Sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus

Rahandusministeerium [email protected] Meie 31.05.2023 nr 1.2-1/2292-1 Sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse kooskõlastamiseks esitamine Sotsiaalministeerium esitab kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse. Ootame teie tagasisidet hiljemalt 21. juuniks 2023. a. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister Lisa: Sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus Lisaadressaadid: Justiitsministeerium Eesti Linnade ja Valdade Liit Eesti Puuetega Inimeste Koda Viipkeeletõlkide OÜ MTÜ Tartu Viipekeeletõlgid Eesti Viipekeeletõlkide Kutseühing Eesti Rehabilitatsiooniasustuse Liit MTÜ Kuldne Liiga Ketri Kupper 6269 193 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  31.05.2023 Sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus I. Probleem, sihtrühm ja eesmärk 1. Probleemi kirjeldus ja selle tekke põhjus Tänaseks on jõustunud mitu olulist hoolekandesüsteemi korrastavat muudatust. 2022. aastal jõustusid sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) muudatused: sõnastati pikaajalise hoolduse mõiste, seadusesse viidi põhimõte, et abi pakkumisel tuleb eelistada kodus elamist toetavate teenuste pakkumist asutusepõhisele hooldusele, täpsustati kohalike omavalitsuste (edaspidi KOV) rolli hoolduskoormusega inimeste toetusvajaduse väljaselgitamisel, vabastati teise astme ülenejad ja alanejad sugulased ülalpidamiskohustusest jpm. 2023. aastal rakendub hoolderefom, millega muutub väljaspool kodu osutatav ööpäevaringne üldhooldusteenus inimestele taskukohasemaks. Järgmise sammuna esitab Sotsiaalministeerium kooskõlastusringile käesoleva seaduseelnõu väljatöötamise kavatsuse (edaspidi VTK). VTK-s käsitletakse teemasid, mis seonduvad: 1) valdkondadeülese standardiseeritud andmevahetusega, 2) valdkondadevahelise koordinatsiooniga (sealhulgas osapoolte õigused ja kohustused), 3) abivahendite vajaduspõhise kättesaadavusega, 4) kuulmislangusega inimestele mõeldud tõlketeenuste kättesaadavusega ja 5) 80-aastaste ja vanemate inimeste rahaliste hüvitistega. 1.1. Valdkondadeülene standardiseeritud andmevahetus Praegu puudub Eestis ühtne rehabilitatsioonisüsteem. Inimese jaoks on teenused koondunud erinevatesse süsteemidesse (taastusravi on osa tervishoiusüsteemist, sotsiaalne rehabilitatsioon on osa sotsiaalsüsteemist ja tööalane rehabilitatsioon on osa tööhõivesüsteemist) ning nende pakkumisel lähtutakse erinevatest põhimõtetest. Abivajadusega inimesel on nii abivajaduse hindamist kui ka vajalikke teenuseid võimalik saada mitmest erinevast kohast ja mitmelt haldustasandilt. Seejuures ei liigu osapoolte vahel abivajaduse hindamisega seotud info piisaval määral, mistõttu peab abivajaja oma vajadusi uuesti selgitama, mis on ebaefektiivne nii inimese kui süsteemi seisukohast. Probleemiks piisava andmevahetuse toimimisel on, et abivajaja kohta olemasolev dokumenteeritud info on standardiseerimata ega võimalda selle kasutamist eri osapoolte poolt ja erinevatel eesmärkidel ning nendes tervishoiu-, sotsiaalhoolekande- ja töövaldkonna protsessides, mida inimene läbib. Mitmes projektis on välja toodud eespool nimetatud kitsaskohad. Probleemid on leidnud kinnitust teenusedisaini protsessis, rahvusvahelise funktsioneerimisvõime klassifikatsiooni (edaspidi RFK) katseprojekti1 (2018–2019) elluviimise käigus, Eesti Töötukassa (edaspidi töötukassa) poolt 2021. aastal ellu viidud katseprojekti käigus ning Eesti Tervisekassa (edaspidi Tervisekassa) taastusravi- ja rehabilitatsioonisüsteemi korralduse aruandes2. Probleemid lahendaks RFK kasutuselevõtt ja valdkondadeülene andmevahetus, mida toetab reguleeritud õigusruum. 1.2. Valdkondadevaheline koordinatsioon Viimastel aastatel on nii tervishoiu-, sotsiaalhoolekande- kui ka töövaldkonnas (edaspidi koos valdkonnad) oluliselt paremini teadvustatud inimesekeskse ja koordineeritud teenusepakkumise positiivset mõju abivajajate toimetulekule ja elukvaliteedile. Praegu ei moodusta tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandesüsteem loogilist tervikut, mistõttu on abi saamine inimese vaatepunktist keeruline ja ebaefektiivne. Sageli jääb koordineeriv roll ja abi leidmine inimese ja tema lähedaste õlule. Abivajaduse koordineerimine sotsiaalhoolekande- ja tervishoiusüsteemi, KOV-i ja riiklike teenuste korraldustasandite vahel ei ole piisav ning osapoolte rollid koordineeritud abi osutamise protsessis on ebaselged. Sotsiaalhoolekande- ja tervishoiusüsteemide ning KOV-ide rahastusmudelid on erinevad ega toeta teenuste integreerimist ja koordineeritud abi osutamist. Inimese abivajadusega ning osutatud teenuste ja saavutatud tulemustega seotud andmete kasutamine on takistatud, kuna tervishoiu-, sotsiaalhoolekande- ja töövaldkonna andmed on erinevatel infoplatvormidel, mis omavahel andmeid ei vaheta. Riigi ja KOV-i andmekogudes olevaid andmeid ei kasutata abivajajate abistamiseks ega 1 „RFK kasutamine meditsiinilises, sotsiaalses ja tööalases rehabilitatsioonis ning abivahendi vajaduse hindamisel“ kokkuvõte pilootprojektist ja ettepanekud järgmisteks tegevusteks (2020). Kättesaadav: https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/sites/default/files/content-editors/Projektid/rfk_loppraport_aprill2020.pdf. 2 Kliinilised auditid 2020–2021. Kättesaadav: https://haigekassa.ee/partnerile/tervishoiuteenuste-kvaliteet/kliinilised-auditid#tab-auditid-2020-2021. 1 valdkondade tõhusamaks, inimeste vajadusi arvestavaks korraldamiseks. Puuduvad ühtselt kasutatavad standardiseeritud hindamisvahendid, mis võimaldaksid määrata inimesele õige(d) teenuse(d). Abivajaduse hindamise instrumendid ei ole digitaliseeritud ja osapoolte vahel ei toimu andmete vahetamist. Valdkondade spetsialistidel puuduvad piisavad teadmised teiste osapoolte teenuste ja nende osutamise põhimõtete kohta. Vajaka jääb teadmistest ja oskustest koostöö korraldamiseks ning võrgustikutöö tegemiseks. 1.3. Abivahendite vajaduspõhine kättesaadavus Praegu võimaldatakse riigipoolse hüvitamisega meditsiiniseadmeid ja abivahendeid peamiselt kahe suurema süsteemi kaudu (tervishoiu- ja sotsiaalsüsteem), mille korraldusasutusteks on Tervisekassa ja Sotsiaalkindlustusamet (edaspidi SKA). Seejuures võimaldavad mõlemad süsteemid abivahendeid osaliselt kattuvale sihtrühmale (nt kateeter Tervisekassast, uriini absorbeeriv abivahend SKA-st), kuid hüvitamise tingimused ja inimese teekond abivahendi saamiseks on erinev. Seetõttu on abivahendit või meditsiiniseadet vajava inimese jaoks keeruline vahet teha, kuhu abivahendi või meditsiiniseadme saamiseks tuleb pöörduda ning millistel tingimustel riik abivahendit või meditsiiniseadet hüvitab. Varem on jõutud järeldusele3, et sotsiaal- ja tervisevaldkonna abivahendi süsteemide integreerimise eelduseks on esmalt süsteemide ühtsematele alustele viimine. Mõlemas süsteemis on riigipoolseks hüvitamiseks vajalik tuvastada abivahendi või meditsiiniseadme vajadus ja väljastada tõend. SKA kaudu abivahendi hüvitamisel on lisaks vajalik puude raskusastme või vähenenud töövõime olemasolu, mis koos digitaalse tõendi puudumisega on üheks erisuseks abivahendite ja meditsiiniseadmete süsteemi vahel. Seejuures ei pea abivahendi riigipoolseks hüvitamiseks olema puude raskusastet vanaduspensioniealistel ja lastel, kuid puudega lastel on suurem riigipoolse abivahendi hüvitamise piirmäär võrreldes puudeta lastega (90% vs. 50%). Puude raskusastme tuvastamine või töövõime hindamine pikendab inimese teekonda vajaliku abivahendi saamiseni, kuid abivahendi vajadus võib olla kohene (nt pärast ootamatut terviseriket või haiglast väljasaamist). Hüvitamistingimused on erinevad nii abivahendite süsteemi sees kui ka abivahendite ja meditsiiniseadmete süsteemi vahel, mis koostoimes teiste keeruliste protsessidega raskendab inimestel vajaliku abini jõudmist. SKA kaudu hüvitatavate abivahendite süsteem ei ole vajaduspõhine, vaid on seotud täiendavate õigustatuse alustega (puue, vähenenud töövõime) ning abivahendeid ei võimaldata kõikidele sihtrühmadele võrdsetel alustel. Lisaks puudub abivahendi vajaduse hindamist toetav digitaalse tõendi väljastamist võimaldav süsteem. Abivahendite ja meditsiiniseadmete vahel on eeltoodule lisaks teisi olulisi erisusi (nt piirmäärade ja omaosaluse kujunemise, erisuste taotlemise võimaluste ning tõendi kestuse osas), mis vajavad sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna integratsiooni seisukohast täiendavat analüüsi ning mida selles VTK-s ei käsitleta. 1.4. Kuulmislangusega inimestele mõeldud tõlketeenuste kättesaadavus Viipekeele tõlketeenust võimaldatakse viipekeelsetele kurtidele nii kontakt- kui kaugtõlketeenusena. Lisaks pakutakse kuulmislangusega eesti keele valdajatele kirjutustõlketeenust. Viipekeele tõlketeenuse kättesaadavuse kitsaskohtadeks on teenuste ebaselge korraldus ja ebaühtlane kvaliteet ning viipekeeletõlkide puudus. Kuulmislangusega inimestel on kommunikatsiooniraskused, millega kaasneb sotsiaalne isoleeritus ja tekivad raskused nii üld- kui kutsehariduse omandamisel, tööhõives, igapäevaelu korraldamisel, suhtlemisel jne. Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse poolt 2016. aastal koostatud tõlketeenuste kontseptsioon tõi välja alljärgnevad probleemkohad, mis on aktuaalsed tänaseni. Viipekeele tõlketeenuse korraldus on KOV-i tasandil enamasti reguleerimata või reguleeritud jäigalt. Viipekeele tõlketeenuse osutamise korda ja tingimusi on reguleerinud 2023. aastal vaid 16 KOV-i. Tõlgi võimaldamine sõltub KOV-i teadlikkusest ja rahalistest võimalustest. Viipekeele tõlketeenuse kvaliteet on ebaühtlane, sh puuduvad reguleeritud teenuse saamise tingimused ja kvaliteedinõuded. On esinenud olukordasid, kus KOV on kasutanud madalama tasu eest isikuid, kes oskavad küll viipekeelt, kuid kellel puuduvad tõlgi tööks vajalikud oskused. SHS-is on reguleeritud 13 KOV-i korraldatavat sotsiaalteenust, mille hulgas viipekeele tõlketeenust ei ole. Küll aga on SHS § 15 lõike 3 alusel KOV-il kohustus korraldada tõlketeenust isikule tema abivajadusest tingitud takistuste vähendamiseks või kõrvaldamiseks. Selleks, et toetada KOV-e tõlketeenuse pakkumisel ning parandada teenuse 3 Sotsiaalministeeriumi koostatud kontseptsioon „Meditsiiniseadmeid ja abivahendeid hüvitavate süsteemide integreerimine“ (2020). Kontseptsioon ei ole avalikult kättesaadav. 2 kättesaadavust ka äärealadel, võimaldatakse alates 2018. aastast SKA kaudu kaug- ja kirjutustõlketeenust. Samas puudub seaduses viipekeele kaug- ja kirjutustõlketeenuse regulatsioon, mis on eelduseks riigi teenuse korraldamiseks. 1.5. Vanemaealiste rahalised hüvitised Eestis on vanemaealiste suhtelise vaesuse määr võrreldes teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega kõrge. Samuti on Eestis puudega inimeste vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse risk üks Euroopa suuremaid4 ja ka üksi elamisega kaasneb suurem vaesusrisk. Selleks, et toetada üksi elavaid pensionäre, maksab SKA üks kord aastas koos oktoobrikuu pensioniga 200 eurot üksi elava pensionäri toetust neile pensioniealistele, kes elavad rahvastikuregistri andmetel üksi, kes on riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) §-s 7 sätestatud vanaduspensionieas ja kellele on määratud riiklik pension või pension välislepingu alusel, mille igakuine netosumma on alla pensionäritoetuse maksmise määra (2022. aastal oli pensionäritoetuse maksmise määr 669 eurot). Probleem üksi elava pensionäri toetusega seisneb selles, et üksi elavad inimesed ei ole võrdselt koheldud ja toetus ei jõua kõigi tegelike abivajajateni. Näiteks ei kvalifitseeru toetusele üksinda üürikorteris elavad pensionärid. Niisamuti on toetuse saamisel eelis mitme elamispinnaga peredel ja toetuse saamisel tuleb ette olukordi, kus toetusele kvalifitseerumiseks muudetakse rahvastikuregistri andmeid. Puude raskusastme tuvastab ja puudega vanaduspensioniealise inimese toetust maksab samuti SKA. Toetust makstakse üks kord kuus vanaduspensioniealisele inimesele puudest tingitud lisakulude osaliseks hüvitamiseks ja rehabilitatsiooniplaani olemasolu korral selles ettenähtud tegevusteks, välja arvatud ravikindlustuse ja riigieelarve muudest vahenditest finantseeritavateks tegevusteks. Puudega inimeste sotsiaaltoetuste arvutamise aluseks on puudega inimeste sotsiaaltoetuste määr, mis kehtestatakse Riigikogu poolt igaks eelarveaastaks riigieelarvega, kuid mida pole muudetud alates 2000. aastast. Puudega vanaduspensioniealise inimese toetuse suurus on 12,79–40,91 eurot kuus. 80-aastaste ja vanemate vanuserühmas on puudega inimeste osakaal 40,5%. Just alates 80. eluaastast suureneb märkimisväärselt puudega inimeste osakaal, näiteks vanuses 65–69 on puudega inimeste osakaal 17% ja vanuses 80–89 juba 37%. Kuigi tegevuspiirangute kogemine kasvab hüppeliselt 80. eluaastast alates ja sellega seoses suurenevad selles vanuserühmas ka kulud ravimitele, kõrvalabile ja teenustele5, ei suurene selles vanuserühmas puudega vanaduspensioniealise inimese toetus. Samuti tuleb toetuse saamiseks esmalt puude raskusastme tuvastamist taotleda, mis on inimese jaoks keerukas ja ka SKA-l on praktikas keeruline vanuse kasvades eristada puude raskusastet tavapärasest eakohasest kõrvalabi, järelevalve ja juhendamise vajadusest. Alates 80. eluaastast realiseerub inimese jaoks samal ajal mitu riski, muu hulgas suureneb nii üksi jäämise kui ka puude tekkimise tõenäosus ning suureneb kõrvalabi ja teenuste vajadus. Olemasolevad toetusmeetmed ei ole olnud selles vanuserühmas vaesuse ega puudest tingitud lisakulude osaliseks hüvitamiseks tõhusad, mistõttu tuleb muuta toetuse andmise tingimusi ja suurust. Järgmise etapi muudatustena on plaanis otsida lahendusi 65–79-aastaste inimeste paremaks ja efektiivsemaks toetamiseks, sest ka selles vanusegrupis ei täida puudega vanaduspensioniealise inimese toetus oma eesmärki. Seetõttu vajab puudega vanaduspensioniealise inimese toetuse eesmärk, suurus ja hüvitamise alused efektiivsema lahenduse välja töötamist ka 65-79-aastaste vanusegrupis. 2. Sihtrühm 2.1. Valdkondadeülene standardiseeritud andmevahetus Kavandatav muutus hõlmab esimeses etapis sotsiaalse ja tööalase rehabilitatsiooni teenuse kasutajaid ja pakkujaid. Tervishoiuvaldkonnas on sihtrühmaks kõik taastusraviteenuse pakkujad (või minimaalselt statsionaarse taastusravi pakkujad). Lähitulevikus on planeeritud kaasata KOV-id, kes hindavad inimese abivajadust. 4 Eurostat 2019. a andmed. Kättesaadav: https://ec.europa.eu/eurostat/web/products-eurostat-news/-/ddn-20210208-1. 5 Elanikkonna tegevuspiirangute ja hooldusvajaduse uuring (2020, Turu Uuringute AS). Kättesaadav: https://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/Ministeerium_kontaktid/Uuringu_ja_analuusid/Sotsiaalvaldkond/hooldusvajaduse_uuring_som.pdf. 3 2.1. Valdkondadevaheline koordinatsioon Koordineeritud inimesekesksete ja integreeritud teenuste pakkumise sihtrühmaks on kompleksse abivajadusega inimesed – need on inimesed, kes vajavad toimetulekuks, arenguks või terviseseisundi säilitamiseks või parandamiseks mitmekülgset abi, teenuseid ja toetust, mis hõlmab ka vajadust koordineerida mitme organisatsiooni koostööd. Koordinatsioonimudel tervikuna hõlmab mitut tasandit: 1) riiklik ehk ministeeriumite ja keskasutuste tasand; 2) piirkondlik ehk kohalike organisatsioonide ja asutuste tasand; 3) spetsialistide tasand, kus on oluline tagada koordinatsioonifunktsiooni täitmine asjassepuutuvates asutustes. 2.3. Abivahendite vajaduspõhine kättesaadavus Sihtrühmaks on abivahendite vajajad ja kasutajad, SKA, abivahendi vajadust tuvastavad spetsialistid ja abivahendiettevõtted. 2.4. Kuulmislangusega inimestele mõeldud tõlketeenuste kättesaadavus Sihtrühmaks on kuulmislangusega inimesed (kurdid ja vaegkuuljad, vaegkuuljatest kuulmisimplantaadi kasutajad) nendega iga päev kokku puutuvad inimesed (sh lähedased, tööandjad), KOV-id, kellel lasub abivajajale abi pakkumise kohustus ning kaudsemalt kutsetunnistusega viipekeeletõlgid. 2.5. Vanemaealiste rahalised hüvitised Sihtrühmaks on kõik inimesed alates 80. eluaastast, sh üksinda elavad vanemaealised ja puudega vanaduspensioniealised alates 80. eluaastast. Lisaks on muudatuse sihtrühmaks SKA, kes maksab nii üksi elava pensionäri toetust kui ka puudega vanaduspensioniealise inimese toetust. Täpsemad hinnangud sihtrühmade suuruse kohta on esitatud mõjude peatükis. 3. Eesmärk ja saavutatava olukorra kirjeldus 3.1. Valdkondadeülene standardiseeritud andmevahetus Kavandatava muudatuse eesmärk on vähendada dubleerivaid hindamisi ja optimeerida kõikide osapoolte ressursse terviklikuma eluvaldkondade ülese inimese elukvaliteedi tagamiseks vajalike funktsioneerimisvõime alusel kogutud andmete vahetamise kaudu. Soov on saavutada olukord, kus abivajadusega inimese kohta kogutud infot jagatakse süsteemide vahel. Info põhineb inimese terviseseisundist tulenevatel funktsionaalsetel piirangutel ja takistustel, mitte diagnoosidel. Parim võimalus selleks on kasutada RFK-d, mis põhineb biopsühhosotsiaalsel aluskontseptsioonil ja katab kogu elukaare. RFK võimaldab kajastada terviklikult inimese terviseseisundit ja funktsioneerimisvõimet, seada teenuste üleseid eesmärke ning luua eri valdkondades kasutatav ühine tegevuskava; anda edasi infot inimese terviseseisundi ja sellest tulenevate piirangute kohta ühtses ja kõigile inimesega seotud osapooltele (arstid, spetsialistid, inimene ise, inimese lähivõrgustik) arusaadavas standardkeeles; suurendada struktureeritud ja kodeeritud andmete osakaalu, et võimaldada andmete taaskasutust ja tagada parem koostalitlusvõime; vähendada ajakulu dubleerivatele hindamistele juhul, kui inimene vahetab lühikese aja jooksul teenust või liigub ühest asutusest teise; jälgida inimese funktsioneerimisvõime muutust ajas ja liikumisel süsteemide ja teenuste vahel ning analüüsida funktsioneerimisvõime vähenemise põhjuseid ja tagajärgi; kujundada teenuseid inimese, teenusepakkuja, rahastaja ja riigi tasandil ning hinnata sekkumiste või teenuste tulemuslikkust. 3.2. Valdkondadevaheline koordinatsioon Piirkondlikku koordinatsiooni toetavate katseprojektide tulemustest lähtuvalt on eesmärk pakkuda välja lahendus, et parandada teenuste korraldamisel rolliselgust kompleksse abivajadusega inimeste tulemuslikumaks toetamiseks. Sotsiaalseadustiku üldosa seaduses (SÜS) ja SHS-is ei sätestata selgelt vastutust ega ülesandeid valdkondadeüleseks juhtumikorralduseks. Kuigi hooldusvajadusega inimestel on õigus saada vajalikku abi, siis väga suure hooldusvajaduse korral, kui on vaja ravi- ja sotsiaalteenuste seostatud pakkumist, jäävad inimesed eraldiseisvates süsteemides vastutuse ja rolliselguse puudumise tõttu hätta. 4 Toetavad tegevused, mis aitavad üldeesmärki saavutada, on seotud: 1) IT-arendustega, mis tagavad kõigile osapooltele, sealhulgas abivajajale, juurdepääsu abivajaduse, osutatud teenuste ja saavutatud tulemustega seotud andmetele; 2) valdkonna tööjõu väljaõppe ja täiendkoolituse süsteemi arendusega; 3) abivajaduse hindamiseks vajalike vahendite arendusega; 4) RFK rakendamisega (samuti käesoleva VTK osa); 5) võimekuse loomisega kasutada riigi, KOV-ide ning teenusepakkujate kogutud andmeid oluliselt paremini abivajavate inimeste ülesleidmiseks ja abistamiseks (ennetustegevus). 3.3. Abivahendite vajaduspõhine kättesaadavus Eesmärk on tagada vajaduspõhine ja ühtsetel alustel abivahendite võimaldamine elanikkonnale üle elukaare, mida toetab lihtne ja tõenduspõhine abivahendi vajaduse hindamine. See omakorda loob ühe eelduse sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna abivahendite integreerimiseks. Laste sihtrühmas on eesmärk hüvitada kõikidele spetsialisti poolt tuvastatud lastele abivahendid piirmääras 90%, mis tagab laste sihtrühma sees võrdse kohtlemise abivajadusega laste vahel. Tööealiste sihtrühmas on eesmärk hüvitada kõikidele spetsialisti poolt tuvastatud tööealistele abivahend vastavalt abivahendite loetelule piirmääras 40–90%. Selliselt on võimalik saavutada olukord, kus võrreldes praegusega on abivahendid elanikkonnale vajaduspõhiselt ja ühtsematel alustel tagatud üle elukaare. Eesmärgi saavutamiseks on vaja täita kaks eeltingimust: 1. Rakendustingimused. Abivahendi vajaduse tuvastamisel lähtutakse abivahendi rakendustingimustest, mis sätestatakse abivahendite loetelus (sotsiaalkaitseministri määruse lisa)6 näidustuse lahtris. Rakendustingimuste seadmine annab täpsema aluse, kellele abivahendi tõendit väljastada ja kellel on õigus abivahendi riigipoolsele hüvitamisele. Praegu on abivahendite loetelus näidustuse lahtris juba välja toodud näidustused, mis on sõnastatud lähtuvalt RFK klassifikatsioonist ja mille eesmärk on abistada tõendi väljastajat. Uued ja täpsemad rakendustingimused on kokku lepitud ekspertgrupis, kes hindab paika pandud tingimusi piisavaks. 2. Digitaalse abivahendi tõendi loomine. Abivahendi riigipoolse hüvitamise aluseks on digitaalne abivahendi tõend, mille väljastab abivahendi vajadust tuvastav spetsialist. Digitaalse tõendi väljastamise üheks osaks on rakendustingimused – abivahendi tõendi väljastajal on kohustus tõendit andes valida hüvitamistingimusena näidustus, mille alusel inimesel on õigus abivahendi riigipoolsele hüvitamisele. 2023. aastal hangib SKA Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi raamhanke kaudu abivahendi tõendi väljastamise protsessi redisaini. 3.4. Kuulmislangusega inimestele mõeldud tõlketeenuste kättesaadavus Eesmärk on tagada kuulmislangusega inimestele võrdsed võimalused ühiskonnaelus osalemiseks ning ligipääs igapäevaeluks vajalikule asjaajamisele ja avalike teenuste kasutamisele. Lahenduseks oleks reguleerida tõlketeenus SHS-is KOV-i korraldatava sotsiaalteenusena. Praegune SHS regulatsioon ei ole kuulmislangusega inimeste vaatepunktist piisavalt selge ning KOV-i kohustus tõlketeenuse tagamisel on mitmeti tõlgendatav. Seetõttu tuleb KOV-i korraldatav tõlketeenus täpsemalt reguleerida. Tõlketeenuse korraldamise ja rahastamise kohustus jääb endiselt abivajaja elukohajärgse KOV-i kanda. Täiendavalt on kavas reguleerida riigi (SKA) korraldatav ajaliselt piiratud (lühiajaline) kirjutus- ja kaugtõlketeenus kuulmislangusega inimestele. Praegu osutab SKA kuulmislangusega inimestele viipekeele kaugtõlketeenust ja kirjutustõlketeenust projektipõhiselt. Kavandatavate muudatustega paraneb viipekeeletõlke kättesaadavus (sh äärealadel). 3.5. Vanemaealiste rahalised hüvitised Eesmärk on tagada kõigile pensionisaajatele alates 80. eluaastast vanusepõhine toetus, mis koondab puudega vanaduspensioniealise inimese toetuse ja üksi elava pensionäri toetuse, mis eraldi võetuna ei täida selles vanuserühmas enam oma algset eesmärki. Puudega vanaduspensioniealise inimese toetuse ja üksi elava pensionäri toetuse asemele tuleb selles vanuserühmas igakuine pensionilisa 60 eurot. Toetuse saamine ei sõltu enam sellest, kas inimene elab rahvastikuregistri andmetel üksi või kas inimesel on tuvastatud puude raskusaste. Eesmärk tuleneb eeldusest, et teatud vanusest alates suureneb puude või tegevuspiirangute esinemise tõenäosus, mistõttu on inimesel suuremad kulutused tervisele ja toimetulekule ning suureneb ka üksi jäämise tõenäosus, mis kõik kokku suurendavad võimalikku vaesusriski. Loodava toetuse kaudu tagatakse väiksem halduskoormus inimese ja töökoormus riigi jaoks ning sarnases olukorras olevate inimeste võrdsem kohtlemine. 6 Abivahendite loetelu. Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1280/4202/2020/SOM_m37_lisa.pdf. 5 II. Hetkeolukord, uuringud ja analüüsid 4. Kehtiv regulatsioon, seotud strateegiad ja arengukavad 4.1. Valdkondadeülene standardiseeritud andmevahetus SHS reguleerib riigi ja KOV-i korraldatavaid sotsiaaltoetusi ja -teenuseid ning muud abi ning kohustab KOV-e hinnata terviklikult abivajadust. SHS § 62 reguleerib sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse vajaduse tuvastamist. Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduses (PISTS) on reguleeritud puude raskusastme tuvastamisega seonduv. Strateegia Eesti 20357 ja rahvastiku tervise arengukava 2020–20308 rõhutavad, et tervishoiu- ja sotsiaalteenuste lõimimine on võtmetähtsusega inimesekesksete heaoluteenuste pakkumisel. 4.2. Valdkondadevaheline koordinatsioon Kehtivas õiguses ei ole sätestatud selgeid ülesandeid valdkondadeüleseks juhtumikorralduseks. Üldised alused tulenevad SÜSist: § 15 sätestab hüvitise andmise ja korraldamise alused, § 9 kohaselt on hüvitisi andvatel asutustel ja isikutel kohustus teha koostööd, hüvitist andvate asutuste ja isikute koostöö peab toimuma isikut vähim koormaval viisil, § 37 kohaselt sätestatakse sotsiaalkaitse rahastamise korraldus seaduses. SHS reguleerib sotsiaalteenuste, sotsiaaltoetuste, vältimatu sotsiaalabi ja muu abi andmise korraldust, § 9 kohaselt kasutatakse abi andmisel juhtumikorralduse põhimõtted. Strateegia „Eesti 2035“ tegevuskavas on planeeritud tervishoiu- ja sotsiaalteenuste inimesekeskne pakkumine koostöös KOV-idega (sh ühise asjaajamiskoha põhimõtte rakendamine) ning sündmuspõhiste ja inimesekesksete lõimunud teenuste arendamine sotsiaal-, tervishoiu- ja töövaldkonnas (sh andmevahetuse parandamine ning andmehõive ja analüüsisüsteemide arendamine). Heaolu arengukava 2016–2023 eesmärk on: „Inimeste võimalused iseseisvalt toime tulla, kogukonnas elada ning ühiskonnaelus osaleda on tänu efektiivsele õiguskaitsele ja kvaliteetsele kõrvalabile paranenud.“ Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 - Tagatakse kvaliteetsed ja kättesaadavad sotsiaalteenustega integreeritud tervishoiuteenused, mis aitavad vähendada enneaegset suremust ning toetavad krooniliste haigustega elamist. Vabariigi Valitsuse kinnitatud „Taaste- ja vastupidavuskavas“ kohaselt jätkatakse projekti „Integreeritud teenusepakkumise toetamine Eestis“ jätkutegevustega (2021–2027). Eesmärk on integreeritum ja inimesekesksem toetussüsteem erivajadusega inimestele ja suure toetusvajadusega eakatele. Vahetulemusena on ette nähtud laiendada hoolduse koordineerimise mudelit kogu Eestis. 4.3. Abivahendite vajaduspõhine kättesaadavus SHS-is on reguleeritud riigi poolt tasu maksmise kohustuse ülevõtmist abivahendi ostmisel või üürimisel. Täiendavalt on abivahenditega seonduv reguleeritud sotsiaalkaitseministri 21.12.2015 määruses nr 74 „Abivahendite loetelu, abivahendite eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmise otsustamise ja erandite tegemise tingimused ja kord ning abivahendi kaardi andmed“. SÜS §-s 10 on sätestatud, et sotsiaalkaitse on korraldatud tervikliku süsteemina, mis põhineb omavastutusel, koostööl, isiku vajadusest ja avalikust huvist lähtuval hüvitiste sihitatud andmisel, õiguskindlusel ja võrdsel kohtlemisel ning avalike vahendite säästlikul ja otstarbekal kasutamisel. Heaolu arengukava 2023–2030 alaeesmärgi 4 kohaselt on eesmärk minna sotsiaalvaldkonnas üle inimese eluteekonda ja vajadusi arvestavale lõimitud teenuste pakkumisele, mida toetab tõenduspõhiste digitaalsete lahenduste kasutuselevõtt. 7 Strateegia Eesti 2035. Kättesaadav: https://www.valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia/materjalid. 8 Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030. Kättesaadav: Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 | Sotsiaalministeerium (sm.ee). 6 Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 üks eesmärk on vähendada ebavõrdsust tervishoiuteemades ja sellest tulenevalt on tööealisele elanikkonnale vajaduspõhine abivahendite võimaldamine olulise tähendusega. 4.4. Kuulmislangusega inimestele mõeldud tõlketeenuste kättesaadavus Eesti Vabariigi põhiseadus sätestab muu hulgas, et (kuulmis)puudega inimesed on nii riigi kui KOV-i erilise hoole all, igaühe õigus on saada eesti viipekeeles õpetust, suhelda ametlikus asjaajamises viipekeeles jms. Keeleseadus reguleerib eesti viipekeele kasutamist. Tuleb tagada kurdi või vaegkuulja eesti viipekeelse ja viibeldud eestikeelse suulise asjaajamise õigus asjaajamistel ja asutustes. SHS § 15 lõikes 3 on sätestatud KOV-i üldine kohustus korraldada isikule tõlketeenust tema abivajadusest tingitud takistuste vähendamiseks või kõrvaldamiseks. ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioon annab Eesti viipekeele kasutamise õiguse tagamise kohustuse otsese raamistiku, millega on riik lubanud võtta kasutusele kõik asjakohased meetmed, et võimaldada viipekeele kasutamist ametlikus suhtluses. ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni ratifitseerimise seadus seab ülesandeks tagada puudega inimestele võimalus teostada oma õigust sõna- ja arvamusvabadusele ning parandada teabele juurdepääsu, sh tagada tugi igapäevaseks asjaajamiseks. 4.5. Vanemaealiste rahalised hüvitised SHS §-s 1391 on sätestatud üksi elava pensionäri toetuse saamise regulatsioon. PISTS ja selle rakendusaktidega on reguleeritud vanaduspensioniealise inimese puude raskusastme tuvastamine ja puudega vanaduspensioniealise inimese toetus, sh toetuse taotlemine, toetuse määramine ja toetuse maksmine. RPKS-is on sätestatud riikliku pensioni mõiste, liigid, ulatuse, saamise tingimused ja korra, riikliku pensionikindlustuse korralduse ning vahendite arvestamise alused. Heaolu arengukavas 2023–2030 alaeesmärk 3 toob ühe tegevussuunana välja vanemaealiste rahalise heaolu suurendamise. ÜRO tegevuskava 2030 ja ülemaailmse säästva arengu üks eesmärk on vaesuse vähendamine ja sidusa ühiskonna tagamine eesmärgiga tagada kõikidele vanuserühmadele hea tervis ja heaolu.9 5. Tehtud uuringud 5.1. Valdkondadeülene standardiseeritud andmevahetus Rahvusvahelise funktsioneerimisvõime klassifikatsiooni (RFK) ärianalüüs (2022) toob välja vajalikud muudatused õigusruumis, mis puudutavad abivajaduse hindamist, rehabilitatsiooniteenuse osutamist ja puude raskusastme tuvastamist. SA Poliitikauuringute Keskus Praxis analüüsi (2020)10 kohaselt on Eestis suurim väljakutse puudulik ülevaade riigi tasandil valdkondade ja teenuste koosmõjust. Teadmata on see, kas õnnetusest taastujatele järgneb pärast taastusravi tööalane või sotsiaalne rehabilitatsioon ja kas nad saavad lisaks KOV-i teenuseid. On oluline, et abivajaja kohta käivad andmed koonduksid kokku valdkondadeüleselt, mis tagaks üksikjuhtumite kiirema ülesleidmise ja parema lahenduse. 9 Ülevaade ÜRO tegevuskava 2030 elluviimisest Eestis. Kättesaadav: https://riigikantselei.ee/media/282/download. 10 https://www.praxis.ee/wp-content/uploads/2020/05/Erivajadustega-inimeste-abivajaduse-hindamine-ja-teenuste-osutamine_lo%CC%83ppraport_10.02.pdf. 7 Paikkondlike tervishoiu- ja sotsiaalteenuste integreerimise katseprojekt (2021) takistavad koostööd sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna vahel erinev terminoloogia, andmete paiknemine erinevatel infoplatvormidel, mis omavahel ei suhtle ning seadusandlikud piirangud info vahetamiseks.11 Katseprojekti „RFK kasutamine meditsiinilises, sotsiaalses ja tööalases rehabilitatsioonis ning abivahendi vajaduse hindamisel“ (2020)12 kokkuvõttes tehti ettepanek jätkata ettevalmistusi RFK valdkondadeüleseks kasutuselevõtuks, st taastusravis, sotsiaalses ja tööalases rehabilitatsioonis. Leidis kinnitust, et RFK võimaldab kokkulepitud ühtses keeles dokumenteerida ja edasi anda kliendi hetkeolukorda ning on rakendatav sotsiaalses ja tööalases rehabilitatsioonis. 5.2. Valdkondadevaheline koordinatsioon Inimesekeskse sotsiaalhoolekande- ja tervishoiusüsteemi integreerimise kohta on viimastel aastatel koostatud paarkümmend analüüsi, uuringut ja auditit, millele VTK-s tuginetakse. Nendest olulisemad on: „Üle riigi rakendatava inimesekeskse hoolekande- ja tervishoiusüsteemi koordinatsiooni mudeli kontseptsioonidokument“ (2020) ja „Integreeritud teenusepakkumise toetamine Eestis“ lõppraport (2020), ei ole avalikult kättesaadavad. Samuti „Paikkondlike tervishoiu- ja sotsiaalteenuste integreerimine“ lõpparuanne (2021)13, „Inimkeskne ja integreeritud haiglavõrk 2040“14, Arenguseire Keskuse (2021) uuring „Pikaajalise hoolduse tulevik“15 ja raport „Pikaajalise hoolduse tulevik. Arengusuundumused aastani 2035“16. Nimetatud uuringutes on välja toodud sarnased probleemid, mida on kirjeldatud VTK punktides 1.2 ja 3.2. 5.3. Abivahendite vajaduspõhine kättesaadavus Katseprojekti aruandes „Abivahendite võimaldamine tööealistele ilma puude ja töövõime languseta“ (2021) on välja toodud katseprojekti (01.01.2021–30.06.2021) tulemused. Projekti kestel hüvitas SKA tööealistele vajaduspõhiselt abivahendeid ilma täiendava õigustatuse aluseta. Kontseptsioonis „Meditsiiniseadmeid ja abivahendeid hüvitavate süsteemide integreerimine“ (2020) on ekspertgrupi töö tulemusena järeldatud, et tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemi ühtlustamine muudaks inimeste, spetsialistide ja teenuseosutajate jaoks süsteemid ja nende vahel orienteerumise arusaadavaks. 5.4. Kuulmislangusega inimestele mõeldud tõlketeenuste kättesaadavus „Tõlketeenuste kontseptsioon“ (2016, ei ole avalikult kättesaadav) teadvustatakse, et eesti viipekeelt käsitatakse keeleseaduses eesti keele osana ning kehtivate õigusaktide ja rahvusvaheliste lepingute kohaselt on eri osapooltel kohustus tagada kõikidele ühiskonnaliikmetele juurdepääs haridusele, informatsioonile ja vabale eneseteostusele ning võimaldada kaasatus ühiskonnaellu. 5.5. Vanemaealiste rahalised hüvitised Toitjakaotuspensionide ja üksi elamise analüüs (2021) kohaselt olid parimad alternatiivid järgmised: 1) siduda lesepension üksi elava pensionäri toetusega ja muuta see igakuiseks; 2) kehtestada vanusepõhine toetus kõigile pensionisaajatele alates 80. eluaastast. Puuetega inimeste õiguste komitee kokkuvõtvates tähelepanekutes Eesti esialgse aruande kohta17 (2021) soovitati Eestil laiendada puudega inimeste õigusi konkreetsete kiirete meetmete ja sihtotstarbeliste eelarvetega. Elanikkonna tegevuspiirangute ja hooldusvajaduste uuring (2020)18 tõi välja, et mitmed olulised negatiivsed näitajad kasvavad vanuse suurenedes, eriti 80-aastaste ja vanemate inimeste puhul. 11 https://paik.vmh.ee/#first. 12 https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/sites/default/files/content-editors/Projektid/rfk_loppraport_aprill2020.pdf. 13 https://paik.vmh.ee/#second. 14 Euroopa Komisjoni struktuursete reformide toetuse programmi kaudu rahastatud projekt, mida viiakse ellu koostöös AARC-iga (AARC Ltd – AARC Consultancy, Dublin Ireland). 15 https://arenguseire.ee/raportid/pikaajalise-hoolduse-tulevik/. 16 https://arenguseire.ee/raportid/pikaajalise-hoolduse-tulevik-arengustsenaariumid-aastani-2035/. 17 Puuetega inimeste õiguste komitee kokkuvõtvad tähelepanekud Eesti esialgse aruande kohta. Kättesaadav: https://www.oiguskantsler.ee/et/puuetega- inimeste-oiguste-konventsioon. 18 Elanikkonna tegevuspiirangute ja hooldusvajaduse uuring (2020, Turu Uuringute AS). Kättesaadav: https://www.sm.ee/sites/default/files/content- 8 Erivajadusega inimeste poliitika põhimõtete ning teenuste ja toetuste kaasajastamise alusanalüüsis19 tõdeti, et puude toetus on väike ega kata puudest tulenevaid lisakulusid, aeganõudvaid hindamisi on liiga palju ning teenustel on suur omaosalus. 6. Kaasatud osapooled 6.1. Valdkondadeülene standardiseeritud andmevahetus VTK ettevalmistamiseks ja valdkondadeülese koostöö tulemuslikumaks rakendamiseks on ellu kutsutud alates 2020. aasta veebruarist RFK töörühm. Töörühma kuuluvad Eesti Taastusarstide Seltsi ja Eesti Füsioterapeutide Liidu liikmed, Eesti Rehabilitatsiooniasutuste Liidu, Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsiooni, kõrgkoolide ja mitme suurema haigla esindajad. Töörühma kuulusid ka Sotsiaalministeeriumi hoolekande, tervisesüsteemide arendamise, tööhõive ja laste heaolu osakonna ning SKA ja töötukassa esindajad. 2022. aastal alustati RFK ärianalüüsi koostamist ja toimusid kohtumised suuremate haiglate, KOV-ide esindajatega ja suuremate rehabilitatsiooniteenuse pakkujatega. 6.2. Valdkondadevaheline koordinatsioon VTK ettevalmistamiseks on kasutatud elluviidud katseprojekti tulemusi. Hoolduskoormuse vähendamise rakkerühm tõi 2017. aastal seadis suunaks sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna parema integreerituse pikaajalise hoolduse pakkumisel. Aastatel 2018–2019 viidi ellu hoolduskoordinatsiooni katseprojekt ja koostati üle riigi rakendatava esmatasandi koordinatsioonimudeli kontseptsioon20. Koordinatsioonimudeli töörühma kuulusid Sotsiaalministeeriumi, katseprojektis osalenud piirkondade ja mudeli tulevaste rakendajate, erialaliitude ja sihtrühma esindajad. Sisendi andsid International Foundation of Integrated Care rahvusvahelised eksperdid. VTK-s kasutatud Viljandi PAIK projekti töögruppides osalenud ekspertide sisendeid. 6.3. Abivahendite vajaduspõhine kättesaadavus VTK ettevalmistamisse oli kaasatud ekspertgrupp (Sotsiaalministeerium, SKA, Eesti Puuetega Inimeste Koda, Tervisekassa, Eesti Taastusarstide Selts, Eesti Perearstide Selts, Eesti Õdede Liit, Eesti Rehabilitatsiooniasutuste Liit, Eesti Liikumispuudega Inimeste Liit, Eesti Tegevusterapeutide Liit, Eesti Füsioterapeutide Liit). Samuti olid regulaarsete kohtumiste kaudu VTK ettevalmistamisse kaasatud SKA ametnikud ning eraldiseisvalt konsulteeriti Eesti Puuetega Inimeste Kojaga. 6.4. Kuulmislangusega inimestele mõeldud tõlketeenuste kättesaadavus Kuulmislangusega inimestele mõeldud tõlketeenuste VTK ettevalmistamisel korraldati 2022. aasta jaanuaris töörühma kohtumine, kuhu olid kaasatud SKA, KOV-ide, Eesti Linnade ja Valdade Liidu, Eesti Kurtide Liidu ja Eesti Viipekeeletõlkide Kutseühingu esindajad. Lepiti kokku, et järgmised kohtumised korraldatakse peale VTK valmimist. SKA tegi VTK koostamise käigus intervjuud tõlketeenuse kasutajate, KOV-ide ja tõlkide esindajatega. 2022. aastal toimus teenusedisaini vormis kaasamisüritus „Kaugtõlketeenuse visiooni töötuba“, kuhu olid kaasatud Eesti Kurtide Liidu, Eesti Vaegkuuljate Liidu, Eesti Viipekeeletõlkide Kutseühingu ja Tallinna linna esindajad. Kaasamisüritusel esitatud ettepanekuid tõlketeenuste reguleerimiseks (alused, maht, õigustatus jne), tõlkide hoidmiseks ja koolitamiseks ning tõlketeenuse 24/7 kättesaadavuse (hädaabinumber 112) tagamiseks ja kuuljatele kättesaadavuse parandamiseks võetakse arvesse seadusemuudatuste väljatöötamisel. 6.5. Vanemaealiste rahalised hüvitised VTK koostamise käigus on kahe kohtumise käigus (02.11.2022 ja 24.11.2022) konsulteeritud Eesti Puuetega Inimeste Kojaga, SKA-ga ja MTÜ-ga Kuldne liiga. MTÜ Kuldne Liiga ja Eesti Puuetega Inimeste Koja võrgustikuliikmetele toimus laiem VTK-s välja toodud lahenduse tutvustus ja arutelu 07.12.2022. editors/Ministeerium_kontaktid/Uuringu_ja_analuusid/Sotsiaalvaldkond/hooldusvajaduse_uuring_som.pdf. 19 Erivajadusega inimeste poliitika põhimõtete ning teenuste ja toetuste kaasajastamise alusanalüüs. Kättesaadav: https://www.elvl.ee/documents/21189341/22306955/07_analyys_fin.pdf/4cee966c-97fa-4f82-ae1f-8ec167348146. 20 Üle riigi rakendatava inimesekeskse hoolekande- ja tervishoiusüsteemi koordinatsioonimudeli kontseptsioonidokument – https://www.sm.ee/sites/default/files/ule_riigi_rakendatava_inimesekeskse_hoolekande- _ja_tervishoiususteemi_koordinatsiooni_mudeli_kontseptsioonidokument.pdf. 9 III. Probleemi võimalikud mitteregulatiivsed lahendused 7. Kaalutud võimalike mitteregulatiivsete lahenduste võrdlev analüüs 7.1. Valdkondadeülene standardiseeritud andmevahetus Mitteregulatiivse lahendusena on kaalutud olemasoleva olukorra säilitamist. Nii inimese kui süsteemi seisukohast ei ole see jätkusuutlik. Avalikkuse teavitamine või rahastuse suurendamine ei lahenda probleemi põhiolemust. Vajalik on luua andmevahetuse õiguslikud alused, et osapooled saaksid omavahel andmeid vahetada ning süsteem muutuks inimese jaoks vähem bürokraatlikuks ja ta saaks kiiremini vajalikku abi. Seega probleemide lahendamine eeldab õiguslikke muudatusi, mida saab teha vaid seadusega. 7.2. Valdkondadevaheline koordinatsioon Kehtiva regulatsiooni raamistikus on ellu viidud mitu katseprojekti, mille abil on mitteregulatiivsete lahendustena kirjeldatud ja ka katsetatud võimalikke lähenemisviise koordinatsioonimudelile. Kolmest võimalikust koordinatsioonimudeli variandist on analüüsitud ka olemasoleva olukorra säilimist (sh õigusruumis), kus iga piirkond on vaba ise otsustama selle üle, kas ja kuidas koordinatsiooni piirkonnas parandada, sh kas ja kuidas teha koostööd KOV-ide vahel. Variandi tugevuseks on see, et säilib maksimaalne KOV-i autonoomia, kuid tõenäoliselt säilib status quo nii inimese, tema lähedaste (administratiivne halduskoormus abi saamiseks) kui ka abistamisprotsessis valdkondadevahelise süsteemse koostöö jaoks. Olukorra muutmiseks on kaks võimalikku lahendust: 1) ühtselt kirjeldatud (rollijaotused, kohustused ja vastutus) ja piirkonniti ühtviisi rakendatud koordinatsioonimudel või 2) ühtselt kirjeldatud, ent rakenduses piirkondlikke eripärasid arvestav koordinatsioonimudel (lahendused on täpsemalt esitatud koordinatsioonimudeli kontseptsioonidokumendis). Senised katseprojektide õppetunnid on välja toonud kitsaskohad, mille lahendamiseks ei piisa mitteregulatiivsetest lahendustest, vajalikud on ka muudatused õigusruumis. 7.3. Abivahendite vajaduspõhine kättesaadavus Abivahendite riigipoolse soodustuse saamisega seoses on avalikkusele selgitatud, millistel juhtudel ei ole abivahendi riigipoolse soodustusega saamise eelduseks puude raskusaste või vähenenud töövõime. Samuti on selgitatud puude tuvastamise protsessi. Riigieelarves on abivahendid arvestuslik kulu, millega on lahendatud varasem probleemkoht, kus eelarve täitumise tõttu võisid osad abivajajad jääda ilma vajaliku abivahendita. Kokkuvõttes on tegevused panustanud avalikkuse teavitamisse ja rahastuse suurendamisse, kuid nimetatud lahendused ei ole taganud abivahendite vajaduspõhist kättesaadavust, milleks on vaja praegu kehtivaid abivahendi saamise õigustatuse aluseid muuta. Vajadust toetab ajavahemikus 01.01.2021–30.06.2021 SKA poolt läbi viidud katseprojekt. Probleemi lahendamine eeldab õiguslikke muudatusi, mida saab teha vaid SHS-is abivahendite riigipoolsele hüvitamisele õigustatud isikute puhul õiguslike aluste muutmisega. 7.4. Kuulmislangusega inimestele mõeldud tõlketeenuste kättesaadavus Avalikkuse teavitamist viipekeele kaugtõlke ja kirjutustõlke osas on alates 2018. aastast tõhustatud. Korraldatud on infopäevi teenusekasutajatele. Välja on töötatud tõlketeenuste korraldamise juhendmaterjal KOV-i sotsiaaltöötajatele, samuti teenusekasutajatele mõeldud ligipääsetavad infomaterjalid tõlketeenuse kohta. Riigieelarvest rahastuse planeerimise eelduseks on teenuse regulatsiooni sätestamine SHS-is. Olemasoleva olukorra säilitamine ei taga kuulmislangusega inimestele tuge põhiseaduses, eriseadustes ja rahvusvahelistes lepingutes võetud kohustuste täitmisel. Jätkub olemasolev olukord, kus tõlkteenuse kättesaadavus on seotud KOV-i rahalisest võimekusest ja valmisolekust teenuseid pakkuda. KOV-i tõlketeenuse korraldamiseks on SHS-is olemas üldine alus, mis ei taga igakord kuulmislangusega inimestele vajalike tõlketeenuste pakkumist. SKA korraldatava tõlketeenuse korraldamine toimub projektipõhiselt ega toetu õigusaktides sätestatule. Seega eeldab VTK-s kirjeldatud probleemide lahendamine regulatsiooni olemasolu SHS-is. 7.5. Vanemaealiste rahalised hüvitised 2021. aastal Sotsiaalministeeriumi poolt koostatud toitjakaotuspensionide ja üksi elamise toetamise analüüsis (ei ole avalikult kättesaadav) kaaluti viit alternatiivi, millest kõige paremini probleemi lahendavaks peeti analüüsi tutvustamisel toimunud arutelude käigus vanusepõhist toetust kõigile pensionisaajatele alates 80. eluaastast (või 75. eluaastast). Üksi elava pensionäri toetuse saamise tingimustest teavitab SKA igal aastal enne kontrollperioodi algust aprillis ja toetust eraldi taotlema ei pea. Avalikkust on teavitatud ka puudega vanaduspensioniealise inimese toetusest, 10 kuid inimesed peavad siiski puude tuvastamist ja toetust eraldi taotlema, mis ei ole 80+ vanuses puudega inimeste suurt osakaalu arvestades toetuse saamiseks mõistlik. Olemasoleva olukorra säilitamine ja senise regulatsiooni parem rakendamine ei lahenda probleemi. Kokkuvõtvalt on avalikkust teavitatud ja üksi elava pensionäri toetuse puhul on suurendatud ka rahastust, kuid kaalutud variandid ei lahenda VTK-s kirjeldatud probleemi. Kehtiv regulatsioon tekitab ebavõrdset kohtlemist sarnastele rühmadele toetuse maksmisel (nt üksi elava pensionäri toetus) ega toeta efektiivselt vajalikul määral (nt puudega vanaduspensioniealise toetus), samuti ei vasta seadused praegustele vanemaealistele seatud eesmärkidele. VTK-s kirjeldatud probleemi lahendamine eeldab regulatiivset lahendust. IV. Probleemi võimalikud regulatiivsed lahendused 8. Välisriigid, mille regulatiivseid valikuid probleemi lahendamiseks on analüüsitud või on kavas seaduseelnõu koostamisel analüüsida 8.1. Valdkondadeülene standardiseeritud andmevahetus VTK koostamisel on uuriti Soome praktikat. Soomes vastutab RFK rakendamise eest tervise ja heaolu instituut (terveyden ja hyvinvoinnin laitos). Instituut on juba 2009. aastast koordineerinud andmebaasi, kuhu kogutakse info erinevate hindamisinstrumentide kohta (sh RFK-ga seotud). Andmebaas võimaldab valdkonna ekspertidel mõõta ja hinnata funktsionaalset võimekust ning sisaldab soovitusi ja juhiseid kuidas mõõta funktsionaalseid võimeid erinevates situatsioonides. Tervishoiu- ja sotsiaalteenuseid korraldavad KOV-id. Soomes on KOV-id loonud hindamisinstrumendi, mis põhineb vastavate RFK määrajatega seotud küsimustel, ning see on koostatud viisil, mis teeb võimalikuks nii kliendi enesehindamise kui ka välise hindaja kasutamise. Elektroonilises keskkonnas instrument lihtsustab andmete kogumist, töötlemist ja statistika kogumist, samuti andmete vahetamist protsessi osapoolte vahel (sh arstid, rehabilitatsioonieksperdid, sotsiaaltöötajad, teenuseosutajad). Võimalik on luua funktsioneerimise profiilid, kus saab jälgida funktsioneerimise staatuse hindamisi erinevatel ajaperioodidel ja mõõta rehabilitatsiooni mõju indiviidile. Samas on probleemiks see, et KOV-ide ressursid teenuste korraldamiseks on erinevad, mis väljendub ebavõrdsusena tervises ja heaolus. Praegu viiakse ellu tervishoiu- ja sotsiaalteenuste reformi, mis viib teenuste korraldamise vastutuse 22-le tervishoiu- ja sotsiaalteenuste korraldajale maakonna tasandil. Reform jõustus 1. jaanuaril 2023. Eelnõu koostamisel on kavas täpsemalt tutvuda Soomes kehtima hakanud õigusnormidega. 8.2. Valdkondadevaheline koordinatsioon VTK kirjutamisele eelnenud koordinatsioonimudeli loomise faasis tutvuti põhjalikult mitme riigi praktikaga koostöö, koordinatsiooni ja integratsiooni parandamiseks. Koostööd on tehtud organisatsiooniga International Foundation for Integrated Care (edaspidi IFIC), kes koostas Eesti mudeli loomise toetamiseks raporti. Raportis uuriti lähemalt 16 piirkondlikku koordinatsioonimudelit ja toodi välja koordinatsiooni ülesanded, vajalikud teadmised ja oskused ning laiemaks rakendamiseks vajalikud eeldused. 2019. aastal IFIC-u aastakonverentsil keskendusid kaks töötuba just Eesti koordinatsioonimudeli täiendamisele. Oma kogemusi jagasid Suurbritannia, USA, Kanada, Hollandi ja Belgia eksperdid. Samal aastal toimusid õppevisiidid Hollandisse ja Katalooniasse, kus osalesid teadmiste täiendamiseks Sotsiaalministeeriumi, Tervisekassa, SKA, Pärnu Linnavalitsuse ja Viljandi Haigla esindajad. 2021. aastal toimusid IFIC- u toel töötoad, kus oma kogemusi jagasid eksperdid Austraaliast, Uus-Meremaalt, Suurbritanniast, Iirimaalt, Katalooniast ja Hollandist. VTK kirjutamise ajal on Eesti osalemas Euroopa Liidu ühismeetmes JADECARE, mille raames Sotsiaalministeeriumi ja Viljandi Haigla koostöös katsetatakse Kataloonias kasutusel olevat riskihindamise vahendit ning Strasbourgi piirkonnas rakendatavat koostöömudelit asutustevahelise koostöö toetamiseks. 8.3. Abivahendite vajaduspõhine kättesaadavus Soomes on abivahendite tagamisega seotud erinevad organisatsioonid. Abivahendid, mis on vajalikud meditsiiniliseks rehabilitatsiooniks, tagab tervishoiusüsteem ja need on inimese jaoks tasuta (nt ratastool, kuulmisabivahendid, valged kepid, juhtkoerad). Abivahendite vajadust, mis on vajalikud kodukohandusteks (nt signaliseerimisvahendid), hindab KOV. Lisaks hüvitab KELA (Kansaneläkelaitos) osasid abivahendeid, mis on vajalikud õppimiseks või töötamiseks.21 21 Services for disabled persons (2022). Kättesaadav: https://www.infofinland.fi/en/health/disabled-persons/services-for-disabled-persons#heading-91b08e58- 78d5-4d35-9bb7-d5ce4d2318cf. 11 8.4. Kuulmislangusega inimestele mõeldud tõlketeenuste kättesaadavus Kuulmislangusega inimestele mõeldud tõlketeenuste korraldamise juures ei ole plaanis analüüsida teiste riikide praktikat, vaid lähtutakse alates 2019. aastast SKA kaudu ESF-i toel korraldatud viipekeele kaugtõlketeenuse ja kirjutustõlketeenuse katseprojekti kogemustest ning Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse koostatud ettepanekutest. 8.5. Vanemaealiste rahalised hüvitised Ühendkuningriigis on nn üle 80-aastaste pension22 riiklik pension 80-aastastele ja vanematele inimestele. Üle 80- aastaste pensioni saamiseks peab riiklik vanaduspension olema väiksem kui 82,45 naela nädalas. Sellise juhul makstakse vanemaealistele maksuaastal 2021–2022 juurde 82,45 naela nädalas. Toetus on huvirühmaesindajate sõnul vajalik seetõttu, et vanemas eas esinevad erinevad kulud, aga sissetulekud vähenevad. Iirimaal suureneb sotsiaalpension automaatselt 80-aastaseks saamisel. Meetme eesmärk on pakkuda sissetulekutoetust (income support) vanemaealistele 80-aastaseks saamisel ja toetuse suurus on 10 eurot kuus. Kanadas23 makstakse 75-aastastele ja vanematele pensionäridele aastas 500 dollarit ühekordset toetust. 2022. aastal on planeeritud selle summa tõus 766 dollarini. Toetuse maksmine ei sõltu sissetulekust. Eelduste järgi peaks see tõus aitama 900 000 madala sissetulekuga üksi elavat vanemaealist, aidates neist 57 000 vanemaealist välja vaesusriskist. 9. Regulatiivsete võimaluste kirjeldus 9.1. Valdkondadeülene standardiseeritud andmevahetus RFK andmed on suures osas eriliigilised ja seetõttu tuleb RFK süsteem luua selliselt, et eriliigiliste andmete ehk terviseandmete vahetamine on süsteemi ja õigusruumi poolt toetatud. Eriliigiliste isikuandmete alla kuuluvad isikuandmed, millest ilmnevad inimeste rassiline või etniline päritolu, poliitilised vaated, usulised või filosoofilised veendumused või ametiühingusse kuulumine, füüsilise isiku kordumatuks tuvastamiseks kasutatavad biomeetrilised andmed, geneetilised, samuti terviseandmed või andmed füüsilise isiku seksuaalelu ja seksuaalse sättumuse kohta. Pole mõistlik klassifitseerida RFK andmeid ainult osaliselt terviseandmeteks, kuna selline lähenemisviis toob süsteemidesse ja teenustesse liigset keerukust. Valdkondadevaheliseks andmevahetuseks luuakse seadustes õiguslikud alused. Regulatsioonid puudutavad järgmist: 1. RFK kasutusele võtmine puude raskusastme tuvastamisel Puude raskusastme tuvastamise puhul sätestab PISTS, et võidakse kasutada töötukassa ekspertiisi käigus tekkinud andmeid ja arstiõppe läbinud isik võib kasutada TIS-is olevaid andmeid. Seadust tuleks täiendada selliselt, et teenuse osutamise käigus võetakse arvesse töötukassal, tervishoiuteenuse osutajatel (TTO), teenuseosutajatel (TO) ja KOV-idel olemas olevad funktsioneerimisvõimet puudutavad andmed. Vajadus on sätestada, et funktsioneerimisvõimet puudutavad andmed tehakse kättesaadavaks nendele osapooltele, kes neid andmeid vajavad. Samuti tuleb täiendada sotsiaalkaitse infosüsteemi põhimääruse § 13 lõiget 1, kuhu on vaja lisada inimese tegutsemise ja osaluse piirangud, organismi funktsioonide kõrvalekalded, organismi struktuuride kahjustused ja keskkonnategurid ning koodid koos viitega allikatele. 2. RFK kasutuselevõtmine KOV-i teenuste tagamisel Abivajaduse hindamise seisukohalt on vajadus täiendada SHS § 15 lõiget 2 selliselt, et hindamise käigus võetakse arvesse ja tehakse kättesaadavaks SKA-l, töötukassal, TTO-del, TO-del ja KOV-idel olemas olevad funktsioneerimisvõimet puudutavad andmed. SHS-is sätestatud töödeldavate andmete loetellu tuleb lisada inimese tegutsemise ja osaluse piirangud, funktsioonide kõrvalekalded, struktuuride kahjustused ja keskkonnategurid ning koodid koos viitega allikatele. Reguleerida tuleb, et funktsioneerimisvõimet puudutavad andmed tehakse kättesaadavaks nendele osapooltele, kes neid andmeid vajavad. 3. Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse puhul tuleb SHS-is reguleerida, et teenuse osutamise käigus võetakse arvesse töötukassal, TTO-del, TO-del ja KOV-idel olemas olevad funktsioneerimisvõimet puudutavad andmed. Sotsiaalse 22 MISSOC (2022). Missoc database comparative tables. Kättesaadav: https://www.missoc.org/missoc-database/comparative-tables/. 23 Canada Old Age Security Overview (2023). Kättesaadav: https://www.canada.ca/en/services/benefits/publicpensions/cpp/old-age-security.html. 12 rehabilitatsiooni teenuse puhul suunab teenuse tellija isiku edasi TO juurde. Seega tuleb SHS-is sätestada, et TO-le tehakse kättesaadavaks teenuse vajaduse tuvastamiseks vajalikud RFK andmed. 4. Tööalase rehabilitatsiooni teenus Töötukassal on RFK kasutamisel vajalikud sammud õigusruumis juba astutud, st õigusruumis on muudatused tehtud ja need toetavad Töötukassa teenuste puhul RFK kasutamist. 9.2. Valdkondadevaheline koordinatsioon Valdkondadevaheliseks koordinatsiooniks ja juhtumikorraldamiseks täpsustatakse õiguslikke aluseid SHS-is ja teistes seadustes. Regulatsioonid puudutavad koordinatsioonimudeli üldise raamistiku loomist, sealhulgas: 1) riikliku tasandi funktsiooni täpsustamine, muu hulgas üle riigi rakendatavate metoodikate ning koostööd hõlbustavate ja toetavate lahenduste kirjeldamine; 2) piirkondliku tasandi funktsioonide täpsustamine, muu hulgas koordinatsioonimudeli piirkondliku rakendamise toetamine ja rahastamine; 3) piirkonnas abivajajale tervikliku ja koordineeritud toe korraldamise ning toetamise järjepidevuse tagamine; 4) spetsialistide tasandi funktsioonide täpsustamine, muu hulgas abivajajaga seotud meeskonnatöö ja juhtumikorraldus, sealhulgas: a) abivajadusega seotud andmete, hindamistulemuste ja taustainfo koondamine, analüüs; b) abistamise eesmärkide seadmine; c) eri valdkondade asutuste abimeetmeid, teenuseid ja tegevusi sisaldava tervikliku juhtumi-, tervise- või raviplaani koostamine ja uuendamine; d) abivajaja abistamiseks juhtumimeeskonna kokkukutsumine ja juhtumi-, tervise- või raviplaanis ettenähtud ülesannetele vastutajate määramine; e) abimeetmete rakendamise ja teenuste osutamise regulaarne seire, eesmärkide saavutamise jälgimine. 9.3. Abivahendite vajaduspõhine kättesaadavus Laste ja tööealiste puhul on ettepanek siduda abivahendi riigipoolse hüvitamise õigus lahti SKA tuvastatud puude raskusastme või töötukassa hinnatud vähenenud töövõime olemasolust ja võtta aluseks inimese tegelik abivahendi vajadus, mille selgitab välja spetsialist, kes abivahendi tõendi väljastab. Selliselt on abivahendi riigipoolse soodustusega saamine juba reguleeritud vanaduspensioniealiste puhul, lastel on selline võimalus küll olemas, kuid puude raskusastme tuvastamisest sõltub soodustuse protsent. Lahendus on sotsiaal- ja tervisevaldkonna integratsiooni eelduseks, sest ka meditsiiniseadmete saamise eelduseks ei ole puude raskusastme, vaid ravikindlustuse ja digitaalse tõendi olemasolu. Laste puhul tähendab regulatsiooni muudatus seda, et kõikidele lastele, kellel on tuvastatud abivahendi vajadus, hüvitab SKA abivahendi piirmääras 90%. Tööealiste puhul tähendab regulatsiooni muudatus seda, et kõikidele tööealistele, kellel on tuvastatud abivahendi vajadus, hüvitab SKA vajaduspõhiselt abivahendi vastavalt abivahendite loetelule piirmääras 40–90%. Seeläbi on võimalik tagada vajaduspõhine ja ühtsetel alustel abivahendite võimaldamine üle elukaare, samuti muuta abivahendi vajaduse tuvastamine lihtsamaks ja tõenduspõhisemaks. 9.4. Kuulmislangusega inimestele mõeldud tõlketeenuste kättesaadavus Selleks et tagada kuulmislangusega inimestele (ennekõike kurtidele) igapäevaseks elukorraldamiseks vajalik ligipääs eesti viipekeele tõlkteenusele, täiendatakse SHS-i ja lisatakse eesti viipekeele tõlketeenus kontakttõlke kaudu KOV-i korraldatavaks sotsiaalteenuseks. Kontakttõlketeenuse rahastamise kohustus jääb endiselt KOV-i kanda. Lisaks on kavas täiendada SHS-i riigi korraldatava abi peatükki uue jaotisega – kuulmislangusega inimeste kaugtõlketeenus. Teenused pakuvad täiendavat tuge kuulmislangusega inimesele ja KOV-ile SHS § 15 rakendamisel. Eraldisesisvalt on plaanis SHS-is reguleerida ka viipekeeletõlgi ja kirjutustõlgi mõisted ja neile kohaldatavad nõuded. Viipekeeltõlgi puhul eeldatakse vähemalt keskharidust ja erialast ettevalmistust ning viipekeeletõlgi kehtiva kutse olemasolu. Kutsenõuete puhul lähtutakse Teeninduse Kutsenõukogu poolt välja töötatud viipekeeletõlgi kutsestandardist ja kutse väljastamise põhimõtetest. Teenuse kvaliteedi tagamiseks tuleks vaegkuuljate ja kurtide kogukonnas töötavale kirjutustõlgile rakendada kutseseaduses sätestatut ning kehtestada kutsestandard. Eesti keele kirjutustõlgilt vaegkuuljate ja kurtide kogukonnas eeldatakse vähemalt keskharidust ja eesti keele valdamist C2 tasemel. Viipekeeletõlgi ja kirjutustõlgi puhul rakendatavad nõuded laienevad ka KOV-i osutatavatele teenustele. SHS-is sätestatakse ka volitusnorm valdkonna eest vastutavale ministrile kehtestada määrusega viipekeele kaugtõlketeenusele ja kirjutustõlketeenusele täpsemad nõuded. Nii KOV-i kui SKA osutatava viipekeele tõlketeenuse ja kirjutustõlketeenuse puhul on kavas kohaldada käibemaksuseaduse § 16 lõike 1 punktist 4 tulenevat sotsiaalset laadi kaupade ja teenuste käibe mittemaksustamise erisust. 13 9.5. Vanemaealiste rahalised hüvitised Ettepanek on luua kõikidele inimestele alates 80. eluaastast RPKS-is reguleeritav pensionilisa (60 eurot kuus), mis asendab praeguse puudega vanaduspensioniealisele mõeldud toetuse (12,79–40,91 eurot kuus) ja üksi elava pensionäri toetuse selles vanuserühmas. Tegemist on pensionilisaga, mida sarnaselt teiste pensionitega indekseeritakse koos pensioniga, mille kaudu omakorda on tagatud pidev toetuse suuruse kasv vanemaealistel, kellel on lisakulutused seoses üksi elamise ja puudega. Seeläbi on loodud efektiivsem toetusmeede kõige haavatavamale sihtrühmale, mille administreerimiseks ei ole vaja enam kontrollida, kas inimene elab rahvastikuregistri andmetel üksinda ja samuti ei pea inimene enam toetuse saamiseks taotlema puude raskusastme tuvastamist. 10. Regulatiivsete võimaluste põhiseadusega ning Euroopa Liidu ja rahvusvahelise õigusega määratud raamid VTK-s käsitletud regulatiivsed valikud on puutumuses 2012. aastal ratifitseeritud Eesti ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooniga.24 Konventsiooni sätted on Eestile riigisiseses õiguskorras siduvaiks, samuti Eesti Vabariigi põhiseadusega ning parandatud ja täiendatud Euroopa sotsiaalharta25 artiklitega 12 ja 15. V. Regulatiivsete võimaluste mõjude eelanalüüs ja mõju olulisus 11. Kavandatavad muudatused ja nende mõjud VTK-s esitatud muudatuste rakendamisega kaasneb eelkõige sotsiaalne mõju ja mõju riigivalitsemisele, kuid mõju võib eeldada ka riigikaitsele ja välissuhetele ning regionaalarengule. Majanduslik mõju ilmneb nii halduskoormuse vähenemises kui ka elanike toimetulekus – mõju elanike toimetulekule on kirjeldatud sotsiaalse mõju all. Muudatustega võib kaasneda vähesel määral keskkonnamõju. Eelanalüüsi koostamiseks on kasutatud SKA, Statistikaameti, Eesti Kurtide Liidu ja Rahandusministeeriumi andmeid (pikaajaline majandusprognoos). 11.1. Muudatused: valdkondadeülene standardiseeritud andmevahetus ja valdkondadevaheline koordinatsioon Sotsiaalne mõju Muudatusest mõjutatud sihtrühmad Sihtrühm 1: kõik Eesti elanikud, kes võivad vajada puude, vähenenud töövõime või tervise tõttu mitmekülgset abi (kompleksse abi vajajad). SKA andmetel sai 2021. aastal sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust 10 178 isikut (sh 1366 puude raskusastme hindamist taotlenud 16-aastast ja vanemat inimest, 721 KOV-i abi vajavat last vanuses 0–18 aastat, 5482 last vanuses 0–15 aastat ja 2671 psüühikahäirega tööealist inimest). Töötukassa andmetel oli 2022. aastal 50 033 töövõime hindamise taotlust ning 157-le vähenenud töövõimega inimesele alustati samal aastal tööalase rehabilitatsiooni teenuse osutamist. Tervisekassa andmetel oli 2022. aastal taastusraviteenuse ravijuhtude arv 79 077 (sh 73 432 ambulatoorse taastusravi ja 5645 statsionaarse taastusravi ravijuhtu). Erinevate asutuste teenuste statistika järgi moodustab eeldatav sihtrühm kogu elanikkonnast 1–6%, kuid 2020. aastal tehtud elanikkonna tegevuspiirangute ja hooldusvajaduse uuringu26 järgi võib see olla suurem (39% küsitlusele vastanutest olid küsitlusele eelnenud kuue kuu jooksul olnud mõne terviseprobleemi tõttu piiratud tegevustes, mida inimesed tavaliselt teevad, sealjuures on 13% olnud enda hinnangul oluliselt piiratud ja 26% piiratud, kuid mitte oluliselt). SKA andmetel oli 2022. aasta detsembri seisuga kokku 123 377 puudega inimest, neist 64-aastaseid ja vanemaid oli 68 369. Sihtrühm 2: kõik vastavate teenuste osutajad SKA andmetel osutas 02.06.2021 seisuga sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust 112 asutust, neist 79 asutust osutas teenust ainult täisealistele. Ka tervishoius on potentsiaalseks sihtrühmaks kõik taastusraviteenuse osutajad, kuid minimaalselt statsionaarse taastusraviteenuse osutajad, sest taastusravis on tõenäosus edasise toe vajaduse järele kõige suurem. Samuti mõjutab muudatus puude raskusastme ja töövõime hindajaid. Avalduva mõju kirjeldus ja mõju olulisus 24 Puuetega inimeste õiguste konventsioon ja fakultatiivprotokoll (2006). Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/204042012006. 25 Parandatud ja täiendatud Euroopa sotsiaalharta (1996). Kättesaadav: https://rm.coe.int/CoERMPublicCommonSearchServices/DisplayDCTMContent?documentId=0900001680648df3. 26 https://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/Ministeerium_kontaktid/Uuringu_ja_analuusid/Sotsiaalvaldkond/hooldusvajaduse_uuring_som.pdf. 14 Kavandatud muudatusteks on RFK kasutuselevõtt, valdkondadeülene standardiseeritud andmevahetus ning valdkondadevaheline koordineeritud teenusepakkumine. Standardiseeritud andmevahetus võimaldab ühtlustada rehabilitatsiooniteenuste osutamise põhimõtteid, olenemata sellest kas teenust osutatakse taastusravina, sotsiaalse või tööalase rehabilitatsioonina. Andmete vahetamine standardiseeritud viisil (RFK kasutamine kõigi poolt) on oluline, et abivajaduse hindamine oleks eri süsteemides ühtlustatud, ning aitab abivajajale osutada terviklikku ja inimese elukvaliteedi tagamiseks vajalikku teenust. Samuti aitab standardiseeritud andmevahetus tagada parema infovahetuse ja toetab parema koordinatsiooni tekkimist eri osapoolte vahel. Kavandatud muudatused (nii standardiseeritud andmevahetus kui parem koordinatsioon) aitavad tagada, et abivajaja saab talle vajalikku teenust õigel ajal ning abivajaja ja tema lähedaste koormus vajaliku abi leidmisel väheneb. Seega väheneb ebasoovitavate mõjude risk, et senise vähese valdkondadevahelise koordinatsiooni või ebaühtlaste hindamisinstrumentide tõttu ei saa inimene õigeaegset või sobivat abi. Teisalt aitavad muudatused vähendada dubleerivaid hindamisi eri asutustes ja optimeerida kasutatavaid ressursse. Lisaks paremale andmevahetusele aitavad muudatused võimestada erialaspetsialiste, loovad senisest parema selguse osapoolte vahel ja toetavad nende omavahelist koostööd abivajajale abi ja toetuse andmisel (parimate kogemuste vahetamine, vajalike oskuste loomine ja toetamine jne). Kokkuvõttes on muudatuste mõju sihtrühmale 1 oluline, sest muudatustest mõjutatud inimeste arv on ca 5% kogu elanikkonnast (keskmine) ning muudatused eeldavad nendega kohanemist (teadlikkust). Samas aitavad muudatused tagada sihtrühmale senisest kvaliteetsema ja abivajadusele vastava toe, sõltumata inimese east, abivajaduse keerukusest või selle kestusest. Muudatustega ei kaasne ebasoovitavaid mõjusid, vaid eeldatavalt aitavad vähendada senist ebaühtlast abivajaduse hindamist ja teenuste osutamist ning vähendavad abivajaja halduskoormust. Kokkuvõttes on muudatuste mõju sihtrühmale 2 oluline, sest kuigi mõjutatud sihtrühm on võrreldes kõigi tervise- ja sotsiaalteenuse osutajatega väike, on vaja muudatustega kohaneda ning seda regulaarselt (nt kujundada teenuseid inimese abivajaduse alusel). Samas aitavad muudatused vähendada ebasoovitavat mõju ehk muudatuste tulemusena ei dubleerita tegevusi eri asutustes ja ressursside kasutus on efektiivsem. Mõju majandusele Kavandatud muudatuste tulemusena väheneb abivajaja halduskoormus eri asutustele andmete esitamisel, samuti väheneb teenuseosutajate vajadus koguda abivajaja kohta dubleerivaid andmeid. Riigivalitsemine Muudatused avaldavad mõju riigieelarvele, riigiasutuste ja KOV-i töökorraldusele. Kavandatud muudatused eeldavad vastavaid arendusi IT-süsteemides, mistõttu kaasneb eeldatavalt ühekordne mõju ka riigieelarve kuludele. Teisalt võib kaasneda ka riigieelarve kulude vähenemine, kuna standardiseeritud andmevahetus aitab optimeerida teenuste osutamist ja ressursside kasutamist. Samuti avaldavad kavandatud muudatused mõju riigiasutuste töökorraldusele ehk nii SKA kui Tervisekassa tööprotsessides on vaja eeldatavalt muudatustega arvestada. Mõju on ka töötukassale, kuid samas on neil tööturuteenuste osutamisel RFK kasutamiseks vajalikud õiguslikud muudatused tehtud. Mõju ilmneb ka KOV-i töökorraldusele võtmaks RFK kasutusele KOV-i teenuste osutamisel ja abivajaduse hindamisel ning teenuste pakkumisel. Ka koordinatsioonimudeli piirkondlik rakendamine mõjutab KOV-ide töökorraldust – toetab senisest enam keerulise abivajaduse korral sobiva teenuse leidmisel, parandab infovahetust, parimate kogemuste vahetust jne. Kokkuvõttes on muudatuste mõju oluline, kuna tuleb teha vajalikke muudatusi nii IT-süsteemides kui protsessides, teisalt on muudatused vajalikud, et vähendada dubleerimist ning seeläbi aitavad need vähendada ka töökoormust ja suurendada efektiivsust. Mõju riigikaitsele ja välissuhetele Kavandatavate muudatuste peamine mõju seisneb selles, kas ja mil määral need mõjutavad Eesti välislepingutest tulenevate nõuete täitmist, sh sotsiaalkindlustusalased lepingud ja konventsioonid, millega Eesti on ühinenud (ehk 15 mõju suhetele välisriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega). Eelkõige puudutavad kavandatud muudatused 2012. aastal Eesti poolt ratifitseeritud ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni täitmist, kuivõrd toetavad varajast märkamist ja sekkumist ning abivajadusele vastavate teenuste osutamist. Koordinatsioonimudeli rakendamine toetab seda, et abi osutatakse võimalikult lähedal inimese elukohale ning teenuste kvaliteedis ja kättesaadavuses ei ole piirkondlikke erinevusi (nt linna- ja maapiirkondade võrdluses). Kokkuvõttes on muudatuste mõju ÜRO puuetega inimeste konventsiooni täitmise seisukohalt oluline, kuid ei puuduta kõiki Eesti rahvusvahelisi kohustusi ehk mõjutatud sihtrühm on väike. Samuti ei kaasne ebasoovitavate mõjude riski, pigem aitavad muudatused vähendada negatiivset hinnangut Eesti olukorrale. Mõju hindamise kriteeriumeid arvestades ei kaasne tervikuna olulist mõju riigikaitsele ega välissuhetele. Regionaalareng, sh linna-, maa- ja rannapiirkonnad Standardiseeritud andmevahetus ja koordinatsioonimudeli loomine aitavad parandada osapoolte koostööd ning saavutada eri osapoolte parema rollijaotuse. Muudatused ei mõjuta ühte konkreetset piirkonda või KOV-i, kuid toetavad piirkondadevaheliste erinevuste vähendamist nii nende elanike elukvaliteedis kui ka ressursside parema kasutamisega (nt aitavad parandada teenuste osutamise kvaliteeti ning vähendada dubleerivaid tegevusi ja rahastuse ebaühtlust). Kokkuvõttes puudutavad muudatused kõiki piirkondi ning muudatustega tuleb kohaneda, mistõttu on tegemist olulise mõjuga. Keskkonnamõju Senisest parem andmevahetus aitab vähendada dubleerivaid hindamisi ning ressursside kasutus on efektiivsem, seejuures väheneb eeldatavalt negatiivne mõju keskkonnale. Täpsemaks mõju hindamiseks ei ole piisavalt andmeid. 11.2. Muudatus 3: abivahendite vajaduspõhine kättesaadavus Sotsiaalne mõju Muudatusest mõjutatud sihtrühmad Kavandatud muudatuse sihtrühmaks on inimesed, kes vajavad abivahendit riigipoolse soodustusega ja kellele ei ole abivahend praegustel tingimustel riigipoolse soodustusega vajaduspõhiselt ja piisavalt kiirelt kättesaadav. Kuna vanaduspensioniealistel on ka praegu võimalik eeltingimusteta abivahendeid riigipoolse soodustusega saada, on muudatusest mõjutatud lapsed ja tööealised. Sihtrühm 1: alla 18-aastased lapsed Alla 18-aastastel on abivahendeid võimalik saada riigipoolse hüvitamisega ka ilma eelneva puude raskusastme tuvastamise või töövõime hindamiseta, kuid puude tuvastamisest või vähenenud töövõimest sõltub abivahendi soodustuse protsent (50% vs. 90%). SKA andmetel oli ajavahemikul 2017–2021 aastas keskmiselt 2025 last, kellele hüvitati abivahendeid piirmääras 90%, ja 2442 last, kellele hüvitati abivahendeid alla 90% piirmäära. Alla 90% piirmääras hüvitatud abivahenditest peamise osa moodustasid ortoosid ja tallatoed (nt tallatugesid sai riigipoolse hüvitamisega aastas ca 2000 puudeta / vähenenud töövõimeta last), mis ei ole alates 2022. aastast enam abivahendite loetelus, vaid on meditsiiniseadmete loetelus ning sellest tulenevalt vähenes 2022. aastal SKA kaudu abivahendeid saanud laste arv (eelkõige alla 90% piirmäära). Sihtrühm 2: tööealised alates 18. eluaastast kuni vanaduspensionieani Tööealistel on abivahendeid võimalik saada riigipoolse hüvitamisega vaid eelneva puude tuvastamise või vähenenud töövõime korral (v.a igapäevaelus toimetulekut toetava abivahendi vajaja). SKA andmetel oli ajavahemikul 2017–2021 aastas keskmiselt 9277 tööealist, kellele hüvitati abivahendeid riigipoolse soodustusega. Tabel 1. Riigipoolse hüvitamisega abivahendite saajate arv, 2017–2021 2017 2018 2019 2020 2021 Lapsed (alla 18a) Puudega ja puudeta lapsed, sh vähenenud töövõimega 16–17-aastased, kes on saanud 2491 2187 1994 1761 1693 abivahendeid piirmääras 90% Puudeta ja vähenenud töövõimega lapsed (16–17a), kes on saanud abivahendeid alla 90% 3025 2395 2327 2104 2358 soodustusmäära (vastavalt loetelus esitatud piirmääradele) 16  Tööealised (18–63a) Puudega / vähenenud töövõimega 8455 8306 8680 8297 9733 Puudega või vähenenud töövõimega kuni 26-aastased, kes on saanud abivahendeid 121 114 114 114 136 piirmääras 90% Puudega või vähenenud töövõimega, kes on erimenetlusena taotlenud abivahendit 465 479 442 458 473 Allikas: Sotsiaalkindlustusamet Lisaks soodustingimustel abivahendeid saavatele tööealistele on oluliseks mõjutatud sihtrühmaks need, kellel praegu abivahendi soodustingimustel saamise õigus puudub. SKA poolt 01.01.2021–30.06.2021 ellu viidud katseprojektis „Abivahendite võimaldamine tööealistele ilma puude ja töövõime languseta“ osales 0,4% Eesti 18–63-aastastest elanikest (Statistikaameti andmetel oli 2021. a 18–63-aastaseid elanikke 784 635). Projekt näitas, et abivahendit vajasid kõige sagedamini 39–58-aastased inimesed. Katseprojekti tehingud moodustasid kõikidest abivahendite tehingutest kõigest 2% ning peamiselt kasutati võimalust soetada üks abivahend. Oluline on siin märkida, et katseprojekt kestis vaid kuus kuud ja selles osalejate hulk kasvas igal kuul. Lisaks tuleb arvestada, et katseprojekt toimus enne, kui Tervisekassa hakkas meditsiiniseadmetena hüvitama tallatugesid ja ortoose, mis olid aga 2021. aasta katseprojektis enim soetatud abivahendid (katseprojektis moodustasid ca 70% kuludest tooted, mis on alates 2022. a jaanuarist meditsiiniseadmete loetelus). Kokkuvõttes lisanduks SKA prognoosi järgi praegustele tööealistele, kes saavad soodustingimustel abivahendeid, keskmiselt ca 1125 inimest. Kogu elanikkonnaga võrreldes jääb sihtrühma suurus alla 5%. Avalduva mõju kirjeldus ja mõju olulisus Muudatus mõjutab abivahendit soodustingimustel vajavate laste (sh perede) ja tööealiste toimetulekut. Abivahendi soodustingimustel võimaldamise põhimõte on tagada igapäevaeluga toimetulek, kuid praegu on soodustingimustel abivahendi võimaldamine puude raskusastmeta või vähenenud töövõimeta lastele ja tööealistele piiratud. Samas võib terviseseisund, mis tingib abivahendi kasutamise vajaduse, tabada inimest kogu elu kestel. Tööealise elanikkonna kitsendatud ligipääs soodustingimustel abivahenditele seab selle elanikkonnarühma ebavõrdsesse seisu võrreldes teiste sihtrühmadega. Samuti on ebavõrdses olukorras lapsed, kellel ei ole tuvastatud puude raskusastet, kuid kellel võib olla sama suur abivahendi vajadus nagu puude raskusastmega lapsel. Kokkuvõttes ei ole praegu lastele ega tööealistele tagatud vajaduspõhine abivahendi soetamine riigipoolse soodustusega. See võib inimestele kaasa tuua olulised riskid igapäevaeluga toimetulekul, kui abivahendi täishinnaga soetamiseks puuduvad vajalikud majanduslikud võimalused. Kuigi Sotsiaalministeeriumi 2021. aastal tehtud tervishoiuteenuste omaosaluse analüüsi27 järgi moodustasid kogu elanikkonna vaates tervishoiule kulutatud omaosaluse liikidest meditsiiniseadmed väiksema osa, võib see saada majanduslikuks raskuseks tööealistele olukordades, mis tingivad ootamatu abivahendi vajaduse ja abivahendi eest tuleb tasuda 100% omadest vahenditest. Samuti ei saa tööealised, kellel ei ole puude raskusastet või vähenenud töövõimet tuvastatud, taotleda SKA-st erisust. SKA katseprojektist „Abivahendite võimaldamine tööealistele ilma puude ja töövõime languseta“ nähtusid seisundid (nt insult, hulgitraumad, traumad, endoproteesimine, palliatiivsed seisundid, onkoloogilised seisundid), millest mõjutatud inimestel on abivahendi vajadus kohene ning kellel oleks kavandatud muudatuse tulemusel abivahendid soodustingimustel praegusest märkimisväärselt lihtsamini kättesaadavad. Siinkohal on oluline arvestada, et alates 01.01.2022 hüvitab Tervisekassa meditsiiniseadmetena tallatugesid ja ortoose, mis olid aga 2021. aasta katseprojektis enim soetatud abivahenditeks. Samuti olid enim soetatud abivahenditeks ortopeedilised jalanõud, mis on veel SKA poolt hüvitatavate abivahendite loetelus. Kokkuvõttes on muudatusest mõjutatud sihtrühma suurus väike, kuid mõju ulatus on keskmine (eeldab muudatusega kohanemist) ning mõju avaldumise sagedus võib olla nii regulaarne (pidev abivahendi vajadus) kui ebaregulaarne (ootamatu abivahendi vajaduse tekkimine). Muudatus aitab vähendada ebasoovitavate mõjude riski ehk toetab senisest enam seda, et ootamatu vajaduse korral on abivahendid lihtsamini kättesaadavad. Samuti aitab muudatus tagada abivahendit vajavate elanike paremat toimetulekut, kuna senisega võrreldes ühtlustatakse abivahendite 27 Esnar, K., Lapp, E. (2021). Kas Eesti elanikud saavad endale tervishoiuteenuseid lubada, arvestades nende sissetulekut ja omaosaluskoormust? Sotsiaalministeerium. https://www.sm.ee/uudised/analuus-pensionaridel-kulub-ravimitele-ja-arstiabile-ligi-kahe-kuu-pensioniraha. 17 soodustingimusi ning selle tulemusena on abivahendid paremini kättesaadavad (taskukohasemad). Seega kaasneb muudatusega oluline mõju abivahendit vajavatele elanikele. Sihtrühm 3: abivahendi vajaduse hindajad, kes abivahendi tõendit väljastavad Abivahendi vajadust hindavad ja abivahendi tõendi väljastavad perearstid, üldarstid, arst-residendid, eriarstid, õed, tegevusterapeudid, füsioterapeudid, ämmaemandad, logopeedid ja rehabilitatsioonimeeskonnad. Avalduva mõju kirjeldus ja mõju olulisus Muudatus puudutab abivahendi vajaduse hindajaid, kelle töökoormus võib sihtrühma suurenemisega kasvada (ebasoovitavate mõjude risk) ning see eeldab muudatusega kohanemist. Muudatus puudutab kõiki abivahendi vajaduse hindajaid, kuid kõigi sotsiaal- ja tervishoiuteenuse osutajatega võrreldes on mõjutatud sihtrühma suurus väike. Mõju avaldumise sagedus on regulaarne. Teisalt võib muudatus tähendada ka töökoormuse vähenemist, sest on vähem vaja selgitada mittevastavust soodustingimustel abivahendi saamiseks, kui ei ole puude raskusastet veel hinnatud. Katseprojekti raames leidsid eksperdid, et vajadus on tagada soodustingimustel abivahendite võimaldamine ootamatutes olukordades ja seda abivahendite loetelu üleselt. Samuti märgiti, et vajadusepõhise hindamise toetamiseks on vajalik digitaalne lahendus, mis abistaks abivahendi tuvastamisel spetsialisti. Ühtlasi võimaldaks digitaalne infovahetus abivahendi hüvitamise süsteemi tõhusamalt korraldada ja paremini analüüsida. Vajaduspõhise abivahendi määramisel on võtmeroll abivahendi vajaduse tuvastajal ehk tõendi väljastajal ja seetõttu tuleb erilist tähelepanu pöörata nii teadlikkuse tsuurendamisele kui ka sobiva tööriista kasutusele võtmisele. Riigivalitsemine Kavandatud muudatus avaldab mõju ka SKA töökorraldusele, sest eeldab muudatusi tööprotsessides, sealhulgas muudatused IT-süsteemides. Teisalt aitavad muudatused kaasa sellele, et abivahendite määramisel on vähem erisusi. Abivahendi hindamise toetamiseks on vaja digilahendust ja digitaalset infovahetust spetsialistide vahel. Need on olulised vähendamaks võimalikku dubleerimist ning seeläbi aitab muudatus vähendada töökoormust ja suurendab efektiivsust. Samas ei lisandu muudatusega uusi ülesandeid, mistõttu eeldab muudatus sellega kohanemist, kuid tööprotsessides on vaja muudatusi teha üks kord. Muudatus toob riigieelarvele kaasa täiendavad kulud. See on tingitud kahest asjaolust: a) ilma puude raskusastme või vähenenud töövõimeta laste abivahendite riigipoolse soodustusega protsent tõuseb 50%-lt 90%-le; b) abivahendeid riigipoolse soodustusega saavate tööealiste arv prognooside järgi kasvab. Hinnanguliselt on täiendav kulu laste puhul 42 000 eurot aastas ja tööealiste puhul 250 000 eurot aastas. Kogu riigieelarvet arvestades on lisanduva kulu mõju väike (alla 1%). Täpsem eelarve prognoos on välja toodud peatükis 13, mis käsitleb muudatuse rakendamisega seotud riigi ja KOV-i eeldatavaid kulusid ja tulusid. 11.4. Muudatus 4: kuulmislangusega inimestele mõeldud tõlketeenuste kättesaadavus Sotsiaalne mõju Muudatusest mõjutatud sihtrühmad Sihtrühm 1: kuulmislangusega inimesed SKA andmetel oli 2022. aasta septembri seisuga Eestis 6409 kuulmispuudega ja liitpuudega (liitpuude üheks puudeliigiks on kuulmispuue) inimest, kellest 379 olid lapsed, 3267 tööealised ja 2763 vanaduspensioniealised. SKA riiklik statistika näitab vaid nende inimeste arvu, kellel on ametlikult puude raskusaste tuvastatud, kuid ei näita nende inimeste arvu, kellel võib esineda kuulmislangus (nii diagnoositud kui ka diagnoosimata kujul) või kes võivad vajada erinevat abi ja teenuseid (nt kuulmisabivahendeid, kuulamist soodustavaid tehnilisi lahendusi, tõlketeenuseid jm). Rahvusvahelise praktika põhjal loetakse viipekeelt kasutavate kurtide sihtrühma suuruseks ca 0,1% elanikkonnast28, mis on Eesti rahvaarvu arvestades hinnanguliselt 1331 inimest29. Koos viipekeelsete kurtidega arvatakse viipekeele valdajateks Eestis hinnanguliselt 4500 inimest. 28 Eesti Kurtide Liit. 29 Statistikaameti andmetel oli seisuga 01.01.2022 rahvaarv 1 331 796. https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/valdkonnad/rahvastik/rahvaarv. 18 Kuulmislangust, eriti vanemas eas tekkivat kuulmislangust Eesti Vaegkuulajate Liidu andmetel sageli ei diagnoosita. Seetõttu on nende inimeste arv, kellel on raskusi kuulmise kaudu teabe saamisega, tõenäoliselt oluliselt suurem kui riiklikus statistikas kajastatud kuulmispuudega inimeste arv. Nende hinnangul võib kuulmiskahjustusega inimeste hulk küündida kuni 20%-ni Eesti elanikkonnast. Muudatusest potentsiaalselt mõjutatud sihtrühma suurus on hinnanguliselt ca 200 000 kuulmislangusega inimest, kuid arvestades kuulmispuudega inimeste arvu selles (6400 kuulmispuudega inimest), võib mõjutatud sihtrühma suurust hinnata siiski väikeseks. Sihtrühm 2: teenuseosutajad 2013. aastal kinnitati SA Kutsekoda teeninduse kutsenõukogus kolm uut viipekeeletõlgi kutsestandardit (noorem- viipekeeletõlk, tase 5; vanem-viipekeeletõlk, tase 6; meister-viipekeeletõlk, tase 7) ning 2018. aastal pikendati kutsestandardite kehtivust järgnevaks viieks aastaks. Eestis oli 2023. aasta veebruari seisuga 23 kutsetunnistusega viipekeeletõlki. Avalduva mõju kirjeldus ja mõju olulisus Muudatus mõjutab kuulmislangusega inimestele vajalike tõlketeenuste kättesaadavust. 2022. aasta lõpus oli SKA andmetel unikaalseid kaugtõlketeenuse kasutajaid 205 ja kirjutustõlketeenuse kasutajaid 46. Need arvud näitavad tõlketeenuste tellijaid, kuid kasutajaid võib olla rohkem, sest näiteks konverentsitõlketeenuse tellib üks inimene, kuid konverentsil kasutab seda teenust palju rohkem isikuid. Alates 2022. aasta märtsist kogutakse hinnangulist teenusekasutajate arvu. Seega, kui kirjutustõlketeenuse tellimuse esitas 2022. aastal 46 erinevat inimest, oli hinnangulisi teenusekasutajaid aasta jooksul kokku 857 inimest. Keskmiselt kasutatud kaugtõlketeenuse maht minutites oli 2022. aastal järgmine: 0,7 minutit lastel, 44,4 minutit tööealistel ja 22 minutit vanaduspensioniealistel. Kaugtõlketeenust kasutatakse põhiliselt igapäevateenuste ja tervishoiuteenuste puhul ning suhtlemisel riigi- ja KOV-i asutustega. Kirjutustõlge leiab kõige enam kasutust õpingutõlke (124 tellimust) ja konverentsitõlke (34 tellimust) puhul. Ajaliselt on kirjutustõlketeenust kasutatud 60 minutit, 120 minutit ja 180 minutit ning selle kestus sõltub tõlkesituatsioonist. Muudatuse tulemusena muutuvad tõlketeenused kuulmislangusega inimestele kättesaadavamaks, mis võimaldab neil ühiskonnaelus osaleda, töötada ja õppida. Kokkuvõttes võib hinnata mõju avaldumise sagedust ebaregulaarseks või keskmiseks – olenevalt sellest, millistes olukordades teenust kasutatakse. Kuigi sotsiaalne mõju kuulmislangusega inimestele on suur, sest parandab sihtrühma igapäevast toimetulekut ja elukvaliteeti olulisel määral, on mõju ulatus keskmine – eeldab muudatusega kohanemist, kuid sellega ei kaasne kohanemisraskusi ega ebasoovitavat mõju. Kokkuvõtvalt loob tõlketeenuste pakkumine kuulmispuudega inimestele täiendavad võimalused igapäevaseks toimetulekuks ja ühiskonnaelus osalemiseks. Keskne teenuse korraldamine ja innovaatiliste lahenduste kasutamine võimaldab ka piiratud tõlkide ressursside juures teenust tõhusamalt pakkuda. Teenuseosutajatele avaldub mõju selles, et muudetakse viipekeeletõlgi ja kirjutustõlgi mõisteid ja neile rakendatavaid nõudeid, sh viipekeele ja kirjutustõlgi kvalifikatsiooni nõuded. Luuakse ka võimalused kaugtõlketeenuse korraldamiseks vajaliku äpi kasutusele võtmiseks, mis võimaldab tõhustada teenuse korraldamist, hoida kokku tõlgi tööaega ja osutada seeläbi suuremale teenusekasutajate arvule vajalikku viipekeele kaugtõlketeenust. Teenuse kättesaadavuse paranemine mõjutab viipekeeletõlkide töökoormust ja sissetulekut. Kokkuvõttes eeldab muudatus teenuseosutajatelt sellega kohanemist (mõju ulatus keskmine), kuid see on ühekordne tegevus ning sellega võib paraneda ressursside parem kasutus. Mõju majandusele Võib eeldada, et kuulmislangusega inimestele mõeldud tõlketeenuste pakkumisega paranevad kuulmislangusega inimeste võimalused olla igakülgselt kaasatud ühiskonda. Muudatusega ei tohiks kaasneda osapooltele halduskoormuse suurenemist, sest seaduse tasandil täpsustakse juba olemasolevat ja luuakse täiendavat tuge pakkuvad tõlketeenused, sh luuakse võimalused tõlgi tööaja paremaks korraldamiseks, ning kokkuvõttes halduskoormus ei suurene. Riigivalitsemine Muudatusega kaasneb mõju riigieelarvele ja KOV-i töökorraldusele ja eelarvele. 19 KOV-ide pakutava kontakttõlketeenuse seadustamine tagab piirkondlikult võrdsema teenuse kättesaadavuse. 2020. aastal KOV-ide hulgas tehtud küsitluse tulemuste kohaselt pakutakse kontakttõlketeenust vajaduspõhiselt (sh mahus). Sotsiaalministeeriumi andmetel osutati 2020. aastal kontakttõlketeenust 21 KOV-is kokku 491 inimesele (33% kõikidest viipekeelsetest kurtidest). Kokku osutati KOV-ide kaudu tõlketeenuseid 6448 tundi. Teenuse seadustamine suurendab tõenäoliselt teenusekasutajate arvu, mis mõjutab KOV-ide töökoormust ja eelarvet. Samas mõjutab tõlketeenuse käsitamine sotsiaalteenusena ja selle käibemaksust vabastamine ka teenuse hinda, sh teenuse pakkumist, ning selle positiivne mõju kajastub teenuste paremas kättesaadavuses ja madalamas omahinnas. Lisaks tuleb arvestada, et riik võtab viipekeele kaugtõlke- ja kirjutustõlketeenuse enda kanda ning katab ära suurema osa kuulmispuudega inimeste teenusevajadusest. See aitab KOV-idel keskenduda inimese teenusevajaduse katmisele muudes olukordades. Täpsemalt ei ole mõju KOV-ide eelarvele võimalik hinnata, sest detailsemad andmed praeguse olukorra kohta puuduvad. Seaduseelnõu väljatöötamisel on kavas KOV-ide kulude kohta koguda lisaandmeid, mille alusel saab hinnata rahalist mõju. Tabel 2. Tõlketeenuste osutamine 2019–2022 Tõlketeenuste arendamine ja pakkumine (SKA) 2019 2020 2021 2022 Otsene personalikulu (eurot) 27 028 29 588 24 216 36 135 Tõlketeenuste arendamine ja pakkumine (eurot) 123 794 177 065 164 507 218 937 Kokku 150 822 206 653 188 723 255 072 Allikas: Sotsiaalkindlustusamet Ebasoovitava mõjuna võib esile tuua tõlketeenuse osutamiseks vajalike tõlkide arvu piiratuse ja uute tõlkide puuduse. Tõlkide puudus võib mõjutada teenuse kättesaadavust üle riigi, näiteks väiksemates KOV-ides. Muudatus toob riigieelarvele kaasa täiendavad kulud seoses kirjutustõlke- ja kaugtõlketeenuse pakkumise suurenemisega. Võib eeldada, et arvestades tõlketeenuse vajajate jagunemist üle riigi, ei ole mõju suur, pigem keskmine. Täpsemalt on mõju eelarvele kirjeldatud peatükis 13, mis käsitleb muudatuse rakendamisega seotud riigi ja KOV-i eeldatavaid kulusid ja tulusid. Mõju riigikaitsele ja välissuhetele Kavandatava muudatuse peamine mõju seisneb selles, kas ja mil määral mõjutab see muudatus Eesti välislepingutest tulenevate nõuete täitmist, sh sotsiaalkindlustusalased lepingud ja konventsioonid, millega Eesti on ühinenud (ehk mõju suhetele välisriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega). Eelkõige puudutab kavandatud muudatus 2012. aastal Eesti poolt ratifitseeritud ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni täitmist, kuivõrd toetab enam kuulmispuudega inimeste ühiskonnaelus osalemist ja nende igapäevaelu kvaliteeti. Kokkuvõttes on muudatuse mõju ÜRO puuetega inimeste konventsiooni täitmise seisukohalt oluline, kuid ei puuduta kõiki Eesti rahvusvahelisi kohustusi ehk mõjutatud sihtrühm on väike. Samuti ei kaasne ebasoovitavate mõjude riski, vaid pigem aitab muudatus vähendada negatiivset hinnangut Eesti olukorrale. Mõju hindamise kriteeriumeid arvestades ei kaasne tervikuna olulist mõju riigikaitsele ega välissuhetele. Regionaalareng, sh linna-, maa- ja rannapiirkonnad Muudatusega ei mõjutata üht konkreetset piirkonda, kuid mõju regionaalses vaates võib ilmneda selles, kui palju on ühes või teises piirkonnas teenuse sihtrühma kuuluvaid elanikke ning milline on nende teenuste kättesaadavus. Elanikkonna jaotuse põhjal üle Eesti on kuulmispuudega inimesi maakonniti kõige rohkem Harju maakonnas (2121), järgnevad Ida-Viru maakond (982), Tartu maakond (784) ja Pärnu maakond (476). Kõige vähem kuulmispuudega isikuid on Lääne maakonnas (86) ja Hiiu maakonnas (25). Kõige enam kuulmispuudega inimesi elab Tallinnas (1646), Tartu linnas (494), Narva linnas (416), Pärnu linnas (282), Saaremaa vallas (262) ja Valga vallas (126). Muudatuse tulemusena vähenevad kuulmislangusega inimeste teenuste kättesaadavuse erinevused piirkonniti, kuid täpsemalt ei ole võimalik mõju regionaalarengule hinnata. 11.5. Muudatus 5: vanemaealiste rahalised hüvitised Sotsiaalne mõju 20 Muudatusest mõjutatud sihtrühmad Sihtrühm: 80-aastased ja vanemad Eesti elanikud Muudatus mõjutab kõiki 80-aastaseid ja vanemaid Eesti elanikke. SKA andmetel oli 01.01.2022 seisuga vanaduspensionäre 299 183 ning 80-aastaseid ja vanemaid inimesi oli nende seas 80 904 ehk 27%. 31.12.2021 seisuga oli 80-aastaseid ja vanemaid puudega inimesi 31 421, mis teeb puudega inimeste osakaaluks samas vanuserühmas 38,8% ning neist omakorda ligi pool (48,8%) ehk 15 331 inimest sai üksi elava pensionäri toetust. Seejuures oli 80- aastaste või vanemate vanaduspensionäride seas vähemalt 120 eurot aastas (minimaalselt 10 eurot kuus) sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu saanuid 1610. See tähendab, et töötavate inimeste arv 80-aastaste ja vanemate hulgas jääb alla 2,1%. Seega on mõjutatud sihtrühma suurus võrreldes kogu elanikkonnaga keskmine. Avalduva mõju kirjeldus ja mõju olulisus Statistikaameti andmetel oli suhtelise vaesuse määr Eestis 2021. aastal vanemaealiste (65+) seas kõrge (52,4%) ja üksikute üle 65-aastaste inimeste osakaal on veelgi suurem (81,7%). Seega on muudatusel oluline mõju, vähendades sissetulekute ebavõrdsust võrreldes teiste vanuserühmadega ning aidates tagada vanaduspensionäri toimetulekut ka seoses hindade järsu kasvuga. Statistikaameti rahvastikuandmeid võrreldes on näha, et vanuse kasvades suureneb puudega inimeste arv ja osatähtsus vastavas vanuserühmas. Oluline tervise halvenemine leiab aset just 80-ndates eluaastates. Kui tööealiste inimeste hulgas on puue tuvastatud 6,7%-l, siis 80–89-aastaste hulgas on see osakaal kasvanud 37%-ni ning 90- aastaste ja vanemate inimeste puhul 51,1%-ni. Puudega vanaduspensioniealise inimese toetuse suurus sõltub aga tuvastatud puude raskusastmest (keskmise puude korral 12,79 eurot, raske puudega korral 26,85 eurot ja sügava puudega korral 40,91 eurot kuus). SKA andmetel oli puudega vanaduspensioniealisi (vanuses 64+) 31.12.2021 seisuga 70 603 inimest, neist 43,9% sai üksi elava pensionäri toetust (30 997 inimest). Seejuures on puudega pensioniealistest ligi 45% ehk 31 421 inimest vanuses 80+ ja neist 48,8% sai üksi elava pensionäri toetust (15 331 inimest). 80+ vanuses puudega inimestest 4637 oli keskmise puudega (sh 2076 üksi elava pensionäri toetuse saajat), 22 130 oli raske puudega (sh 10 856 üksi elava pensionäri toetuse saajat) ja 4654 sügava puudega (sh 2399 üksi elava pensionäri toetuse saajat). Kuivõrd vanuse suurenedes on üha enam neid, kes lõpetavad tõenäoliselt töötamise ning samal ajal suureneb märgatavalt puudega inimeste osakaal rahvastikus, on ühtse toetuse maksmine selles eas vajalik. Kuivõrd uus planeeritav toetus asendab 80-aastastel ja vanematel elanikel senise üksi elava pensionäri toetuse ja puudega vanemaealiste toetuse, peab see olema suurem kui praegu saadavad vastavad toetused kokku. Uue, ühtse toetuse optimaalseim suurus oleks 60 eurot kuus ning sel juhul ei vähene saadavate toetuste kogusumma ka nendel, kes saavad praegu samal ajal nii puudega inimese toetust kui üksi elava pensionäri toetust. Tabel 3. Puudega inimese toetuse ja üksi elava pensionäri toetuse samaaegsel maksmisel kokku saadav toetus Puude raskusaste ja ÜET Puudega inimese toetus ÜET igakuine toetus eurodes Kokku saadav toetus Keskmine puue + ÜET 12,79 16,67 29,46 Raske puue + ÜET 26,85 16,67 43,52 Sügav puue + ÜET 40,91 16,67 57,58 Allikas: Sotsiaalministeerium. Märkused: ÜET – üksi elava pensionäri toetus. Üksi elava pensionäri toetus 200 eurot on jagatud 12 kuuga, mis teeb igakuiseks suuruseks 16,67 eurot. Kokkuvõttes on muudatusel oluline mõju, sest mõjutatud sihtrühma suurus on keskmine ning ka mõju avaldumise sagedus on keskmine, sest tegemist on igakuise toetusega. Samas ei ole toetuse saamiseks vaja esitada taotlust ning väljamakse tehakse automaatselt ehk sellega ei kaasne kohanemisraskusi (mõju ulatus väike). Ka ei kaasne muudatusega ebasoovitavate mõjude riski, vaid muudatus aitab parandada 80+ vanuses vanaduspensionäride toimetulekut ja vaesusnäitajaid pikemas perspektiivis ning vähendab ka nende halduskoormust, sest enam pole vaja selles vanuses esitada puudega inimese toetuse saamise taotlust ega puude raskusastme tuvastamise taotlust. Riigivalitsemine Kavandatud muudatuse peamine mõju seisneb selles, et mõjutab riigiasutuste töökorraldust ning avaldab mõju riigieelarvele. 21 Praegune kulu 80-aastastele ja vanematele inimestele makstavale puudega inimese toetusele on 10,1 miljonit eurot aastas ning üksi elava pensionäri toetuse kulu 6,7 miljonit eurot aastas (kokku 16,8 miljonit eurot). Kui arvestada, et 80-aastaseid ja vanemaid inimesi oli pensionäride hulgas 01.01.2022 seisuga 80 904, on 60-eurose toetuse loomisega kaasnev kulu hinnanguliselt 4 854 240 eurot kuus ehk 58,3 miljonit aastas. Seega, selleks et luua uus toetus 80- aastastele ja vanematele, on vaja täiendavalt 41,5 miljonit eurot. Muudatus mõjutab riigiasutustest SKA-d, peamiselt infosüsteemide arendamisega, sihtrühma nõustamisega ja toetuse menetlemisega tegelevaid töötajaid. Muudatuse tulemusena on vaja teha ühekordseid muudatusi nii tööprotsessides kui infosüsteemis. Muudatus on oluline selleks, et vähendada võimalikku ebasoovitavat mõju, mis võib tekkida juhul, kui üksi elav või puudega pensionär ei saaks toetust või peaks selle tõendamiseks pöörduma eraldi SKA-sse. Eelnevast tulenevalt on sihtrühma suurus väike, mõju ulatus aga keskmine (eeldab muudatusega kohanemist), kuid mõju avaldumise sagedus on ühekordne (üks kord tehakse muudatus tööprotsessides ja infosüsteemides). Lisaks aitab muudatus vähendada senist töökoormust, sest väheneb vajadus menetleda 80+ vanuses elanike puudetoetuse taotlusi. Kokkuvõttes SKA töökoormus ei suurene. Ebasoovitava mõju risk võib ilmneda siis, kui õigeaegselt ei ole uue toetuse arendusvajadused ei ole õigeks ajaks välja selgitatud või kui tehnilisi arendusi toetuse maksmiseks ei jõuta teha õigel ajal. Riigiasutustest on mõjutatud ka Tervise ja Heaolu infosüsteemide Keskus (TEHIK), kuivõrd muudatus eeldab infosüsteemi arendamist. Mõju TEHIK-ule ilmneb vajalike andmepäringute lisamises infosüsteemi, kuid tegemist on ühekordse arendusvajadusega ning toetuse määramisega ei kaasne mitmeid kriteeriume. IT-arenduskulu (täpsem ulatus ja võimalik rahastusallikas selgub eelnõu koostamisel) on võrreldes kogu TEHIK-u arenduskuluga väike. Keskkonnamõju Ühtne toetus vähendab vajadust taotleda puudetoetust, mistõttu on ressursside kasutus efektiivsem ning selle tulemusena väheneb eeldatavalt negatiivne mõju keskkonnale. Täpsemaks mõju hindamiseks ei ole piisavalt andmeid. 12. Muudatuste koondmõju ettevõtete ja/või kodanike halduskoormusele Standardiseeritud andmevahetuse ja koordinatsioonimudeli loomise muudatused aitavad optimeerida teenuste osutamist ja ressursside kasutamist, sh aitavad vähendada abivajajate ja nende pereliikmete halduskoormust (vähendavad info otsimisega seotud ajakulu). Kuigi riigiasutuste ja KOV-ide töökorralduses ning ka teenuseosutajate tööprotsessides on vaja teha muudatusi, väheneb kavandatud muudatuste tulemusena dubleerimine ning seeläbi väheneb töökoormus ja suureneb efektiivsus teenuste osutamisel. Abivahendeid puudutav muudatus vähendab eeldatavasti nii abivahendeid vajavate inimeste kui ka SKA ja töötukassa halduskoormust, sest abivahendi saamise eelduseks ei ole enam tingimata puude raskusastme tuvastamine või töövõime hindamine. See omakorda lihtsustab abivahendi saamise teekonda inimese jaoks ning vähendab mõningal määral halduskoormust puude tuvastamisel ja töövõime hindamisel. Riik on lubanud võtta kasutusele kõik asjakohased meetmed, et lubada ja võimaldada viipekeele kasutamist ametlikus suhtluses, soodustada viipekeele õppimist ja edendada kurtide kogukonna keelelist identiteeti. Võib eeldada, et kuulmislangusega inimestele mõeldud tõlketeenuste pakkumisega suurenevad kuulmislangusega inimeste võimalused olla igakülgselt kaasatud ühiskonna tegemistesse. Eespool kirjeldatud tegevustega ei tohiks kaasneda osapooltele halduskoormuse suurenemist, sest seaduse tasandil täpsustakse juba olemasolevat ja luuakse täiendavat tuge pakkuvad tõlketeenused, sh toetatakse tõlke tööaja efektiivsemal kasutamisel. Vanemaealiste rahaliste hüvitistega seotud muudatus vähendab SKA töökoormust ja toetust saavate inimeste halduskoormust, sest toetuse saamise aluseks alates 80. eluaastast ei ole enam vajalik puude tuvastamine ega rahvastikuregistri andmetel üksi elamine. 13. Muudatuste rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse eeldatavad kulud ja tulud 13.3. Abivahendite vajaduspõhine kättesaadavus 22 Abivahendid on riigieelarves arvestuslik kulu, mille prognoos ilma planeeritud muudatusteta on 2023. aastal kokku 16 936 791 eurot (lapsed 2 035 308 eurot, tööealised 5 439 510 eurot, vanaduspensioniealised 9 461 973 eurot). Kui vajalikud abivahendid oleksid kõikidele lastele digitaalse abivahendi tõendi alusel tagatud vajaduspõhiselt riigipoolse hüvitamisega 90%, mõjutaks see ühes kuus hinnanguliselt 70 last, ja lisakulu riigieelarves võrreldes praeguse prognoosiga oleks hinnanguliselt 42 000 eurot aastas. Prognoositav lisakulu on laste puhul 2023.–2025. aastal 42 248– 42 518 eurot ning seega on prognoosi järgi kogukulu laste sihtrühmas (alla 18-aastased) koos muudatustega ligi 2,25– 2,26 miljonit eurot. Kui vajalikud abivahendid oleksid kõikidele tööealistele digitaalse abivahendi tõendi alusel tagatud riigipoolse hüvitamisega 40–90%, oleks prognoositav lisakulu riigieelarves hinnanguliselt 300 000 eurot. Tööealiste kulude arvestamise prognoos tugineb 2021. aastal läbi viidud ja kuus kuud kestnud katseprojekti analüüsi tulemuste kvantitatiivsetel näitajatel. Prognoosi aluseks on tuletatud isikute ja tehingute arv kumulatiivselt arvestusega, kui projekt oleks kestnud 12 kuud. Lisaks arvestati prognoosi sisse abivahendite kasutajate arvu iga-aastane kasv 2% ulatuses ja tõenäoline isikute arvu lisandumine 20% võrra eeldusel, et toimub pikaaegse mõjuga muudatus. Tabel 4. Abivahendite vajaduspõhise kättesaadavuse rakendamisega kaasnev kulu riigieelarvele, 2021 –2026 2021 2022 2023 2024 2025 2026 Katseprojekti järgi prognoos 972 972 1166 1190 1214 1238 Keskmine kulu isiku kohta 178 € 242 € 246 € 250 € 255 € 259 € Eelarve kulu 173 118 € 234 748 € 286 768 € 297 769€ 309 191 € 321 052 € Allikas: Sotsiaalkindlustusameti prognoos Lisaks eespool välja toodud võimalikele kuludele on abivahendite vajaduspõhise kättesaadavuse tagamiseks SKA jaoks vajalikud IT-arenduskulud abivahendi tõendi digiteerimiseks. IT-arenduskulude täpsem ulatus ja võimalik rahastusallikas selgub eelnõu koostamisel. 13.4 Kuulmislangusega inimestele mõeldud tõlketeenuste kättesaadavus Praegu ei ole võimalik KOV-ide tehtud eelarvelisi kulusid välja tuua, sest riiklikul tasandil ei koguta viipekeele tõlketeenuse osutamisel statistilist infot teenuse kulude kohta. Uue regulatsiooniga luuakse alus statistilise info kogumiseks ka viipekeele tõlketeenuse osutamise ja selle kulude katmise kohta. Lisaks peaks teenusele maksuvaba käibe (käibemaksuga mittemaksustamine) kohaldamine vähendama KOV-i teenuse eest tehtavaid kulutusi, mis võimaldab pakkuda enam viipekeele tõlketeenust sihtrühmale. Riigi korraldatava kuulmislangusega inimestele mõeldud tõlketeenuse osutamise kulude puhul on võimalik tugineda SKA katseprojekti eelarvele, võttes arvesse üldist teenusehinna tõusu, mis avaldab mõju ka tulevasele riigi rahastusele. Tabel 5. Tõlketeenuste prognoositav kulu, ESF 2023, 2024 ja RES 2025 Kulu liik 2023 2024 2025 Viipekeele kaugtõlketeenus 264 974 € 313 823 € 373 731 € Kirjutustõlketeenus 135 431 € 150 732 € 168 243 € Viipekeele- ja kirjutustõlkide koolitamine 29 442 € 29 789 € 30 227 € Äpi kulu ehk IT-kulu 70 660 € 71 494 € 72 544 € Tõlketeenuste arendamine 15 310 € 15 490 € 15 718 € SKA personalikulu 38 895 € 41 213 € 43 480 € KOKKU 554 711 € 622 541 € 703 943 € Allikas: Sotsiaalkindlustusamet 13.5. Vanemaealiste rahalised hüvitised Kehtiva seaduse järgi kulub 80-aastastele ja vanematele elanikele makstava üksi elava pensionäri toetusele 6,7 miljonit eurot ja puudega inimese toetusele 10,1 miljonit eurot aastas, mis kokku on 16,8 miljonit eurot. Tabel 6. Kehtiva puudega vanaduspensioniealise inimese toetuse ja üksi elava pensionäri toetuse eelarve 23  Kulud kokku, sh kulud 80-aastastele sh kulud 65–79- Liik eurot ja vanematele, eurot aastastele, eurot Üksi elava pensionäri toetus 18,3 miljonit 6,7 miljonit 11,6 miljonit Puudega inimese toetus 21,5 miljonit 10,1 miljonit 11,4 miljonit Kokku 39,8 miljonit 16,8 miljonit 23 miljonit Allikas: Sotsiaalkindlustusamet, Sotsiaalministeeriumi arvutused Uue toetuse loomine 60 euro suuruses oleks maksnud 2022. aastal 58,3 miljonit aastas. Selleks, et luua uus toetus 80- aastastele ja vanematele, on seega vaja aastas täiendavalt 41,5 miljonit eurot (58,3 - 16,8). Järgnevate aastate kuluhinnangut mõjutab nii 80-aastaste ja vanemate arvu muutumine kui ka see, et toetus suureneb pensioniindeksi alusel ning võib eeldada, et uue toetuse kulu ulatub 2026. aastal hinnanguliselt 77,1 miljoni euroni. Tabel 7. 80-aastaste ja vanemate inimeste toetuse prognoositavad kulud ajavahemikus 01.01.2022–01.01.2026 01.01.2022 01.01.2023 01.01.2024 01.01.2025 01.01.2026 Toetus (eurot kuus) 60 68,70 73,78 77,40 80,73 Pensioniindeks 7,9 14,5 7,4 4,9 4,3 80+ inimeste arv 80 904 80 497 80 630 80 102 79 548 Kokku kulud (mln eurot aastas) 58,3 66,4 71,4 74,4 77,1 Allikas: Sotsiaalkindlustusamet, Statistikaamet, Rahandusministeeriumi pikaajaline majandusprognoos kuni 2070, avaldatud 09.09.2022, Sotsiaalministeeriumi arvutused Lisaks eespool välja toodud võimalikele kuludele on 80-aastastele ja vanematele inimestele uue toetuse loomiseks SKA jaoks vajalik IT-arenduskulu, mille täpsem ulatus ja võimalik rahastusallikas selgub eelnõu koostamise käigus. 14. Edasine mõjude analüüs Eelnõu koostamise käigus on kavas muudatuste mõju põhjalikumalt hinnata. Osaliselt kasutatakse selleks varem valminud uuringute ja analüüside andmeid, registrite (eelkõige SKA) andmeid, Statistikaameti jt andmeid. VI. Kavandatav õiguslik regulatsioon ja selle väljatöötamise tegevuskava 15. Valitav lahendus 15.1. Valdkondadeülene standardiseeritud andmevahetus ja 15.2. Valdkondadevaheline koordinatsioon Kavandatavate muudatuste eesmärk on sisuline, terviklik ja eluvaldkondadeülene inimese elukvaliteedi tagamiseks vajalike funktsioneerimisvõime alusel kogutud andmete vahetus erinevate süsteemide vahel. 15.3. Abivahendite vajaduspõhine kättesaadavus Laste ja tööealiste puhul on ettepanek siduda abivahendi riigipoolse hüvitamise õigus lahti SKA tuvastatud puude raskusastme või töötukassa hinnatud vähenenud töövõime olemasolust ja võtta aluseks inimese tegelik abivahendi vajadus, mille selgitab välja abivahendi tõendit väljastav spetsialist. Selliselt on abivahendi riigipoolse soodustusega saamine juba reguleeritud vanaduspensioniealiste puhul, lastel on selline võimalus küll olemas, kuid puude raskusastme tuvastamisest või vähenenud töövõimest sõltub soodustuse protsent (50% vs. 90%). Laste puhul tähendab regulatsiooni muudatus seda, et SKA hüvitab kõikidele lastele, kellel on tuvastatud abivahendi vajadus, abivahendi piirmääras 90%. Tööealiste puhul tähendab regulatsiooni muudatus seda, et SKA hüvitab vajaduspõhiselt kõikidele tööealistele, kellel on tuvastatud abivahendi vajadus, abivahendi vastavalt abivahendite loetelule piirmääras 40–90%. Ettepaneku eelduseks on abivahendi tõendi redisain ja digitaliseerimine. 15.4. Kuulmislangusega inimestele mõeldud tõlketeenuste kättesaadavus Kirjeldatud on ühte alternatiivi, milles käsitletakse KOV-ile suunatud ettepanekut (täiendada SHS 2. peatükki „Kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav abi“ eraldisesiva jaotisega „Tõlketeenus“) ja riigile suunatud ettepanekut (täiendada SHS 3. peatükki „Riigi korraldatav abi“ uue jaotisega „Kuulmislangusega inimeste tõlketeenus“). 15.5. Vanemaealiste rahalised hüvitised Ettepanek on luua kõikidele inimestele alates 80. eluaastast RPKS-is reguleeritav pensionilisa (60 eurot kuus), mis asendab praeguse puudega vanaduspensioniealisele mõeldud toetuse (12,79–40,91 eurot kuus) ja üksi elava pensionäri toetuse selles vanuserühmas. Tegemist on pensionilisaga, mida sarnaselt teiste pensionitega 24 indekseeritakse koos pensioniga, mille kaudu on tagatud pidev toetuse suuruse kasv vanemaealistel, kellel on lisakulutused seoses üksi elamise ja erivajadusega. 15.1. Töötatakse välja uus tervikseadus EI 15.2. Muudatused tehakse senise JAH seaduse struktuuris 15.3. Selgitus Seadustes tehtavad muudatused ei vaja uue tervikseaduse väljatöötamist ja muudatused tehakse kehtivates seadustes. 16. Puudutatud ja muudetavad õigusaktid Valdkondadeülese standardiseeritud andmevahetusega seotud muudatused tehakse SHS-is ja PISTS-is. Valdkondadevahelist koordinatsiooni ja abivahendite kättesaadavust puudutavad muudatused tehakse SHS-is. Kuulmislangusega inimestele mõeldud tõlketeenuste kättesaadavusega seotud muudatused tehakse SHS-is ja käibemaksuseaduses. Vanemaealiste rahalisi hüvitisi puudutavad muudatused tehakse SHS-is, PISTS-is ja RPKS-is. Muudatustega kaasnevate täiendavate kulude tõttu võib vajada muutmist ka riigieelarve seadus ja/või riigi eelarvestrateegia. 17. Edasine kaasamise plaan – keda, millal ja kuidas kaasatakse Edasine kaasamine sõltub kooskõlastusringilt saadud tagasisidest. Eelnõu ja seletuskiri saadetakse kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks kõigile seotud osapooltele. Abivahendite ja vanemaealiste rahaliste hüvitistega seotud muudatuste väljatöötamisse kaasatakse Eesti Puuetega Inimeste Koda, SKA ja MTÜ Kuldne Liiga. Kuulmislangusega inimestele mõeldud tõlketeenuste kättesaadavusega seoses on plaanis kaasata Eesti Kurtide Liidu, Eesti Vaegkuuljate Liidu, Eesti Viipekeele Tõlkide Kutseühingu, Eesti Linnade ja Valdade Liidu, SKA ja KOV-ide esindajad. 18. Põhjaliku mõjuanalüüsi toimumise aeg Eelnõu koostamise käigus on kavas muudatuste mõju põhjalikumalt hinnata. Osaliselt kasutatakse selleks varem valminud uuringute ja analüüside andmeid, registrite andmeid (eelkõige SKA, töötukassa jt andmed), Statistikaameti jt andmeid. 19. Eeldatav kontseptsiooni Eelnõu kontseptsiooni ei koostata. (HÕNTE § 1 lg 3) valmimise ja kooskõlastamisele saatmise aeg 20. Eeldatav eelnõu avaliku 2023. a I poolaasta konsultatsiooni ja kooskõlastamise aeg 21. Õigusakti eeldatav Valdkondadeülene standardiseeritud andmevahetus – 01.01.2025. jõustumise aeg Valdkondadevaheline koordinatsioon – 01.01.2026. Abivahendite vajaduspõhine kättesaadavus – 01.02.2026. Kuulmislangusega inimestele mõeldud tõlketeenuste kättesaadavus – 01.01.2025. Vanemaealiste rahalised hüvitised – 01.01.2026. 22. Vastutavate ametnike Valdkondadeülene standardiseeritud andmevahetus: Ewe Alliksoo, nimed ja kontaktandmed [email protected], tel 626 9739; Valdkondadevaheline koordinatsioon: Ivar Sikk, [email protected], tel 626 9176; Abivahendite vajaduspõhine kättesaadavus ja vanemaealiste rahalised hüvitised: Kadri Mets, [email protected], tel 6269 145, Merle Sumil-Laanemaa, merle.sumil- [email protected], tel 6269 239; Kuulmislangusega inimestele mõeldud tõlketeenuste kättesaadavus: Tarmo Kurves, [email protected]; tel 626 9187; Mõjude hinnangud: Svetlana Karpovitš, [email protected]; Hede Sinisaar, [email protected]; Elo Reitalu, [email protected] 25