Teade

Saatja: <[email protected]> Saadetud: 31.05.2023 15:32 Adressaat: Kaitseliidu Lääne malev <[email protected]>; Lääne-Harjumaa Vallavalitsus <[email protected]>; Saue Vallavalitsus <[email protected]>; Märjamaa Vallavalitsus <[email protected]>; Lääneranna Vallavalitsus <[email protected]>; Haapsalu Linnavalitsus <[email protected]>; <"[email protected]">; Hiiumaa Vallavalitsus <[email protected]>; Nõva Osavallakogu <[email protected]>; Kullamaa Osavallakogu <[email protected]>; Martna Osavallakogu <[email protected]>; Noarootsi Osavallakogu <[email protected]>; Risti Osavallakogu <[email protected]>; Palivere Osavallakogu <[email protected]>; Taebla Osavallakogu <[email protected]>; Oru osavallakogu <[email protected]>; Riigimetsa Majandamise Keskus <[email protected]>; Eesti Keskkonnaühenduste Koda <[email protected]>; Imatra Elekter AS <[email protected]>; Elektrilevi OÜ <[email protected]>; <"RAM Info">; Kaitseministeerium <[email protected]>; Keskkonnaministeerium <[email protected]>; <"MKM info">; Siseministeerium <[email protected]>; Maaeluministeerium <[email protected]>; Keskkonnaamet <[email protected]>; <"maaamet maaamet ee">; Transpordiamet <[email protected]>; <"Kalli Pets">; Päästeamet Lääne Päästekeskus <[email protected]>; Politsei- ja Piirivalveamet Lääne prefektuur <[email protected]>; Põllumajandus ja Toiduamet <[email protected]>; Terviseamet <[email protected]>; Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet <[email protected]>; <"SM Info">; Kaamos Energy <[email protected]>; Eesti Lairiba Arenduse SA <[email protected]>; Eesti Energia Aktsiaselts <[email protected]>; Elering AS <[email protected]>; TELIA EESTI AS <[email protected]>; MTÜ Eesti Erametsaliit <[email protected]>; Eesti Raudtee AS <[email protected]>; Põllumajandusuuringute Keskus <[email protected]>; Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon <[email protected]>; Valga Puu OÜ <[email protected]>; OÜ Karo Mets <[email protected]>; OÜ Eremka <[email protected]>; OÜ Höbringi Metsad <[email protected]>; Nicholas Marsh <[email protected]>; Mare Kiis <[email protected]>; Mari-Ann Kiis <[email protected]>; Terje Lai <[email protected]>; Elis Ainola <[email protected]>; Tiina Kannistu <[email protected]>; Elis-Külliki Kruusmaa <[email protected]>; Reina Kruusmaa <[email protected]>; Marje Viigipuu <[email protected]>; Lea Lai <[email protected]>; Siim Niit <[email protected]>; Andre Oja <[email protected]>; <"[email protected]">; Maris Hein <[email protected]>; Urmas Sepp <[email protected]>; Piret Riis <[email protected]>; Eha Mänd <[email protected]>; Tiia Niit <[email protected]>; Merili Salumaa <[email protected]>; Ecce Erkmann <[email protected]>; Raimo Rüütel <[email protected]>; Kaja Rüütel <[email protected]>; Sunly Wind OÜ <[email protected]>; OÜ Utilitas Wind <[email protected]>; SALP <[email protected]>; Ande Maidla <[email protected]>; Sven Köster <[email protected]>; Annela Pällo <[email protected]>; Laine Pettai <[email protected]>; Eve Toomsaar <[email protected]>; Tarmo Kruuspan <[email protected]>; Maret Põldre <[email protected]>; Rein Kruusmaa <[email protected]>; Rein Kruusmaa <[email protected]>; Enefit Green AS <[email protected]>; Piret Toonpere <[email protected]>; Heiki Kalberg <[email protected]>; Oliver Zereen <[email protected]> Teema: Lääne-Nigula valla tuulikuparkide eriplaneeringu asukoha eelvaliku vallavolikogu otsuse eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruande avaliku väljapaneku tulemuste avalike arutelude teade Manused: 7-123-52-1 31.05.2023 Väljaminev kiri.asice; Arvamuste kokkuvote 230524.pdf; VV P17 20230530 PROTOKOLL.asice Tere! Teile on saadetud Lääne-Nigula Vallavalitsuse dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu dokument Lääne-Nigula valla tuulikuparkide eriplaneeringu asukoha eelvaliku vallavolikogu otsuse eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruande avaliku väljapaneku tulemuste avalike arutelude teade, mis on registreeritud 31.05.2023, numbriga 7-1/23-52-1. Dokument avaneb DigiDoc Client programmi abil, mille saab arvutisse tasuta alla laadida kodulehelt https://installer.id.ee/ Kontaktinfo Lääne-Nigula Vallavalitsus Haapsalu mnt 6 Taebla 90801, Läänemaa Tel: +372 4720 300 e-post: [email protected] Lgp. Menetlusse kaasatavad Meie 31.05.2023 7-1/23-52-1 Lääne-Nigula valla tuulikuparkide eriplaneeringu asukoha eelvaliku vallavolikogu otsuse eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruande avaliku väljapaneku tulemuste avalike arutelude teade Lääne-Nigula Vallavalitsus teavitab planeerimisseaduse (PlanS) § 107 lg 2 alusel, et 03.04.2023 kuni 05.05.2023 toimus Lääne-Nigula valla tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuste eelnõude ja keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruande avalik väljapanek. Avaliku väljapaneku jooksul oli igal isikul õigus avaldada eelnimetatud dokumentide kohta oma arvamust (PlanS § 106 lg 2), esitati 16 arvamust. Lääne-Nigula Vallavolikogu algatas 17.10.2019. a otsusega nr 54 Lääne-Nigula vallas kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu koos keskkonnamõju strateegilise hindamisega elektrienergia tootmiseks tuulepargile sobiva arendusala leidmiseks. Planeeringust huvitatud isik on AS Enefit Green. Planeeringu koostamise eesmärgiks on leida tuulepargi (elektrituulikutega energiat tootev elektrijaam) ja selle toimimiseks vajaliku taristu rajamiseks sobivaim asukoht Lääne-Nigula vallas ja koostada sobivasse asukohta detailne lahendus ehitusõiguse määramiseks. Eriplaneering koostatakse kogu Lääne-Nigula valla territooriumi ulatuses (1448,77 km²). Tuulepargi rajamise kaudsem vajadus tuleneb Eesti riigi kliima- ja energiapoliitikast. Eesti pikaajaline eesmärk on minna üle vähese süsinikuheitega majandusele, mis tähendab järk-järgult eesmärgipärast majandus- ja energiasüsteemi ümberkujundamist ressursitõhusamaks, tootlikumaks ja keskkonnahoidlikumaks. Planeeringu esimeses etapis määratakse maa-ala, millesse saab tuuleparki rajada ning tingimused tuulepargi rajamiseks, sh vajalikud täiendavad uuringud detailse osa koostamiseks. Planeerimise esimesele etapile järgnevas detailses planeerimislahenduses määratakse elektrituulikute asukohad, elektriliinide asukohad ja muu vajaliku taristu asukoht ning tingimused ehitamiseks. Olulist keskkonnamõju eeldatavasti planeeringu elluviimisega ei kaasne. Eriplaneering eelvaliku ala osas kehtestatakse või jäetakse kehtestamata peale tuulikupargi detailse lahenduse koostamist. Avalikul väljapanekul olevas planeeringu eelnõus on sobivaks asukohaks valitud eelvaliku ala 2 mis asub valla keskosas Vidruka, Seljaküla, Piirsalu, Jaakna, Luigu ja Rõuma külades. Ala 2 oli esmase kaardianalüüsi alusel suurusega 3061 ha, 2022 aasta täpsustatud kaardianalüüsi alusel 2782 ha. Planeeringu koostamise seiskumise perioodil on ala 2 piirkonda lisandunud täiendav eluhoone. KSH aruandest lähtuvalt on valitud tööprotsessis sobivamaks alaks Ala 2, mille kohta on koostatud asukoha eelvaliku etapi planeeringulahendus. Planeeringulahenduse koostamisel on arvesse võetud KSH Haapsalu mnt 6 Telefon 472 0300 Arvelduskontod 90801 TAEBLA E-post: [email protected] EE021010602005778000 SEB Pank Lääne-Nigula vald www.laanenigula.ee EE722200001120149659 Swedbank Lääne maakond EE831700017003565658 Luminor Reg kood 75038598 aruandes välja toodut, planeeringu koostamise töörühma märkusi ning koostöös asjaomaste asutuste, erinevate huvigruppide ja avalikkusega tehtud ettepanekuid, mis võimaldavad planeeringu eesmärkide täitmist. Tulenevalt planeerimisseaduse § 99 lõikest 1 tehakse kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvalik koostöös valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi kohaliku omavalitsuse eriplaneering käsitleb. Avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu toimub 16.06.2023 Taebla vallamajas algusega kell 14:00 ja 17.06.2023 Risti koolimajas algusega kell 10:00. Lisainfo ja eriplaneeringu materjalid Lääne-Nigula valla veebilehel https://www.laanenigula.ee/tuuleenergia-eriplaneering Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Heikki Salm ehitus- ja planeerimisosakonna juhataja Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvalik. PlanS § 106 kohased arvamused ning valla seisukoht. Arvamus Valla seisukoht 1. Eve Toomsaar, 27.04.23 1. Analüüsida võimalust jätte tuulikualade ja külade vahele Tuulikuid ümbritsevale metsa alale ei ole planeeringu seletuskirja kohaselt seatud püsi(kõrg)metsastusega alad (nt kuni tuulikute demonteerimiseni tingimusi metsamajandamise erisuste tegemiseks. Seda ei soovita teha, kuna see pärast nende kasutamist), et vältida olukorda, kus planeeringu piiraks metsaomanike metsamajandamise võimalust. Selgituseks, et lageraielankide alade valiku etapis kirjeldatakse metsade rolli müraleviku suurusele kehtivad piirangud lähtuvalt Metsaseadusest ja sellest tulenevalt on tõkestamisel või visualiseeritakse nähtavuskoridore, vaateid jne, piiratud korraga raiutava metsamaa ulatus. aga kui tuulikud on püsti, tehakse metsaaladel lageraie ja olukord Asukohavaliku etapis tehtud müra leviku hindamisel ja ka üldiselt müra leviku muutub kardinaalselt. hindamisel ei arvestata puistu müravähendavat mõju - müra leviku hinnang koostatakse halvimale olukorrale ehk takistustevabale maastikule. Visuaalse mõju osas on võimalik tõepoolest mõne uue nähtavusala teke. Samas on nähtavuse võimalik teke seotud rohkem võimaliku raiega vaatepunkti lähialal, mitte tuulepargi alal. 2. Analüüsida tuulikute/tuulepargi mõju mobiilsidedele, Planeeringu asukoha eelvaliku osa seletuskirjas ptk 3.21 on: „Tuulepargi detailse internetiühendusele (näiteks Piirsalus), et rajatavad tuulikud ei lahenduse koostamisel tuleb teha koostööd Kaitseministeeriumi, Transpordiameti, halvendaks piirkonna sotsiaalset elukeskkonda. Kui tuulikud Siseministeeriumi Infotehnoloogia- ja Arenduskeskusega ning sidevõrkude halvendavad niigi viletsat mobiili- ja internetiühendust, siis välja operaatoritega selgitamaks tuulepargi rajamisega kaasneda võivaid võimalikke töötada meetmed kaasaegse mobiilside tagamiseks. mõjusid radaritele ning televisiooni- ja sideteenustele. Teemavaldkonda tuleb detailse lahenduse KSHs käsitleda.“ Lisame sinna järgmise selgitava lause: „Kui planeeritav tuulepark halvendab mobiili- ja internetiühendust, siis seada tingimused kaasaegse mobiilside tagamiseks.“ Samuti lisame edasises planeerimisprotsessis jätkuvalt kaasatavate hulka ka Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti. 2. RISTI OSAVALLAKOGU koosoleku protokoll, 17.04.23 Laiendada puhvertsooni ala 7 km; metsaaladele tuulikuid mitte Nii Eesti kui Euroopa Liit on deklareerinud taastuvenergia tootmise tõstmise vajadust. rajada; tuulikute kõrgused (220 m) ja hulgad (15); elanike häirete Kahjuks ei esine Eestis piisavalt tööstusalasid kuhu tuuleparke oleks võimalik rajada minimaliseerimine. Osavallakogu liikmed lisasid täiendavalt, et ning taastuvenergia eesmärkide täitmiseks on vajalik leida tuuleparkide rajamiseks maad hetkel looduslikus seisundis alades. Alasid, mis paikneksid võimalikult kaugel 1/82 Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvalik. PlanS § 106 kohased arvamused ning valla seisukoht. Arvamus Valla seisukoht protsessi käigus on eelvaliku alade valimisel ja KMH-i koostamisel elamualadest, aga samas ei paikneks ka kõrge ökoloogilise väärtusega aladel, on tehtud olulisi vigu. võrdlemisi vähe. Eesti naaberriigis Soomes on Soome riikliku metsaettevõtte territooriumile ehk siis metsa rajatud mitmeid tuuleparke ja toimub metsaaladele uute tuuleparkide kavandamine. Naaberriigi praktika on näidanud, et metsa aladel on võimalik tuuleenergiat toota ning leida territooriumeid, kus oluline ebasoodne mõju loodusväärtustele puudub. Tuulepargi rajamise parameetrite muutmine ei ole põhjendatud. Planeeringu algatamise oli eesmärgiks ca 2500 ha suurusega alale teha 17…30 kuni 290 m kõrgust elektrituulikut. Valla ja huvitatud isiku vahel on tööprotsessi käigus kokku lepitud muuta tuulikute suurimaks lubatud arvuks 25 ja suurimaks lubatud kõrguseks 270 m. Elanike häiringute minimaliseerimiseks on ptk 3.2.1 sätestatud: „Eriplaneeringu detailse lahenduse koostamisel tuleb määrata eespool loetletud ehitiste asukoht ja täpsed tingimused ehitamiseks. Tuulepark rajada ühe tootmisseadmena võimalikult kompaktne ja efektiivne arvestades tuulikute miinimumkaugusi üksteisest ning võimalikult kaugele elamutest ja ühiskondlikest hoonetest.“ Planeeringu eelnõus on seatud täiendavalt nõue tuuliku tegemisel elamule lähemale kui 1,5 km vastava elamu omaniku kooskõlastuse saamiseks. Eespool nimetatud tingimustega on elanike häiringud viidud miinimumi. Mõnes omavalitsuses, nt Põltsamaa valla eriplaneeringu lähteseisukohad ja selle tööversioon, võimaldatakse asukoha eelvaliku ala 750 m kaugusele, Lääne-Nigula vallas on tagatud, et lähemale kui 1500 m ei ole võimalik tuulikuga ilma elaniku nõusolekuta tulla. Eelneva alusel ei võeta arvesse ettepanekut tuulikute kõrguste, arvu ja metsaalale rajamise osas. Puhvertsooni ulatuse osas võetakse ettepanekut arvesse ja suurendatakse lähtudes ka teistest laekunud ettepanekutest 10 km-ni. Protokolli arutelu osas esitatud seisukoht “Ala 2 osas on KMH teinud (linnustiku, loomastiku jne) uuringuid, mis toimusid kahe kuu jooksul 2021 sügisel. Protsess ei ole 2/82 Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvalik. PlanS § 106 kohased arvamused ning valla seisukoht. Arvamus Valla seisukoht olnud korrektne. Eelvalik on tehtud valedel alustel.” KSH koostaja täpsustab protokollis esitatud ebaõiget väidet. KSH linnustiku eksperthinnang on koostud tuginedes andmebaaside andmestikul (kasutati viimase 10 aasta loodusvaatluste andmeid + EELIS süsteemi ja keskkonnaseire andmebaasi andmeid) ja linnustiku välitööde andmeid. Linnustiku välitööd toimusid haudelinnustiku osas kõigil kolmel alal 2 päeval juunis 2020 ja rändevaatlused kõigil aladel 2 päeval oktoober-november 2020. KSH nahkhiirte hinnang põhineb eksperdi kogemusel põhineval elupaikade sobivuse hinnangul ning ülevaatlikel välitöödel. Nahkhiirte välitööd toimusid kõigil kolmel alal 4 sobilike tingimustega ööl juulis, augustis ja septembri alguses 2020 aastal. Tulenevalt esitatud arvamustest laiendatakse tuulepargi vaba ala puhvertsoon kümnele kilomeetrile. Kohtades, kus planeeritud tuulepargi ja valla piiri vahe on väiksem kui 10 km, laieneb puhvertsoon valla piirini. 3. Maaeluministeerium, 17.04.2023 nr 4.1-5/2076-3 1. Maaeluministeerium kooskõlastas 14.12.2022 kirjaga nr 4.1- KSH aruande ptk 4.9 täiendati vastavalt märkusele. 5/2076-1 nimetatud eriplaneeringu asukoha eelvaliku Tuulikute ja nendega seotud infrastruktuuri ehitustöödega kaasneb pinnase vallavolikogu otsuse eelnõu ja KSH I etapi aruande eelnõu eemaldamise vajadus. Tuulepargi rajamiseks vajalike pinnasetööde maht sõltub ala tähelepanekuga, märkides, et KSH aruande eelnõu jaotises 4.9 geoloogilistest tingimustest, mille alusel määratakse ehituslikud lahendused. Samuti „Mõju pinnasele, sh väärtuslikule põllumajandusmaale“ on sõltub see väga palju tuulepargi detailsest lahendusest (tuulikute ja teede paiknemise analüüsitud põhjalikult tuulepargi mõjude ulatust üksnes Lääne- täpsest lahendusest). Pinnas eemaldatakse tuuliku vundamendi alalt, tuuliku Nigula üldplaneeringuga määratud väärtuslikele montaaži platsi alalt ja juurdepääsuteede alalt. Ühe tuuliku kohta otseselt hõivatav põllumajandusmaadele, kuid analüüsimata on tuulepargi ja selle ala on u 1 ha, sellele lisandub juurdepääsuteede ja liinide/kaablite ala. Kokku on maa rajamisega seotud üldine maahõive ja sellega seotud mõju hõlmamine tuulepargi tarvis u 2 ha (konservatiivselt eeldades tuulikute mõõtmete pinnasele/mullastikule. KSH I etapi aruandest peaks nähtuma, kasvu kuni 3 ha) tuuliku kohta, kuid täpne maht selgub detailse lahenduse millises ulatuses nähakse ette tuulikute ja nende ehitamise ning koostamisel lähtuvalt teede ja elektriühenduste paiknemisest. Arvestades soovitud ekspluatatsiooniga kaasneva taristu rajamiseks vajaliku maa, 25 tuuliku rajamist teostatakse pinnasetöid u 50 ha (konservatiivselt arvestades sealhulgas kogu põllumajandusmaa kasutus/maahõive, samuti tuulikute mõõtmete kasvu kuni 75 ha) ulatuses. Väljatoodud ulatuses esineb 3/82 Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvalik. PlanS § 106 kohased arvamused ning valla seisukoht. Arvamus Valla seisukoht tuulikute ja nendega seotud taristu rajamisel eemaldatava mulla/huumuskihi eemaldamine. Nõuded mulla kasutamiseks on asjakohane seada mulla/huumuskihi eeldatav maht ja nõuded selle edaspidiseks detailse lahenduse käigus kui on teada ehitusalade paiknemine. kasutuseks (eeldus on, et ehitamise käigus eemaldatav Arvestades ala 1 ja ala 2 eelnevat kasutust ei ole tõenäoline väljakaevatavas pinnases huumuskiht/muld aetakse laiali samas asuvale reostuse esinemine. Seega on võimalik pinnast taaskasutada. Mõlema potentsiaalselt põllumajandusmaale). sobiliku ala puhul on tegu valdavalt metsamaadega. Haritava maa pindala on ETAK Lääne-Nigula valla kodulehel olevas tabelis, kuhu on koondatud andmetel (06.05.2023) ala 1 puhul 56,4 ha ja ala 2 puhul 46,7 ha. Arvestades haritava kaasatud isikute poolt esitatud kooskõlastused ja arvamused ning maade kattuvuse vähesust, siis olulist ebasoodsat mõju piirkonna põllumajandusele vastavad valla seisukohad, on meie poolt esitatud ei ole oodata. tähelepanekule tabeli real 16 antud vastuseks, et KSH aruannet täiendatakse. Samas KSH I etapi aruande eelnõust (seisuga 13.03.2023) ei nähtu, et see sisaldaks ülalmärgitud analüüsi tuulepargi ja selle rajamisega seotud üldise maahõive ja sellega seotud mõju pinnasele/mullastikule. Sellest tulenevalt palume siiski KSH I etapi aruande eelnõud kas täiendada või anda selgitused, kas või millises planeerimisetapis meie poolt esitatud tähelepanekutes toodud küsimused tähelepanu alla võetakse. 2. Lisaks märgime, et KSH I etapi aruande eelnõu jaotises 5.1 Mõjuvaldkond lisati tabelisse. „Asukohaalternatiivide võrdlus“ olevas tabelis 17 „Asukohaalternatiivide võrdlus mõjukriteeriumite alusel“ ei ole mõjuvaldkondade loetelus märgitud mõju pinnasele, sh väärtuslikele põllumajandusmaadele. 4. TAEBLA OSAVALLAKOGU koosoleku protokoll, 17.04.23 1. Otsustati: Võtta informatsioon teadmiseks. Taebla osavallakogu seisukoht võetakse teadmiseks. 5. Laine Pettai, 04.05.2023 4/82 Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvalik. PlanS § 106 kohased arvamused ning valla seisukoht. Arvamus Valla seisukoht Tuuleparkide asukoht ei sobi metsa, see mõjutab negatiivselt Nii Eesti kui Euroopa Liit on deklareerinud taastuvenergia tootmise tõstmise vajadust. linnustkku ja loomastikku ja kahjustab seeläbi kogu antud ala Kahjuks ei esine Eestis piisavalt tööstusalasid kuhu tuuleparke oleks võimalik rajada ökosüsteemi. Mets teatavasti ei ole ka tuulerohke ala. ning taastuvenergia eesmärkide täitmiseks on vajalik leida tuuleparkide rajamiseks maad hetkel looduslikus seisundis alades. Alasid, mis paikneksid võimalikult kaugel Tuuleparkide asukoht ei sobi maal elavate inimeste kodude elamualadest, aga samas ei paikneks ka kõrge ökoloogilise väärtusega aladel, on lähedusse, kuna müra, vibratsioon ja varjutus rikuvad ära võrdlemisi vähe. Eesti naaberriigis Soomes on Soome riikliku metsaettevõtte elukeskkonna, mille maal elav inimene on valinud. territooriumile ehk siis metsa rajatud mitmeid tuuleparke ja toimub metsaaladele Tuuleparkide asukoht peaks olema tööstusrajoonides, sadamates uute tuuleparkide kavandamine. Naaberriigi praktika on näidanud, et metsa aladel on jms - kus juba on müratase/vibratsioon kõrge (ning seetõttu ei võimalik tuuleenergiat toota ning leida territooriumeid, kus oluline ebasoodne mõju tekita erakordset häiringufaktorit), kus inimesed viibivad tööajal loodusväärtustele puudub. ning kus seda tuuleparkide poolt toodetavat elektrit kõige enam Suurte tuuleparkidega kaasneb teatud häiringuid (müra, varjutus, maastiku muutus). vajatakse. Metsas ei vaja elektrit keegi, samuti on maal Olemasolevates tuuleparkides tehtud müra mõõtmiste ning kavandatavate hajaasustuse elektri vajadus väike ning selleks, et see tuulepargi tuuleparkide müra modelleeringute kohaselt on tuulikute rajamisel 1 km kaugusel toodetud elekter tööstusteni jõuaks, tuleb omakorda rajada hulk elamutest on tagatud, et müratase jääb alla 40dB, mis on rangeim tööstusmüra elektrikandjaid. väärtus elamualade osas. Samuti ei ole sellisel kaugusel oodata elamualadel olulist varjutustaset. Planeeringu eelnõus on seatud täiendavalt nõue tuuliku tegemisel elamule lähemale kui 1,5 km vastava elamu omaniku kooskõlastuse saamiseks. Sellise nõudega on elamu omanikul võimalik tagada veelgi madalam müratase ja/või varjutuse vältimine. 6. Palivere Piirsalu jahiselts, 02.05.23 Meie arvates on KSH-s ebapiisavalt kajastatud tuulikuparkide Mõju metsloomadele on käsitletud keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande mõju suurulukitele ja nende elukeskkonnale. Lisada tuleks ptk 4.4. Mitmed metsloomaliiigid võivad olla tuulikute esinemise osas olla tundlikud planeeringusse täiendavate uuringute vajadus. ja esineda võib nende arvukuse langust tuulepargi alal ja selle lähialal (metskitse puhul nt u 700 m tuulikust) nii tuulepargi ehituse kui töötamise perioodil. Tuulepargi Suurulukid on jahimeestele majanduslikult kõige olulisemad asukohavaliku ala hõlmab märkimisväärse ala Palivere jahipiirkonnast, seega antud tuluallikas, et suuta täita Keskkonnaameti , RMK, jahipiirkonnale on oodatav mõju negatiivne. Küttimistiheduse statistika alusel on Jahindusnõukogu ja maaomanike poolt seatud kohustusi. Kui tegu alla keskmise küttimistihedusega jahipiirkonnaga. Seega laiemalt on oodatav planeeritavate tegevuste mõjul kaovad jahialadelt põdrad ja 5/82 Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvalik. PlanS § 106 kohased arvamused ning valla seisukoht. Arvamus Valla seisukoht muud suurulukid, siis laguneb jahinduse toimiv mõju valla jahindusele vähese tähtsusega. Valla olemasolevate tuuleparkide alade majandussüsteem. Seepärast on meie jaoks äärmiselt tähtis jahipiirkonnas ei ole võimalik täheldada olulisi muutusi suurulukite küttimisstatistikas hinnata kõiki tuulepargi, selle infrastruktuuri, aedade jms. võrreldes tuulepargi rajamise eelset ja järgset olukorda. võimalikke mõjusid ulukiasurkonnale selles piirkonnas ja ümber selle. 1. Lähtuvalt eeltoodust palume välja selgitada: 1.1 Millised lühi – ja pikaajalised mõjud on planeeritavatel tegevustel jahindusele ja looduslikule mitmekesisusele. 1.2 Milline on tuulikute töötamisega kaasnev vibratsiooni ja Teema käsitlus on esitatud keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande ptk 4.4. mürareostuse mõju ulukitele ? Mitmed metsloomaliiigid võivad olla tuulikute esinemise osas olla tundlikud ja esineda võib nende arvukuse langust tuulepargi alal ja selle lähialal (metskitse puhul nt u 700 m tuulikust) nii tuulepargi ehituse kui töötamise perioodil. Sama peatüki alampeatükis on sätestatud nõue, mis on kantud ka planeeringusse, et detailse lahenduse KSH käigus tuleb kaasata ökoloog ja hinnata tuulepargi rajamise mõju rohevõrgustikule sh kaitstavate alade ja elupaikade sidususele. Vajalik on selgitada välja, kas ala läbib esmatähtsaid ulukite liikumiskoridore või kas alal paikneb ulukite, kahepaiksete või roomajate jaoks olulisi elupaiku. 1.3 Milliseid kitsendused jahile seab tuuleparkide võimalik Põhimõte on, et tuulepargis võib jahti pidada. Samale huvitatud isikule kuuluvas rajamine. Paldiski tuulepargis on ka jahipidamine lubatud, oluline on et ei lastaks tuulikute suunas ning viibimine tuulikute all on omal vastutusel. Jahipidamist reguleerib üldiselt jahiseadus ja planeeringuga ei määrata selleks eritingimusi. Tuulepargi rajamine ei sea kitsendusi ka tavalisele metsa majandamisele. 1.4 Kas on uuritud Eestis või Eestiga sarnase looduskooslusega, Arvukalt on uuringuid linnustiku osas, sh liigispetsiifilisi uuringuid, mida on KSH põhjapoolkera parasvöötme metsavööndis tuuleparkide mõju koostamisel kasutatud. suurulukitele, lindudele ja loodusele sellisel alal ja selle lähi Ulukite käitumise uuringuid tuuleparkides on vähem. Olemasolevate ülevaade on piirkonnas. esitatud KSH ptk 4.4, sealjuures on kasutatud ainult uuringuid, mida on võimalik Eesti 6/82 Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvalik. PlanS § 106 kohased arvamused ning valla seisukoht. Arvamus Valla seisukoht tingimustesse üle kanda (Rootsi ja Poola uuringud). Mitmeid metsaalade uuringuprojekte on käesoleval ajal maailmas käimas. Nt on ulatuslik uurimisprogramm just ulukite ja jahinduse teemal Soomes käivitatud (https://www.luke.fi/fi/uutiset/luonnonvarakeskus-selvittaa-tuulivoiman-vaikutuksia- metsaelaimistoon). 1.5 Kas on kaalutud tuulikupargi ümber ulukitele puhver tsooni Tulenevalt esitatud arvamustest laiendatakse tuulepargi vaba ala puhvertsoon rajamist, laiusega 7-10 km, kus säiliksid ulukite elualad. kümnele kilomeetrile. Kohtades, kus planeeritud tuulepargi ja valla piiri vahe on Puhvertsoon säilitaks ka elamisväärse elukeskkonna kohalikele väiksem kui 10 km, laieneb puhvertsoon valla piirini. inimestele ja vähendaks mürareostust. 7. Sven Köster, 04.05.23 Toetan Lääne-Nigula valla tuuleparkide eriplaneeringu asukoha Tulenevalt esitatud arvamustest laiendatakse tuulepargi vaba ala puhvertsoon eelvaliku ja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi kümnele kilomeetrile. Kohtades, kus planeeritud tuulepargi ja valla piiri vahe on aruande vastuvõtmise eelnõud v.a. viie kilomeetri tuuleparkide väiksem kui 10 km, laieneb puhvertsoon valla piirini. vaba puhvervööndi kehtestamist ümber ala 2. Piirangud on seatud kaugustele eluhoonetest, looduskaitsealadest jne. Lisaks kehtestatav täiendav piirang on liigselt koormav ja piirab täiendava piiranguna tuuleenergeetika arendamist, kohaliku ettevõtluse arendamist ja valla, maaomanike ning majaomanike võimalusi lisatulu teenimiseks. 8. Annela Pällo, MTÜ Pällo Noorte Töökodu, 04.05.23 Lääne-Nigula Vallavolikogu 21.01.2021 otsuse nr.1 seletuskirjas Planeeringu eelnõu on koostatud planeeringu lähteseisukohtade järgi. Planeeringu on kenasti välja toodud põhjendused miks tuulepargile valitud keskkonnamõju strateegiline hindamine on koostatud keskkonnamõju hindamise asukoht ei ole sobilik. Olles tutvunud vallavolikogu otsustega programmi järgi. Mõlemad dokumendid olid avalikul väljapanekul 2020. a suvel. antud teema kohta, ei leidnud ma ühtegi hinnangut ega viidet Nende dokumentide järgi on koostatud keskkonnamõju strateegilise hindamise uurimusele, mis kajastaksid inimestele tekitavaid probleemidele. aruanne ja selle alusel planeeringu asukohavaliku eelnõu. Planeeringu puhul on tegu dokumendiga mis kavandab tuuleparki. Planeeringu mõjude hindamine prognoosib 7/82 Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvalik. PlanS § 106 kohased arvamused ning valla seisukoht. Arvamus Valla seisukoht Tänapäeval on suureks probleemiks inimeste vaimne tervis. kavandatava tegevuse (tuulepargi) mõjusid. Tuulikute mõju inimese (vaimse) Seljaküla piirkonna inimeste ühispöördumises on välja toodud tervisele on võimalik uurida olemasolevates tuuleparkides pikaajaliste enamlevinud probleemide üksikasjad ja viimaste aastate terviseuuringute abil ja seda on kohane teha ja ka tehakse maailma erinevates lähiriikide uuringute andmed. Kas neid on arvestatud tuuleparkides vastavate teadusuuringute raames. Ühe tuulepargi planeeringu KSH planeeritavate tuugenite rajamisel? puhul on võimalik mõjude hinnangutes lähtuda avaldatud teadusuuringute tulemustest. Senine teadmine on, et tuulikute puhul on häirivamateks mõjudeks Olen aastaid panustanud oma aega ja isiklikke vahendeid, et inimese jaoks müra ja varjutus, mille kõrged tasemed võivad põhjustada mõju rajada erivajadustega noortele töökodu kus nad saaksid neile tervisele. Seda eeskätt juhul kui tuulik rajatakse elamutele liiga lähedale. sobivas tempos ja vastavalt oma võimetele tegutseda ning Olemasolevates tuuleparkides tehtud müra mõõtmiste ning kavandatavate täiendada igapäevaeluks vajalikke oskusi. Arvestades neid tuuleparkide müra modelleeringute kohaselt on tuulikute rajamisel 1 km kaugusel uuringuid, võib tekkida olukord kus valminud töökodu võib kasu elamutest tagatud, et müratase jääb alla 40 dB, mis on rangeim tööstusmüra väärtus asemel kahju tuua, arvestades nende eripära. Tegemist on elamualade osas. Müranorm on kehtestatud inimese tervise kaitseks. Samuti ei ole autistlike joonte, aktiivsus-tähelepanuhäiretega inimestega. sellisel kaugusel oodata elamualadel olulist varjutustaset. Planeeringu eelnõus on Minu ettepanekud on: seatud täiendavalt nõue tuuliku tegemisel elamule lähemale kui 1,5 km vastava elamu omaniku kooskõlastuse saamiseks. Sellise nõudega on elamu omanikul 1. uurida tuugenite mõju inimeste vaimsele tervisele võimalik tagada veelgi madalam müratase ja/või varjutuse vältimine. Samuti on 2. uurida mõju psüühilise erivajadustega inimestele planeeringus seatud nõue nii müra kui varjutuse hindamiseks tuulepargi detailse (autismispektrihäiretega, aktiivsus-tähelepanuhäiretega) lahenduse koostamisel. 3. uurida inimesele talutava planeeritavate tuugenite kõrguse, koguse, võimsuse ja kauguse koosmõju 9. Maret Põldre, Aleksander Kodentsev, 04.05.23 Mõju taimestikule on tehtud teise(valdavalt subtroopilise) KSH aruande taimestiku osasse (ptk 4.1) lisati “Teaduskirjanduses puudub info, et kliimavöötme järgi ja põllukultuuridele. Ei saa võrrelda oleks täheldatud tuuleparkide töötamisaegset mõju metsa taimekooslustele.” parasvöötme metsi ja maisipõlde. Tuulikute vundamendi osas pole täpsustatud, kas kasutatakse ka Tuuliku vundamenditüübi valik sõltub maapinna ehitusgeoloogilistest omadustest. vaiasid. Tori valla tuulepargi KSH koostamise programmis on lk.7- Vaivundamente kasutatakse üldjuhul aladel kus pinnase kandevõime ei ole piisav (nt 8/82 Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvalik. PlanS § 106 kohased arvamused ning valla seisukoht. Arvamus Valla seisukoht 8 p.1.2. räägitud vaivundamendist (taldmike d 25 m ja sügavus turbaalad) või esineb muid ehitustehnilisi kitsendusi. Oluliselt levinumaks kuni 6m, lisaks vaiade pikkus 20m), kusjuures tuulikud on lahenduseks on gravitatsioonivundamendi kasutamine. madalamad kui Ristil. Kas saab vundamendi ehitust täpsustada ja Planeeringus on seatud tingimus “Detailse lahenduse KSH käigus tuleb täpsustada ala kui tuleb siiski vaivundament, kuidas see veerežiimi mõjutab? hüdrogeoloogilisi tingimusi ning sellest lähtuvalt anda eksperthinnang hüdrogeoloogiliste mõjude osas, sh kavandada sobilikud leevendus- ja seiremeetmed. Hinnata tuleb mõjusid pinnaveele, sh pinnaveekogudele ja pinnaveerežiimile.” Seega juhul kui ilmneb vajadus siiski vaivundamendi kasutamiseks, siis tuleb sellega kaasnevaid mõjusid hinnata tuulepargi täpsema kavandamise käigus, sh kavandada sobilikud leevendus- ja seiremeetmed. Kõik modelleeringud müra, varjutuse, jne. on tehtud nn Müra modelleering ja varjutuse hinnang on tehtud vastava erialatarkvaraga lähtudes laboritingimustes, mis päris loodusega iialgi ei kattu! asjakohastest arvutusmetoodikatest. Modelleeringud on tehtud halvimale olukorrale arvestamata alal esineva metsa häiringuid vähendavat toimet. Kuidas mõjutab nii kõrgete tuulikute labade pöörlemine Tuulikute puhul on tuvastatud mõju mikrokliimale st uuringud on näidanud, et kuni kohalikku mikrokliimat? Õhukihid aetakse ju pidevalt segamini. 10 km tuulepargist allatuult võib tähendada mikroklimaatilisi muutusi. Tuulikute töötamisel esineb õhukihtide vahelist segunemist. See vähendab maapinnalähedasi õhutemperatuuri ööpäevaseid kõikumisi – tuulikupargi alal on täheldatud päevasel ajal maapinnalähedase õhukihi madalamat temperatuuri ja öisel ajal kõrgemat temperatuuri kui tuulikute mõjualast väljas oleval alal[1]. Tegu ei ole muutustega tasemel, mis inimesele oleksid üldjuhul märgatavad ning efekti uuritakse pigem seoses tuulikute omavahelise tootluse mõjudega ning mõju põllumajanduslikust vaatest. Nt võib efekt olla märgatav nn öökülma tekke seisukohalt (olukordades kus muidu tekib selgetel öödel maapinna jahtumine võrreldes nt paari meetri kõrgusel mõõdetud temperatuuridega 4 °C võib eeldada, et tuulepargi alal oleks selline muutus väiksem). [1] Middleton, P., Barnhart, B. 2022. Supporting National Environmental Policy Act Documentation for Atlantic Offshore Wind Energy Development Related to Microclimates. 9/82 Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvalik. PlanS § 106 kohased arvamused ning valla seisukoht. Arvamus Valla seisukoht Washington (DC): U.S. Department of the Interior, Bureau of Ocean Energy Management. OCS Study BOEM 2022-005. 15 p. Üldse pole mainitud mikroplasti, mis labadelt lendub ja ümbrust KSH aruande ptk 4.16 täiendati mikroplasti tekke käsitlusega järgnevalt: “Uuema saastab. Seda ei saa olema mitte väike kogus. ( Misroplastics teemana jäätmetekke ja ka tuulikute planeerimise puhul on tõstatatud võimalikku from windturbines-Shetland News) käitamisaegset mikroplasti teket. Mikroplastiks saab nimetada kõiki vees mittelahustuvaid plastitükke, mis on mõõtmetelt väiksemad kui 5 mm[1]. Mikroplasti võimalikku teket ja keskkonda sattumist seostatakse tuulikute labadega, mis on valmistatud valdavalt klaasplastist ning välitingimustes töötades sademete ja tuule toimel kuluvad. Uuringuid antud valdkonnas (nagu mikroplasti tekke kohta üldiselt) on veel vähe, kuid senised uuringud lasevad eeldada, et tuulepargid ei ole olulised mikroplasti tekkeallikad. Antud valdkonna uuringud on senini leidnud, et tuulepargi piirkondades küll leidub mikroplasti, kuid selle koostis ei ole iseloomulik tuuliku labade materjalile. Samuti ei ole täheldatud, et tuuleparkide aladel oleks mikroplasti kontsentratsioon kõrgem kui ümbritsevatele aladel[2].“ [1] Frias, J.P.G.L., Nash, R. 2019. Microplastics: Finding a consensus on the definition, Marine Pollution Bulletin, Volume 138, Pages 145-147. [2] Teng. W., Xinqing, Z., Baojie, L., Yao, Y., Li, J., Hejiu, H., Yu, W., Chenglong, W. 2018. Microplastics in a wind farm area: A case study at the Rudong Offshore Wind Farm, Yellow Sea, China. Marine Pollution Bulletin. 128. 10.1016/j.marpolbul.2018.01.050. Mõju inimesele. Dr. Pierpointi andmed on muudetud Viidatud uuringule on KSH aruandes pühendatud eraldi lõik toomaks välja, et ebaolulisemateks, kui teiste viidatud autorite omad. Ometi on ju tuulikute lähiala elanike hulgas esineb inimesi, kes on tuulikute tööst tugevalt otsesuhtlusest inimestega ( mitte mingeid laborikatseid ja häiritud. Samas tuleb arvestada, et tegu on pigem populaarteadusliku allikaga ning statistikat kasutades) teada, et tuulikud mõjutavad nii tervist kui seda ei saa pidada terviseuuringuks. Vastavad asjaolud on ka KSH aruandes välja psüühikat. toodud selgitamaks uuringu tausta. Mõjul inimestele, lisaks muud põhjused, on otsene seos Võimalikku mõju kinnisvara väärtusele on käsitletud KSH ptk 4.13.3. Selgitame, et kinnisvara väärtuse langemisega, sest elukeskkond on rikutud. erinevate tööstus- ja infrastruktuuriobjektide kavandamisel tekkida võiva kinnisvara hinna võimaliku muutuse kompenseerimiseks Eestis süsteem puudub. Erinevalt 10/82 Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvalik. PlanS § 106 kohased arvamused ning valla seisukoht. Arvamus Valla seisukoht teistest tööstus- ja infrastruktuuriobjektidest on küll tuuleparkide puhul ellu kutsutud riiklik regulatsioon nn tuulikute talumistasu näol kompenseerimaks lähiala elanikele häiringute talumist. Keskkonnatasude seaduse redaktsioonis, mis kehtib alates 01.07.2023, on ette nähtud tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu, mis jaguneb tuulepargi lähiala elanike ja kohaliku omavalitsuse vahel. Kohalik omavalitsus võib saadavat tasu kasutada kohaliku eluolu parandamiseks, mis võib avaldada ka kaudset positiivset mõju piirkonna kinnisvara väärtusele. Selle KSH järgi tehakse kohalikust loodusest ja elanikest Keskkonnamõju hindamine peab hindama kavandatava tegevuse mõjusid olukorras katsejänesed! Väga palju on modelleeringuid ja" hetke parimaid kus objekti vastavasse asukohta alles kavandatakse. Sellises olukorras on igati kohane teadmisi". Hiljem sellest tekkinud kahju enam parandada ei mõjusid modelleerida (arvutuslikult hinnata) ning kasutada parimat teadmist saa.(nt.utiliseerimine, millest KSH-s üle libisetakse) Ka on lähtudes teaduskirjandusest, mis suuresti põhineb olemasolevate tuuleparkide tänapäeval igaühele kättesaadavad materjalid, millest ilmneb, et mõõtmistel ja uuringutel. tuulikud pole sugugi nii rohelised ja stabiilsed energiaallikad nagu Nõustume, et tuuleparkide rajamise ja kasutamisega kaasneb olulisi neid püütakse näidata.Kas võimalik rahaline kasu kaalub tõesti keskkonnamõjusid. Võimalikest mõjudest annab ülevaate asukoha eelvaliku otsuse üles rikutud keskkonna? lisaks olev KSH aruanne ning tuulepargi detailse lahenduse koostamisel tuleb teostada detailse lahenduse mõjude hindamine. Planeeringus on sätestatud uuringute ja modelleerimise vajadus. Tuuleparkide rajamise vajadus tuleneb keskkonnaeesmärkidest – vajadusest pidurdada kliimamuutusi. Praegune fossiilsete kütuste kasutamine on oluliselt suurema keskkonnamõjuga, kui taastuvenergia kavandamine. Kui vald selle tuulepargiga jätkab, siis vaadates, kuidas praegu Planeeringu asukoha eelvaliku seletuskirja ptk 3.2.1 kohaselt võib alale ehitada kuni asju inimestest üle ja läbi surutakse, saame siia lõpuks ikkagi 25 elektrituulikut suurima lubatud suhtelise kõrgusega 270 meetrit. Koostatava kolmkümmend 290m tuulikut. See halvendab veelgi looduse elu- detailplaneeringu kohaselt ei ole võimalik teha 30 290 m kõrgust elektrituulikut. olu ja võtab või rikub veel suurema hulga inimeste, kes siin elavad ja kodud on rajanud, kodud. 11/82 Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvalik. PlanS § 106 kohased arvamused ning valla seisukoht. Arvamus Valla seisukoht Tuulepargi piirkonnas pole siis ju valla visioonil ja missioonil, mis Lääne-Nigula valla arengukava 2022-2030 E 2.1 on seadnud väljakutseks nr 7: puudutab inimeste elukeskkonda ja heaolu mingit katet. Ja kas „Taastuvenergia võimaluste arendamine ja kasutamine valla territooriumil.“ selles valguses valla hüüdlause,"Tule meile, päriselt!", on lihtsalt Tegevussuund selle elluviimiseks on nr 2.1.21: „Koostöö valla elanike ja ettevõtjatega kõlav loosung? taastuvenergia arendamiseks valla territooriumil.“ Ka sama väljakutse tegevussuund nr 2.1.13: „Palivere tootmisala arendamine - koostöös riigi ja võrguettevõtjatega vajaliku elektrivõimsuse tagamine, juurdepääsutee rekonstrueerimine ja tänavavalgustuse väljaehitus, kiire interneti ühendus, ühisveevärgi ja kanalisatsiooni ning tuletõrjevee küsimused.“ on seotud kavandatava tuulepargiga. Samuti on arengukavas viidatud hüüdlause, „Tule meile, päriselt!“ Arengukavas soovitakse keskkonda, kus saab elada ja ka seada võimalusi ettevõtluseks ning taastuvenergeetika arendamiseks. Üks ei välista teist. Nii Eesti kui Euroopa Liit on deklareerinud taastuvenergia tootmise tõstmise vajadust. Kahjuks ei esine Eestis piisavalt tööstusalasid kuhu tuuleparke oleks võimalik rajada ning taastuvenergia eesmärkide täitmiseks on vajalik leida tuuleparkide rajamiseks maad hetkel looduslikus seisundis alades. Alasid, mis paikneksid võimalikult kaugel elamualadest, aga samas ei paikneks ka kõrge ökoloogilise väärtusega aladel, on võrdlemisi vähe. Tuulepargi planeerimine Lääne-Nigula valda ei tähenda, et siin ei soovita elanikele head kodukeskkonda. Taani on olnud kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise poliitikas esirinnas ja kavatseb nüüd vähendada heitkoguseid 2030. aastaks 70% võrra võrreldes 1990. aasta tasemega ja saavutada süsinikuneutraalsus 2050. aastaks. Taanis on kümneid aastaid toimunud turism energiamajanduse valdkonnas, taani inimesed on uhked oma keskkonnasäästliku käitumise osas. Põhja-Pärnumaa vald, kus ehitatakse Tootsi tuuleparki ja kus on käimas mitmeid tuuleenergeetika planeeringuid, on seadnud eesmärgiks olla Eestis eesrindlik energiatootmise rohelisemaks muutmisel. Eelnevad näited toovad välja, et tuuleenergeetika arendamine on suur võimalus, mitte tingimata kahjulik ja 12/82 Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvalik. PlanS § 106 kohased arvamused ning valla seisukoht. Arvamus Valla seisukoht eemaletõukav tegevus. Läbi planeerimismenetluse soovitakse saavutada tasakaalustatud otstarbekas planeerimislahendus, mis võimaldab nii tuulepargi tegemise kui ka kohalike elanike elamisväärse kodukeskkonna. Mõnes omavalitsuses, nt Põltsamaa valla eriplaneeringu lähteseisukohad ja selle tööversioon, võimaldatakse asukoha eelvaliku ala 750 m kaugusele, Lääne-Nigula vallas on tagatud, et lähemale kui 1500 m ei ole võimalik tuulikuga ilma elaniku nõusolekuta tulla. 10. Tarmo Kruuspan, Keedika Külaselts MTÜ, 04.05.23 1.Metsaalale tuulikute paigaldamine on problemaatiline, kuna Nii Eesti kui Euroopa Liit on deklareerinud taastuvenergia tootmise tõstmise vajadust. puudub senine praktika ja mõjud on teadmata. Ettepanek on Kavandatava tuulepargi rajamisel on tugev positiivne mõju Eesti kasvuhoonegaaside paigaldada tuulikud alale, kus ei ole tarvis hävitata summaarsele heitkoguse vähendamisele ning Eesti kliimapoliitika eesmärkide looduskooslusi. saavutamisele energeetika sektoris, kuid samas kaasneb metsamaa raadamisega negatiivne mõju LULUCF sektorile. Seetõttu tuleb detailse lahenduse puhul eelistada sellist tuulikute ja neid toetava taristu paiknemist, mis tagaks võimalikult vähese maakasutuse muutuse. Kahjuks ei esine Eestis piisavalt tööstusalasid kuhu tuuleparke oleks võimalik rajada ning taastuvenergia eesmärkide täitmiseks on vajalik leida tuuleparkide rajamiseks maad hetkel looduslikus seisundis alades. Alasid, mis paikneksid võimalikult kaugel elamualadest, aga samas ei paikneks ka kõrge ökoloogilise väärtusega aladel, on võrdlemisi vähe. Eesti naaberriigis Soomes on Soome riikliku metsaettevõtte territooriumile ehk siis metsa rajatud mitmeid tuuleparke ja toimub metsaaladele uute tuuleparkide kavandamine. Naaberriigi praktika on näidanud, et metsa aladel on võimalik tuuleenergiat toota ning leida territooriumeid, kus oluline ebasoodne mõju loodusväärtustele puudub. Metsa raadamist vältida ei ole võimalik, selle täpne ulatus määratakse detailse osa koostamisel koostöös maaomanikega. 13/82 Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvalik. PlanS § 106 kohased arvamused ning valla seisukoht. Arvamus Valla seisukoht 2.Kehtiv valla arengukava missioon: “Lääne-Nigula valla missioon Lääne-Nigula valla arengukava 2022-2030 E 2.1 on seadnud väljakutseks nr 7: on luua elanikele parim arengu- ja elukeskkond, säilitada valla „Taastuvenergia võimaluste arendamine ja kasutamine valla territooriumil.“ erinevate piirkondade kultuuripärand ja traditsioonid” Tegevussuund selle elluviimiseks on nr 2.1.21: „Koostöö valla elanike ja ettevõtjatega taastuvenergia arendamiseks valla territooriumil.“ Ka sama väljakutse tegevussuund Mitmekümne ülikõrge tuuliku ja sellega seotud taristu ehitamine nr 2.1.13: „Palivere tootmisala arendamine - koostöös riigi ja võrguettevõtjatega muudab looduskauni piirkonna pöördumatult vajaliku elektrivõimsuse tagamine, juurdepääsutee rekonstrueerimine ja tööstuspiirkonnaks. tänavavalgustuse väljaehitus, kiire interneti ühendus, ühisveevärgi ja kanalisatsiooni ning tuletõrjevee küsimused.“ on seotud kavandatava tuulepargiga. Tuulepargi planeerimine Lääne-Nigula valda ei tähenda, et siin ei soovita elanikele head kodukeskkonda ning hävitataks kultuuripärand ja traditsioonid. Arvamusest ei selgu, kuidas hävineks kultuuripärand ja traditsioonid tuulepargi rajamisel. Tuulepargi rajamine võimaldab piirkonna arengut tootmise- ja ettevõtluse suunal tuulepargist tuleneva otseliini kohase võrgutasudeta energiaga ning tuulepargi teenindamiseks vajalike inseneridest töökohtade kaudu. Töökohtade loomine loob omakorda eeldused pidurdada elanikkonna vähenemist. Taani on olnud kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise poliitikas esirinnas ja kavatseb nüüd vähendada heitkoguseid 2030. aastaks 70% võrra võrreldes 1990. aasta tasemega ja saavutada süsinikuneutraalsus 2050. aastaks. Taanis on kümneid aastaid toimunud turism energiamajanduse valdkonnas, taani inimesed on uhked oma keskkonnasäästliku käitumise osas. Põhja-Pärnumaa vald, kus ehitatakse Tootsi tuuleparki ja kus on käimas mitmeid tuuleenergeetika planeeringuid, on seadnud eesmärgiks olla Eestis eesrindlik energiatootmise rohelisemaks muutmisel. Eelnevad näited toovad välja, et tuuleenergeetika arendamine on suur võimalus, mitte tingimata kahjulik ja eemaletõukav tegevus. Läbi planeerimismenetluse soovitakse saavutada tasakaalustatud otstarbekas planeerimislahendus, mis võimaldab nii tuulepargi tegemise kui ka kohalike elanike elamisväärse kodukeskkonna. 14/82 Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvalik. PlanS § 106 kohased arvamused ning valla seisukoht. Arvamus Valla seisukoht Mõnes omavalitsuses, nt Põltsamaa valla eriplaneeringu lähteseisukohad ja selle tööversioon, võimaldatakse asukoha eelvaliku ala 750 m kaugusele, Lääne-Nigula vallas on tagatud, et lähemale kui 1500 m ei ole võimalik tuulikuga ilma elaniku nõusolekuta tulla. 3.Kuna nii kõrgeid tuulikuid ei ole veel püstitatud, siis kuidas saab Keskkonnamõju hindamine peab hindama kavandatava tegevuse mõjusid olukorras tegelikult hinnata vibratsiooni, müra ja muud negatiivset mõju? kus objekti vastavasse asukohta alles kavandatakse. See on keskkonnamõjude Kõigepealt tuleks püstitada näidis ja siis mõõta tegelikke mõjude hindamise tavapärane ülesanne erinevate objektide puhul. Ühegi kavandatava suurusi. Milliste uuringutega on saadud praegu planeeritavate objekti puhul ei ole võimalik seda kavandatavas asukohas uurida/mõõta. Sellises tuulikute ohutegurid? Soovime tutvuda nendega. olukorras on igati kohane mõjusid modelleerida (arvutuslikult hinnata) ning kasutada parimat teadmist lähtudes teaduskirjandusest, mis suuresti põhineb olemasolevate tuuleparkide mõõtmistel ja uuringutel. Tuulikute mõju iseloom jääb samaks kui olemasolevatel tuulikutel ka nende mõõtmete suurenemisel ja nende mõõtmete suurenemist on võimalik erinevate mõjude hindamises arvesse võtta. Näiteks müra osas on juba väga pikka aega teada kuidas müra füüsikaliselt levib. Selleks on välja töötatud müra leviku hindamise arvutusstandardid – valemid mille abil arvutada müra allika juures tekkiva müra levikut tundliku alani. Mõju hindamisel on konservatiivselt eeldatud, et kavandatavate tuulikute müratase on kuni paar dB kõrgem kui käesoleval ajal tootmises olevatel tuulikutel. Sellele järeldusele on jõutud vaadeldes tuulikute mürataseme senist muutust. Kavandatavate tuulikute tekitatava müra levikut elamualade suhtes on seega hinnatud kasutades arvutusstandardeid ja eelduslikku tuulikute mürataset. Eriplaneeringu lisaks olevas KSH aruandes on leitavad viited kõigile kasutatud allikatele. Pea kõik allikad (võib esineda üksikuid tasuliste teadusväljaannete allikaid ja standardeid) on kättesaadavad internetiotsingu kaudu ja vabad igaühele tutvumiseks. 15/82 Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvalik. PlanS § 106 kohased arvamused ning valla seisukoht. Arvamus Valla seisukoht 4. Milliseid teid hakatakse kasutama ja kuidas tagatakse teede Planeeringu asukoha eelvaliku staadiumis ei määrata täpseid juurdepääsusid, need korrasolek ehitamise ajal ja järgselt? Materjali maht on väga tuleb määrata detailse lahenduse koostamisel. Asukoha eelvaliku seletuskirja ptk 3.4 suur. Ainult üks laba kaalub juba umbes 20-25 tonni. on seatud nõue: „Teede asukoha määramisel analüüsida võimalikke erinevaid asukohtasid ja teekoridoride laiendamisvajadust ning võimalusel mitte kavandada ehitusaegset juurdepääsu Risti-Kuijõe teelt Valksi tee ja Allika tee kaudu – antud tee läbib külakeskust ning on ääristatud põlispuudega, väljakujunenud külamiljööd ei soovita muuta laiaks teekoridoriks“. 5.Suurtel maismaa tuuleparkidel on täheldatud öist maapinna Tõepoolest suurte tuuleparkide puhul esineb mikroklimaatilisi muutusi. Tuulikud temperatuuri tõstev ja õhuniiskust muutev mõju. Kuna antud “segavad” õhukihte. See vähendab maapinnalähedasi õhutemperatuuri ööpäevaseid tuulepark on täielikult metsaalal, siis kuidas see võiks muuta kõikumisi – tuulikupargi alal on täheldatud päevasel ajal maapinnalähedase õhukihi elustikku? madalamat temperatuuri ja öisel ajal kõrgemat temperatuuri kui tuulikute mõjualast väljas oleval alal. Tegu on väga väikese muutusega (kirjanduse alusel kuni 3 C). Arvestama peab, et tuulepark ei tõsta temperatuuri, vaid vähendab ööpäevaseid temperatuuri kõikumist. Sellise ulatusega temperatuuri kõikumiste muutuse vähendamine elustikule mõju ei avalda. Arvestama peab, et tuuleparkide rajamise vajadus tuleneb kliimaeesmärkidest. Juhul, kui üleilmse keskmise temperatuuri tõusu võrreldes tööstusajastu eelse temperatuuriga ei suudeta hoida alla 1,5°C, on sellel tugevalt negatiivsed tagajärjed nii inimese elutingimustele kui ka väga paljudele teistele liikidele ja kooslustele. Selleks, et pidurdada kliima soojenemist, on vaja koheselt vähendada inimtekkeliste kasvuhoonegaaside atmosfääri paiskamist[1]. [1] IPCC, 2021: Summary for Policymakers. In: Climate Change 2021: The Physical Science Basis. Contribution of Working Group I to the Sixth Assessment Report of the Intergovernmental Panel on Climate Change 6.Kuidas toimub tuulikute utiliseerimine ja kas sellega kaasnevad Tuulikute lammutamine ja tekkivate lammutusjäätmete käitluse korraldamine on keskkonnaohud on hinnatud? Tuuliku eluiga on väidetavalt ainult tavapärane ehituslik protsess. Tuulepargi eluea lõppedes on pargi omanik kohustatud tuulikud demonteerima ja korraldama tekkivate jäätmete käitlemise. Lammutamine 16/82 Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvalik. PlanS § 106 kohased arvamused ning valla seisukoht. Arvamus Valla seisukoht u.20 aastat. Seega ei ole see probleem kauge tulevik. Kes toimub projekti alusel ning lammutusprojekti osaks on jäätmete käitluskava utiliseerib ja kuidas? koostamine. Lammutusprojekt sisaldab tarvidusel keskkonnamõjude analüüsi. Lammutusprojekt kooskõlastatakse kohaliku omavalitsusega. Tuulikute eluea järgne likvideerimine on tuulepargi omaniku kohustus ja igasugune jäätmekäitlus toimub vastavalt jäätmeseadusele. Keskkonnahäiringu hüvitamise tasu makstakse kuni tuuleelektrijaama tema asukohast eemaldamiseni – seega on ka see üks motivaator elektrijaama likvideerimiseks. Tuulikute utiliseerimise eest vastutab arendaja, kelle kohustus on lähtuvalt saastaja maksab printsiibist tagada kogu protsessi keskkonnaohutu käitamine, mille alla kuulub ka tuulite demonteerimese käigus tekkinud jäätmete keskkonnaohutu ning nõuetele vastav käitlemine. Investeering tuuleparki katab tuulepargi ehituse, opereerimise ja utiliseerimise kulud - arvestatakse kogu tuulepargi elukaare kuludega. 7.Praegusel ajal ei ole tuuliku labad ümbertöödeldavad. Küll aga Tuuliku eluea järgne labade käitlemine on olnud pikka aega problemaatiline ja antud sisaldavad väga mürgiseid komponente. Hävimatuid tuuleturbiini valdkonnas on käinud aktiivne tootearendus probleemile lahenduse leidmiseks. Üks labasid ei saa kergesti purustada, ringlusse võtta ega juhtivatest tuulikutootjatest on käesolevaks ajaks ka teatanud probleemile taaskasutada. majanduslikult tasuva lahenduse leidmisest. Leitud on võimalus vanade labade materjal ümbertöödelda uute labade toormeks vms ehitusmaterjaliks[1]. Seega Selle asemel hakitakse need tükkideks, mis on piisavalt väikesed arvestades ka Euroopa Liidu ringmajanduse eesmärke, siis tuleb käesoleval ajal ja veetakse prügimäele. kavandatavate tuuleparkide tuulikute puhul tagada nende taaskasutus. Nad on seal igavesti. Küll aga saagimisel tekkinud mürgine puru Taaskasutuslahenduste väljatöötamise eest vastutavad tootjavastutuse põhimõtetest võib sattuda põhjavaette. Kuidas siin utiliseeritavate tuulikute lähtuvalt tuulikute tootjad. puhul sellised ohud välistatakse? [1] https://www.vestas.com/en/media/company-news/2023/vestas-unveils-circularity- solution-to-end-landfill-for-c3710818 8.Iga tuulik kasutab umbes 300 liitrit õli, mida vahetatakse kord Igasuguse tootmistegevusega kaasnev avariide oht. Õnnetuse vältimiseks tuleb aastas. Kasutuses olevatel tuulikutel on esinenud lekkeid. Kuidas tuulikupargi valdajal tagada tuuleturbiinide korrasoleku pidev monitooring ning hoolduste toimimine vastavalt konkreetselt paigaldatavate tuulikute tehnilistele 17/82 Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvalik. PlanS § 106 kohased arvamused ning valla seisukoht. Arvamus Valla seisukoht on garanteeritud õrna loodusega alal selle sattumine pinnasesse tingimustele. Tänapäevastes tuulikutes on kasutusel mitmed monitooringusüsteemid ja sealtkaudu põhjavette? ning lekete ennetussüsteemid. Tuuliku ohutu opereerimise sh hoolduse tagab seadme juhendi järgne hooldus ja korrashoid. Õlivahetus on tavapärane protsess mille jaoks on igal tuuliku tootjal juhised. Tuulikute hooldustöid viivad läbi sertifitseeritud/koolitatud inimesed. Selgitame ka, et üldjuhul ei toimu tuulikute õlivahetus iga aastaselt. Eestis olemasolevate tuulikute puhul toimub õlivahetus olenevalt tuuliku tüübist u 1 kord 5 aasta jooksul, uuemate tuulikute puhul on õlivahetus veelgi harvem. Õlivahetuse ajal kasutatakse alati ka ettevaatusmeetmeid (nt ümber tuuliku torni paigaldatav krae) vältimaks õli sattumist keskkonda. 11. Ande Maidla, 05.05.23 1. Mitte lubada püstitada tuulikuid eluhoonetele lähemale kui 1,5 Nii Eesti kui Euroopa Liit on deklareerinud taastuvenergia tootmise tõstmise vajadust. km. Kaaluda võimalust suurendada tuulikute kaugust Kahjuks ei esine Eestis piisavalt tööstusalasid kuhu tuuleparke oleks võimalik rajada eluhoonetest 2 kilomeetrini, et minimeerida kaasnevaid ning taastuvenergia eesmärkide täitmiseks on vajalik leida tuuleparkide rajamiseks negatiivseid mõjusid püsielanikele – müra, varjutus jms. maad hetkel looduslikus seisundis alades. Alasid, mis paikneksid võimalikult kaugel elamualadest, aga samas ei paikneks ka kõrge ökoloogilise väärtusega aladel, on Avalikule väljapanekule saadetud eelnõus on sätestatud 1 -1,5 võrdlemisi vähe. Suurte tuuleparkidega kaasneb teatud häiringuid (müra, varjutus, km laiune kooskõlastustingimustega ala, kuhu võib püstitada maastiku muutus). Olemasolevates tuuleparkides tehtud müra mõõtmiste ning tuulikuid, kui saavutatakse kokkulepe eluhoonete omanikega. kavandatavate tuuleparkide müra modelleeringute kohaselt on tuulikute rajamisel 1 Avalikus planeerimismenetluses ei tohi lubada varjatud tehinguid km kaugusel elamutest on tagatud, et müratase jääb alla 40dB, mis on rangeim planeeringust huvitatud isiku ja mõjutatud isikute vahel. tööstusmüra väärtus elamualade osas. Samuti ei ole sellisel kaugusel oodata Üksikisiku eesmärk lühiajalise kasu saamiseks ei saa kaaluda üle elamualadel olulist varjutustaset. teiste isikute huve, kelle elukeskkond selle tõttu halveneb – müra Planeeringu asukoha eelvaliku osa seletuskirjas ptk 3.2.1 on: „Eriplaneeringu detailse valjeneb, varjutuse võimalik teke/suurenemine, visuaalse lahenduse koostamisel tuleb määrata eespool loetletud ehitiste asukoht ja täpsed häiringu suurenemine seoses tuuliku liikumisega eluhoonetele tingimused ehitamiseks. Tuulepark rajada ühe tootmisseadmena võimalikult lähemale, mõju kinnisvarale jms. Selles suhtes on väga oluline kompaktne ja efektiivne arvestades tuulikute miinimumkaugusi üksteisest ning säilitada iga tuuliku maksimaalne võimalik kaugus eluhoonetest, võimalikult kaugele elamutest ja ühiskondlikest hoonetest.“ et tagada kõikide piirkonnas elavate inimeste jätkuv heaolu Lääne-Nigula vallas ja et säiliks uute inimeste tahe piirkonda 18/82 Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvalik. PlanS § 106 kohased arvamused ning valla seisukoht. Arvamus Valla seisukoht elama asuda (teadaolevalt on vähemalt üks Ristile elama asuda Planeeringu eelnõus on seatud täiendavalt nõue tuuliku tegemisel elamule lähemale soovinud isik sellest plaanist tuulepargi planeeringu jätkumise kui 1,5 km vastava elamu omaniku kooskõlastuse saamiseks. Sellise nõudega on tõttu loobunud). elamu omanikul võimalik tagada veelgi madalam müratase ja/või varjutuse vältimine. Ala vähendamisel kahe kilomeetrini on oht, et eelvaliku ala jääb liigselt väikseks ning ei võimalda soovitud mahus tuuleparki rajada seoses kohapõhiste keskkonnapiirangutega. Selgituseks – detailse osa koostamisel määratakse tuulikute asukohad arvestades täiendavate uuringute alusel saadavat sisendit looduskeskkonnast. Eespool toodud nõuded tagavad, et detailse osa koostamisel tehtaks parim planeeringulahendus, mis tagab nii efektiivsuse, kompaktsuse ja piisava kauguse hoonetest. 2. Mitte lubada varjutust eluhoonetele. Kuna varjutuse kestus on Eestis puudub varjutuse osas normdokument. Saksa on teadaolevalt ainukene riik, seaduses reguleerimata, on siin volikogul otsustusõigus, millises millel on standardist tulenev selge normväärtus (ilma päikespaiste reaalset kestvust ulatuses varjutust eluhoonetele lubada. arvestamata ehk halvim arvutusliku metoodikaga arvutades 30 h/a ja max 30 min/päevas või lokaalseid kliimaandmeid arvestades 8 h/a). Belgia, Kanada, Iirimaa jt Varjutus on üks olulistest tuulikutega kaasnevatest negatiivsetest kasutavad Saksa juhendit. Rootsi ja Taani soovituslik tase on kliimat arvestava mõjudest, mis mõjub inimestele vaimselt laastavalt. metoodikaga arvutades vastavalt 8 ja 10 h. Soomes ametlikku juhist ei ole, Tuulikud tuleks planeerida selliselt, et eluhooned ja nende mõjuhindamise praktikas kasutatakse halvima arvutusliku kohast 30 h/a ja max 30 lähiümbrus, kus inimesed viibivad pikemat aega, ei jääks min/päevas. Saksamaa ja Taani normid ei ole ranguselt oluliselt erinevad – varjutuse alasse. Kui varjutuse vältimine ei ole mingil põhjusel arvutusmetoodika on erinev. siiski võimalik, tuleb kaaluda tuulikute töö seiskamist varjutuse Asukoha valiku eelnõud täiendatakse selliselt, et kliimat arvestava metoodikaga tekkimise ajaks, vähendada tuulikute kõrgust piirkonnas jms. arvutades on suurim lubatud varjutuse aeg kuni kaks tundi aastas. Täiendavalt lisatakse eelnõusse, et detailses osas tuleb koos Transpordiametiga selgitada, kuidas viia punaste plinkivate tulede mõju miinimumi, et oleks tagatud lennuohutus ja et inimesed näeks neid minimaalselt. 19/82 Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvalik. PlanS § 106 kohased arvamused ning valla seisukoht. Arvamus Valla seisukoht 3. Kõrgemate kui 250 m tuulikute püstitamisel tuleks kehtestada Tulenevalt esitatud arvamustest laiendatakse tuulepargi vaba ala puhvertsoon tuulepargi ümber minimaalselt 7 km laiune puhvertsoon, kuhu ei kümnele kilomeetrile. Kohtades, kus planeeritud tuulepargi ja valla piiri vahe on saaks rajada uusi tuuleparke. Puhvertsoon on vajalik selleks, et väiksem kui 10 km, laieneb puhvertsoon valla piirini. inimesed ei jääks elama tuuleparkide olulisse mõjupiirkonda – kõrgemate kui 250 m tuulikute puhul on see 3 km e summaarselt 6 km, kumuleeruvate mõjude leevendamiseks peaks puhvertsooniks olema vähemalt 7-8 km (seegi ei pruugi olla suurte tuuleparkide puhul piisav kaugus). Praeguses eelnõus on kehtestatud puhvertsooniks 5 km, mis jätab kõrgemate kui 250 m kõrguste tuulikute korral eluhooned 1 km ulatuses mitme tuulepargi olulisse mõjupiirkonda, kui piirkonda peaks lisanduma uusi arendusi, mida praeguses rohepöördebuumis ei saa välistada. Kuna müra kandub peamiselt tuule suunas, siis tuuleparkide keskel elavatel inimestel ei tekigi sellisel juhul olukorda, kus poleks müra – kust iganes tuul puhub, müra on kogu aeg kuulda ja see ei oleks enam normaalne elukeskkond! 4. Palun selgitada, kuidas arvestatakse eluruumi omanikule Kui eluruum jääb mitme tuulepargi mõjualasse, siis makstakse keskkonnahäiringu keskkonnahäiringu tasu juhul kui eluhoone jääb mitme tuulepargi tasu kõigi mõjualasse jäävate tuuleparkide eest lähtuvalt nende võimsusest. Vastav mõjupiirkonda – kuni 250 m tuulikute puhul 2 km ja kõrgemate regulatsioon on määratud keskkonnatasu seaduses. kui 250 m 3 km? Maismaal paikneva tuuleelektrijaama tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu määratakse vahemikus 0,7 kuni 1 protsenti järgmise kahe näitaja korrutisest: 1) tuuleelektrijaama kvartalis toodetud elektrienergia kogus megavatt-tundides, kuid mitte vähem kui 70 protsenti tuuleelektrijaama nimivõimsusest korrutatuna 750-ga; 20/82 Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvalik. PlanS § 106 kohased arvamused ning valla seisukoht. Arvamus Valla seisukoht 2) vastava kvartali Eesti hinnapiirkonna järgmise päeva turu elektrienergia aritmeetiline keskmine börsihind. Kohaliku omavalitsuse üksusele laekunud maismaal paikneva tuuleelektrijaama tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasust 50 protsenti maksab kohaliku omavalitsuse üksus maismaa tuulepargi mõjualas asuvate eluruumide omanikele tasu. Maismaa tuulepargi mõjuala käesoleva seaduse tähenduses on Eesti Vabariigi piirkond, mis ulatub kuni 250 meetri kõrguse tuuleelektrijaama puhul kahe kilomeetri ja 250-meetrise ning kõrgema tuuleelektrijaama puhul kolme kilomeetri kauguseni tuuleelektrijaama lähima torni keskpunktist. Kui vastavalt kas kahe või kolme kilomeetri kauguseni tuuleelektrijaama lähima torni keskpunktist ulatuv piirjoon läbib kinnistut, ulatub mõjuala kinnisasja kaugeima piirini. Elukohaga seotud tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu maksimaalne suurus eluruumi kohta on kalendriaastas vastava aasta kuue kuu Eesti töötasu alammäär. 5. Kuidas kompenseeritakse eluruumi omanikele hoonete Keskkonnatasude seaduse redaktsioonis, mis kehtib alates 01.07.2023, on ette helipidavuse suurendamiseks tehtavad kulud, kui tuulepargist nähtud tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu kandmine 50% ulatuses kohaliku lähtuv müra kostub eluruumidesse ja häirib inimeste omavalitsuse üksuse poolt maismaa tuulepargi mõjualas asuvate eluruumide igapäevaelu? Piirkonnas on omanikele. Olenevalt tuuliku kõrgusest, kas see on madalam kui 250 m või kõrgem kui 250 m, on mõjuala vastavalt kahe või kolme kilomeetri sisse jäävad kinnistud. palju vanu puitelamuid, millede helipidavus on küsitav ja Kohalik omavalitsus saab teist 50-t protsenti kasutada vastavalt oma vajadustele, ka võrreldamatu praegusel ajal ehitatavate hoonete helipidavusega. seda saab suunata kohaliku elu parendamiseks. Häiringute tasu kasutamine ei ole Palun näha ette konkreetsed kompensatsioonimeetmed ja seaduses reguleeritud ja tasu parim kasutus on jäätud iga tasu saaja enda otsustada. vastutused ning lisada see osa planeerimisdokumentidesse. Kuna on tegu häiringute kompenseerimiseks kehtestatud tasuga, siis eeldatavalt võiks selle rakendamine olla just häiringute vähendamisele suunatud tegevuste tarvis. Selgitame täiendavalt, et asukohavaliku KSH koostamisel tehtud indikatiivse mürahinnangu alusel ei ole oodata müra öise sihtväärtuse ületamist ühelgi elamualal. 21/82 Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvalik. PlanS § 106 kohased arvamused ning valla seisukoht. Arvamus Valla seisukoht 6. Piirsalus on väga halb mobiilandmeside ja internet, sest jääb Planeeringu asukoha eelvaliku osa seletuskirjas ptk 3.21 on: „Tuulepargi detailse ümbritsevat mobiilsidemastide mõjupiirkonna äärealadele lahenduse koostamisel tuleb teha koostööd Kaitseministeeriumi, Transpordiameti, (esineb ka täielikke nn leviauke). Olen ise suures osas Siseministeeriumi Infotehnoloogia- ja Arenduskeskusega ning sidevõrkude kodukontorist töötav inimene ja sideprobleemid on igapäevaselt operaatoritega selgitamaks tuulepargi rajamisega kaasneda võivaid võimalikke tuntavad. Sellest lähtuvalt teen ettepaneku kohustada mõjusid radaritele ning televisiooni- ja sideteenustele. Teemavaldkonda tuleb lisatingimusena planeeringu kehtestamisel planeeringust detailse lahenduse KSHs käsitleda.“ Lisame sinna järgmise selgitava lause: „Kui huvitatud isikut välja ehitama kiire interneti püsiühendus planeeritav tuulepark halvendab mobiili- ja internetiühendust, siis seada tingimused kinnistuteni, mis jäävad planeeringuala olulisse mõjupiirkonda, kaasaegse mobiilside tagamiseks, hetkeolukord tuleb fikseerida detailse osa kelle sidekvaliteet halveneb ja kes selleks soovi avaldavad. Senini koostamisel.“ Lisaks määratakse täiendavaks kaasatavaks TTJA. ei ole riiklike programmidega leitud Läänemaale kiire interneti väljaehitajat. Praegu on võimalus arendajal üles näidata head tahet ja anda midagi kogukonnale tagasi, mitte ainult hävitades nende traditsioonilist elukeskkonda. 7. Piirsalu küla jääb valdavate edelatuulte alla ja piirkond saab Selgitame, et müranorm peab olema tuulepargi rajamise korral elamualadel tagatud enim mõjutatud tuulepargist lähtuvast mürast. Teen ettepaneku ja antud planeeringuala paiknemise korral ei ole müra modelleeringust tulenevalt vähendada tuulikute kõrgust ja võimsust ja/või suurendada alust hinnata, et esineksid probleemid selle täitmisega. Selgitame, et KSH müra minimaalset kaugust eluhoonetest minimaalselt 2 kilomeetrini modelleeringus ongi arvestatud, et müranorm oleks tagatud igal ajahetkel. Reaalselt tuulikupargi idaküljel (Risti-Piirsalu-Kuijõe maanteest vasakule kehtib norm põhimõttel, et see peab olema täidetud vastavalt öise perioodi keskmise jääval alal), vältimaks halbade ilmastikutingimuste koosmõjul väärtusena. piirnorme ületava müra võimalikku kandumist eluhooneteni. Selgitame, et müranormide määramine ei ole kohaliku omavalitsuse pädevuses. Tuulikupargist lähtuva müra piirnormiks elamualadele Müra normväärtused on määratud välisterritooriumil vastavalt keskkonnaministri kehtestada 35 dB. määrusega ja siseruumides sotsiaalministri määrusega. Normväärtuste täitmine müratundlikel aladel on kõigile müraallika valdajatele kohustuslik. 12. Lea Lai, Kertu Reimann, Marje Viigipuu 22/82 Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvalik. PlanS § 106 kohased arvamused ning valla seisukoht. Arvamus Valla seisukoht Kehtestada tuulikute minimaalseks kauguseks eluhoonetest 2 km Nii Eesti kui Euroopa Liit on deklareerinud taastuvenergia tootmise tõstmise vajadust. ilma läbirääkimistingimuseta, täiendava Kahjuks ei esine Eestis piisavalt tööstusalasid kuhu tuuleparke oleks võimalik rajada kooskõlastustingimustega ala eemaldada joonistelt. ning taastuvenergia eesmärkide täitmiseks on vajalik leida tuuleparkide rajamiseks maad hetkel looduslikus seisundis alades. Alasid, mis paikneksid võimalikult kaugel Põhjendus: elamualadest, aga samas ei paikneks ka kõrge ökoloogilise väärtusega aladel, on Planeeringulahendusest lähtuvalt võimaldab selline kaugus võrdlemisi vähe. Suurte tuuleparkidega kaasneb teatud häiringuid (müra, varjutus, kavandada tuulikupargi võimalikult kompaktsena ja võimalikult maastiku muutus). Olemasolevates tuuleparkides tehtud müra mõõtmiste ning kaugele elamutest ja ühiskondlikest hoonetest nagu volikogu kavandatavate tuuleparkide müra modelleeringute kohaselt on tuulikute rajamisel 1 otsuse eelnõus on kavandatud. Avalikus planeerimisprotsessis ei km kaugusel elamutest on tagatud, et müratase jääb alla 40dB, mis on rangeim saa olla planeerimismenetluse väliseid kokkuleppeid, kus raha tööstusmüra väärtus elamualade osas. Samuti ei ole sellisel kaugusel oodata eest ostetakse inimestelt tuulikute püstitamise lubasid elamualadel olulist varjutustaset. elukeskkonna rikkumise hinnaga ehk sisuliselt pakutakse Planeeringu asukoha eelvaliku osa seletuskirjas ptk 3.2.1 on: „Eriplaneeringu detailse altkäemaksu riigiettevõtte poolt. lahenduse koostamisel tuleb määrata eespool loetletud ehitiste asukoht ja täpsed Tuulikute müra sõltub kaugusest. Nende müra on spetsiifiline – tingimused ehitamiseks. Tuulepark rajada ühe tootmisseadmena võimalikult valjeneb tuule kiiruse tõustes ja sel on teatav vihisev rütm - kompaktne ja efektiivne arvestades tuulikute miinimumkaugusi üksteisest ning tuulikute müra on häiriv monotoonne müra. Kuna küla ja võimalikult kaugele elamutest ja ühiskondlikest hoonetest.“ elamuala (sh hajali asuvad elamud) jääb lagedate põldude taha Planeeringu eelnõus on seatud täiendavalt nõue tuuliku tegemisel elamule lähemale ning metsaraie on jätkuv, siis puudub praktiliselt igasugune kui 1,5 km vastava elamu omaniku kooskõlastuse saamiseks. Sellise nõudega on looduslik puhvertsoon Piirsalu küla elanike elukeskkonna jaoks nii elamu omanikul võimalik tagada veelgi madalam müratase ja/või varjutuse vältimine. tuule kui müra takistusena. Ala vähendamisel kahe kilomeetrini on oht, et eelvaliku ala jääb liigselt väikseks ning Müra vähendamiseks puuduvad efektiivsed vahendid - ainus ei võimalda soovitud mahus tuuleparki rajada seoses kohapõhiste efektiivne võimalus müra vähendamiseks on müraallika viimine keskkonnapiirangutega. Selgituseks – detailse osa koostamisel määratakse tuulikute võimalikult kaugele inimasustusest, sest mets kui müra vähendav asukohad arvestades täiendavate uuringute alusel saadavat sisendit argument, ei ole tõhus, kuna töötab ainult juhul, kui mets oli-on- looduskeskkonnast. ja-jääb ja metsa tihedus on selline, et sellest läbi ei näe. Sügistalvisel perioodil, kui puud on raagus, on metsa helisiduv võime vähenenud, samuti muudavad olukorda raied, mis 23/82 Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvalik. PlanS § 106 kohased arvamused ning valla seisukoht. Arvamus Valla seisukoht muudavad oluliselt heli kandumise tingimusi – tekivad Eespool toodud nõuded tagavad, et detailse osa koostamisel tehtaks parim mürakoridorid, kuhu müra koondub ja kiirelt edasi kandub. planeeringulahendus, mis tagab nii efektiivsuse, kompaktsuse ja piisava kauguse hoonetest. Kogu pargi müra mõju elanikkonna tervisele on kestev. Selgitame ka, et müranorm peab olema tuulepargi rajamise korral elamualadel KSH aruandes on ka viidatud, et 1 km kaugusel ei pruugita tagatud ja antud planeeringuala paiknemise korral ei ole müra modelleeringust saavutada kehtestatud öist müranormi 40 dB, samuti on tulenevalt alust hinnata, et esineksid probleemid selle täitmisega. 1 km kaugusel võib varasemate uuringute käigus Virtsu tuulepargi näitel tuvastatud tuulikutest põhjustatav müra ületada öist sihtväärtust (40 dB) juhul kui tiheda mõõtmistulemustel müranormide ületust alal, kus see peaks paigutusega tuulikud ümbritsevad elamualasid. Antud juhul ei esine elamualasid, mis jääma normide piiridesse. Risti kavandatava tuulepargi idakülg jääksid asukohavaliku alast ümbritsetud. Planeeringuga kehtestatav 10 km jääb valdavate edelatuulte alla, mis tähendab suuremat puhvervööndi nõue välistab ka võimalike teiste tuuleparkidega olulise müra mürareostust just selles alas kuhu jääb ka Piirsalu küla. koosmõju. Kui 2 km tsooni ei soovita rakendada kogu tuulikupargialale, siis kindlasti tuleks see kehtestada tuulikupargi idaküljele (Risti- Kuijõe maanteest vasakule jääva ala osas). Tellida põhjalik sotsiaal-majanduslik uuring, et välja selgitada Eriplaneeringu asukohavaliku otsuse ja selle keskkonnamõju strateegilise hindamise mõju piirkonna elanikele ning nende elukeskkonnale, sh (KSH) koostamisel lähtutakse lähteseisukohtadest ja väljatöötamise kavatsusest interneti, telefoni jm levi osas. (VTK), mis panevad paika hindamisulatuse, sh vajalikud uuringud. Antud juhul lähteseisukohad ja VTK eraldiseisva sotsiaal-majandusliku uuringu läbiviimist ette ei näinud. Planeeringu asukoha eelvaliku osa seletuskirjas ptk 3.21 on: „Tuulepargi detailse lahenduse koostamisel tuleb teha koostööd Kaitseministeeriumi, Transpordiameti, Siseministeeriumi Infotehnoloogia- ja Arenduskeskusega ning sidevõrkude operaatoritega selgitamaks tuulepargi rajamisega kaasneda võivaid võimalikke mõjusid radaritele ning televisiooni- ja sideteenustele. Teemavaldkonda tuleb detailse lahenduse KSHs käsitleda.“ Lisame sinna järgmise selgitava lause: „Kui planeeritav tuulepark halvendab mobiili- ja internetiühendust, siis seada tingimused 24/82 Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvalik. PlanS § 106 kohased arvamused ning valla seisukoht. Arvamus Valla seisukoht kaasaegse mobiilside tagamiseks, hetkeolukord tuleb fikseerida detailse osa koostamisel.“ Lisaks määratakse täiendavaks kaasatavaks TTJA. Kehtestada 7 km laiune puhvertsoon kavandatavale Tulenevalt esitatud arvamustest laiendatakse tuulepargi vaba ala puhvertsoon tuulikupargile Lääne-Nigula valla territooriumile jäävale alale. kümnele kilomeetrile. Kohtades, kus planeeritud tuulepargi ja valla piiri vahe on väiksem kui 10 km, laieneb puhvertsoon valla piirini. Põhjendus: Puhvertsoon on vajalik kaitsmaks kohalikke elanikke uute tuulikuparkide tekkimise eest elamualade ja hajali elamute lähedusse ja jättes elanikud mitmete tuulikuparkide mõjualasse. Kuna planeeringuga kavandatakse 270 m kõrguste tuulikute püstitamine, siis ei ole 5 km laiune puhvertsoon piisav. Ettepanek puhvertsoon 7 km lähtub asjaolust, et tuuleparkide rajamise huvi on meie kodupiirkonda aasta jooksul trastiliselt kasvanud. Tuulikute oluliseks ja domineerivaks mõjualaks loetakse kuni 3 km kaugust eluhoonest 250+ tuuliku tipukõrguste puhul, mille osas toimub ka talumistasu maksmine. 5 km puhvertsooni kehtestamise korral jäävad eluhooned 1 km osas mitme tuulepargi mõjupiirkonda (praegused arengud näitavad, et arendajad ei ole huvitatud madalamate tuulikute püstitamisest) – tekivad kumuleeruvad mõjud mürale-vibratsioonile-varjutusele jms, samuti ei ole seadusandja määranud, kuidas sellisel juhul toimub häiringutasu arvestus – sellise olukorra tekkimine tuleb juba planeeringu koostamisel välistada. Kehtestada maksimaalseks summaarseks aastaseks lubatud Eestis puudub varjutuse osas normdokument. Saksa on teadaolevalt ainukene riik, varjutuseks elamualadel kuni 2 h aastas, varjutust, eriti millel on standardist tulenev selge normväärtus (ilma päikespaiste reaalset kestvust pendeldavat varjutust, mille tekitavad tiivikulabad, eluhoonetele arvestamata ehk halvim arvutusliku metoodikaga arvutades 30 h/a ja max 30 mitte lubada. min/päevas või lokaalseid kliimaandmeid arvestades 8 h/a). Belgia, Kanada, Iirimaa jt 25/82 Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvalik. PlanS § 106 kohased arvamused ning valla seisukoht. Arvamus Valla seisukoht Põhjendus: kasutavad Saksa juhendit. Rootsi ja Taani soovituslik tase on kliimat arvestava metoodikaga arvutades vastavalt 8 ja 10 h. Soomes ametlikku juhist ei ole, Varjutus on üks oluline tuulikute põhjustatud häiringutest, mis mõjuhindamise praktikas kasutatakse halvima arvutusliku kohast 30 h/a ja max 30 tekitab inimestes stressi ja häirib igapäevaelu. Kui on võimalik min/päevas. Saksamaa ja Taani normid ei ole ranguselt oluliselt erinevad – selliseid olukordi vältida juba planeerimisstaadiumis, siis tuleb arvutusmetoodika on erinev. seda kasutada! Kuna seadus seda ei reguleeri ja planeeringus suunav/otsustav osapool on KOV, siis volikogul on sellise otsuse Asukoha valiku eelnõud täiendatakse selliselt, et kliimat arvestava metoodikaga tegemise õigus ja kohustus. Meelevaldne on väide, et tuleb arvutades on suurim lubatud varjutuse aeg elamualadel kuni kaks tundi aastas. lähtuda riikliku normi puudumisel 30 teoreetilisest varjutustunnist. Järgida rangemaid põhjamaade praktikaid, mitte Saksamaa juhisdokumenti. Kehtestada maksimaalseks tuulikute kõrguseks 250 m. Tuuliku suurima lubatud kõrguse muutmine ei ole põhjendatud. Planeeringu algatamise oli eesmärgiks alale teha 17…30 kuni 290 m kõrgust elektrituulikut. Valla Põhjendus: ja huvitatud isiku vahel on tööprotsessi käigus kokku lepitud muuta tuulikute Põhjendus kirjeldatud p.3. Mida madalam tuulik, seda lühem vari suurimaks lubatud arvuks 25 ja suurimaks lubatud kõrguseks 270 m. Eksitav on ja väiksem varjutusala ning lühemate labade poolt tekitatav müra arvamus, et madalam tuulik on keskkonnamõjuliselt alati parem (nt teeb alati vähem on väiksem. Kõrgemate tuulikute puhul suureneb ka tuuliku müra). Arvestama peab, et väiksemad tuulikud on ka väiksema võimsusega ning võimsus ja rootori läbimõõt, mistõttu potentsiaalne seega sama elektrienergia koguse saamiseks tuleb neid rajada rohkem, mis võib keskkonnamõju on suurem. Kõrgema tuuliku puhul on tekitada suuremat keskkonnamõju kui vähem suuremate mõõtmetega tuulikuid. Ka keskkonnaoht mitut pidi suurem, nii õlireostuse, jäätumistõrje, lindudele ja nahkhiirtele avaldatavate mõjude osas ei ole mõjud üheselt kõrgemate müra- ja varjutusreostuse puhul. Samuti linnustiku, sh oht tuulikute puhul halvemad - mõju sõltub suuresti konkreetset ala kasutavate lindude/nahkhiireliikide lennukõrgusest. käsitiivaliste imetajate eludele. Järgida planeeringu dokumendis viidatud Iirimaa kaugusnormi eluhoonetest 10xrootori diameeter. Teostada piirkonna geoloogilised uuringud enne detailset Selgitame, et enne detailse lahenduse koostamist ei ole teada tuulikute asukohad ja planeeringut planeeritavate tuulikute kinnistutel ja teede ning tehnovõrkude alad. Seega ei ole kohane ka (ehitus)geoloogilisi uuringuid planeeritavate teede ja tehnotrasside alal. teostada. Sarnaselt muude objektide kavandamisele on ehitusgeoloogilised uuringud kohane teostada enne ehitusprojekti koostamist, sest need on vajalikud 26/82 Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvalik. PlanS § 106 kohased arvamused ning valla seisukoht. Arvamus Valla seisukoht Põhjendus: ehitusprojekti koostamiseks – sobilike ehituslike lahenduste projekteerimiseks. Eriplaneeringu seletuskirjas on detailse lahenduse etappi kehtestatud tingimus Ala 2 paikneb soisel, savise aluspinnaga alal, kuhu on keeruline ja “Täpsustada tuleb ala hüdrogeoloogilisi tingimusi ning sellest lähtuvalt anda kulukas tuulikuid rajada. Elanikel on vaja teada, mida toob kaasa eksperthinnang hüdrogeoloogiliste mõjude osas, sh kavandada sobilikud leevendus ja endaga suuremahulise tuuletööstuse rajamisega kaasnev – seiremeetmed. Hinnata tuleb mõjusid pinnaveele, sh pinnaveekogudele ja maardlad, mõju elanike ja metsaomanikele, ka neile, kelle maa- pinnaveerežiimile.” Seega detailse lahenduse etappi on juba hüdrogeoloogiliste ala ei jää küll tuulikute alla, kuid on naabruses, taimestikule, tingimuste täpsustamise vajadus alal ette nähtud. salvkaevudele, maa-alustele veesoontele, looduslike veekogude (jõed ja kraavid) säilimine ja mõjud mikrokliimale. Tuuleparkide rajamise vajadus tuleneb vajadusest pidurdada kliimamuutusi. Selleks, et pidurdada kliima soojenemist, on vaja koheselt vähendada inimtekkeliste Kuna juba viiel eelneval aastal on kliima olnud soojem kasvuhoonegaaside atmosfääri paiskamist[1]. tavapärasest, on uuringud kirjeldanud, et tuuletööstusega soojeneb kliima veelgi. Millised mõjud sellega kaasnevad? Kasvuhoonegaaside emissiooni peamiseks allikaks on fossiilsete kütuste tootmine, töötlemine ja põletamine ning energia tootmine. Tuuleparkide rajamine elektrienergia tootmiseks tähendab taastuvatel energiaallikatel põhineva elektrienergia tootmise osakaalu suurendamist, mis loob eeldused fossiilsete kütuste põletamisel eralduvate kasvuhoonegaaside vähendamiseks omades seeläbi potentsiaalset positiivset mõju kliimamuutuste pidurdamisele. [1] IPCC, 2021: Summary for Policymakers. In: Climate Change 2021: The Physical Science Basis. Contribution of Working Group I to the Sixth Assessment Report of the Intergovernmental Panel on Climate Change Teostada planeeringualale jäävate veekogude veekvaliteedi seire, Selgitame, et käeoleval ajal koostatav eriplaneeringu asukohavaliku etapp ei ole et tuvastada hilisem võimalik veekvaliteedi muutus. täpsusastmelt võrreldav Sopi-Tootsi tuulepargi teemaplaneeringuga, vaid Pärnu maakonnaplaneeringu tuuleenergeetika teemaplaneeringuga. Sopi-Tootsi tuulepargi Põhjendus: teemaplaneeringu täpsusastmega planeeringuga sama täpsusastme planeeringuks Nimetatud uuringud on näiteks Sopi-Tootsi tuulepargi kujuneb asukohavaliku etapile järgnev tuulepargi detailse lahenduse planeering. teemaplaneeringus läbi viidud. Võrreldavate dokumentide täpsusastme erisusest tuleneb ka asjaolu, et eriplaneeringu asukoha eelvaliku tasandil ei ole asjakohane ühegi veekogu veekvaliteedi analüüsi teostamine. Veekvaliteedi seire vajadus sõltub tuulepargi 27/82 Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvalik. PlanS § 106 kohased arvamused ning valla seisukoht. Arvamus Valla seisukoht detailsest lahendusest. Juhul kui detailses lahenduses nähakse ette ulatuslik kuivendustegevus ja pinnase- ning sademevee ulatuslik ärajuhtimine (nagu nt Sopi- Tootsi tuulepargi puhul) võib osutuda vajalikuks ka veekogude seisundi hindamine ja hilisema järelseire kavandamine. Planeeringu seletuskirja p 3.12 näeb ette, et detailse lahenduse koostamisel “ Hinnata tuleb mõjusid pinnaveele, sh pinnaveekogudele ja pinnaveerežiimile.” Hinnata tuulikupargi mõju jahindusele. Mõju metsloomadele on käsitletud keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande ptk 4.4. Mitmed metsloomaliiigid võivad olla tuulikute esinemise osas olla tundlikud Põhjendus: ja esineda võib nende arvukuse langust tuulepargi alal ja selle lähialal (metskitse Kavandatav tuulikupargiala on praegu oluline jahipiirkond. puhul nt u 700 m tuulikust) nii tuulepargi ehituse kui töötamise perioodil. Tuulepargi Aulepa uulikupargi kogemustest nähtub, et ulukid kaovad asukohavaliku ala hõlmab märkimisväärse ala Palivere jahipiirkonnast, seega antud ehitustegevuste käigus ning ei naase alale enne 7 a möödumist ja jahipiirkonnale on oodatav mõju negatiivne. Küttimistiheduse statistika alusel on piirkond jääb tulevikus pikaks ajaks jahialast välja – kuidas tegu alla keskmise küttimistihedusega jahipiirkonnaga. Seega laiemalt on oodatav mõjutab see liigikooslust piirkonnas ja millised uued liigid võivad mõju valla jahindusele vähese tähtsusega. Valla olemasolevate tuuleparkide alade piirkonda liikuda? Suurulukite puhul on tõenäoline kadu veelgi jahipiirkonnas ei ole võimalik täheldada olulisi muutusi suurulukite küttimisstatistikas pikemaajalisem, palume uurida. võrreldes tuulepargi rajamise eelset ja järgset olukorda. Kohustada arendajat välja ehitama kiire interneti püsiühendus Planeeringu asukoha eelvaliku osa seletuskirjas ptk 3.21 on: „Tuulepargi detailse kinnistuteni, kus mobiilsidelevi tuulikute püstitamise tõttu lahenduse koostamisel tuleb teha koostööd Kaitseministeeriumi, Transpordiameti, halveneb. Siseministeeriumi Infotehnoloogia- ja Arenduskeskusega ning sidevõrkude operaatoritega selgitamaks tuulepargi rajamisega kaasneda võivaid võimalikke Põhjendus: mõjusid radaritele ning televisiooni- ja sideteenustele. Teemavaldkonda tuleb Juba praegu, ilma tuulikute mõjuta, on Piirsalus väga halb detailse lahenduse KSHs käsitleda.“ Lisame sinna järgmise selgitava lause: „Kui mobiililevi ja internet. KSH aruandest nähtub, et tuulikute planeeritav tuulepark halvendab mobiili- ja internetiühendust, siis seada tingimused püstitamine halvendab olukorda. Kuna muutunud ühiskond kaasaegse mobiilside tagamiseks, hetkeolukord tuleb fikseerida detailse osa (kõrged kütusehinnad, viiruste levik jms) soosib kodust koostamisel.“ Lisaks määratakse täiendavaks kaasatavaks TTJA. töötamist, on maapiirkonna inimestele kvaliteetse interneti olemasolu eluks ja tööks vajalik tarbeteenus. 28/82 Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvalik. PlanS § 106 kohased arvamused ning valla seisukoht. Arvamus Valla seisukoht Lisada KSH aruandesse arvestuslikud/hinnangulised mõjujooned KSH aruandesse lisatakse joonised 2 ja 3 km mõjutsoonide kohta potentsiaalsetest 2 km tuulikutest ja 3 km tuulikutest (keskkonnahäiringu tasu asukohavaliku aladest. Täpne häiringutasu mõjuulatus selgub detailse lahenduse arvestuses mõjupiirkond) mõjuulatuse visualiseerimiseks. koostamisel kui on teada tuulikute asukohad. Tuulepargi ehitusaegset juurdepääsu lisaks Risti-Kuijõe teelt Ptk 3.4 on sätestatud: „Teede asukoha määramisel analüüsida võimalikke erinevaid Valksi teele ja Allika teele mitte lubada kasutada ka Luigu ja asukohtasid ja teekoridoride laiendamisvajadust ning võimalusel mitte kavandada Sooääre teed. ehitusaegset juurdepääsu Risti-Kuijõe teelt Valksi tee ja Allika tee kaudu – antud tee läbib külakeskust ning on ääristatud põlispuudega, väljakujunenud külamiljööd ei Põhjendus: soovita muuta laiaks teekoridoriks“. Samuti lisatakse kohalike teede osas järgnev: Tuulikute rajamine ei tohi pärssida elanike võimalusi igapäevaselt „Juhul, kui otsustatakse kasutada kohalikke valla teid, siis tuleb teekonstruktsioonid tööl, koolis ja lasteaias käia, kasutada kaugemal asuvaid viia sellisesse seisu, et oleks tagatud nõuetele vastav kandevõime ja majadevahelised teenuseid ega rikkuda külateid nii, et neid mööda on väikse lõigud tuleb viia asfaltbetoon katte alla. Lähtuda majandus- ja taristuministri sõiduautoga võimatu aastaringselt liikuda. Kuna vallal ei ole 05.08.2015 määruse nr 106 „Tee projek-teerimise normid“ lisast „Maanteede võimekust teede arendamiseks ja remondiks (kiirel ja kohesel projekteerimisnormid“. taastamisel), sest puuduvad ressursid, ei saa seda lubada. Antud 4 teed läbivad kõik elamute piirkonda. Tööstuspargi rajamine ei tohi muuta vana külamiljööd! Müra modelleerimisel hinnata elamualadel asuvaid hooneid ja Selgitame, et müra KSH aruandes käsitletav müra normtase kehtib eluhoonete nende võimekust kas müra summutada või võimendada – välisterritooriumil (hoone fassaadil). Hinnatakse seega mürataset välisterritooriumil. kivihooned, puitelamud jms. Hinnata võimalust müra Hoone sees kehtivad müratasemed on kehtestatud põhimõttega, mille kohaselt kandumiseks siseruumidesse ja näha ette võimalikud välisterritooriumil normtaseme tagamisel ei esine võimalust siseruumis kehtiva leevendusmeetmed. normtaseme ületamiseks. Ehituslikud meetmed siseruumide normtaseme tagamiseks on asjakohased juhul kui esineb välisterritooriumil kehtivate normtasemete ületamine. KSHsse lisada põhjaliku loomastiku uuringu vajadus – mõju Mõju loomastikule on käsitletud KSH ptk 4.4. Eriplaneeringu detailsele lahendusele (p metsloomadele ja nende liikumisteede ning elualade võimalikule 3.1.) on esitatud rohevõrgustiku uuringu läbiviimise kohustus: “Detailse lahenduse muutumisele. KSH käigus tuleb kaasata ökoloog ja hinnata tuulepargi rajamise mõju rohevõrgustikule sh kaitstavate alade ja elupaikade sidususele. Vajalik on selgitada 29/82 Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvalik. PlanS § 106 kohased arvamused ning valla seisukoht. Arvamus Valla seisukoht välja, kas ala läbib esmatähtsaid ulukite liikumiskoridore või kas alal paikneb ulukite, kahepaiksete või roomajate jaoks olulisi elupaiku. ” Selgitada dokumendis kuidas hinnatakse ja kelle poolt Võimalikku mõju kinnisvara väärtusele on käsitletud KSH ptk 4.13.3. Selgitame, et kompenseeritakse võimalik kinnisvara väärtuse langus? erinevate tööstus- ja infrastruktuuriobjektide kavandamisel tekkida võiva kinnisvara hinna võimaliku muutuse kompenseerimiseks Eestis süsteem puudub. Erinevalt teistest tööstus- ja infrastruktuuriobjektidest on küll tuuleparkide puhul ellu kutsutud riiklik regulatsioon nn tuulikute talumistasu näol kompenseerimaks lähiala elanikele häiringute talumist. Keskkonnatasude seaduse redaktsioonis, mis kehtib alates 01.07.2023, on ette nähtud tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu, mis jaguneb tuulepargi lähiala elanike ja kohaliku omavalitsuse vahel. Kohalik omavalitsus võib saadavat tasu kasutada kohaliku eluolu parandamiseks, mis võib avaldada ka kaudset positiivset mõju piirkonna kinnisvara väärtusele. Ühenduskaablite planeerimisel eelistada varianti: Arvamus võetakse teadmiseks, kuid asukoha eelvaliku staadiumis ei soovita määrata liini ainuvõimalikku lahendust. Eriplaneeringu asukohavalikus on sätestatud, et B-1-ÕL + B-2-MK + B-3-ÕL – trassil B lõik 1 ja 3 õhuliinid (3 lõik ühendusliin peab olema maakaablina Risti aleviku lähialal, kas valitakse trassikoridor samas liinikoridoris ja mastidel kui Harku-Lihula-Sindi liin), lõik 2 A või trassikoridor B otsustatakse edasisel planeerimisel. Otseselt ei ole välistavaid maakaabel. asjaolusid antud asukohta liini kavandamiseks. Asukohavaliku staadiumis ei määrata sundvalduse vajadust, liini asukoht määratakse detailse osa koostamisel. Detailse osa koostamisel tuleb määrata kaabli asukoht, siis on võimalik maaomanikel täiendavalt oma arvamust avaldada (praegu ei ole maaomanikud arvamust avaldanud). Juhul, kui pannakse maakaabel, siis selle mõju ei ole erinev võrreldes teiste maakaablite või torustikega (kaitsevöönd on sarnaselt 1 m); Risti aleviku lähialal avatus maastikul on ühendusliini lubatud teha ainult maakaabliga. Lisada KSH-sse tuulikuparkide mõju inimeste heaolutundele ja KSH I etapi hindamisulatus on määratud KSH väljatöötamise kavatsuses. KSH I etapi piirkonna väärtustamisele elukeskkonnana. aruanne on koostatud lähtuvalt VTKs määratud hindamisulatusest ja seega antud analüüsi KSH I etapi aruandes ei teostata. Analüüsida, kuidas mõjutab tuulikuparkide lähedus eluhoonetele elanike sisserännet piirkonda ja võimalikku eluruumide hülgamist 30/82 Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvalik. PlanS § 106 kohased arvamused ning valla seisukoht. Arvamus Valla seisukoht ja väljarännet seoses elukeskkonna muutustega – Aulepa ja teiste Teadaolevalt ei ole Eestis tuuleparkide lähiala piirkondades eraldi sisse- ja väljarännet varem rajatud tuulikuparkide kogemuste põhjal, arvestades analüüsitud. Antud analüüsiks annab aga kasutada Eesti väikeasulate uuringut käesolevaga kavandatava tuulepargi parameetritega. (https://hendrikson.ee/maps/V%C3%A4ikeasulad-2022/ ). Väikeasulate uuringus on võimalik visualiseeritult näha väikeasulate rahvastikuprotsesse. Kõrvutades Eestis paiknevate tuuleparkide asukohti rahvastikuprotsessidega, siis ei esine nähtavat seost rahvaarvu languse ja tuulepargi rajamisega asumisse. Kohalikule omavalitsusele laekuv keskkonnahäiringu tasu Planeerimisseaduse kohaselt ei ole võimalik sellise lepingu nõudmine/sätestamine kasutada ainult nende piirkondade arendamiseks, mis on planeeringuga. Eestis on keskkonnatasude seaduse redaktsioonis, mis kehtib alates kavandatava tuulikupargi mõjualas. 01.07.2023, ette nähtud tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu kandmine kohaliku omavalitsuse üksuse poolt maismaa tuulepargi mõjualas elavatele Põhjendus: füüsilistele isikutele. See on riigi poolt seadusega määratud keskkonnahäiringu Kuna antud piirkonnad saavad enim mõjutatud nii hüvitamise tasu maksmise kohustus, mis kehtib kogu Eestis ja olenemata arendajast ehitusperioodil kui tulevikus ja elukeskkonna väärtus võrreldes ning kohalikust omavalitsusest. hetkeseisuga langeb, tuleb panustada nendesse piirkondadesse, Soovitud põhimõtet on võimalik rakendada järgmistes otsustes, kui raha laekumine et vältida nende hääbumist ja tagada jätkusuutlikkus. kavandatakse eelarvesse. KSHsse lisada planeeringualale jäävate maaüksuste nimekiri, Selgitame, et planeeringualaks on kogu Lääne-Nigula vald. Planeeringu asukoha võttes aluseks Tootsi ja Suursoo ala tuulepargi eelvalikule järgneb detailse osa koostamine, mille käigus toimub samuti maaüksuste, teemaplaneeringu. Iga kinnistuomanik, sh suvila, metsa- ja millele kavandatakse ehitisi, omanike kaasamine. Planeeringu eelnõusse lisatakse põllumaaomanik, peab saama ühese informatsiooni, kas tema järgnev nõue: „Detailse osa koostamisse tuleb kaasata kõik maaomanikud, kelle maaüksused jäävad planeeringualasse ja peavad olema kaasatud maad jäävad planeeritava tuuliku hoonestusalast (tuuliku laba projektsioon planeerimisprotsessi. maapinnal igas võimalikus asendis peab jääma hoonestusalale) ühe kilomeetri ulatusse. Detailse osa koostamisse tuleb kaasata kõik maaomanikud, kelle maadele ulatub tuulepargi toimimiseks vajalik taristu või selle ehitise valmimise järgne kaitsevöönd.“ Lisada KSHsse tingimus, et ebasoodsate tuuletingimuste korral Selgitame, et müranorm peab olema tagatud ja antud planeeringuala paiknemise (peamine tuulesuund edelast), vähendada tuulikute võimsust või korral ei ole müra modelleeringust tulenevalt alust hinnata, et esineksid probleemid selle täitmisega ükskõik milliste tuuletingimuste korral. Normtaseme täitmisega 1 km 31/82 Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvalik. PlanS § 106 kohased arvamused ning valla seisukoht. Arvamus Valla seisukoht paigutada sellel suunal asuvad tuulikud eluruumidest kaugemale kaugusel tuulikutest võib esineda probleeme tuulepargi lahenduste puhul, kus kui 2 km, et tagada nõutud müranorm igal ajahetkel. tuulikud jäävad ümbritsema elamuid. Antud juhul sellist olukorda ei teki. Selgitame, et KSH müra modelleeringus ongi arvestatud, et müranorm oleks tagatud igal ajahetkel. Reaalselt kehtib norm põhimõttel, et see peab olema täidetud vastavalt öise perioodi keskmise väärtusena. Müranormtasemed ja põhimõtted, mille alusel hinnatakse normtasemete täitmist on kehtestatud keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 “Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid”. Seega ei kuulu nende kehtestamise õigus KSH koostaja või kohaliku omavalitsuse pädevusse. KSHsse lisada arvestuslik keskonnahäiringutasude kalkulatsioon Kuna kalkulatsiooni aluseks on vajalik teada tuulikute täpset asukohta ja võimsus, erinevate tuuliku-kõrguste, ja -kauguste korral, võttes aluseks mida aga praeguses planeeringu etapis ei ole määratud, siis ei ole võimalik teha 2023 I kvartali andmed ja arvestuslikud tootlused (imiteerimaks täpset analüüsi. On võimalik teha hüpoteetiline näitlik analüüs. Kuna sellise rahalise olukorda, kui meil oleks hetkel töösolev tuulepark). analüüsi käsitlemine ei ole otseselt KSH hindamisulatusse kuuluv teema, siis KSH aruandes seda ei esitata. Allpool on näide kahe erineva elektrihinnaga kolmest Põhjendus: võimalikust tuulikute paigutuse stsenaariumist lähtuvalt arvutused. Arvutuste aluseks Annab indikatsiooni otsustajatele ja lähipiirkonna elanikele, on tootlikkuse andmed Enefit Greenilt. Stsenaariumites on erineval kaugusel olevad milliseks võiks kujuneda tuleviks saadav keskkonnahäiringu tasu tuulikud, kaugusest lähtuvalt muutub ka tuulikute arv. Esitatu on üks paljudest – tasu saajad KOV ja eluruumi omanik. võimalikest lahendustest, täpne elamute arv ja seega ka keskkonnatasu summa sõltub tuulikute täpsest paigutusest. 32/82 Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvalik. PlanS § 106 kohased arvamused ning valla seisukoht. 33/82 Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvalik. PlanS § 106 kohased arvamused ning valla seisukoht. Arvamus Valla seisukoht Vähendada tuulikute arvu maksimaalselt 21 tuulikuni. Tuulepargi rajamise parameetrite muutmine ei ole põhjendatud. Planeeringu algatamise oli eesmärgiks ca 2500 ha suurusega alale teha 17…30 kuni 290 m kõrgust Põhjendus: elektrituulikut. Valla ja huvitatud isiku vahel on tööprotsessi käigus kokku lepitud Väiksem keskkonnakahju ja -mõju inimestele, loomadele, muuta tuulikute suurimaks lubatud arvuks 25 ja suurimaks lubatud kõrguseks 270 m. lindudele, putukatele – annab suurema võimaluse muuta Elanike häiringute minimaliseerimiseks on ptk 3.2.1 sätestatud: „Eriplaneeringu tuulikute asukohti planeeringualal, et minimeerida mõjusid ning detailse lahenduse koostamisel tuleb määrata eespool loetletud ehitiste asukoht ja tagada tuulepargi kompaktsus. täpsed tingimused ehitamiseks. Tuulepark rajada ühe tootmisseadmena võimalikult kompaktne ja efektiivne arvestades tuulikute miinimumkaugusi üksteisest ning võimalikult kaugele elamutest ja ühiskondlikest hoonetest.“ Planeeringu eelnõus on seatud täiendavalt nõue tuuliku tegemisel elamule lähemale kui 1,5 km vastava elamu omaniku kooskõlastuse saamiseks. Eespool nimetatud tingimustega on elanike häiringud viidud miinimumi. Mõnes omavalitsuses, nt Põltsamaa valla eriplaneeringu lähteseisukohad ja selle tööversioon, võimaldatakse asukoha eelvaliku ala 750 m kaugusele, Lääne-Nigula vallas on tagatud, et lähemale kui 1500 m ei ole võimalik tuulikuga ilma elaniku nõusolekuta tulla. Keskkonnaandmete kogumise protsess peab olema avatud ja Keskkonnaandmed on avalikud arvestades looduskaitseseaduses esitatud erandeid. avalik. Keskkonnaandmete kogumise protsess lähtub vastava erialaeksperdi erialastest teadmistest ning teatud juhtudel vastavast standardist või juhendmaterjalist. Teostatavad uuringud publitseerida rahvusvahelises teaduskirjanduses, et tagada uuringute kõrgem kvaliteet ja Arvestades, et antud juhul on tegu ühe (rahvusvahelises mõistes keskmise suurusega) rahvusvaheline kättesaadavus, mis annab võimaluse teha tuulepargi kavandamisega, siis tõenäoliselt puudub oluline uudsus teadusartiklite kaalutletud otsuseid tulevikus. kirjutamiseks. Samuti ei saa planeeringus seada kohustust uuringute läbiviijatele teadusartiklite kirjutamiseks. Tagamaks keskkonnakaalutluste arvestamine tuulepargi planeeringutes on ette nähtud kahe astmeline planeerimise ja mõjude hindamise protsess, mida antud eriplaneeringu koostamisel ka järgitakse. 34/82 Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvalik. PlanS § 106 kohased arvamused ning valla seisukoht. Arvamus Valla seisukoht Tuulepargi sisesed elektriliinid rajada maakaablitena, mitte Planeeringu seletuskirja ptk 3.2.1 täiendatakse selliselt, et tuulepargi sisesed õhuliinidena, vältimaks lindude hukkumist elektriliinides. elektriühendused tehtaks maakaabliga. Linnustikku käsitlevas uuringus käsitleda mõju putukatele, sh Selgitame, et metsa kahjurputukatest toituvad valdavalt metsarindes elutsevad ja kahjurputukatele, et selgitada välja, millised mõjud kaasnevad toituvad linnuliigid nagu seda on erinevad rähnid. Selliseid linnuliike ei peeta üldjuhul metsala, aiandusele ja põllumajandusele (sh mahepõllundusele) tuuliku häiringute suhtes tundlikeks. Samuti jääb nende tavapärane lennukõrgus kui väheneb kahjurputukatest toituv linnustik. madalam kui tuuliku labade ulatus. Detailse lahenduse koostamise raames on ette nähtud haudelinnustiku inventuur, mille raames kaardistatakse ka võimalikud Põhjendus: Piirkonnas on suured metsanduse ja põllumajanduse kaitsealuste rähniliikide elupaigad. Kaitsealuste liikide elupaikade kahjustamist tuleb alad. Käesoleval perioodil on selgunud, millised mõjud on vältida. Seega ei ole oodata olulist mõju kahjurputukate arvukusele kavandatava kahjurputukate populatsiooni suurenemisel olnud metsale, tuulepargi alal. Selgitame lisaks, et Eestis käesoleval ajal probleemiks saanud kuuse- teema vajab põhjalikumat uurimist. kooreüraski aktiivset levikut seostatakse kliimamuutustega. Pikad ja soojad suved ning sellega kaasnevad põuaperioodid, samuti tormituuled on kaasa aidanud mitmete üraskiliikide ulatuslikumale levikule ning nende poolt tekitatud kahjudele kogu Euroopa metsades. Tuulepargi kavandamise vajadus tuleneb vajadusest vähendada kasvuhoonegaaside heidet pidurdamaks kliimamuutusi ja nendega kaasnevaid mõjusid. Kaasamisprotsessi käigus esitas Kaja Rüütel küsimuse: 6) Kuidas Teadaolevalt puuduvad Eestis reeglid ja kohtulahendid võimalike tervisekahjude tagab arendaja tuulikute mõjust tekkinud tervisekahjude hüvitamise osas seoses tuuleparkide vm tööstus- ja infrastruktuuriobjektidega. Kui hüvitamise kohalikele elanikele sh neile, kes ei ole nn otseses isik leiab, et rajatud tuuleelektrijaam on kahjustanud tema tervist on tal võimalus mõjualas? Vibratsioon, madalsagedushelidest, helist, varjutusest pöörduda elektrijaama käitaja poole. vms põhjustatud tervisehäired? Keskkonnatasude seaduse redaktsioonis, mis kehtib alates 01.07.2023, on ette KOV vastus: 6) Eestis kehtib tuuliku keskkonnahäiringu tasu nähtud tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu kandmine 50% ulatuses kohaliku maksmise kohustus. Arendaja jälgib tasu maksmisel kehtivat omavalitsuse üksuse poolt maismaa tuulepargi mõjualas asuvate eluruumide seadusandlust. omanikele. Olenevalt tuuliku kõrgusest, kas see on madalam kui 250 m või kõrgem kui 250 m, on mõjuala vastavalt kahe või kolme kilomeetri sisse jäävad kinnistud. Vastuväide: Keskkonnahäiringu tasu ei ole ette nähtud Kohalik omavalitsus saab teist 50-t protsenti kasutada vastavalt oma vajadustele, ka tervisekahjude jms hüvitamiseks, vaid tasu keskonnahäiringu seda saab suunata kohaliku elu parendamiseks. See on riigi poolt seadusega talumise eest! Mõjude leevendamise ja hüvitamise mehhanismid 35/82 Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvalik. PlanS § 106 kohased arvamused ning valla seisukoht. Arvamus Valla seisukoht tuleb eraldi välja töötada ja selgitada, kelle poolt need kuuluvad määratud keskkonnahäiringu hüvitamise tasu maksmise kohustus, mis kehtib kogu korvamisele. Palun vastata õigesti Kaja Rüütli küsimusele. Eestis ja olenemata arendajast ning kohalikust omavalitsusest. Selgitame, et antud planeeringu koostamisel on tehtud koostööd erinevate riigiasutustega, muu hulgas on Terviseamet kui rahvatervise kaitsega tegelev ametiasutus, kooskõlastanud planeeringu eelvaliku otsuse eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruande ilma nendes puudusi leidmata. Selgitame ka, et keskkonnaministeerium on müra käsitlevate regulatsioonide väljatöötamisel (sh müra normtasemete määramisel) lähtunud ka Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) väljatöötatud soovitustest ning normtasemed on seatud inimese tervise kaitseks. Samuti kehtivad Eestis vibratsiooni normtasemed just inimese tervise kaitse seisukohalt lähtuvalt. Varjutuse osas on KSH aruandes välja toodud parim rahvusvaheline teadmine varjutuse häiringutaseme osas ning kohalik omavalitus on planeeringus ette näinud sellest rangemate väärtuste tagamise nõude tuulepargi rajamisel. KSH aruande ja planeeringu koostamisel on lähtutud eeldusest, et inimese tervise kaitseks kehtestatud normtasemete järgimisel ei ole oodata ka olulist tervisemõju. KSH aruande kohaste hinnangute alusel on asukohavaliku alale võimalik rajada soovitud suurusega tuulepark ilma müra ja vibratsiooni normtasemeid ja soovitatavaid varjutustasemeid ületamata. Lisada KSH-sse tuulepargi arendaja vastutust käsitlev peatükk Kehtivate õigusaktide kohane käitumine ja vastutus on tuulepargi tegijal sõltumata sõnastuses: sellest, kas see on planeeringus sätestatud või mitte. Materiaalsete kahjude tekitamisel on nende hüvitamise kohustus nii või teisiti. Planeerimisseaduse kohaselt Tuulepargi arendaja (igakordne omanik) vastutab tuulepargi ei ole eriplaneeringu ülesanne selliste põhimõtete seadmine vaid ehitus- ja ehitamisel, opereerimisel ja likvideerimisel kõigi kehtivate keskkonnatingimuste seadmine. õigusaktide kohaselt oma tegevuse või tegevusetuse tõttu teistele osapooltele kaasneda võivate materiaalsete kahjude tekitamise eest. 36/82 Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvalik. PlanS § 106 kohased arvamused ning valla seisukoht. Arvamus Valla seisukoht Õigusaktidest tuleneva või täiendavate lepingute alusel fikseeritava vastutuse korral on tuulepargi arendajal materiaalsete kulude tekitamise korral kohustus need kahju kannatanule kompenseerida. Tuulikute utiliseerimine Tuulikute lammutamine ja tekkivate lammutusjäätmete käitluse korraldamine on tavapärane ehituslik protsess. Tuulepargi eluea lõppedes on pargi omanik kohustatud Palume selgitada, kuidas on kavandatud tuulikute utiliseerimine tuulikud demonteerima ja korraldama tekkivate jäätmete käitlemise. Lammutamine peale nende ekspluatatsiooniaja lõppu, seahulgas vundamendi, toimub projekti alusel ning lammutusprojekti osaks on jäätmete käitluskava jalandi, kehandi, ohtlike jäätmete ja tiivikulabade käitlemine. koostamine. Lammutusprojekt sisaldab tarvidusel keskkonnamõjude analüüsi. Lammutusprojekt kooskõlastatakse kohaliku omavalitsusega. Tuulikute eluea järgne likvideerimine on tuulepargi omaniku kohustus ja igasugune jäätmekäitlus toimub vastavalt jäätmeseadusele. Enamik tuuliku komponente on taaskasutatavad. Tuuliku eluea järgne labade käitlemine on olnud pikka aega problemaatiline ja antud valdkonnas on käinud aktiivne tootearendus probleemile lahenduse leidmiseks. Üks juhtivatest tuulikutootjatest on käesolevaks ajaks ka teatanud probleemile majanduslikult tasuva lahenduse leidmisest. Leitud on võimalus vanade labade materjal ümbertöödelda uute labade toormeks vms ehitusmaterjaliks[1]. Seega arvestades ka Euroopa Liidu ringmajanduse eesmärke, siis tuleb käesoleval ajal kavandatavate tuuleparkide tuulikute puhul tagada nende taaskasutus. Taaskasutuslahenduste väljatöötamise eest vastutavad tootjavastutuse põhimõtetest lähtuvalt tuulikute tootjad. [1] https://www.vestas.com/en/media/company-news/2023/vestas-unveils- circularity-solution-to-end-landfill-for-c3710818 Tuulikute utiliseerimise eest vastutab arendaja, kelle kohustus on lähtuvalt saastaja maksab printsiibist tagada kogu protsessi keskkonnaohutu käitamine, mille alla kuulub ka tuulikute demonteerimese käigus tekkinud jäätmete keskkonnaohutu ning nõuetele vastav käitlemine. Investeering tuuleparki katab tuulepargi ehituse, 37/82 Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvalik. PlanS § 106 kohased arvamused ning valla seisukoht. Arvamus Valla seisukoht opereerimise ja utiliseerimise kulud - arvestatakse kogu tuulepargi elukaare kuludega. 13. Keskkonnaamet, 05.05.23 Keskkonnaamet on 2023 aasta aprillis2 edastatud KSH aruande tabel 4 vaadatakse üle ja täiendatakse uute leiukohtade andmetega. Keskkonnaagentuurile Eesti looduse infosüsteem (EELIS) Selgitame, et Keskkonnaministeeriumi ja Keskkonnaameti poolt väljendatud kandmiseks Renno Nellise poolt 2022. a kevadel peamiselt seisukohtade alusel on EOÜ maismaalinnustiku analüüs soovitusliku ja informatiivse Vidruka, aga ka Luigu, Piirsalu ja Jaakna külas (sh tuulikute alal 2) iseloomuga töö. Sellest lähtuvalt väljaspool kaitsealuseid alasid III kaitsekategooria inventeeritud kaitsealuste linnuliikide uued elupaigad. Tegu on II liikide leiukohtade suhtes ulatuslike absoluutsete piirangute kehtestamine puhul ei kaitsekategooria liigi laanerähni ning III kaitsekategooria liikide ole kooskõlas kehtivate looduskaitse põhimõtete ja taastuvenergia eesmärkidega. hiireviu, händkaku, õõnetuvi, hallpea-rähni, valgeselg- ja väike- Puhvrite rakendamise vajadus või asjakohaste teiste leevendusmeetmete kirjurähni, musträhni, sookure, laanepüü, sookure, hoburästa ja rakendamise vajadust hinnatakse detailse lahenduse KSHs. nõmmelõokese elupaikade, aga ka ühe tedremänguga. Nende elupaikadega tuleb arvestada eriplaneeringu detailse lahenduse koostamisel ja tuulikute planeerimisel ning märkida need ka KSH I etapi aruande tabelisse 4. Mitu laanepüü elupaika kattub praegu elektrituulikute eelvalikualaga (ala 2). Üle-eestilise maismaalinnustiku analüüsi3 alusel ei saa tuulikud paikneda liigi asustatud elupaigas (tsoon 1) ja soovitavalt ka mitte 500 m kaugusel liigi elupaigast. Eriplaneeringu seletuskirja ptk 3.2.2 ja KSH I etapi aruande ptk Teadmiseks võetud. Seisukohta saab arvestada detailse lahenduse KSH koostamisel. 6.3 kohaselt on asukoha eelvaliku staadiumis määratud alale nr 2 kaks võimalikku ühendusliini alternatiivi (põhjapoolne A ja lõunapoolne B), millest sobilikum valitakse välja planeeringu detailse osa koostamisel. KSH aruande kohaselt peetakse sobilikumaks lõuna pool asuvat alternatiivi B. Seejuures kulgeb lõik B-2 Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla maantee ja Marimetsa looduskaitseala ning Marimetsa loodusala kaitse-eesmärgiks 38/82 Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvalik. PlanS § 106 kohased arvamused ning valla seisukoht. Arvamus Valla seisukoht seatud elupaigatüüpide (rabad – Natura koos 7110* ; siirdesoo- ja rabametsad Natura kood 91D0) vahelisel kitsal alal. Keskkonnaamet on seisukohal, et kõnealune alternatiiv B vajab eriplaneeringu detailse lahenduse faasis Natura (täpsustatud) asjakohast hindamist. 14. Rein Kruusmaa, 05.05.23 1.1. Lääne-Nigula vallavolikogu algatas 17.10.2019 otsusega nr 54 Arvamus ei ole seotud planeeringulahendusega. Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise. Otsuse p.4 alusel viidi läbi riigihankemenetlus viitenumbriga 217848 „Lääne-Nigula valla eriplaneeringu koostamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine”. Hanke lühikirjelduses oli hankelepingu esemeks kirjeldatud Lääne-Nigula vallas kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukohavaliku osa koostamine ja selle osa keskkonnamõjude strateegiline hindamine. Täpsustuseks: eriplaneeringu koostamine on jaotatud kahte ossa. Hankelepingu osaks on eriplaneeringu esimene osa. Hankelepingu kestvuseks oli määratud 20 kuud ja arvestades lepingu sõlmimise aega, milleks oli 17.03.2020, oli lepingu täitmise tähtajaks määratud 16.11.2022. Hankelepingu täitmise tähtaeg on tänaseks möödunud, selle tingimusi s.h tähtaega, ei ole pooled RHS § 123 kohaste sätete alusel muutnud, ega sellekohast teadet riigihangete registrile esitanud. Avatud hankemenetluses läbi viidud riigihanke lepingule ja selle muutmisele kehtivad vorminõuded. Arvamuse andja arvates on neid rikutud. Oluline ei ole siinkohal asjaolu, et lepingu täitmine osutus vahepeal võimatuks kohtumenetluse tõttu. Pooled ei ole asjaoludele viidates lepingu tähtaega ega tingimusi muutnud ja kehtiva 39/82 Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvalik. PlanS § 106 kohased arvamused ning valla seisukoht. Arvamus Valla seisukoht lepingu tähtaeg on ületatud. Hankija selline tegevus on vastuolus konkurentsiõigusega. 1.2. Lääne-Nigula Vallavolikogu 17.10.2019 otsuse nr 54 Kohaliku Selgitame, et asjakohaste mõjude hindamine on planeerimise osa, mitte eraldiseisev omavalitsuse eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise protsess. Asjakohaseid mõjusid tuleb planeeringu koostamisel silmas pidada läbivalt, hindamise punkti 3 alusel pandi Lääne-Nigula Vallavalitsusele st kogu planeeringuprotsessi jooksul. Erinevalt keskkonnamõju strateegilisest kohustus viia läbi riigihanke menetlused ja selle tulemusel hindamisest ei nõua asjakohaste mõjude hindamine eraldiseisvat selgelt reguleeritud sõlmida hankelepingud tulevastel eelarveaastatel kohustuste protsessi. Käesoleva eriplaneeringu puhul on asjakohaseid mõjusid hinnatud nii võtmiseks käesoleva otsuse punktis 1 nimetatud eesmärkide planeeringu koostamisel kui ka on läbi viidud laiendatud keskkonnamõju strateegiline saavutamiseks pärast otsuse punktis 3 nimetatud tingimuse hindamine. St, et KSH aruandes on kajastatud ka mõjuvaldkonnad, mis ei ole täitmist ning planeeringust huvitatud isiku poolt kõikide tavapärase keskkonnamõju hindamise hindamisvaldkonnad, aga mida saab antud planeeringut käsitlevate kirjelduste (s.h tehniliste kirjelduste jms) kavandatava tegevuse puhul pidada asjakohasteks mõjudeks (nt mõju esitamist. Riigihankemenetluses 217848 sõlmitud hankeleping riigikaitselistele objektidele, mõju sidele, mõju sotsiaalsetele vajadustele ja varale). sisaldab eriplaneeringu asukoha eelvaliku koostamise ja Nende mõjude hindamisulatus ja metoodika on määratud KSH väljatöötamise keskkonnamõjude strateegilise hindamise läbiviimise teenust, kavatsuses. Lisaks KSH aruandele kajastub asjakohaste mõjude hindamine ka kuid ei sisalda planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste planeeringu asukoha eelvaliku otsuses endas – lisaks keskkonnamõjude majanduslike-, kultuuriliste- ja sotsiaalsete mõjude hindamist. leevendusmeetmetele ja tingimustele on asukohavaliku otsuses mitmeid Nimetatud mõjude hindamiseks ei ole läbi viidud asjakohaseid positiivsete mõjude võimendamise (nt Palivere otseliin) ja negatiivsete riigihankemenetlusi ega nende tulemusel sõlmitud asjakohaseid mõjude leevendamise (nt elamute omanike kooskõlastuse nõue kui soovitakse hankelepinguid. Seega on volikogu eriplaneerigu algatamise tuulikuid lähemale kui 1,5 km, tuuleparkide rajamise keeluga ala kehtestamine) otsus nr 54 17.10.2019 olulises osas täitmata ja kohaliku meetmeid, milleni ongi jõutud planeeringuprotsessi käigus asjakohaste mõjude omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsust ei saa vastu hindamisel. võtta. 1.3. Palun täiendavalt selgitada, kas eriplaneeringu asukoha Alal kehtib Lääne maakonna planeering, alal ei kehti Lääne maakonnaplaneeringu eelvalikuala kandmisega üldplaneeringusse muudetakse lisaks tuuleenergeetika teemaplaneeringut. Kuna maakonnaplaneeringus puudub KOV kohaliku omavalitsuse üldplaneeringule ka eriplaneeringu asukoha eelvaliku alale määratud tuulepargi tähistus, siis muudab maakonnaplaneeringut ja kui jah, siis millise toimingu kaudu see koostatav eriplaneering maakonnaplaneeringut. Planeeringu asukoha eelvaliku seletuskirja ptk 2.1.1 viimane lause muudetakse järgnevaks: „Koostatav eriplaneering 40/82 Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvalik. PlanS § 106 kohased arvamused ning valla seisukoht. Arvamus Valla seisukoht käib? Kas muudatused viiakse sisse ka Lääne on kehtivat maakonnaplaneeringut muutev, kuna maakonnaplaneeringus ei olnud maakonnaplaneeringu tuuleenergeetika teemaplaneeringusse? antud asukohale määratud võimalikku tuulepargi tegemise ala ning maakonnaplaneeringus ei olnud käsitletud kõrgemate kui 250 m kõrged elektrituulikute rajamist.“ 2.1.1. Kirjeldatud on tuulepargi rajamise kaudseid vajadusi Tuuleenergia arendamise vajaduse Läänemaal, sh Lääne-Nigula vallas sätestab tulenevalt Eesti riigi kliima- ja energiapoliitikast, kuid välja on Läänemaa kohalike omavalitsuste kliima- ja energiakava. Kava peamine eesmärk on toomata Lääne-Nigula valla eesmärgid ja vajadused lähtuvalt suurendada Lääne maakonna kui terviku, Haapsalu linna, Lääne-Nigula valla ja Vormsi tuulepargi rajamise vajadusest. Vajalik on lisada kohaliku valla valmidust ja võimet kliimamuutuste mõjudega kohanemiseks ning vähendada omavalitsuse eriplaneeringu koostamise kohaliku tasandi nende kasvuhoonegaaside emissiooni (kliimamuutuste leevendamine). Läänemaa eesmärk. Eelnõu peab andma ühemõttelise vastuse: kes ja kui kohalike omavalitsuste kliima- ja energiakava 2030 näeb ette vajadust tõsta palju tuulepargist kasu või kahju saab ja milline on tuulepargi tuuleparkide installeeritud nominaalvõimsuse 57 MW-lt aastaks 2030 280 MW-ni. mikro- ja makroökonoomiline mõju piirkonnale. Arvestades, et Vormis vallas ei ole tuuleparke võimalik riigikaitseliste piirangute tõttu rajada ja Haapsalu linnas on looduskaitsest ja inimasustusest tulenevatel põhjustel tõenäoliselt väga piiratud tuuleparkide arendamise potentsiaal, siis on eesmärgi täitmine suuresti Lääne-Nigula valla täita. Eespool esitatud lisatakse ka planeeringu asukohavaliku eelnõu peatükki nr 2. 2.1.2. Välja on toomata seosed ja tagajärjed kohalike ja Planeeringu seletuskirja lisatakse seosed Läänemaa kohalike omavalitsuste kliima- ja regionaalsete, samuti valdkondlike arengukavade ja energiakavaga ja Lääne-Nigula valla arengukavaga. strateegiatega. Samuti ei ole kirjeldatud rajatava tuulepargi mõjusid eelnimetatud kavade eesmärkide täitmisele ja kavades sisalduvate eesmärkide revideerimise vajadust. See osa tuleb eelnõus seletavasse ossa lisada. 2.1.3. Lääne-Nigula Vallavalitsus viis eriplaneeringu menetluse PlanS § 105 lg 3 kohaselt tehakse esitatud kooskõlastuste ja arvamuste alusel tehakse käigus läbi PlanS § 105 kohased toimingud, kuid nende kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse eelnõus ja kokkuvõtted ei sisaldu planeerimisdokumentides. Eelnõu keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruandes vajalikud eesmärk on anda otsustajale otsuse tegemiseks vajalikku muudatused. Vastavalt viidatud lõikele on ka eelnõus täiendused tehtud. PlanS ei näe informatsiooni. Esitatud arvamused ja seisukohad tuleb ette eraldi vormi või nõudeid PlanS § 105 kohaste arvamuste esitamise osas. Lääne- 41/82 Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvalik. PlanS § 106 kohased arvamused ning valla seisukoht. Arvamus Valla seisukoht süstematiseeritult lisada otsuse dokumentide koosseisu või Nigula valla eriplaneeringu koostamiselt on kõik esitatud arvamused ja kajastada seda eelnõu sissejuhatavas selgituses. Eriti tuleb välja kooskõlastused esitatud tabelkujul ning saadetud nii arvamuste/kooskõlastuste tuua seisukohad, millega otsustaja ei ole arvestanud, samuti esitajatele kui ka avaldatud valla kodulehel – kõik, kes on soovinud sellega tutvuda, arvamused, millised on teadmiseks võetud. Antud informatsioon kõigil on see võimalus olnud avaliku väljapaneku ajal. Ka volikogu liikmed saavad ei jõua vastasel juhul kohasel viisil otsustajani. Arvamustele, otsuse tegemisel selle võtta aluseks. millega ei ole arvestatud, on üldjuhul vastatud lakooniliselt ja üldsõnaliselt. Hea haldustava eeldab, et otsuse eelnõu suhtes eitava arvamuse või muutmisettepaneku suhtes eitava seisukoha andmisel, tuleb menetluses osaleval haldusorganil oma seisukohti sisukalt põhjendada ja seisukohad arvamuse avaldajale ka esitada koos tema õiguste selgitamisega. Tihti ei ole arvamust avaldanud isikutel teadmisi menetlusprotsessidest ega enda õigustest nendes osalemisel. Seetõttu tuleb igakülgselt vältida nn „salahaldust” ja teavitada avalikust olulise mõjuga otsuste ettevalmistamise protsessist enam, kui seadusega nõutud minimaalselt nõutud. Enne eelnõu volikogule esitamist tuleb läbi viia kokkuvõttev, lihtsalt arusaadav ja üldsusele kättesaadaval viisil korraldatud teavituskampaania, kus planeeritava tuulepargi mõjusid avatakse mitmekülgsemalt kui suuresti huvitatud isiku poolt mõjutatud dokumentidest nähtub. Kaasamisest räägitakse dokumentides paljusõnaliselt, kuid tegelikkuses on planeeringu koostamise korraldaja planeeringut korraldades ja mõjusid hinnates kogukondi puudutavate küsimuste arutamist läbi viinud ilma sisulisi teavitustegevusi korraldamata. Täna on suur hulk kogukondade liikmeid infosulus, ei ole teadlikud planeeringu protsessi käigust ega tagajärgede negatiivsetest mõjudest. 42/82 Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvalik. PlanS § 106 kohased arvamused ning valla seisukoht. Arvamus Valla seisukoht 2.1.4. Kuna keskkonnamõju strateegiline hindamine baseerub Selgitame, et asjakohaste mõjude hindamine on planeerimise osa, mitte eraldiseisev keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi protsess. Asjakohaseid mõjusid tuleb planeeringu koostamisel silmas pidada läbivalt, seaduse regulatsioonil ning looduskeskkonda puudutaval st kogu planeeringuprotsessi jooksul. Erinevalt keskkonnamõju strateegilisest juhendmaterjalil ega laiene volikogu 17.10.2019 otsuses nr 54 hindamisest ei nõua asjakohaste mõjude hindamine eraldiseisvat selgelt reguleeritud nimetatud asjakohaste majanduslikele-, kultuurilistele- ja protsessi. Käesoleva eriplaneeringu puhul on asjakohaseid mõjusid hinnatud nii sotsiaalsetele mõjudele laiemalt, siis tuleb täiendavalt neid planeeringu koostamisel kui ka on läbi viidud laiendatud keskkonnamõju strateegiline mõjusid hinnata ja kajastada seda mõju nii otsuse eelnõu hindamine. St, et KSH aruandes on kajastatud ka mõjuvaldkonnad, mis ei ole selgitavas osas kui ka eelvalikudokumendis. tavapärase keskkonnamõju hindamise hindamisvaldkonnad, aga mida saab antud kavandatava tegevuse puhul pidada asjakohasteks mõjudeks (nt mõju riigikaitselistele objektidele, mõju sidele, mõju sotsiaalsetele vajadustele ja varale). Nende mõjude hindamisulatus ja metoodika on määratud KSH väljatöötamise kavatsuses. Lisaks KSH aruandele kajastub asjakohaste mõjude hindamine ka planeeringu asukoha eelvaliku otsuses endas – lisaks keskkonnamõjude leevendusmeetmetele ja tingimustele on asukohavaliku otsuses mitmeid asjakohaseid positiivsete mõjude võimendamise (nt Palivere otseliin) ja negatiivsete mõjude leevendamise (nt elamute omanike kooskõlastuse nõue kui soovitakse tuulikuid lähemale kui 1,5 km, ulatuslike tuuleparkide rajamise keeluga ala kehtestamine) meetmeid, milleni ongi jõutud planeeringuprotsessi käigus asjakohaste mõjude hindamisel. 2.1.5. Kajastada otsuse eessõnas enam kui 1100 inimese arvamus Viidatud 1100 inimese arvamus ei ole esitatud planeeringulahendusele ja seda ei selle kohta, et puutumatu looduskeskkond ei ole sobiv koht käsitleta kui PlanS § 105 kohast arvamust. planeeritud mahus tööstusliku tuulepargi rajamiseks. Viidatud 1100 inimese pöördumine on üldsõnaline ja seal väljenduv vastuseis oli esitatud ajal, kui erinevad uuringud ja mõjuhinnangud olid alles tegemata. Ka Ringkonnakohus on haldusasjas nr 3-21-810 p 35 otsustanud, et eristada tuleb siiski abstraktset vastumeelsust suure tuulepargi rajamisele ning sisulisi ja argumenteeritud vastuväiteid, mis põhinevad piisaval teabel konkreetse tuulepargi kõikvõimalikest mõjudest ja negatiivsete mõjude kompenseerimise meetmetest. 43/82 Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvalik. PlanS § 106 kohased arvamused ning valla seisukoht. Arvamus Valla seisukoht Halduskohus leidis õigesti, et praegusel juhul ei olnud vaidlusaluse eriplaneeringu menetlus veel sellises etapis, kus tuulepargi rajamise võimalikud mõjud oleks piisava põhjalikkusega välja selgitatud, sh ei olnud veel avalikule arutamisele pandud vahetult enne eriplaneeringu menetluse lõpetamist valminud KSH aruannet. Seega oli kogukonna vastuseis tuulepargi rajamisele abstraktne ja üldine. 2.1.6. Arvestades, et pea kõigis omavalitsustes on kohustus Nii Eesti kui Euroopa Liit on deklareerinud taastuvenergia tootmise tõstmise vajadust. tuulearenduse alasid leida, siis on vaja hinnata ja selgitada otsuse Energia tootmine ei ole senini olnud Eestis proportsionaalselt omavalitsuste vahel eelnõus, kui palju on iga üksiku KOV objektiivne jagunev – väga pikka aega on pidanud üle 80 % Eesti elektrienergia tootmisega "talumiskohustus" Eesti energiavajaduse rahuldamiseks. Minu seonduvatest mõjudest taluma 3 omavalitsuse elanikud. On mõistetav, et senise väga subjektiivsel hinnangul on Lääne-Nigula vallas ühe kohaliku lokaliseeritud elektrienergia tootmislahenduse kavandatav muudatus tundub omavalitsuse kohta planeeritud liiga suur maht maa-alast võõrastav, kuid on fossiilkütustest loobumiseks selgelt vajalik. Otseselt ei ole üheski energeetika arendamiseks sh tuulikuparkide rajamiseks, seda riiklikus arengudokumendis määratud kui suure osa elektrienergia tootmisest enam ühe küla (Piirsalu) territooriumist. tulevikus iga omavalitsus peaks kandma. Läänemaa kohalike omavalitsuste kliima- ja energiakava 2030 näeb ette vajadust tõsta tuuleparkide installeeritud nominaalvõimsuse 57 MW-lt aastaks 2030 280 MW-ni. See, mis ulatuses on võimalik tuuleparke mingisse omavalitsusse kavandada, sõltub mitmetest teguritest (eeskätt omavalitsuse territooriumi suurusest, asustustihedusest ja kõrge loodusväärtusega alade osakaalust). Arvestama peab, et Eestis esineb mitmeid omavalitsusi, kus puuduvad täielikult sobilikud alad isegi üksiktuulikute rajamiseks. Eriplaneeringu asukohavaliku ala suuruseks on maksimaalselt 1,6 % omavalitsuse territooriumist, mis edasises planeerimisprotsessis oodatavalt veelgi väheneb seoses erinevate keskkonnakitsendustega. Eelneva alusel ei saa ala pidada ebaproportsionaalselt suureks alaks. 2.1.7. Palun selgitada sissejuhatuses, et kui pea kõik kaitsealadest Teadaolevalt puudub vajadus kõigi kaitsealadest välja jäävate metsaalade tuulikute välja jäävad metsaalad tuulikute alla panna, siis sisuliselt enam alla panemiseks. Seega ei ole asjakohane antud selgituse lisamiseks planeeringu häiringuvabasid alasid ei jäägi, s.h nii vaated kui mürapilt saavad materjalidesse. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi hinnangul tuleb aastaks 2030 kavandada seatud taastuvenergia eesmärkide saavutamiseks vähemalt 1GW maismaatuuleparke. Hetkel on ehitamisel juba 314 MW. See tähendab 44/82 Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvalik. PlanS § 106 kohased arvamused ning valla seisukoht. Arvamus Valla seisukoht mõjutatud, muuhulgas ka väärtuslikel puhke-, jahindus- ja täiendavat kiiret vajadust u 100 tuuliku järele, mis kindlasti ei tähenda kõigi maastikukaitsealadel. väljaspool kaitsealasid jäävate metsaalade täisehitamist tuuleparkidega. 2.1.8. Palun kirjeldada loodusalale omase normaalsuse Planeeringumaterjalide hulgas on 113 lk pikkune KSH aruanne. KSH aruanne kirjeldab muutumist tuulepargi mõju alal. tuuleparkide rajamisega kaasnevaid muutusi, sh looduskeskkonna muutusi. Planeeringust huvitatud isik on korraldanud planeeringu koostamise raames ja võib huvi korral täiendavalt korraldada asjast huvitatud kohalikele elanikele olemasoleva tuulepargi külastusi andmaks paremat selgust maastiku muutuse ja mõjude osas tuulepargi lähialal viibides. 2.1.9. Eelnõu sissejuhatav osa koosneb valdavalt copy-paste Otsuse eelnõu on mitmeti kokkuvõte planeeringu eelnõust. Seda on parema loetuse lõikudest planeeringudokumendist. Sellisena ei moodusta ta huvides võimalik täiendada. Palun arvamuse esitajal kui ühel planeeringu töörühma ülevaatlikku, terviklikku alust kaalutleva planeerimisotsuse liikmetest esitada soovitud lausestuse täiendusettepanekud töörühmas. langetamiseks. Eelnõu tuleb koostada ja esitada normitehniliselt korrektselt. 2.2.1. Muuta otsuse eelnõu p.1 sõnastust ja sõnastada see Ettepanekus esitatud suurusega tuulepark oleks 2,5 korda väiksem kui planeeringu „Kinnitada Lääne-Nigula valla tuuleparkide eriplaneeringu eesmärgis sätestatud ala. Planeeringu asukoha eelvaliku osa seletuskirjas ptk 3.2.1 asukoha eelvaliku ala 2 suurusega u 993 ha, mis asub Jaakna, on: „Eriplaneeringu detailse lahenduse koostamisel tuleb määrata eespool loetletud Luigu, Piirsalu, Rõuma, Seljaküla ja Vidruka külade territooriumil ehitiste asukoht ja täpsed tingimused ehitamiseks. Tuulepark rajada ühe ning ühendusliini eelvaliku alad sobivaks tootmisseadmena võimalikult kompaktne ja efektiivne arvestades tuulikute miinimumkaugusi üksteisest ning võimalikult kaugele elamutest ja ühiskondlikest tuulepargi püstitamiseks.” Selle muudatusega tagatakse hoonetest.“ eelvalikuala elu- ja ühiskondlike hoonete puhver 2000 m. Nimetatud suurusega alale on võimalik kompaktselt paigaldada Kuna suurel osal eelvaliku alast on täiendavate uuringute vajadus, siis ei peeta arendaja poolt soovitud tuulepark. Samas tagatakse sellega praeguses ala eelvaliku staadiumis õigeks määrata väikest ala, mille osades minimaalne elukeskkonna häiring, kitsendatakse negatiivse piirkondades võib hiljem selguda tuulikute rajamise võimatus. Seetõttu on keskkonnamõju leviulatust ning antud puhver on kooskõlas eelvalikuala määratud suurem ning ühtlasi on seletuskirjas seatud nõue, et tuulikud huvitatud isiku juhatuse liikme poolt avalikult välja öeldud sobiva oleks elamutest võimalikult kaugel. puhverala ulatusega. Viia otsuse eelnõu muudatusest tulenevad 45/82 Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvalik. PlanS § 106 kohased arvamused ning valla seisukoht. Arvamus Valla seisukoht muudatused sisse Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvaliku, keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruande ja maa-ala asendiskeemi dokumentidesse. Nimetatud puhvertsooni peab mõistlikuks ka arendaja esindusisik. 2.2.2. Täiendada eelnõu punktiga ja nimetada loetelu kujul, Detailse lahenduse koostamiseks vajalikud uuringud, hinnangud jm tingimused on millised asjakohased uuringud tuleb läbi viia. Selgitamata viisil ei kirjeldatud planeeringu seletuskirjas. Kogu planeeringu seletuskirja dubleerimine ole otsustajal võimalik asjakohasust tuvastada. asukohavaliku otsusesse ei ole kohane ega vastav tavapärasele planeeringu koostamise praktikale. Näiteks linnustikuga seonduvad uuringuid on seletuskirjas veidi vähem kui kaks lehekülge ning kogu tekst tuleks kopeerida otsuse eelnõusse. Kogu planeering on ühtne tervik tingimusi, millega otsustajal on vaja tutvuda, ei ole võimalik eristada osasid tingimusi teistest 2.2.3. Muuta p. 5.3 ja sõnastada see „Detailse lahenduse Elektrituruseadusest tulenevalt on otseliini rajamine võimalik elektrijaamadest kuni 6 staadiumis näha ette võimalus elektrituruseaduse kohase km raadiuses. Kuna tegu ei ole tuulepargi kui olulise ruumilise mõjuga objekti osaga otseliiniga ühenduse rajamiseks planeeringu mõjualasse võrgueeskirja mõistes, siis ei ole seda vajalik ka eriplaneeringuga kavandada ja selle jäävatesse küladesse. rajamine on otseliinist huvitatud osapoolele võimalik tuulepargi rajamise järgselt. Keskkonnatasude seaduse redaktsioonis, mis kehtib alates 01.07.2023, on ette nähtud tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu kandmine 50% ulatuses kohaliku omavalitsuse üksuse poolt maismaa tuulepargi mõjualas asuvate eluruumide omanikele. Olenevalt tuuliku kõrgusest, kas see on madalam kui 250 m või kõrgem kui 250 m, on mõjuala vastavalt kahe või kolme kilomeetri sisse jäävad kinnistud. Kohalik omavalitsus saab teist 50-t protsenti kasutada vastavalt oma vajadustele, ka seda saab suunata kohaliku elu parendamiseks, sh otseliini tegemiseks. Seadus sätestab ühtlasi ka süsteemi kuidas tasu maksmine toimub. Planeerimisseaduse kohaselt ei ole võimalik laekuva raha jagamise sätestamine planeeringuga. Valla eelarve, sh laekunud tulude üle otsustab volikogu. Kohaliku 46/82 Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvalik. PlanS § 106 kohased arvamused ning valla seisukoht. Arvamus Valla seisukoht omavalitsuse finantskorraldust ei ole mõistlik (ja ei saa õiguslikult) otsustada planeerimisdokumendiga. Selgitame, et Eestis on nn tuulikutasu maksmine reguleeritud keskkonnatasude seaduses, redaktsioonis, mis kehtib alates 01.07.2023. Seadus näeb ette tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu, mis jaguneb kohaliku omavalituse ning tuulepargi mõjuala eluruumide omanike vahel. Seadus sätestab ühtlasi ka süsteemi kuidas tasu maksmine toimub. Planeerimisseaduse kohaselt ei ole võimalik laekuva raha jagamise sätestamine planeeringuga. Valla eelarve, sh laekunud tulude üle otsustab volikogu. Kohaliku omavalitsuse finantskorraldust ei ole mõistlik (ja ei saa õiguslikult) otsustada planeerimisdokumendiga. 2.2.4. Kirjeldada eelnõus nn „kohaliku kasu mudeli” rakendamise viisi. Ühemõtteliselt peab kogu talumisest laekuv raha jagunema tuulepargi mõjualasse jäävate kogukondade hüvanguks. Ka jaotuse korraldamisega seotud kulud tuleb katta kas KOV-l või huvitatud isikul. 2.2.5. Määrata eelnõus planeeringu mõjul tekkivate majanduslike Kehtivate õigusaktide kohane käitumine ja vastutus on tuulepargi tegijal sõltumata kahjude määramise metoodika ning nende kompenseerimise viis sellest, kas see on planeeringus sätestatud või mitte. Materiaalsete kahjude ja ulatus. Samuti kirjeldada kes ja millistest vahenditest seda tekitamisel on nende hüvitamise kohustus nii või teisiti. Juhul kui tekitatakse kellelegi teeb. Rõhutan veelkord, et nn kohalik kasu ei ole tekkivate majanduslikku kahju, siis on võimalik kannatanul nõuda kahju hüvitamist lähtuvalt kahjude hüvitamise instrument. kehtivatest õigusaktidest. Planeerimisseaduse kohaselt ei ole eriplaneeringu ülesanne selliste põhimõtete seadmine vaid ehitus- ja keskkonnatingimuste seadmine. 2.2.6. Muuta eelnõu punkti 6 ja sõnastada see: „Eriplaneeringu Tulenevalt esitatud arvamustest laiendatakse tuulepargi vaba ala puhvertsoon kehtestamisega ei planeerita tuuleparke asukoha eelvaliku alast kümnele kilomeetrile. Kohtades, kus planeeritud tuulepargi ja valla piiri vahe on lähtuval seitsme kilomeetri laiusel puhveralal Lääne-Nigula vallas. väiksem kui 10 km, laieneb puhvertsoon valla piirini. 47/82 Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvalik. PlanS § 106 kohased arvamused ning valla seisukoht. Arvamus Valla seisukoht Tuuleparkide vaba puhvervöönd on vajalik, et tagada kohalikele elanikele keskkond, kus nad ei oleks mitme tuulepargi vahel. Kirde-ida suunal määrata puhverala piiriks Lääne-Nigula valla halduspiir”. Lisada planeeringu dokumentide hulka puhvervööndi kaart ja kanda see üle Lääne-Nigula valla üldplaneeringusse. 2.2.7. Kajastada eelnõus muude kokkulepete sõlmimise Arvamuse esitaja on toonud kaks näidet, ülejäänud näited puuduvad, on toodud vajadused arendajaga. See tähendab, et eelnõus tuleb ära vajadus kogukonnaga kokku leppida. Planeeringu asukoha eelvaliku ülesanne on määrata investeeringud, mis tuleb arendajal täiendavalt ellu viia määrata ehitise võimalik asukoht ja tingimused ehitamiseks. Kohalik kogukond on kas ühekordsete projektide näol või püsitegevustena. Nt kiire planeeringumenetlusse olnud kaasatud protsessi algusest peale. interneti tagamine mõjutusala elanikele, kergliiklusteede Planeeringu asukoha eelvaliku osa seletuskirjas ptk 3.21 on: „Tuulepargi detailse rajamine, elektri müük soodsatel tingimustel, nn lahenduse koostamisel tuleb teha koostööd Kaitseministeeriumi, Transpordiameti, kogukonnatuuliku rajamine vms. Nimetatud vajadused tuleb Siseministeeriumi Infotehnoloogia- ja Arenduskeskusega ning sidevõrkude kogukondadega kokku leppida. operaatoritega selgitamaks tuulepargi rajamisega kaasneda võivaid võimalikke mõjusid radaritele ning televisiooni- ja sideteenustele. Teemavaldkonda tuleb detailse lahenduse KSHs käsitleda.“ Lisame sinna järgmise selgitava lause: „Kui planeeritav tuulepark halvendab mobiili- ja internetiühendust, siis seada tingimused kaasaegse mobiilside tagamiseks.“ Elektri müük soodsatele tingimustel toimub otseliiniga vastavalt kehtivale õigusele. Eestis on keskkonnatasude seaduse redaktsioonis, mis kehtib alates 01.07.2023, ette nähtud tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu kandmine kohalikule omavalitsusele – nimetatud raha eest on võimalik ehitada kergliiklusteed, interneti püsiühendust vms. Planeeringu koostamise ja avalikustamise ülesanne ei ole paremate tingimuste väljakauplemine vaid tingimuste seadmine ehitamiseks ja keskkonna toimimiseks. Huvitatud isik ja kogukond võivad sõlmida lepinguid kui see on mõlemale poolele vastuvõetav, kuid see ei saa olla töö käigus tekkiv kauplemise objekt. 48/82 Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvalik. PlanS § 106 kohased arvamused ning valla seisukoht. Arvamus Valla seisukoht Käesoleval ajal on tegu eriplaneeringu asukoha eelvaliku etapiga. Antud etapp on aluseks edasisteks planeerimistoiminguteks, mille järel alles selgub mis mahus alale tegelikult tuuleparki rajada on võimalik (ja kas ikka on). Asukoha eelvaliku etapis ei ole selliste kokkulepete sõlmimine asjakohane. 2.3.1. Lisada planeeringu dokumentide hulka lisadokumendina Senine planeerimismenetlus, s h erinevate osapoolte ja kogu valla elanike, on käinud planeeringu eelvalikualasse jäävate katastriüksuste loetelu koos planeerimisseaduse kohaselt. Sellele lisaks on vallavalitsus planeeringu koostamise nende omanike andmetega. Lisada kõik eelvalikualasse jäävate osas levitanud infot muude kättesaadavate infokanalite kaudu. Antud planeeringu kinnistute omanikud puudutatud isikutena kaasatavateks ja koostamist on kajastanud ka aktiivselt Lääne Elu. Eksitav ja vale on jätta mulje, et küsida nende arvamust eriplaneeringu eelnõu osas. Omavalitsus omavalitsus ei ole seni kaasanud piisavalt. Lisaks omavalitsuse kaasamisele on ei ole seni kaasanud planeerimisprotsessi planeeringualale teadaoleval ka Enefit Green AS-i esindajad saatnud ühe korra piirkonna jäävate kinnistute omanikke. maaomanikele otsepostituse, saatnud eelvaliku ala piirkonna maaomanikele otsepostituse, võtnud ühendust ala sees ja lähinaabruses olevate maaüksuste 2.3.2. Lisada planeeringu lisadokumentide hulka nimekiri maaomanikega. eluhoonete omanikest, kelle eluhooned jäävad planeeringuala 5 km puhvertsooni sisse, lisada nad kaasatavateks ja küsida nende Senine kaasamistegevus on olnud planeerimisseaduse kohane. arvamust eriplaneeringu eelnõu osas. Tegemist on alaga, mille Eelvalikuala kinnistu omanike andmetega nimekirja lisamine planeeringu ulatuses võivad kaasnevad keskkonnamõjud olla olulised. dokumentide hulka ei tulene planeerimisseaduse nõuetest ning ilma kõigi kinnistu omanike nõusolekuta oleks tegu andmekaitseseaduse rikkumisega. Senine planeerimismenetlus, sh erinevate osapoolte ja kogu valla elanike teavitamine, on käinud planeerimisseaduse kohaselt. Sellele lisaks on vallavalitsus planeeringu koostamise osas levitanud infot muude kättesaadavate infokanalite kaudu. Antud planeeringu koostamist on kajastanud ka aktiivselt Lääne Elu. Eksitav ja vale on jätta mulje, et omavalitsus ei ole seni kaasanud piisavalt. Lisaks omavalitsuse kaasamisele on teadaoleval ka Enefit Green AS-i esindajad saatnud ühe korra piirkonna maaomanikele otsepostituse, saatnud eelvaliku ala piirkonna maaomanikele otsepostituse, võtnud ühendust ala sees ja lähinaabruses olevate maaüksuste maaomanikega. 49/82 Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvalik. PlanS § 106 kohased arvamused ning valla seisukoht. Arvamus Valla seisukoht Senine kaasamistegevus on olnud planeerimisseaduse kohane. 2.3.3. Lisada planeeringu lisadokumentide hulka nimekiri Sellist dokumenti ei nõua planeerimismenetlus ning omavalitsusel ei ole ka teada, eluhoonete omanikest, kellega arendaja on sõlminud kellega arendaja on kokkuleppeid sõlminud ja kas sellised kokkulepped on avalikud. planeerimisprotsessi väliseid kokkuleppeid. Senine tegevus on planeerimisseaduse kohane ja nimetatud dokumendi vajamine ei ole asjakohane ega mõjuta otsustusprotsessi. 2.3.4. Lisada planeeringu dokumentide hulka Kaitseministeeriumi Planeeringu protsessi vaatest on oluline Kaitseministeeriumi seisukohad planeeringu poolt tellitud radarite kompenseerimise analüüs, millele viitab eri staadiumites. Kaitseministeerium on praeguse planeeringulahenduse arendaja kaebuses Tallinna Halduskohtule ja mis peaks andma kooskõlastanud, kirjale vastamata, seega on esitatud mahus tuulikute tegemine alale informatsiooni tuulikute maksimaalsest kõrgusest, mida on antud tulevikus võimalik. Detailse osa lahendus kooskõlastatakse Kaitseministeeriumiga alale üldse võimalik paigaldada. täiendavalt. Selgitame, et eriplaneeringu koostamise käigus muutus Eesti mandriosas kehtivate riigikaitseliste kõrguspiirangute käsitlus. Sellega seoses ei viidud Teie poolt viidatud radarite kompenseerimise analüüsi lõpuni läbi ja seda ei ole võimalik esitada. Kaitseministeeriumi andmetel on tuuleparkidele kehtivatest kõrguspiirangutest Lääne-Nigula vallas suures osas, sh eelvaliku alal, võimalik loobuda pärast Mandri- Eesti osaliselt tuuleenergeetikale avavate kompensatsioonimeetmete täielikku rakendumist, mis eeldatavasti toimub aastal 2025. 3.1. Muuta Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvaliku Ettepanekus esitatud kitsenduse alusel allesjääva ala suurus oleks 2,5 korda väiksem põhijoonist ja määrata sellel asukoha eelvalikualaks elu- ja kui planeeringu eesmärgis sätestatud ala. ühiskondlike hoonete puhveriga 2000 m kujunev eelvalikuala Kuna suurel osal eelvaliku alast on täiendavate uuringute vajadus, siis ei peeta ilma täiendavate tingimuste alata. praeguses ala eelvaliku staadiumis õigeks määrata väikest ala, mille osades piirkondades võib hiljem selguda tuulikute rajamise võimatus. Seetõttu on eelvalikuala määratud suurem ning ühtlasi on seletuskirjas seatud nõue, et tuulikud oleks elamutest võimalikult kaugel. 50/82 Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvalik. PlanS § 106 kohased arvamused ning valla seisukoht. Arvamus Valla seisukoht 4.1. Lisada peatükk asjakohaste kohaliku tasandi eesmärkide ja Vastus vt 2.1.1 ja 2.1.2. seostega kohaliku tasandi strateegiliste dokumentidega (vt 2.1.1. ja 2.1.2.). 4.2. Lähtudes mõjutatud kogukondade üldisest vastuseisust, Ettepanekus esitatud suurusega tuulepark oleks 2,5 korda väiksem kui planeeringu samuti nii arendaja etteheitest planeeringu korraldajale kaebuses eesmärgis sätestatud ala. Planeeringu asukoha eelvaliku osa seletuskirjas ptk 3.2.1 Tallinna Halduskohtule, kui ka kohtu seisukohast, et viimane on: „Eriplaneeringu detailse lahenduse koostamisel tuleb määrata eespool loetletud menetlustoimingute korraldajana pole astunud ühtki sammu nn ehitiste asukoht ja täpsed tingimused ehitamiseks. Tuulepark rajada ühe arendaja poolt ette antud tehniliste parameetrite muutmiseks ja tootmisseadmena võimalikult kompaktne ja efektiivne arvestades tuulikute nagu arendaja oma kaebuses välja toob „Kui lähtuda PlanS § 95 miinimumkaugusi üksteisest ning võimalikult kaugele elamutest ja ühiskondlikest lõikest 1 ja 2, siis minimaalselt otsitakse asukohta kahele hoonetest.“ vähemalt 30 meetri kõrgusele elektrituulikule ja maksimaalselt Kuna suurel osal eelvaliku alast on täiendavate uuringute vajadus, siis ei peeta Enefiti poolt esitatud tehnilistes eeltingimustes kirjeldatud praeguses ala eelvaliku staadiumis õigeks määrata väikest ala, mille osades elektrituulikutele, ehk vahemik mille ulatuses vald erinevaid piirkondades võib hiljem selguda tuulikute panemise võimatus. Seetõttu on võimalusi kaaluma peab”, teen ettepaneku arvestada eelvalikuala suurem ning on seletuskirjas seatud nõue, et tuulikud oleks elamutest kogukondade levinud ettepanekuga ja arendaja kohtule esitatud võimalikult kaugel. seisukohaga, ning määrata tuulepargi tehnilised parameetrid järgmiselt: 4.2.1. Tuulepargi vajaliku ala suurus kuni 1000 ha 4.2.2. Tuulepargi tuulikute arv kuni 11 tuulikut; Tuulepargi rajamise parameetrite muutmine ei ole põhjendatud, esitatud suurusega tuulepargi planeerimise on väiksemate tuulikutega kui oli kinnitatud planeeringu 4.2.3. Tuuliku tipukõrgus maapinnast kuni 220 m; lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programmis ning avalikul väljapanekul olnud asukoha eelvaliku eelnõuga on nõustunud nii vald, huvitatud isik kui ka kooskõlastajad. 4.2.4. Tuuliku kaugus lähimast elamust minimaalselt 2 km; Ettepanekus esitatud suurusega tuulepark oleks 2,5 korda väiksem kui planeeringu eesmärgis sätestatud ala. Planeeringu asukoha eelvaliku osa seletuskirjas ptk 3.2.1 on: „Eriplaneeringu detailse lahenduse koostamisel tuleb määrata eespool loetletud ehitiste asukoht ja täpsed tingimused ehitamiseks. Tuulepark rajada ühe 51/82 Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvalik. PlanS § 106 kohased arvamused ning valla seisukoht. Arvamus Valla seisukoht tootmisseadmena võimalikult kompaktne ja efektiivne arvestades tuulikute miinimumkaugusi üksteisest ning võimalikult kaugele elamutest ja ühiskondlikest hoonetest.“ Kuna suurel osal eelvaliku alast on täiendavate uuringute vajadus, siis ei peeta praeguses ala eelvaliku staadiumis õigeks määrata väikest ala, mille osades piirkondades võib hiljem selguda tuulikute panemise võimatus. Seetõttu on eelvalikuala suurem ning on seletuskirjas seatud nõue, et tuulikud oleks elamutest võimalikult kaugel. 4.2.5. Tuulepark peab moodustama kompaktse terviku. Seletuskirja ptk 3.2.1 sätestab: „Tuulepark rajada ühe tootmisseadmena võimalikult kompaktne ja efektiivne arvestades tuulikute miinimumkaugusi üksteisest ning võimalikult kaugele elamutest ja ühiskondlikest hoonetest.“ 4.2.6. Tagada kumuleeruva müra norm 35 dB elamumaa Selgitame, et omavalitsuse pädevusse ei kuulu müra normtasemete kehtestamine kõlvikutel ööpäevaringselt. kuna normtasemed on kehtestatud keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 “Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid”. Oma esimeses kavatsuste esitluses Lääne-Nigula volikogu ees Keskkonnaministeerium valdkonna eest vastutava ministeeriumina on korduvalt esitles Enefit Green soovi rajada tuulepark 10 tuulikuga. Täna rõhutanud [1], et tuulikute kavandamisel on üldjuhul aktsepteeritav tööstusmüra esitleb Enefit Green end paindliku arendajana, mis paraku piirtasemete järgimine (elamualadel vastavalt päeval 60 dB ja öösel 45 dB). Antud reaalsuses väljendunud pole. Ka nn vastutulek kõrguse planeeringu puhul on juba konservatiivselt lähtutud eesmärgist, et elamualadel oleks vähendamise osas 290-lt meetrilt 270-le meetrile ei ole tagatud tuulikutest tingituna tööstusmüra öine sihtväärtus (40 dB) ja seda kompromiss, vaid teadaolevalt ettevõtja tehniline kaalutlus. ööpäevaringselt. Ristituulepark.ee turundusleht sisaldab jätkuvalt põhimõtteliselt samu kavatsusi, mis olid kirjeldatud eriplaneeringu algatamise [1] Nt Keskkonnaministeeriumi kiri 22.12.2022 nr 7-15/22/5188-3 taotluse tehnilistes parameetrites. Tegelikkuses ei ole milleski järele antud. Arendaja on oma praeguses avalikkusele suunatud esitluses parima teadaoleva tehnilise lahendusena näidanud 21 52/82 Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvalik. PlanS § 106 kohased arvamused ning valla seisukoht. Arvamus Valla seisukoht tuulikuga tuuleparki aga planeeringu korraldaja justkui „sunnib” teda arendama suuremat parki. 4.3. Mitte piirata tuulepargi ja 330 kV alajaama vahekaugust; Tuulepargi rajamise parameetrite muutmine ei ole põhjendatud, tuulepargi ja 330 kV alajaama vahelise kauguse arvestamise ühe lähtetingimusena on kinnitatud planeeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programmiga ning avalikul väljapanekul olnud asukoha eelvaliku eelnõuga on nõustunud nii vald, huvitatud isik kui ka kooskõlastajad. 4.4. 4.2. Nimetatud parameetrid kanda dokumendi p. 3.2.1. Kui tuulepargi elektrituulikute eelvaliku ala ehitamise tingimusi muudetakse, siis need kantakse loomulikult vastavasse peatükki. 4.5. Uute tehniliste parameetrite alusel teostada uus asukoha Tuulepargi rajamise parameetrite muutmine ei ole põhjendatud, esitatud suurusega eelvalik, kuna ka arendaja on varasemalt kohtule esitatud tuulepargi planeerimise on kinnitatud planeeringu lähteseisukohtade ja kaebuses väitnud, et valla etteheide, nagu oleks Enefit huvitatud keskkonnamõju strateegilise hindamise programmiga ning avalikul väljapanekul tuulepargi rajamisest vaid alale 2, ei ole asjakohane. Siinkohal ei olnud asukoha eelvaliku eelnõuga on nõustunud nii vald, huvitatud isik kui ka välista siiski ka ala 2 valikusse jätmist. kooskõlastajad. Võttes arvesse lisaks planeeringu koostamisel läbiviidud hinnangutele ka riigi poolt tellitud üle-eestilisi tuuleparkide sobivust käsitlevaid analüüse (Keskkonnaagentuuri poolt 2022 a koostatud „Tuuleenergeetika arendamist piiravate kitsenduste kaardistamine ning vabade alade tuvastamine“ ja Eesti Ornitoloogiaühingu ja Kotkaklubi poolt koostatud Üle-eestiline maismaalinnustiku analüüsi), siis ei ole omavalitsusel põhjust eeldada, et Lääne-Nigula valla territooriumil esineks oluliselt sobilikumaid tuulepargi alasid kui eelvaliku ala. 5.1. Tuua dokumendis välja, millised täiendavat uurimist vajavad Kõik detailse lahenduse etapis vajalikud uuringud, hinnangud ja tingimused on mõjud on ilmnenud peale KSH väljatöötamise kavatsuse esitatud eriplaneeringu asukohavaliku seletuskirjas. Keskkonnauuringute ja kinnitamist. keskkonnaalaste hinnangute vajadus on kajastatud lisaks ka KSH I etapi aruande ptk 4 alapeatükkides “Edasiste uuringute ja hindamise vajadus”. Vastavad alapeatükid on teist värvi taustaga lihtsamaks leidmiseks. Tegu on planeerimisseadusest tuleneva 53/82 Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvalik. PlanS § 106 kohased arvamused ning valla seisukoht. Arvamus Valla seisukoht nõudega, mille kohaselt detailse lahenduse KSH lähteülesanne määratakse KSH I etapi aruandes. Seega on soovitud info juba nii planeeringu asukohavaliku seletuskirjas kui KSH aruandes esitatud. 5.2. Viia planeeritud uuringud läbi rahvusvaheliselt tunnustatud Selgitame, et tuuleparkide kavandamine on Eestis kahe etapiline protsess ning metoodikate kohaselt ja publitseerida need teaduskirjanduses mõlemale planeerimise etapile (asukohavalik ja detailne lahendus) viiakse läbi nende usaldusväärsuse tagamiseks. keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH). KSH koostamine toimub vastavalt õigusaktide nõuetele ja juhendmaterjalide soovitustele. KSH arukohavaliku aruande koostamisel on lähtutud selle aluseks olevast väljatöötamise kavatsusest, mis ei näinud asukohavaliku etapi koostamiseks ette uuringute koostamist. Vastav praktika on Eestis laialdaselt levinud. Detailse lahenduse koostamiseks vajalikud alusuuringute vajadus ning asjakohasel juhul ka soovitatav uuringu metoodika on kirjeldatud KSH I etapi aruandes ja asukohavaliku seletuskirjas. Uuringu metoodikad valitakse vastava uuringu spetsiifikast lähtuvalt. KSH osaks ei ole teadusartiklite avaldamine ja seda ei kavandata teha. 5.3. Visualiseeringute vaatepunktide valik on täiesti Arvamuse esitajalt on küsitud info vaatepunktide kohta, vastavad pildid ebaõnnestunud. Need tuleb valida ja visualiseerida inimrohketest vaatepunktidest on tehtud ettepaneku esitaja juuresolekul ja täiendavad asukohtadest, elamugruppide juurest, põhi- ja tugimaanteedelt, visualiseeringud avaldatakse valla veebilehel enne avaliku arutelu toimumist. avamaastikulistelt lõikudelt jms. Arvesse peab võtma, et arendaja Arvamusi vaatepunktide kohta on küsitud ka varasema avaliku protsessi käigus, kuid ega kohalik omavalitsus ei saa tagada metsamassiivide säilumist visualiseeringute soovitud asukohtasid ei ole senini ühegi osapoole poolt esitatud. tänases mahus. Kindlasti tuleb teostada uued visualiseeringud eelvalikualale 2 Risti aleviku keskosast, Rõuma külast Selgitame, et asukoha eelvaliku etapis tehtavad visualiseeringud on illustratiivsed. elamuarenduste juurest, Piirsalu külast mõisamäelt, Kabeli Reaalset tuuleparki kujutavaid visualiseeringuid on võimalik teha kui teada on külast, Vanama külast pargi juurest, Marimetsa matkarajalt jms. tuulikute asukohad. Samuti Ääsmäe-Haapsalu maanteelt. Visuaalne häiring mõjutab nii kohalikke elanikke, külalisi kui läbisõitjaid. Täpsed asukohad on avaldaja valmis ette näitama. Tuuleparkidel on oluline visuaalne mõju maastikule ja vaadetele, mistõttu tuleb 54/82 Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvalik. PlanS § 106 kohased arvamused ning valla seisukoht. Arvamus Valla seisukoht antud töö raames nende kavandamisel esitada kompleksne visuaalse mõju analüüs vähemalt valdavalt domineeriva ala ulatuses. 5.4. KSH p.4.14.3 mõju varale ei hinda Lääne-Nigula valda Võimalikku mõju kinnisvara väärtusele on käsitletud KSH ptk 4.13.3. Selgitame, et planeeritava tuulepargi mõju piirkonnas oleva kinnisvara hinnale. erinevate tööstus- ja infrastruktuuriobjektide kavandamisel tekkida võiva kinnisvara Konstanteering võimalikust negatiivsest mõjust on mõjutatud hinna võimaliku muutuse kompenseerimiseks Eestis süsteem puudub. Erinevalt isikute jaoks ilmselgelt ebapiisav. Mõju tuleb analüüsida mitte teistest tööstus- ja infrastruktuuriobjektidest on küll tuuleparkide puhul ellu kutsutud USA teadmata tingimustel läbiviidud uuringute vaid konkreetse riiklik regulatsioon nn tuulikute talumistasu näol kompenseerimaks lähiala elanikele kohaliku kinnisvaraturu analüüsi põhjal, hinnates mõjutatud häiringute talumist. Keskkonnatasude seaduse redaktsioonis, mis kehtib alates varade tänast koondväärtust ja selle languse ulatust. 01.07.2023, on ette nähtud tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu, mis jaguneb tuulepargi lähiala elanike ja kohaliku omavalitsuse vahel. Kohalik omavalitsus võib saadavat tasu kasutada kohaliku eluolu parandamiseks, mis võib avaldada ka kaudset positiivset mõju piirkonna kinnisvara väärtusele. 5.5. KSH p.4.13.5 Sotsiaalsed vastuolud sisu on kohatu ja tuleb KSH p 4.13.5. annab ülevaade toob välja kogukondade vastuseisu, mis on esinenud täies ulatuses uuesti koostada. Olukorras, kui enam kui 1100 mitmete tuuleparkide planeeringute puhul Eestis, sh Lääne-Nigula eriplaneeringu inimest on väljendanud oma vastumeelsust tuulepargi puhul. Samuti tuuakse välja, et vastuseisu peamiste põhjustena tuuakse planeeritud kujul sünnile, on seda pelgalt mainitud kui tugevat vastuväidetes tavapäraselt kartust võimaliku müra, varjutuse ja tervisemõjude osas. negatiivset meelestatust tuulepargi suhtes. Selgitamata on KSH juhtekspert ei leia, et ptk oleks kohatu. meelestatuse taust ja see, mis selle on põhjustanud. Üldiselt ei Selgitame, et KSH aruandes viidatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi olda vastu tuulepargile kui sellisele, kuid peamisteks põhjusteks tellitud Kantar Emori läbiviidud uuring käsitles just Lääne-Nigula valda kui on olulised vead menetlusprotsessis: tegeliku kaasamise tuuleparkide potentsiaalsetes arengupiirkondades elavate inimeste uuringu ühte puudumine, arendaja silmakirjalikkus ja mure keskkonnale valimit. Uuring on asja- ja ajakohane, koostatud tunnustatud küsitlusuuringute avalduva massiivse negatiivse mõju pärast, sest ilmselt on läbiviija poolt ning peegeldab Eesti inimeste, sh Lääne-Nigula valla elanike keskonnamõjusid dokumentides pisendatud või alahinnatud. meelestatust tuuleparkide suhtes. Seega selle kasutamine omavalitsuse poolt ühe Sisutu on viide eriplaneeringu asukoha valiku ja selle KSH käigus otsuse tegemise aluseks oleva sisendmaterjalina on igati kohane. on läbi viidud kohtumistele huvigruppidega. Vähesed kaasamiskoosolekud on toimunud planeemisprotsessi kohustuslike osadena, korraldatud monoloogsete etteastetena, 55/82 Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvalik. PlanS § 106 kohased arvamused ning valla seisukoht. Arvamus Valla seisukoht mitte väitleva dialoogina. Samuti on selgelt lubamatu käsitleda kaasamisena lähiala inimeste mõjutamist arendaja poolt metoodiliselt läbitöötamata telefoniküsitluse kaudu. Sellega on mindud vastuollu huvide tasakaalu ja planeerimisprotsessi avalikkuse baaspõhimõtetega. Nimetamata on osapool, kellega kõnealused tingimused on kokku lepitud. Samuti on kohatu Kantar Emor uuringu tulemuste üldistamine konkreetse olukorra kontekstis. Korduvalt on väljendatud soovi läbi viia tunnustatud metoodikal põhinev kohalike kogukondade hoiakuid ja väärtushinnanguid peegeldav sotsioloogiline küsitlus. Endine vallajuht on nende koostamist lubanud korralda, kuid seni on see tegemata. Nagu varasemalt osundatud, tuleb kõnealused uuringud ja neid ilmestavad küsitlused tellida eraldi töödena riigihankemenetluses. Samuti tuleb täiendavalt uurida volikogu 17.10.2019 otsuses nr 54 ja käesoleva arvamuse punktis nimetatud kultuurilisi mõjusid. 5.6. Esitamata ja kaalutlemata on muud kogukonda lepitavate Selgitame, et täiendavate võimalike koostöövormide leidmine ja rakendamine saab meetmete võimalused alates avatud ja siirast suhtlemisest, olla võimalik kõige varasemalt tuulepargi detailse lahenduse etapis. lõpetades võimalike osalemisskeemidega energia tootmis- ja tarbimistsüklites. Kogukonnaga suhtlemise põhitõdesid on korduvalt publitseeritud ja nendest tuleb õppust võtta. Palun lisada planeeringu dokumentidesse eraldi dokumendi või peatükina ja kaaluda sealjuures muude kogukondlike energiatootmise koostöövormide rakendamist. 5.7. Palun lisada KSH-sse peatükk planeeringu mõjust jahindusele Selgitame, et KSH I etapi aruandes käsitletav hindamisulatus määrati KSH ja turismisektorile, sh linnuvaatlusturismile. väljatöötamise kavatsuses. Antud teemavaldkondade hindamine ei ole KSH I etapi aruande objektiks. 56/82 Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvalik. PlanS § 106 kohased arvamused ning valla seisukoht. Arvamus Valla seisukoht Küttimistiheduse statistika alusel jääb eelvaliku ala alla keskmise küttimistihedusega jahipiirkonnaga. Seega laiemalt on oodatav mõju valla jahindusele vähese tähtsusega. Valla olemasolevate tuuleparkide alade jahipiirkonnas ei ole võimalik täheldada olulisi muutusi suurulukite küttimisstatistikas võrreldes tuulepargi rajamise eelset ja järgset olukorda. Lääne-Nigula valda jääb olulisi linnuvaatlusturismi sihtkohti (Matsalu RP, Silma LKA, Marimetsa raba). Eelvaliku alal võib toimuda vähest linnuvaatlust, kuid tegu ei ole linnuvaatlusturismi olulise sihtkohaga. 5.8. KSH-s ei ole käsitletud üle-eestilise ilmamudeli mõju Selgitame, et KSH I etapi aruandes käsitletav hindamisulatus määrati KSH energiatootmise hajutamisse. Energiatootmise konsolideerimine väljatöötamise kavatsuses. Antud teemavaldkondade hindamine ei ole KSH I etapi väikesel alal olevatesse suurtesse parkidesse muudab aruande objektiks. Samuti ei ole ühe tuulepargi kavandamisel asjakohane hindama energiahinna veelgi volatiivsemaks kui see praegu on. Palun see hakata Eesti energia- ja kliimapoliitikat või energiahinna kujunemist. Eesti kliima- ja lisada. energiapoliitika arengudokumendid sätestavad selgelt tuuleenergia arendamise vajaduse. 5.9. KSH peab eeluuringuna Üle-eestiline maismaalinnustiku Selgitame, et üle-Eestiline maimaalinnustiku analüüs on informatiivse iseloomuga analüüsi aruande kohaselt täitma vähemalt järgmist ülesannet, dokument, mis ei määra kuidagi, millises planeeringu etapis milliseid uuringuid teha mida arvamuse andja palub dokumendile lisada: vaja on. Nn eeluuring tähendab analüüsi kontekstis uuringuid, mis viiakse läbi enne tuulepargi rajamist. Eeluuringutele järgneb seire, mis viiakse läbi peale tuulepargi 5.9.1. kontrollida varem teada olnud loodusväärtuste seisundit rajamist. (näiteks elupaiga säilimist ja kvaliteeti kaitstava liigi leiukohas), tuvastada võimalikud tuulepargi rajamist osaliselt või täielikult Kirjeldatud uuringud on ilmselgelt vajalikud ja ka KSH I etapi aruandes kavandatud. välistavad loodusväärtused, mis ei olnud varem teada, näiteks Nende läbiviimine on kohane planeeringu etapis, kus on asukohavalik tehtud. Sellest kaitstavate ja muude kaitsekorralduslikult oluliste ning annab tunnistust ka väljatoodud tekstis viidatud võimalikud leevendavad meetmed tuuleenergia arendamise suhtes tundlike liikide elupaigad, mille (nt tuulikute paigutuse muutmine, mis on võimalik planeerimisetapis kus on tuulikute säilimine tuleb planeeringus tagada; paigutus määratav) ja vajadus seire kavandamiseks (seire kavandatakse tuulikute rajamise järgseks ajaks, mis jällegi eeldab tuulikute asukoha teadmist). 5.9.2. saada teavet linnustiku looduskaitselise väärtuse ja üldise seisundi baastasemete kohta, mille alusel saab otsustada 57/82 Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvalik. PlanS § 106 kohased arvamused ning valla seisukoht. Arvamus Valla seisukoht esmaste leevendavate meetmete rakendamise vajaduse juba planeerimise etapis, näiteks tuulikute arvu vähendamise, tuulikute paigutuse (muutmise) vm vajalikud leevendusmeetmed; 5.9.3. anda alusteave ehitusjärgse seire läbiviimiseks, sh käsitlemist vajavate liikide, aspektide (pesitsevad linnud, rändeaegsed kogumid, ränne), meetodite ja mahtude osas. 5.10. Puuduvad eksperthinnangud ebasoodsatest mõjudest Tuulepargi asukohavaliku tegemisel on eesmärgiks leida ala, kus olemasoleva info ohustatud linnuliikide kaupa. Enam kui kümne linnuliigi osas on alusel puuduvad linnukaitselised piirangud ulatuses, mis välistaks alale tuulepargi teada olulise ebasoodsa mõju avaldumise võimalus. Need tuleb rajamise. Eriplaneeringu asukohavaliku etapis võrreldud aladest (vaadeldes ka kõiki 5 hinnata enne planeeringu detailse osa koostamist. ala, mis olid esialgses valikus) on ala 2 linnukaitseliselt kõige väiksemate oodatavate ebasoodsate mõjudega. Seda toetab ka Teie eelmises ettepanekus viidatud üle- Eestiline maismaalinnustiku analüüs. Selgitame, et ebasoodsat mõju alal elutsevate ning toituvate linnuliikide kaupa ei ole võimalik hinnata ilma tuulikute asukohti teadmata ehk enne detailse osa koostamist. Arvestades ala suurust sõltub mõju suurus just tuuliku positsioonide paiknemisest. Eriplaneeringu asukohavaliku seletuskiri ja KSH aruanne näevad detailse lahenduse etappi ette liigispetsiifiliste eksperthinnangute andmise vajadust, mitmete kaitsekorralduslikult oluliste linnuliikide osas, kelle toitumisalad võivad eelvaliku alale jääda. 5.11. Välistada varjutuse tekkimine elamualadele. Määrata Eestis puudub varjutuse osas normdokument. Saksa on teadaolevalt ainukene riik, normiks 0 h. millel on standardist tulenev selge normväärtus (ilma päikespaiste reaalset kestvust arvestamata ehk halvim arvutusliku metoodikaga arvutades 30 h/a ja max 30 min/päevas või lokaalseid kliimaandmeid arvestades 8 h/a). Belgia, Kanada, Iirimaa jt kasutavad Saksa juhendit. Rootsi ja Taani soovituslik tase on kliimat arvestava metoodikaga arvutades vastavalt 8 ja 10 h. Soomes ametlikku juhist ei ole, mõjuhindamise praktikas kasutatakse halvima arvutusliku kohast 30 h/a ja max 30 58/82 Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvalik. PlanS § 106 kohased arvamused ning valla seisukoht. Arvamus Valla seisukoht min/päevas. Saksamaa ja Taani normid ei ole ranguselt oluliselt erinevad – arvutusmetoodika on erinev. Asukoha valiku eelnõud täiendatakse selliselt, et kliimat arvestava metoodikaga arvutades on suurim lubatud varjutuse aeg elamualadel kuni kaks tundi aastas. 5.12. Lisada KSH-sse arendaja vastutuse peatükk, milles selgitada Selgitame, et KSH on hinnanguid esitav dokument, mis annab otsustajale infot otsuse arendaja tegevuse või tegevusetuse tõttu tuulepargi ehitamisel, tegemiseks. KSH ei saa seada majandusliku vastutuse kohustust ühelegi osapoolele. opereerimisel ja likvideerimisel kaasneda võivate varalise Selgitame, et võimaliku keskkonnakahju hüvitamise ja heastamise korraldus on kahjude hüvitamise viis ja ulatus. reguleeritud keskkonnavastustuse seadusega, mille täitmine on kõigile Eestis tegutsevatele isikutele kohustuslik. Juhul kui tekitatakse kellelegi majanduslikku kahju, siis on võimalik kannatanul nõuda kahju hüvitamist lähtuvalt kehtivatest õigusaktidest. 5.13. Planeeringuala hajaasustuses on mobiil- ja sidelevi väga Planeeringu asukoha eelvaliku osa seletuskirjas ptk 3.21 on: „Tuulepargi detailse halb. Täiendava häiringu korral tuleb arendajal tagada lahenduse koostamisel tuleb teha koostööd Kaitseministeeriumi, Transpordiameti, sideühenduste parandamine. Siseministeeriumi Infotehnoloogia- ja Arenduskeskusega ning sidevõrkude operaatoritega selgitamaks tuulepargi rajamisega kaasneda võivaid võimalikke mõjusid radaritele ning televisiooni- ja sideteenustele. Teemavaldkonda tuleb detailse lahenduse KSHs käsitleda.“ Lisame sinna järgmise selgitava lause: „Kui planeeritav tuulepark halvendab mobiili- ja internetiühendust, siis seada tingimused kaasaegse mobiilside tagamiseks.“ 5.14. Tuulepargi tekitatav mõju mikrokliimale, so mõju KSH aruande ptk 4.18.1 täiendati järgnevalt “Tuulikute puhul on tuvastatud mõju taimestikule, niiskusreziimile, pinnasele, liigilisele mikrokliimale st uuringud on näidanud, et kuni 10 km tuulepargist allatuult võib mitmekesisusele, soojussaarte tekkele jms. Seda tuleb kindlasti tähendada mikroklimaatilisi muutusi. Tuulikute töötamisel esineb õhukihtide vahelist teha, mida on rõhutanud ka Maaeluministeerium oma segunemist. See vähendab maapinnalähedasi õhutemperatuuri ööpäevaseid seisukohas. kõikumisi – tuulikupargi alal on täheldatud päevasel ajal maapinnalähedase õhukihi madalamat temperatuuri ja öisel ajal kõrgemat temperatuuri kui tuulikute mõjualast väljas oleval alal. Tegu ei ole muutustega tasemel, mis inimesele oleksid üldjuhul 59/82 Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvalik. PlanS § 106 kohased arvamused ning valla seisukoht. Arvamus Valla seisukoht märgatavad ning efekti uuritakse pigem seoses tuulikute omavahelise tootluse mõjudega ning mõju põllumajanduslikust vaatest. ” Tuuleparkide mõju taimestikule on käsitletud KSH aruande ptk 4.1. Mõju veereziimile on käsitletud KSH aruande ptk 4.8, mõju pinnasele ptk 4.9. Mõju liigilisele mitmekesisusele on põhimõtteliselt kajastatud ptk 4.1-4.5, sest elustiku mitmekesisus koosneb nii taimestikust, kui loomadest ja lindudest. Soojussaarte teket tuuleparkides ei ole täheldatud, nendega ei kaasne suurte kõvakatteliste pindade rajamist ega soojuskiirgust, mis võiksid olla soojussaarte teket põhjustavad tegurid. 5.15. KSH-s tuleb täiendavalt hinnata kui palju piirkonnas Selgitame, et loodusressursside (nii kohalike kui imporditavate) kasutuse hinnang on leiduvat maavaralist loodusressurssi tuleb kasutusele võtta osa kavandatava tegevuse kirjeldusest, mida on võimalik ligikaudselt anda kõige tuulepargi rajamisel ja kui palju väheneb CO2 sidumine seoses varasemalt detailse lahenduse KSH aruandes (täpne ressursikasutus selgub alles metsaala raadamisega. Samuti tuleb kirjeldada fossiilsete ehitusprojekti koostamise faasis). Ressursikasutuse suurus sõltub tuulikute maavarde kulu tuulikute tootmisel ja tuulikupargi rajamisel paiknemisest, mis omakorda mõjutab nendevaheliste ühendusteede pikkust ja seega (transport, plasti- ja vasetootmine jne). materjalikulu. Metsaala raadamisega kaasneva CO2 sidumise muutuse esialgne hinnang on antud KSH aruande ptk 4.18.1. Detailse lahenduse KSH koostamiseks on seatud tingimus “Detailse lahenduse KSHs tuleb käsitleda tuulepargi mõju kliimamuutustele, sealjuures arvestades tuulepargi rajamisega kaasnevat maakasutuse muutust ning tuulikute tööprotsessis tekkida võivaid võimalikke KHG heiteid (SF6).” Seega on soovitud hinnangu andmine juba kavandatud. 5.16. Mitte planeerida tuulikuid ja ühendusliine arheoloogiliselt, Kogukondade esindajad ei ole ei lähteseisukohtade, arvamuse andmise ega avaliku pärandkultuuriliselt ja sotsiaalselt tundlikele aladele ja nende väljapaneku staadiumis avaldanud esitatud seisukohta. Samuti ei ole ei lähistele (nt Mike ja Valksi külad, kuhjamäed, Mike mäed jms). Keskkonnaamet ega Muinsuskaitseamet ega osavallakogu ega üksi muu isik toonud Sisend loetelu täpsustamiseks tuleb küsida kogukondade välja esitatud alasid. Eelvaliku alal puuduvad Muinsuskaitseseaduse alusel kaitstavad esindajatelt. kultuurimälestised ning samuti Muinsuskaitseameti poolt kaardistatud arheoloogiatundlikud alad. Samuti puuduvad alal inventeeritud looduslikud 60/82 Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvalik. PlanS § 106 kohased arvamused ning valla seisukoht. Arvamus Valla seisukoht pühapaigad. Alale jääb pärandkultuuri objekte nagu on ka KSH aruandes välja toodud. Valdavalt on tegu endiste talukohtadega, mis on praeguseks maastikupildis pea märkamatud. Suurima pärandkultuuriobjektide kontsentratsiooniga pärandkultuurialaks on eelvalikualale jääv Valksi küla, mida praeguseks meenutavad üksikud säilinud õunapuud ja varemed. Ükski alale jäävatest pärandkultuuriobjektidest ei ole valla kehtiva üldplaneeringuga määratud kohaliku tähtsusega kultuuripärandi objektideks. Kui viidatud objektidel on kohaliku tähtsusega kultuuriväärtusi, siis palun esitada need hiljemalt avalikul arutelul, et need oleks võimalik lisada planeeringu detailse osa käsitlusse. 5.17. Ilmselgelt on Natura mõjude ja eriti linnustiku osa Selgitame, et Natura hindamise täiendamiseks on kavandatud täiendavad linnustiku hinnanguid antud liiga kergekäeliselt ja ebapiisavalt uuringud detailse lahenduse etappi. Uuringute vajadus on kajastatud nii KSH põhjendatult. Viide kõrgema taseme planeeringu puhul II etapi aruandes kui planeeringu asukohavaliku seletuskirjas. Natura alade suhtes on uuringutele on nii mastaapse ja suure ruumivajadusega ning rakendatud antud valdkonnas pädeva asutuse (Keskkonnaamet) poolt soovitatavaid ohustatusega liikide esinemise puhul ebaõige. Natura hindamise puhvreid välistamaks ebasoodsat mõju Natura alade kaitse-eesmärkidele [1] ning läbi täiendusteks on vaja läbi viia reaalsed linnustikuuuringud. on viidud Natura asjakohane hindamine lähtudes planeeringu tasandist. KSH Praegusel juhul ei vasta mõjude hindamine linnustikule Natura läbiviimisel on olnud kaasatud ornitoloog. hindamise vormistuse nõuetele. Asjakohase hindamise Kuna tegu on eriplaneeringuga, mille kehtestamise otsus tehakse alles detailse vältimiseks on esitatud mittepädevate koostajate poolt väiteid ja lahenduse koostamise järgselt, siis on Natura hindamisel lähtutud ka keskkonnamõju mõjude puudumise, väheolulise või leevendatavuse hinnanguid, hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest, mille kohaselt strateegilise mis ei ole ei antud pädeva, vastava valdkonna teadmiste ja planeerimisdokumendi võib kehtestada juhul, kui seda lubab Natura 2000 võrgustiku kogemusega eksperdi poolt, ega vasta Natura mõju hindamise ala kaitsekord ning strateegilise planeerimisdokumendi kehtestaja on veendunud, et nõuetele ja etappidele. kavandatav tegevus ei mõjuta ebasoodsalt selle Natura 2000 võrgustiku ala Ei saa kuidagi nõustuda, et ornitolooge soovitatakse kaasata alles terviklikkust ega kaitse eesmärki. Vastavale arvamusele, et eriplaneeringute puhul on järgmises etapis, kui tegelikult peaks olulised põhimõttelised lubatav Natura hindamist täiendada detailse lahenduse etapis, on asunud ka otsused olema tehtud I etapis: see vähendaks kõigi osapoolte Keskkonnaministeerium. 61/82 Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvalik. PlanS § 106 kohased arvamused ning valla seisukoht. Arvamus Valla seisukoht aja-, närvi- ja ressursikulu ja tagaks suurema võimaluse paremaks Planeeringu on kooskõlastanud Natura hindamise läbiviimise osas pädevate tulemuseks. asutustena Keskkonnaamet ja Keskkonnaministeerium. [1] Keskkonnaamet. Maismaa tuuleparkide mõjust elustikule ja Keskkonnaameti soovitused nende planeerimise kohta kohaliku omavalitsuse üldplaneeringutes (seisuga 10.11.2021) 5.18. Täiesti on jäetud kõrvale nii olemasolevate kui KSH aruandes hinnatud asukohaalternatiivide puhul puuduvad potentsiaalset planeeritavate erinevate tuule- ja muude energiaarendustega koosmõju avaldada võivad olemasolevad tuulepargid piirkonnas. Samuti ei ole neid kaasnevate ja põimuvate ning kuhjuvate mõjude kumulatiivse teadaolevalt kavandamisel. Teadaolevalt ei ole piirkonnas olemas ega kavandamisel mõju hindamine. See on väga põhimõtteline ja raske eksimus, ka muid olulise keskkonnamõjuga või olulise ruumilise mõjuga energiaarendusi. seda eriti just kõrgema taseme planeeringu suurt ruumilist mõju Planeeringuga nähakse ette täiendavate tuuleparkide rajamise välistuse ala 10 km arvestades. Edasi juba detailplaneeringu mõjuhindamistes ei ole raadiuses asukohavaliku alast. Seega ei esine olemasolevaid või kavandatavaid enam seda suurt pilti ja mõjude suunamist võimalik teha. See energiarendusi, millega koosmõjusid hinnata. Sellest lähtuvalt ei ole seda ka tehtud. teema vajab ka sisulist ja asjakohast Natura mõju hindamist. Eriti Koosmõjude hindamisel lähtutakse üldlevinult põhimõttest, et kui tulevikus peaks väga tundlike ja haruldaste liikide, nagu toonekured ja kotkad piirkonda siiski teisi tuuleparke (vms olulise keskkonnamõju või olulise ruumilise osas ei ole esitatud arvamus kindlasti pädev, ning ei arvesta mõjuga objekte) kavandatama, siis iga järgneva arenduse puhul tuleb hinnata liikide tegelike liikumismustrite ega riskidega. Seda enam, et koosmõjusid juba olemasolevatega. teame sellest ilmselgelt liiga vähe. Selle hindamise üks osa peab Teadaolevalt on piirkonda kavandamisel mitmeid ulatuslikke päikeseparke. Seega olema ka hinnang, kui suur on risk planeeringualasid läbiva täiendati KSH aruande ptk 4.4.1 ja EP seletuskirja ptk 3.10 täiendati tingimusega lindude rändekoridori vaates, seda nii ümbruse kaitsealade ja “Hindamisel tuleb arvestada võimalikke koosmõjusid loomade liikumisele piirkonda teiste Linnudirektiivi I lisa ja Looduskaitseseaduse kaitstavate kavandatavate ulatuslikke päikeseparkidega.” liikide osas, kui ka teiste rändlindude osas, keda Linnudirektiiv üldiselt kaitseb. Planeeringu seletuskirjas on ette nähtud detailse lahenduse etappi nii linnustiku rändeuuringu kui ka liigispetsiifiliste ekspertarvamuste vajaduse. Planeeringu on kooskõlastanud erinevad riigiasutused, sh Keskkonnaamet ja Keskkonnaministeerium ning kavandatavate uuringute mahu osas on arvestatud pädevate riigiasutuste seisukohtadega. 62/82 Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvalik. PlanS § 106 kohased arvamused ning valla seisukoht. Arvamus Valla seisukoht 5.19. Arvamuse avaldajal, nii nagu ka valdaval enamusel Selgitame, et KSH koostamise pädevus on Eestis reguleeritud keskkonnamõju arvamuse andjatest, puudub oskus keskkonnamõju hindamise hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses. Vastavate pädevusnõuete dokumendi kompetentsust tervikuna hinnata. Nii nagu koostaja täitmine on aluseks KSH juhteksperdina töötamiseks. Antud juhul KSH juhtekspert on paljudel juhtudel hinnanud mõjud vähetõenäoliseks täidab vastavaid pädevusnõudeid ning ei ole põhjust eeldada töö teostamise alusuuringutele viitamata, arvab puudutatud osapool vastupidist. ebakompetentsust. Selgitame lisaks, et KSH läbiviimise osaks on asjaomaste asutuste Selleks, et KSH koostajal ei lasuks vastutuse koorem, näiteks seisukohtade küsimine nende pädevusvaldkondadest lähtuvalt nii KSH väljatöötamise oluliste hindamata mõjude ilmnemisel, kui tekib vajadus kahjude kavatsusele kui KSH aruandele. Sellega tagatakse, et nii hindamise läbiviimise korvamiseks, palun korraldada koostatud KSHle ekspertiis kavandamisel kui ka hindamistulemuste puhul need üle kontrollinud vastavate kohase kompetentsiga spetsialistide poolt. kompetentsiga spetsialistid lähtudes oma pädevusvaldkondadest. Planeeringu eelnõu ja selle lisaks oleva KSH aruande on kooskõlastanud nii Keskkonnaamet kui Keskkonnaministeerium, kui valdkonda kureerivad ametkonnad. 6.1. MTÜ Piirsalu Küla Selts, Kaur Järve, Mare Kiis, Kaja Rüütel, Planeerimisprotsess on selline, et arvamuse andjad on saanud varem esitatud Vahtra korteriühistu, Risti osavallakogu ja mitmed teised on arvamustele vastused ja soovi korral on neil olnud õigus neid esitada avalikul kooskõlastuse protsessi käigus esitanud suure hulga väljapanekul uuesti. Vähemalt üks isik on seda võimalust ka kasutanud ja esitanud ettepanekuid ja arvamusi, millega valdavalt ei ole arvestatud. avalikul väljapanekul oma arvamuse uuesti. Kolmanda isiku arvamuse alusel ei võeta Nõustun enamiku esitatud seisukohtadega, mistõttu palun teiste isikute arvamusi uuesti päevakorda. kooskõlastuste andmise faasis esitatud küsimused veelkord sisuliselt üle vaadata ja antud vastused korrigeerida ettepanekuid arvestavalt või mittearvestamise korral sisuliselt põhjendada. Ettepanekute esitajad on seda teinud siirast murest ümbritseva loodus- ja elukeskkonna seisundi olulise halvenemise pärast, mistõttu neid ettepanekuid ja arvamusi tuleb käsitleda täie tõsidusega. Sarnaselt tuleb käsitleda ka käesolevat ja teisi avaliku väljapaneku käigus esitatud pöördumisi. Paljudel juhtudel on seisukoha kujundamisel kas küsimusest valesti aru saadud või püütud teadlikult vastusega küsimuse mõju hägustada. 6.2. Kohalik kogukond on planeerimisprotsessis nõrgim osapool, Seisukoht teadmiseks võetud, täiendusettepanek seisukohas puudub. kellel puudub erinevalt nii huvitatud isikust kui kohalikust 63/82 Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvalik. PlanS § 106 kohased arvamused ning valla seisukoht. Arvamus Valla seisukoht omavalisusest teadmine, aeg, rahaline ressurss ja kogemus Senine planeerimismenetlus, s h erinevate osapoolte ja kogu valla elanike, on käinud planeerimisprotsessis oma õiguste eest seista. Seetõttu peab planeerimisseaduse kohaselt. Sellele lisaks on vallavalitsus planeeringu koostamise kohalik omavalitsus kaalutlusotsuste langetamisel argumentide osas levitanud infot muude kättesaadavate infokanalite kaudu. Antud planeeringu võrdse osakaalu korral kalduma kogukonna kui nõrgema koostamist on kajastanud ka aktiivselt Lääne Elu. Eksitav ja vale on jätta mulje, et osapoole poole. Ta peab ka kaasamisprotsessis pingutama omavalitsus ei ole seni kaasanud piisavalt. Lisaks omavalitsuse kaasamisele on tavapärsest rohkem, sest tuulepargi mõjuala, mõjutatute arv ja teadaoleval ka Enefit Green AS-i esindajad saatnud ühe korra piirkonna mõju jõud on suur ja pöördumatu. maaomanikele otsepostituse, saatnud eelvaliku ala piirkonna maaomanikele otsepostituse, võtnud ühendust ala sees ja lähinaabruses olevate maaüksuste maaomanikega. Eriplaneeringu asukohavaliku otsuse langetab vallavolikogu. Igal volinikul on otsuse tegemisel kohustus arvestada erinevaid kaalutlusi. Eriplaneeringu protsessi on olnud kaasatud osavallakogud (volikogu liikmed ja volikokku kandideerinud isikud). Nemad on ka otsuse tegijad vajadusel ka täiendava informatsiooni jagajad kohalikes kogukondades. 6.3. Otsustaja peab arvestama, et kui arvamuse avaldaja on Eriplaneeringu asukohavaliku otsuse langetab vallavolikogu. Igal volinikul on otsuse esitanud oma arvamust emotsiooni kaudu on ta siiski lähtuvalt tegemisel kohustus arvestada erinevaid kaalutlusi. oma oskustest ja võimetest väljendanud muret, ja ka sellisel Vallavalitsus on püüdnud vastata kõigile laekunud küsimustele osavõtlikult ja puhul tuleb see osata välja lugeda ja üleolevust tundmata kohaselt. kohaselt vastata, mitte anda vastuse kaudu küsijale aimu tema rumalusest. 6.4. Vastuste koostamisel tuleb saajatele selgitada nende õigust Selgitame, et planeerimismenetluses saab esitada arvamusi, ettepanekuid ja subjektiivsete huvide riive korral oma õigusi kaitsta. Isikutel peab küsimusi, vaide saab esitada otsusele. olema selge, millal ja kuidas nad oma vaide- või kaebeõigustsaavad rakendada. 64/82 Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvalik. PlanS § 106 kohased arvamused ning valla seisukoht. Arvamus Valla seisukoht 6.5. Paljusõnaliselt on nii arendaja kohtusse kaebust esitades ja Planeerimisprotsessis on järgitud planeerimisseaduse kohaseid nõudeid kaasamiseks. muudes avalikes väljaütlemistes, samuti kohalik omavalitsus, Võimaldamaks sisulist planeeringu koostamise tööprotsessi võimalikult laias kõnelnud laiaulatuslikust kaasamisest ja paindlikusest tuulepargi omavalitsuse esindajate ringis on eriplaneeringu koostamisel toiminud töörühm, arendamisel, mida tegelikkuses ei ole rakendatud. Nn tuulepargi kuhu kuuluvad tuulepargi piirkonna osavallavanemad, samuti MP komisjoni esindaja töörühm on täitevvõimu volitusnormita töögrupp, mille tegevust ja EA komisjoni esindaja, volikogu esimees, Piirsalu külaseltsi esindaja ja Oru ei saa nimetada huvigruppide kaasamiseks. Palun kõik piirkonna esindaja, huvitatud isiku esindaja ja planeeringu ning KSH konsultant. sellekohased viited dokumentidest, sh seisukohtadest välja võtta. Töögrupi üheks eesmärgiks on olnud pideva jooksva info andmine ja kaasarääkimise võimaldamine kohalike elanike esindajate poolt. 6.6. Otsustaja peab KOHALIKU OMAVALITSUSENA arvesse võtma, Kuna kalkulatsiooni aluseks on vajalik teada tuulikute täpset asukohta ja võimsus, et seadusega on pandud talumiskohustus üksikisikule, kuid mida aga praeguses planeeringu etapis ei ole määratud, siis ei ole võimalik teha valdav hüve on antud kasutada kas kollegiaalselt või täpset analüüsi. On võimalik teha hüpoteetiline näitlik analüüs. Kuna sellise rahalise omavalitsuslikult. Kehtima hakkava nn kohaliku kasu mudel on analüüsi käsitlemine ei ole otseselt KSH hindamisulatusse kuuluv teema, siis KSH mõeldud keskkonnahäiringu talumise tasuna. Arendaja aruandes seda ei esitata. Allpool on näide kahe erineva elektrihinnaga kolmest presenteerib seda kui püsivat ja kindlat lisasissetulekut võimalikust tuulikute paigutuse stsenaariumist lähtuvalt arvutused. Arvutuste aluseks maksimaalse suurusena, selgitamata, et tegelikkuses kujuneb on tootlikkuse andmed Enefit Greenilt. Stsenaariumites on erineval kaugusel olevad hind teatud börsipäeva aritmeetilise keskmise hinna baasilt ja tuulikud, kaugusest lähtuvalt muutub ka tuulikute arv. Esitatu on üks paljudest võib kujuneda loodetust oluliselt napimaks. Palun lisada võimalikest lahendustest, täpne elamute arv ja seega ka keskkonnatasu summa planeeringu dokumenti arvutusmudelid erinevate tuulepargi sõltub tuulikute täpsest paigutusest. parameetrite ja elektrihinna tasemete juures. Võib juhtuda, et arvestuspäeva elektri börsihind on nullilähedane. 65/82 Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvalik. PlanS § 106 kohased arvamused ning valla seisukoht. 66/82 Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvalik. PlanS § 106 kohased arvamused ning valla seisukoht. Arvamus Valla seisukoht 6.7. Kahetsusväärselt tagasihoidliku tähelepanu on valla seiskoha Eriplaneeringu koostamisel on kaalutud ja osaliselt arvestatud Risti Osavallakogu kujundamisel pööratud Risti Osavallakogu seisukohtadele. seisukohtadega. Planeeringu algatamise määratud suurusega tuuleparki pole Tegemist on kohaliku kogukonna esinduskoguga, kelle arvamus võimalik nii kavandada, et see ei ulatusks metsaalale, ka ei olnud sellist määratlust ei peaks olema määrav otsuste langetamisel. Ühemõtteline algatamise otsuses ega lähteseisukohtades. Planeeringu asukohavaliku staadiumis ei mittearvestamine või pelgalt teadmiseks võtmine ilma seisukoha ole võimalik määrata tingimusi arendamiseks – planeeringuga määratakse ehituslikud sisusse süvenemata on taunitav. Palun osavallakogu seisukohad ja keskkonnaalased tingimused. Arendamiseks on määratud üks tuulepark, see on uuesti üle vaadata ja seniantud vastused ümber hinnata. seletuskirjas ka sätestatud. Vajadusel nende sisu ühiselt üle analüüsida. Kõik laekunud seisukohad kuuluvad arvestamisele ka vallavolikogu poolt asukohavaliku otsuse tegemisel. 6.8. Planeerimisprotsessi ei ole kaasatud valitsusväliseid Planeeringu koostamisel on olnud kaasatud valitsusvälised keskonnaorganisatsioone ega neid ühendavaid keskkonnaorganisatsioonid, keda on teavitatud neid ühendava katusorganisatsiooni katusorganisatsioone. Nende kaasamise vajadust on rõhutanud (Eesti Keskkonnaühenduste Koda) kaudu. ka rahandusministeerium. Palun seda teha. 15. Sihtasutus Läänemaa Põlisrahvas, 05.05.23 Sihtasutuse Läänemaa Põlisrahvas (edaspidi nimetatud „SALP“) SALP lisatakse kaasatavat nimekirja. Asukoha eelvaliku otsuse eelnõuga on SALP põhikirjaliseks tegutsemise eesmärgiks (punkt 1.3) on põlisrahva saanud avalikul väljapanekul tutvuda ja oma arvamuse esitada. Kogu omakultuurialaste ettevõtmiste ja õiguste toetamine, põlisrahva planeerimistegevus toimub kooskõlas planeerimisseadusega, mis on ühtlasi püsimajäämise tagamisele suunatud ettevõtmistele tingimuste kooskõlas ka keskkonnaseadustiku üldosa seadusega. Keskkonnaseadustiku üldosa loomine ning kohalike vastavasisuliste algatuste toetamine. seadus ei sea täiendavaid tingimusi planeeringu koostamisel. SALP avalduse koostamisel on aluseks Läänemaa põlisrahva läänlaste 10.01.2021 Enesemääramine Manifest ja läänlaste sellekohane pöördumine SALP poole Läänemaa põlisrahva huvide igakülgsel esindamisel ja kaitsel (LISA 1). 67/82 Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvalik. PlanS § 106 kohased arvamused ning valla seisukoht. Arvamus Valla seisukoht SALP toetub eemärgi saavutamiseks mh põlisrahvaste kaitsmisele suunatud vastavasisulistele rahvusvahelistele dokumentidele SALP, – võttes arvesse inimõiguste ülddeklaratsiooni ning teisi Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) inimõigustealaseid lepinguid ja dokumente, eriti põlisrahvaste õiguste ÜRO deklaratsiooni, mille ÜRO Peaassamblee võttis vastu 07. septembril 2007, – võttes arvesse Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) 7. juunil 1989. aastal vastu võetud konventsiooni nr 169 põlisrahvaste ja hõimurahvaste kohta, – võttes arvesse Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni, – võttes arvesse kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti ning sotsiaalsete, majanduslike ja kultuuriliste õiguste rahvusvahelist pakti, – võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikleid 21, 22 ja 47, – võttes arvesse ELi inimõiguste ja demokraatia strateegilist raamistikku, mille välisasjade nõukogu kiitis heaks 25. juunil 2012, – võttes arvesse ÜRO 1998. aasta deklaratsiooni inimõiguste kaitsjate kohta, 68/82 Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvalik. PlanS § 106 kohased arvamused ning valla seisukoht. Arvamus Valla seisukoht – võttes arvesse Euroopa Liidu inimõiguste suuniseid, eriti ELi suuniseid inimõiguste kaitsjate kohta, ning demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahendit (EIDHR), – võttes arvesse Euroopa Parlamendi resolutsioone inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi põhimõtte rikkumise juhtumite kohta, – võttes arvesse ÜRO Peaassamblee 22. septembri 2014. aasta resolutsiooni 69/2, millega võeti vastu põlisrahvastele pühendatud 2014. aasta maailmakonverentsi lõppdokument, – võttes arvesse ÜRO Peaassamblee 19. detsembri 2016. aasta resolutsiooni 71/178 põlisrahvaste õiguste kohta, eelkõige selle punkti 13, – võttes arvesse põlisrahvaste õiguste ÜRO eriraportööri 8. augusti 2017. aasta aruannet ÜRO Inimõiguste Nõukogule, – võttes arvesse ÜRO Inimõiguste Nõukogu poolt 13. oktoobril 2015 loodud avatud valitsustevahelise töörühma tööd seoses talunike ja muude maapiirkondades töötavate inimeste õiguste deklaratsiooni koostamisega, – võttes arvesse kestliku arengu tegevuskava aastani 2030, mille ÜRO Peaassamblee võttis vastu 25. septembril 2015, – võttes arvesse 22. mail 1992 vastu võetud ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni, – võttes arvesse Durbani kokkulepet ja tegevuskava, mis võeti vastu Rahvusvahelise Looduskaitse Liidu maailma parkide teemalisel kongressil 2003. aastal, 69/82 Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvalik. PlanS § 106 kohased arvamused ning valla seisukoht. Arvamus Valla seisukoht – võttes arvesse ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni vabatahtlikke suuniseid maaomandi, kalavarude ja metsade vastutustundliku majandamise kohta, mille ÜRO maailma toiduga kindlustatuse komitee kinnitas 11. mail 20121 , – võttes arvesse Euroopa Komisjoni teatist nõukogule ja Euroopa Parlamendile 2003. aastal vastu võetud metsaõigusnormide täitmise järelevalvet, metsahaldust ja puidukaubandust (FLEGT) käsitlevat ELi tegevuskava (COM(2003)0251) ning ELi ja partnerriikide vahel sõlmitud kahepoolseid metsaõigusnormide täitmise järelevalvet, metsahaldust ja puidukaubandust käsitlevaid vabatahtlikke partnerluslepinguid, – võttes arvesse ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtteid ning ÜRO algatust Global Compact, – võttes arvesse 28. septembril 2011 esitatud Maastrichti põhimõtteid, milles on selgitatud riikide eksterritoriaalseid kohustusi kehtiva rahvusvahelise õiguse alusel, – võttes arvesse Euroopa Nõukogu 15. mai 2017. aasta järeldusi põlisrahvaste kohta, – võttes arvesse Cotonou lepingus sisalduvaid inimõigusi käsitlevaid sätteid, – võttes arvesse Euroopa Komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Federica Mogherini avaldust rahvusvahelise maailma põlisrahvaste päeva puhul 9. augustil 2017. aastal, – võttes arvesse 12. detsembri 2015. aasta Pariisi kliimakokkulepet, 70/82 Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvalik. PlanS § 106 kohased arvamused ning valla seisukoht. Arvamus Valla seisukoht Läänemaa (sh Lääne-Nigula valla territooriumil elava) põlisrahva õiguste eest seisjana eelnimetatud rahvusvaheliste konventsioonide, resolutsioonide, deklaratsioonide jms dokumentide tähenduses ning valitsusvälise keskkonnaorganisatsioonina keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 31 lg 1 tähenduses p a l u b: 1. Kaasata SALP valitsusvälise keskkonnaorganisatsioonina ja Läänemaa põlisrahva esindusühinguna võimalikult varajases etapis menetlusosalisena piiritlemata õiguse üksik- või üldaktide eelnõude menetlemisse, mis omavad olulist keskkonnamõju Läänemaa territooriumil. Teavitada SALP’i igast p-s 1 nimetatud piiritlemata õiguse üksik- SALP kaasatakse planeeringu koostamisse sarnaselt teiste kaasatavatega. Kogu või üldakti eelnõu menetlemise algusest võimalikult varajases planeerimistegevus toimub kooskõlas planeerimisseadusega, mis on ühtlasi etapis teatega e-posti aadressile kooskõlas ka keskkonnaseadustiku üldosa seadusega. Keskkonnaseadustiku üldosa [email protected] ühes kogu KeÜS §-s 28 seadus ei sea täiendavaid tingimusi planeeringu koostamisel. Alla kirjutanud isik on nimetatud kohustusliku teabega või selle avaldamise koha osalenud planeeringuprotsessis ka varasemalt, sh eriplaneeringu asukoha eelvaliku äranäitamisega. lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelul. Jätta Lääne-Nigula Vallavolikogul vastu võtmata otsuse eelnõu Arvamuses on välja toomata, mis kujul rikutakse missuguste isikute õigusi. Kogu „Lääne-Nigula valla tuuleparkide eriplaneeringu asukoha tegevus toimub planeerimisseaduse alusel ning kõigil isikutel on olnud võimalik nii eelvaliku ja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi lähteseisukohtade avaliku väljapaneku kui ka asukoha eelvaliku eelnõu avaliku aruande vastuvõtmine.“1, kuna see mh paljude teiste väljapaneku käigus esitada oma arvamusi. rahvusvahelise õiguse normide ja tavade vastaselt 3.1. ei tunnusta ja ei kaitse Läänemaa põlisrahva sotsiaalseid, kultuurilisi, usulisi ja vaimseid väärtusi ja tavasid ning ei võta 71/82 Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvalik. PlanS § 106 kohased arvamused ning valla seisukoht. Arvamus Valla seisukoht nõuetekohaselt arvesse Läänemaa põlisrahva probleemide olemust, millega nad silmitsi seisavad nii rühmade kui ka üksikisikutena; 3.2. ei austa Läänemaa põlisrahva väärtuste ja tavade terviklikkust; 3.3. eirab eelnõu menetlemisel konsulteerimiskohustust asjakohaste menetluste kaudu ja eriti Läänemaa põlisrahva õigusi ja huve esindava SALP’i kaudu asjaomase Läänemaa põlisrahvaga, kui kaalutakse seadusandlikke või haldusmeetmeid, mis võivad Läänemaa põlisrahvast otseselt mõjutada; 3.4. rikub Läänemaa põlisrahva õigust otsustada oma arenguprotsessi prioriteetide üle, kuna see mõjutab Läänemaa põlisrahva elu, veendumusi, institutsioone ja vaimset heaolu ning maad, mida nad asustavad või muul viisil kasutavad, ning ei võimalda teostada kontrolli Läänemaa majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise arengu üle. 3.5. ei võimalda Läänemaa põlisrahval osaleda riikliku ja piirkondliku arengu kavade ja programmide väljatöötamisel, rakendamisel ja hindamisel, mis võivad põlisrahvast otseselt mõjutada. 3.6. ei ole Läänemaa põlisrahvast kaasatud uuringute Alla kirjutanud isik on osalenud planeeringuprotsessis ka varasemalt, sh läbiviimisele, et hinnata kavandatud arendustegevuse sotsiaalset, eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise vaimset, kultuurilist ja keskkonnamõju meile. hindamise väljatöötamise kavatsuse avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelul. 72/82 Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvalik. PlanS § 106 kohased arvamused ning valla seisukoht. Arvamus Valla seisukoht 3.7. ei ole Läänemaa põlisrahvale tagatud koostöö võimalust Varasemalt, lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise meetmete rakendamiseks, et kaitsta ja säilitada meie väljatöötamise kavatsuse staadiumis, ei ole tehtud ettepanekuid spetsiifiliseks territooriumil asuvat keskkonda. uurimiseks või käsitlemiseks. Kogu menetlus on olnud planeerimisseaduse kohane ja kõigil isikutel on võimalik olnud oma arvamust esitada. Ka praeguses arvamuses puudub konkreetne ettepanek võimaliku tehtava tegevuse osas. 16. Kaja Rüütel, 05.05.23 1. Tuulikute valikualade analüüs on ebapiisav. Vähendada tuleks Alasid on võrreldud samade kriteeriumite alusel. Asukohavaliku tasandil ei ole planeeritud pindala ja leida sarnaste aladega uued piirkonnad kriteeriumina arvestatud maade kuuluvust. Planeeringu asukoha eelvaliku osa mida analüüsida võrdsetel alustel. Hetkel on alust arvata, et seletuskirjas ptk 3.2.1 on: „Eriplaneeringu detailse lahenduse koostamisel tuleb huvitatud osapoole ( soetatud maatükid) mõjutavad valikualasid. määrata eespool loetletud ehitiste asukoht ja täpsed tingimused ehitamiseks. Tuulepark rajada ühe tootmisseadmena võimalikult kompaktne ja efektiivne arvestades tuulikute miinimumkaugusi üksteisest ning võimalikult kaugele elamutest ja ühiskondlikest hoonetest.“ Planeeringu eelnõus on seatud täiendavalt nõue tuuliku tegemisel elamule lähemale kui 1,5 km vastava elamu omaniku kooskõlastuse saamiseks. Sellise nõudega on elamu omanikul võimalik tagada veelgi madalam müratase ja/või varjutuse vältimine. Ala täiendaval vähendamisel on oht, et eelvaliku ala jääb liigselt väikseks ning ei võimalda soovitud mahus tuuleparki rajada seoses kohapõhiste keskkonnapiirangutega. Selgituseks – detailse osa koostamisel määratakse tuulikute asukohad arvestades täiendavate uuringute alusel saadavat sisendit looduskeskkonnast. Eespool toodud nõuded tagavad, et detailse osa koostamisel tehtaks parim planeeringulahendus, mis tagab nii efektiivsuse, kompaktsuse ja piisava kauguse hoonetest. Võttes arvesse lisaks planeeringu dokumentatsioonis esitatud analüüsile ka eelmisel aastal koostatud üle-Eestilisi tuuleenergia alade võimalikku sobivust käsitlevaid uuringuid [1; 2] ei ole käesoleval ajal esineva info alusel põhjust hinnata, et Lääne- 73/82 Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvalik. PlanS § 106 kohased arvamused ning valla seisukoht. Arvamus Valla seisukoht Nigula vallas esineks tuuleenergia arendamiseks paremini sobivaid alasid kui asukohavaliku otsusega määratav ala. [1] Keskkonnaagentuur. 2022. Tuuleenergeetika arendamist piiravate kitsenduste kaardistamine ning vabade alade tuvastamine. https://keskkonnaportaal.ee/et/tuuleenergeetika-arendamist-piiravate-kitsenduste- kaardistamine-ning-vabade-alade-tuvastamine [2] Eesti Ornitoloogiaühing, Kotkaklubi. 2022. Üle-eestiline maismaalinnustiku analüüs. https://envir.ee/elusloodus-looduskaitse/looduskaitse/uuringud-projektid- ja-analuusid#analuus-ja-lisad 2. Hetkel valikualade 1 ja 3 on välistatud piirangute tõttu. KSH aruandes on kirjeldatud ala nr 3 välistamist. Alal nr 3 esinevaid tehnilisi Mõjuvad piirangud on ka alal nr 2, kuid seoses arendaja piiranguid ei esine aladel 1 ja 2. Ala 3 on ka ornitoloogi hinnangul linnukaitseliselt kinnistute soetamisega selles alas nr 2 eiratakse fakti, et ka alal tundlikuim. Ala 2 puhul ei ole eiratud seal teadaolevate kaitsealuste linnuliikide nr 2 asuvad linnuliigid kes on tuugenite poolt ohustatud. Linnud esinemist. Tuulepargi detailse lahenduse koostamiseks on määratud mitmete ei saa tuulepööristest välja ja seetõttu hukkuvad. linnustiku-uuringute ja eksperthinnangute kohustus Asukohavaliku kaalumisel on ühe kriteeriumina arvestatud just ala linnustikulist väärtust. Lähtudes lisaks KSH aruande koostamiseks teostatud linnustiku analüüsist ka 2022 aasta lõpus Eesti Ornitoloogiaühingu poolt koostatud Üle-Eestilisest maismaalinnustiku analüüsist [1] on ala 2 eriplaneeringu koostamisel vaadeldud aladest ainuke, mis ei kattu täielikult linnustiku jaoks teadaolevate esmatähtsate elu- ja toitumisaladega. [1] Eesti Ornitoloogiaühing, Kotkaklubi. 2022. Üle-eestiline maismaalinnustiku analüüs. https://envir.ee/elusloodus-looduskaitse/looduskaitse/uuringud-projektid- ja-analuusid#analuus-ja-lisad 74/82 Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvalik. PlanS § 106 kohased arvamused ning valla seisukoht. Arvamus Valla seisukoht 3. Video https://www.youtube.com/watch?v=5lb6VeMaXy8, Info teadmiseks võetud. Tuulikute üheks ohuks on osade linnuliikide osas illustreerimaks kuidas linnud tuulikute pöörises ei saagi välja ja kokkupõrkeoht. Asjaolu on kirjeldatud planeeringu lisaks olevas KSH aruandes (ptk hukkuvad. 4.2.). Kokkupõrkeohu minimeerimiseks tuleb tuuleparkide asukohana vältida kokkupõrgetest ohustatud ning kaitsekorralduslikult oluliste linnuliikide elu- ja toitumisalasid. 4. Selgitada välja I ja II kaitsekategooria taimeliigid valitud aladel. Eriplaneeringu seletuskirja p 3.7 alusel on vastav tingimus seatud: Ettepanek teostada kõigis valikualades visuaalsed vaatlused päris „Detailse lahenduse KSH käigus tuleb teostada looduslikes seisundis aladel looduses, mitte andmebaaside alusel, kuna tuugenite rajamisega kaitsealuste taimeliikide inventuur vegetatsiooniperioodil Eesti taimestikku tundva kahjustatakse kaitsealaliikide elupaika. KSHs viitate ala 1 kui ala 2 botaaniku poolt tuulikute ja trasside alustel aladel. Inventuuri ei ole vaja teostada puhul on taimestiku uuritud vähene (kaitsealuste liikide juba tugevalt inimmõjulistel aladel (nt raiesmikud või ehitustegevusest juba leiukohtade andmeid EELIS andmebaasis on aladel vähe ja need mõjutatud alad). Kui ehitustegevust kavandatakse senise teadmise alusel kõrge on valdavalt võrdlemisi vanad). Rakendada tuleb välivaatlust, ökoloogilise väärtusega kooslustel (loodusdirektiivi elupaigatüübid, metsa VEP-id, kuna on teada, et ala 2 piirkonda jääb käpalisi, mis on ELME projekti raames määratletud kõrge ökosüsteemid või (haruldaste) suunisliikide looduskaitse all. esinemise potentsiaaliga alad) tuleb inventeerida ka kaitsealuste seente, sammalde ja samblike esinemine. Detailse lahenduse väljatöötamisel tuleb arvestada inventuuri tulemusi ning lähtuvalt inventuurist anda hinnang võimalike mõjude osas kaitsealustele taimeliikidele.“ 5. Viia läbi piirkonda jäävate KOHALIKELE elanikele erapooletu Kohalikke elanikke on teavitatud ja läbi on viidud kaasamiskoosolekuid. Avaliku keskkonna mõju uuring, mis hõlmaks elanike hoiakuid, hirme ja väljapaneku käigus on kõigil olnud võimalik oma seisukohti väljendada ning ohte puudutavaid seisukohti tuulikute rajamisega Risti- Piirsalu Vallavolikogul neid seisukohti otsuse langetamisel arvestada. Kui tuulepargile tehakse piirkonda ja palun nendega arvestada. detailse osa planeeringut on see samuti avalik protsess. Praegune keskkonnamõju strateegilise hindamise ja planeeringu koostamise protsess on olnud samuti erapooletu. Planeeringu tellijaks on kohalik omavalitsus, Enefit Green AS on huvitatud isik. Täiendava uuringu vajadust hetkel ette ei nähta. 6. Kuidas tagab arendaja tuulikute mõjust tekkinud Teadaolevalt puuduvad Eestis reeglid ja kohtulahendid võimalike tervisekahjude tervisekahjude hüvitamise kohalikele elanikele sh neile, kes ei ole hüvitamise osas seoses tuuleparkide vm tööstus- ja infrastruktuuriobjektidega. Kui nn otseses mõjualas ( lähemal 1-3 km) Vibratsioon, 75/82 Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvalik. PlanS § 106 kohased arvamused ning valla seisukoht. Arvamus Valla seisukoht madalsagedushelidest, helist, varjutusest vms põhjustatud isik leiab, et rajatud tuuleelektrijaam on kahjustanud tema tervist on tal võimalus tervisehäired? pöörduda elektrijaama käitaja poole. Eestis on aga tuuleparkide osas ka kehtestatud keskkonnatasude seaduse redaktsioon, mis kehtib alates 01.07.2023, ette nähtud tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu kandmine kohaliku omavalitsuse üksuse poolt maismaa tuulepargi mõjualas elavatele füüsilistele isikutele. See on riigi poolt seadusega määratud keskkonnahäiringu hüvitamise tasu maksmise kohustus, mis kehtib kogu Eestis ja olenemata arendajast ning kohalikust omavalitsusest. Selgitame, et antud planeeringu koostamisel on tehtud koostööd erinevate riigiasutustega, muu hulgas on Terviseamet kui rahvatervise kaitsega tegelev ametiasutus, kooskõlastanud planeeringu eelvaliku otsuse eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruande ilma nendes puudusi leidmata. Selgitame ka, et keskkonnaministeerium on müra käsitlevate regulatsioonide väljatöötamisel (sh müra normtasemete määramisel) lähtunud ka Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) väljatöötatud soovitustest ning normtasemed on seatud inimese tervise kaitseks. Samuti kehtivad Eestis vibratsiooni normtasemed just inimese tervise kaitse seisukohalt lähtuvalt. Varjutuse osas on KSH aruandes välja toodud parim rahvusvaheline teadmine varjutuse häiringutaseme osas ning kohalik omavalitus on planeeringus ette näinud sellest rangemate väärtuste tagamise nõude tuulepargi rajamisel. KSH aruande ja planeeringu koostamisel on lähtutud eeldusest, et inimese tervise kaitseks kehtestatud normtasemete järgimisel ei ole oodata ka olulist tervisemõju. KSH aruande kohaste hinnangute alusel on asukohavaliku alale võimalik rajada soovitud suurusega tuulepark ilma müra ja vibratsiooni normtasemeid ja soovitatavaid varjutustasemeid ületamata. 76/82 Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvalik. PlanS § 106 kohased arvamused ning valla seisukoht. Arvamus Valla seisukoht Asukoha valiku eelnõud täiendatakse selliselt, et kliimat arvestava metoodikaga arvutades on suurim lubatud varjutuse aeg elamualadel kuni kaks tundi aastas. 7. Tervisele suunatud uuringudi ei ole tehtud. Nõuame nende Selgitame, et käesoleva planeeringu etapiga otsitakse Lääne-Nigula valla tegemist ja arvestamist. Lisaks lepingus fikseerida,( kui tuulepark territooriumil sobivaimat asukohta tuulepargile. Üheks oluliseimaks kriteeriumiks tervisele avalduvatest ohtudest hoolimata ehitatakse) erinevate alade omavahelisel võrdlemisel on võimalik kaugus elamutest. kompenseerida igale elanikule (10 km raadiuses) kuni Asukohavaliku otsuse kohase ala puhul on kaugus inimasustusest suurim ning seega elupäevade lõpuni iga kuiselt püsiva või osalise töövõimetuse ja ka inimesele avalduvad mõjud väikseimad. Käesoleval ajal läbiviidav terviseuuring tervisekahjude põhjustamise Eest eesti keskmise palga ulatuses. annaks ülevaate piirkonna elanike tervisest, kuid ei aitaks kuidagi prognoosida tuulepargi mõjusid elanikkonnale. Asukohavaliku otsuse tegemise puhul ei ole ka alust eeldada, et Lääne-Nigula valla eri piirkondade elanike tervis oleks tuuleparkide mõjude suhtes erineva tundlikkusega. Sellest lähtuvalt ei ole omavalitsus näinud vajadust ka terviseuuringu läbiviimiseks valla territooriumil. Tuuleparkide puhul seostatakse tervisemõjudena eeskätt tuulikute töötamisega kaasnevaid muutusi keskkonnas (nagu müra ja varjutus). Nimetatud valdkondi on KSH aruandes hinnatud. Samuti on KSH aruandes antud ülevaade võimalikest teistest tuulikute puhul kohaliku kogukonna poolt tõstatatud võimalikest mõjudest (vibratsioon, tuuleturbiini sündroom, elektromagnetväli). Planeerimisseaduse kohaselt ei ole võimalik sellise lepingu nõudmine/sätestamine planeeringuga. Eestis on keskkonnatasude seaduse redaktsioonis, mis kehtib alates 01.07.2023, ette nähtud tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu kandmine kohaliku omavalitsuse üksuse poolt maismaa tuulepargi mõjualas elavatele füüsilistele isikutele. See on riigi poolt seadusega määratud keskkonnahäiringu hüvitamise tasu maksmise kohustus, mis kehtib kogu Eestis ja olenemata arendajast ning kohalikust omavalitsusest. 8. Selgitada välja mõjust kinnisvara hindadele sh piirangutest Võimalikku mõju kinnisvara väärtusele on käsitletud KSH ptk 4.13.3. Selgitame, et mõjualas olevatele maatulundusmaale, kinnisvarale jne. Tellida erinevate tööstus- ja infrastruktuuriobjektide kavandamisel tekkida võiva kinnisvara hinna võimaliku muutuse kompenseerimiseks Eestis süsteem puudub. Erinevalt 77/82 Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvalik. PlanS § 106 kohased arvamused ning valla seisukoht. Arvamus Valla seisukoht tuleb uuring mis hindaks tuugenite ehitamisest tingitud teistest tööstus- ja infrastruktuuriobjektidest on küll tuuleparkide puhul ellu kutsutud majanduslikku mõju Lääne- Nigula valla kinnisvarale. riiklik regulatsioon nn tuulikute talumistasu näol kompenseerimaks lähiala elanikele häiringute talumist. Keskkonnatasude seaduse redaktsioonis, mis kehtib alates 01.07.2023, on ette nähtud tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu, mis jaguneb tuulepargi lähiala elanike ja kohaliku omavalitsuse vahel. Kohalik omavalitsus võib saadavat tasu kasutada kohaliku eluolu parandamiseks, mis võib avaldada ka kaudset positiivset mõju piirkonna kinnisvara väärtusele. 9. Kinnisvarade puhul kõikidele elanikele, kelle õueni paistavad Planeerimisseaduse kohaselt ei ole võimalik sellise lepingu nõudmine/sätestamine tuugenid sõlmida hüvitamise leping, kinnisvara hinna languse planeeringuga. katteks, kuna Eestis juba teiste piirkondade praktikast on näha, et kinnisvara enam ei soovita osta, kuna iga mõistusega mõtlev isik saab aru, et see pole elamiseks sobiv keskkond. Kui arendaja on kindel, et see kinnisvara väärtus ajas ei langeta, ei ole tal ka põhjust keelduda elanikega „garantiilepingute“ sõlmimisest. 10. Metsaalale tuulikute paigaldamine on problemaatiline kuna Maailmapraktika tuulikute rajamisel metsaaladele on praeguseks olemas. Nt Soomes puudub senine praktika ja mõjud on teadmata. Ettepanek on on mitmeid metsaaladele rajatud tuuleparke. Kahjuks puuduvad Eestis piirkonnad, paigaldada tuugenid alale kus ei ole tarvis hävitata mis paikneksid kaugel elamutest, aga ühtlasi ei oleks tegu looduskooslusega. looduskooslusi. Valdavalt ongi elamutest kaugemal olevad alad looduskooslused ja seega ei ole looduskoosluste kahjustamist võimalik täielikult vältida. 11. Mets, kui tuulte ja tormide eest varjav, pole planeeritud Arvamuses puudub konkreetne ettepanek. Eriplaneeringu koostamisel otsiti kõrgustel tuulikute negatiivsete külgede eest kaitsev/ varjav. taotletud elektrijaamale asukohta kogu valla piires sõltumata sellest, kas on Lisaks on elu tõestanud, et tormi ja tuisu korral, tuule kiirusel üle metsaalad või metsata alad. Piisava suurusega ja piisaval kaugusel põhivõrgu liinist 20 m/s pole võimalik tuulikutel üldse töötada, kui elektrienergiat oleval metsata lagedad alad puudusid, seetõttu on eelvalikualaks maa-ala, mis on kõige rohkem vaja on. metsane ala. Valdavalt ongi elamutest kaugemal olev ala metsaga kaetud maa-ala, mitte lage metsata ala. Metsa raadamist vältida ei ole võimalik, selle täpne ulatus määratakse detailse osa koostamisel koostöös maaomanikega. Metsa rajatava 78/82 Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvalik. PlanS § 106 kohased arvamused ning valla seisukoht. Arvamus Valla seisukoht tuuliku puhul on vajalik ca ühe hektari suurune ala raadata tuuliku ehitamiseks. Koos teede ja muu taristuga on vajalik raadata kuni 3 ha tuuliku kohta. 12. Viimased tormid on näidanud selgelt, et metsa raadamine Arvamuse esitaja arvamus on jäänud poolikuks. Metsateemaline seisukoht on tuugenite paigaldamiseks on väär, sest tuulekoridorid esitatud eespool. 13. Metsaalale tuulikute paigaldamisega ei ole seni uuritud Mõju loomastikule on käsitletud KSH ptk 4.4. Eriplaneeringu detailsele lahendusele loomade nt suurulukite ( huntide) liikumist kodu ja on esitatud rohevõrgustiku uuringu läbiviimise kohustus. Samuti on ette nähtud karjakasvatusse ja väiksemate parves lendavate lindude mõju. täiendavate linnustiku uuringute läbiviimine (hõlmab nii suuri kui väikseid linde). 14. Milline on mõju meie jõgedele ( Vihterpalu ja Piirsalu jõed), Jõgedele kehtivad ehituskeeluvööndid (metsaalal 100 m), mille ulatuses tuulikuid ei kus käivad kudemas lõhelised. Millist mõju avaldavad ehitustööd, ole võimalik rajada. See tähendab, et reaalsed tuuliku ehitusalad jäävad jõgedest u vibratsioon, varjutus ja heli? 170 m kaugusele. Sellise vahemaa korral on ebatõenäoline olulise mõju avaldamine jõgedele. Samuti ei ole täheldatud, et maismaal asuvad tuulikud võiksid kuidagi mõjutada jõgede kalastikku. 15. Tuugenitele planeeritud ala nr 2 piirata selliselt, et see oleks Planeeringu asukoha eelvaliku osa seletuskirjas ptk 3.2.1 on: „Eriplaneeringu detailse kompaktsem, eemaldada küladesse turritavad kombitsad. Pigem lahenduse koostamisel tuleb määrata eespool loetletud ehitiste asukoht ja täpsed paigutada tuulikud ühte kokku ja tihedalt, kui suurele alale tingimused ehitamiseks. Tuulepark rajada ühe tootmisseadmena võimalikult hajusalt kompaktne ja efektiivne arvestades tuulikute miinimumkaugusi üksteisest ning võimalikult kaugele elamutest ja ühiskondlikest hoonetest.“ Kuna suurel osal eelvaliku alast on täiendavate uuringute vajadus, siis ei peeta praeguses ala eelvaliku staadiumis õigeks määrata väikest ala, mille osades piirkondades võib hiljem selguda tuulikute panemise võimatus. Seetõttu on eelvalikuala suurem ning on seletuskirjas seatud nõue, et tuulikud oleks elamutest võimalikult kaugel. 16. Vajalik on sotsiaalmajandusliku uuringu nõue (kinnisvarale Selgitame, et käesoleva planeeringu etapiga otsitakse Lääne-Nigula valla mõju, tervisele, levialadele (TV, net, telefonilevi, GPS). territooriumil sobivaimat asukohta tuulepargile. Üheks oluliseimaks kriteeriumiks erinevate alade omavahelisel võrdlemisel on võimalik kaugus elamutest. 79/82 Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvalik. PlanS § 106 kohased arvamused ning valla seisukoht. Arvamus Valla seisukoht Asukohavaliku otsuse kohase ala puhul on kaugus inimasustusest suurim ning seega ka inimesele sh elukondlikule kinnisvarale avalduvad mõjud väikseimad. Võimalikku mõju kinnisvara väärtusele on käsitletud ptk 4.13.3. Riiklik regulatsioon nn tuulikute talumistasu osas on ellu kutsutud kompenseerimaks lähiala elanikele häiringute talumist, sh võimalikku häiringutega kaasnevat varalist kahju. Eestis on keskkonnatasude seaduse redaktsioonis, mis kehtib alates 01.07.2023, ette nähtud tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu kandmine kohaliku omavalitsuse üksuse poolt maismaa tuulepargi mõjualas elavatele füüsilistele isikutele. See on riigi poolt seadusega määratud keskkonnahäiringu hüvitamise tasu maksmise kohustus. Tuuleparkide puhul seostatakse tervisemõjudena eeskätt tuulikute töötamisega kaasnevaid muutusi keskkonnas (nagu müra ja varjutus). Nimetatud valdkondi on KSH aruandes hinnatud ja ette on nähtud täpsema hinnangu koostamine detailse lahenduse KSH raames. Samuti on KSH aruandes antud ülevaade võimalikest teistest tuulikute puhul kohaliku kogukonna poolt tõstatatud võimalikest tervisemõjudest (vibratsioon, tuuleturbiini sündroom, elektromagnetväli). Planeeringu asukoha eelvaliku osa seletuskirjas ptk 3.21 on: „Tuulepargi detailse lahenduse koostamisel tuleb teha koostööd Kaitseministeeriumi, Transpordiameti, Siseministeeriumi Infotehnoloogia- ja Arenduskeskusega ning sidevõrkude operaatoritega selgitamaks tuulepargi rajamisega kaasneda võivaid võimalikke mõjusid radaritele ning televisiooni- ja sideteenustele. Teemavaldkonda tuleb detailse lahenduse KSHs käsitleda.“ Lisame sinna järgmise selgitava lause: „Kui planeeritav tuulepark halvendab mobiili- ja internetiühendust, siis seada tingimused kaasaegse mobiilside tagamiseks.“ 17. Kehtestada tuulikute rajamise keeld ehk puhverala külade ja Tulenevalt esitatud arvamustest laiendatakse tuulepargi vaba ala puhvertsoon alevite tsooni minimaalselt 7 km peale tuulikutest. kümnele kilomeetrile. Kohtades, kus planeeritud tuulepargi ja valla piiri vahe on väiksem kui 10 km, laieneb puhvertsoon valla piirini. 80/82 Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvalik. PlanS § 106 kohased arvamused ning valla seisukoht. Arvamus Valla seisukoht 18. Mitte lubada rohkem tuuleparkide arendajaid, Kuke, Risti, Tulenevalt esitatud arvamustest laiendatakse tuulepargi vaba ala puhvertsoon Rõuma, Piirsalu, Seljaküla, Kuijõe piirkonda. kümnele kilomeetrile. Kohtades, kus planeeritud tuulepargi ja valla piiri vahe on väiksem kui 10 km, laieneb puhvertsoon valla piirini. 19. Kuna valla finantsiline seisukord on kesine, siis arendajal Selgitame, et Risti- Kuijõe tee on riigitee, mitte vallatee ja seega selle kasutuse tuleb kompenseerida teede suurenenud raskeveokite poolt reguleerimine ei kuulu valla pädevusse. Eriplaneeringu ptk 3.4 on sätestatud: „Teede tekkinud koormus küla ja aleviteedele ( sh Risti- Kuijõe tee mida asukoha määramisel analüüsida võimalikke erinevaid asukohtasid ja teekoridoride juba praegu kasutatakse intensiivselt tuulikute transportimiseks) laiendamisvajadust ning võimalusel mitte kavandada ehitusaegset juurdepääsu Risti- ehitades uus korralik taristu koos kohalikele suunatud Kuijõe teelt Valksi tee ja Allika tee kaudu – antud tee läbib külakeskust ning on kasumudeliga ehk kergliiklustee ja tänavavalgustusega. ääristatud põlispuudega, väljakujunenud külamiljööd ei soovita muuta laiaks teekoridoriks“. Planeeringu seletuskirja lisati täiendavalt “Juhul, kui otsustatakse ehitustegevuseks kasutada valla teid siis teekonstruktsioonid tuleb viia sellisesse seisu, et oleks tagatud kaasaja nõuetele vastav kandevõime ja hoonetevahelised lõigud tuleb viia asfaltbetoon katte alla. Lähtuda majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisast „Maanteede projekteerimisnormid“.” 20. Ettepanek eelnõuga määrata tuulepargi mõjuala Müranormtasemed ja põhimõtted, mille alusel hinnatakse normtasemete täitmist on müranormiks 25 – max 30 dB. kehtestatud keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 “Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid”. Seega ei kuulu nende kehtestamise õigus KSH koostaja või kohaliku omavalitsuse pädevusse. Antud planeeringu puhul on juba konservatiivselt lähtutud eesmärgist, et elamualadel oleks tagatud tuulikutest tingituna tööstusmüra öine sihtväärtus (40 dB) ja seda ööpäevaringselt. 21. Ettepanek eelnõuga määrata ala 2 maksimaalsed tehnilised Tuulepargi rajamise parameetrite muutmine ei ole põhjendatud. Planeeringu näitajad järgmiselt: kõrgus 220 m maapinnast, tuulikute arv kuni algatamise oli eesmärgiks ca 2500 ha suurusega alale teha 17…30 kuni 290 m kõrgust 15 ja kaugus lähimast elamumaast 3km. Näiteks võin tuua elektrituulikut. Valla ja huvitatud isiku vahel on tööprotsessi käigus kokku lepitud Soorebase, mis on 45 meetrit ja asub minu kodust (Paldiski mnt muuta tuulikute suurimaks lubatud arvuks 25 ja suurimaks lubatud kõrguseks 270 m. 12 Rõuma küla) 1.7 km kaugusel on selgelt hoovi nähtav. Sellest Elanike häiringute minimaliseerimiseks on ptk 3.2.1 sätestatud: „Eriplaneeringu 81/82 Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvalik. PlanS § 106 kohased arvamused ning valla seisukoht. Arvamus Valla seisukoht tulenevalt teen ettepaneku elamutega varustatud piirkondades detailse lahenduse koostamisel tuleb määrata eespool loetletud ehitiste asukoht ja vähendada oluliselt tuullikute parameetreid. täpsed tingimused ehitamiseks. Tuulepark rajada ühe tootmisseadmena võimalikult kompaktne ja efektiivne arvestades tuulikute miinimumkaugusi üksteisest ning võimalikult kaugele elamutest ja ühiskondlikest hoonetest.“ Planeeringu eelnõus on seatud täiendavalt nõue tuuliku tegemisel elamule lähemale kui 1,5 km vastava elamu omaniku kooskõlastuse saamiseks. Eespool nimetatud tingimustega on elanike häiringud viidud miinimumi. 22. Kui juhtub, et tuulikud kukuvad kokku siis nädala jooksul Selgitame, et antud tingimuse kehtestamine ei ole asjakohane. Juhul kui tuulepargi koristada luukered. ehituse või kasutuse ajal peaks esinema õnnetus, mille korral tuulik tõepoolest kukub ümber, siis peab sellele järgnema ekspertiis selgitamaks õnnetuse põhjuseid. Tuulikute ümber kukkumine on väga harv ning juhul kui selline juhtum esineb on vajalik õnnetuse põhjuste selgitamine vältimaks analoogseid juhtumeid. 82/82 PROTOKOLL Taebla 30 .05. 2023 nr 2-1/23- 16 Algus kell 9.00 Lõpp kell 15.00 Juhatas vallavanem Janno Randmaa, protokollis vallasekretär Airi Läänemets. Istungist võtsid osa vallavalitsuse liikmed Katrin Viks, Aivo Hirmo, Rein Kruusmaa, Merilin Saska , Aivi Heinleht (registreerimisleht lisatud). Kutsutud päevakorrapunktide ettekandjad: õigusnõunik Andrus Post (p 1 ), a rendusspetsialist Jaanus Tärnov (p 2 ), sotsiaalhoolekandeos ak onna juhataja Tuuli Varik (p 3-7 ), haridus osakonna juhataja Solveig Edasi (p 8 -1 0 ), keskkonnanõunik Remi Treier (p 1 1-12 ), ehitus- ja planeerimisosa konna juhataja Heikki Salm (p 13 -18) , pearaamatupidaja Enely Tamm (p 30) . Arutusel olnud küsimused ja nende kohta tehtud otsused: 17. Lääne-Nigula valla tuulikuparkide eriplaneeringu asukoha eelvaliku vallavolikogu otsuse eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruande avalikul väljapanekul laekunud arvamustele seisukoha andmine ja avalikule arutelule suunamine. Ettekandja Heikki Salm. Lääne-Nigula valla tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruande avalik väljapanek toimus vastavalt planeerimisseaduse ( PlanS ) § 107 lg 2 alusel 03.04.2023 kuni 05.05.2023 kõigis Lääne-nigula valla osavaldades. Avaliku väljapaneku jooksul oli igal isikul õigus avaldada eelnimetatud dokumentide kohta oma arvamust ( PlanS § 106 lg 2), esitati 16 arvamust. Lisatud tabel arvamuste ja Vallavalitsuse seisukohtade eelnõuga. Otsustati: kinnitada vallavalitsuse seisukohad arvamustele, edastada kaasatavatele ja suunata avalikustamisele valla kodulehel. Avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu toimub 16.06.2023 Taebla vallamajas algusega kell 14:00 ja 17.06.2023 Risti koolimajas algusega kell 10:00 . /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Janno Randmaa v allavanem Airi Läänemets vallasekretär Väljavõte õige Airi Läänemets vallasekretär 31 .0 5 .2023