Regionaalministri määruse „Maaeluministri 10. augusti 2022. a määruse nr 46 „Nõuded väetise koostisele väetise liikide kaupa“ muutmine“ eelnõu

3690454 1189245 EELNÕU 18 . 0 5 . 20 2 3 0 0 EELNÕU 18 . 0 5 . 20 2 3 -864235 -144145 0 0 Määrus xx. xx . 20 2 3 nr ….. Maaeluministri 10. augusti 2022 . a määruse nr 46 „ Nõuded väetise koostisele väetis e liikide kaupa “ muutmine Määrus kehtestatakse väetiseseaduse § 6 lõike 2 alusel . Maaeluministri 10. augusti 2022 . a määrus e nr 46 „Nõuded väetise koostisele väetise liikide kaupa “ lisa 9 kehtestatakse uues sõnastuses. (allkirjastatud digitaalselt) Madis Kallas Regionaal minister (allkirjastatud digitaalselt) Marko Gorban Kantsler Lisa 9 N õuded eriväetisele Maaeluministri 10 . augusti 2022. a määrus nr 46 „Nõuded väetise koostisele väetise liikide kaupa “ Lisa 9 ( regionaalministri xx.xx.2023 . a määruse nr xx sõnastuses) N õuded eriväetis ele 1. Kompleksväetise koostis liikide kaupa Jrk Liigi nimetus Tootmismeetod ja põhikoostisosad Toitaine miinimumsisaldus (massiprotsentides); toitaine andmete väljendamise viis ; muud nõuded Muud andmed liigi nimetuse kohta Väetise koostises deklareeritavate toitainete sisalduse esitamine; toitainete vorm ja lahustuvus; muud tunnused Lubatud hälve 1 (massi - protsentides) 1 2 3 4 5 6 7 1 . eriotstarbeline väetis keemiliselt või vees lahustades saadud valmistis, mis normaaltingimustes säilib stabiilsena (on stabiilne õhurõhu muutustele) ja millele ei ole lisatud loomseid ega taimseid orgaanilisi ühendeid toitainesisaldus on vähemalt järgmine: 1% N , 0,92% P 2 O 5 , 0,964% K 2 O lämmastik (N) väljendatakse: 1) üldlämmastikuna 2) nitraatlämmastikuna 3) ammoonium-lämmastikuna 4) karbamiidlämmastikuna difosforpentaoksiid (P 2 O 5 ) väljendatakse: 1) vees lahustuvana 2) neutraalses ammooniumtsitraadis lahustuvana (tahke väetise puhul) dikaaliumoksiid (K 2 O) väljendatakse vees lahustuvana kloorisisalduse võib väetise koostises deklareerida sõnad „madala kloorisisaldusega “ võib väetise liigi nimetusele lisada juhul, kui kloriidide sisaldus ei ületa 2% deklareeritakse nitraatlämmastik, ammooniumlämmastik ja karbamiidlämmastik, kui nende sisaldus on vähemalt 1% N 0,4 P 2 O 5 0,4 K 2 O 0,4 2 . a mmoonium-sulfaadi ja raudsulfaadi segu k eemiline toode või mehaaniline segu, mis sisaldab peamiselt ammoonium - ja raudsulfaati t oitainesisaldus on vähemalt järgmine : 5% N , 5% Fe deklareeritakse a mmooniumlämmastik 1,0 v ees lahustuv raud 1,0 3 . orgaanilis-mineraalne kompleksväetis 3 , 4 keemiliselt või segades valmistatud saadus, mis sisaldab ka loomseid, taimseid või muid orgaanilisi ühendeid toitainesisaldus on vähemalt järgmine: 10% ( N + P 2 O 5 + K 2 O) või 10% ( N + K 2 O) või 8% ( N + P 2 O 5 ) või 8% (P 2 O 5 + K 2 O) iga toitaine sisaldus peab olema vähemalt 1% toode ei tohi sisaldada haigusetekitajaid mikroorganisme 5 lämmastik (N) väljendatakse : 1) üldlämmastikuna 2) vees lahustuvana või 3) deklareerides teiste vormidena difosforpentaoksiid (P 2 O 5 ) väljendatakse : 1) vees lahustuvana 2) neutraalses ammooniumtsitraadis lahustuvana (tahke väetise puhul) dikaaliumoksiid (K 2 O) väljendatakse : vees lahustuvana N 1,1 2 P 2 O 5 0,5 K 2 O 0,9 kuivaine ± 25 valmistamisel kasutatud toorained märgitakse osatähtsuse järjekorras vedela väetise puhul märgitakse selle kuivainesisaldus väetise koostises deklareeritakse lisatud mineraalväetiste osa 2. Mikroväetise koostis liikide kaupa Jrk Liigi nimetus Tootmismeetod ja põhikoostisosad Toitaine miinimum sisaldus (massiprotsentides); toitaine andmete väljendamise viis; muud nõuded Muud andmed liigi nimetuse kohta Väetise koostises deklareeritavate toitainete sisalduse esitamine; toitainete vorm ja lahustuvus; muud tunnused Lubatud hälve 1 ( massiprotsentides ) 1 2 3 4 5 6 7 1 . k ompleksmikroväetis k eemiliselt või segades saadud valmistis, mis sisaldab peamiselt mikroelemente soolade või kelaatidena m ikroelemente ei tohi olla vähem, kui on nõutud lisa punktis 6.1. v almistise nimetusele lisatakse aniooni ja kelaadimoodustaja nimetus deklareeritakse m ikroelementide üldsisaldus v ees lahustuvate mikroelementide sisaldus deklareeritakse väetise koostises juhul , kui see on vähemalt 50% k elaati seotud mikroelement, kui seda esineb m ikroelementide sisaldus: 50% esitatud arvust, kui nende sisaldus on < 0,20% 40% esitatud arvust, kui nende sisaldus on vahemikus 0,20 % kuni 1% 20% esitatud arvust, kui nende sisaldus on vahemikus 1 % kuni 2% 0,4%, kui mikro - elementide sisaldus on > 2,0% ±50% boori ja seleeni puhul 3. Lubiväetise koostis liikide kaupa Jrk Liigi nimetus Tootmis meetod ja põhikoostisosad Toitaine miinimumsisaldus (massiprotsentides); toitaine andmete väljendamise viis; muud nõuded Muud andmed liigi nimetuse kohta Väetise koostises deklareeritavate toitainete sisalduse esitamine; toitainete vorm ja lahustuvus; muud tunnused Lubatud hälve 1 (massi - protsentides) 1 2 3 4 5 6 7 1 . d olomiidijahu d olomiidi jahvatamisel saadud aine, mis sisaldab peamiselt kaltsium- ja magneesiumkarbonaati peeneteraline dolomiidijahu m inimaalne neutraliseerimisvõime kaltsiumina on 30% m inimaalne magneesi umisisaldus (väljendatud Mg-na) on 7% o sakeste suurus: − vähemalt 98% osakestest läbib 2 mm ruudukujuliste avadega sõela − vähemalt 90% osakestest läbib 1 mm ruudukujuliste avadega sõela; − vähemalt 50% osakestest läbib 0,15 mm ruudukujuliste avadega sõela deklareeritakse n eutraliseerimisvõime l ahjendatud soolhappes lahustuv magneesium –2 jämedateraline dolomiidijahu o sakeste suurus: − vähemalt 98% osakestest läbib 2 mm ruudukujuliste avadega sõela − vähemalt 20% osakestest läbib 0,15 mm ruudukujuliste avadega sõela m aksimaalne niiskussisaldus on 6% 2 . k linkritolm t semendi tootmisel klinkri ja põlevkivi põletamisel filtritest saadud tolm m inimaalne neutraliseerimisvõime kaltsiumina on 28% o sakeste suurus: − vähemalt 99% osakestest läbib 2 mm ruudukujuliste avadega sõela − vähemalt 90% osakestest läbib 1 mm ruudukujuliste avadega sõela − vähemalt 50% osakestest läbib 0,15 mm ruudukujuliste avadega sõela m aksimaalne niiskussisaldus on 2% deklareeritakse n eutraliseerimisvõime –2 3 . k riit a ine, mis sisaldab merelise päritoluga settekivimit . Viimane sisaldab peamiselt kaltsiumkarbonaati m inimaalne neutraliseerimisvõime kaltsiumina on 30% o sakeste suurus: − vähemalt 95% osakestest läbib 0,15 mm ruudukujuliste avadega sõela m aksimaalne niiskussisaldus on 6% deklareeritakse n eutraliseerimisvõime –2 4 . k ustutatud lubi v almistis, mis saadakse kaltsiumoksiidi töötlemisel veega m inimaalne neutral iseerimisvõime kaltsiumina on 30% o sakeste suurus: − vähemalt 95% osakestest läbib 0,15 mm ruudukujuliste avadega sõela m aksimaalne niiskussisaldus on 6% deklareeritakse n eutraliseerimisvõime –2 5 . l ubjakivijahu l ubjakivi jahvatamisel saadud aine, mis sisaldab peamiselt kaltsiumkarbonaati peeneteraline lubjakivijahu m inimaalne neutraliseerimisvõime kaltsiumina on 30% o sakeste suurus: − vähemalt 98% osakestest läbib 2 mm ruudukujuliste avadega sõela; − vähemalt 90% osakestest läbib 1 mm ruudukujuliste avadega sõela; − vähemalt 50% osakestest läbib 0,15 mm ruudukujuliste avadega sõela m agneesiumisisaldus, kui see on vähemalt 3% deklareeritakse n eutraliseerimisvõime –2 jämedateraline lubjakivijahu o sakeste suurus: − vähemalt 98% osakestest läbib 2 mm ruudukujuliste avadega sõela − vähemalt 90% osakestest läbib 1 mm ruudukujuliste avadega sõela − vähemalt 20% osakestest läbib 0,15 mm ruudukujuliste avadega sõela m aksimaalne niiskussisaldus on 6% 6 . n õrglubi (ehk allikalubi) ja järvelubi a ine d , mis on saadud looduslikust mageveest ja mis sisalda vad peamiselt kaltsiumkarbonaate m inimaalne neutraliseerimisvõime kaltsiumina on 30% kuivaines o sakeste suurus: – vähemalt 98% osakestest läbib 2 mm ruudukujuliste avadega sõela – vähemalt 90% osakestest läbib 1 mm ruudukujuliste avadega sõela – vähemalt 20% osakestest läbib 0,15 mm ruudukujuliste avadega sõela m aksimaalne niiskussisaldus on 6% deklareeritakse n eutraliseerimisvõime –2 7 . põlevkivituhk põlevkivi põletamisel saadud lendtuhk, mis on eraldatud suitsugaasidest, tsüklonitest ja elektrifiltritest minimaalne neutraliseerimisvõime kaltsiumina on 20% osakeste suurus: – vähemalt 99% osakestest läbib 2 mm ruudukujuliste avadega sõela – vähemalt 90% osakestest läbib 1 mm ruudukujuliste avadega sõela – vähemalt 50% osakestest läbib 0,15 mm ruudukujuliste avadega sõela m aksimaalne niiskussisaldus on 2% deklareeritakse neutraliseerimisvõime ja vääv li (S) sisaldus –2 8 . t uhk a ine, mis koosneb peamiselt taimse materjali põletamisel järele jäävast tuhast m inimaalne neutraliseerimisvõime kaltsiumina on 10% deklareeritakse neutraliseerimisvõime l ahjenda tud soolhappes lahustuv kaalium (K) n iiskussisaldus ( protsendi massist) –2 9 . d olomiidi sõelmed d olomiidi töötlemisel tekkiv peenfraktsioon suurusega 0–4 mm, mis sisaldab peamiselt kaltsium- ja magneesiumkarbonaati m inimaalne neutraliseerimisvõime kaltsiumina on 30% m inimaalne magneesiumisisaldus (väljendatud Mg-na) on 7% m inimaalne reaktiivsus on 12% m aksimaalne niiskussisaldus on 6% deklareeritakse neutraliseerimisvõime l ahjendatud soolhappes lahustuv magneesium (Mg) r eaktiivsus –2 10 . l ubjakivi sõelmed l ubjakivi töötlemisel tekkiv peenfraktsioon suurusega 0–4 mm, mis sisaldab peamiselt kaltsiumkarbonaati m inimaalne neutral iseerimisvõime kaltsiumina on 30% m inimaalne reaktiivsus on 20% m aksimaalne niiskussisaldus on 6% m agneesiumisisaldus, kui see on vähemalt 3% deklareeritakse n eutraliseerimisvõime r eaktiivsus –2 4. Bakterväetise koostis liikide kaupa Jrk Liigi nimetus Tootmis meetod ja põhikoostisosad Andmete väljendamise viis; muud nõuded Lubatud hälve 1 ( massi protsentides) 1 2 3 4 5 1.1 . n itragiin 6 Kunstlikult paljundatud looduslike mikroorganismide preparaat, mis sümbioosis liblikõielistega seob õhulämmastikku, mille tulemusena paranevad nii taimede lämmastiktoitumine kui ka mullas olevate ja väetisega mulda viidud teiste toiteelementide omastatavus ning taimede vastupanuvõime haigustele ja ebasoodsatele ilmastikutingimustele. Kanduraineks on muld m ikroorganismide arv, tk/g –50 1.2 . r isotorfiin 6 Kunstlikult paljundatud looduslike mikroorganismide preparaat, mis sümbioosis liblikõielistega seob õhulämmastikku, mille tulemusena paranevad nii taimede lämmastiktoitumine kui ka mullas olevate ja väetisega mulda viidud teiste toiteelementide omastatavus ning taimede vastupanuvõime haigustele ja ebasoodsatele ilmastikutingimustele. Kanduraineks on turvas m ikroorganismide arv, tk/g –50 1.3 . p erliin 6 Kunstlikult paljundatud looduslike mikroorganismide preparaat, mis sümbioosis liblikõielistega seob õhulämmastikku, mille tulemusena paranevad nii taimede lämmastiktoitumine kui ka mullas olevate ja väetisega mulda viidud teiste toiteelementide omastatavus ning taimede vastupanuvõime haigustele ja ebasoodsatele ilmastikutingimustele. Kanduraineks on perliit m ikroorganismide arv, tk/g –50 2 a sotobakteriin 6 Kunstlikult paljundatud looduslike mikroorganismide preparaat, mille kasutamise tulemusena seotakse mullas õhulämmastikku, tekib bioloogiliselt aktiivseid ühendeid, paranevad mullas olevate ja väetisega mulda viidud toiteelementide omastatavus ning taimede vastupanuvõime haigustele ja ebasoodsatele ilmastikutingimustele. Kanduraineks on muld või agar-agar m ikroorganismide arv, tk/g –50 3 f osforbakteriin 6 Kunstlikult paljundatud looduslike mikroorganismide preparaat, mille kasutamise tulemusena muutuvad mullas raskesti lahustuvad fosforiühendid taimedele kergesti omastatavaks, tekib bioloogiliselt aktiivseid ühendeid, paranevad mullas olevate ja väetisega mulda viidud toiteelementide omastatavus ning taimede vastupanuvõime haigustele ja ebasoodsatele ilmastikutingimustele. S ee on t ahke või vedel preparaat m ikroorganismide arv, tk/g –50 4 t eised mullabakterite baasil toodetavad bakterväetised 6 Kunstlikult paljundatud looduslike mikroorganismide preparaadid, mille kasutamise tulemusena seotakse atmosfääri lämmastikku, tekib mullas bioloogiliselt aktiivseid ühendeid, paranevad mullas olevate ja väetisega mulda viidud toiteelementide omastatavus ning taimede vastupanuvõime haigustele ja ebasoodsatele ilmastikutingimustele a ktiivsed bakterid ja nende arv, tk/g –50 5. Lubiväetise segude koostis liikide kaupa Jrk Liigi nimetus Tootmis meetod ja põhikoostisosad Toitaine miinimumsisaldus (massiprotsentides); toitaine andmete väljendamise viis; muud nõuded Muud andmed liigi nimetuse kohta Väetise koostises deklareeritavate toitainete sisalduse esitamine; toitainete vorm ja lahustuvus; muud tunnused Lubatud hälve 1 (massi - protsentides) 1 2 3 4 5 6 7 1 . l ubiväetise ja kompleksväetise segu 3 , 7 , 8 , 9 v almistis, mis on saadud tabelis 3 nimetatud liikide segamisel, pressimisel või granuleerimisel tabelis 1 ja 2 nimetatud väetiseliikidega m inimaalne neutraliseerimisvõime kaltsiumina on 10% t oitaine miinimumsisaldus on järgmine : 3% lämmastikku (N) segudel, mis sisaldavad minimaalse lämmastikusisaldusega väetiseliike 2,98 % difosforpentaoksiid i (P 2 O 5 ) segudel, mis sisaldavad minimaalse fosforisisaldusega väetiseliike 2,89 % dikaaliumoksiid i (K 2 O) segudel, mis sisaldavad minimaalse kaaliumisisaldusega väetiseliike dikaaliumoksiid (K 2 O) väljendatakse vees lahustuvana k loorisisalduse võib väetise koostises deklareerida s õnad „madala kloorisisaldusega” võib väetise liigi nimetusele lisada juhul , kui kloriidide sisaldus ei ületa 2% m agneesiumoksiidi (MgO) sisaldus, kui see on vähemalt 2 , 9 8% m uud segusse kuuluvate väetise liikide kirje ldustes väljendatud nõuded deklareeritakse n eutraliseerimisvõime t oitained iga väetiseliigi toitainete deklaratsiooni järgi –2 2 . s egatud lubiväetised v almistis, mis on saadud punktis 3 loetletud liikide segamisel m inimaalne neutraliseerimisvõime kaltsiumina on 30% m agneesiumisisaldus, kui see on vähemalt 1,8% m uud eri kirjetes väljendatud nõuded deklareeritakse neutraliseerimisvõime segus kasutatud lubiväetiste loetelu ja toitained iga väetiseliigi toitainete deklaratsiooni järgi –2 1 L ubatud hälve märgib määratud toitainesisalduse lubatud erinevust näidatud arvust. Lubatud hälve sisaldab valmistamise, proovivõtu ja analüüsi ebatäpsusi. Selles tabeliveerus sätestatud m iinimum- ja maksimumsisalduste puhul ei ole kõrvalekalde d lubatud . Kui maksimumsisaldust ei ole selles veerus määratud, siis sisalduse ülempiiri ei ole . 2 E rinevate lämmastikuvormide sisaldused või fosfori lahustuvusest lubatud hälbed on 10% nimetatud sisaldusest (kuid mitte rohkem kui 2 massiprotsen t i lämmastikku ning 0,9 massiprotsen t i fosforit) eeldusel, et toitainete maksimumsisaldus ei ületa liigi kirjelduses toodud piiri . 3 M ikroelemente sisaldavas väetises on mikroel ementide (välja arvatud boor ja seleen ) deklareeritud sisaldusest lubatud järgmised hälbed: 1) 50%, kui mikroelementide sisaldus on < 0,2% ; 2) 40%, kui mikroelementide sisaldus on 0,2 kuni 1% ; 3) 20%, kui mikroelementide sisaldus on > 1 kuni 2% ; 4) 0,4%, kui mikroelementide sisaldus on > 2% ; 5) boori ja seleeni puhul ± 50% . 4 K altsiumi, magneesiumi, naatriumi või väävlit sisaldavas väetises on nimetatud elementide deklareeritud sisaldusest lubatud järgmised hälbed: 25% , kuid 1) mitte rohkem kui 0,6 massiprotsenti kaltsiumi, magneesiumi ja naatriumi puhul ; 2) mitte rohkem k ui 0,4 massiprotsenti väävli puhul . 5 K äärimisjääke või komposti sisaldav orgaanilis-mineraalne väetis peab haigustekitajate sisalduse suhtes vastama k omisjoni määruse (EL) nr 142/2011 , millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1069/2009, milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete tervise-eeskirjad, ja nõukogu direktiivi 97/78/EÜ seoses teatavate selle direktiivi alusel piiril toimuvast veterinaarkontrollist vabastatud proovide ja näidistega ( ELT L 54, 26.2.2011, lk 1 – 254 ), V lisa III peatüki 3. jaos kehtestatud normidele . 6 B akterväetis ei tohi sisaldada haigusi tekitavaid ega teisi ohtlikke mikroorganisme . 7 E riotstarbelist väetist sisaldavas väetises on toitainete deklareeritud sisaldusest lubatud järgmised hälbed: 1) lämmastik 0,4 ; 2) fosfor 0,4 ; 3) kaalium 0,4 . 8 A mmooniumsulfaadi ja raudsulfaadi segu sisaldavas väetises on toitainete deklareeritud sisaldusest lubatud järgmised hälbed: 1) ammooniumlämmastik 1 ; 2) vees lahustuv raud 1 . 9 O rgaanilis-mineraalset kompleksväetist sisaldavas väetises on toitainete deklareeritud sisaldusest ja kuivainesisaldusest (vedelväetise puhul) lubatud järgmised hälbed: 1) lämmastik 1,1 ; 2) fosfor 0,5 ; 3) kaalium 0,9 ; 4) kuivaine (vedelväetise puhul) ± 25 . 6. Lisanõuded väetistele 6.1. Mikroelementide miinimumsisaldus väetistes 6.1.1. Mikroelementide miinimumsisaldus tahkes ja vedelas segus (massiprotsentides) Mikroelementide esinemise vorm Element Mineraalsena Kelaadi või kompleksina b oor (B) 0,2 0,2 k oobalt (Co) 0,02 0,02 v ask (Cu) 0,5 0,1 r aud (Fe) 2 0,3 m angaan (Mn) 0,5 0,1 m olübdeen (Mo) 0,02 – t sink (Zn) 0,5 0,1 M ikroelementid e miinimumsisaldus tahkes segus on 5% väetise massist . M ikroelementide miinimumsisaldus vedelas segus on 2% väetise massist . 6.1.2. Mikroelementide miinimumsisaldus (massiprotsentides) juureväliselt antavas mikroväetises, mis sisaldab esma- või teisejärgulisi toiteelemente: boor 0,010 koobalt 0,002 vask 0,002 raud 0,020 mangaan 0,010 molübdeen 0,001 tsink 0,002 6.2. F osforväetises ja fosforväetise toormes ei tohi sisalduda üle 60 mg kaadmiumi 1 kg difosforpentaoksiidi kohta , teistes fosforit mittesisaldavates väetistes ei tohi sisalduda üle 3 mg kaadmiumi 1 kg väetise kuivaine kohta . 6.3. K ompleksväetises võib 1 kg väetise kohta olla lisatud kuni 6 mg seleeni . 6.4. L ubiväetises lubatud raskmetalliühendite sisaldus (mg/kg kohta? ) on järgmine: kaadmium 3 elavhõbe 2 plii 100 nikkel 100 arseen 50 vask 600 tsink 1500 kroom 50 3852512 51134 0 0 SELETUSKIRI regionaal ministri määruse „Maaeluministri 10. augusti 2022. a määruse nr 46 „Nõuded väetise koostisele väetise liikide kaupa“ muutmi n e “ eelnõu juurde 1. Sissejuhatus Regionaal ministri määrus kehtestatakse väetiseseaduse § 6 lõike 2 alusel. Regionaalministri määruse „Maaeluministri 10. augusti 2022. a määruse nr 46 „Nõuded väetise koostisele väetise liikide kaupa“ muutmine“ e elnõuga (edaspidi eelnõu ) ajakohastatakse m aaeluministri 10. augusti 2022. a määruse nr 46 „Nõuded väetise koostisele väetise liikide kaupa “ (edaspidi määrus nr 46 ) lisa 9 „Nõuded eriväetisele“ , kuna määruse rakendamise käigus on selgunud kitsaskohad ning Põllumajandus- ja Toiduamet (edaspidi PTA ) ning Eesti Taimekasvatuse Instituu t on esita n ud määruse nr 46 kohta muudatus ettepaneku d . Eelnõuga ü htlustatakse eriotstarbelise ning orgaanilis -mineraalse väetise ja lubiväetise segude toitainete miinimumsisalduse väljendamisviisi , lisatak se nõue määrata põlevkivituha väävlisisaldus, alandatakse põlevkiv ituha puhul nõutavat minimaalse n eutraliseerimisvõime taset ning lisatakse segatud lubiväetiste kohta nõue deklareerida segus kasutatud lubiväetiste loetelu ja toitained iga väetise liigi toitainete deklaratsiooni järgi . Määrus e nr 46 muutmine mõjutab väetiste ja lämmastikuühendite tootmi sega tegelevaid ettevõtjaid , nende toodete turustajaid ning kasutajaid, toeta des „ Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 “ ( P õ K a 2030) põhieesmärgi saavutamist . Samuti aitab määrus nr 46 kaasa Eesti põllumajanduse, kalanduse, vesiviljeluse ja toidutööstuse arengule ning konkurentsivõime kasvule, maa- ja rannapiirkondade tasakaalustatud arengule, taimede ja loomade hea tervise hoidmisele, toiduohutuse tagamisele ning puhta keskkonna ja liigilise mitmekesisuse säilimisele. Eelnõu ja seletuskirja valmistas ette Maaeluministeeriumi taimetervise osakonna peaspetsialist Veiko Kastanje (625 6275; [email protected] ). Eelnõu le tegi juriidilise ekspertiisi Maaeluministeeriumi õigusosakonna nõunik Katrin Pööra (625 6229; [email protected] ). Eelnõu ja seletuskirja toimetas keeleliselt Maaeluministeeriumi õigusosakonna peaspetsialist Heleri Piip (tel 625 6165, e-post [email protected] ). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu ga kehtestatakse määruse nr 46 lisa 9 uues sõnastuses. Võrreldes kehtiva lisaga 9 m uudetakse punktides 1, 3 ja 5 sätestatud eriväetise nõudeid . L isas 9 on kehtestatud nõuded sellistele väetistele, mille kasutusotstarve on pigem piirkondlik ning mis sisaldavad toitaineid , lähtudes Eesti taimekasvatuse vajadustest ning mullastikutingimustest. K õikide teiste kompleks väetise liikide toitainete miinimumsisaldused peale eriotstarbelise ja orgaanilis -mineraalse väetise ning lubiväetise ja kompleksväetise segu on lisa s 9 väljendatud oksiidina . N imetatud erinevus on PTA teatel korduvalt põhjustanud segadust väetiste turustajates ning kasutajates andmete väärtõlgenduse tõttu , mis pärast on vajalik ühtlustada ka eriotstarbelise ning orgaanilis -mineraalse väetise ja lubiväetise segude toitainete miinimumsisalduse väljendamisviis i , tuues nende toitainete miinimumsisalduse välja oksiidina. Eelnevat arvestades asendatakse punkti s 1 esitatud tabeli real 1 „ e riotstarbeline väetis “ tekstiosa „1% lämmastikku, 0,4% fosfo rit, 0,8% kaaliumit“ tekstiosaga „ 1% N , 0,92% P 2 O 5 , 0,964% K 2 O “, sõna „ lämmastik “ asendatakse tekstiosaga „ lämmastik ( N )“ , sõna „fosfor “ asendatakse tekstiosa ga „ d ifosforpentaoksiid (P 2 O 5 ) “ ning sõna „kaaliu m “ asendatakse tekstiosa ga „ d ikaaliumoksiid (K 2 O) “ . Samuti muudetakse punktis 1 esitatud tabeli r e a 3 „ o rgaanilis -mineraalne kompleksväetis “ veer gu 4 , kus asendatakse tekstiosa „10% lämmastik + fosfor + kaalium või lämmastik + kaalium või 8% lämmastik + fosfor või fosfor + kaalium “ tekstiosa ga „ 10% ( N + P 2 O 5 + K 2 O ) või 10% ( N + K 2 O ) või 8% ( N + P 2 O 5 ) või 8% (P 2 O 5 + K 2 O) “. Lisaks asendatakse veerus 4 t ekstiosa „fosfor väljendatakse: 1) üldfosforina ; 2) vees lahustuvana“ tekstiosa ga „ d ifosforpentaoksiid (P 2 O 5 ) väljendatakse 1) vees lahustuvana; 2) neutraalses ammooniumtsitraadis lahustuvana (tahke väetise puhul) “ ning t ekstiosa „kaalium väljendatakse: 1) üldkaaliumina ; 2) vees lahustuvana“ asendatakse tekstiosa ga „ d i kaalium oksiid (K 2 O) väljendatakse vees lahustuvana “. P unktis 5 esitatud tabeli „ Lubiväetise segude koostis liikide kaupa “ r ea 1 „ lubiväetise ja kompleksväetise segu “ veerus 4 tehakse muudatus ning asendatakse tekstiosa „ toitaine miinimumsisaldus on järgmine: 3% lämmastikku segudel, mis sisaldavad minimaalse lämmastikusisaldusega väetiseliike; 1,3% fosforit segudel, mis sisaldavad minimaalse fosforisisaldusega väetiseliike; 2,4% kaaliumit segudel, mis sisaldavad minimaalse kaaliumisisaldusega väetiseliike “ tekstiosa ga „ toitaine miinimumsisaldus on järgmine: 3% lämmastikku (N) segudel, mis sisaldavad minimaalse lämmastikusisaldusega väetiseliike; 2 , 98 % difosforpentaoksiidi (P 2 O 5 ) segudel, mis sisaldavad minimaalse fosforisisaldusega väetiseliike; 2, 89 % dikaaliumoksiidi (K 2 O) segudel, mis sisaldavad minimaalse kaaliumisisaldusega väetiseliike “. Muudetakse ka punktis 5 esitatud tabeli rida 1 „ lubiväetise ja kompleksväetise segu “ ning veerus 5 asendatakse tekstiosa „ magneesiumisisaldus, kui see on vähemalt 1,8% “ tekstiosaga „ magneesiumoksiidi ( MgO ) sisaldus, kui see on vähemalt 2,98% “. Pinnase hapestumine on põllumajandusmaa degradeerumise üks peamisi põhjuseid. Põllumajandusuuringute Keskuse andmetel oli aastatel 2016 – 2020 Eestis happeliste muldade osakaal 38%, mis tähendab, et põllumuldade madal pH -tase on meil väga levinud ja sellest tingitu lt on ka toitainete leostumise ga probleem e . Kuna mineraalne väävel muudetakse happelistes muldades väävelhappeks, soodustab see muldade edasist hapestumist. Happeliste muldade lupjamiseks kasutatakse teiste lubiväetiste seas ka põlevkivi tuhka, mis sisalda b arvesta ta val hulgal väävlit. P õlevkivituha väävlisisalduse kohta puudub väetisena turustamise korral põlevkivituha kohta esitatavas analüüsiprotokollis nimetatud elemendi määramisnõude puudumise tõttu sageli vastav teave , mis on vajalik sihipärase koguse hindamise ks . Hindamine on vajalik, et välti da soovimatu hapestumise esilekutsumist ja lupjamise soovitud toime rikkumist . Seetõttu täiendatakse lisa 9 punktis 3 esitatud tabeli rea 7 „põlevkivituhk“ veergu 6 nõu dega määrata põlevkivi tuh a st väävlisisaldus . Põhjusel, et põlevkivituha põletamise tehnoloogia on muutu nud , põlevkivituh k on kõrge reaktiivsusega ja lubiväetiste järele on suur vajadus , võib Eesti Taimekasvatuse Instituudi hinnangul kasutada m ullahappesuse neutraliseerimiseks kõiki neid põlevkivituha liike, mille ne utraliseerimisvõime kaltsiumina ei ole väik sem kui 20% . Eelneva alusel tehakse muudatus lisa 9 punktis 3 esitatud tabeli rea 7 „põlevkivituhk“ veerus 4 , mille järgi on minimaalne neutralis eerimisvõime kaltsiumina senise 30% asemel edaspidi 2 0%. P õlevkivi tuh k on määruse nr 46 kohaselt lubiväetise eriliik ning kavandatava muudatuse kohaselt tuleb põlevkivi tuh a puhul edaspidi deklareerida lisaks neutraliseerimisvõimele ka väävel . Eelneva alusel täiendatakse punktis 5 esitatud tabeli rea 2 „segatud lubiväetised“ veergu 6 nõudega deklareerida segus kasutatud lubiväetiste loetelu ja toitained iga väetise liigi toitainete deklaratsiooni järgi. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 4 . Määruse mõjud Kuna eelnõu põhieesmärk on muuta määruse nr 46 lisa 9 sisu selgemaks ning väetise liikide koostise nõudeid muudetakse väheses ulatuses , ainult ühe eriväetiste rühma osas, siis on mõju ettevõtluskeskkonnale kaudne, vähendades samas siiski võimalusi väetiste andme id väärtõlgenda da . Muudatus t ega kaasneb positiivne mõju e lu- ning looduskeskkonna le, kuna väheneb oht väävli l iiga suurtes kogustes mulda viimiseks põlevkivituha lubiväetisena kasutamise korral . Muudatustega ei kaasne olulist mõju riigiasutuse töökorraldusele ega kuludele ja tuludele. Muudatustega ei kaasne olulist mõju regionaalarengule, riigi julgeolekule ega sotsiaalkeskkonnale. Mõju majandusele Muudatustest mõjutatud sihtrühmad Kavandatavad muudatused mõjutavad kaudselt ettevõtjaid, kes toodavad, impordivad ja turustavad väetisetooteid , ning ühtlasi põll u majandustootjaid, kes neid tooteid kasutavad. 1. aprilli 2022. aasta seisuga oli äriregistrisse kantud 22 väetiste ja lämmastikuühendite tootmisega ning 77 väetise- ja agrokeemiatoodete hulgimüügiga tegelevat ettevõtjat. Kuna taimekasvatusega tegelevad isikud on tõenäolised väetisekasutajad, siis 2020. aasta põllumajandusloenduse andmetel on Eestis 11 369 isikut, kes kasutavad maad, sealhulgas 1461 avamaaköögivilja ja maasikakasvatusega ning 1063 köögiviljade, maasikate ja lillede kasvatamisega tegelevat isikut. Lisaks on äriregistris registreeritud 1812 maastikuhoolduse ja - korrashoiuga tegelevat isikut. Võimaliku sihtrühmadele avalduva mõju kirjeldus ja järeldus selle olulisuse kohta Nõuded põlevkivituha koostise le täienevad v ähesel määral. Kasutajate jaoks on positiivne , et säilib seni n e väetiste nomenklatuur ning eriväetiste koostise nõu deid on muudetud selgemaks ja neid on ühtlusta tud . Mõju riigiasutuse korraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele Muudatustest mõjutatud sihtrühmad Kavandatavad muudatused mõjutavad vähesel määral PTA väetise valdkonna ametniku töökorraldust. Võimaliku sihtrühmadele avalduva mõju kirjeldus ja järeldus selle olulisuse kohta Kuna senist väetiste nomenklatuuri ei muudeta ning muutuvad ainult n õuded põlevkivi tuha le, siis ametniku töökoormus väetiste registreerimise korral ei muutu. Samuti ei mõjuta muudatus järelevalve käigus tehtavate kontrollide hulka ega too kaasa olulist mõju avaliku sektori kuludele ja tuludele. Vähesel määral kasvab väetiste turustajate haldusk oormus, kes peavad turustatava s põlevkivituhas edaspidi määrama ka vää vli sisalduse . Väävli sisalduse esitamine väetisetoote teabes aitab tarbijal kasutada väetist tõhusamalt ja ohutumalt . Kuna põlevkivituha väikepakendit es turustamist ei toimu, ei ole vajalik ka pikaajaline üleminekuperiood laovarude ümberpakendamiseks ja - etiketeerimiseks . 5 . Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega ei kaasne lisakulutusi riigieelarve vahenditest. 6 . Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras . Eelnõuga kavandatav nõue määrata väetises väävlisisaldus kehtestatakse üksnes põlevkivituha suhtes. Muudatus ei too ettevõtjale kaasa vajadust oma tegevusi oluliselt ümber korraldada, mistõttu ei ole määruse jõustumiseks kehtestatud pikemat tähtaega. Haldusmenetluse seaduse § 93 lõike 2 kohaselt hakkab määrus kehtima (jõustub) kolmandal päeval pärast kehtivas korras (Riigi Teatajas) avaldamist. 7 . Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon T oote nõuetele vastavuse seaduse § 43 lõike 1 kohaselt tuleb Euroopa Komisjoni ja Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriike teavitada ettevalmistatavast ja vastu võetud õigusaktist, mis sisaldab toodet puudutavat või toote turustamist mõjutavat tehnilist normi, sealhulgas sanitaar- või fütosanitaarmeedet. Käesolevast eelnõust teavitati Euroopa Komisjoni ja Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriike nõuetekohaselt Majandus- ja Kommunikatsiooni-ministeeriumi juures asuva tehniliste normide kooskõlastamise kontaktpunkti kaudu. Määruse eelnõu st teavita takse Maaeluministeeriumi kliendipo rtaali kaudu väetise käitlejaid . Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile , Keskkonnaministeeriumile ja Sotsiaalministeeriumile . Keskkonnaministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 18.05.2023 nr 1.4-3/428 Sotsiaalministeerium Ministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Austatud härra minister Maaeluministeerium esitab kooskõlastamiseks regionaalministri määruse „Maaeluministri 10. augusti 2022. a määruse nr 46 „Nõuded väetise koostisele väetise liikide kaupa“ muutmine“ eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Madis Kallas Regionaalminister Lisad: 1. Eelnõu, EN_PMm_nr46_2023_EIS.docx 2. Eelnõu lisa, EN_PMm_nr46_2023_Lisa_EIS.docx 3. Seletuskiri, SK_PMm_nr46_2023_EIS.docx Veiko Kastanje 625 6275, [email protected] Katrin Pööra 625 6147, [email protected] Lai tn 39 // Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee Registrikood 70000734 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: MEM/23-0552 - Regionaalministri määruse „Maaeluministri 10. augusti 2022. a määruse nr 46 „Nõuded väetise koostisele väetise liikide kaupa“ muutmine“ eelnõu Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 02.06.2023 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/753d58dd-193c-4210-8e1b-7409224b3e2d Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/753d58dd-193c-4210-8e1b-7409224b3e2d?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main