Kliimaministri määruse „Elamute liitumise kaugküttevõrkudega või tahkel kütusel põhineva kütteseadme uuendamise toetuse andmise tingimused ja kord perioodil 2021–2027“ eelnõu

Rahandusministeerium 18.05.2023 nr 1-4/23/2143 Riigikantselei Riigi Tugiteenuste Keskus Kliimaministri määruse „Elamute liitumise kaugküttevõrkudega või tahkel kütusel põhineva kütteseadme uuendamise toetuse andmise tingimused ja kord perioodil 2021–2027“ eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Keskkonnaministeerium esitab kooskõlastamiseks kliimaministri määruse „Elamute liitumise kaugküttevõrkudega või tahkel kütusel põhineva kütteseadme uuendamise toetuse andmise tingimused ja kord perioodil 2021–2027“ eelnõu koos seletuskirja ja lisadega. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristen Michal Kliimaminister Lisad: 1. Määruse eelnõu 2. Määruse eelnõu seletuskiri 3. Põhiõiguste harta kontroll-leht 4. Küttesüsteemide maksumused (tabel) 5. Standardiseeritud ühikuhinna analüüs (märts 2023) 6. TAT riskihindamise tabel Sama: Siseministeerium, Sotsiaalministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Euroopa Komisjon ja perioodi 2021–2027 EL ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitikate rakendamise seirekomisjon Arvamuse avaldamiseks: keskkonnavaldkonna arengukava KEVAD juhtkomisjon Romario Siimer, 605 3690 [email protected] Paldiski mnt 96/ Tallinn 13522/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/ Registrikood 70001231  EELNÕU KUUPÄEV KLIIMAMINISTER MÄÄRUS Elamute liitumise kaugküttevõrkudega või tahkel kütusel põhineva kütteseadme uuendamise toetuse andmise tingimused ja kord perioodil 2021–2027 Määrus kehtestatakse perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS) § 10 lõike 2 alusel ja kooskõlas Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) § 41 lõikega 1. 1. peatükk Üldsätted § 1. Reguleerimisala (1) Määrusega reguleeritakse toetuse andmise tingimusi „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027“ (edaspidi rakenduskava) poliitikaeesmärgi nr 2 „Rohelisem Eesti“, erieesmärgi nr 1 „Energiatõhususe edendamine ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine“ meetme 21.2.1.4 „Kliima-eesmärkide elluviimine, välisõhu kaitse ja kiirgusohutus“ sekkumises elamute liitumiseks kaugküttevõrkudega või tahkel kütusel põhineva kütteseadme uuendamiseks. (2) Toetust eraldatakse Eesti riigi aastate 2023–2026 eelarvestrateegia programmi „Keskkonnakaitse ja -kasutus“ meetme „Kliimaeesmärkide elluviimine, välisõhu kaitse ja kiirgusohutus“ tegevuse „Õhukvaliteedi parendamine“ tulemuste saavutamiseks. § 2. Terminid (1) Elamu käesoleva määruse tähenduses on ühe või mitme perekonna elamiseks ettenähtud hoone, mille peamiseks kasutusotstarbeks ehitisregistris on määratud üksikelamu, ridaelamu või kaksikelamu autonoomse küttesüsteemiga sektsioon, kahe korteriga elamu või ridaelamu. (2) Olemasolev tahkel kütusel põhinev lokaalne kütteseade on käesolevas määruses elamu kütmiseks kasutatav ahi või katel, mille kütuseliigiks on ehitisregistris märgitud tahkekütus. (3) Toetatav tahkel kütusel põhinev lokaalne kütteseade on käesolevas määruses elamu kütmiseks kasutatav ahi, pelleti- või halupuidu katel. (4) Ahi käesoleva määruse tähenduses on nii kaminahi, moodulahi kui ka pottsepa ehitatud või paigaldatud ahi, millel on soojussalvestuse võimalus. (5) Taastuvenergiaallikal põhinev kütteseade on käesoleva määruse tähenduses õhk-vesi soojuspump või maasoojuspump. (6) Kütteseadme uuendamine on olemasoleva tahkel kütusel põhineva kütteseadme käesolevas määruses nimetatud standardite ja energiatõhususklassi kohane ümberehitamine või olemasoleva tahkel kütusel põhineva kütteseadme eemaldamine ja selle asemele uue tahkel kütusel põhineva kütteseadme paigaldamine või ehitamine või taastuvenergiaallikat kasutava kütteseadme paigaldamine. § 3. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus (1) Toetuse andmise eesmärk on parandada tiheasustuspiirkondade õhukvaliteeti, asendades tahkel kütusel põhineva kütteseadme taastuvenergiaallikat kasutava kütteseadmega või kaugküttega, uuendada olemasolevat tahkel kütusel põhinevat kütteseadet (edaspidi kütteseade), mille tulemusena paraneb elamu küttesüsteemi tuleohutus ning energiaefektiivsus. (2) Toetatavad tegevused arvestavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ja panustavad Riigikogu otsuse „Riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ heakskiitmine“ (edaspidi strateegia „Eesti 2035“) aluspõhimõtete hoidmisesse . (3) Lõikes 2 nimetatud strateegia aluspõhimõtete hoidmist ja sihi „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ saavutamisele kaasa aitamist tasakaalustatud regionaalset arengut ning keskkonna- ja kliimaeesmärke toetaval moel hinnatakse toetuse andmisel näitajatega „elukeskkonnaga rahul või pigem rahul olevate elanike osatähtsus“ ja „keskkonnatrendide indeks“. (4) Toetuse abil ellu viidud projekt peab panustama rakenduskava väljundnäitajasse, milleks on paranenud küttesüsteemiga elamud. (5) Meede panustab kliimamuutuste leevendamisse, vähendades seeläbi kasvuhoonegaaside heidet. § 4. Rakendusüksus ja rakendusasutus (1) Rakendusüksus on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (edaspidi rakendusüksus). (2) Rakendusasutus on Keskkonnaministeerium (edaspidi rakendusasutus). 2. peatükk Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr § 5. Toetatavad tegevused (1) Toetust antakse projektile, mille tegevus panustab §-s 3 nimetatud eesmärgi ja rakenduskava väljundnäitaja saavutamisse. (2) Toetust antakse küttesüsteemi vahetamiseks ja uuendamiseks. (3) Toetuse andmisel on toetatavateks tegevusteks: 1) õhk-vesi soojuspumba soetamine koos paigaldusega; 2) maasoojuspumba soetamine koos paigaldusega; 3) pelleti- või halupuidu katla soetamine koos paigaldamisega; 4) kütteseadme uuendamisel ahju soetamine koos paigaldamisega ja ahju ehitamine; 5) radiaatorite, sealhulgas torustiku ja armatuuri soetamine koos paigaldamisega uue kütteseadme paigaldamisel; 6) põrandakütte soetamine ja paigaldamine uue kütteseadme paigaldamisel; 7) moodulkorstna soetamine ja paigaldus või uue korstnasüsteemi ehitus või olemasoleva korstnasüsteemi renoveerimine koos korstnahülsi paigaldusega tahkekütuse katla, moodulahju, kaminahju ja käsitööna valminud ahju ehitamisel. (4) Toetatakse kaugküttevõrguga liitumiseks vajaliku torustiku ja kaevetööde tegemist soojusvõrguni ning soojussõlme rajamist ja liitumistasusid. (5) Toetatavad tegevused on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega tulenevalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43, edaspidi taksonoomiamäärus), artiklist 17 ega kahjusta oluliselt artiklis 9 nimetatud keskkonnaeesmärke. § 6. Kulude abikõlblikkus (1) Kulu on abikõlblik, kui see on kooskõlas Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §-ga 15 ja käesolevas määruses sätestatud tingimustega ja taotluse rahuldamise otsusega. (2) Abikõlblikud on § 5 kohase tegevuse elluviimiseks ja § 3 kohase tulemuse saavutamiseks vajalikud kulud vastavalt §-s 8 sätestatud piirmääradele ja taotluse rahuldamise otsusele. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 loetletud kulude puhul on käibemaks abikõlblik. (4) Kaugküttevõrguga liitumisega seotud kuluna on abikõlblikud kaevetööd, torustiku rajamine, kaugkütte trassiga ühendamine ning liitumistasud vastavalt § 8 lõikes 2 toodule ja taotluse rahuldamise otsuses kehtestatule. (5) Kõik kulud peavad olema põhjendatud, projektiga vahetult seotud ning nõuetekohaselt dokumenteeritud. (6) Kulusid tõendatakse ja hüvitatakse ainult §-s 8 toodud fikseeritud hindade alusel kas ühikuhinnana või kindlasummalise maksena. Tegelike kulude alusel väljamakseid ei tehta. (7) Kõik toetuse saamise aluseks olevad tegevused peavad olema kooskõlas kehtivate õigusaktidega. Projekteerija ja ehitaja peab olema ettevõtja, kes vastab ehitusseadustiku §-des 21–25 toodud nõuetele. (8) Toetuse saamiseks peab taotleja elamu olema ehitatud õiguslikul alusel ning kasutusele võetud enne 2010. aasta 1. jaanuari. Elamu või selle osa soojusvarustuse liigina peab ehitisregistrisse olema märgitud lokaal- või kohtküte ja energiaallikaliigina tahke kütus. Ehitisregistrisse peab olema märgitud ehitise esmase kasutuselevõtmise aasta. Toetuse saamiseks peab ridaelamu sektsioonil olema autonoomne küttesüsteem või peavad toetust taotlema ridaelamu kaasomanikud ühiselt. (9) Toetuse saamiseks peab taotleja elamu asuma ühes järgmistest tiheasustuspiirkondadest: 1) Tallinnas lõikes 10 nimetatud linnaosas; 2) Tartu; 3) Viljandi; 4) Pärnu; 5) Rakvere; 6) Kuressaare; 7) Valga; 8) Keila; 9) Võru; 10) Türi; 11) Jõhvi; 12) Saue; 13) Paide; 14) Tapa; 15) Jõgeva; 16) Kärdla; 17) Põltsamaa; 18) Elva; 19) Haapsalu; 20) Kiviõli; 21) Otepää; 22) Tõrva; 23) Karksi-Nuia; 24) Kilingi-Nõmme; 25) Sillamäe. (10) Toetuse saamiseks Tallinnas peab taotleja elamu asuma ühes järgmistest linnaosadest: 1) Pirita; 2) Nõmme; 3) Kesklinn; 4) Kristiine; 5) Põhja-Tallinn. (11) Soojuspumba paigaldamisel peab soojuspumba tootemärgisekohane kütmise sesoonne energiatõhususklass olema vähemalt A++. (12) Paigaldatava tsentraalse küttesüsteemi puhul peab süsteem olema ruumides reguleeritav, radiaatoritele ning elu- ja magamistubade põrandakütte kontuuridele tuleb paigaldada termostaadid. (13) Tahkel kütusel põhineva kütteseadme ehitamisel või vahetamisel peab uue katla või kütteseadme energiatõhususklass olema vähemalt A+ ning vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/125/EÜ, mis käsitleb raamistiku kehtestamist energiamõjuga toodete ökodisaini nõuete sätestamiseks (edaspidi ökodisaini direktiiv), nõuetele. (14) Tahkel kütusel põhinev küttesüsteem koos korstnasüsteemiga peab vastama tuleohutuse standardile EVS 812-3:2018. (15) Käsitööna valminud ahjud peavad olema ehitatud vastavat kutsetunnistust omava pottsepa poolt ning vastama standardi EVS-EN-15544 nõuetele. (16) Kui toetust taotletakse § 5 lõike 1 punktides 1–3 ning punktis 7 nimetatud tegevustele, tuleb olemasolev tahkel kütusel põhinev kütteseade lõplikult eemaldada või uuendada, välja arvatud juhul, kui muud õigusaktid seda keelavad. (17) Kui elamus on enam kui üks tahkel kütusel põhinev lokaalne kütteseade, kohaldub käesoleva paragrahvi lõikes 16 toodud nõue vaid ühele kütteseadmele. (18) Kütteseadme soetamisel peab müüja tagama vähemalt kahe aasta pikkuse tootjagarantii kõigile komponentidele ja paigaldamisel peab paigaldaja tagama vähemalt kahe aasta pikkuse garantii paigaldamistöödele. Kui tegemist on väljaspool Euroopa majanduspiirkonda asuva tootja toodetud seadmega, peab sellel olema CE sertifikaat ja vähemalt kaheaastane tootjagarantii. (19) Lisaks ühendmääruse §-s 17 nimetatud abikõlbmatutele kuludele on määruse raames abikõlbmatud järgmised kulud: 1) elektri- ja nõrkvoolusüsteemi töödega kulu, välja arvatud toetatavate tegevustega otseselt seotud elektri- ja nõrkvoolusüsteemiga seotud kulu; 2) vee- ja kanalisatsioonisüsteemi tööde kulu, sh majasisese soojaveetorustiku paigaldus; 3) kinnistu piirete, parkimiskohtade, välisvalgustuse ja haljastusega, välja arvatud soojuspumba maakollektori paigaldamisega kaasneva pinnase taastamine, seotud kulu; 4) põrandakütte, radiaatorite ja korstna paigaldamisega seotud siseviimistluse kulu; 5) projektiga otseselt mitteseotud või vääralt arvestatud kulud. (20) Toetust ei anta tegevustele, millega on alustatud enne taotluse esitamist. (21) Toetust antakse ainult investeeringutele, mis ei hõlma fossiilkütuseid. § 7. Toetatavate tegevuste abikõlblikkuse periood (1) Projekti abikõlblikkuse periood algab taotluse esitamise kuupäevast ja lõppeb hiljemalt 12 kuu möödumisel taotluse rahuldamise otsuse tegemisest arvates, kuid mitte hiljem kui 31.12.2029. (2) Rakendusüksusel on õigus projekti abikõlblikkuse perioodi pikendada kaks korda kokku kuni 12 kuu võrra põhjendatud juhul taotleja kirjaliku avalduse alusel, tingimusel, et ei ületata lõikes 1 nimetatud lõpptähtaega. § 8. Toetuse piirsumma ja osakaal (1) Toetuse osakaal on tiheasustuspiirkondades lihtsustatud kuluhüvitamise viisist standardiseeritud ühikuhinna kogumaksumuse hinnaastmestiku alusel. Toetuse määrad on järgmised: Tiheasustusala Toetuse määr, % Ida-Virumaa: Jõhvi, Kiviõli, Sillamäe 70 Jõgevamaa: Jõgeva, Põltsamaa Valgamaa: Valga, Otepää, Tõrva Ülejäänud piirkonnad: 50 Tallinnas: Pirita, Nõmme, Kesklinn, Kristiine, Põhja-Tallinn Tartu Viljandi Rakvere Kuressaare Keila Võru Türi Saue Paide Tapa  Kärdla Elva Haapsalu Karksi-Nuia Kilingi-Nõmme Pärnu (2) Ühikuhinna kogumaksumused on: 1) õhk-vesi soojuspumba soetamisel ja paigaldamisel 9600 eurot elamu kohta; 2) maasoojuspumba soetamisel ja paigaldamisel 14 100 eurot elamu kohta; 3) pelleti- või halupuidu katla soetamisel ja paigaldamisel 8900 eurot elamu kohta; 4) ahju soetamisel, paigaldamisel või ehitamisel 6400 eurot elamu kohta; 5) radiaatori soetamisel ja paigaldamisel 640 eurot radiaatori kohta; 6) põrandakütte ehitamisel ja paigaldamisel 30 eurot rajatava põrandakütte ruutmeetri kohta; 7) moodulkorstna soetamisel ja paigaldamisel on toetussumma 250 eurot meetri kohta ja renoveerimiseks korstnahülsi soetamisel ja paigaldamisel 100 eurot meetri kohta. (3) Toetuse osakaal kindlasummalise maksena: 1) kaugküttega liitumise puhul on toetussumma elamu kohta sama, mis kaugküttega liitumise, torustiku ja soojussõlme rajamisega seotud kulude kogumaksumuse eelarve, mis määratakse toetuse eraldamise otsusega, arvestades lõikes 1 määratud toetuse osakaalu; 2) projekti kogumaksumus võib olla kuni 200 000 eurot. (4) Toetuse maksimaalne suurus on 10 000 eurot elamu kohta. 3. peatükk Nõuded taotlejale ja taotlusele § 9. Nõuded taotlejale (1) Toetuse taotleja peab lisaks ühendmääruse §-s 3 nimetatule vastama järgmistele nõuetele: 1) toetuse taotleja peab olema füüsiline isik, kes on elamu omanik või kelle kasuks on seatud hoonestusõigus või korterihoonestusõigus; 2) ühises omandis oleva kinnisasja, korteriomandi, hoonestusõiguse või korterihoonestusõiguse puhul peab taotleja olema üks füüsilisest isikust ühistest omanikest, keda on volitanud esindama kõik teised füüsilistest isikutest ühised omanikud. (2) Kui elamu on füüsilise ja juriidilise isiku kaasomandis, saab füüsilisest isikust omanik taotleda toetust vastavalt talle kuuluvale proportsionaalsele osale kinnisasjast. (3) Lõikes 1 nimetatud volitust ei nõuta rida- ja kaksikelamu puhul, kui taotletava toetuse objektiks olev tehnosüsteem on taotleja ainukasutuses. (4) Taotlust ei või esitada taotleja, kes on eelneva viie aasta jooksul rikkunud rakendusüksusega sõlmitud lepingu tingimusi või rakendusüksuse antud haldusaktist tulenevaid kohustusi, misjärel on tehtud vähemalt toetuse osalise tagasinõudmise otsus. § 10. Taotleja kohustused Toetuse taotleja on kohustatud täitma ühendmääruse §-s 2 sätestatud nõuetele lisaks: 1) teisi õigusaktides sätestatud kohustusi: võimaldama paikvaatluse tegemist ning esitama rakendusüksusele informatsiooni, mis võib mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist või taotluse rahuldamise otsuse alusel tehtavaid väljamakseid; 2) kinnitama, et meetme raames toetust saanud tegevused ei põhjusta olulist kahju keskkonna- ja kliimaeesmärkidele, ning järgima keskkonnaalaste õigusaktide nõudeid, mis on toodud käesoleva määruse §-s 6. § 11. Nõuded taotlusele (1) Taotlus peab lisaks ühendmääruse § 4 lõikes 1 sätestatule vastama järgmisele nõudele: 1) taotletava toetuse suurus ja selle osakaal abikõlblikest kuludest ei ületa §-s 8 sätestatud toetuse määra. (2) Taotlus peab sisaldama lisaks ühendmääruse § 4 lõikes 2 nimetatud kinnitustele järgmiseid andmeid ja dokumente: 1) üldandmed taotleja kohta; 2) andmed elamu kohta, milles teostatavateks tegevusteks toetust taotletakse; 3) projekti eesmärgi ja kavandatavate toetatavate tegevuste kirjeldus ning kaugküttega liitumise puhul eelarveprojekt; 4) elamu kütteseadme paigaldamise projekteerimise maksumus koos määruse § 8 kohase abikõlblike kulude liigendusega ja andmed projekteerimise teostaja kohta; 5) taotleja kinnitus esitatud andmete õigsuse kohta; 6) käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud taotluse lisadokumendid. (3) Taotluse lisadokumendid on: 1) volikiri, kui esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel; 2) olemasolul ehitusseadustiku kohane ehitusprojekt või tehniline kirjeldus; 3) kaugkütteettevõtja väljastatud liitumispakkumine; 4) asjakohasel juhul eelarveprojekt rakendusüksuse poolt ettenähtud vormil. 4. peatükk Toetuse taotlemine § 12. Taotlusvooru avamine (1) Taotlusvooru eelarve ja ajakava kinnitab rakendusasutus, kes edastab vastava teabe rakendusüksusele. (2) Taotlusvooru avamise tähtpäevast ja taotlusvooru eelarvest teavitab rakendusüksus avalikkust ja sihtrühmasid oma kodulehel ja üleriigilise levikuga päevalehes vähemalt kümme tööpäeva enne taotluste vastuvõtu algust. Kui esitatud taotluste maht ületab toetuse eelarve, peatab rakendusüksus viivitamatult taotluste vastuvõtmise ja teatab peatamisest oma kodulehel. § 13. Toetuse taotlemise tähtaeg ja taotluse esitamise viis (1) Taotlemine toimub jooksvalt toetuse taotlusvooru eelarve ammendumiseni. (2) Taotlus esitatakse rakendusüksusele taotleja või volitatud isiku poolt e-toetuse keskkonna kaudu digitaalselt allkirjastatuna. Taotlusi ei võeta vastu enne taotluste vastuvõtmise alguskuupäeva. (3) Kui e-toetuse keskkonnas esineb tõrkeid, rakendub taotluse esitamise tähtpäevale ühendmääruse § 5 lõige 2.  5. peatükk Taotluse menetlemine § 14. Taotluse esitamine ja toimingud taotlusega (1) Taotlus toetuse saamiseks esitatakse e-toetuse keskkonna kaudu määruse §-s 11 sätestatud tingimuste kohaselt. (2) Taotluse vastuvõtmisel kohaldatakse ühendmääruse § 5. (3) Rakendusüksus teostab taotleja ja esitatud taotluse suhtes järgmisi toiminguid: 1) taotluse registreerimine; 2) taotluse läbivaatamine; 3) selgituste ja lisateabe küsimine; 4) taotluse täiendus- ja muudatusettepanekute tegemine; 5) taotluse ja taotleja nõuetele vastavaks või mittevastavaks tunnistamine; 6) taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemine. (4) Taotlusi vaadatakse läbi nende esitamise järjekorras. (5) Taotluse läbivaatamise käigus kontrollitakse taotluse ja selle lisadokumentide ning taotleja vastavust määruse nõuetele ja taotletava toetuse kulude abikõlblikkust. (6) Rakendusüksus võib taotluse läbivaatamise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja lisateavet taotluses ja selle lisades esitatud andmete kohta või taotluse täiendamist või muutmist, kui esitatud taotlus ei ole piisavalt selge või selles esineb puudusi, näidates ühtlasi, millised puudused vajavad kõrvaldamist. Taotlejale antakse puuduste kõrvaldamiseks aega kuni kümme tööpäeva vastavasisulise teate väljastamisest arvates. Taotluse menetlustähtaja kulgemine peatub kuni puuduste kõrvaldamiseni. (7) Taotlus ja taotleja tunnistatakse nõuetele vastavaks juhul, kui on täidetud kõik määruses taotlusele ja taotlejale esitatud nõuded. (8) Taotlust ei tunnistata nõuetele vastavaks, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest: 1) taotlus ei vasta taotlusele esitatavatele nõuetele ning eelnimetatud puudust ei ole võimalik lõike 7 alusel määratud tähtaja jooksul kõrvaldada; 2) taotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid või taotleja mõjutab õigusvastaselt taotluse menetlemist; 3) taotleja ei võimalda kontrollida taotluse nõuetele vastavust; 4) taotleja ei ole lõike 6 alusel määratud tähtaja jooksul taotluses esinevaid puudusi kõrvaldanud. (9) Taotleja või taotluse nõuetele mittevastavaks tunnistamise korral teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse. (10) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud toimingute tähtaeg on kuni 30 tööpäeva taotluse esitamisest rakendusüksusele. Taotluse menetlemise aega võib rakendusüksus põhjendatud juhtudel pikendada. § 15. Projektide valikukriteeriumid ja -metoodika (1) Projekt kuulub rahastamisele ja toetuse taotlus rahuldamisele osaliselt või täielikult, kui on täidetud kõik käesolevas määruses taotlejale ja taotlusele esitatud nõuded ning taotluses kirjeldatud projekt vastab ettenähtud valikukriteeriumitele. (2) Projekti rahastamise otsustamisel lähtub rakendusüksus järgmistest valikukriteeriumitest: 1) projekti kooskõla keskkonnavaldkonna arengukava (KEVAD) välisõhukaitse ja kiirgusohutuse tegevussuuna tagamiseks õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmiga aastateks 2020–2030, mõju perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskava erieesmärgile ja toetusmeetme eesmärkide saavutamisele; 2) projekti põhjendatus; 3) projekti kuluefektiivsus; 4) taotleja suutlikkus projekti ellu viia; 5) projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtte ja sihiga „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ kliima ja keskkonna valdkonnas. (3) Rakendusüksus rahastab projekti üksnes juhul, kui see vastab kõigile lõikes 2 nimetatud valikukriteeriumitele. (4) Toetuse taotlusi rahastatakse nende esitamise järjekorras. Rakendusüksus rahuldab käesolevale paragrahvile vastavad toetuse taotlused osaliselt või täielikult nende esitamise järjekorras kuni taotluste rahastamiseks ettenähtud eelarve ammendumiseni. § 16. Taotluse rahuldamise tingimused ja kord (1) Taotleja ja taotluse määruse nõuetele vastavuse korral rahuldatakse taotlus otsusega kas osaliselt või täielikult ning see vastab ühendmääruse § 8 lõikes 1 sätestatule. (2) Taotluse võib osaliselt rahuldada, kui esineb üks või mitu järgmist asjaolu: 1) taotluse rahaline maht ületab toetuste eelarve vaba jäägi; 2) toetust taotletakse osaliselt kuludele, mis ei ole abikõlblikud. (3) Taotluse rahuldamise otsuses täpsustatakse toetuse saaja õigusi ja kohustusi, kehtestatakse tingimused ja märgitakse lisaks ühendmääruse § 8 lõikes 4 sätestatule: 1) projekti elluviimise tingimused, sealhulgas tähtaeg projekti elluviimisega alustamiseks; 2) toetuse maksmise tingimused ja eeldatav ajakava; 3) kestvuse nõude periood ja sellega seotud kohustused; 4) kindlasummaliste maksete puhul nende suurused, maksete aluseks olevad tulemused ja tõendamise alused; 5) toetuse andmise ja kasutamisega seotud teabe ja aruannete esitamise tähtajad ja kord; 6) projekti kooskõla keskkonnavaldkonna arengukava (KEVAD) välisõhukaitse ja kiirgusohutuse tegevussuuna tagamiseks õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmiga aastateks 2020–2030, mõju perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskava eesmärgile ja toetusmeetme eesmärkide saavutamisele. (4) Rakendusüksus toimetab taotluse rahuldamise otsuse toetuse saajale kätte viivitamata pärast otsuse tegemist e-toetuse keskkonnas. § 17. Taotluse rahuldamata jätmise tingimused ja kord (1) Taotlus jäetakse rahuldamata ühendmääruse § 8 lõigetes 2 ja 3 nimetatud juhtudel. (2) Menetluses olevate taotluste kohta, mille rahaline maht ületab meetme taotluste rahastamise eelarve vaba jäägi ja mida ei ole võimalik ühendmääruse § 9 lõikes 1 sätestatu kohaselt osaliselt rahuldada, tehakse ühendmääruse § 8 lõike 2 punkti 5 alusel taotluse rahuldamata jätmise otsus. (3) Rakendusüksusel on õigus teha taotlejale ettepanek taotlust muuta, kui see ei vasta ühendmääruse § 9 lõikele 1. Taotleja mittenõustumisel taotluse muutmise ettepanekuga teeb rakendusüksustaotluse rahuldamata jätmise otsuse. (4) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse vähemalt: 1) otsuse tegija; 2) otsuse tegemise kuupäev ja otsuse number; 3) taotluse esitaja; 4) taotluse rahuldamata jätmise põhjendus; 5) otsuse vaidlustamise alused ja tähtaeg. (5) Taotluse rahuldamata jätmise otsus edastatakse taotlejale e-toetuse keskkonna kaudu viie tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmisest arvates. § 18. Taotluse osaline või kõrvaltingimusega rahuldamine (1) Taotluse osaline rahuldamine on lubatud üksnes põhjendatud juhul ja tingimusel, et toetuse andmise eesmärk on saavutatav ka taotluse osalisel rahuldamisel. Taotluse osalisel rahuldamisel võib taotleja nõusolekul toetussummat vähendada. Kui taotleja ei ole toetussumma muutmisega nõus, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse. (2) Taotluse võib osaliselt rahuldada ühendmääruse § 9 lõike 1 kohaselt. (3) Taotluse rahuldamise otsuse võib teha kõrvaltingimusega ühendmääruse § 9 lõigetes 2 ja 3 sätestatu kohaselt. (4) Taotluse tingimusliku rahuldamise otsuse alusel ei teki toetuse saajal õigust toetuse maksetele. Õigus toetusega seotud maksetele tekib toetuse saajal pärast rakendusüksuse poolt tingimuse saabumise või täitmise tuvastamist toetuse saaja esitatud teabe põhjal, välja arvatud juhul kui teavet on võimalik rakendusüksusel tuvastada infosüsteemist või andmeallikast. 6. peatükk Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine § 19. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine (1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse rakendusüksuse algatusel või toetuse saaja sellekohase kirjaliku avalduse alusel ühendmääruse §-des 12 ja 13 sätestatud tingimustel ja korras. (2) Toetuse saaja on kohustatud taotlema rakendusüksuselt taotluse rahuldamise otsuse muutmist järgmistel juhtudel: 1) soovitakse pikendada tegevuste abikõlblikkuse perioodi käesoleva määruse § 7 lõikes 2 sätestatu kohaselt; 2) toetuse taotlejal ei ole võimalik jätkata toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel. (3) Rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest juhul, kui soovitav muudatus mõjutab oluliselt toetuse andmise eesmärgile vastavat oodatavat tulemust. (4) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab rakendusüksus 20 tööpäeva jooksul pärast vastavasisulise taotluse saamist. § 20. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine (1) Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse osaliselt või täielikult kehtetuks ühendmääruse § 14 või § 37 lõike 7 alusel. (2) Toetuse saajal tuleb saadud toetus tagastada vastavalt lõikes 1 nimetatud otsuses toodule. 7. peatükk Toetuse saaja õigused ja kohustused § 21. Toetuse saaja õigused ja kohustused (1) Toetuse saajal on õigus saada rakendusüksuselt informatsiooni ja selgitusi, mis on seotud määruses sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega. (2) Toetuse saaja peab täitma ühendmääruse §-s 10 nimetatud kohustusi ja muuhulgas: 1) tagab projekti elluviimiseks vajalike õigusaktides ette nähtud lubade ja kooskõlastuste olemasolu; 2) võimaldab rakendusüksuse volitatud isikul teha paikvaatlust toetatud tööde teostamise kontrollimiseks; 3) tagab, et projekti elluviimise tulemusena toetuse objektiks olevat elamut kasutatakse elamuna vähemalt viie aasta jooksul pärast taotluse rahuldamise otsuses nimetatud projekti abikõlblikkuse tähtaja lõppu; 4) tagab, et viie aasta jooksul toetuse väljamaksmisest arvates ei kasutata elamut tulu teenimise eesmärgil. 8.peatükk Aruannete esitamine § 22. Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine (1) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti elluviimise kohta aruande vähemalt üks kord e-toetuse keskkonna kaudu. Rakendusüksus täpsustab taotluse rahuldamise otsuses aruannete esitamise tähtaegu ja sagedust. (2) Projekti lõpparuandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine teave: 1) projekti aruandlusperiood (kumulatiivne); 2) andmed projekti elluviimise kohta (teostatud tööd ja tegevused, tulemuste ja eesmärkide saavutamine); 3) toetuse saaja hinnang projekti tulemuslikkusele ja elluviimisele; 4) fotod teavitusnõude täitmise kontrollimiseks Vabariigi Valitsuse määruse 12.05.2022 nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ kohaselt; 5) kütteseadme uuendamisel kinnitus endise seadme eemaldamise kohta. (3) Lõpparuandes esitab toetuse saaja info, kuidas panustati toetatud tegevustega strateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtetesse ja sihtidesse. 9. peatükk Toetuse maksmise tingimused § 23. Toetuse maksmise tingimused (1) Toetust makstakse § 5 lõike 1 tegevustele ühendmääruse § 28 lõigete 1 ja 2 alusel määruses ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimustel. (2) Maksete tegemisel lähtutakse ühendmääruse §-des 24–26 nimetatud ning määruses ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud maksete tegemise täpsustavatest tingimustest ja korrast. (3) Toetuse saaja esitab makse saamise aluseks nõutud dokumendid ja tõendid rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu. (4) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele toetuse väljamaksetaotluse, millele on lisatud järgmised dokumendid: 1) tööde teostamiseks sõlmitud leping ning üleandmise-vastuvõtmise akt; 2) tahkekütusel töötava kütteseadme pass; 3) väljaspool Euroopa majanduspiirkonda asuva tootja toodetud kütteseadme paigaldamisel seadme CE sertifikaat, vähemalt kaheaastane tootjagarantii seadmele ja vähemalt kaheaastane garantii seadme paigaldamistöödele; 4) fotod toetatud tegevustest; 5) ahju rekonstrueerimisel pottsepa kutsetunnistuse number; 6) kaugküttega liitumisel kaugkütteettevõtjaga liitumist tõendav ostu-müügileping; 7) dokumendid, mille esitamise nõue on välja toodud taotluse rahuldamise otsuses. § 24. Makse menetlemise peatamine Rakendusüksus võib peatada toetuse maksmise aluseks olevate dokumentide menetlemise osaliselt või täielikult ühendmääruse §-s 33 sätestatud juhul. 10. peatükk Finantskorrektsioonid ja vaided § 25. Finantskorrektsioonide tegemine ja toetuse tagastamine Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus tagastatakse ÜSSi §-des 28–30 ning ühendmääruse §-des 34–38 sätestatu kohaselt. § 26. Vaide esitamine (1) Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusüksusele ÜSSi § 31 kohaselt. Vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. (2) Auditi aruande alusel tehtud otsuse peale võib esitada vaide rakendusüksusele ÜSSi § 31 kohaselt. (allkirjastatud digitaalselt) Kristen Michal (allkirjastatud digitaalselt) Kliimaminister Meelis Münt Kantsler  Kliimaministri määruse „Elamute liitumise kaugküttevõrkudega või tahkel kütusel põhineva kütteseadme uuendamise toetuse andmise tingimused ja kord perioodil 2021–2027“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Määrus kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitikate rakendamise seaduse § 10 lõike 2 (edaspidi ÜSS) alusel. Toetust eraldatakse tegevuspõhise riigieelarve (TERE) programmi „Keskkonnakaitse ja - kasutus“ meetme „Kliimaeesmärkide elluviimine, välisõhu kaitse ja kiirgusohutus“ programmitegevuste „Õhukvaliteedi parendamine“ eesmärkide saavutamiseks. Eelnõukohases määruses sätestatakse toetuse andmise ning kasutamise tingimused ja kord kooskõlas Euroopa Liidu programmperioodi 2021–2027 rakendus- ja rahastamiskavaga (edaspidi rakenduskava). Määruse eelnõu on seotud rakenduskava poliitika eesmärgi nr 2 „Rohelisem Eesti“ erieesmärgiga nr 1 „Energiatõhususe edendamine ja kasvuhoonegaaside heitkoguse vähendamine“ ning meetmega 21.2.1.4 „Kliima-eesmärkide elluviimine, välisõhu kaitse ja kiirgusohutus“ elamute liitumiseks kaugküttevõrkudega või tahkel kütusel põhineva kütteseadme uuendamiseks. Toetatav tegevus panustab strateegia „Eesti 2035“ pikaajalise strateegilise sihti „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“, viies Eestis ellu ÜRO üleilmsete säästva arengu eesmärke 11.6 „Vähendada 2030. aastaks linnade negatiivset keskkonnamõju elaniku kohta, pöörates erilist tähelepanu õhu kvaliteedile ning olme- ja muude jäätmete käitlemisele“ ning 3.9 „Vähendada 2030. aastaks oluliselt ohtlikest kemikaalidest ning saastunud õhust, veest ja pinnasest põhjustatud surmade ja haigestumiste arvu“. Toetatav tegevus aitab saavutada „Eesti 2035“ tegevuskava majandus- ja kliimavaldkonna eesmärki ja mõõdikut „keskkonnatrendide indeks“, panustades eraldi näitajasse „taastuvenergia osakaalu tõstmine energia summaarses lõpptarbimises“. Toetatav tegevus panustab muuhulgas ka rahva kestlikkuse, tervise ja sotsiaalkaitse valdkonna eesmärki, kujundades elukeskkonda ning inimeste hoiakuid ja käitumist tervist ja keskkonda hoidvaks ning vähendades riskikäitumist. Toetatav tegevus aitab kaasa saavutada Euroopa puhta õhu paketi eesmärki tagada olukord, kus aastaks 2030 vähendatakse kavandatud meetmete abil õhusaaste kahjulikku mõju inimese tervisele 40% võrreldes aastaga 2005. Toetatav tegevus on üks õhusaaste vähendamise meetmest „Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riiklikus programmis aastateks 2020–2030“. Kõnealuse meetme raames makstav toetus on tulumaksuseaduse § 19 lg 3 p 33 tähenduses toetus, mida makstakse elamu energiatõhususe suurendamiseks. Määruse eelnõu koostamisel on aluseks võetud ÜSS ja Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määrus nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused.“ (edaspidi ühendmäärus). Eelnõu töötas välja Keskkonnaministeerium (KeM). Eelnõu koostamisel lähtuti Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse koostatud hinnaanalüüsist ja Riigi Tugiteenuste Keskuse (RTK) märkustest ja kommentaaridest. Sekkumise väljatöötamise protsessi kaasati Mittetulundusühing Eesti Pottsepad, Soojuspumba Liit, Eesti Keskkonnauuringute Keskus ning Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing erinevates kaasamisvormides. Eelnõukohase määruse kavandatav jõustumisaeg on 2023. aasta esimeses pooles. Määruse alusel hakatakse toetust andma füüsilistele isikutele elamutes olemasoleva tahkel kütusel põhineva kütteseadme uuendamiseks taastuvenergiat kasutava kütteseadme või määruses kirjeldatud nõuetele vastava uue tahkel kütusel põhineva kütteseadme vastu või liitumiseks kaugküttevõrguga. Määruse eelnõu ja seletuskirja koostas Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse eluaseme ja energiatõhususe osakonna juht Triin Reinsalu, Keskkonnaministeeriumi eelarve- ja strateegiaosakonna peaspetsialist Eerika Purgel ja välisõhu ja kiirgusosakonna juhataja Heidi Koger. Eelnõu õigusekspertiisi tegi Keskkonnaministeeriumi õigusosakonna jurist Rene Lauk ja keeletoimetaja oli sama osakonna peaspetsialist Aili Sandre.. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb 26 paragrahvist, mis on liigendatud 10 peatükki. Peatükid jagunevad järgmiselt: 1. Üldsätted 2. Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr 3. Nõuded taotlejale ja taotlusele 4. Toetuse taotlemine 5. Taotluse menetlemine 6. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine 7. Toetuse saaja õigused ja kohustused 8. Aruannete esitamine 9. Toetuse maksmise tingimused 10. Finantskorrektsioonid ja vaided Eelnõu 1. peatükis kirjeldatakse üldsätted. Paragrahvi 1 lõige 1 kirjeldab, millist poliitikaeesmärki aitab antud määrus saavutada. Paragrahvi 1 lõige 2 kirjeldab, millise programmi raames toetust eraldatakse ning millist tegevust meede aitab saavutada. Eelnõu §-s 2 on defineeritud määruses kasutatud terminid. Lõikes 1 on defineeritud elamu mõiste, mis ehitusregistri järgi on määratud üksikelamuks, kahe korteriga elamuks või ridaelamuks. Elamu mõiste alla läheb samuti ka ridaelamu või kaksikelamu sektsioon, mille kütteseadme väljavahetamine või uuendamine kuulub toetava tegevuse hulka, juhul kui see on selle sektsiooni autonoomne kütteseade. Ridaelamu ei ole nimetatud kaks korda, vaid mõeldud on ridaelamu sektsiooni ja siis ridaelamut kui tervikut. Erinevus tuleneb sellest, kas küttesüsteem on ühine või mitte. Ridaelamus võib olla füüsilise isikul 1 või enam korterit. Paragrahvi § 9 lg 1 p 1 – toetuse taotleja peab olema füüsiline isik. Lõige 2 defineerib, mida loetakse määruses tähenduses olemasolevaks tahkel kütusel põhinevaks lokaalseks kütteseadmeks. Lõige 3 defineerib, mis on määruse tähenduses tahkel kütusel põhinev lokaalne kütteseade, millele toetust antakse. Toetatav tahkel kütusel põhinev lokaalne kütteseade on elamu kütmiseks kasutatav ahi, pelleti- või halupuidu katel. 2 Lõige 4 määratleb ahju mõiste alla nii kaminahju, moodulahju kui ka pottsepa poolt käsitööna ehitatud või paigaldatud ahju. Oluline on märkida, et ahjul peab olema soojussalvestuse võimalus, mis võimaldaks seda efektiivselt kasutada elamu kütteseadmena. Lõige 5 määratleb taastuvenergiaallikal põhinevaks kütteseadmeks õhk-vesi soojuspumba või maasoojuspumba. Taastuvenergiaallikal põhinemine tähendab siinkohal, et seade ammutab soojust looduslikust soojusenergiast. Seejuures seadme tööks tarbitav elekter ei pea olema taastuvenergia. Õhk-vesi soojuspump kasutab välisõhu soojust (taastuvenergia direktiivi mõttes ümbritseva keskkonna energiat). Iga soojuspump kasutab osaliselt elektrit, kuid keskkonnast (maapind, veekogu või õhk) saadud energia abil toodetud soojusenergia ületab oluliselt kasutatud elektri kogust. Maasoojuspump kasutab maapinna soojust, õhk-vesi soojuspump välisõhu soojust. Taastuvenergia direktiivi mõttes siis ümbritseva keskkonna energiat. Taastuvenergia direktiiv seab eesmärgiks soojuspumpade kasutuselevõtu soodustamise. Taastuvenergia direktiivi mõistes: „taastuvatest energiaallikatest toodetud energia“ või „taastuvenergia“ – taastuvatest mittefossiilsetest allikatest pärit energia, nimelt tuuleenergia, päikeseenergia (päikese soojusenergia ja fotogalvaaniline päikeseenergia), geotermiline energia, ümbritseva keskkonna energia, loodete, lainete ja muu ookeanienergia, hüdroenergia ning biomassist, prügilagaasist, reoveepuhasti gaasist ja biogaasist toodetud energia jne. Lõige 6 defineerib kütteseadme uuendamise mõiste. Kütteseadme uuendamine tähendab olemasoleva tahkel kütusel põhineva kütteseadme eemaldamist ja selle asemele uue kütteseadme ehitamist. Seejuures võib ka olemasoleva kütteseadme alles jätta, kui selline kohustus tuleneb mujalt (nt muinsuskaitselistest piirangutest). Näiteks loetakse kütteseadme uuendamiseks vana ahju eemaldamist ja selle asemele uue, standardi EVS-EN-15544 nõuetele vastava ahju ehitamist. Samuti loetakse kütteseadme uuendamiseks vana ahju eemaldamist ja selle asemele soojuspumba paigaldamist. Kui toetuse saaja soovib vana ahju alles jätta, siis tuleb see uuendada standardi EVS-EN-15544 nõuetele ning tuleohutuse standardile EVS 812- 3:2018 vastavaks. Paragrahvis 3 sätestatakse toetuse andmise eesmärk ning seatakse oodatav tulemus. Lõikes 1 määratakse toetuse andmise eesmärk. Eesmärk on toetuse abil uuendada elamute vanad ja saastavamad tahkel kütusel põhinevad lokaalsed kütteseadmed uute vastu ja seeläbi parandada tiheasustuspiirkondade õhukvaliteeti. Soojuspumba või kaugküttevõrgu kasutamisel otsesed õhuheited puuduvad. Samuti vähenevad õhuheited tuntavalt, vahetades vana kütteseadme uue tahkel kütusel põhinev kütteseadme vastu, kuna uus kütteseade vastab rangematele heitepiirnormidele. Õhukvaliteet paraneb eelkõige mittetäielike põlemissaaduste, nagu peenosakesed, metaan ja süsinikmonooksiid, arvelt. Toetatakse ainult investeeringuid, mille toel ehitatakse või uuendatakse kütteseadmeid, milles ei kasutata fossiilkütuseid. Tegevuse vajadus on välja toodud keskkonnaministri kinnitatud „Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riiklikus programmis aastateks 2020–2030“ (keskkonnaministri 230.03.2023. a käskkiri nr 1-2/23/144). Kohtküttesektori kasvuhoonegaaside ja välisõhu saasteainete heitkogused on otseselt seotud iga üksikisiku ja kodumajapidamise isiklike valikutega. Paralleelselt selle sekkumisega on käimas projekt erieesmärgi nr 1 „Energiatõhususe edendamine ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine“ õhukvaliteedi seirevõrgustiku arendamiseks ja täiendamiseks ning asukohapõhise terviseriski hinnangute süsteemi loomiseks (keskkonnaministri 16.12.2022 käskkiri nr 1-2/22/436). Ülevaatlikuma seireinfo abil on võimalik mõjutada elanikkonna käitumist (nt muutes nende kütmisharjumusi), mis vähendab elamute kütmisel tekkivaid õhusaasteainete ja kasvuhoonegaaside heidet ning edendab energiatõhusust. 3 Lõigetes 2 ja 3 kirjeldatakse „Eesti 2035“ sihti, millesse määruses kirjeldatud toetatav tegevus panustab. Toetatavad tegevused peavad panustama „Eesti 2035“ sihti „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“. Elukeskkonna kujundamisel arvestatakse kõigi inimeste vajadustega ning otsustes järgitakse läbivalt kvaliteetse ruumi põhialuseid ja kaasava disaini põhimõtteid, et tagada igaühele nii vaimse, füüsilise kui ka digiruumi ligipääsetavus ja mugavus. Kasutusel on uuenduslikud tehnoloogiad ja looduslähedased lahendused, mis vähendavad ajakulu vahemaade läbimisel ja tagavad hea elukeskkonna terves Eestis. Elukeskkond on kvaliteetne. Investeeringud mõjutavad positiivselt tiheasustusaladel olevate inimeste elukvaliteeti. Võrdsed võimalused teemal eraldi tegevusi ei toetata, sest panustatakse üldise õhukvaliteedi parandamisse. Soolisse võrdõiguslikkuse teemal eraldi tegevusi ei toetata, sest panustatakse üldise õhukvaliteedi parandamisse. Ligipääsetavuse teemal eraldi tegevusi ei toetata, sest panustatakse üldise õhukvaliteedi parandamisse. Regionaalarengu toetamine toimub eraldi üleujutustega seotud riskipiirkondadele suunatud tegevusega. Tegevus panustab näitajasse „elukeskkonnaga rahul või pigem rahul olevate elanike osatähtsus“. Kliima ja keskkonnahoid on olulise tähtsusega, sest toetatavad tegevused panustavad lahendustele kliimamuutustega kohanemiseks ja leevendamiseks ning seda mõõdetakse näitajaga „keskkonnatrendide indeks“. Säästva arengu strateegias panustab tegevus Läänemere seisundisse ning kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisse. Meetme raames antakse toetust elamu tahkel kütusel põhineva kütteseadme (sh katelseadme) uuendamiseks/ väljavahetamiseks. Toetatakse ka elamu liitumist kaugküttevõrguga. Toetust antakse esmalt elamupiirkondadele, mis asuvad halva õhukvaliteedi tasemega piirkondades (nt Tartu ja Viljandi) lokaalse õhusaaste probleemi lahendamiseks ja kasvuhoonegaaside (sh lühiealiste kliimamõjurite) summaarse heitkoguse vähendamiseks. Toetused mõjutavad positiivselt looduskeskkonda – õhku. Info sihi ja näitaja kohta kantakse struktuuritoetuste registrisse (SFOSi). Lõikes 4 seatakse projekti väljundnäitaja, millesse toetuse abil tehtud projekt peab panustama. Antud meetme korral on selleks parema küttesüsteemiga elamu. Väljundnäitajaga mõõdetakse elumajade arvu, mis on saanud toetust kütteseadme (sh katelseadme) uuendamiseks või väljavahetamiseks või kaugküttevõrguga liitumiseks. Näitaja täitmisest antakse aru pärast tööde lõpetamist. Väljundnäitaja sisu ja aruandluse tingimused on detailselt kirjeldatud perioodi 2021-2027 näitajate metoodikas. 4  Näitaja nimetus ja Alg- Aasta 2024 2029 Selgitav teave mõõtühik tase vahesiht sihttase -tase Paranenud 0 Ei 230 1850 Elamute ehk elumajade küttesüsteemiga kohaldu arv, mis on saanud toetust elamud. Mõõtühikuks kütteseadme (sh on elamud. katelseadme) uuendamiseks, väljavahetamiseks või kaugküttevõrguga liitumiseks. Näitaja täitmisest võib aru anda pärast tööde lõpetamist. Meetme raames antakse toetust elamu tahkel kütusel põhineva kütteseadme (sh katelseadme) uuendamiseks/väljavahetamiseks. Toetatakse ka elamu liitumist kaugküttevõrguga. Toetust antakse esmalt elamupiirkondadele, mis asuvad halva õhukvaliteedi tasemega piirkondades (nt Tartu ja Viljandi) lokaalse õhusaaste probleemi lahendamiseks ja kasvuhoonegaaside (sh lühiealiste kliimamõjurite) summaarse heitkoguse vähendamiseks. Kütteseadme vahetamisel või renoveerimisel peab uus lahendus vastama vähemalt ELi ökodisaini direktiivi rakendusmäärustes 2015/1185 ja/või 2015/1189 tahkekütuse kohtkütteseadmetele esitatud nõuetele. Käsitööna valminud ahjud peavad olema valminud vastavat kutsetunnistust omava pottsepa poolt ning vastama standardi EVS-EN-15544 nõuetele. Lõikes 5 tuuakse välja, et meede panustab kliimamuutuste leevendamisse, vähendades seeläbi kasvuhoonegaaside heidet. Taastuvenergial põhineva kütteseadme kasutuselevõtmine või uuendamine vähendab kasvuhoonegaaside heidet ning tekib energiaefektiivsuse kasv. Toetuse kasutamisel, kui asendatakse küttesüsteem taastuvenergiaallikal põhineva kütteseadme või kaugküttega, siis selle arvelt paraneb õhukvaliteet. Ahi uuendatakse vajadusel ehk kui seda ka edaspidi kasutatakse, uuetele nõuetele vastav ahi on väiksemate õhuheitmetega kui vana. Paragrahvis 4 sätestatakse meetme rakendusüksus ja -asutus. Rakendusüksus on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus ning rakendusasutus Keskkonnaministeerium. Eelnõu 2. peatükis sätestatakse toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr. Paragrahvis 5 sätestatakse tegevused, mida meetme raames toetatakse. Lõikes 3 on kirjas täpsemad toetatavad tegevused kütteseadme uuendamisel. Toetatakse õhk- vesi soojuspumba, maasoojuspumba, pelletikatla, halupuidukatla soetamist ja paigaldamist. Õhk-õhk soojuspumba soetamist ja paigaldust ei peeta siinkohal otstarbekaks toetada, sest enamasti on selline kütteseade mõeldud juba olemasoleva kütteallika täiendamiseks ning samuti on tema efektiivsus külmade ilmade korral madal. Toetatakse ka uue ahju soetamist ning selle ehitamist, moodulahju ja kaminahju puhul ka selle paigaldust. Uue kütteseadme soojuse jagamisega seotud süsteemidest toetatakse radiaatorite ja sellega seotud torustiku ja armatuuri soetamist koos paigaldusega ning põrandkütte soetamist koos paigaldusega. See tagab, et uue kütteseadmega toodetud soojus saaks ka efektiivselt elamus laiali jaotatud. Pelleti- või halupuidukatla, kaminahju või moodulahju paigaldamisel ja ahju ehitamisel toetatakse vajadusel uue korstnasüsteemi ehitust või olemasoleva renoveerimist koos korstnahülsi paigaldusega. See tagab, et uuendatud saaks küttesüsteem tervikuna ning uut tahkel kütusel põhinevat ahju või katelt saaks edaspidi pikalt ja ohutult kasutada. Lõikes 4 määratakse toetatavate tegevuste hulka ka kaugküttevõrguga liitumine ning sellega seotud kaevetööd, torustiku ja soojussõlme rajamine ning liitumistasusid. Kaugkütte katlamaja 5 kateldes toimub põlemisprotsess optimeeritumalt ja kasututakse heitevähendusmeetodid, mistõttu panustab see variant oluliselt kütmisega seotud õhuheidete vähendamisse. Lõike 5 järgi rakendub meetmele horisontaalse põhimõttena „ei kahjusta oluliselt“ põhimõte, mille järgi toetatavad tegevused ei kahjusta oluliselt ühtegi keskkonnaeesmärki. Toetatavad tegevused on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021 määruse (EL) 2021/1060 artiklis 9 toodud põhimõttega „ei kahjusta oluliselt“. Seda põhimõtet tuleb tõlgendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43, edaspidi taksonoomiamäärus ), artikli 17 tähenduses. Selles artiklis on määratletud, mida tähendab „oluline kahju“ taksonoomiamäärusega hõlmatud kuue keskkonnaeesmärgi saavutamisele. Selleks, et meede vastaks „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttele, ei tohi toetatav tegevus kahjustada järgmisi keskkonnaeesmärke: 1) kliimamuutuste leevendamine: antud meetme raames toetatavad tegevused ei kahjusta kliimamuutuste leevendamist, sest olemasoleva küttesüsteemi asendamine säästvama või taastuvenergiaallikat kasutava lahenduse vastu suurendab energiatõhusust, väheneb kütuse tarbimine ning seeläbi CO2-heide; 2) kliimamuutustega kohanemine: tänu meetmele võetakse majapidamistes kasutusele rohkem soojuspumpasid, mis võimaldab paremini kohanduda ekstreemsete temperatuurikõikumistega, sest soojuspumpasid on potentsiaalselt võimalik kasutada ka jahutamiseks; 3) vee- ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse: meetme raames toetatavatel tegevustel ei ole otsest kokkupuudet vee- ja mereressursside kestliku kasutamise ja kaitsega, mistõttu pole näha olulist negatiivset mõju vastavale keskkonnaeesmärgile; 4) ringmajandus, sealhulgas jäätmetekke vältimine ja jäätmete ringlussevõtt: Kütteseadmete väljavahetamise töödel tekib jäätmeid, mille käitlemise korral tuleb lähtuda jäätmeseaduse üldistest nõuetest ning kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmehoolduseeskirjast, mis täpsustab piirkondlikult jäätmekäitluse tingimusi. Kaudselt võib ringmajandusega seotud olla ka vanade seadmete edasine käitlemine ja renoveerimiseks kasutatavate materjalide prognoositav eluring. Eelneva põhjal ei ole meetmel olulise mõjuga kokkupuudet vastava keskkonnaeesmärgiga, mistõttu ei saa eeldada olulist negatiivset mõju; 5) saastuse vältimine ja tõrje: eeldatavalt ei ole meetmel märkimisväärselt olulist negatiivset mõju vastavale keskkonnaeesmärgile. Vanade tahkel kütusel põhinevate kütteseadmete väljavahetamine uute, energiatõhusamate ja rangematele heitenormidele vastavate vastu vähendab põlemisest tingitud õhusaasteainete hulka. Seetõttu on meetme raames toetatavatel tegevustel õhusaaste seisukohalt positiivne mõju. Tahkel kütusel põhinevate kütteseadmete kohta on kehtestatud ökodisaini nõuded, milles toodud heitenormid on palju madalamad. Seda tuleb toetuse kasutamisel arvestada. Nõuded leiab siit: https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/?uri=CELEX:02015R1185-20170109; 6) elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine: meetme raames teostatakse töid olemasolevates elamutes ning reeglina oluliselt ökosüsteeme see ei mõjuta. Meetme mõjul väheneb halupuidu kasutus, mis vähendab survet metsaökosüsteemidele ning elurikkusele. Kui kasutatakse kohalikku puitu, siis on oluline majandada metsa heaperemehelikult ning seda reguleerib eelkõige metsaseadus. Kaugküttevõrguga liitumiseks vajaliku torustiku rajamise tööd tehakse, järgides kehtivat looduskaitseseadust. Selle meetme puhul võib järeldada ja ka ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava meetmete „ei kahjusta oluliselt“ hindamise tulemusena on leitud, et meede ei põhjusta olulist kahju keskkonna- ja kliimaeesmärkidele ning toetatavad tegevused on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtetega. 6 Lisaks on kõnealuse meetme raames elluviidavate projektidega tagatud kliimakindlus, sest toetatavad projektid panustavad energiasäästu ja taastuvenergiaallikate kasutuselevõttu ning seeläbi väheneb CO-heide. Kui toetuse saaja täidab määruses talle seatud kohustused, siis sellega tagab ka eespool viidatud sätte täitmise. Eraldi analüüsi teha ei ole vaja. Paragrahvis 6 sätestatakse abikõlblikud kulud. Lõikes 1 viidatakse ÜSSi §-le 15 ning eelnõukohase määruse tingimustele, millele peavad abikõlblikud kulud vastama. Lõikes 2 määratakse abikõlblikeks nende tegevuste kulud, mis on kirjeldatud eelnõu §-s 5, saavutavad tulemused, nagu kirjeldatud eelnõu §-s 3, jäävad §-s 8 sätestatud piirmääradesse ning vastavad otsusele, mis tehti taotluse rahuldamisel. Lõikes 3 sätestatakse, et ka käibemaks on meetme raames abikõlblik. Lõikes 4 täpsustatakse, millised kaugküttevõrguga liitumisega tehtavad kulud on abikõlblikud. Radiaatorite puhul on abikõlblikuks kuluks ka nende küljes olevad mõõturid. Lõikes 5 nõutakse, et tehtud kulud peavad olema põhjendatud, projektiga seotud ning nõuetekohaselt dokumenteeritud. Kirjeldatakse, millistel tingimustel on ehitusprojekti ja omanikujärelevalve kulud abikõlbulikud. Vältimaks toetusraha mitteotstarbelist kasutamist, peavad kõik abikõlblikud kulud olema dokumenteeritud ja taotluses kirjas ning tõendatud kas hinnapakkumiste, arvete, pangakonto- või krediitkaardi väljavõtetega. Lõikes 6 seatakse väljamaksete aluseks §-s 8 toodud ühikuhinnad. Kõik väljamaksed on fikseeritud hindade alusel ning hilisemaid tegelike kulusid ei võeta aluseks. Erandiks on vaid kaugküttevõrguga liitumine, mis toimub kindlasummalise makse alusel. Eeldatavalt tuleb meetme raames taotlusi palju ning selline lähenemine aitab vähendada töökoormust. Lõikes 7 seatakse toetavateks tegevusteks vaid need, mis on kooskõlas kehtivate õigusaktidega, ning eraldi tuuakse välja, et tööde teostaja peab vastama ehitusseadustikule. See tagab, et tehtavad tööd on teinud pädevad ja kvalifitseeritud inimesed ning toetatud projekti tulem on ohutu ja ametlikult kasutatav. Lõikes 8 seatakse tingimused elamule, mida meetme raames toetatakse. Need tingimused on vajalikud, et toetust saaksid elamud, mis enam ka väljundnäitajasse ja soovitud õhukvaliteedi paranemisse panustaksid. Õiguslikul alusel ehitamine tähendab meetme raames seda, et ehitis peab olema kantud ehitisregistrisse. Kui ehitusluba mingil põhjusel ei ole, tuleb vajadusel esitada muid dokumente, sh nt KOVi kinnitus ehitise lubatavuse kohta. Elamu kasutusele võtmist kontrollitakse ehitusregistri vastavate andmete põhjal. Kontrollimise aluseks sobib ka oletuslik kasutusele võtmise aeg. Topelt finantseerimise vältimiseks on täpsustatud toetatava ridaelamu suhtes kehtivad erisusi. Kui ridaelamus on loodud korteriomandid ning seega moodustatud ka korteriühistu, saab toetust vaid eraldiseisva autonoomse konkreetse ridaelamu sektsiooni küttesüsteemi parendamiseks. Kaasomandisse kuuluvates ridaelamutes saab küttesüsteemi parendada nii sektsiooni kui ka maja põhjal. Määruse alusel antav toetus suunatakse lõikes 9 nimetatud tiheasustuspiirkondadele. Kirjas olevate piirkondade valiku aluseks on OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskuse koostatud kohtkütte piirkondade ja kütteseadmete kaardistamise uuring, kus vaadeldi peenosakeste kontsentratsiooni õhus kütteperioodil ning asustustihedust. Uuringu põhjal valiti välja linnad ja piirkonnad, kus kütteseadme väljavahetamisel on eeldatav mõju õhukvaliteedile ning seeläbi inimese tervisele kõige suurem. Elamu, mis paikneb kaugküttepiirkonnas, ei ole kohustatud liituma kaugküttevõrguga, kuid peab seda tegema, kui kohaliku omavalitsuse volikogu on niimoodi kehtestanud. Kaugküttepiirkonna määrab ja liitumise tingimused sätestab eespool viidatud volikogu. 7 Lõikes 10 täpsustatakse, need Tallinna linnaosad, kus peavad elamud asuma, et saada meetme raames toetust. Sarnaselt eelnevale lõikele 9 on antud linnaosad välja valitud kohtkütte piirkondade ja kütteseadmete kaardistamise uuringu põhjal. Nimetatud linnaosades on kõrge asustustihedus ning kasutusel palju tahkel kütusel põhinevaid kütteseadmeid. Lõikes 11 seatakse toetuse abil paigaldatavale maasoojuspumbale või õhk-vesi soojuspumbale minimaalseks kohustuslikuks energiatõhususklassiks A++. See on oluline, et edendada meetme kaudu ka energiatõhusust, kasutades uusi ja energiatõhusaid kütteseadmeid. Lõikes 12 seatakse nõue paigaldada tsentraalsele küttesüsteemile termostaadid selliselt, et temperatuur oleks igas ruumis reguleeritav. Nõude täitmiseks tuleb paigaldada termostaadid radiaatoritele ning põrandkütte korral elu- ja magamistuba kontuuridele. See nõue võimaldab ruumide kasutajal soovi korral reguleerida temperatuuri madalamaks, mis omakorda vähendab kütmiseks kasutatava energia hulka ehk panustab energiaefektiivsusesse. Lõikes 13 seatakse toetuse abil soetatavale pelleti- või halupuidukatlale ja ahjule minimaalseks energiatõhususklassiks A+. Seeläbi panustab meede energiatõhusute tehnoloogiate kasutuselevõtule ning tagab, et elamu tarbib peale kütteseadme uuendamist vähem energiat. Samuti peab lõikes nimetatud kütteseade vastama ELi ökodisaini direktiivi rakendusmäärustele 2015/1185 ja 2015/1189, mis tagab, et tahkel kütusel põhineva lokaalse kütteseadme keskkonnamõju oleks võimalikult väike. Lõikes 14 seatakse kindel tuleohutuse standard, millele peab toetuse abil soetatud ja paigaldatud ahi või katel või renoveeritud ahi koos korstnasüsteemiga vastama. See tagab, et toetuse abil rajatud lokaalset küttesüsteemi oleks ohutu kasutada. Lõikes 15 seatakse nõue pottsepa poolt käsitsi uuena ehitatud ahjule. Standardile EVS-EN 15544 vastavus tagab, et ahi on energiatõhus ning kasutamiseks ohutu. Säte on kooskõlas ka tuleohutusseadusega. Lõikes 16 nõutakse, et juhul kui saadakse toetust õhk-vesi soojuspumba, maasoojuspumba, pelleti- või halupuidukatla ja sellega seotud moodulkorstna või korstnasüsteemi soetamiseks ja paigaldamiseks, on toetuse taotleja kohustatud oma vana tahkel kütusel põhineva lokaalse kütteseadme eemaldama või uuendama (juhul kui muud õigusaktid selle keelavad), mida ta tõendab väljamakselt esitatavate fotodega. See nõue tagab, et isik jääb kasutama toetuse abil rajatud küttesüsteemi, ning ka soovi korral uuendatud vana tahkel kütusel põhineva lokaalse kütteseadme kasutamisel on soovitud mõju välisõhu kvaliteedile olemas. Lõikes 17 sätestatakse, et kui elamus on enam kui üks tahkel kütusel põhinev lokaalne kütteseade, kohaldub lõikes 16 toodud nõue vaid ühele kütteseadmele. Lõikes 18 seatakse nõue toetuse abil soetatud kütteseadme tootjagarantii pikkusele. Nõue on vajalik, et tagada uue kütteseadme kvaliteet ja seeläbi edaspidine plaanipärane kasutamine. Samuti leevendab nõue riski, et kütteseade läheb ootamatult rikki ning isik on sunnitud kasutama mõnda muud ja saastavamat kütteseadet. Lõikes 19 on nimetatud mitteabikõlblikud kulud. Nimetatud piirangute seadmine on oluline, et tagada toetusraha sihipärane kasutamine. Radiaatorite küljes olevad mõõturid on abikõlblikud. Soojuspumba energiaarvestid on arvestatud soojuspumba toetusesumma hulka. Lõikes 20 määratakse, et toetust ei anta tegevustele, millega alustati enne taotluse esitamist. See nõue tagab, et toetatakse projekte, mida ilma toetuseta poleks tehtud, ning et toetuse saajal polnud võimalust tegevusi toetuseta ellu viia. Lõikes 21 sätestatakse, et toetust antakse ainult investeeringutele, mis ei hõlma fossiilkütuseid. Paragrahv 7 sätestab meetme raames toetatavate tegevuste abikõlbulikkuse perioodi detailid. Lõige 1 sätestab ajaraami projekti abikõlblikkusele ning lõige 2 kirjeldab projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamise võimalust ning tingimusi. 8 Paragrahv 8 seab meetme raames antava toetuse piirsumma ja osakaalu. Lõikes 1 määratakse toetuse osakaalud tiheasustuspiirkondades lõikes standardiseeritud ühikuhinnast. Toetusprotsendi jagamisel on aluseks võetud maksimaalne võimalik toetuse andmise protsent. Aluseks on võetud „Regionaalse arengu tegevuskava (RETK)“, „Eesti 2035“, mis on seadnud sihiks piirkondlike erinevuste vähenemise elukeskkonnaga rahulolus ning tõstatab riigi ühe arenguvajadusena suurema kompetentsi ruumiloomes, et aidata muuhulgas piirkondades kohaneda rahvastikumuutuste jm arenguvajadustega. Kui 2020. aastal oli elukeskkonnaga rahul enamikes maakondades üle 80% elanikest (Saare- ja Hiiumaal üle 92%), siis Ida-Virumaal jäi rahulolu alla 70%. Väiksem rahulolu elukeskkonnaga oli maakondadest ka Põlva- ja Valgamaal. Märkimisväärseid erinevusi piirkondade vahel esineb inimeste olmetingimustes. Näiteks puudub 2020. a seisuga Statistikaameti andmetel Kirde-Eestis tervelt 19% leibkondade eluruumis jooksev soe vesi. Samal ajal on Harjumaal sellistes tingimustes elavaid leibkondi alla 3%. Selle taustal on analüüsis vaadeldud inimeste elutingimuste parandamisele suunatud toetus- jm rahastamismeetmete vahendid jõudnud elaniku kohta just kõige vähem Ida-Virumaale ja Jõgevamaale ning ilma regionaalarengu ning põllumajandus- ja kalandusfondi vahendite osata ka Lääne-Eestisse. Kuigi ka Põhja-Eestisse on vastavaid toetusi elaniku kohta jõudnud keskmisest vähem, on senised toetus- ja rahastamismeetmed tervikuna aidanud piirkondlike erinevuste vähenemisele inimeste elutingimustes kaasa vaid kohati. Kui eelarvevahendeid esialgu ära ei kasutata (taotlejaid ei tule piisavas ulatuses), siis saame vajaduse korral toetusprotsenti muuta. Selles sekkumises toimub toetuse andmine ainult ühe määruse kaudu kogu perioodi 2021–2027 meetme nimekirjas planeeritud eelarve ulatuses. Lõikes 2 määratakse igale toetatavale tegevusele kindel ühikuhind. Näiteks ahju soetamiseks, paigaldamiseks või ehitamiseks on seatud ühikuhind 6400 eurot, mis tähendab, et toetuse suurus sellele tegevusele on 3200–4480 eurot, seda vaatamata tegelikule kulule. Ühikuhinnad on saadud, võttes aluseks 2022. aasta vältel tehtud hinnapakkumised nimetatud toetatavatele tegevustele. Varasemaid hinnapakkumisi ei arvestatud, sest hinnad on aastatega oluliselt muutunud. Lõikes 3 seatakse kaugküttega liitumisega seotud tegevustele kindlasummalise makse osakaal, mis on sama nagu ühikuhinna puhul. Kuna kaugküttega liitumiseks vajalike kaevetööde maht ja keerukus on iga taotluse juures erinev, on sel puhul valitud ühikuhinna asemel kindlasummaline makse. Kuna paljudel piirkondadel pole võimalik kaugküttega liituda, on siin oodatav taotluste maht pigem väike, mis suurt töökoormust endaga kaasa ei too. Lõikega 4 kehtestatakse toetuse maksimaalne suurus. Eelnõus sätestatakse toetuse osakaaluks 50–70%, arvestades regionaalse erisusega. Rakenduskava järgi on selle meetme puhul toetuse osakaaluks kuni 70% ja omafinantseeringuks 30%. Arvestades, et rakenduskava kinnitamise ja toetusmeetme väljatöötamise vahelisel ajal on turusituatsioon Eestis muutunud ning ehitushinnad oluliselt tõusnud, on toetusmeetme eesmärke arvestades tarvis jaotada toetuse rakendamiseks ette nähtud eelarve võimalikult õiglaselt kõigi potentsiaalsete toetusesaajate vahel, olenemata, milliseid toetatavaid tegevusi nad projekti raames teostavad. Selleks on toetusmääraks seatud 50–70% osakaal kogusummast, mis ei ole ühelgi juhul kokku rohkem kui 10 000 eurot. Lisaks eeltoodule võimaldab 50–70% toetusmäär täita rakenduskavas seatud eesmärgid, kuna toetusmeetme raames on toetatavate projektide elluviijaid mõistlikult eeldades rohkem, kui neid oleks juhul, kui toetuse eelarve ammenduks varem. Kui eelarvevahendeid esialgu ära ei kasutata (taotlejaid ei tule piisavas ulatuses), siis saame vajadusel toetusprotsenti muuta. Selles sekkumises antakse toetust ainult selle määruse kaudu kogu perioodi 2021–2027 meetme nimekirjas planeeritud eelarve ulatuses. Eelnõu 3. peatükis sätestatakse nõuded taotlejale ja taotlusele 9 Paragrahv 9 sätestab nõuded taotlejale. Lõikes 1 sätestatakse nõuded toetuse taotlejale. Juriidilised isikud meetme raames toetust ei saa, kuna meede on loodud füüsilistele isikutele. Toetust saab taotleda toetuse saamise tingimustele vastava elamu omanik või ühisomandi korral volitust omav üks ühistest omanikest. Toetuse taotleja peab olema kinnistusraamatusse kantud kinnisasja või korteriomandi füüsilisest isikust omanik või füüsiline isik, kelle kasuks on seatud hoonestusõigus või korterihoonestusõigus. Ühises omandis oleva kinnisasja, korteriomandi, hoonestusõiguse või korterihoonestusõiguse puhul peab taotleja olema üks füüsilisest isikust ühistest omanikest, keda on volitanud esindama kõik teised füüsilistest isikutest ühised omanikud. Lõikes 2 kirjeldatakse toetuse taotlemist juhul, kui elamu on füüsilise ja juriidilise isiku kaasomandis. Kuna toetust saab taotleda vaid füüsiline isik, saab toetust vaid talle proportsionaalselt kuuluvale osale. Lõikes 3 täpsustatakse juhtu, kus toetust antakse taotleja ainukasutuses olevale tehnosüsteemile. Sellisel juhul pole rida- ja kaksikelamu korral teiste omanike volitus vajalik. Lõike 4 kohaselt ei tohi taotleja olla isik, kes on viimase viie aasta jooksul rikkunud rakendusüksusega sõlmitud lepingu tingimusi või haldusaktis olnud kohustusi selliselt, et talt on nõutud vähemalt osaliselt toetust tagasi. See nõue vähendab pahatahtlike taotlejate taotluste riski. Paragrahv 10 sätestab toetuse taotleja kohustused. Lõikes 1 sätestatakse, et taotleja peab esitama nõuetekohase taotluse ning õigeaegselt ka lisateabe, kui rakendusüksus seda nõuab. Samuti peab taotleja laskma kontrollida enda vastavust nõuetele ning andma võimaluse teha ka paikvaatlust elamus, kus toetuse abil küttesüsteemi rekonstrueeritakse. See peaks vähendama pettuseriski. Taotlejal on kohustus teatada rakendusüksusele kõikidest muudatustest esitatud informatsioonis, mis mõjutab toetuse andmise otsust. Info, mille põhjal otsus langetatakse, peab olema võimalikult asjakohane, et vältida hilisemaid vaidlusi ja tagasinõudeid. Rakendusüksus esitab taotlusvooru juures taotlejale info, mis on keskkonna- ja kliimaeesmärgid, mida taotleja peab kinnitama. Keskkonnanõuded, millega taotleja peab arvestama, on kajastatud korraldusasutuse veebilehel https://www.rtk.ee/toetuste-taotlemine-ja-korraldamine/taotlejale-ja-toetuse- saajale/keskkonnanouded. Lõikes 2 täpsustatakse, et taotleja kinnitab, et toetatavad tegevused on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021 määruse (EL) 2021/1060 artiklis 9 toodud põhimõttega „ei kahjusta oluliselt“. Korrastatud taristule, mille eluiga on vähemalt viis aastat, tuleb tagada kliimakindlus. Kliimakindlus tagatakse üldiselt juba taotluses toodud nõuete täitmisega. Kliimakindluse tagamisele kaasaaitamine on protsess, mille eesmärk on vältida taristu vastuvõtlikkust võimalikele pikaajalistele kliimamõjudele, tagades samas, et järgitakse energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet ja et projektist tulenevate kasvuhoonegaaside heitkoguste tase on kooskõlas 2050. aastaks seatud kliimaneutraalsuse eesmärgiga. Paragrahvis 11 sätestatakse nõuded taotlusele. Lõikes 1 nõutakse, et toetus, mida taotletakse, ei ületaks §-s 8 sätestatud piirmäärasid. Dokumendid, mis tõestavad projekti toetatavate tegevuste elluviimist, tuleb esitada vastaval vormil, mille on kinnitanud rakendusüksus. Lõikes 2 kirjeldatakse, milliseid andmeid ja dokumente peab taotlus sisaldama. Taotluses peavad olema üldandmed taotleja ja projektis osaleva elamu kohta. Oluline on ka elamu asukoht, mis peab olema § 6 lõigetes 9 ja 10 nimetatud tiheasustuspiirkondades. Kirjas peab olema ka eesmärk, mida soovitakse toetuse abil saavutada, ning tegevuste kirjeldus, mida 10 toetuse abil tehakse. Esitada tuleb ka kütteseadme projekteerimise maksumus ja selle teostaja ning ka §-s 8 kirjeldatud abikõlblikud kulud liigendatult. Taotlusesse tuleb lisada ka taotleja kinnitus, mis näitaks, et kõik esitatud andmed on õiged. Juurde tuleb panna ka kõik vajalikud lisadokumendid, nagu kirjeldatud järgnevas lõikes 3. Lõikes 3 sätestatakse taotlusele lisatavad lisadokumendid. Juurde tuleb lisada volikiri, kui taotleja tegutseb volituse alusel, näiteks esindab ridaelamu projekti. Vajalik on ka ehitusprojekt, mis vastab ehitusseadustiku §-le 13. Kui taotletakse kaugküttevõrguga liitumist, tuleb esitada ka kaugkütteettevõtja väljastatud liitumispakkumine ja eelarveprojekt. Eelnõu 4. peatükis kirjeldatakse toetuse taotlemise protsessi. Paragrahv 12 kirjeldab taotlusvooru avamist puudutavaid tegevusi. Lõikes 1 sätestatakse, et taotlusvooru eelarve ja ajakava kinnitab rakendusasutus, kes annab selle info edasi rakendusüksusele. Lõikes 2 kirjeldatakse avalikkuse teavitamist taotlusvooru avamisest. Taotlusvooru avamise tähtpäev ja eelarve avaldatakse vähemalt kümme päeva enne taotluste vastuvõtu algust üleriigilise levikuga päevalehes ja rakendusüksuse kodulehel. Rakendusüksuse kodulehe kaudu teavitatakse avalikust ka juhul, kui taotluste vastuvõtt peatatakse toetuse eelarve ammendumise tõttu. Paragrahv 13 sätestab toetuse taotlemise tähtaja ja taotlemise viisi. Lõikes 1 sätestatakse, et taotluste vastuvõtt toimub seni, kuni toetuste eelarve on ammendunud. Lõikes 2 nõutakse, et taotleja esitaks digitaalselt allkirjastatud taotluse rakendusüksuse e- toetuste keskkonnas. Seejuures ei võeta taotlusi vastu enne taotlusvooru alguskuupäeva. Lõikes 3 kirjeldatakse juhtu, kui e-toetuste keskkonnas peaks esinema tõrkeid. Sel juhul rakendub taotluse esitamise tähtpäevale ühendmääruse § 5 lõige 2. Eelnõu 5. peatükis kirjeldatakse taotluse menetlemise protsessi. Paragrahv 14 kirjeldab detailsemalt taotluse esitamist ja toiminguid taotlusega. Lõikes 1 sätestatakse, et toetuse saamiseks tuleb taotlus esitada e-toetuse keskkonna kaudu ja tingimustel, mis on seatud §-s 11. See tagab, et taotlused oleksid võrreldavad, ühesugused ja neid saaks kiiremini menetleda. Lõikes 2 määratakse, et taotluse vastuvõtmisele kohaldub ühendmääruse § 5. Lõikes 3 loetletakse rakendusüksuse poolt tehtavaid toiminguid. Lõikes 4 sätestatakse, et taotlusi vaadatakse läbi esitamise järjekorras. Lõikes 5 täpsustatakse tegevusi, mida tehakse taotluse läbivaatamisel. Lõikes 6 antakse rakendusüksusele võimalus puuduste korral küsida taotlejalt selgitusi ja lisateavet taotluses esitatud andmete kohta, et otsus taotluse kohta oleks põhjalik ja kaalutletud. Puuduste kõrvaldamiseks on taotlejale antud mõistlik aeg, milleks on kuni kümme tööpäeva. Lõikes 7 kirjeldatakse, millal loetakse taotlus nõuetele vastavaks. Lõikes 8 loetletakse, millistel juhtudel ei tunnistata taotlus nõuetele vastavaks. Lõikes 9 sätestatakse, millal teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse. Lõikes 10 sätestatakse taotluse menetlemise tähtaeg ning tingimus, mil võib seda pikendada. Paragrahv 15 sätestab projektide valikukriteeriumid ja -metoodika. Sättes nähakse ette, et toetuse taotluses kajastatud projekt kuulub rakendusüksuse poolt rahastamisele ja toetuse taotlus rahuldamisele osaliselt või täielikult üksnes juhul, kui on täidetud kõik taotlejale ja taotlusele esitatud nõuded ning projekt vastab sätestatud valikukriteeriumitele. Valikukriteeriumid, millele taotluses kajastatud projekt peab vastama, enne kui rakendusüksusel on võimalik kinnitada, et projekt on rahastamiseks vajaliku lävendi ületanud, on esitatud järgmisena. 1) Projekti kooskõla „Keskkonnavaldkonna arengukava (KEVAD)“ välisõhukaitse ja kiirgusohutuse tegevussuuna tagamiseks õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku 11 programmiga aastateks 2020–2030, mõju perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskava eesmärgile ja toetusmeetme eesmärkide saavutamisele (kooskõla kinnitatakse §-s 4 toodud näitajate kaudu). Eelnimetatud valikukriteeriumi loeb rakendusüksus täidetuks, kui taotluse ja selle lisadokumentide (sh ehitusprojekti) alusel on võimalik asuda seisukohale, et projekt panustab määruses nimetatud toetuse andmise eesmärkidesse, sh „Eesti 2035“ sihti „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ kliima ja keskkonnavaldkonnas sihti „keskkonnatrendide indeks“. Kui taotleja ja taotlus vastavad nõuetele, siis on eespool toodud nõue täidetud ning toetuse taotleja saab projekti kooskõla keskkonnavaldkonna arengukava (KEVAD), mõju perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskava eesmärgile ja toetusmeetme eesmärkide saavutamisele kinnitada (kooskõla kinnitatakse §-s 4 toodud näitajate kaudu). 2) Projekti põhjendatus. Rakendusüksus loeb projekti põhjendatuks juhul, kui toetuse taotluses kajastatud tegevused vastavad määruse §-s 5 toodud toetatavatele tegevustele ning toetuse taotluse lisadokumendid (nt ehitusprojekt) kinnitavad selliste tegevuste nõuetekohase elluviimise võimalust. 3) Projekti kuluefektiivsuse kui valikukriteeriumi täitmise üle otsustamisel lähtub rakendusüksus määruse § 11 lõikes 2 nimetatud taotluses sisalduvast infost. Kui taotleja on esitanud eelarveprojekti rakendusüksuse poolt ettenähtud vormil, loeb rakendusüksus projekti kuluefektiivseks, kui eelarveprojekti alusel on võimalik asuda põhjendatult seisukohale, et kavandatav eelarve on turusituatsioonile vastav. Kui toetuse taotleja ei esita eelarveprojekti ja kavandavate tegevuste maksumus selgub taotlusest või selle muust lisadokumendist või esitatud teabest, loeb rakendusüksus kriteeriumi täidetuks, kui olemasoleva info alusel puudub põhjendatud alus eeldada, et projekti elluviimise kulud oleks turusituatsioonile mittevastavad. 4) Taotleja suutlikkust projekti ellu viia hindab rakendusüksus taotluses esitatud andmete põhjal. Rakendusüksus loeb taotleja suutlikuks projekti ellu viima üksnes juhul, kui taotleja vastab kõigile määruses taotlejale sätestatud nõuetele. 5) Projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega. Rakendusüksus loeb nimetatud valikukriteeriumi täidetuks üksnes juhul, kui toetuse taotluses kajastatud teabe põhjal on võimalik asuda seisukohale, et toetatav projekt vastab määruse §-s 3 sätestatud toetuse andmise eesmärkidele. Paragrahv 16 sätestab taotluse rahuldamise tingimused ja korra. Lõikes 1 sätestatakse tingimused, millal tehakse taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus. Lõikes 2 loetletakse, mis tingimustel võib taotluse osaliselt rahuldada. Lõikes 3 loetletakse taotluse rahuldamise otsuses olevaid toetuse saaja õigusi, kohustusi ja tingimusi. Lõikes 4 tuuakse välja, et rakendusüksus toimetab taotluse rahuldamise otsuse toetuse saajale kätte pärast otsuse tegemist e-toetuse keskkonnas viivitamata. Paragrahv 17 sätestab taotluse rahuldamata jätmise täpsemad tingimused ja korra. Lõikes 1 sätestatakse, et taotlus jäetakse rahuldamata ühendmääruse § 8 lõigetes 2 ja 3 nimetatud juhtudel. Lõikes 2 öeldakse, et taotlus jäetakse rahuldamata, kui selles soovitud toetuse suurus ületab meetme eelarve vaba jäägi, v.a seda ei ole võimalik osaliselt rahuldada, nagu sätestatud ühendmääruse § 9 lõikes 1. 12 Lõikes 3 kirjeldatakse rakendusüksuse õigusi juhul, kui taotlus ei vasta ühendmääruse § 9 lõikele 1. Lõikes 4 loetletakse andmed, mis pannakse kirja taotluse rahuldamata jätmise otsuses. Lõikes 5 sätestatakse viis, kuidas taotluse rahuldamata otsus taotlejale edastatakse. Paragrahv 18 sätestab täpsemad tingimused, millal taotlus rahuldatakse osaliselt või kõrvaltingimustega. Lõikes 1 tuuakse välja, millal on taotluse osaline rahuldamine lubatud. See toimub vaid juhul, kui saavutatakse toetuse andmise eesmärk. Vastasel juhul on risk, et toetussumma makstakse välja asjata. Lõikes 2 sätestatakse, et taotluse võib osaliselt rahuldada ühendmääruse § 9 lõike 1 järgi. Lõikes 3 sätestatakse, millal saab taotluse rahuldamise otsuse teha kõrvaltingimusega. See toimub ühendmääruse § 9 lõigete 2 ja 3 järgi. Lõikes 4 kirjeldatakse juhtu, kui toetus on otsustatud tingimuslikult rahuldada. Sellisel juhul saab taotleja toetust alles pärast seda, kui ta on täitnud rakendusüksuse poolt ette kirjutatud tingimused. Eelnõu 6. peatükis kirjeldatakse, millisel juhul muudetakse taotluse rahuldamise otsust ja millal tunnistatakse see kehtetuks. Paragrahv 19 kirjeldab taotluse rahuldamise otsuse muutmise protsessi. Lõikes 1 sätestatakse võimalused, mille alusel saab taotluse rahuldamise otsust muuta. Lõikes 2 loetletakse juhud, millal on toetuse saaja kohustatud taotlema rakendusüksuselt taotluse rahuldamise otsuse muutmist. Lõikes 3 sätestatakse, et rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, seda juhul, kui muutub oluliselt projekti oodatav tulemus. Lõikes 4 reguleeritakse tähtaeg, mille jooksul peab rakendusüksus muutmise otsuse tegema. Paragrahv 20 kirjeldab taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise protsessi. Lõikes 1 reguleeritakse, millal tunnistatakse taotluse rahuldamise otsus kehtetuks. See toimub ühendmääruse § 14 ja § 37 lõike 8 järgi. Eelnõu 7. peatükis kirjeldatakse toetuse saaja ja partneri õiguseid ja kohustusi. Paragrahv 21 sätestab toetuse saaja õigused ja kohustused. Lõikes 1 sätestatakse toetuse saaja ja partneri õigus saada rakendusüksuselt infot ja selgitusi toetuse saamiseks vajalike nõuete ning kohustuste kohta, mis on sätestatud määruses. Lõikes 2 seatakse toetuse saajale kohustused, mis on märgitud ühendmääruse §-s 10, ning sealhulgas on ka kohustus, et projekti teostamisel on olemas ettenähtud load ja kooskõlastused. Toetuse saaja peab võimaldama rakendusüksuse volitatud isikul teha tööde kontrollimiseks paikvaatlust, et veenduda lubatud tööde teostuses. Punktis 3 seatakse toetuse saajale nõue kasutada elamut elamuna vähemalt viie aasta jooksul peale projekti abikõlbulikkuse tähtaja lõppu. Punkti 4 kohaselt ei tohi taotleja kasutada hoonet viis aastat peale toetuse saamist tulu teenimise eesmärgil. Eelnõu 8. peatükis kirjeldatakse aruannete esitamise protsessi. Paragrahv 22 kirjeldab toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamist. Lõigetes 1 kuni 3 sätestatakse, mida peab toetusesaaja aruandes kajastama, millal ja kuidas selle esitama. Aruande esitamisel on oluline roll rakendusüksusel, kes täpsustab vastavalt taotlusele, kui tihti ja millal peab aruande esitama. Eelnõu 9. peatükis kirjeldatakse toetuse maksmise tingimusi. Paragrahvis 23 sätestatakse toetuse väljamaksmise tingimused. 13 Lõikes 1 sätestatakse, et toetust makstakse määruse § 5 lõikes 1 loetletud tegevustele ja seda vastavalt taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimustele. Maksmise aluseks on ühendmääruse § 28. Lõikes 2 kirjeldatakse, millest lähtutakse toetuse maksmisel. Lõikes 3 nõutakse, et toetuse saaja esitaks e-toetuse keskkonna kaudu kõik vajalikud dokumendid, mis on tarvilikud toetuse saamiseks. Lõikes 4 loetletakse lõikes 3 mainitud vajalikud dokumendid. Paragrahv 24 sätestab, millal võib rakendusüksus peatada toetuse maksmise menetlemise. Seda tehakse ühendmääruse §-s 33 sätestatu põhjal. Eelnõu 10. peatükis kirjeldatakse taotluse menetlemisega seotud finantskorrektsioone ja vaideid. Paragrahv 25 sätestab, mille põhjal tehakse finantskorrektsiooni otsus ja toetus tagastatakse. See tehakse ÜSSi §-de 28–30 ja ühendmääruse §-de 34–38 põhjal. Paragrahv 26 kirjeldab vaide esitamise protsessi. Vaie tuleb esitada enne halduskohut rakendusüksusele ÜSSi § 31 kohaselt ja see vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. Sama paragrahvi järgi esitatakse ka vaie, mis on tehtud auditi aruande alusel. 4. Eelnõu vastavus ELi õigusele Eelnõu aluseks on perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seadus ja selle alusel antud õigusaktid, mis omakorda on kooskõlas vastava ELi õigusega. 5. Määruse mõju 5.1. Mõju riigi julgeolekule Meetme tulemusena paraneb majapidamiste küttesüsteemide seisukord ning need muutuvad efektiivsemaks. Seeläbi väheneb primaarenergia kasutus, mis annab oma panuse nii majapidamise kui ka riigi energiasõltumatusele. 5.2. Mõju majandusele Meetmel puudub oluline mõju majandusele. Eeldatavasti elavneb meetme mõjul ajutiselt tegevus soojuspumpade ja ahjude turul ning suurem nõudlus tekib ka kvalifitseeritud pottseppade järele. Eesmärgiks on õhukvaliteedi parandamine. 5.3. Mõju keskkonnale Kohtküte põhjustab kütmisperioodil lokaalsel tasemel õhukvaliteedi halvenemist, esineb kõrgeid peenosakeste ja benso(a)püreeni (B(a)P) tasemeid. Kohtkütte piirkondades on ahjude kütmisel väga suur mõju selle piirkonna inimeste tervisele ning õhukvaliteedile, mis tuleneb eelkõige vanadest tahkel kütusel põhinevatest kütteseadmetest. Meetme mõjul paraneb õhukvaliteet valitud tiheasutuspiirkondades, kuna küttesüsteemi uuendamisel vähenevad kütteseadme poolt põhjustatud õhusaasteainete, nagu peenosakesed ja B(a)P, kogused. Õhusaasteained mõjutavad läbi sisse hingatava õhu eelkõige inimeste tervist ning seetõttu on meetmel positiivne mõju ka inimesele. Oluline on märkida, et peenosakeste heitkoguste vähendamine panustab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2016/2284, mis käsitleb teatavate õhusaasteainete riiklike heitkoguste vähendamist, Eestile pandud kohustusse vähendada eriti peeneid osakesi 41% aastaks 2030 võrreldes aastaga 2005. 14 Küttesüsteemi uuendamisel paraneb selle efektiivsus ning väheneb kütteseadme energia või kütuse vajadus. Eelkõige põletatakse vähem kütust, mille tulemusena paiskub õhku vähem saasteaineid ja kasvuhoonegaase, panustades üldiselt ka kliimaeesmärkidesse. Meetme täpsemat mõju keskkonnale on raske hinnata, sest hetkel puudub teadmine, missugustele küttesüsteemidele meetme käigus konkreetsemalt üle minnakse. 6. Määruse rakendamiseks vajalikud kulutused ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Toetust antakse Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERF). ERFist ei toetata investeeringud seoses fossiilkütuste tootmise, töötlemise, transpordi, jaotuse, ladustamise või põlemisega, välja arvatud tahketel fossiilkütustel, nimelt kivisüsi, turvas, pruunsüsi, põlevkivi, töötavate küttesüsteemide asendamine gaasiküttel töötavate küttesüsteemidega järgmistel eesmärkidel: a) kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemide ajakohastamine tõhusaks kaugkütteks ja -jahutuseks, nagu on määratletud direktiivi 2012/27/EL artikli 2 punktis 41; b) soojuse ja elektri koostootmisjaamade ajakohastamine tõhusa koostootmise seisundini, nagu on määratletud direktiivi 2012/27/EL artikli 2 punktis 34; c) investeeringud elamute ja hoonete maagaasiküttel töötavatesse kateldesse ja küttesüsteemidesse, mis asendavad söel, turbal, pruunsöel või põlevkivil põhinevad seadmed. Määruse rakendamine ei too riigieelarvesse tulusid. Meetme eelarve on kokku 26 428 571 eurot, millest ELi toetust on võimalik eraldada lihtsustatud kulude hüvitamisviisi kasutades 18 500 000 eurot. Sellele peab lisanduma omafinantseering vähemalt 7 928 571 eurot ulatuses. 7. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 8. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu kooskõlastatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu Rahandusministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, Siseministeeriumi, Majandus ja -Kommunikatsiooniministeeriumi ja Riigikantseleiga, Euroopa Komisjoniga ja perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitikate rakendamise seirekomisjoni liikmetega ning Riigi Tugiteenuste Keskusega. Eelnõu saadetakse arvamuse avaldamiseks keskkonnavaldkonna arengukava (KEVAD) juhtkomisjonile. 15  Standardiseeritud ühikuhinna analüüs ning rakendamise metoodika elamute liitumiseks kaugküttevõrguga või tahkel kütusel põhineva kütteseadme uuendamiseks Keskkonnaministeerium koostöös Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA-ga on koostanud Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) § 19 lg 1 alusel analüüsi, et arvestada välja standardiseeritud ühikuhind toetuse andmiseks. Metoodika kohaldub perioodi 2021–2027 meetmele nr 21.2.1.4, mis on aluseks keskkonnaministri määruse „Elamute liitumise kaugküttevõrkudega või tahkel kütusel põhineva kütteseadme uuendamise toetuse andmise tingimused ja kord perioodil 2021–2027“ (edaspidi TAT) lihtsustatud kuluhüvitamise viisi rakendamiseks. Toetust antakse Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERF). 1.1 SISSEJUHATUS Toetuse andmise eesmärk on tiheasustuspiirkondades lokaalse õhusaaste probleemi lahendamine ja kasvuhoonegaaside summaarse heitkoguse vähendamine. Meetme raames antakse toetust eraisikule elamute tahkel (puit, kivisüsi) kütusel põhineva kütteseadme (sh katelseadme) uuendamiseks/väljavahetamiseks. Toetatavad tegevused on järgmistes kulukategooriates: Meetme raames toetatakse: (1) Toetatakse kütteseadme uuendamist: 1) õhk-vesi soojuspumba soetamist koos paigaldusega; 2) maasoojuspumba soetamist koos paigaldusega; 3) pelleti- või halupuidukatla soetamist koos paigaldamisega; 4) ahju soetamist, ehitamist või uuendamist koos paigaldusega; 5) radiaatorite, sealhulgas torustiku ja armatuuri soetamist koos paigaldamisega uue kütteseadme paigaldamisel; 6) põrandkütte soetamist ja paigaldust uue küttesüsteemi paigaldamisel; 7) moodulkorstna soetust ja paigaldust või uue korstnasüsteemi ehitust või olemasoleva korstnasüsteemi renoveerimist koos korstnahülsi paigaldusega tahkekütuse katla, moodulahju, kaminahju ja käsitööna valminud ahju ehitamisel. (2) Toetatakse kaugküttevõrguga liitumiseks vajaliku torustiku, kaevetööde tegemist ja soojussõlme rajamist ja liitumistasusid. Toetus ei ole riigiabi. Eespool nimetatud tegevused on vajalikud selleks, et uuendada olemasolevaid kohtkütte seadmeid, millega paraneb elamute kütteseadmete kvaliteet, ja parandada õhukvaliteeti. Tahkel kütusel põhinev kohtkütteseade oli eelmisel sajandil kõige levinum kütteallikas Eestis ning on praegugi paljudes majapidamistes primaarne kütteallikas. Eestis küttesüsteemidele ja kliimaseadmetele rakendatavate energiatõhususe meetmete analüüsi1 andmetel on enne 2010. aastat kasutusele võetud 184 000 üksikelamu hulgas, mille puhul on küttesüsteemi liik ehitisregistris märgitud, peamine kütteallikas ahiküte. Hoonete arvu alusel on ahiküte 71% 1 Eestis küttesüsteemidele ja kliimaseadmetele rakendatavate energiatõhususe meetmete ning nende tehnosüsteemide hüpoteetilise kohustusliku ülevaatuse meetme rakendamise samaväärsuse analüüs. Tallinna Tehnikaülikool. 2018 üksikelamutest. Lokaalne keskküte (katel) on suurusjärgus 30 000 elamul, mis arvuliselt moodustab 16% üksikelamute kogumahust. kaugküte; lokaalne muud 2 228; 1% keskküte; kombinatsioonid; 29 835; 16% 16 194; 9% elektriküte; 3 510; 2% soojuspump; 1 337; 1% ahju- või kaminaküte; 130 856; 71% Üksikelamute kütteallikate jaotus hoonete arvu alusel. Kuigi ahiküte on ehitisregistris märgitud, kui üksikelamute peamine kütteallikas, on ahikütte osakaal ajas vähenenud. Pärast 2000. aastat on ahiküttest enam paigaldatud katlaid ja soojuspumpasid. Ehitisregistris ei kajastata ka kõiki hoonetes tehtud ümberehitustöid. Võib eeldada, et paljudes algselt ahiküttega üksikelamutes on kas ahiküte asendatud või on ahiküttele lisaks paigaldatud soojuspump või katel. Võrreldes teiste tänapäevaste küttesüsteemidega on selliseid küttesüsteeme odav ehitada ning ülal pidada. Sellele vaatamata on kohtkütte piirkondades ahjude kütmisel väga suur mõju selle piirkonna inimeste tervisele ning õhukvaliteedile. Peamised kohtküttest pärinevad saasteained, mille tasemed kütteperioodil märgatavalt tõusevad, on peenosakesed ja benso(a)püreen (BaP). Arvestades Eesti pikka kütteperioodi, mis kestab keskmiselt 6-7 kuud, on selliste saasteainete mõju inimeste tervisele märkimisväärne. Kõige enim mõjutatud on tihedalt asustatud piirkondade elanikud, kus elamute kütteallikaks on fossiil- või puitkütusel põhinev kohtkütteseade. Väga suur roll õhukvaliteedi paranemisel probleemsetes piirkondades oleks kaugküttele üleminek. Katlamajadel on põlemisprotsess paremini optimeeritud kui lokaalsetes kohtkütteseadmetes ning saasteained rohkem hajutatud. Paraku ei ole võimalik kõikidel elamutel kaugküttega liituda, kuna piirkonnas võib puududa vastav võrk või on piiratud selle võimalused kõiki soojaga varustada. Selleks, et ahiküttega majades vähendada saasteainete kontsentratsiooni õhus, on võimalik vahetada tahkel kütusel kütteseade uuema efektiivsema kütteseadme vastu. Toetatav tegevus aitab saavutada ka „Eesti 2035“ tegevuskava majandus- ja kliimavaldkonna eesmärki ja mõõdikut „taastuvenergia osakaalu tõstmine energia summaarses lõpptarbimises“. Toetatav tegevus panustab muuhulgas ka rahva kestlikkuse, tervise ja sotsiaalkaitse valdkonna eesmärki, kujundades elukeskkonda ning inimeste hoiakuid ja käitumist tervist ja keskkonda hoidvaks ning vähendades riskikäitumist. Meetme tegevuse „Elamute liitumine kaugküttevõrkudega või tahkel kütusel põhineva kütteseadme uuendamine“ tulemusnäitaja on 1850 elamut. Elamute all on mõeldud elamut ehk üksikelamut, ridaelamut või kaksikelamu sektsiooni, kahe korteriga elamut või ridaelamut, mis peab kasutusele võetud olema enne 2010. aasta 1. jaanuarit. Arvestades suurt võimalike taotlejate hulka, on rahastamistaotluste hindamise administratiivse koormuse vähendamiseks ainuvõimalik lahendus toetuse andmine standardiseeritud ühikhinna alusel (ühendmääruse § 19 lg 1 kohaselt võib toetuse andmise tingimuste määruses (edaspidi TAT) näha ette kulude hüvitamist standardiseeritud ühikuhinna alusel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artikli 53 lõike 3 järgi ja kindlasummalise maksena. Meetme raames kuuluvad kulud hüvitamisele ainult lihtsustatud kuluhüvitamisviiside alusel, vastavalt ühendmääruse § 18-20 toodud põhimõtetele. Ükski kuluartikkel ei ole hüvitatav topelt. 1.2 TOETATAV TEGEVUS Toetust antakse elamu tahkel kütusel põhineva kütteseadme paigaldamiseks või uuendamiseks. Lisaks antakse toetust ka kaugküttevõrguga liitumisele. Nõuded toetuse saamiseks on kehtestatud TATis. Toetuse andmisel on toetatavateks tegevusteks: (1) Toetatakse kütteseadme uuendamist: 1) õhk-vesi soojuspumba soetamist koos paigaldusega; 2) maasoojuspumba soetamist koos paigaldusega; 3) pelleti- või halupuidu katla soetamist koos paigaldamisega; 4) ahju soetamist, ehitamist või uuendamist koos paigaldusega; 5) radiaatorite, sealhulgas torustiku ja armatuuri soetamist koos paigaldamisega uue kütteseadme paigaldamisel; 6) põrandkütte soetamist ja paigaldust uue kütteseadme paigaldamisel; 7) moodulkorstna soetust ja paigaldust või uue korstnasüsteemi ehitust või olemasoleva korstnasüsteemi renoveerimist koos korstnahülsi paigaldusega tahkekütuse katla, moodulahju, kaminahju ja käsitööna valminud ahju ehitamisel. (2) Toetatakse kaugküttevõrguga liitumiseks vajaliku torustiku, kaevetööde tegemist ja soojussõlme rajamist ja liitumistasusid. Taotlustele on TATis seatud järgmised piirangud:  Elamu paikneb TATis märgitud tiheasustuspiirkonnas.  Soojuspumba paigaldamisel peab soojuspumba tootemärgise kütmise sesoonne energiatõhususklass olema vähemalt A++.  Paigaldatava tsentraalse küttesüsteemi puhul peab süsteem olema igas ruumis reguleeritav, radiaatoritele ja elu- ja magamistubade põrandkütte kontuuridele tuleb paigaldada termostaadid.  Tahkel kütusel põhineva kohtkütteseadme vahetamisel peab uue kohtkütteseadme energiatõhususklass olema vähemalt A+ ning see peab vastama ökodisaini direktiivi nõuetele.  Põrandkütte paigaldusel toetatakse ainult põrandkütte kollektorite (torustike) ja sellega seotud toruarmatuuri paigaldust. Põranda konstruktsioonidega seotud ehitustöid (betoonivalu, soojustamine jms) ning siseviimistlust ei toetata.   Käsitööna valminud ahjud peab olema ehitanud vastavat kutsetunnistust omav pottsepp ning vastama standardi EVS-EN-15544 nõuetele.  Toetatakse olemasolevate ahjude asemel uute ahjude ehitamist või paigaldamist. Olemasolevate ahjude renoveerimist ei toetata, sest olemasoleva ahju standardiga EVS- EN-15544 vastavusse viimine eeldab olemasoleva ahju suures mahus maha lõhkumist ja uuesti üles ehitamist.  Kuna tahkel kütusel põhinev küttesüsteem peab vastama ka tuleohutuse standardile EVS 812-3:2018, tuleb vajaduse korral viia ka korstnasüsteem nõuetega vastavusse.  Küttesüsteemi vahetamisel peab vana tahkel kütusel põhineva küttesüsteemi eemaldama või uuendama. Näiteks, kui elamus on vana ahi, siis pärast uue küttesüsteemi paigaldamist (üksikelamutes kõige sagedamini soojuspump) ehitatakse ka uus ahi. Kriisivalmiduse seisukohalt on alternatiivsete kütmisvõimaluste olemasolu väga oluline. 1.3 TOETUSE SAAJAD Toetuse saajad on eraisikud. Toetuse saamiseks peab taotleja elamu olema ehitatud õiguslikul alusel (nt väljastatud ehitus- või kasutusluba või on võimalik tõendada muul viisil) ning kasutusele võetud enne 2010. aastat, selle kasutamise otstarbena peab ehitisregistrisse olema kantud üksikelamu, ridaelamu või kaksikelamu sektsioon, kahe korteriga elamu või ridaelamu. Nimetatud kasutusotstarbega ehitise või selle osa soojusvarustuse liigina peab ehitisregistrisse olema märgitud lokaal- või kohtküte ja energiaallikana tahke kütus. 1.4 TOETUSSUMMA KUJUNDAMINE Määruse „Elamute liitumise kaugküttevõrkudega või tahkel kütusel põhineva kütteseadme uuendamise toetuse andmise tingimused ja kord perioodil 2021–2027“ raames toetatavad tegevused on olnud toetavad ka varasemate väikeelamute rekonstrueerimistoetuste voorude raames. Seega võetakse ühikuhinna alusmetoodika koostamisel arvesse KredExi poolt varem rakendatud meede „Väikeelamute rekonstrueerimistoetus 2022“ taotlustega koos esitatud hinnapakkumised. Arvestades 2021. aasta lõpus ja 2022. aastal toimunud hinnatõusu, on ühikuhinna alusmetoodika koostamisel arvestatud ainult 2022. aasta taotlusvoorus esitatud hinnapakkumistega. Statistikaameti andmetel tõusis ehitushinnaindeks 2022. aastal võrreldes 2021. aasta keskmisega 17,8% (https://www.stat.ee/et/uudised/ehitushinnad-kasvasid- eelmisel-aastal-178). Eelnevat arvesse võttes ei ole varasemate aastate taotlusvoorude hinnapakkumisi tööde maksumuste analüüsis kasutatud, kuna see muudab oluliselt ühikuhindasid. 1.5 TAOTLUSES ÜHIKUHINNA MÄÄRATLEMINE JA INFO ESITAMINE TATis on sätestatud toetatavad tegevused, toetuse suurus ja osakaal abikõlblikest kuludest ning toetuse väljamaksmise tingimused. Rahastamise taotlus peab sisaldama tegevuse kirjeldust, mille jaoks toetust soovitakse. Taotleja esitab koos taotlusega TATis nõutud dokumendid. Taotlusele lisatud materjalide põhjal kontrollib rakendusüksus planeeritava ehitustöö mahtu, mille alusel määratakse ühikuhinna tabelist toetuse suurus. 1.5.1 Standardiseeritud ühikuhind Standardiseeritud ühikuhind määratakse kütteseadme uuendamisega seotud kululiikidele, mille puhul on teostatavate tööde maht taotlejate puhul samalaadne. Standardiseeritud ühikuhind on määratud analüüsi punktis 1.2 kirjeldatud toetatavatele tegevustele: (1) Toetatakse kütteseadme uuendamist järgmises loetelus: 1) õhk-vesi soojuspumba soetamist koos paigaldusega; 2) maasoojuspumba soetamist koos paigaldusega; 3) pelleti- või halupuidu katla soetamist koos paigaldusega; 4) ahju soetamist, ehitamist või uuendamist koos paigaldusega; 5) radiaatorite sealhulgas torustiku ja armatuuri soetamist koos paigaldamisega uue kütteseadme paigaldamisel; 6) põrandkütte soetamist ja paigaldust uue kütteseadme paigaldamisel; 7) moodulkorstna soetust ja paigaldust või uue korstnasüsteemi ehitust või olemasoleva korstnasüsteemi renoveerimist koos korstnahülsi paigaldusega tahkekütuse katla, moodulahju, kaminahju ja käsitööna valminud ahju ehitamisel. Toetuse suurus on planeeritud vastavalt tiheasustuspiirkonnale ning see kehtestatakse keskkonnaministri määruses „Elamute liitumise kaugküttevõrkudega või tahkel kütusel põhineva kütteseadme uuendamise toetuse andmise tingimused ja kord perioodil 2021–2027“. Kulud on hüvitatavad ainult lihtsustatud kulumudeli alusel. Kulumudel 2022. a hinnamääratluse alusel, võttes arvesse ajaperioodil 2022. a tehtud pakkumisi. Varasemate aastate pakkumiste arvestamine ei ole asjakohane, sest hindades on toimunud oluline muutus. Hinnad sisaldavad käibemaksu, Lisainfo Ühiku mis on toetuse saajale abikõlblik kogumaksumus, € kulu, kuna eraisik ei ole käibemaksukohuslane, siis puudub isikul võimalus käibemaksu antud skeemis tagasi taotleda. Ühikuhind (unit cost) Kulukategooria element- Kütteseadme uuendamine 1.Õhk-vesi soojuspump Sisaldab seadme, paigalduse, ühendamise kulu. 9 600 2.Maasoojuspump Sisaldab seadme, paigalduse, ühendamise kulu. 14 100 3.Pelleti või halupuidu katel Sisaldab seadme, paigalduse, 8900 ühendamise kulu. 4.Ahi Ei erista ahju tüüpi (moodulahi, pottsepa valmistatud ahi), sisaldab nii uue valmisahju 6400 ostmist/olemasoleva uuendamist, paigaldamist kui uue ahju ehitamist pottsepa poolt 5.Radiaatorid Radiaatori, torustiku, armatuuri ja paigalduse kulu (1 tk maksumus) uue 640 küttesüsteemi paigaldamisel 6. Põrandküte Torustiku, armatuuri ja paigalduse kulu uue küttesüsteemi 30  paigaldamisel (30 eurot rajatava põrandkütte ruutmeetri kohta) Moodulkorstna soetus ja paigaldus (1 7. Korstnasüsteemid jm maksumus) 250 Renoveerimiseks koos korstnahülsi 100 paigaldusega (1 jm maksumus) Toetuse määr on taotleja elamu järgi asuva tiheasustuspiirkonna järgi: 1) Tallinnas järgmistes linnaosades: a) Pirita b) Nõmme c) Kesklinn d) Kristiine e) Põhja-Tallinn 2) Tartu 3) Viljandi 4) Pärnu 5) Rakvere 6) Kuressaare 7) Valga 8) Keila 9) Võru 10) Türi 11) Jõhvi 12) Saue 13) Paide 14) Tapa 15) Jõgeva 16) Kärdla 17) Põltsamaa 18) Elva 19) Haapsalu 20) Kiviõli 21) Otepää 22) Tõrva 23) Karksi-Nuia 24) Kilingi-Nõmme 25) Sillamäe Võttes aluseks regionaalse arengu tegevuskava (RETK), on „Eesti 2035“ seadnud sihiks piirkondlike erinevuste vähenemise elukeskkonnaga rahulolus ning tõstab esile riigi ühe arenguvajadusena suurema kompetentsi ruumiloomes, et aidata muuhulgas piirkondades kohaneda rahvastikumuutuste ja arengu muude vajadustega. Kui 2020. aastal oli elukeskkonnaga rahul enamikes maakondades üle 80% elanikest (Saare- ja Hiiumaal üle 92%), siis Ida-Virumaal jäi rahulolu alla 70%. Väiksem rahulolu elukeskkonnaga oli maakondadest ka Põlva- ja Valgamaal. Märkimisväärseid piirkondade vahelisi erinevusi esineb inimeste olmetingimustes. Näiteks puudub 2020. a seisuga Statistikaameti andmetel Kirde-Eestis tervelt 19% leibkondade eluruumis jooksev soe vesi. Samal ajal on Harjumaal sellistes tingimustes elavaid leibkondi alla 3%. Selle taustal on analüüsis vaadeldud inimeste elutingimuste parandamisele suunatud toetus- jm rahastamismeetmete vahendid jõudnud elaniku kohta just kõige vähem Ida-Virumaale ja Jõgevamaale ning ilma regionaalarengu ning põllumajandus- ja kalandusfondi vahendite osata ka Lääne-Eestisse. Kuigi ka Põhja-Eestisse on vastavaid toetusi elaniku kohta jõudnud keskmisest vähem, on senised toetus- ja rahastamismeetmed tervikuna aidanud piirkondlike erinevuste vähenemisele inimeste elutingimustes kaasa vaid kohati. Sellest tulenevalt suuname toetuse määra järgnevalt: Tiheasustusala Toetuse määr, % Ida-Virumaa: Jõhvi, Kiviõli, Sillamäe 70 Jõgevamaa: Jõgeva, Põltsamaa Valgamaa: Valga, Otepää, Tõrva Ülejäänud piirkonnad: 50 Tallinnas järgmises linnaosas: a Pirita, b) Nõmme, c) Kesklinn, d) Kristiine, e) Põhja-Tallinn Tartu Viljandi Rakvere Kuressaare Keila Võru Türi Saue Paide Tapa Kärdla Elva Haapsalu Karksi-Nuia Kilingi-Nõmme Pärnu Eelnõus sätestatakse toetuse osakaaluks 50%–70% arvestades regionaalse erisusega. Rakenduskava järgi on selle meetme puhul toetuse osakaaluks kuni 70% ja omafinantseeringuks 30%. Arvestades, et rakenduskava kinnitamise ja toetusmeetme väljatöötamise vahelisel ajal on turusituatsioon Eestis muutunud ning ehitushinnad oluliselt tõusnud, on toetusmeetme eesmärke arvestades jaotada toetuse rakendamiseks ette nähtud eelarve võimalikult õiglaselt kõigi potentsiaalsete toetuse saajate vahel, olenemata, milliseid toetatavaid tegevusi nad projekti raames teostavad. Selleks on toetusmääraks seatud 50%- 70% osakaal kogusummast, mis ei ole ühelgi juhul kokku rohkem kui 10 000 eurot. Lisaks eeltoodule võimaldab 50%-70% toetusmäär täita rakenduskavas seatud eesmärgid, kuna toetusmeetme raames on toetatavate projektide elluviijaid mõistlikult eeldades rohkem kui neid oleks juhul, kui toetuse eelarve ammenduks varem. Kui eelarve vahendeid esialgu ära ei kasutata (taotlejaid ei tule piisavad ulatuses), siis saame vajadusel toetuse % muuta. Selles sekkumises toimub toetuse andmine käesoleva määruse kaudu kogu perioodi 2021–2027 meetme nimekirjas planeeritud eelarve ulatuses. 1.5.2. Kindlasummaline makse Tegevuste, mille maht sõltub taotleja olemasoleva küttesüsteemi või hoone konstruktsioonide olukorrast, kulude hüvitamine toimub kindlasummalise makse alusel, kus aluseks võetakse eelarveprojekt, mis on esitatud vastavalt saadud liitumispakkumisele: 1. kaugküttega liitumine ja soojussõlme rajamine 2. Kindlasummaline makse Kaugküttega liitumine Trassiga ühinemine, torustik, kaevetööd ja soojussõlme rajamine ja liitumistasud Toetuse määr jaguneb sarnaselt punktis 1.5.1 tooduga. Kaugküttega liitumise maksumus sõltub hoone ja kaugkütte torustiku vahelisest kaugusest ning hoone asetusest kaugküttetorustiku suhtes. Suure osa maksumusest moodustavad torustiku rajamiseks vajalikud kaevetööd. Kaevetööde mahu ja keerukuse mõttes on oluline, kas soojussõlme rajamiseks sobiv ruum asub hoone kaugküttetorustikule lähemal asuval küljel või tuleb torustik viia maja alt läbi. 1.6. Kulude hüvitamine ja maksetaotluste valideerimine Maksete tegemine on seotud seatud eesmärkide täitmise kontrollimisega. Selleks esitab toetuse saaja taotluse väljamakseks tõendusdokumendid, mille põhjal kontrollib rakendusüksus kontrollib saavutamist ja hinna määramise aluseks olevate andmete õigsust. Toetuse väljamaksmiseks esitab toetuse saaja elektrooniliselt maksetaotluse koos projekti tulemuse saavutamist tõendavate dokumentidega rakendusüksusele, kui toetuse maksmise eelduseks olev tulemus on täielikult saavutatud ja selle saavutamine projekti abikõlblikkuse perioodil on tõendatav. Rakendusüksusele esitatakse tõendus kokkulepitud eesmärkide saavutamise kohta, märkides kokkulepitud ühiku (mis on eelarves algselt määratud) ja vastavalt sellele määratakse hüvitatav summa. Eespool toodud kulud ei kuulu hüvitamisele tegelike kulude alusel. Tõendusdokumendid on TATis määratletud dokumendid, sh järgimised dokumendid standardiseeritud ühikuhinna tõendamiseks: 1) töö teostamiseks sõlmitud leping; 2) üleandmise ja vastuvõtmise akt (sh nõuetekohane pildimaterjal); 3) tööde garantiid tõendavad dokumendid, kui asjakohane; 4) ahju ehitamisel või uuendamisel esitatakse kütteseadme pass ja pottsepa kutsetunnistuse number; 5) fotod tehtud töödest; 6) rakendusüksuse nõudmisel muu asjakohane info, millega dokumenteeritakse makse aluseks olevate kulude tegemist. Kindlasummalise makse saamiseks vastavalt punktis 1.5.2 toodud kaugkütte liitumise tõenduseks esitatakse järgmised tõendusdokumendid, arvestades, et toetuse maksmise eelduseks kaugküttega liitumise korral on kaugküttega liitunud elamu, mida tõendatakse TATis nimetatud dokumentidega:  1) eelarveprojekt, millest nähtub kulude orienteeriv maksumus ja millelt määratakse toetusest hüvitatav määr; 2) sõlmitud leping(ud), sh liitumisleping. Kaugkütte teenindaja ettevõtjaga sõlmitud teenusleping. Teenuslepingu sõlmimise kuupäev ei tohi olla varasem taotluse rahuldamise otsuse kuupäevast. Krundisisese kaugkütte rajamise kulusid kuludokumentide alusel ei hüvitata. Kui ühikuhinna maksmise aluseks on tükk või jooksvates meetrites arvestus (nt korstnasüsteemi uuendamine), siis selle mahu määrab taotluses toetuse saaja. Vajadusel teostatakse kohapealseid kontrolltoiminguid. 1.7 STANDARDISEERITUD ÜHIKUHINNA KORRIGEERIMINE Kulumudeli hinnad on põhistatud 2022. a algandmete keskmiste hindade alusel. Kui toetusmeetme kestvuse ajal selgub, et standardiseeritud ühikuhind ei vasta enam turuolukorrale, siis korrigeeritakse vajaduse korral hindu olemasolevate hindade põhjal., nt kui tarbijahinnaindeks on muutunud (Tarbijahinnaindeks | Statistikaamet) rohkem kui 20%. Lisaks on võimalik hindu korrigeerida rakendusüksuse infole tuginedes (nt arvestades turuosaliste tagasisidet analoogsetes skeemides). Hinnad on määratud tuginedes rakendusüksuse eelnevale statistikale analoogses meetmes „Väikeelamute rekonstrueerimistoetus 2022“. Kütteseadmete vahetuse maksumuse määramiseks on õhk-vesi soojuspumba ja maasoojuspumba paigalduse maksumuse määramise aluseks võetud 50 hinnapakkumist. Teiste ühikuhinna alusel toetatavate tegevuste osas ei ole meetmes „Väikeelamute rekonstrueerimistoetus 2022“ samas mahus taotlusi. Maksumuse määramiseks ülejäänud kulukategooriates kasutati esitatud taotlusi, et tagada võrdlevate hinnapakkumiste olemasolu. Radiaatorite paigalduse maksumus on esitatud radiaatori kohta. Ühe radiaatori paigalduse maksumus on 640 €, mis sisaldab radiaatori, vajaliku torustiku, armatuuri ja paigaldustöö maksumust. Kui taotleja paigaldab näiteks ühe radiaatori, on toetussumma 320 €, kui viis radiaatorit, on toetussumma 1600 €. Uue korstna paigalduse maksumus ja olemasoleva korstna renoveerimiseks korstnasse hülsi paigalduse maksumus on esitatud ühe korstna meetri kohta. Standardiseeritud ühikuhinna määramise aluseks olev hinnapakkumiste koondtabel on esitatud lisas 1. Lisas 2 on esitatud kulukategooriate lõikes vajalikud üksikhinnapakkumised, millest lähtudes on analüüs tehtud. Lisad: 1. Hinnapakkumiste analüüsi koondtabel 2. Hinnapakkumised 3. Eksperthinnang MTÜ Eesti Pottsepad poolt EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: KEM/23-0548 - Kliimaministri määruse „Elamute liitumise kaugküttevõrkudega või tahkel kütusel põhineva kütteseadme uuendamise toetuse andmise tingimused ja kord perioodil 2021–2027“ eelnõu Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Siseministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 01.06.2023 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/b7c6b679-3610-4a4f-bfdf-b0e0e21b4f11 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/b7c6b679-3610-4a4f-bfdf-b0e0e21b4f11?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main