendrikuu jooksul üüris sisalduva sisustuse kapitalikomponendi suuruse muutmiseks ning sisustuse remonttööde komponendi lisamiseks ja annuiteetmaksegraafiku asendamiseks üürilepingu muutmise kokkuleppe ning lisa 3 muudatuse, milles täpsustatakse üürniku ja üürileandja kohustusi sisustuse korrashoiu osas ning kokkuleppe punktis 8 .2 kirjeldatud viisil leitud sisustuse kapitalikomponendi suurus (vastavalt üürileandja poolt hangitud sisustuse tegelikule maksumusele ) . Lepingu lõppemisel ja poolte vahel uue üürilepingu sõlmimisel võetakse käesoleva kokkuleppe alusel arv u tatud sisustuse kapitalikomponent arvesse uue üürilepingu järgse tasu arv est amisel. Sisustuse kapitali algväärtus kajastatakse üüris sisalduvas sisustuse kapitalikomponend i s , mis arvutatakse määruse lisa 2 punktis 1 toodud valemi alusel, arve stades järgmist: sisustuse kapitalikomponendi makse kuude arvuks arvestatakse 60 (kuuskümmend) kuud alates sisustuse üürnikule üleandmise aastale järgneva kalendriaasta 1. jaanuarist, st eeldatavasti alates 01.01.202 4 lisandub üürile sisustuse kapitalikomponent . Kapitali tulumäärana arvestatakse üürileandja üldkoosoleku otsusega kinnitatud perioodilist tulumäära määruse lisa 2 punktis 2 sätestatu alusel, mis kokkuleppe allkirjastamise hetkel on 5,6 %. Sisustuse kapitali algväärtus arvutatakse lähtudes järgmistest üürileandja kuludest: üürileandja poolt sisustuse hankimiseks ja paigaldamiseks tehtavatest otsestest kuludest; õigusaktidest tulenevatest maksudest ja maksete kohustustest, mittetagastatavatest maksudest maksukohustuse tekkimise hetkel kogu sisustuse komponendi makseperioodi jooksul, lõivudest, õigusaktidest tulenevatest muudest kohustustest jm; üürileandja projektijuhtimise kuludest , mille suuruseks on 7% ( seitse protsenti ) kokkuleppe punktides 8 .2.3.1 ja 8 .2.3 .2 kirjeldatud otsestest kuludest; üürileandja finantseeritavast sisustuse hankimise aegsest omakapitali ja võõrkapitali intressikulust, mida arvestatakse kasutustasusse liitintressi meetodil punktides 8.2.3.1 ja 8.2.3.3 kirjeldatud otsestest kuludest. Sisustuse kapitali lõppväärtus on 0 (null) eurot. Poolte esindajad ja töörühmade töökorraldus Pooled nimetavad oma volitatud esindajateks lepingulistes küsimustes: üürnik – Sille Parve (tel 794 3500, e-post: [email protected]) või teda asendav isik ; ü ürileandja – Maivi Suurmäe (GSM 5887 3438, e-post: [email protected] või teda asendav isik . Pooled nimetavad oma volitatud esindajateks tehnilistes küsimustes: üürnik – Sil le Parve (GSM 794 3500, e-post: [email protected]) või teda asendav isik ; üürileandja – Kätlin Pihlak ( tel 5668 8682 ; e- post: [email protected] või teda asendav isik . Punktis 9 .2 nimetatud esindajate volituste hulka kuulub muuhulgas: töörühma koosolekutel osalemine ja esitatud lahenduste kooskõlastamine või lahenduste muutmiseks põhjendatud ettepanekute tegemine; kokkuleppe täitmisel teisele poolele vajaliku informatsiooni kogumine ja teisele poolele esitamine . Volitatud esindaja muutumisel on vastav pool kohustatud viivitamatult teist poolt sellest kirjalik k u taasesitamist võimaldavas vormis teavitama . Kokkuleppe s sätestatud eesmärgi saavutamiseks moodustatavate töörühmade tööd korraldab üürileandja . Töörühma koosoleku toimumise ajast ja kohast teavitab üürileandja üürnik ku ette vähemalt 3 (kolm) tööpäeva , olles sobiva aja ja koha eelnevalt üürnikuga kokku leppinud . Üürileandja on kohustatud koostama kokkuleppe täitmisega seotud mõlema poole osalusel toimunud nõupidamiste protokollid ja edastama need üürnik ule hiljemalt 5 (viie) tööpäeva jooksul vastava nõupidamise toimumisest. Üürnik on kohustatud edastama üürileandja le allkirjastatud protokolli, allkirjastatud protokolli koos põhjendatud kirjaliku eriarvamusega või protokolli parandusettepanekud 3 (kolme) tööpäeva jooksul arvates protokolli kättesaamisest. Juhul, kui üürnik ei ole edastanud allkirjastatud protokolli või protokolli parandusettepanekuid käesolevas punktis nimetatud tähtaja jooksul, loetakse, et ta nõustub protokollis sätestatuga ilma märkusteta. Kokkulepe on koostatud ja all kirjastatud digitaalselt. Kokkulepe jõustub viimase digiallkirja andmise kuupäevast arvates. Kokkuleppe lisad: Lisa nr 1 – Parendustööd e loetelu ja eeldatav maksumus Lisa nr 2 – Sisustuse loetelu ja eeldatav maksumus Lisa nr 3 – Parendustööde k apitalikomponentide annuiteetgraafikud Üürileandja Üürnik (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Kati Kusmin Birgit Lao juhatuse esimees peadirektor Riigi Kinnisvara AS Terviseamet Terviseamet [email protected] 22.05.2023 nr 1.9-5/2124-1 Terviseameti üürilepingu muudatuse kooskõlastamine (Kohtla-Järve, Kalevi 10) Kooskõlastame kirjale lisatud Terviseameti ja Riigi Kinnisvara ASi vahelise üürilepingu nr Ü6242/13 muudatuse nr 5 koos lisadega (sh lisa 6.4 parendustööde kokkulepe). Palun üürilepingu muudatus peale kahepoolset allkirjastamist saata Keiu Käära e-postile ([email protected]) riigi kinnisvararegistris arvele võtmise korraldamiseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Aare Aun talituse juhataja Lisa: Üürilepingu muudatus lisadega Lisaadressaadid: Riigi Kinnisvara AS Keiu Käära 6113007 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952