Sotsiaalministeerium · 31. mai 2023
Sisu (failidest)
KINNITATUD
Terviseministri … käskkirjaga nr …
„Aktsiaselts Põlva Haigla funktsionaalse arengukava I etapi kinnitamine“
AS PÕLVA HAIGLA
FUNKTSIONAALNE ARENGUKAVA
I ETAPP
Uuendatud seisuga 03.2023
2023
Sissejuhatus .......................................................................................................................... 4
1. Arengukava aluseks olevad strateegilised eesmärgid .................................................... 5
1.1. Üldised strateegilised eesmärgid ..........................................................................................................5
2. Teeninduspiirkonna kirjeldus .......................................................................................... 8
2.1. Teeninduspiirkonna üldiseloomustus ..................................................................................................8
2.2. Vastutuspiirkonna suurus ja rahvastik ................................................................................................9
2.3. Vanuseline koosseis ................................................................................................................................. 10
3. Ülevaade tervishoiuteenustest.......................................................................................14
3.1. AS Põlva Haigla ravitegevus perioodil 2019-2022 .................................................................... 14
3.1.1. Erakorraline meditsiin ........................................................................................................................... 14
3.1.2. Statsionaarne ravi................................................................................................................................... 15
3.1.3. Päevaravi .............................................................................................................................................. 18
3.1.4. Ambulatoorne ravi ............................................................................................................................ 18
3.1.5. Operatsioonid, protseduurid, uuringud................................................................................... 19
3.1.6. Taastusravi........................................................................................................................................... 21
3.1.7. Muud tervishoiuteenused.............................................................................................................. 23
3.1.8. Sotsiaalteenused............................................................................................................................... 24
3.2. Tervishoiuteenuste kasutamine maakonnas ................................................................................ 24
3.3. AS Põlva Haigla Esmatasandi Tervisekeskus ............................................................................. 27
3.3.1. Üldarstiabi teenus ............................................................................................................................. 27
3.3.2. Koduõendusteenus .......................................................................................................................... 28
3.3.3. Füsioteraapia teenus ...................................................................................................................... 29
3.3.4. Ämmaemanda teenus .................................................................................................................... 29
3.3.5. Vaimse tervise õe teenus ............................................................................................................. 29
3.3.6. Sotsiaalnõustamise teenus .......................................................................................................... 30
3.3.7. Ambulatoorsed eriarstiabiteenused ......................................................................................... 30
4. Ravimahtude planeerimine aastani 2030 .......................................................................31
5. Tervishoiutöötajate vajadus ...........................................................................................37
6. Struktuuriüksuste loend .................................................................................................42
6.1. Meditsiinilised struktuurid ....................................................................................................................... 42
6.2. Tugiteenused ................................................................................................................................................ 43
7. Juhtimine .......................................................................................................................43
8. Töökorraldus .................................................................................................................44
9. Arengukava koostamise alused .....................................................................................46
Kokkuvõte ............................................................................................................................47
Sissejuhatus
Käesoleva dokumendi eesmärgiks on anda ülevaade AS Põlva Haigla hetkeolukorrast ning
võimalikest arengusuundadest perioodil 2023-2040. Dokument on sisendiks funktsionaalse
arengukava II etapile, mille alusel otsustatakse AS Põlva Haigla hoone arendustegevused.
Arengukava koostamisel on aluseks võetud Eesti Vabariigi tervishoiupoliitika ja –strateegia
hetkeolukord ning arengusuunad. Lähtutud on riigi poolt heaks kiidetud määrustest ja
seadusandlusest ning haiglavõrgu ja arstlike erialade arengukavadest. Sisendandmetena on
kasutatud AS Põlva Haigla strateegilisi dokumente ja haigla personali intervjuude tulemusi
ning Statistikaameti prognoose.
Käesolevas dokumendis kirjeldatakse AS Põlva Haigla vastutuspiirkonna rahvastikunäitajaid,
AS Põlva Haigla ravitegevust perioodil 2019-2022, planeeritavaid ravimahte perioodiks 2023 -
2040 ning haigla personali hetkeolukorda ja tulevikuvajadust. Rahvastiku prognoosimisel
tuginetakse Statistikaameti prognoosile. Täiendavalt on kirjeldatud haigla strateegilisi
eesmärke ja pikaajalisi arengusuundi.
Käesolev dokument valmis esialgsel kujul 2017. aasta veebruaris ja märtsis ning ajakohastati
2022. aasta lõpus ja 2023 aasta alguses. Koostajad tänavad kõiki, kes aitasid kaasa
arengukava valmimisele.
4
1. Arengukava aluseks olevad strateegilised eesmärgid
1.1. Üldised strateegilised eesmärgid
Põlva Haigla visiooniks on olla Kagu-Eesti meditsiinikeskus, mis pakub kvaliteetset eriarsti-,
õendusabi- ja rehabilitatsiooniteenust. Haigla üldeesmärgiks on, et kõigil abivajajatel on AS
Põlva Haiglas head võimalused tervishoiu- ja rehabilitatsiooniteenuse saamiseks ja oma
tervisliku potentsiaali arendamiseks. Haigla üheks oluliseks prioriteediks on ka esmatasandi
tervishoiuteenuste kättesaadavuse tagamine – sellel põhjusel rajati 2018. aastal Põlva Haigla
esmatasandi tervisekeskus. Põlva Haigla strateegiliste eesmärkide püstitamisel ning neid
toetavate tegevuste planeerimisel on lähtutud haigla pikaajalistest arengusuundadest. Haigla
üldeesmärgist tulenevad strateegilised eesmärgid on jaotatud järgnevatesse valdkondadesse:
1. Patsientide/klientidega seotud eesmärgid
Eesmärk I: Haigla teenused on osutatud kvaliteetselt.
Eesmärk II: Haigla on teeninduspiirkonna elanikele esimeseks valikuks eriarsti-,
õendusabi- ja rehabilitatsiooniteenuse vajadusel.
Eesmärk III: Haigla on piirkonna elanikele kvaliteetset taastusravi teenust pakkuv asutus.
Eesmärk IV: Põlva Haigla tegevused toetavad esmatasandi tervisekeskuse tegevust.
Eesmärki toetavad tegevused: haiglas korraldatakse regulaarselt rutiinset
kvaliteedikontrolli, tekkinud probleemide analüüsi ning uuendatakse ja täiendatakse
kvaliteedi kontrolli süsteemi. Jätkatakse juba väljatöötatud kvaliteedijuhtimise süsteemi
rakendamist, seda muuhulgas pidevalt parendades. Kvaliteedi tagamiseks toimub
kvaliteedi järelevalve aastaringselt. AS Põlva Haigla arendab koostöös SA Tartu Ülikooli
(TÜ) Kliinikumi ning Põlvamaa kohalike omavalitsustega eeskätt Põlva maakonna
elanikkonna teenindamiseks kaasaegse keskuse, kus osutatakse nii ambulatoorset (s.h
päevaravi) kui statsionaarset eriarstiabi, samuti ka nii ambulatoorset kui statsionaarset
õendusabi. Lisaks pakub AS Põlva Haigla Lõuna-Eesti inimestele taastusravi osakonnas
võimalust nii statsionaarseks, päeva- kui ka ambulatoorseks taastusraviks.
Tervisekeskuse rajamiseks ehitati uus hoone AS Põlva Haigla territooriumile, mis on
haiglahoonega ühendatud. Esmatasandi tervisekeskuse loomine haiglaga samale alale
tagab erinevate tervishoiuteenuste parema integreerituse ja suhtluse perearstide ning
haigla vahel ning mugavama teenuse kasutuse maakonna inimestele.
5
2. Teenustega seotud eesmärgid
Eesmärk I: Välja on töötatud kaasaegsed juhendmaterjalid ja standardid töötajatele.
Eesmärk II: Iga patsiendi/kliendi kohta on välja töötatudkaasaegsed eriarstiabi, õendus-,
hooldus- ja rehabilitatsiooniplaanid.
Eesmärk III: Välja on töötatud konkreetsed indikaatorid erinevate protsesside (õendus,
hooldus, eriarstiabi, juhtimine) hindamiseks.
Eesmärk IV: Olemas on info valdkonna uute suundumuste kohta, koostatud ja ellu viidud
on uute teenuste plaan.
Eesmärk V: Välja on töötatud haigla tööks vajalikud kaasaegsed IT lahendused.
Eesmärki toetavad tegevused: haigla kaasajastab järjepidavalt juhendmaterjale ja
standardeid, eriarstiabi, õendus-, hooldus- ja rehabilitatsiooniplaane ning tagab
sisekommunikatsiooni efektiivse toimimise, lisaks panustab protsesside hindamiseks
indikaatorite väljatöötamisse.
3. Organisatsiooniga seotud eesmärgid
Eesmärk I: Haigla omab toimivat kvaliteedijuhtimissüsteemi.
Eesmärk II: Haigla on Lõuna-Eestis positiivse imagoga ja hästi tuntud.
Eesmärk III: Info (teabe) liikumine organisatsioonis ja organisatsiooni väliselt on tõhus ja
toimiv.
Eesmärk IV: Haigla koostöö erinevate sihtgruppidega on toimiv.
Eesmärki toetavad tegevused: jätkatakse juba välja töötatud kvaliteedijuhtimise süsteemi
rakendamist, seda muuhulgas pidevalt parendades. Kvaliteedi järelvalve on pidev.
Korraldatakse terviseedenduslikke tegevusi ning tehakse koostööd perearstide, teiste
haiglate ja omavalitsustega.
4. Personaliga seotud eesmärgid
Eesmärk I: Haigla personalivajadus on hinnatud.
Eesmärk II: Haigla töötajad on kompetentsed, motiveeritud ja arengule orienteeritud.
Eesmärk III: Haiglal on toimiv personali tunnustamissüsteem.
Eesmärk IV: Haigla on koolitus-praktikabaasiks ning osaleb teadustöös.
Eesmärki toetavad tegevused: juhatus kindlustab personali hulga ja kompetentsi. Haigla
võtab tööle sobivate isikuomadustega, vastavalt koolitatud töötajaid, kes suudavad
6
vastutada oma tegevuse eest ja tagada patsienti/klienti rahuldava teenuse. Lisaks tagab
sõbraliku töökeskkonna, mis suurendab töömotivatsiooni, soodustab koos- ja
meeskonnatööd ning tugigruppide tekkimist. Haigla võimaldab regulaarset täiendõpet ja
osalemist arendustegevustes. Jätkatakse varasema personali motiveerimissüsteemiga:
paika on pandud mitmed tunnustuse viisid (mittesuitsetajad saavad ühe lisapuhkepäeva,
töölt lahkumise hüvitis pikaajalistele töötajatele, meelespidamine tööjuubelite ning
tähtpäevade puhul jne), toetused (nt jõulutoetus, sünnitoetus jmt) ja soodustused (nt ujula
ja jõusaali kasutamiseks, kõigile töötajatele laienevad pakkumised koostööpartneritelt jne).
5. Ressurssidega seotud eesmärgid
Eesmärk I: Tagatud on haigla finantsiline jätkusuutlikkus.
Eesmärk II: Tagatud on patsientide/klientide ootustele ja vajadustele vastav materiaalne
baas.
Eesmärk III: Töökeskkond, sisustus ja töövahendid vastavad töötajate vajadustele.
Eesmärki toetavad tegevused: haigla keskkonnale orienteeritud strateegia näeb ette
tervisliku töökoha edendamist. Personalile pakutakse jätkuvat kaasaegset ja motiveerivat
töökeskkonda.
7
2. Teeninduspiirkonna kirjeldus
2.1. Teeninduspiirkonna üldiseloomustus
AS Põlva Haigla peamiseks teeninduspiirkonnaks on Põlva maakond. Lisaks AS Põlva
Haiglale on piirkonnas ka teisi meditsiiniteenuste osutajaid: üldarstiabi teenust osutab 16
perearsti, samuti asub maakonnas AS Räpina Haigla. AS Räpina Haigla pakub
koduõendusteenust, ambulatoorset eriarstiabi ning statsionaarse õendusabi teenust. AS Põlva
Haigla on ainus Põlvamaal asuv üldhaigla, mille osutatavate teenuste hulka kuuluvad nii
ambulatoorne eriarstiabi, erakorraline meditsiin, intensiivravi, statsionaarne aktiivravi,
iseseisev õendusabiteenus kui ka rehabilitatsiooniteenused. Lisaks on piirkonnas erateenuse
osutajaid. Juba pikemat aega pakuvad koduõendusteenust lisaks eelmainitutele ka OÜ TNP
Konsultatsioonid ja Riia Palm Õendusabi. Lisaks AS Põlva Haigla poolt pakutavatele
ambulatoorsetele taastusraviteenustele pakuvad piirkonnas erafüsioteraapiateenust (sh
kodused seansid) OÜ LM Füsioteraapia ja Värska Sanatoorium. Oftalmoloogi teenust pakub
piirkonnas SA Tartu Ülikooli Kliinikum ning psühhiaatria teenust OÜ Jaanson & Lääne, AS
Qvalitas Arstikeskus ja erateenusena FIE Krista Ruus.
Käesolevalt pakub AS Põlva Haigla eriarstiabi 15 erialal. Erialadel, millel ei ole regioonis ühe
eriarsti jaoks täies ulatuses mahtu, kasutatakse nn visiitarstide teenust. Taoline töökorraldus
võimaldab tagada kvaliteetse eriarstiabi kiirema kättesaadavuse oma maakonna elanikele.
Piirkonna ämmaemanda iseseisvaid vastuvõtte teostab AS Põlva Haigla, samuti on haigla
2022. aastal Eesti Tervisekassa lepingupartneriks ambulatoorse günekoloogiateenuse
pakkumisel. Lisaks osutab AS Põlva Haigla Noorte Nõustamiskabinet seksuaalnõustamise ja
sõltuvusainete alast nõustamise teenust nii Põlvas kui ka Räpinas.
AS Põlva Haigla osaleb Tervisekassa ennetusprojektides: emakakaelavähi varajase
avastamise projekt, noorte reproduktiivtervise projekt ja suitsetamisest loobumise nõustamise
projekt. Veel osaletakse Tervise Arengu Instituudi poolt läbiviidavas tuberkuloosi otseselt
kontrollitava ravisüsteemi projektis.
AS Põlva Haigla pakub nahaarsti, günekoloogi ja neuroloogi teenust AS Räpina Haiglas.
Lisaks rendib haigla pinda SA Tartu Kiirabi kahele brigaadile.
Haiglal on tihedad koostöösuhted esmatasandi teenuseosutajatega. Koostöö on tõhus, sest
perearstikeskus asub haiglaga ühisel taristul. Perearstid kasutavad haigla osutatavaid
laboratoorseid ja diagnostilisi teenuseid. Esmatasandi teenuseosutajatel on võimalus omal
valikul suunata patsiente nii eriarstiabi kui iseseisva õendusabi teenustele kas AS Põlva
Haiglasse või mõne teise nende poolt valitud teenuseosutaja juurde.
8
2020. aasta andmete põhjal olid ambulatoorsele vastuvõtule pöördunud isikutest 75,1% Põlva
maakonna elanikud, statsionaarsetest haigetest olid Põlva maakonna elanikud 73,8% ja
päevaravi patsientidest 69,0%. Ülejäänud juhtudel oli tegemist mõnest teisest maakonnast
pärit patsientidega. Keerukamad ravijuhud suunatakse SA Tartu Ülikooli Kliinikumi, mis on
regiooni piirkondlik eriarstiabi pakkuja. Osad maakonna patsiendid saavad abi ka AS Lõuna-
Eesti Haiglast. Otsused patsiendi ravi toimumiskoha osas on juhupõhised ja lähtuvad
konkreetse patsiendi ravi vajadustest.
2.2. Vastutuspiirkonna suurus ja rahvastik
Põlva maakond AS Põlva Haigla teeninduspiirkonnana hõlmab maa-ala suuruses 2164,52
km2. Põlva maakonna koosseisu kuulub 3 valda ning 2 vallasisest linna, Põlva ja Räpina.
Statistikaameti andmetel elab Põlva maakonnas 23 989 inimest (1. jaanuari 2022. aasta
seisuga) ning 1 km2 kohta on 13,2 elanikku. Tõmbekeskusi määratletakse tööjõu pendelrände,
õpirände ja/või avalike ning erateenuste tarbimise alusel. Põlva maakonna administratiivseks
keskuseks on vallasisene linn Põlva. Teiseks maakonna tõmbekeskuseks on Räpina linn.
2022. aasta seisuga on suurima rahvaarvuga omavalitsus Põlva vald (koos vallasisese Põlva
linnaga), kus elab 55,8% maakonna elanikest. Rahvaarvu poolest suuruselt teine
omavalitsusüksus on Räpina vald (koos vallasisese Räpina linnaga), kus elab 25,5% elanikest.
Väikseim vald on Kanepi vald (18,7%). Põlva linn asub geograafiliselt maakonna keskel ning
rahvaarvu (5454 elanikku 2022 1. jaanuari seisuga) poolest on tegemist suuruselt
üheksateistkümnenda linnaga Eestis.
Põlva maakonna rahvaarv on olnud aastatel 2010 – 2022 langustrendis, suurenedes vaid
2016. aastal, ning ka edasipidiseks prognoositakse taas rahvastiku vähenemist. Rahvaarvu
vähenemise taga on nii püsiv negatiivne iive kui ka väljaränne piirkonnast. Probleemiks on just
nooremaealiste väljaränne maakonnast suurematesse keskustesse.
Statistikaameti prognoosi kohaselt kaheneb aastaks 2030 rahvaarv 1962 inimese võrra (8,2%)
ning sellele järgneva kümne aasta jooksul 2695 inimese võrra (12,2%). Seega on oodata
rahvaarvu languse jätkumist.
Põlva maakonna asustustihedus on 13,2 elanikku km2 kohta, mis on Eesti keskmisest enam
kui kaks korda väiksem. Mandri-Eesti maakondadest on hõredamini asustatud veel vaid
Võrumaa, Järvamaa, Jõgevamaa, Raplamaa ja Läänemaa. Kõige tihedamalt on asustatud
Põlva vald, kus on ühe ruutkilomeetri kohta 19,0 elanikku, seejuures Põlva linnas on 995,3
elanikku ruutkilomeetri kohta. Räpina vallas (sh vallasisene linn) on 10,3 inimest ruutkilomeetri
kohta. Valdadest on väikseima asustustihedusega Kanepi vald 8,5 elanikuga km2 kohta.
9
Põlva maakonna rahvaarv
25290 25006 24647 24473 23989 23340
22027
20677
19332
2018 2019 2020 2021 2022 2025p 2030p 2035p 2040p
Joonis 1. Põlva maakonna rahvastiku dünaamika perioodil 2018-2022 (1. jaanuari
seisuga) ning prognoos aastateks 2025-2040. (Allikas: Statistikaamet)
2.3. Vanuseline koosseis
Eesti inimeste keskmine vanus on vastavalt 2021. aastal Statistikaameti poolt läbi viidud Eesti
rahva- ja eluruumide loendusele tõusnud võrreldes eelmise loendusega 2011. aastal 1,4 aasta
võrra 42,2 eluaastale (mediaanvanuseks 42 eluaastat). Tööealiste hulk on vähenenud, laste
ja vanemaealiste osakaal aga tõusuteel. Põlva maakonnas oli loenduse põhjal laste osakaal
ligi 15,0%, tööealiste (15-64) osakaal veidi üle 60,0% ning vanemaealisi (65+) ligi 25,0%. Kui
kahe esimese nimetatud grupi osakaalud on võrreldes Eesti keskmisega madalamad ning
võrreldes 2011. aastaga langustrendis (vastavalt ca 16,0% ja 64,0%), siis vanemaealisi on
Põlva maakonnas ligi 5,0% rohkem kui kogu Eestis ning võrreldes 10 aasta taguse ajaga on
see hulk märgatavalt suurenenud. Vanemaealiste (65+ a) hulgaga asetub Põlva maakond
maakondade võrdluses viiendale kohale. Vaid neljas muus maakonnas on see kõrgem ning
kõigis ülejäänutes madalam.
2018. aasta haldusreformi järgselt on Põlva maakonnas kolm valda: Räpina, Põlva ja Kanepi
vald. Kõikides nendes valdades on keskmine vanus üle 43 ning mediaanvanus lausa üle 45
eluaasta – vastavalt 46,1 ja 49 Räpina vallas, 43,6 ja 45 Põlva vallas ning 45,3 ja 47 Kanepi
vallas. Allolevalt jooniselt on näha vanuseline jaotus Põlva maakonna valdade ja linnade
kaupa, võrdluseks Eesti keskmine.
10
Keskmine ja mediaanvanus aastal 2021
Kogu Eesti 42
42,2
PÕLVA MAAKOND 47
44,9
..Kanepi vald 47
45,3
..Põlva vald 45
43,9
....Põlva vald, v.a Põlva linn asustusüksusena 45
43,6
....Põlva linn asustusüksusena 46
44,3
..Räpina vald 50
46,8
....Räpina vald, v.a Räpina linn asustusüksusena 49
46,1
....Räpina linn asustusüksusena 51
48,0
0,0 10,0 20,0 30,0 40,0 50,0 60,0
Mediaanvanus Keskmine vanus
Joonis 2. Keskmine ja mediaanvanus Põlva maakonna piirkondades aastal 2021,
võrdluseks Eesti keskmine. (Allikas: Statistikaamet)
Paljude haigusrühmade (südame-veresoonkonna haigused, pikaajalised kroonilised haigused
jne) puhul on nõudlus tervishoiuteenuse järele seotud otseselt vanemate (65+ aastat) inimeste
arvuga. 2019. aastal läbi viidud Eesti terviseuuringu (osa Euroopa terviseuuringust) kohaselt
kaebab vähemalt ühe kroonilise haiguse või pikaajalise terviseprobleemi olemasolu üle 65%
täiskasvanutest. Alates 65-ndast eluaastast tõusis see protsent juba 83-ni ning vanuse
kasvades veelgi. 2021. aastal avaldatud läbilõikeline populatsioonipõhine uuring krooniliste
haigusseisundite ja multimorbiidsuse esinemissagedusest Eestis tõi välja, et ajavahemikul
2015-2017 oli üks krooniline haigus ligi pooltel ning vähemalt kaks kroonilist haigust
kolmandikul eestlastest. Uuriti 55 kroonilise haiguse esinemise osas ning tõdeti, et krooniliste
haiguste ja multimorbiidsuse tõenäosus suureneb vanusega. Järgnevatel joonistel (joonis 3)
on visualiseeritud kirjeldatud uuringute tulemused.
11
Joonis 3. Põlva maakonna rahvastiku struktuur võrdluseks Eesti elanike poolt
raporteeritud toimetulekupiirangu esinemise sagedusele. (Allikad: Tervise Arengu
Instituut ja Statistikaamet)
2022. aastal ületas 65+ aastaste elanike osakaal Põlva maakonnas Eesti kui terviku vastavat
näitajat 3,9% võrra ning Statistikaameti prognoosi kohaselt peaks 2030. aastal olema Põlva
maakonnas 65+ aastasi elanikke 6,0% võrra enam kui Eestis tervikuna. Seega on
Statistikaameti prognoosi kohaselt antud vanusegrupi osakaal kogurahvastikust Põlva
maakonnas kasvamas, jõudes 2030. aastaks 29,1%. Vanemaealiste hulga kasv ning
Põlvamaa elanike tervena elatud aastad, mis on 10 aasta võrra madalamad kui Eestis
keskmiselt, toovad endaga suurema nõudluse mitmete tervishoiuteenuste järele (joonis 4 ja
5).
Tervise Arengu Instituudi ja Põlvamaa Arengustrateeria 2035+ andmetest lähtuvalt selgub, et
Põlvamaal on maakondade võrdluses halvimad näitajad kolmes kategoorias: 16-aastaste ja
vanemate tervisest tingitud piirangute esinemine igapäevategevustes, vigastuste tõttu
haiglaravil viibinud inimeste kordaja ning puudega inimeste osatähtsus. Kokku on Põlvamaa
kolme halvima näitajaga maakonna hulgas seitsme rahvastiku tervise näitaja puhul
üheteistkümnest. Sellest tulenevalt võib järeldada, et maakonnas on tervishoiuteenuste
vajadus kõrgel tasemel ning ajas järjest suurenev.
12
Joonis 4: Põlvamaa inimeste oodatav eluiga võrreldes Eesti ning Euroopa andmetega.
(Allikas: Põlvamaa tervise ja heaolu ülevaade 2022)
Joonis 5: Põlvamaa inimeste tervena elada jäänud aastad võrreldes Eesti ning Euroopa
andmetega. (Allikas: Põlvamaa tervise ja heaolu ülevaade 2022)
13
Tabel 1. 65+ aastased elanikud Eestis ja Põlva maakonnas.
65+ elanike 65+ elanike Muutus Põlva mk-s
65+ elanike
Aasta osakaal Põlva arv Põlva võrreldes 2019.
osakaal Eestis (%)
maakonnas (%) maakonnas aastaga (%)
2019 19,8 22,3 5577 -
2020 20,0 22,8 5609 0,5
2021 20,4 23,4 5723 1,1
2022 20,4 24,4 5849 2,1
2023p 21,0 24,4 5829 2,1
2024p 21,3 25,2 5940 2,9
2025p 21,6 25,8 6019 3,5
2030p 23,1 29,1 6410 6,8
2035p 24,2 32,1 6639 9,8
2040p 25,6 35,2 6798 12,9
Allikas: Statistikaamet 2022; osaliselt AS Põlva Haigla arvutused.
3. Ülevaade tervishoiuteenustest
3.1. AS Põlva Haigla ravitegevus perioodil 2019-2022
Viimastel aastatel on kogu tervishoiu fookuses olnud COVID-19 kriisi lahendamine. Ka AS
Põlva Haiglal tuli korduvalt luua koroonaosakond ning tegeleda ka haiglasiseste
haiguspuhangutega. Kogu haigla voodifondist oli kõrghetkel koroonahaigetega hõivatud lausa
kuni 50,0%. Kriisiga tuli üldkokkuvõttes haigla edukalt toime; haiglasisesed kolded said kiirelt
lahendatud ning teistele lõunapiirkonna haiglatele oldi heaks koostööpartneriks. Koroonakriis
mõjutas seega oluliselt haigla plaanilise töö mahtusid aastatel 2020-2022.
3.1.1. Erakorraline meditsiin
Erakorralise abi osutamine toimub ööpäevaringselt: erakorralise meditsiini osakonnas
tegeletakse erakorraliste terviseseisundite esmase diagnoosimise ja raviga, misjärel
suunatakse patsient edasisele haiglaravile või koju.
Erakorralist abi osutati 2022. aastal ööpäevas keskmiselt 16,1 patsiendile, s.o ligikaudu 0,7
patsienti tunnis, ning aastas kokku 5881 patsiendile. 2021. aastaga võrreldes suurenes 2022.
aastal ravimaht 844 külastuse võrra (16,8%). Erakorraliste haigete hospitaliseerimisi oli 2022.
aastal 950, statsionaari suunati seega ööpäevas keskmiselt 3 haiget.
14
Tabel 2. Erakorralise meditsiini statistika perioodil 2019-2022.
Näitaja 2019 2020 2021 2022
Külastuste arv 5358 4765 5037 5881
sh. toodud kiirabiga 1087 1060 1341 1495
roheline triaažikategooria 2361 2081 1887 2493
kollane triaažikategooria 1608 2090 2725 2938
oranž triaažikategooria 229 285 255 278
punane triaažikategooria 74 81 89 83
Hospitaliseerimised 1154 963 1104 950
Allikas: AS Põlva Haigla, 2023.
3.1.2. Statsionaarne ravi
Statsionaarse ravitegevuse maht mõõdetuna voodipäevade arvu järgi on perioodil 2018 –
2022 AS Põlva Haiglas olnud aastati kõikuv, kuid viieaastase perioodi lõpuks kahanenud 3%,
mis tuleneb arstliku ressursi vähesusest. Statsionaarse ravi puhul on kõige patsiendirohkemad
erialad sisehaigused ja üldkirurgia. Vaatlusalusel perioodil on üldiselt näha hospitaliseeritute
arvu vähenemist. Mitmed erialad ei ole tänaseks enam AS Põlva Haiglas esindatud – lisaks
sünnitusabile puudub täna ka laste statsionaarne ravi. 2018. aastaga võrreldes on 2022.
aastaks suurenenud sisehaiguste osakonda ning iseseisvasse statsionaarsesse
õendusabisse hospitaliseeritute arv. Aastatel 2019-2020 oli tõusuteel ka statsionaarse
taastusravi patsientide hulk, kuid 2022. aastal jäi see alla isegi 2017. aasta taseme. Oma rolli
selles mängib kindlasti COVID-19 pandeemia ning sellest tulenenud vajadus haigla tööd
ümber korraldada. Kuna taastusravi puhul on tegemist plaanilise raviga, siis see oli üks
esimesi, mille puhul vähendasime voodikohtade arvu selleks, et koroonahaigete voodikohti
suurendada.
Statsionaarne ravitegevus on AS Põlva Haiglas viimasel viiel aastal muutunud efektiivsemaks
– keskmine voodihõive on tõusnud 67,5%-lt 73,5%-ini. 2022. aastal oli sisehaiguste profiili
voodihõive lausa 91,4% ning kirurgia profiili voodihõive 72,0%. Sisehaiguste osakonnas pidi
küll 2022. aastal personali puuduse tõttu voodeid vähendama. Kui muude osakondade
voodihõive on olnud aastate lõikes pigem kasvuteel, siis iseseisvas statsionaarses õendusabis
on toimunud langus 2018 aastaga 84,5%-lt 71,1%-ni, aga selle põhjuseks on aastatega
suurenenud voodite arv. Hospitaliseeritute arv on statsionaarses õendusabis viie aasta jooksul
suurenenud 46% võrra. Taastusravis oli pandeemia-eelne voodihõive märkimisväärne 93,6%,
mis lähiaastatel on kahjuks oluliselt madalam mõjutatuna kriisiaegsest töö ümberkorraldamise
vajadusest ning personali puudusest. Keskmine ravikestus on nimetatud perioodil kasvanud
9,8 päevalt 11,6 päevani. Muutus üldkirurgia ravikestuses oli 7,3 päevalt 8,5 päevani ning
15
sisehaigustes 7,8 päevalt 9,6 päevani. Taastusravis on keskmine ravikestus kasvanud 10,6
päevalt 13,6 päevani. Iseseisvas statsionaarses õendusabis aga on olnud suur kõikumine:
2018. aastal oli ravi keskmiselt 28,5 päeva pikk, 2019 juba 36,4 päeva ning 2022 kõigest 19,5
päeva. Kasvanud on ka ravijuhu keskmine maksumus. Vaatlusalusel perioodil on suurenenud
Tervisekassa lepingumaht ja ravijuhtude arv ning, ravijuhu keskmine maksumus on kasvanud,
sest haigete keskmine vanus ja ka haiguste raskusaste on aastatega tõusnud (2022 aasta
statsionaaris ravitud haigete keskmine vanus on võrreldes 2020 aastaga tõusnud 4%).
16
Tabel 3. AS Põlva Haigla statsionaarse ravitegevuse statistika perioodil 2018-2022.
Ravi- Sise- Kirurgili- Taatus- Inten- Güneko- Õedus-
Näitaja Aasta voodid haiguste sed ravi siivravi loogia abi
kokku voodid voodid voodid voodid voodid voodid
2018 100 34 14 10 4 6 30
2019 100 34 14 10 4 6 30
Ravi-
voodid 2020 100 34 14 16 4 2 30
2021 100 36 13 11 4 0 36
2022 90 29 17 8 4 0 36
2018 2523 859 422 197 234 354 321
2019 2558 1125 364 312 N/A 333 259
Hospitali-
seeritud 2020 2047 1094 388 293 N/A 2 268
2021 2188 1219 461 143 N/A N/A 363
2022 2050 991 544 47 N/A N/A 468
2018 24 621 8427 3155 2152 528 782 9255
2019 27 151 8719 3787 3415 538 738 9680
Voodi-
päevad 2020 24 999 8892 3614 3252 686 2 8553
2021 25 655 11 422 3703 1709 786 N/A 8035
2022 23 881 9677 4479 683 644 N/A 9089
2018 246,2 247,9 225,4 215,2 132 130,3 308,5
2019 271,5 256,4 270,5 341,5 134,5 123 322,7
Voodi-
koormus 2020 250 261,5 258,1 203,2 171,5 1 285,1
2021 256,6 317,3 284,8 155,4 196,5 N/A 223,2
2022 266,5 330,3 263,5 83,3 161 N/A 258,9
2018 67,5 67,9 61,7 59 36,2 35,7 84,5
2019 74,4 70,3 74,1 93,6 36,8 33,7 88,4
Voodi-
hõive 2020 68,3 71,5 70,5 55,5 46,9 0,3 77,9
2021 70,3 86,9 78 42,6 53,8 N/A 72,3
2022 73,5 91,4 72,2 23,4 44,1 N/A 70,9
2018 9,8 8,5 7,3 10,6 1,45 2,2 28,5
Kesk- 2019 10,6 7,7 10,3 10,9 1,45 2,2 36,4
mine ra- 2020 12,3 8,3 9,2 11,3 1,85 1 32
vikestus 2021 11,6 9,3 8,5 11,5 1,8 N/A 22,1
2022 11,6 9,6 8,5 13,6 1,95 N/A 19,5
Allikas: Tervise Arengu Instituut, 2023.
17
3.1.3. Päevaravi
Päevaravi maht on 2022. aastaks võrreldes 2019. aastaga langenud 28% võrra. Peamine
põhjus on günekoloogia päevaravijuhtude vähenemine (75%), samuti on viimastel aastatel
olnud vähem päevaravijuhte sisehaiguste, taastusravi ning otorinolarüngoloogia erialadel.
Ravijuhtude arv on kasvanud üldkirurgia erialal (138,9%). Sisehaiguste päevaravijuhtude
muutuse põhjuseks on pediaatriliste patsientide vähenemine.
Tabel 4. AS Põlva Haigla päevaravi ravijuhtude statistika perioodil 2019-2022.
Eriala 2019 2020 2021 2022
Üldkirurgia 211 302 373 504
Sisehaigused 71 28 18 35
Taastusravi 31 31 6 0
Otorinolarüngoloogia 170 121 53 81
Günekoloogia 584 135 128 146
KOKKU 1067 617 578 766
Allikas: AS Põlva Haigla, 2023.
3.1.4. Ambulatoorne ravi
Ambulatoorse ravitegevuse kogumaht on arstide ja õdede visiitide alusel aastatel 2019 – 2022
olnud kõikuv. Ravitegevuse kogumaht oli madalaim 2020. aastal ning võrreldes kõrgeima,
2019. aastaga ligi kolmandiku võrra madalam. 2022. aastal oli ambulatoorsete vastuvõttude
hulk taas tõusuteel, ehkki mitte veel 2019. aasta tasemel. Võrreldes 2021 aastaga on 2022.
aastal ambulatoorse töö maht kasvanud 16,7%. Vaatlusalusel perioodil tehti ambulatoorseid
visiite kõige enam günekoloogia erialal, millele järgnesid kirurgia ja neuroloogia. Oluliselt on
suurenenud psühhiaatria vastuvõttude arv. Günekoloogia ravijuhtudes oli vahepealsetel
aastatel langus sünnitusteenuse ümberkorraldamise tõttu. Küll aga on 2022. aastal teostatud
vastuvõttude arv eelneva aastaga võrreldes suurenenud 34,4%.
18
Tabel 5. AS Põlva Haigla ambulatoorse ravitegevuse statistika perioodil 2019-2022.
2019 2020 2021 2022
Ambulatoorne ravi:
visiitide arv
Arst Õde Arst Õde Arst Õde Arst Õde
Endokrinoloogia 1469 282 1264 349 1301 147 1361 172
Gastroenteroloogia 0 0 6 0 114 0 314 0
Kardioloogia 518 0 392 0 479 0 583 0
Nefroloogia 16 0 126 0 116 0 0 0
Pulmonoloogia 118 0 163 0 388 0 389 0
Sisehaigused 816 3 206 35 685 33 460 64
Kirurgia 4322 0 2657 25 3080 0 3858 0
Pediaatria 1206 0 149 0 99 0 237 0
Günekoloogia 4449 923 1559 1699 2637 1622 3579 2146
Neuroloogia 3300 0 2437 5 3171 3 2543 23
Otorinolarüngoloogia 1108 0 1182 0 1276 0 1406 0
Dermatoveneroloogia 818 410 813 904 721 1264 480 1919
Psühhiaatria 1032 268 670 289 751 186 2271 86
Taastusravi 2539 0 1865 0 2093 0 1585 0
Erakorraline meditsiin 1425 0 564 0 38 0 105 5
KOKKU 23 136 1887 14 053 3306 16 949 3255 19 171 4415
Allikas: AS Põlva Haigla, 2023.
3.1.5. Operatsioonid, protseduurid, uuringud
2022. aastal teostati AS Põlva Haiglas 932 operatsiooni ja 3223 kirurgilist protseduuri. Alates
2019 aastast on päevakirurgiliste operatsioonide arv järjest kasvanud. Võrreldes 2019 aastat
2022 aastaga on kasv olnud 32,9%. 2019-2021 toimus statsionaarsete operatsioonide pidev
vähenemine (28,7%), sest järjest enam operatsioone teostatakse päevakirurgias. 2022 aga
investeeriti uutesse seadmetesse ja seetõttu saab teostada haiglas järjest keerukamaid
operatsioone. 2022 teostati 2021 aastaga võrreldes statsionaaris 30,4% enam operatsioone.
Ambulatoorselt teostatud kirurgiliste protseduuride arv on 2019-2022 kasvanud 72,7%.
Kõige enam teostati aastal 2022 statsionaaris laparoskoopilist koletsüstektoomiat,
endoskoopilist etmoidektoomiat, ninavaheseina plasitilist korrektsiooni ja rinoplastikat.
Päevakirurgias teostati kõige enam tonsillektoomiat, perifeerse närvi liidetest vabastamist
(nervus medianus) ja dekompressiooni, aga ka uvulopalatofarüngoplastikat ning naha lesiooni
ekstsisiooni erinevates piirkondades.
19
Tabel 6. Operatsioonide arv perioodil 2019-2022.
Operatsioonid 2019 2020 2021 2022
Päevakirurgilised 514 555 598 683
Statsionaarsed 268 223 191 249
KOKKU 782 778 789 932
Allikas: AS Põlva Haigla, 2023.
Tabel 7. Kirurgiliste protseduuride arv perioodil 2019-2022.
Kirurgilised protseduurid 2019 2020 2021 2022
Ambulatoorsed 1641 2308 2417 2834
Päevakirurgilised 59 20 17 37
Statsionaarsed 344 495 390 352
KOKKU 2044 2823 2824 3223
Allikas: AS Põlva Haigla, 2023.
Patsientide efektiivsele ravile aitavad kaasa kaasaegsel tasemel teostatavad terviseuuringud
ning diagnostiliste võimaluste areng, mis on kaasaegsale üldhaiglale omased – röntgen,
ultraheliuuringud, endoskoopia, spiromeetria, funktsionaaldiagnostilised, kardioloogilsed
uuringud, laboratoorsed uuringud ja taastusravi teenused. Samuti on alates 2019. aastast
lisandunud kompuutertomograafia võimekus. Erinevate terviseuuringute ja raviprotseduuride
mahud perioodil 2019-2022 on toodud välja alljärgnevas tabelis.
2019-2020 võis näha diagnostiliste uuringute koguarvu langust (5,6%), kuid 2021 kasvas
nende arv taas oluliselt, ületades 220 000 uuringu (45,8%). 2022 tõusid uuringute arvud veelgi
ja võrreldes 2021. aastaga tõusis uuringute maht 4,3% 4-aastase perioodi jooksul vähenes
enim funktsionaaldiagnostiliste uuringute arv (18,4%), mida on suuresti põhjustanud
sünnitusteenuse ümberkorraldamine ja seetõttu loote kardiotokograafia uuringumahtude
vähenemine. Viimase nelja aasta jooksul suurenes enim endoskoopiateenuste kasutus
(175,2%). Kui vaadelda aastaid 2021 ja 2022 näeme, et kõikides uuringugruppides on mahud
tõusnud, enim endoskoopiauuringutes (41,6%), kõige vähem funktsionaaldiagnostika (ligi
5,9%) osas.
Ka järgnevateks aastateks prognoosib haigla uuringute arvu mõningast kasvu hiljuti
lisandunud kompuuteruuringu võimekuse ning endoskoopiliste uuringute kättesaadavuse ja
kvaliteedi paranemise tõttu. Samuti suurenevad laboriuuringute mahud lisandunud
analüsaatorite tõttu.
20
Tabel 8. Uuringute/diagnostika statistika perioodil 2019-2022.
Uuringud/diagnostika 2019 2020 2021 2022
Vereringeelundid (EKG, KoormusEKG, holter,
3106 2590 2825 2951
ehho)
Loode (kardiotokograafia) 788 125 131 144
Hingamiselundid (spirograafia, bronhodil. test) 128 108 143 187
Funktsionaaldiagnostika teenused kokku 4022 2823 3099 3282
Komuuptertomograafia 1307 1550 2587 2686
Röntgen 7184 6480 7661 8509
Ultraheli 4257 3652 4678 4794
Radioloogiateenused kokku 11 441 10 132 12 339 13 303
Ösofago-gastroduodenoskoopiad 266 316 403 517
Entero-, kolo-, ano- ja proktoskoopiad 49 87 127 290
Suu, neelu ja kõri uuringud 161 317 395 503
Endoskoopiateenused kokku 476 720 925 1310
Kliinilise keemia uuringud 91 116 84 380 121 465 131 536
Vere, kehavedelike ja eritiste, rakkude uuringud 25 638 20 600 25 050 27 241
Hüübimissüsteemi uuringud 1873 1342 3062 2079
Immunohematoloogilised uuringud 2681 2552 2614 3004
Mikrobioloogilised uuringud 3892 5636 8676 8026
Immuunuuringud 20 180 21 840 34 491 35 539
Geneetilised uuringud 1247 3476 12 082 8189
Laboriuuringud kokku 146 627 139 826 207 440 215 614
KOKKU 162 566 153 501 223 803 233 509
Allikas: AS Põlva Haigla, 2023; Tervise Arengu Instituut, 2022.
3.1.6. Taastusravi
AS Põlva Haigla taastusravi osakonnas pakutakse ägeda või kroonilise haiguse või vigastuse
tõttu häirunud funktsioonidega patsiendile kompleksset ravi taastusravi spetsialistide poolt.
Taastusravi eesmärgiks on aidata haigel säilitada või parandada füüsilisi ja funktsionaalseid
võimeid. Taastusravi osakond pakub järgmisi ambulatoorseid teenuseid: taastusarsti
vastuvõtt, füsioterapeudi teenus, füsioteraapia basseinis, tegevusteraapia, aparaatne
füsioteraapia, vesiravi, soojaravi, käsimasaaž, lümfiteraapia, soolakamber, psühholoogilised
21
ja logopeedilised uuringud ning nõustamine ja sotsiaalnõustamine.
Rehabilitatsiooniteenustena pakutakse ka muusikateraapiat ja loovteraapiat.
Taastusravi teenuste mahud on 2022. aastaks 2018. aastaga võrreldes ligikaudu 5,0%
tõusnud. 2019. aastal olid teenuste mahud suurimad, aga 2020 aastast langesid mahud
COVID-19 tõttu. Kõige suurem muutus on toimunud aparaatravi puhul, kus 2018. aastaga
võrreldes langes teenuse maht 2022. aastal ligikaudu 57,6% võrra. Mahu langus tuleneb
sellest, et teenus liigub järjest enam aktiivse sekkumise poole ja passiivsed modaalsused
omavad pigem toetavat funktsiooni. Langust võis märgata ka mitmetes teistes tabelis välja
toodud passiivsetes teenustes (nt soolaravi, vesiravi). Võrreldes 2018. aastaga suurenesid
2022. aastal psühhoteraapia (ligi 68,6%), logopeedilise ravi (ligi 41,0%) ja füsioteraapia (ligi
17,0%) ning basseinis teostatud füsioteraapia mahud.
Tabel 9. Taastusravi teenuste arv perioodil 2018-2022.
Protseduurid 2018 2019 2020 2021 2022
Füsioteraapia 23 388 31 394 25 356 27 394 27 364
Aparaatravi 1626 1325 438 195 690
Soojusravi (parafiin, osokeriit) 1421 1622 380 332 522
Vesiravi 342 142 81 67 20
Vesivõimlemine 0 0 2745 2300 3381
Massaaž 5466 5692 2806 2472 1960
Soolaravi 526 548 267 76 59
Logopeediline ravi 617 530 526 1001 870
Tegevusteraapia 571 23 0 62 305
Psühhoteraapia 650 530 515 849 1096
KOKKU 34 607 45 419 36 431 36 403 36 267
Allikas: AS Põlva Haigla, 2023; Tervise Arengu Instituut, 2022.
Tervisekassa andmebaasi andmetel sai Põlva maakonnas aastal 2022 taastusravi teenuseid
1253 isikut. Kuigi teenuseid osutati sisuliselt igas vanuses inimestele, võib näha kahte rohkem
taastusravi teenuseid vajanud vanusegruppi: 0-4 ning 60-64 eluaastat (joonis 6). Nendes
gruppides oli isikute arv ligikaudu 150 vaatlusalust aasta kohta. Vajadus taastusravi teenuste
järele hakkas taas suurenema 25. eluaastast, olles tipus vanuserühmas 60-64 eluaastat ning
langedes seejärel taas vanuse kasvades tasapisi. Arvestades Põlva maakonna elanike
vanuselist struktuuri ja prognoose, on edaspidistel aastatel vajadus taastusravi teenuste järele
tõenäoliselt päevakohane teema. Võimalus kodu lähedal kvaliteetset taastusraviteenust saada
22
aitab vähendada ebavõrdsust tervises. Tervise ebavõrdsuse vähendamine on ka Rahvastiku
Tervise Arengukava 2020-2030 oluline eesmärk.
Joonis 6. Taastusraviteenuste kasutus Põlva maakonnas aastal 2022. (Allikas: Eesti
Tervisekassa, 2023)
3.1.7. Muud tervishoiuteenused
AS Põlva Haigla osutab piirkonnas koolitervishoiuteenust. Koolitervishoiuteenuse eesmärk on
tagada õpilaste heaolu ning toetada nende normaalset arengut ja kasvamist. AS Põlva Haigla
osutab koolitervishoiuteenust Põlva Koolis, Põlva Gümnaasiumis, Põlva Jakobi Koolis, Roosi
Koolis, Johnannese Koolis Rosmal ja Krootuse Põhikoolis.
AS Põlva Haigla osutab koduõendusteenust Põlva ja Kanepi vallas. Lisaks osutab maakonnas
koduõendusteenust ka AS Räpina Haigla.
AS Põlva Haigla osutab maakonnas õendusteenust väljaspool kodu osutatava
üldhoolddusteenuse pakkuja juures. Hetkel osutatakse teenust neljas hooldekodus – Põlva
valla hooldekodu, Krootuse hooldekodu, Karaski hooldekodu ning Põlgaste hooldekodus ja
kohe alustatakse teenuse pakkumist ka Põlva valla hooldekodu uutes lisandunud hoonetes.
AS Põlva Haigla osaleb ka kolmes Tervisekassa ennetusprojektis: emakakaelavähi varajase
avastamise projekt, noorte reproduktiivtervise projekt ja tubakast loobumise nõustamise
projekt. Veel osaletakse ühes Tervise Arengu Instituudi terviseedenduslikus projektis, milleks
on tuberkuloosi otseselt kontrollitava ravisüsteemi projekt.
23
3.1.8. Sotsiaalteenused
AS Põlva Haigla osutab rehabilitatsiooni teenust olenemata patsiendi elukohast. Pakutakse nii
sotsiaalset kui tööalast rehabilitatsiooniteenust, mille eesmärk on parandada puudega inimese
iseseisvat toimetulekut, soodustada töötamist või tööle asumist ja suurendada ühiskonnas
osalemist. Haiglal on heal tasemel Rehabilitatsioonikeskus puuetega inimestele.
Rehabilitatsiooniteenust osutatakse nii lastele, tööealistele kui ka eakatele, nii füüsilisel kui ka
psühhiaatrilisel põhjusel kui ka liitpuude korral. Kasutusel on rehabilitatsiooniprogrammid, nt.
Parkinsoni tõvega patsientidele. Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse korral on võimalik
pakkuda teenust ka majutusega.
Tabel 10. Rehabilitatsiooniteenuste statistika perioodil 2019-2022.
2019 2020 2021 2022
Teenus Arvete Arvete Arvete Arvete
Summa Summa Summa Summa
arv arv arv arv
Sotsiaalne
1350 295 761 1393 267 454 1322 269 536 1286 274 175
rehabilitatsioon
Tööalane
360 77 212 198 43 075 221 41 441 221 37 590
rehabilitatsioon
KOKKU 1710 372 973 1591 310 529 1543 310 977 1507 311 765
Allikas: AS Põlva Haigla, 2023.
Rehabilitatsiooniteenuste kasutajate seas on kõige enam lapsi. Eelnevast tabelist nähtub, et
võrreldes omavahel arvete üldarvu perioodil 2019 – 2022, on esitatud arvete arv 2022. aastaks
vähenenud umbes 11,9%. Kui võrrelda osutatud teenuste rahalist väärtust perioodil 2019 –
2022, on see langenud ligi 16,4%. 2020-2022 on teenuse osutamise mahud nii arvete osas
kui ka rahalises väärtuses olnud suhteliselt stabiilsel tasemel. Rehabilitatsiooniteenuste
mahtusid viimastel aastatel on koroonakriis oluliselt mõjutanud, kuna teenuste osutamisel oli
esimeseks prioriteediks Tervisekassa teenused ning seetõttu pidime rehabilitatsiooniteenuste
osutamist sageli piirama.
3.2. Tervishoiuteenuste kasutamine maakonnas
2022. aasta andmetele tuginedes kasutasid Põlva maakonna elanikud ambulatoorse ravi
teenustest oma maakonna haiglas kõige enam taastusravi, neuroloogia ja endokrinoloogia
eriala omi. Ravi kasutamise osakaal oli eelnevalt nimetatud teenuste puhul 67,0% või enam.
Mõnes muus asutuses kasutati kõige enam pulmonoloogia, psühhiaatria ja sisehaiguste
teenuseid. AS Põlva Haiglas oli nende visiitide osakaal vastavalt 26,0%, 32,0% ja 32,0%.
24
Mõnest teisest maakonnast pärit patsiendid kasutasid AS Põlva Haiglas enim võimalust
külastada sisehaiguste arsti (61,0%), kuid üle 30,0% AS Põlva Haigla ambulatoorsetest
vastuvõttudest osutati mujalt maakonnast tulnud patsientidele veel ka dermatoveneroloogia ja
neuroloogiaja erialadel.
Tabel 11. AS Põlva Haiglas osutatud ambulatoorsete vastuvõttude arv 2022. aastal.
Põlva Teiste Põlva
Muu maakonna
maakonna maakondade maakonna
elanike ravi
Eriala elanikele elanikele elanike ravi
kasutamise
osutatud osutatud kasutamise
osakaal
vastuvõtud vastuvõtud osakaal
Dermatoveneroloogia 1167 732 69% 31%
Günekoloogia 5062 758 87% 13%
Otorinolarüngoloogia 1023 383 73% 27%
Psühhiaatria 1697 660 72% 28%
Sisehaigused 202 322 39% 61%
Taastusravi 1291 294 81% 19%
Üldkirurgia 2971 887 77% 23%
Endokrinoloogia 1122 411 73% 27%
Kardioloogia 435 148 75% 25%
Neuroloogia 1683 883 66% 34%
Pulmonoloogia 340 49 87% 13%
Allikas: AS Põlva Haigla, 2023; Eesti Tervisekassa, 2023.
1000 elaniku kohta oli Põlva maakonnas 2021. aastal psühhiaatria ambulatoorseid vastuvõtte
13 maakonna (so 13 maakonda, va Harju- ja Tartumaa) keskmisest 7,0% võrra enam. 13
maakonna keskmisest on enam vastuvõtte ka endokrinoloogia (94,0%), neuroloogia (82,0%),
üldkirurgia (78,0%) ja taastusravi (25,0%) erialadel. Sisehaiguste erialal on Põlva maakonnas
13 maakonna keskmisest 15% võrra vähem ambulatoorseid kontaktvastuvõtte 1000 elaniku
kohta. Keskmisest vähem ambulatoorseid vastuvõtte 1000 elaniku kohta on ka pulmonoloogia,
dermatoveneroloogia, günekoloogia, kardioloogia, gastroenteroloogia ja
otorinolarüngoloogiad erialadel.
AS Põlva Haiglasse pöördusid 2022. aasta andmetele tuginedes maakonna elanikud
päevaravis kõige enam sisehaiguste arsti ja günekoloogi vastuvõtule (osakaalud vastavalt
90% ja 88%). Seega on eelnevalt nimetatud teenuste nõudlus maakonnas suur ning sellest
tulenevalt peaks neid teenuseid ka tulevikus maakonnas edasi pakkuma. Muu maakonna
inimesed pöörduvad AS Põlva Haiglasse enam üldkirurgia ja otorinolarüngoloogia erialadel.
25
Tabel 12. AS Põlva Haiglas osutatud päevaravi teenuse arv 2022. aastal.
Põlva Muu
Põlva Muu
maakonna maakonna
maakonna maakonna
inimesele elanikele
Eriala elanike ravi elanike ravi
osutatud osutatud
kasutamise kastamise
päevaravi päevaravi
osakaal osakaal
teenuse arv teenuse arv
Günekoloogia 135 19 88% 12%
Otorinolarüngoloogia 52 489 52% 48%
Sisehaigused 36 4 90% 10%
Üldkirurgia 299 198 60% 40%
Allikas: AS Põlva Haigla, 2023.
Statsionaarsetest ravipäevadest osutatakse Põlva maakonna elanikele kõige enam esmase
järelravi teenuseid (79,0% teenusest osutatud enda maakonna elanikele) ning sisehaiguste
teenuseid (77,0% ravipäevadest Põlva maakonna elanikele). Esmane järelravi on maakonna
inimestele oluline teenus, mida kodulähedaselt tarbida ning samuti on seda sisehaiguste
aktiivravi. Muu maakonna inimesed pöörduvad AS Põlva Haiglasse enam statsionaarse
taastusravi teenuste tarbimiseks, kuid kogu osutatud teenusest jääb see siiski alla 50,0%.
Statsionaarne taastusravi on oluline nii Põlva maakonna kui ka ülejäänud Lõuna-Eesti
inimestele, et pakkuda kompleksset aktiivravi järgselt kodulähedast raviteekonda.
Tabel 13. AS Põlva Haiglas osutatud statsionaarsete ravipäevade arv 2022. aastal.
Põlva Muu Põlva Muu
maakonna maakonna maakonna maakonna
Eriala
patsientide patsientide patsientide patsientide
voodipäevad voodipäevad ravi osakaal ravi osakaal
Iseseisev õendusabi 6227 2862 69% 31%
Sisehaigused 6172 1848 77% 23%
Üldkirurgia 1825 573 76% 24%
Taastusravi 389 294 57% 43%
Esmane järelravi 2999 804 79% 21%
Allikas: AS Põlva Haigla, 2023.
26
3.3. AS Põlva Haigla Esmatasandi Tervisekeskus
AS Põlva Haigla haiglakompleksi (Uus 2, Põlva linn) juurde rajatud AS Põlva Haigla
Esmatasandi Tervisekeskus (edaspidi Põlva ETTK) avati 2018. aastal. Tervisekeskuse
rajamiseks ehitati uus hoone AS Põlva Haigla territooriumile ning see ühendati galeriiga
haiglahoonega. Esmatasandi tervisekeskuse loomine haiglaga samale alale tagab erinevate
tervishoiuteenuste parema integreerituse. Põlva ETTK omanikuks ja haldajaks on AS Põlva
Haigla.
Põlva ETTK teenindab kolme erineva kohaliku omavalitsuse elanikke. Teeninduspiirkonda
kuuluvad Kanepi, Põlva ja Räpina vallad. 2022. aasta seisuga Põlva ETTK teeninduspiirkonna
suurus kokku 2165 km2. Statistikaameti andmetel elas 2022. aasta seisuga ETTK
teeninduspiirkonnas 23 989 elanikku.
2030. aastal moodustavad Põlva ETTK teeninduspiirkonna rahvastikust kõige suurema osa
50-64-aastased, mis vastavalt prognoosile kahaneb. Vastavalt prognoosile suureneb sel
perioodil 65-74-aastaste ja 75+ vanuses inimeste koguhulk ja osakaal. Kõikide teiste
vanusrühmade hulk ja osakaal piirkonna rahvastikus kahaneb.
Loodud tervisekeskuses pakuvad esmatasandi tervishoiuteenuseid 8 perearsti ja 16 pereõde,.
Teenuse osutamiseks on rajatud perearstide ja –õdede ruumid, protseduuride ruumid,
koduõdede kabinet, füsioteraapia kabinet, nõupidamiste ja koolituste ruum ning
rekonstrueeritakse röntgeniruumid.
3.3.1. Üldarstiabi teenus
Põlva ETTK-ga liitunud kaheksa perearsti nimistutes on 2022. aasta detsembri alguse seisuga
kokku 14 141 isikut. Esmatasandi tervishoiu arengukava kohaselt suureneb perearsti visiitide
arv 3,3 korralt aastas 3,6 korrani aastas.
Alljärgnev tabel annab ülevaate Põlva ETTK-sse koonduvate perearstide ja pereõdede
teenusmahtudest aastatel 2019 – 2030.
Arvestades rahvastikuarvu langevat tendentsi piirkonnas, prognoositakse 2030. aastaks
perearstide vajaduseks 11,7 ja pereõdede vajaduseks 19,3. Põlva ETTK-s pakub teenust
hetkel kaheksa perearsti. Pereõdede rolli esmatasandi terviseteenuste pakkumisel
suurendatakse. Perearstide vastuvõttude arvu optimeerimiseks, samal ajal kui üldarstiabi
teenuse kättesaadavus ning vastuvõttude arv aastas ühe inimese kohta suureneb,
planeeritakse iga perearsti juurde kaks pereõde. Põlva ETTK-sse planeeriti vajalikud ruumid
18 pereõe tarbeks, sest esialgu planeeriti keskusega liituma 9 perearsti.
27
Tabel 14. Perearsti ja –õe teenusmahud aastatel 2019 – 2030.
5 aastat peale
ETTK avamisel
Näitaja avamist 2030p
(2019)
(2024p*)
Perearstide arv 7 9 9
Pereõdede arv 14 18 18
Nimistute suurus 14 246 13 713 13 099
Perearsti vastuvõttude arv 64 700 62 300 60 255
Pereõe vastuvõttude arv 34 190 32 900 31 500
Külastuste arv aastas ühe patsiendi
6,9 6,9 7,0
kohta (perearst ja pereõde)
*p – prognoos
Allikas: AS Põlva Haigla, 2022.
Teadaolevalt jäävad Põlva ETTK teeninduspiirkonnas eraldiseisvana alles Ahjal, Kanepis,
Lahedal, Moostes ja Räpinas tegutsevad perearstipraksised. Soovi korral on neil võimalik
olemasoleva terviskeskusega liituda.
Teraapiafondi arvelt on perearstidel võimalik sisse osta mitmeid teenuseid (nt logopeed,
füsioterapeut, psühholoog jms), seni on ostetud teenuseid AS Põlva Haiglalt.
3.3.2. Koduõendusteenus
Koduõendusteenuse eesmärgiks on patsiendi tervisliku ja funktsionaalse seisundi säilitamine
ja võimalusel parandamine läbi toetava eesmärgipärase õendusabi osutamise. Eesti
Tervisekassa andmetel pakuvad koduõendusteenust Põlva ETTK teeninduspiirkonnas AS
Räpina Haigla, AS Põlva Haigla, OÜ TNP Konsultatsioonid, AS Südamekodud ja Riia Palm
Õendusabi. Järgnev tabel annab ülevaate koduõdede prognoositud vajadusest ja
teenusmahtudest aastani 2040. Aluseks on võetud teenusmahud aastatel 2020-2022 ning
prognoosid on tehtud võttes arvesse nii rahvastiku kogumuutuse prognoose kui ka teenuse
tarbimist vanusrühmades 0-64 ning 65+ eluaastat. Vaadates koduõenduse teenuse kasutajate
profiile tuleb välja, et lõviosa teenusest osutatakse 65+ vanuserühmas. Ehkki rahvastiku
prognoosid näitavad Põlva maakonna elanike arvu vähenemist, tuleb kindlasti arvesse võtta
ka asjaolu, et nendes prognoosides nähakse ka selget 65+ vanuserühma kasvu maakonnas.
28
Tabel 15. AS Põlva Haigla keskmine koduõenduse teenusmahtude statistika aastatel
2020-2022 ja prognoos perioodiks 2030-2040, võttes arvesse vanuselist komponenti 0-
64 ja 65+.
Näitaja 3a keskmine 2030p* 2040p
Koduõendusteenusel olevate isikute arv 74 81 85
Ravijuhtude arv aastas kokku 384 421 440
Teenuste hulk aastas kokku 2665 2933 3072
*p – prognoos
Allikas: AS Põlva Haigla arvutused; Eesti Tervisekassa, 2023.
Põlva ETTK-sse koonduvad koduõed jäävad esmajärjekorras teenindama perearstide
nimistutesse kuuluvaid patsiente. Ülejäänud piirkonna teenusvajaduse katavad AS Põlva
Haiglas töötavad koduõed. Põlva ETTK-sse kavandatakse koduõed, et tagada
teenuspiirkonnas elavatele patsientidele teenuse kättesaadavus vajalikus mahus.
3.3.3. Füsioteraapia teenus
Esmatasandi füsioteraapia teenuseks loetakse esmast konsultatsiooni, kergemate traumade
ja valusündroomide ravimist (juhud, kus taastusraviarsti sekkumine ei ole vajalik).
Ambulatoorse ravi füsioteraapiateenuseid teostab piirkonnas AS Põlva Haigla.
Erafüsioteraapiateenust (sh kodused seansid) pakub OÜ Teraapiagrupp.
3.3.4. Ämmaemanda teenus
Ämmaemanda iseseisvaid vastuvõtte teostab piirkonnas AS Põlva Haigla. Ambulatoorse
günekoloogiateenuse Tervisekassa lepingupartneriks oli 2022. aastal ainult AS Põlva Haigla.
RAKE uuringu kohaselt oli rahvastiku arvu järgi aastal 2011 vaja Põlva ETTK
teeninduspiirkonda 2,2 ämmaemandat, kuid arvestades sünnituseas olevate naiste arvu
vähenemist piirkonnas, prognoositakse 2030. aastaks ämmaemandusteenuse vajaduseks 1,5
kohta. Põlva tervisekeskuse teeninduspiirkonna naistele pakub ämmaemanduteenust AS
Põlva Haigla.
3.3.5. Vaimse tervise õe teenus
Vaimse tervise õde on erioskuste ja teadmistega õendusala spetsialist, kes osutab
elanikkonnale õendusabi reaalsete ja potentsiaalsete vaimse tervise probleemide puhul ning
tegeleb vaimse tervise alase edendus- ja ennetustööga. Vaimse tervise õde osutab õendusabi
kas iseseisvalt või koos eriarstiga, teeb koostööd teiste tervishoiumeeskonna liikmetega ning
29
vajaduse korral ka sotsiaalabiasutustega. Tervisekeskuses pakuvad vaimse tervise õe teenust
hetkel AS Põlva Haiglas töötavad spetsialistid.
3.3.6. Sotsiaalnõustamise teenus
Sotsiaalnõustamine on teenus, mis on suunatud isikule või perekonnale, kelle iseseisev
toimetulek argielus on sotsiaalsete, majanduslike, tervislike või psühholoogiliste tegurite
tagajärjel häirunud või häirumas. AS Põlva Haiglas pakub taastusravi osakond
sotsiaalnõustamise teenust, mille raames annab sotsiaaltöötaja isikule vajalikku teavet tema
sotsiaalsetest õigustest ning abistab isikut konkreetsete sotsiaalsete probleemide
lahendamisel, soodustamaks igapäevaeluga toimetulekut. Üks osa sotsiaalnõustamisest on
ka lähivõrgustiku aktiveerimine.
3.3.7. Ambulatoorsed eriarstiabiteenused
AS Põlva Haigla baasil osutatakse teenust ETTK vajalikus mahus kõigil erialadel, millel haigla
osutab ambulatoorset eriarstiabi teenust, sh:
● üldkirurgia;
● sisehaigused;
● otorinolarüngoloogia;
● günekoloogia;
● dermatoveneroloogia;
● psühhiaatria;
● taastusravi;
● neuroloogia;
● kardioloogia;
● endokrinoloogia;
● uroloogia;
● pulmonoloogia;
● pediaatria;
● töötervishoid;
● diagnostika.
Välja toodud teenuste sihtrühmaks on kõik Põlva ETTK teenuspiirkonna elanikud.
30
4. Ravimahtude planeerimine aastani 2030
Ravitegevuse mahtude planeerimisel võtab haigla juhtkond arvesse nii tervishoiupoliitika
arengusuundi, sh Põlva maakonnale koostatud tervishoiuteenuste prognoosi,
vastutuspiirkonna rahvastikunäitajaid, viimaste aastate tervishoiustatistikat, tervishoiuteenuste
osutamist reguleerivaid õigusakte kui ka erialade arengukavasid. Prognooside aluseks on
võetud tervishoiuteenuste osutamine aastatel 2020-2022, mida on tugevasti mõjutanud
COVID-19. Günekoloogia teenuste mahtusid on mõjutanud sünnitusteenuse
ümberprofileerimine aastast 2020.
Rahvastikuanalüüsist (vt ptk 2.2. ja 2.3.) selgus, et Põlva maakonna rahvaarv on
langustrendis, vähenedes prognoosi kohaselt aastaks 2040 võrreldes aastaga 2022 ligi
viiendiku võrra. Seejuures prognoositakse aga 65-aastaste ja vanemate inimeste osakaalu
kasvu maakonnas 2040. aastaks lausa 35,2%-ni.
Koostöös TÜ Kliinikumi ning Põlvamaa kohalike omavalitsustega on aastaks 2030 välja
arendatud eeskätt Põlva maakonna elanikkonna teenindamiseks kaasaegne keskus, kus
osutatakse nii ambulatoorset (s.h päevaravi) kui statsionaarset eriarstiabi ja ambulatoorset kui
statsionaarset õendusabi. Lähtudes optimaalsest töökorraldusest pakub haigla
eriarstiteenuseid ka Räpina Tervisekeskuses. Haigla pakub esmatasandi teenuseosutajatele
infrastruktuuri, erinevaid meditsiinilisi ja mittemeditsiinilisi tugiteenuseid ning eriarsti
konsultatsiooni võimalust. Haigla labor, piltdiagnostika ning funktsionaaldiagnostika teenistus
on ühiskasutuses perearstidega. Haigla korraldab taastusravi teenuste pakkumise nii
eriarstiabi, esmatasandi kui ka õendusabi raames ning pakub haigla baasil kogu maakonnale
iseseisva ämmaemandusabi, iseseisva õe vastuvõttu ja koduõendusabi teenuseid koostöös
esmatasandiga. AS Põlva Haigla eesmärk on pakkuda kvaliteetset taastusravi Lõuna-Eestis.
Lisaks tervishoiuteenustele pakub haigla nii sotsiaalse- kui tööalase rehabilitatsiooni teenuseid
ja töötervishoiuteenuseid (kasutades haigla poolt pakutavaid diagnostika võimalusi) ning
toimub töövõime hindamine.
Järgnevalt on koostatud statsionaarse ravitegevuse, päevaravi vastuvõttude arvu ja
ambulatoorsete visiitide arvu prognoosid aastani 2040 (vt tabelid 16, 17 ja 18). Vastavalt
haigusjuhtude jagunemisele erialade järgi aastatel 2020-2022 on tuletatud haigusjuhtude ja
visiitide arvu prognoosid erialade lõikes perioodiks 2030-2040, võttes aluseks lisaks
Statistikaameti rahvastikuprognoose.
Võttes arvesse voodihõive, ravikestuse ja hospitaliseeritute keskmisi väärtuseid aastatel 2020-
2022, on erialade lõikes tuletatud vajalik voodikohtade arv vastavalt valemile:
Voodite vajadus = (Nh x ALOS) / (365 x BO), kus
31
Nh - hospitaliseerimiste arv aastas
ALOS (average length of stay) - keskmine ravikestus
BO (bed occupancy) – voodihõive
Statsionaarse ravi pakkumine toimub paindliku/avatud voodifondi alusel nii sisehaiguste kui ka
kirurgiliste patsientide, sh päevakirurgia patsientide hospitaliseerimiseks (max 60 voodit).
Spetsialiseeritud taastusravi pakutakse kuni 14 voodil. Kergemate infektsioonhaigustega
patsientide ja hospitaalinfektsiooniga patsientide eraldamiseks on haiglas vähemalt 2
ühekohalist palatit igas osakonnas.
Peamised sihtrühmad eriarstiabi statsionaaris:
● erakorralist abi vajavad patsiendid ööpäevaringselt;
● krooniliste haiguste ägenemised (patsiendid nii kodust kui õendusosakonnast);
● sisehaiguste ja üldkirurgia erialadel plaanilist ravi vajavad patsiendid;
● üldkirurgias ja günekoloogias plaanilist päevakirurgia operatsiooni vajavad patsiendid;
● kõrgema etapi haiglatest saadetud järelravi patsiendid, kelle elukoht on üldjuhul Põlva
maakond;
● AS Põlva Haigla enda poolt osutatud aktiivravi järgsed aktiivset taastusravi ja
krooniliste haigustega funktsioone toetavat taastusravi vajavad patsiendid;
● kõigist Eesti piirkondadest AS Põlva Haiglasse spetsialiseeritud taastusravile saadetud
patsiendid;
● statsionaarset õendusabi vajavad geriaatrilised patsiendid, hospiitsi vajavad
patsiendid, aktiivravi järgset õendusabi vajavad patsiendid.
Statsionaarse töö prognoosi koostamisel on üldkirurgia alla koondatud ka günekoloogia
teenus. 2030 ja 2040 prognoosi jaoks on voodihõive ning keskmine ravikestus jäetud 2020-
2022 aasta keskmisele tasemele.
Allolevale tabelile tuginedes saab öelda, et suurimat kasvu hospitaliseeritute arvus
prognoositakse statsionaarse õendusabi osakonnas ning sisehaiguste osakonnas. Kirurgia
osakonda hospitaliseerimine püsib läbi aastate stabiilne. Kirurgiasse hospitaliseeritakse kõige
tõenäolisemalt järelravi haigeid, kes on suunatud AS Põlva Haiglasse kodulähedaseks raviks.
Kuna AS Põlva Haigla on oluline taastusravi teenusepakkuja Lõuna-Eestis ja maakonnas on
eakate arv suurenemas, nähakse ette ka sel erialal hospitaliseeritute arvu mõningast kasvu.
Tabelist on ka näha, et suurenemas on 65+ vanuses patsientide hospitaliseerimine. Järgnevas
tabelis on küll aktiivravi osakonnad eraldi välja toodud, aga tõenäoline suund on ühtse
aktiivravi osakonna, järel- ja taastusravi osakonna ning õendusabi osakonna suunas. Kuna
AS Põlva Haigla osutab statsionaarseid teenuseid pigem eakatele patsientidele ja maakonna
elanikkond on vananemas, siis on prognoosijärgne voodite suurenemine ootuspärane.
32
Õendusabi osakonna voodite arv võib olla ajas veelgi suurenev ning aktiivravi osakonna
voodite arv stabiilsem.
Tabel 16. AS Põlva Haigla keskmine statsionaarse ravitegevuse statistika ja voodite arv
aastatel 2020-2022 ja prognoos perioodiks 2023 – 2040.
Osakond 3a keskmine 2030p* 2040p
0-14 0 0 0
Hospitaliseeritud 15-64 250 243 171
Siseosakond 65+ 919 935 1091
KOKKU 1169 1178 1262
Voodite arv 36 37 38
0-14 2 2 1
Hospitaliseeritud 15-64 177 172 121
Kirurgia osakond 65+ 296 301 351
KOKKU 475 475 473
Voodite arv 13 16 15
0-14 0 0 0
Hospitaliseeritud 15-64 45 44 31
Taastusravi osakond 65+ 116 118 138
KOKKU 161 162 169
Voodite arv 11 14 14
0-14 0 0 0
Hospitaliseeritud 15-64 39 38 27
Iseseisev statsionaarne
õendusabi 65+ 327 333 388
KOKKU 366 371 415
Voodite arv 36 38 40
*p - prognoos
Allikas: AS Põlva Haigla, 2022.
Kirurgiline töö tagatakse kohapeal vähemalt plaanilisena üldkirurgia, LOR ja günekoloogia
erialal ambulatoorse- ja päevaravi vormis. Keerukamad traumad ja kirurgilist sekkumist
vajavad juhtumid väljaspool tavapärast tööaega, aga ka sisehaigustest õigeaegselt tuvastatud
insuldid, infarktid jms seisunditega haiged viib kiirabi TÜ Kliinikumi.
Radioloogilisest diagnostikast on haiglas tagatud vähemalt röntgeni, ultraheli (günekoloogiline
ja sisehaiguste ülddiagnostika ja ehhokardiograafia) ning kompuutertomograafia kohapealse
tegemise võimekus (piltide lugemine võib olla sisse ostetud). Lisaks peab olema tagatud
33
kohapeal gastroskoopia ja kolonoskoopia tegemise võimekus. Ülejäänud osas toimub
piltdiagnostika ja pakkumine koostöös TÜ Kliinikumiga. Funktsionaaldiagnostikast: EKG,
HOLTER-monitooring, EKG-koormustest, spirograafia jm teenuseid.
Laboridiagnostikast tagatakse kohapeal kiireloomuliste (st vastus peab laekuma samal päeval)
uuringute diagnostika. Valdavalt jääb laboriteenus kohapeale ning teenust pakutakse ka
perearstidele. Lisaks pakutakse laboriuuringuid koostöös TÜ Kliinikumiga.
Lisaks eelpool mainitule peavad olema AS Põlva Haiglas kohapeal tagatud vähemalt:
● erakorraline meditsiin;
● üldkirurgia;
● sisehaigused;
● anestesioloogia;
Lisaks osutatakse teenuseid veel järgnevatel erialadel:
● dermatoveneroloogia;
● nina-kõrva-kurguhaigused;
● oftalmoloogia, sh optometristi teenused;
● günekoloogia, sh iseseisva ämmaemandusabi teenused;
● psühhiaatria, sh vaimse tervise õe teenused nii lastele kui täiskasvanutele;
● taastusravi, sh füsioteraapia, tegevusteraapia, kliinilise psühholoogi ja logopeedi
teenused.
Psühhiaatriliste teenuste osutamine on ajas järjest enam vajaminev ning oluline on tagada
vaimse tervise õdede olemasolu, kes töötaksid tihedas koostöös AS Põlva Haigla
Esmatasandi Tervisekeskusega.
Spetsialistide ühtlast kättesaadavust aitab tagada paindlik koostöö Tartu Ülikooli ja TÜ
Kliinikum. Lisaks on AS Põlva Haigla eesmärgiks pakkuda järgmiste erialade arstide
ambulatoorseid vastuvõtte:
● neuroloogia;
● endokrinoloogia;
● kardioloogia;
● pediaatria;
● ortopeedia;
● pulmonoloogia;
● uroloogia.
Ambulatoorsete visiitide arvu prognoosimisel on sisehaiguste alla koondatud endokrinoloogi,
kardioloogi, nefroloogi, pulmonoloogi, sisehaiguste, pediaatri, neuroloogi, üldarsti ja residendi
34
vastuvõtud. Kirurgia alla on koondunud uroloogia ja üldkirurgia. 2020. aastaks reumatoloogi
ambulatoorseid vastuvõtte ei prognoositud ning lisanduvaid oftalmoloogi ambulatoorseid
visiite osutab SA Tartu Ülikooli Kliinikum.
Tabel 17. AS Põlva Haigla keskmine ambulatoorsete visiitide arv aastatel 2020-2022 ja
prognoos perioodiks 2030 – 2040, võttes arvesse nii prognoosi rahvaarvu muutuse kui
ka vanuselise koosseisu osas.
3a keskmine 2030p* 2040p
Eriala
Arstid Õed Arstid Õed Arstid Õed
Sisehaigused 6073 279 5743 260 4287 163
Kirurgia 3277 8 3071 7 2787 8
Günekoloogia 2734 1888 2338 1568 1962 1263
Otorinolarüngoloogia 1290 0 1161 0 1017 0
Dermatoveneroloogia 704 1364 669 1252 619 1121
Psühhiaatria 1285 187 1104 159 928 131
Taastusravi 1887 0 1679 0 1451 0
KOKKU 17 250 3726 15 765 3246 13 051 2686
*p - prognoos
Allikas: AS Põlva Haigla, 2022; Eesti Tervisekassa, 2023.
Põlva maakonna rahvastiku üldisele muutusele tuginedes võib eeldada visiitide vähenemist
taastusravis, kuid arvestades lisafaktoreid ning teenuse kodulähedast kättesaadavust ei saa
välistada ka visiitide arvu kasvu. Nagu eelpool kirjeldatud, on Põlva maakonna elanikkond
vananemas. Sotsiaalkindlustusameti 2021. aasta andmetel tehti Põlva maakonnas enim
puudemääramisi Eestis – 20,4% maakonna elanikest. Järgnes Võrumaa 18,9% ning kogu
Eesti näitaja oli 10,0%. Puuet määrati läbi elukaare, enim vanuritel, aga olulisel määral ka
tööealistel. Vähem oluline ei ole, et Põlva maakonnas on suhtelise vaesuse määr
Statistikaameti andmetel kõrge: 2021. aastal oli see 29,2% (kogu Eesti 22,8%) ning võrreldes
2020. aastaga tõusnud 2,0%. Seega Põlva maakonna elanikud vajavad kvaliteetset
taastusravi teenust ja on oluline pakkuda võimalust teenuse saamiseks kodule lähedal. Lisaks
soovib AS Põlva Haigla pakkuda teenust ka ümberkaudsete maakondade elanikele.
Ülejäänud erialade puhul on näha ühtlast visiitide arvu vähenemist. Siiski, arvestades
krooniliste haiguste (sh ka mitme diagnoosiga juhtumeid) järjest suurenevat esinemissagedust
ja sellest tulenevat koormust tervishoiusüsteemile, ei saa välistada, et sisehaiguste visiitide
35
arv hoopis kasvab. Siin näidatud prognoosid tuginevad pandeemiast mõjutatud aastate
andmetele ning seetõttu võib tegelik vajadus lähiaastate visiitide arvudele tuginedes muutuda.
Päevaravi osutatakse AS Põlva Haiglas vähemalt järgmistel erialadel:
● üldkirurgia;
● sisehaigused, sh pediaatria;
● günekoloogia;
● nina-kõrva-kurguhaigused;
● taastusravi.
Koostöös kõrgema etapi haiglatega võib üldkirurgia raames pakkuda päevaravi kohapeal ka
ortopeedia ja uroloogia eriala arstide poolt.
Tabel 18. AS Põlva Haigla keskmine päevaravi vastuvõttude arv aastatel 2020-2022 ja
prognoos perioodiks 2030 – 2040, võttes arvesse nii prognoosi rahvaarvu muutuse kui
ka vanuselis koosseisu osas.
Eriala 3a keskmine 2030p* 2040p
Üldkirurgia 397 364 322
Sisehaigused 29 29 27
Taastusravi 12 12 12
Otorinolarüngoloogia 95 79 64
Günekoloogia 138 114 91
KOKKU 671 598 516
*p - prognoos
Allikas: AS Põlva Haigla, 2022.
Päevaravi vastuvõttude prognoosi kohaselt vähenevad päevaravi juhud läbi aastate.
Päevaravi väheneise põhjuseks on peamiselt rahvastiku vähenemine maakonnas ning
vanurite osakaalu suurenemine. Peamine päevaraviteenuste kasutamine toimub üldkirurgias,
aga eakamate patsientide puhul tuleb neid sageli jätta haiglasse jälgimisele ning lõikusi ei ole
võimalik teostada päevakirurgilistena. Päevakirurgiliste teenuste mahud võivad langeda ka
kiiremas tempos, kuna prognooside arvestuse aluseks on võetud teenuse kasutajate arvu ja
vanusegruppe ning Põlva maakonna rahvastiku muutust, mitte aga teenusesaaja täpsemat
elukohta. 40% teenuse kasutajatest on aga pärit teistest maakondadest. Seega tuleb edaspidi
olla valmis, et erinevate maakondade inimesed saavad ravi kodulähedases tervishoiuasutuses
ning ei pruugi teenuse osutamiseks pöörduda AS Põlva Haiglasse. Samuti vähenevad
36
günekoloogiliste päevaravi juhtude arvud, sest peamiselt teostatakse seal protseduure
noorematele patsientidele. Alates 2016. aastast teostab AS Põlva Haigla ka taastusravi
päevaravi vastuvõtte. Taastusravis võiks oodata siiski vastuvõttude arvu kasvu, sest AS Põlva
Haigla soovib teenust pakkuda ka ümberkaudsete maakondade patsientidele.
Kuna AS Põlva Haigla pakub kvaliteetset spetsialiseeritud statsionaarset- ja ambulatoorset
taastusravi, tuuakse järgnevalt eraldi välja ka taastusravi protseduuride prognoos.
Arvestades rahvastiku kogumuutust Põlva maakonnas, võib ette näha ka taastusraviteenuste
hulga mõningast vähenemist. Küll aga võib mõjutada prognoose teistest maakondadest
teenusele tulevate inimeste arv.
Tabel 19. AS Põlva Haigla keskmine taastusravi protseduuride arv aastatel 2020-2022 ja
prognoos perioodiks 2030 – 2040, võttes arvesse nii prognoosi rahvaarvu muutuse kui
ka vanuselise koosseisu osas.
Protseduur 3a keskmine 2030p* 2040p
Füsioteraapia 26 771 26 030 24 597
Aparaatravi 453 409 356
Soojusravi (parafiin, osokeriit) 412 399 374
Vesiravi 53 52 50
Vesivõimlemine 2797 2523 2210
Massaaž 2194 2118 1976
Soolaravi 116 115 109
Logopeediline ravi 859 897 901
Tegevusravi 123 118 108
Psühhoteraapia 757 656 550
KOKKU 34 535 33 316 31 234
*p - prognoos
Allikas: AS Põlva Haigla, 2022.
5. Tervishoiutöötajate vajadus
AS Põlva Haigla arengu kujundajateks on eelkõige haigla töötajad, mistõttu on haigla üheks
olulisemaks prioriteediks tagada töötajate arenguvõimalused, rahulolu ja motiveeritus.
AS Põlva Haiglas on kas osalise või täiskoormusega 303 töölepingulist töötajat, millele
lisanduvad võlaõigusseadusliku lepingu alusel töötajad, kes on AS Põlva Haiglas tööl väikese
koormusega ning kelle põhitöökoht on mujal haiglas. 2021 aasta alguse seisuga oli AS Põlva
Haiglas täidetud 21,8 arsti ja 3 abiarsti ametikohta. Õdede täidetud ametikohtade arv oli aasta
37
alguse seisuga 56,1, hooldustöötajatel 44,3, meditsiinilisel tugipersonalil 51,9 (sh proviisor,
farmatseut, ämmaemandad, radioloogiatehnikud, bioanalüütikud, taastusravi ja
rehabilitatsioonispetsialistid) ning mittemeditsiinitöötajatel, sh majanduse ja administratsiooni
töötajatel, 42,6. Personalikulud moodustasid 2021. aasta eelarve kogukuludest 66% ehk enam
kui 6,2 miljonit eurot.
All olevas tabelis on prognooside aluseks võetud täidetud ametikohtade arv.
Radioloogiatehnikutel on kasutatud prognoosides koefitsienti, sest 2021 alguse seisuga oli
ametikohtade arv alatäituvuses. Samal aastal alustas kompuutertomograaf tööd
ööpäevaringselt, mis suurendas personali vajadust. Et aga tabelis kajastatud numbrid on aasta
alguse seisuga ning ei võta arvesse aasta jooksul liitunud töötajaid, on prognoosides arvesse
võetud täidetud valveringi jaoks vajalike ametikohtadega. Lisaks peab arvesse võtma, et
tabelis välja toodud arstide hulka kuuluvad nii ambulatoorset vastuvõttu tegevad arstid,
statsionaaris töötavad kui ka valveringe katvad arstid. Seega on arstide koguarv suur ning
näitab kogu haigla toimimist, mitte üksiku statsionaarse osakonna tööd. Näiteks
kirurgiaosakonnas on lisaks üldkirurgidele arvestatud ka ortopeedid, anestesioloogid ning AS
Põlva Haigla struktuuris kuulub ka dermatoveneroloogia kirurgiaosakonna alla. Seega on
erinevaid profiile vaadates prognoosid realistlikud.
Tulevikus haigla olulist personali koguarvu vähenemist ette ei näe. Võttes arvesse vaid
rahvastikuprognoosi muutuse, väheneb teatud määral personali arv ka taastusravi osakonnas,
kuna aga AS Põlva Haigla on üheks peamiseks kodulähedaseks kvaliteetse
taastusraviteenuse pakkujaks Lõuna-Eestis, võib seal hoopis personali suurenemist ette tulla.
Ülaltoodud tabelis on aga kajastatud andmed vaid rahvastikuprognoosist lähtuvalt. Üldjoontes
väheneb arstide arv ning suureneb spetsialistide ja õendustöötajate hulk. Spetsialistide ühtlast
kättesaadavust aitab tagada paindlik koostöö Tartu Ülikooli ja TÜ Kliinikumiga.
38
Tabel 20. AS Põlva Haigla töötajate arv 2021. aasta alguse seisuga ja prognoos
aastateks 2030 – 2040.
2030p* 2040p
2021 2021
Personal Täis-
Töötajate Töötajate Töötajate
tööajale
arv arv arv
taandatud
Administratsioon 15 13,6 12 11
Köök 10 9,9 9 8
Haldusosakond 14 11,4 10 9
Kirurgiaosakond 49 36,8 34 29
Arstid 12 5,3 5 4
Õed 19 16,5 15 13
Hooldajad 15 13 12 10
Õde-perenaine, koristajad 3 2,1 2 2
Sise, EMO, taastuse statsionaar, funktsionaal-
134 91,1 82 70
diagnostika, õendus
Arstid 30 13 12 10
Abiarstid 7 3 3 2
Õed 54 38,3 34 30
Hooldajad 35 31,3 28 24
Med.sekretär, psühholoog, sotsiaaltöötaja, tugiper- 5,5
8 5 4
sonal
Taastusraviosakond ja rehabilitatsioonikeskus 47 32,8 29 26
Arstid 1 1 1 1
Õed 3 1,3 1 1
Füsioterapeudid 21 16,2 14 13
Psühholoogid 4 1,6 1 1
Logopeedid 3 2,2 2 2
Sotsiaaltöötajad 4 3,5 3 3
Tegevusterapeut, loovterapeut 2 1,1 1 1
Massöörid 3 1,9 2 1
Tugipersonal 3 1,9 2 1
Med.sekretär, administraator 3 2,6 2 2
Ämmaemandus- ja günekoloogiakeskus 7 6,1 6 5
Arstid 1 1 1 1
Ämmaemandad 5 4,1 4 3
Tugipersonal 1 1 1 1
Labor 11 7,5 7 6
Arstid 1 0,2 0,2 0,2
Laborandid, bioanalüütikud 10 7,3 7 6
Röntgen 11 5,2 6 5
Arstid 2 1,3 1 1
Radioloogiatehnik 9 3,9 5 4
Apteek 5 4,7 4 4
Proviisorid 1 1 1 1
Farmatseudid 1 1 1 1
Tugipersonal 3 2,7 2 2
KOKKU 303 219,1 199 173
*p - prognoos
Allikas: AS Põlva Haigla, 2022.
39
Tabel 21. AS Põlva Haigla täiskoormusel töötavate ambulatoorne arstide vajadus 2030
– 2040.
Täiskoormusel töötavate arstide vajadus
Eriala
2020 2030p* 2040p
Üldkirurgiateenused 3,0 2,8 2,6
Dermatoveneroloogiateenused 0,4 0,4 0,4
Otorinolarüngoloogiateenused 1,2 1,1 1,0
Psühhiaatriateenused 0,4 0,3 0,3
Sisehaiguste teenused 4,0 3,8 2,8
Günekoloogiateenused 0,5 0,4 0,0
Taastusravi 1,0 0,9 0,8
KOKKU 10,5 9,7 7,7
*p - prognoos
Allikas: AS Põlva Haigla, 2022.
Vananev personal on jätkuvalt probleemiks tervishoiu valdkonnas. Praegu on haigla
põhipersonaliga kaetud, probleemiks eelpensionieas arstkond. Käesoleval hetkel ei rahulda
riiklik koolitustellimus arstide tegelikku vajadust, lisaks on täiendavaks mõjuriks noorte arstide
väljaränne. AS Põlva Haigla seisab samuti silmitsi vananeva personali probleemiga. Arstide
keskmine vanus 2022. aastal on 46 eluaastat, õdede keskmine vanus 51 eluaastat, hooldajate
keskmine vanus 54 eluaastat ning taastusravi töötajate vanus 43 eluaastat. Muu personali
keskmine vanus on 46 eluaastat. Töötajate keskmine vanus kokku on 48 eluaastat.
Õendusala erialade arengukava kohaselt on oodata õenduspersonali osakaalu kasvu, mille
allikaks on ambulatoorsete ja iseseisvate õendusabi tervishoiuteenuste mahu suurenemine.
Lisaks annab õendusabi teenuste kasvule tõuke ka vananev elanikkond. Samuti suureneb
õdede roll tervise edendamisel ning haiguste ennetamisel.
40
Joonis 5. AS Põlva Haigla töötajate keskmine vanus. (Allikas: AS Põlva Haigla 2022)
Uute eriarstide leidmine AS Põlva Haiglasse toimub suuremalt jaolt haiglas praktikal viibivate
abiarstide ning residentide seast. Haigla on residentuuri baasiks põhiliselt sisemeditsiini ja
peremeditsiini erialadel. Haigla on praktikabaasiks ka 6. kursuse arstiüliõpilastele, taastusravi
spetsialistidele, õendus- ja ämmaemanda eriala üliõpilastele, hooldajatele. Uusi
õendustöötajaid leitakse peamiselt koostöös tervishoiu kõrgkoolidega õppepraktikale
suunatud inimeste hulgast. Tööle võetakse vastavalt koolitatud töötajaid, kellel on sobivad
isikuomadused ning kes suudavad vastutada oma tegevuse eest ja tagada klienti rahuldava
teenuse. Töötaja sobivuse hindamisega tegelevad peamiselt otsesed ülemused (osakondade
juhatajad, õendusjuhid), kuid arvestatakse ka kaastöötajate arvamusi ja ettepanekuid.
Töötajate koolitamine toimub Tartu Ülikooli, tervishoiukõrgkoolide ja keskhaiglate
koolituskeskuste kaudu. Igal aastal koostatakse kõiki tervishoiutöötajaid hõlmav koolitusplaan,
mille täitmiseks nähakse ette rahalised vahendid. Töötajaid teavitatakse võimalikest
koolitustest ning selle põhjal saavad nad oma sobivad koolitused valida. Igal aastal toimub ka
haiglasiseseid koolitusi.
41
6. Struktuuriüksuste loend
6.1. Meditsiinilised struktuurid
AS Põlva Haigla meditsiinilistes struktuurides on hõivatud 277 töötajat.
Joonis 6. AS Põlva Haigla meditsiinistruktuuride loend. (Allikas: AS Põlva Haigla, 2023)
42
6.2. Tugiteenused
AS Põlva Haigla apteegis töötab 5 inimest, haldusosakonnas 14 töötajat, köögis on hõivatud
11 inimest ning administreerimisega tegeleb 15 töötajat.
1. Apteek
2. Haldusosakond ja köök
3. Administratsioon (IT, registratuur, raamatupidamine)
Joonis 7. AS Põlva Haigla tugistruktuuride loend. (Allikas: AS Põlva Haigla, 2023)
7. Juhtimine
Oma tegevuses juhindub AS Põlva Haigla põhikirjast, tervishoiuteenuste korraldamise
seadusest, ravikindlustuse seadusest, võlaõigusseadusest, töölepingu seadusest ja kõigist
teistest Eesti Vabariigis tervishoidu reguleerivatest määrustest ja kehtivatest õigusaktidest.
Organisatsiooni juhtivad organid on üheliikmeline juhatus ja kuueliikmeline nõukogu. AS Põlva
Haigla juhatuse liige on Margot Bergmann.
Haigla nõukogu on 6-liikmeline ja sellesse kuuluvad järgmised inimesed:
2017. aasta esimeses pooles võrgustus AS Põlva Haigla SA Tartu Ülikooli Kliinikumiga,
misjärel sai Tartu Ülikooli Kliinikum 51% aktsiate omanikuks, samuti muutus nii nõukogu kui
selle valik. Pärast juriidilist võrgustumist on nõukogus kuus liiget, kellest kolm määrab Põlva
Vallavalitsus ning kolm Tartu Ülikooli Kliinikum. Nõukogu esimees pärineb Tartu Ülikooli
Kliinikumist.
AS Põlva Haigla on seadnud eesmärgiks ka liikumise enam keskkonnasäästliku eluviisi poole
ning seeläbi haigla poolt tekitatud CO2 jalajälje vähendamise ning energiatõhusate lahenduste
väljatöötamise. Selle jaoks on AS Põlva Haigla ära kaardistanud aastase CO2 jalajälje ning
alustanud EMAS keskkonnajuhtimissüsteemi taotlemisega. Alates 2021. aastast on AS Põlva
Haigla Rohelisem Põlvamaa võrgustiku liige ning oma tegevustes lähtub Põlvamaa
tunnuslausele “Põlvamaa - rohelisem elu” ja kannab edasi Põlvamaa arengustrateegias 2035+
kirjeldatud põhimõtteid.
43
Joonis 8. AS Põlva Haigla funktsionaalne struktuur. Allikas: AS Põlva Haigla, 2023.
8. Töökorraldus
Sisehaiguste, üldkirurgia, taastusravi, ämmaemandusabi ja günekoloogia raames teenuste
osutamisel ning teenuste osutamisel lastele lähtutakse Eestis aktsepteeritud ravi- ja
patsiendikäsitlusjuhenditest.
Kõigi AS Põlva Haiglas kohapeal osutatavate erialade osas on peale võrgustumist SA Tartu
Ülikooli Kliinikumil ja AS Põlva Haiglal (vajadusel ka teiste kõrgema etapi haiglatega) kirjalikult
kokku lepitud:
● patsiendikäsitlus, st mõlema haigla vastutusvaldkonnad;
● konsultatiivse koostöö põhimõtted ja korraldus;
● infovahetuse põhimõtted ja korraldus;
● patsientide teavituse korraldus;
● patsientide haiglatevahelise transpordi korraldus.
Põlva maakonna perearstide, AS Põlva Haigla ja TÜ Kliinikumi vahel toimib e-saatekiri ja e-
konsultatsiooni teenus.
44
Patsientidele pakutakse koostöös perearstidega koduõendusteenuseid ja koduse
füsioteraapia teenuseid. Koolitervishoiuteenust osutavad osad perearstid ning AS Põlva
Haigla.
Läbi patsiendiportaali kasutuselevõtu pakuvad kõik maakonna tervishoiuteenuste osutajad
patsientidele juhiseid haigustega toimetulekuks ning otsustustuge tervishoiuteenuste
kasutamiseks eesmärgiga patsiendid koheselt õigele teenusele suunata.
45
9. Arengukava koostamise alused
AS Põlva Haigla funktsionaalse arengukava I etapi koostamise aluseks on võetud järgmised
allikad:
1. Arstide erialade arengukavad. Sotsiaalministri määrus nr 159 28. detsembrist 2001. a.
2. AS Põlva Haigla arengusuunad, 2016, 9 lk.
3. AS Põlva Haigla esmatasandi tervisekeskuse arengukava, 2016, 29 lk.
4. AS Põlva Haigla kvaliteedikäsiraamat, 2014, 37 lk.
5. Eesti Tervisekassa arengukava 2014-2017, Eesti Tervisekassa, 23 lk.
6. Eesti Tervisekassa statistika, 20.12.2022.
7. Eesti Statistikaameti andmebaas, 22.08.2022.
8. Haiglavõrgu arengukava. Vabariigi Valitsuse määrus nr 105 2. aprillist 2003. a.
9. Jürisson M, Pisarev H, Uusküla A, et al. Prevalence of chronic conditions and
multimorbidity in Estonia: a population-based cross-sectional study. BMJ Open
2021;11:e049045. doi:10.1136/bmjopen-2021-049045
10. Põlva maakonna arengukava 2015 – 2020, 2015, 50 lk.
11. Põlvamaa Arengustrateegia 2035+, 30.01.2023
12. Põlvamaa. Maakonna tervise ja heaolu ülevaade 2022, 30.01.2023
13. Rahvastikuregistri andmebaas, 20.01.2017.
14. Sotsiaalkindlustusamet, statistika ja aruandlus:
https://sotsiaalkindlustusamet.ee/et/asutus-kontaktid/statistika-ja-aruandlus (viimati
külastatud 20.12.22)
15. Sotsiaalministeeriumi tervishoiuteenuste osutamise prognoos.
16. Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika andmebaas, 20.12.2022
17. Tervishoiuteenuste korraldamise seadus. Riigikogu seadus nr 284 9. maist 2011. a.
18. Õendusala erialade arengukavad. Sotsiaalministri määrus nr 99 5. augustist 2002. a.
46
Kokkuvõte
Käesoleva dokumendi eesmärgiks on anda ülevaade AS Põlva Haigla hetkeolukorrast ning
võimalikest arengusuundadest perioodil 2023-2040. Dokument on sisendiks funktsionaalse
arengukava II etapile, mille alusel otsustatakse AS Põlva Haigla hoone arendustegevused.
AS Põlva Haigla teeninduspiirkonnaks on Põlva maakond rahvaarvuga 23 989 (2022 seisuga).
Elanike üldarv on küll langustrendis, kuid 65+ aastaste inimeste osakaal näitab kasvutrendi.
AS Põlva Haigla pakub nii piirkondliku kui ka regionaalse tähtsusega teenuseid. Teenuste
mahud on kooskõlas Eesti tervishoiuvaldkonna arengusuundadega, mille kohaselt
statsionaarse ravi mahud vähenevad ning ambulatoorse ravi olulisus kasvab.
Ravitegevuse mahtude prognoosimisel võeti arvesse tervishoiupoliitika arengusuundi,
vastutuspiirkonna rahvastikunäitajaid, viimaste aastate tervishoiustatistikat, tervishoiuteenuste
osutamist reguleerivaid õigusakte ning erialade arengukavasid.
Personali osas on suurimaks probleemiks vananev töötajaskond. Sellest tulenevalt
tegeletakse aktiivselt personali värbamisprotsessi arendamise ja personali motiveerituse
tagamisega.
AS Põlva Haigla tegeleb järjepidevalt arendustegevustega. Olulisemateks tulevikusuundadeks
on koostöö arendamine SA Tartu Ülikooli Kliinikumiga, muutumine arvestatavaks kvaliteetse
taastusraviteenuse pakkujaks Lõuna-Eestis ning tervisekeskust toetavate teenuste
arendamine. Strateegiliste eesmärkide elluviimiseks tegeletakse aktiivselt kõigi
põhiprotsesside arendamisega.
Koostajad:
AS Põlva Haigla
algne dokument: Civitta Eesti AS
dokumendi uuendamine: AS Põlva Haigla
47
MINISTRI KÄSKKIRI
31.05.2023 nr 87
Aktsiaselts Põlva Haigla funktsionaalse
arengukava I etapi kinnitamine
Sotsiaalministri 31. detsembri 2001. a määruse nr 166 "Nõuded haigla funktsionaalsele
arengukavale ja ehitusprojekti meditsiinitehnoloogia osale ning haigla funktsionaalse
arengukava kinnitamise kord“ § 5 alusel ning arengukava läbivaatamiseks moodustatud
komisjoni 17. mai 2023. a koosolekul tehtud ettepanekust lähtuvalt
kinnitan Aktsiaselts Põlva Haigla funktsionaalse arengukava I etapi (lisatud).
Käesolevat käskkirja on võimalik vaidlustada halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud
tähtaegadel ja korras.
(allkirjastatud digitaalselt)
Riina Sikkut
terviseminister