Justiitsministri 15. veebruari 2021. a määruse nr 4 „Riigi toetatav õigusnõustamine“ muutmine

Sotsiaalministeerium Meie 19.05.2023 nr 8-1/3671 [email protected] Suur-Ameerika 1 10122, Tallinn Justiitsministri 15. veebruari 2021. a määruse nr 4 „Riigi toetatav õigusnõustamine“ muutmine Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks 15. veebruari 2021. a määruse nr 4 "Riigi toetatav õigusnõustamine" muutmise eelnõu. Palume esitada oma arvamus ja ettepanekud 5 tööpäeva jooksul käesoleva kirja kättesaamisest. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kalle Laanet justiitsminister Lisaadressaadid: OÜ HUGO Rahandusministeerium Maria Sults JM [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898  MINISTRI MÄÄRUS Justiitsministri 15. veebruari 2021. a määruse nr 4 „Riigi toetatav õigusnõustamine“ muutmine Määrus kehtestatakse riigi õigusabi seaduse § 31 lõike 3 alusel. Justiitsministri 15. veebruari 2021. a määruse nr 4 „Riigi toetatav õigusnõustamine“ § 4 lõike 1 teises lauses asendatakse arv „1700“ arvuga „2000“. (allkirjastatud digitaalselt) Kalle Laanet Justiitsminister (allkirjastatud digitaalselt) Tõnis Saar Kantsler  Justiitsministri 15. veebruari 2021. a määruse nr 4 „Riigi toetatav õigusnõustamine“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Justiitsministri 15. veebruari 2021. a määruses nr 4 „Riigi toetatav õigusnõustamine“ (edaspidi ka määrus) määratletakse õigusnõustamise sihtgrupp ning muu hulgas sätestatakse brutosissetuleku piirmäär, mis on lapse õigusi puudutavates perekonnaasjades kohtumisega õigusnõustamise saamise eelduseks. Eelnõu kohaselt tõstetakse nimetatud piirmäära 300 euro võrra ja võimaldatakse edaspidi kohtumisega õigusnõustamist lapse õigusi puudutavates perekonnaasjades Eestis elavale füüsilisele isikule, kelle taotlusele eelnenud kvartali keskmine ühe kuu brutosissetulek on kuni 2000 eurot. Praegu on vastav brutosissetuleku piirmäär 1700 eurot. Muudatusega tagatakse, et esmanõustamine oleks ka muutunud majandusoludes, sh peretoetuste tõusu arvestades, lastega peredele jätkuvalt kättesaadav. Muudatuse tegemisel on arvestatud asjaoluga, et riigieelarvest üldise õigusnõustamise kättesaadavuse parandamiseks eraldatavat toetust ei kasutata ära täies mahus. Lähtudes kõrgendatud vajadusest kaitsta laste kui nõrgema sihtgrupi huve ja seda ka lastega peredele õigusalase esmanõustamise kättesaadavuse kaudu, on põhjendatud sissetuleku piirmäära lävendi tõstmine lapse õigusi puudutavates perekonnaasjades. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Justiitsministeeriumi justiitshalduspoliitika osakonna nõunik Katarina Tamm ([email protected]). Eelnõu on keeleliselt toimetanud Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna õigusloome korralduse talituse toimetaja Taima Kiisverk ([email protected]). 1.3. Märkused Määrusega muudetakse justiitsministri 15. veebruari 2021. a määruse nr 4 "Riigi toetatav õigusnõustamine" redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 17.02.2021, 4. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Riigi õigusabi seaduse § 31 lõige 3 lubab õigusnõustamise sihtgrupi ja õigusvaldkondade tingimused kehtestada valdkonna eest vastutaval ministril määrusega. Eelnõuga muudetakse määruse § 4 lõike 1 teine lause ja võimaldatakse edaspidi saada kohtumisega õigusnõustamist lapse õigusi puudutavates perekonnaasjades isikule, kelle ühe kuu brutosissetulek on kuni 2000 eurot senise 1700 euro asemel. Selleks et brutosissetuleku piirmäärad oleksid proportsionaalsed elatustasemega, sh tõusnud peretoetustega, suurendatakse sissetuleku piirmäära 300 euro võrra lapse õigusi puudutavates perekonnaasjades. Kehtiv piirmäär on palga-, peretoetuste ja hinnakasvule ning tegelikule vajadusele jalgu jäänud ning piirab lastega perede ligipääsu riigi toetatavale õigusnõustamisele. Madalate piirmäärade tõttu langes 2021. ja 2022. aastal nõudlus teenuse järele märgatavalt, 2023. aastal on nõudlus kerges tõusujoones võrreldes sellele perioodile eelnenud aastatega. Sissetuleku piirmäära tõstmisel suureneb teenuse sihtgrupp. Tagamaks, et riik suudab õigusnõustamist pakkuda seaduses ettenähtud sihtgruppidele, suureneb piirmäär ainult lapse õigusi puudutavates perekonnaasjades. Varasem praktika on näidanud, et ulatuslik piirmäära tõstmine võib kaasa tuua olukorra, kus kõigile õigusnõustamise taotlejatele ei suudeta teenust pakkuda. Muudatuse tegemisel on vaja arvestada riigieelarvest ettenähtud toetuse suurusega. Arvestades potentsiaalset toetuse ülejääki, ei ole praeguse eelarve piires võimalik laiendada kogu teenuse sihtgruppi. Muudatus puudutab üksnes osa teenuse sihtgrupist – isikuid, kes soovivad saada kohtumisega õigusnõustamist lapse õigusi puudutavates perekonnaasjades. Kõnealuse sissetuleku piirmäära suurendamise eesmärk on tagada riigi toetatava õigusnõustamise kättesaadavus suuremale hulgale abivajajatele, kui kehtiv piirmäär lapse õigusi puudutavates perekonnaasjades võimaldab. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõul ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Kavandatav muudatus – brutosissetuleku piirmäära tõstmine kohtumisega õigusnõustamise saamiseks lapse õigusi puudutavates perekonnaasjades Eelnõuga suurendatakse määruses sätestatud brutosissetuleku piirmäära kohtumisega õigusnõustamise saamiseks lapse õigusi puudutavates perekonnaasjades 300 euro võrra. Teenust saab edaspidi isik, kelle ühe kuu keskmine brutosissetulek on kuni 2000 eurot. Määrusel on mõju: 1) potentsiaalsetele õigusnõustamise vajajatele lapse õigusi puudutavates perekonnaasjades; 2) õigusnõustamise teenust pakkuvale lepingupartnerile. I sihtrühm: potentsiaalsed õigusnõustamise vajajad lapse õigusi puudutavates perekonnaasjades Muudatusega kaasneva mõju valdkonnad: mõju avalike teenuste kättesaadavusele ja mõju majandusele – leibkondade toimetulek ja majanduslikud otsused. Viimase nelja aasta jooksul (2019–2022) on lepingupartner nõustanud õiguse alal 38 888 isikut. Kõige rohkem osutati 2022. aastal õigusabi perekonnaõiguse valdkonnas (38%), seda 3166 isikule. Eelnõuga laiendatakse isikute ringi, kellele osutatakse riigi toel kohtumisega õigusnõustamist lapse õigusi puudutavates perekonnaasjades, suurendades brutosissetuleku piirmäära 300 euro võrra. Sissetuleku piirmäära muutmine tagab sihtrühmale teenuse parema kättesaadavuse, sest lapse õigusi puudutavates perekonnaasjades õigusnõustamisele kvalifitseeruvate inimeste hulk suureneb. Muudatus avaldab positiivset mõju õigusnõustamist vajavatele isikutele lapse õigusi puudutavates perekonnaasjades. Muudatustega kaasneb sihtgrupile soodne mõju – suuremal hulgal inimestel on võimalus saada tasuta soodustingimustel kohtumisega õigusnõustamist. Sihtgrupil puudub vajadus selle muudatusega kohaneda, mistõttu on sihtrühmale avalduva mõju ulatus vähene. Samuti ei kaasne sihtrühmale ebasoovitava mõju esinemise riski. Harjumuspärased teenuse osutamise tingimused ja toetatud nõustamistundide ulatus ei muutu. Seega on muudatus sihtrühma jaoks positiivse mõjuga, kuna aitab parandada teenuse kättesaadavust, mis omakorda parandab sihtrühma võimalusi enda õiguste kaitsele. Sihtrühma jaoks ei kaasne muudatustega olulist mõju, mida tuleks täiendavalt analüüsida. II sihtrühm: õigusnõustamist pakkuv lepingupartner Muudatusega kaasneva mõju valdkonnad: mõju majandusele – ettevõtluskeskkond ja ettevõtete tegevus, mh mõju kindla tegevusalaga seotud ettevõtete toimetulekule ja töökorraldusele. Muudatuse mõjul võib suureneda riigi toetatavat kohtumisega õigusnõustamist taotlevate inimeste arv. Õigusnõustamist osutatakse aga jätkuvalt konkreetsele sihtgrupile, kellele teenuse osutamiseks on riik vastava toetuse ette näinud ja rahalised vahendid eraldanud. Esmanõustamise konkursil osalenud lepingupartner oli juba konkursil osalemisel teadlik võimalikust maksimaalsest teenuse osutamise mahust, milleks eraldatava toetuse raames valmis olla ja on selle asjaoluga lepingu sõlmimisel arvestanud. Lepingupartneri jaoks on ebasoodne osutada teenust planeeritust väiksemas mahus. Nii perekonnaasjades kui ka muudes küsimustes anti kohtumisega õigusnõustamist 2019. aastal kokku 11 586 isikule ja 2020. aastal 12 400 abivajajale, 2021. aastal alanud uuel konkursiperioodil nõudlus langes, teenust osutati üksnes 6202 abivajajale, mis teeb keskmiselt 775 abivajajat kuus1. 2021. aastal langetati määrusega2 ulatuslikult brutosisstuleku piirmäära 1700 eurolt 1200 eurole (v.a lapse õigusi puudutavates perekonnaasjades), selle tagajärjel jäi 2021. a eelarvest kasutamata 157 430 eurot. Sama tendents jätkus 2022 aastal, mil kasutamata raha jäi eelarvesse 121 750 eurot. Võib eeldada, et peamine nõudluse langus võrreldes eelmise lepinguperioodiga (2017–2021) on tingitud 15.02.2021 vastu võetud määruse muudatusest3, mille kohaselt vähendati eelarves püsimiseks ja tegeliku abivajaja fookuse hoidmiseks brutosissetuleku ülempiiri 500 euro võrra. Õigusteenuse hind turul ei ole kõigile taskukohane ja seega toetatakse eeskätt vähem kindlustatud peresid. Kõikide asjade kõrge piirmäära puhul kulub raha ka nende toetuseks, kelle sissetulek võimaldaks ise õigusteenuse eest tasuda. Kõige rohkem osutati 2022. aastal õigusabi perekonnaõiguse (38%) ja võlaõiguse (23%) valdkonnas, kõigi ülejäänud valdkondade osakaal oli oluliselt väiksem (iga õigusvaldkond alla 8%). 2022. aastal osutati teenust ligikaudu 1100 perekonnaõigust puudutavas asjas kalendriaastas vähem võrreldes 2020. aastaga. 2023. aasta algus näitab nõudluses kerget tõusu võrreldes eelnevate aastate sama perioodiga. Lapseõigusi puudutavates perekonnaasjades ei ole piirmäära muutmist eelnevalt rakendatud. Eelarves püsimine on jätkuvalt oluline, mistõttu tõstetakse teenusele kvalifitseerumise lävend üksnes osal sihtgrupist. Seega võib muudatuse tulemusena suureneda lapse õigusi puudutavates perekonnaasjades kohtumisega õigusnõustamist taotlevate abivajajate arv. Toetuse kasutamiseks ette nähtud igakuine piirmäär aitab aga igal juhul aastasest eelarvest kinni pidada, mistõttu ei kaasne sissetuleku piirmäära tõstmisega teenust osutavale lepingupartnerile ohtu ülekuluks. Sihtrühmale avalduva mõju ulatus on keskmine. Samuti ei kaasne sihtrühmale ebasoovitava mõju esinemise riski. Õigusnõustamist pakkuv lepingupartner on konkursil osaledes eeldanud saada ettenähtud toetust, seega on muudatus sihtrühma jaoks positiivse mõjuga, kuna tagab teenusepakkujale planeeritud igakuise toetuse terve kalendriaasta väletel. Ei saa eeldada, et teenusepakkuja sooviks olla enesele kahjulikus lepingus ja seda kõik potentsiaalsed teenusepakkujad. Eelnõuga kavandatud sissetuleku piirmäära tõstmisega ei eelistata ühtegi konkreetset ettevõtet, vaid lähtutakse toetuse andmise eesmärgist tagada abivajajatele riigi toel õigusnõustamine. Sihtrühma jaoks ei kaasne muudatustega olulist mõju, mida tuleks täiendavalt analüüsida. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega ei kaasne täiendavaid tegevusi, kulusid ega tulusid. Määruse rakendamisega ei kaasne mõju riigieelarvele. Sissetuleku piirmäära tõstetakse riigieelarvest üldise õigusnõustamise kättesaadavuse parandamiseks eraldatava toetuse piires. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras, kuna muudatuse rakendamiseks ei ole vaja sihtrühma tegevusi ümber korraldada. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu saadetakse kooskõlastamiseks Siseministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile ja Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks OÜ-le HUGO, kes on Justiitsministeeriumi lepingupartner üldise õigusnõustamise osutamisel. Viljar Peep Asekantsler 1 Võrdluseks võib tuua, et 2019. aastal oli keskmiselt 965 abivajajat kuus ja 2020. aastal keskmiselt 1033 abivajajat kuus. 2 Vt justiitsministri 15.02.2021 määruse nr 4 „Riigi toetav õigusnõustamine“ 20.02.2021 jõustunud redaktsiooni (RT I, 17.02.2021, 4) § 4 lg 1. 3 RT I, 17.02.2021, 4 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: JUM/23-0549 - Justiitsministri 15. veebruari 2021. a määruse nr 4 „Riigi toetatav õigusnõustamine“ muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Siseministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 26.05.2023 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/e6612af8-17a9-4525-a6c8-64131ee0e1a3 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/e6612af8-17a9-4525-a6c8-64131ee0e1a3?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main