Vabariigi Valitsuse määruse „Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi põhimäärus” eelnõu.

Vabariigi Valitsuse määruse „Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi põhimäärus“ eelnõu seletuskiri I. Sissejuhatus Vabariigi Valitsuse määruse „Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi põhimäärus“ eelnõu (edaspidi eelnõu) on välja töötatud Vabariigi Valitsuse seaduse § 42 lõike 1 alusel. Eelnõu eesmärk on ellu viia Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (216 SE) algatatud ministeeriumide, sh Maaeluministeeriumi ümberkorraldamine. Eelnõu on selle seaduse eelnõu rakendusakt. Nimetatud seaduseelnõu laiem eesmärk on luua rohereformi elluviimise toetamiseks vajalik struktuur, tõhustada riigi strateegiliste ülesannete täitmist ning kasutada tõhusamalt ja mõjusamalt olemasolevaid ressursse. Ministeeriumide ümberkorraldamine lähtub Eesti Reformierakonna, Erakonna Eesti 200 ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna valitsusliidu programmist aastateks 2023–2027 (koalitsioonileping), kus on lepitud kokku korraldada ümber ministrite ja ministeeriumide tööjaotus, et viia ellu valitsusliidu poliitilisi eesmärke ja juhtida tulemuslikult rohereformiga kaasnevate eesmärkide saavutamist. Ministeeriumide ümberkorraldamine lähtub ka riigireformi üldisemast põhimõttest, milleks on vähendada dubleerimist riigiametites ning parandada avaliku teenuse kvaliteeti ja kättesaadavust. Kuivõrd 2023. aasta 1. juuliks ei jõua ellu viia kõiki üleminekuga seotud tegevusi, nt ei ole mh nii kiire ajakava jooksul võimalik välja selgitada uutele ministeeriumidele vajalikku kompetentsi ja määrata kindlaks uut parimat struktuuri ning seadusemuudatuse jõustudes viiakse töökohad üle ühest ministeeriumist teise üldjuhul terviklike meeskondadena (struktuuriüksustena koos oma ülesannetega) ja kehtivatel tingimustel, siis on ka eelnõu kohaselt senise Maaeluministeeriumi põhimääruses tehtud üksnes järgmised muudatused: muudetud ministeeriumi nimi, ajakohastatud ministeeriumi valitsemisala ja lisatud struktuuri Rahandusministeeriumist ja Keskkonnaministeeriumist uude ministeeriumi üle tulevad struktuuriüksused. Samuti on lisatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist ilma eraldi struktuuriüksuseta üle tuleva ettevõtluse regionaalse arengu suunamise ülesanne ületuleva regionaalarengu osakonna põhiülesannete hulka ja lisatud Sotsiaalministeeriumist ilma eraldi struktuuriüksuseta üle tuleva ligipääsetavuse valdkonna ülesanne ületulevate ülesannete põhjal loodava ühistranspordiosakonna põhiülesannete hulka. Loodava ühistranspordiosakonna põhiülesannete hulgas on ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist ilma eraldi struktuuriüksuseta üle tulev postside valdkond. Ministeeriumile vajalik kompetents vaadatakse üle ja struktuurid korrastatakse ning teenistuskohtade vajadust ja tingimusi hinnatakse hiljem. Eelnõu ja seletuskirja on koostanud ning juriidilise ekspertiisi on eelnõule teinud õigusosakonna juhataja asetäitja Ingrid Raidme (625 6163, [email protected]). Keeleliselt on eelnõu põhimäärusesse lisatud osas ja seletuskirja toimetanud sama osakonna peaspetsialist Heleri Piip (625 6165, [email protected]). Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu ja Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga aastateks 2023−2027 (10.1.14. Kaotame ära 1 riigihaldusministri ja ettevõtlus- ja IT ministri koha. Korraldame ümber ministrite ja ministeeriumide tööjaotuse, et tulemuslikult juhtida rohereformiga kaasnevate eesmärkide saavutamist ja täita valitsusliidu poliitilisi eesmärke.). Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. II. Eelnõu sisu Eelnõu eesmärk on viia ministeeriumi põhimäärus kooskõlla ministeeriumi nimes, töökorralduses ja struktuuris tehtavate muudatustega. Eelnõu koosneb seitsmest peatükist ja 21 paragrahvist. Eelnõu esimeses peatükis on üldsätted. Võrreldes kehtiva Maaeluministeeriumi põhimäärusega on selles muutunud ministeeriumi nimi ja Maa-ameti ettepanekul ka ministeeriumi postiaadress. Kehtiva § 4 teise lause kohaselt on ministeeriumi postiaadress alates 2013. aastast Tallinna Linnavalitsuse 10. juuni 2009. a korralduse nr 994-k „Kesklinnas asuvatele katastriüksustele sihtotstarvete määramine ja aadresside korrastamine“ punktiga 10 kooskõlas: Lai tn 39 // Lai tn 41. Maa-amet selgitas, et tegemist on katastriüksuse paralleelaadressidega, kuna katastriüksusel asub kaks hoonet: Lai tn 39 ja Lai tn 41. Aadressiandmete süsteemi seisukohast on üldine nõue, et igale asutusele peab olema määratud ainult üks aadress. Kui asutus tegutseb mitmes hoones, määratakse üks põhiaadress, millega asutus on seotud. Ka postiteenuse osutamise korral osutatakse teenust ikkagi ühe objekti (hoone) kaupa. Kuna praegu asub Maaeluministeeriumi peauks Laia tänava 41 majas, siis on ettepanek sõnastada ministeeriumi aadress nii, et ministeerium asub: Tallinn, Kesklinna linnaosa, Lai tn 39//41 ja ministeeriumi postiaadress on Lai tn 41, 15056, Tallinn. Kuivõrd Vabariigi Valitsuse seaduse § 42 lõike 2 punkti 1 kohaselt peab valitsusasutuse põhimääruses sisalduma valitsusasutuse asukoht ja põhimääruses on sellena kooskõlas avaliku teenistuse seaduse § 26 lõike 1 punktiga 6 märgitud ametikoha asukoht, milleks loetakse kohaliku omavalitsusüksuse territooriumi, kus ametikoha ülesannete täitmine toimub, siis ei ole ministeeriumi asukoha kohta tehtud ettepanekut arvestatud. Küll aga on arvestatud ettepanekut ministeeriumi postiaadressi kohta. Viimasega arvestamine ei too kaasa sätte kolmanda lause muutmise vajadust. Ministeeriumi struktuuriüksuste koosseisu kuuluvate nende teenistuskohtade postiaadressid, mis ei paikne ministeeriumi asukohas, st nad asuvad mujal kui Tallinnas, tuuakse ära struktuuriüksuste põhimäärustes. Nimelt asuvad kõik ministeeriumi struktuuriüksused: osakonnad ja bürood, Tallinnas. Samas võib mõne osakonna koosseisu kuuluva teenistuskoha (nt nõuniku ametikoht) asukoht olla ka nt Tartus. Osakonna põhimääruses näidatakse ära ka selliste teenistuskohtade asukoha postiaadressid. Eelnõu teises peatükis on reguleeritud ministeeriumi valitsemisala, tegevuse eesmärk ja ülesanded. Võrreldes kehtiva põhimäärusega, on selles muutunud ministeeriumi valitsemisala (§ 5) ja eesmärk (§ 6). Mõlemad paragrahvid on kooskõlas Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõus sätestatud ministeeriumi valitsemisalaga. Eelnõu kolmandas peatükis on reguleeritud ministeeriumi juhtimine. Võrreldes kehtiva põhimäärusega on selles muutunud asekantslerite arvu reguleeriv § 11 lõige 1 ja väljaspool ministeeriumi struktuuriüksusi asuvaid teenistuskohti reguleeriv § 13. Edaspidi on ministeeriumi struktuuris kuni kuus asekantsleri ametikohta. Ministeeriumi struktuuri kuulub alates 2023. aasta 1. juulist lisaks senistele teenistuskohtadele ka Vabariigi Valitsuse piirkondliku esindaja teenistuskoht. Vabariigi Valitsuse piirkondlik esindaja allub vahetult asekantslerile. Vabariigi Valitsuse piirkondliku esindaja vastutusvaldkond ja piirkondlik (nt Ida- Virumaa või Narva piirkonna) pädevus määratakse tema ametijuhendis. Tegemist peaks olema kunagisele maavanema ametikohale sarnaneva teenistuskohaga (§ 13 lõige 1). Ka piirkondlikul 2 esindajal võib olla alluvaid ametnikke või töötajaid (§ 13 lõige 3), kuid neid nimetab ametikohale ja vabastab ametikohalt kantsler, kes kehtestab ka tema ametijuhendi või näeb ette tema tööülesanded töölepingus (§ 13 lõige 4). Eelnõu neljandas peatükis on reguleeritud ministeeriumi struktuur ja struktuuriüksuste põhiülesanded. Võrreldes kehtiva põhimäärusega on selles muutunud § 14, millesse on lisatud Rahandusministeeriumist üle tulevate struktuuriüksustena kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise osakond, kohalike omavalitsuste poliitika osakond, regionaalarengu osakond ja ruumilise planeerimise osakond. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist ning Sotsiaalministeeriumist üle tulevaid valdkondi ühendava struktuuriüksustena on § 14 lisatud ühistranspordiosakond. Keskkonnaministeeriumist üle tuleva struktuuriüksusena on lisatud riigivaraosakond ja kalavarude osakond. Kõikide lisandunud osakondade põhiülesannete sõnastamisel on aluseks võetud nende põhiülesannete sõnastus asjakohase ministeeriumi kehtivas põhimääruses ja ka Vabariigi Valitsuse 18. aprilli 2023. a korralduses nr 25 „Ministrite pädevus ministeeriumi juhtimisel ja ministrite vastutusvaldkonnad“. Nimetatud korraldusest tulenevalt on lisatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist ilma eraldi struktuuriüksuseta üle tuleva ettevõtluse regionaalse arengu suunamise ülesanne ületuleva regionaalarengu osakonna põhiülesannete hulka. Võrreldes kehtiva põhimäärusega, on § 15 lisatud peale osakonna koosseisu kuuluda võivatele büroodele ka talitused, kuna ületulevates osakondades võib struktuuriüksuseks olla büroo asemel talitus. Esialgu ei hakata üle tulevaid talitusi büroodeks ümber nimetama. See võib olla vajalik selleks, et näiteks Euroopa Liidu struktuurivahendite regionaalvaldkonna toetuste andmine ja rakendusasutuse ülesannete täitmine saaksid ka pärast ümberkorraldusi võimalikult probleemivabalt jätkuda, sest rakendusasutuse struktuur ja ülesehitus jääb praegusega üldjoontes samaks. Eelnõu viiendas peatükis on reguleeritud ministeeriumi komisjonide, nõukogude ja töörühmadega seonduv. Selles peatükis muudatusi tehtud ei ole. Eelnõu kuuendas peatükis on reguleeritud ministeeriumi sümbolite ja teenetemärkidega seonduv. Selles peatükis muid muudatusi peale ministeeriumi nime muutmise tehtud ei ole. Ümberkorraldamise tulemusena võib hilisema ühtlustamise ja korrastamise käigus tekkida vajadus muuta teenetemärkidega seonduvat. Vabariigi Valitsuse seaduse § 41 lõike 2 kohaselt võib valitsusasutuse põhimääruses ette näha valitsusasutuse sümbolid ja teenetemärgid, mis kooskõlastatakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. Eelnõu seitsmendas peatükis on määruse rakendussätted. Vabariigi Valitsuse 30. juuli 2004. a määrus nr 264 „Maaeluministeeriumi põhimäärus“ tunnistatakse kehtetuks ja määruse jõustumissättes on sama kuupäev mis Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõus. III. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõuga kavandatud muudatused ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. IV. Määruse mõjud Määruse rakendamisega kaasnevad eeldatavasti vähemalt kaudselt samad mõjud mis Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu puhul. 3 Seaduse rakendamisega ei nähtud ette mõju kaasnemist riigi julgeolekule, loodus- ja elukeskkonnale ega välissuhetele, kuid seaduseelnõus esitatud muudatuste põhjal võib eeldada mõju esinemist järgmistes valdkondades: sotsiaalne mõju, mõju majandusele, mõju regionaalarengule, mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele. Sotsiaalne mõju Ligipääsetavuse valdkonna viimine Sotsiaalministeeriumist Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumisse toetab Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirjas nimetatud muudele muudatustele lisaks majanduse ja tööelu omavaheliste seoste tugevnemist ja seeläbi kaudselt ka tööturgu, -suhteid ja -keskkonda. Seetõttu kaasnevad sellega järgmised sama seaduse eelnõu seletuskirjas nimetatud mõjud. Tööturg ja töösuhted sõltuvad sotsiaal-majanduslike suundumuste üleilmse muutumise tõttu üha enam tehnoloogia arengust, uutest majandusmudelitest, töörändest, rahvusvahelisest tööjaotusest, riikide talendipoliitikast, automatiseerimisest jne. Eri tegurite koostoimes on töövormid muutunud üha mitmekesisemaks ja paindlikumaks. Kavandatava ümberkorralduse abil hakatakse ligipääsetavuse valdkonda juhtima tervikliku süsteemina, mis loob eeldused Eesti majanduse ja töökeskkonna konkurentsivõime kasvuks. Mõju majandusele Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja kohaselt ei kaasne selle seaduse rakendamisega otsest mõju ettevõtluskeskkonnale ja ettevõtjate tegevusele, ent sellel on kaudne mõju rohereformiga seotud sektoritele (ringmajandus, rohetehnoloogiad, energeetika, transport, põllumajandus jm). Koondades rohereformiga seotud valitsemisvaldkondade poliitikakujunduse ühtse juhtimise alla, loob see tingimused rohereformi tõhusamaks ja eesmärgipärasemaks elluviimiseks, mis toob nendes sektorites tegutsevate ettevõtjate jaoks kaasa regulatiivseid muudatusi. Näiteks võib see mõjutada keskkonnanõudeid, taastuvenergiale ülemineku kohustust, süsinikuheite vähendamise eesmärke jm. Rohepoliitika senisest eesmärgipärasem rakendamine loob tingimused ringmajanduse ja roheettevõtluse kasvuks ning uute keskkonnahoidlike tehnoloogiate kasutuselevõtuks traditsioonilistes sektorites mõjutades nii majanduse struktuuri, investeeringuid kui ka töökohti. Mõju regionaalarengule Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja kohaselt on muudatusel ootuslikult positiivne mõju ühtlasemale piirkondlikule arengule, kuna maaelu, tasakaalustatud arengu ning ruumi ja planeerimisega seotud poliitikavaldkondade koondamine ühtse juhtimise alla loob tingimused mõjusama regionaalpoliitika kujundamiseks. Terviklik lähenemine regionaalarengule vähendab poliitikaeesmärkide ja meetmete killustatust, võimaldab koondada ja koordineerida teadmiste ja ressursside kasutust ning tugevdab koostööd seni eri ministeeriumides toimunud tegevuste vahel, mille tulemusena on võimalik riigil piirkondlikku arengut strateegilisemalt ja tõhusamalt toetada. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi loomine on selge märk sellest, et regionaalareng on riigi jaoks tähtis valdkond, mis omakorda toetab suhete tugevnemist sidusrühmadega, sh kohalike omavalitsuste, kodanikuühenduste ja kogukondadega. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele 4 Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja kohaselt tagatakse eelnõu vastuvõtmise korral säästva arengu seisukohast kriitiliste valitsusvaldkondade terviklikum ja eesmärgipärasem juhtimine, selgem vastutuse jaotus, vähendatakse dubleerimist ning tugevdatakse koostööd valitsusasutuste vahel. Teenistuskohtade ja ülesannete ümberjaotamine ministeeriumide vahel tähendab muutunud tööks vajaliku kompetentsi uuesti hindamist, uute struktuuride loomist, eelarvemuudatusi, IT-teenuste muudatusi, töötajate tööülesannete ülevaatamist ja nende ümberpaigutamist. Sellised ümberkorraldused nõuavad väga tõhusat koordineerimist ja ministeeriumide vahelist suhtlust, et tagada ülesannete ja teenuste sujuv jätkumine. Muudatuse mõju on oluline, kuna see puudutab ministeeriumide ametnikkonda ja töötajaid ning võib nende jaoks tähendada olulist tööharjumuste muutmist. Kui ministeeriumide roll praktikas läbimõeldult rakendub, on sellel oluline positiivne mõju riigi arengu suunamisel. Ministeeriumide tööjaotuse muutumine toob tõenäoliselt kaasa ülesannete muutumise ka Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumis laiemalt, tuues kaasa muutusi ka nende teenistujate tööülesannetes ja vastutusalades, kelle teenistuskoht jääb samasse asutusse. Otseselt puudutab ümberkorraldamine Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumisse ületulevate teenistujate puhul umbes 100 teenistuskohta. Kaudsed muudatused võivad seisneda töökultuuri ja teenistusülesannete muutumises, töökaaslaste vahetumises, uue kompetentsi vajaduses vm. Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja kohaselt viiakse seadusemuudatuse jõustudes töökohad üldjuhul üle terviklike meeskondadena ja kehtivatel tingimustel, kuid vajaliku kompetentsi ülevaatamisel ja struktuuride korrastamise käigus hinnatakse teenistuskohtade vajadust ja tingimusi uuesti. Siiski mõned teenistuskohad tulevad Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumisse üle ka ilma struktuuriüksuseta. Sellised teenistuskohad on näiteks ligipääsetavuse valdkonna teenistuskoht ja mõned tugiosakondade teenistuskohad. Senise Maaeluministeeriumi töökohad viiakse üle ministeeriumide ühishoonesse ja teenistujate jaoks muutub ka füüsiline töökeskkond esialgse kava kohaselt alates 2024. aasta 1. jaanuarist. Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja kohaselt võib selliste suuremahuliste ümberkorraldustega kaasneda ka soovimatuid mõjusid. Suure hulga teenistuskohtade ümberkorraldamine võib teenistujates põhjustada segadust ja ebakindlust. Uute teenistusülesannete, vastutusalade ja kolleegidega kohanemine võib võtta aega ning mõjutada teenistujate motivatsiooni ja töö tegemise tõhusust. Motivatsiooni vähenedes võivad kogenud teenistujad otsustada lahkuda ning riik võib kaotada olulisi teadmisi ja kogemusi. Uute teenistujate palkamine võtab aega ning uute ametikohtade täitmiseks vajalik koolitus võib olla keeruline ja kulukas ning lühikest aega mõjutada ka ministeeriumide töö tõhusust. Muudatus eeldab ministritelt ning ministeeriumide ametnikelt ja töötajatelt senise praktika muutmist ja koostöö tõhustamist. Viimane võib esialgu kaasa tuua töökoormuse kasvu, enne kui koordinatsioonimehhanismid on piisavalt hästi sisse töötatud. Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja kohaselt võib muudatusega kohanemise vajadus olla suur, kuna teatud valdkondades on „silotornistumine tugevalt juurdunud“. Kui teenistujad on harjunud tegutsema kindlas struktuuris ja meeskonnas ning see struktuur muutub, võib tekkida tõrkeid teabevahetuses ja koostöös. Ümberpaigutatavad teenistujad vajavad aega uue keskkonnaga kohanemiseks, uute süsteemide tundmaõppimiseks ja uute meeskondade loomiseks. Sel perioodil võib tekkida tööprotsesside katkestusi ja muude ülesannete edasilükkumist. Nagu on tõdetud ka Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirjas, siis kiire suuremahulise ümberkorraldamisega kaasnevad lisakulud, et lühikese 5 aja jooksul oleks võimalik ümber vormistada töösuhted, tagada töökohateenuse tõrgeteta jätkumine, tõsta ümber tööks vajalikud andmed ja tehnoloogiaarendused, teha vajalikud eelarvemuudatused, lõpetada kehtivad rendilepingud, kolida töökohad uutesse ruumidesse jne. Regionaalarenguga toimetulekuks kesksete valdkondade koondamine tervikliku juhtimise alla loob võimaluse pikas perspektiivis nende valdkondade poliitika ja meetmete tihedamaks kooskõlaks ja sünergiaks. Ühise eesmärgiga seotud valdkondade tegevusi planeeritakse tervikliku süsteemina, võttes arvesse eri tegevuste vastastikust sõltuvust ja mõju, mis võimaldab kujundada tõhusamat ja mõjusamat poliitikat. Tervikliku juhtimise kaudu on võimalik ka paremini kasutada olemasolevaid ressursse, sh raha, teadmisi ja infrastruktuuri. Kuna määruse rakendamisega ei kaasne olulisi mõjusid, siis ei ole vaja koostada Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 65 lõike 2 kohast mõjude analüüsi aruannet. V. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse jõustumise tähtpäevaks tuleb kehtestada ministeeriumi teenistuskohtade koosseis. Ministri käskkirjaga kehtestatav teenistuskohtade koosseis viiakse vastavusse põhimääruses tehtavate muudatustega. Põhimäärus ning ümberkorraldatud ministeeriumi ministri käskkiri ministeeriumi teenistuskohtade koosseisu ja teenistuskohtade teenistusgruppideks liigituse kinnitamiseks peavad jõustuma ühel ja samal kuupäeval, milleks on Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seadusena jõustumise kuupäev, et üleviidavatel ametnikel oleks 2023. aasta 1. juulil teenistuskoht, kuhu tulla. Määruse jõustumise tähtpäevaks tuleb ümberkorraldatud ministeeriumi ministri käskkirjaga kehtestada lisanduvate osakondade põhimäärused ja kehtestada kantsleri käskkirjaga lisanduvate ametnike ametijuhendid või sõlmida töölepingud. Ametijuhendid tuleb kehtestada ja töölepingud sõlmida ilma teenistusülesandeid muutmata ehk kehtivatel tingimustel, et vältida koondamisolukorra teket. Ka lisanduvate osakondade põhimäärused kehtestatakse võimalikult praeguses sõnastuses, sest nagu eespoolgi viidatud, siis kuivõrd 2023. aasta 1. juuliks ei jõua ellu viia kõiki üleminekuga seotud tegevusi, nt ei ole mh nii kiire ajakava jooksul võimalik välja selgitada uutele ministeeriumidele vajalikku kompetentsi ja määrata kindlaks uut parimat struktuuri, vaadatakse ministeeriumile vajalik kompetents üle ja struktuurid korrastatakse ning teenistuskohtade vajadust ja tingimusi hinnatakse hiljem. Lisaks võib tekkida vajadus ajakohastada ka teisi ministeeriumi töökorraldust reguleerivaid haldusakte. Ministeeriumi töökorralduse muutmisega kaasnevad muudatused tehakse õigusaktidega kehtestatud korras. Määruse rakendamisega kaasnevad võimalikud otsesed riigieelarve kulud ministeeriumide vastutusvaldkondade ümberkorraldamise tõttu. Nende kulude katmine selgitatakse välja ja lahendatakse eraldi. Ministeeriumi postiaadressi muudatusega seotud kulud (nt uute pitsatite ostmine) kaetakse ministeeriumi eelarve olemasolevatest vahenditest. Määruse rakendamisega ei kaasne eeldatavat tulu. VI. Määruse jõustumine Määruse jõustumine on kavandatud 2023. aasta 1. juulil. Eelnõu jõustumissättes on sama kuupäev mis Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõus. 6 VII. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemis EIS kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile, Keskkonnaministeeriumile ning Riigikantseleile. 7  EELNÕU 29.05.2023 MÄÄRUS xx.06.2023 nr Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi põhimäärus Määrus kehtestatakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 42 lõike 1 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium (1) Regionaal- ja Põllumajandusministeerium (edaspidi ministeerium) on valitsusasutus, kes täidab seadusest tulenevaid ja Vabariigi Valitsuse poolt seaduse alusel antud ülesandeid oma valitsemisalas. (2) Oma ülesannete täitmisel esindab ministeerium riiki. § 2. Pitsat ja eelarve (1) Ministeeriumil on sõõrikujuline 50 mm läbimõõduga pitsat, mille keskel on väike riigivapp. Sõõri ülemises ääres on sõna „REGIONAAL- JA PÕLLUMAJANDUSMINISTEERIUM“. (2) Ministeeriumil on eelarve ja arvelduskontod Riigikassa kontsernikonto koosseisus. Ministeeriumi kulud kaetakse riigieelarvest. § 3. Aruandekohustuslikkus Ministeerium on aruandekohustuslik Vabariigi Valitsuse ees, kes suunab ja koordineerib tema tegevust ning teostab tema üle seadusega sätestatud korras teenistuslikku järelevalvet. § 4. Asukoht Ministeerium asub Tallinnas. Ministeeriumi postiaadress on Lai tn 41, 15056 Tallinn. Ministeeriumi struktuuriüksuste koosseisu kuuluvate nende teenistuskohtade postiaadressid, mis ei paikne ministeeriumi asukohas, tuuakse ära struktuuriüksuste põhimäärustes. 1  2. peatükk MINISTEERIUMI VALITSEMISALA, TEGEVUSE EESMÄRK JA ÜLESANDED § 5. Ministeeriumi valitsemisala Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisalas on maaelu poliitika, maakasutuspoliitika, põllumajanduspoliitika, kalanduspoliitika, regionaalpoliitika ja -arengu, kohaliku omavalitsuse poliitika ja kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise poliitika ning riigisisese ühistranspordipoliitika kavandamine ning elluviimine, toiduvarustuskindluse ning toidu ohutuse ja nõuetekohasuse tagamise korraldamine, ettevõtluse regionaalse arengu ja investeeringute korraldamine, loomatervise ja -kaitse ning taimetervise ja -kaitse valdkonna tegevuse koordineerimine, postside, põllumajandusteadus- ja arendustegevuse ning põllumajandushariduse korraldamine, ligipääsetavuse põhimõtete rakendamise tagamise koordineerimine, ruumilise planeerimise korraldamine, maa- ja ruumivaldkonna ülesannete täitmine ning oma valitsemisala valdkonna õigusaktide eelnõude koostamine. § 6. Ministeeriumi tegevuse eesmärk Ministeeriumi tegevuse eesmärk on luua tingimused tasakaalustatud regionaalseks arenguks, sealhulgas ettevõtluse regionaalseks arenguks ja investeeringute regionaalselt tasakaalustatud suunamiseks, põllu- ja maamajanduse ning kalanduse jätkusuutlikuks ja mitmekesiseks arenguks ning ligipääsetavuse valdkonna arenguks; samuti tagada toidu varustuskindlus, ohutu ja nõuetekohane toit ja sööt, hea loomatervise ja -kaitse ning taimetervise ja -kaitse olukord, ruumilise planeerimise kaudu säästlik maakasutus ning kvaliteetne elu- ja ehitatud keskkond, samuti postside toimimine; ning aidata kaasa kohalike omavalitsuste võimele korraldada ning juhtida kohalikku elu. § 7. Ministeeriumi põhiülesanded (1) Ministeeriumi põhiülesanded on: 1) välja töötada valitsemisala tegevusvaldkondades arengukavad ning korraldada nende rahastamine, elluviimine ja tulemuste hindamine; 2) osaleda ministeeriumi tegevusvaldkonnaga seotud arengukavade väljatöötamisel koostöös teiste asjaomaste ministeeriumidega; 3) välja töötada valitsemisala tegevusvaldkondade korraldamiseks õigusaktide eelnõud, tagada nende vastavus põhiseadusele ja seadustele ning täita õigusaktidega määratud ülesanded; 4) korraldada valitsemisalas rahvusvahelist koostööd, sealhulgas Euroopa Liidu otsustusprotsessis ja tema asutuste töös osalemist. (2) Ministeeriumi valitsemisalas oleva valitsusasutuse ja ministeeriumi hallatava riigiasutuse pädevus ministeeriumi valitsemisalas olevate ülesannete täitmisel on sätestatud asutuse põhimääruses. 3. peatükk MINISTEERIUMI JUHTIMINE § 8. Minister (1) Minister juhib ministeeriumi ja korraldab ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvaid küsimusi Vabariigi Valitsuse seaduse § 3 lõikes 2 nimetatud peaministri korraldusega määratud pädevuse ja vastutusvaldkonna piires. (2) Minister: 2 1) vastutab põhiseaduse, ministeeriumi valitsemisala korraldavate teiste seaduste, Riigikogu otsuste, Vabariigi Presidendi seadluste ja otsuste ning Vabariigi Valitsuse määruste ja korralduste täitmise eest; 2) otsustab ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvad küsimused, kui nende otsustamine ei ole seaduse või Vabariigi Valitsuse määrusega pandud alluvatele ametiasutustele, ametnikele või töötajatele; 3) esindab ministeeriumi ja annab volitusi ministeeriumi esindamiseks; 4) esindab ministeeriumi valitsemisala piires riiki kohtus tsiviilasjades ja kriminaalasjades tsiviilhageja või -kostjana, võib anda üld- ja erivolitusi riigi esindamiseks kohtus ning tal on ministeeriumi valitsemisala piires riigi lepingulise esindaja volitamise õigus tsiviilkohtu-, halduskohtu- ja kriminaalmenetluses; 5) korraldab ministeeriumi valitsemisala piires kohtus riigi esindamise kohta informatsiooni kogumist ja edastamist; 6) nimetab Eesti esindajad valitsemisala valdkonnaga tegelevatesse Euroopa Liidu asutustesse, nagu Ühenduse Sordiamet ja Euroopa Toiduohutusamet; 7) teeb Vabariigi Valitsusele ettepaneku kantsleri ametisse nimetamiseks ja ametist vabastamiseks; 8) nimetab kantsleri ettepanekul ametikohale ja vabastab ametikohalt ministeeriumi valitsemisalas oleva valitsusasutuse juhi, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, ja ministeeriumi osakonnajuhataja või sõlmib ja lõpetab kantsleri ettepanekul temaga töölepingu või volitab selleks kantslerit; sõlmib ja lõpetab töölepingu ministeeriumi hallatava riigiasutuse juhiga; nimetab ametikohale ja vabastab ametikohalt ministrile vahetult alluva nõuniku või sõlmib ja lõpetab temaga töölepingu; ning määrab enda poolt ametikohale nimetatud ametnikule distsiplinaarkaristuse; 9) kinnitab asekantsleri ja osakonnajuhataja ametijuhendi; 10) kehtestab ministeeriumi teenistuskohtade koosseisu, teenistuskohtade liigituse teenistusgruppideks ja struktuuriüksuse põhimääruse või volitab selleks kantslerit; 11) pärib aru ministeeriumi ametnikelt ja töötajatelt ning ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste ja ministeeriumi hallatavate riigiasutuste juhtidelt; 12) teostab teenistuslikku järelevalvet seaduses sätestatud korras ministeeriumi struktuuriüksuse, ministeeriumi valitsemisalas oleva valitsusasutuse ja nende ametiisikute ning ministeeriumi hallatava riigiasutuse tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle, vajaduse korral paneb teenistusliku järelevalve ministeeriumi ametniku toimingu üle ministeeriumi kantslerile; 13) määrab ministeeriumi valitsemisalas oleva valitsusasutuse peadirektori teostatava teenistusliku järelevalve ulatuse ja korra; 14) teeb ministeeriumi hallatava riigiasutuse moodustamise otsuse, kehtestab selle põhimääruse ning määrab selle asutuse struktuuri, asjaajamise ja töökorralduse, kui see ei ole sätestatud ministri määrusest kõrgemalseisva õigusaktiga; 15) kehtestab ministeeriumi valitsemisalas oleva valitsusasutuse põhimääruse ja teenistuskohtade koosseisud või annab teenistuskohtade koosseisu kinnitamiseks volituse ametiasutuse juhile; 16) esitab Vabariigi Valitsusele ettepaneku ministeeriumi aastaeelarve eelnõu kohta ning vajaduse korral lisaeelarve eelnõu kohta, otsustab eelarvevahendite kasutamise ning valvab eelarve täpse ja otstarbeka täitmise üle ning Euroopa Liidu eraldatud vahendite, abi, toetuse ja muu välisabi sihipärase kasutamise üle oma valitsemisalas; 17) kinnitab riigieelarve seaduse alusel ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste ja ministeeriumi hallatavate riigiasutuste eelarved, kontrollib nende täitmist ning vajaduse korral teeb ettekirjutusi eelarvevahendite kasutamiseks; 18) otsustab ministeeriumi valitsemisel oleva riigivaraga seotud küsimuse; 19) vastutab riigivara säilimise ja heaperemeheliku kasutamise eest ning korraldab seda kooskõlas riigivaraseadusega; 20) kehtestab hankekorra ja volitab kantslerit või ministeeriumi ametnikku või töötajat tegema 3 riigihankega seotud toimingu ning sõlmima hankelepingu; 21) lahendab seaduses ettenähtud juhul õigusliku vaidluse; 22) esitab ettenähtud korras Vabariigi Valitsusele ettepaneku ministeeriumi valitsemisala küsimuse otsustamiseks; 23) annab Vabariigi Valitsusele aru ministeeriumi tegevusest; 24) teeb Vabariigi Valitsusele ettepanekuid valitsusasutuse kohaliku ametiasutuse ning muu maakonnas asuva riigiasutuse töö korraldamiseks; 25) tagab sisekontrollisüsteemi rakendamise ja siseaudiitori kutsetegevuse korraldamise ministeeriumis, ministeeriumi valitsemisalas olevas valitsusasutuses ja ministeeriumi hallatavas riigiasutuses ning juhib osakonnajuhataja kaudu ministeeriumi siseauditi osakonda; 26) kinnitab ministeeriumi kantsleri ettepanekul ministeeriumi asjaajamiskorra ja töökorralduse ning kehtestab ministeeriumi vapipitsati kasutamise korra; 27) sõlmib lepingu või vajaduse korral volitab selleks kantsleri või teise isiku; 28) täidab muid ülesandeid, mis on talle pandud seaduse või Vabariigi Valitsuse määruse, korralduse või peaministri korraldusega. (3) Minister annab ministeeriumi juhtimisel ja ministeeriumi valitsemisalas oleva valitsusasutuse ning ministeeriumi hallatava riigiasutuse tegevuse korraldamiseks seaduse alusel määrusi ja käskkirju ning suulisi ja kirjalikke teenistusalaseid korraldusi. Määrusi võib anda elektrooniliselt. (4) Ministrit asendatakse Vabariigi Valitsuse seaduses sätestatud korras. § 10. Kantsler (1) Kantsler juhib ministeeriumi struktuuriüksuse, välja arvatud siseauditi osakonna tööd, koordineerib ministeeriumi valitsemisalas oleva valitsusasutuse ja ministeeriumi hallatava riigiasutuse tegevust ja korraldab ministeeriumi asjaajamist. (2) Kantsler: 1) juhib vahetult asekantsleri tööd ning osakonnajuhataja kaudu temale vahetult alluva osakonna ning temale vahetult alluva ametniku ja töötaja tööd, jälgib ja analüüsib nende töö kvaliteeti ning annab ministrile aru nende tegevusest; 2) koordineerib ministeeriumi valitsemisalas oleva valitsusasutuse ja ministeeriumi hallatava riigiasutuse tegevust ning teeb ministrile ettepaneku nende asjaajamise ja töökorralduse kohta; 3) tagab ministeeriumi tegevuseks vajalike organisatsiooniliste ja majanduslike tingimuste loomise; 4) valmistab ette ministeeriumi aastaeelarve eelnõu ning vajaduse korral lisaeelarve kohta käivad ettepanekud; 5) käsutab ministri kinnitatud eelarve piires ministeeriumi eelarvevahendeid ning vastutab eelarve täpse ja otstarbeka täitmise eest; 6) annab kaasallkirja ministri määrusele, Vabariigi Valitsusele esitatavale ja muule dokumendile õigusaktiga kehtestatud juhul ja korras; 7) nimetab ametikohale ja vabastab ametikohalt ministeeriumi koosseisu kuuluva ametniku või sõlmib ja lõpetab töötajaga töölepingu, välja arvatud need, kelle nimetab ametikohale ja vabastab ametikohalt või kellega sõlmib ja lõpetab töölepingu minister; 8) kehtestab vastavalt osakonna põhimäärusele ja osakonnajuhataja ettepanekule enda poolt ametikohale nimetatava ametniku ametijuhendi; 9) teostab ministri ülesandel teenistuslikku järelevalvet ministeeriumi ametniku toimingute üle; 10) määrab enda poolt ametikohale nimetatud ametnikule distsiplinaarkaristuse; 11) pärib ministeeriumi asekantslerilt, osakonnajuhatajalt ja ministeeriumi valitsemisalas oleva valitsusasutuse ning ministeeriumi hallatava riigiasutuse juhilt tema tegevuse kohta aru ning 4 teeb ministrile ettepaneku distsiplinaarkaristuse määramiseks; 12) hoiab ministeeriumi vapipitsatit; 13) korraldab ministeeriumi valitsemisel oleva riigivara kasutamist ministrilt saadud volituste piires ning teeb ministrile ettepaneku riigivara käsutamise kohta; 14) korraldab hankekorra täitmise; 15) korraldab ministeeriumi struktuuriüksuse, ministeeriumi valitsemisalas oleva valitsusasutuse ja ministeeriumi hallatava riigiasutuse põhimääruse, ministeeriumi töökorralduse ja asjaajamiskorra väljatöötamist ning esitab need kinnitamiseks ministrile; 16) sõlmib ministeeriumi nimel lepinguid ja esindab ministeeriumi seoses oma teenistuskohustuste täitmisega või ministrilt saadud volituse piires või volitab oma pädevuse piires ministeeriumi ametnikku ja töötajat esindama ministeeriumi; 17) täidab muid seadusega või Vabariigi Valitsuse määruse või korraldusega talle pandud ja ministri antud ülesandeid. (3) Kantsler annab seaduses ja ministeeriumi põhimääruses sätestatud pädevuse piires käskkirju ministeeriumi valitsemisalas oleva valitsusasutuse ja ministeeriumi hallatava riigiasutuse tegevuse koordineerimiseks ning korraldamiseks, ministeeriumi ametniku ametikohale nimetamiseks ja ametikohalt vabastamiseks, struktuuriüksuse töö juhtimiseks ja koordineerimiseks ning ministeeriumi asjaajamise korraldamiseks, välja arvatud juhul, kui see on sätestatud kantsleri käskkirjast kõrgemalseisva õigusaktiga. (4) Asekantsleri ja struktuuriüksuse juhtimisel ning ministeeriumi valitsemisalas asuva valitsusasutuse ja ministeeriumi hallatava riigiasutuse tegevuse koordineerimisel ning korraldamisel annab kantsler asekantslerile ja struktuuriüksuse juhile ning ministeeriumi valitsemisalas asuva valitsusasutuse peadirektoriele ja ministeeriumi hallatava riigiasutuse juhile suulisi ja kirjalikke teenistusalaseid korraldusi. (5) Kantsleri äraolekul paneb minister oma käskkirjaga tema ülesanded ühele asekantsleritest. § 11. Asekantsler (1) Ministeeriumi koosseisus on kuni kuus asekantsleri ametikohta. (2) Asekantsler: 1) juhib talle alluva osakonna tööd osakonnajuhataja kaudu; 2) koordineerib juhitava valdkonna arengukava ja muu strateegilise dokumendi väljatöötamist ja elluviimist kooskõlas teiste juhitava valdkonnaga seotud arengukavade ja strateegiliste dokumentidega; 3) koordineerib valitsusasutuse peadirektori kaudu juhitava valdkonna valitsusasutuse tööd ning koordineerib ministeeriumi hallatava riigiasutuse juhi kaudu juhitava valdkonna ministeeriumi hallatava riigiasutuse tööd; 4) korraldab oma juhitava valdkonna reguleerimiseks seaduse, Vabariigi Valitsuse määruse ja ministri määruse eelnõu väljatöötamist, samuti ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud eelnõu kohta arvamuse andmist; 5) korraldab oma juhitavas valdkonnas Euroopa Liidu otsustusprotsessis osalemiseks Vabariigi Valitsusele esitatava seisukoha projekti väljatöötamist, kooskõlastamist ja otsustamiseks esitamist; 6) teeb kantslerile ettepaneku ministeeriumi aastaeelarve eelnõu ning vajaduse korral lisaeelarve eelnõu koostamise ja eelarvevahendite kasutamise kohta; 7) esindab ministrilt või kantslerilt saadud volituse piires ministeeriumi või volitab oma volituse piires ministeeriumi ametnikku ja töötajat esindama ministeeriumi; 8) allkirjastab oma tegevusvaldkonnas ministeeriumi tegevust käsitleva kirja, millega ei võeta 5 ministeeriumile rahalisi ega muid kohustusi ning ei anta õigusi ega panda kohustusi ministeeriumivälisele isikule, kui õigusakt ei näe ette teisiti; 9) teeb ettepaneku talle alluva osakonna juhatajatele distsiplinaarkaristuse määramiseks; 10) jälgib ja analüüsib temale alluva osakonna töö kvaliteeti ning annab kantslerile ja ministrile aru selle tegevusest; 11) täidab muid seaduse, Vabariigi Valitsuse määruse või korraldusega talle pandud või ministri või kantsleri antud ülesandeid. (3) Asekantsleri vastutusvaldkond ja asekantslerile alluv osakond määratakse tema ametijuhendis. (4) Asekantsleri äraolekul paneb minister oma käskkirjaga tema ülesanded vajaduse korral teisele asekantslerile või osakonnajuhatajale. (5) Asekantsler annab oma ülesannete täitmisel talle vahetult alluvale osakonnajuhatajale ning ministeeriumi valitsemisalas oleva valitsusasutuse peadirektorile ja hallatava riigiasutuse juhile suulisi ja kirjalikke teenistusalaseid korraldusi. § 12. Osakonnajuhataja (1) Osakonnajuhataja: 1) juhib osakonna tööd ja tagab osakonnale pandud ülesannete õiguspärase, täpse ja tähtaegse täitmise; 2) täidab temale antud teenistusalase korralduse või teatab selle täitmise takistusest; 3) annab osakonna ametnikule ja töötajale juhiseid ja korraldusi; 4) valvab temale alluva ametniku ja töötaja teenistuskoha ülesannete täitmise järele; 5) allkirjastab või viseerib osakonnas koostatud dokumendi kooskõlas osakonna põhimääruse ja ministeeriumi asjaajamiskorraga; 6) esindab osakonda oma ülesannete täitmisel ning annab osakonna nimel osakonna pädevusse kuuluvas küsimuses teavet, arvamusi ja kooskõlastusi; 7) teeb asekantslerile või kantslerile ettepanekuid osakonna organisatsioonilise struktuuri, koosseisu ja töökorralduse kohta ning ametniku palga ja distsiplinaarkaristuse ning töötaja töötasu määramiseks; 8) taotleb osakonna ülesannete täitmiseks vajalikke vahendeid; 9) hindab osakonna ametnike ja töötajate täienduskoolitusvajadust osakonna ülesannete paremaks täitmiseks; 10) võib teha ministrile ja kantslerile ettepaneku komisjoni, nõukogu ja töörühma moodustamise kohta osakonna ülesandega seotud küsimuse lahendamiseks; 11) allkirjastab osakonna tegevust käsitleva informatiivse sisuga kirja, millega ei võeta ministeeriumile rahalisi ega muid kohustusi ning ei anta õigusi ega panda kohustusi ministeeriumivälisele isikule, kui õigusakt ei näe ette teisiti; 12) täidab muid osakonna põhimäärusega talle pandud ülesandeid ja ministri, kantsleri või asekantsleri antud ülesandeid. (2) Osakonnajuhataja täpsemad ülesanded on ette nähtud tema ametijuhendis või töölepingus. § 13. Väljaspool struktuuriüksusi asuvad teenistuskohad (1) Ministeeriumi struktuuri kuulub Vabariigi Valitsuse piirkondliku esindaja teenistuskoht, mis allub vahetult asekantslerile. Vabariigi Valitsuse piirkondliku esindaja vastutusvaldkond ja piirkondlik pädevus määratakse tema ametijuhendis. 6 (2) Ministeeriumi struktuuri võivad kuuluda ka muud väljaspool struktuuriüksusi asuvad ametnike ja töötajate teenistuskohad. (3) Väljaspool struktuuriüksusi asuval teenistuskohal olev ametnik ja töötaja allub vastavalt oma ametijuhendile või töölepingule vahetult kas ministrile, kantslerile, asekantslerile või Vabariigi Valitsuse piirkondlikule esindajale ja täidab oma ametijuhendis või töölepingus ettenähtud ülesandeid. (4) Väljaspool struktuuriüksusi asuva ametniku ja töötaja nimetab ametikohale ja vabastab ametikohalt või sõlmib ja lõpetab temaga töölepingu kas minister või kantsler, kes kehtestab ka ametniku või töötaja ametijuhendi või näeb ette tema tööülesanded töölepingus. 4. peatükk MINISTEERIUMI STRUKTUUR JA STRUKTUURIÜKSUSTE PÕHIÜLESANDED § 14. Osakond ja selle põhiülesanne (1) Osakond on ministeeriumi struktuuriüksus, millel puuduvad täitevvõimu volitused ministeeriumiväliste isikute suhtes, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (2) Ministeeriumi osakonnad ja nende põhiülesanded on järgmised: 1) avalike suhete osakonna põhiülesanne on teavitada avalikkust ministeeriumi tegevusest, korraldada ministeeriumi ja avalikkuse vahelisi suhteid ja teavitustegevust ning koordineerida sellekohast tegevust ministeeriumi valitsemisalas; 2) infotehnoloogia osakonna põhiülesanne on korraldada ministeeriumis ja tema valitsemisalas olevas valitsusasutuses ning ministeeriumi hallatavas riigiasutuses, kelle infosüsteem on liidetud ministeeriumi infosüsteemiga, infosüsteemide arendamist, haldamist, majutamist ja hooldust ning arvutiabi osutamist; infotehnoloogilise tugiteenuse osutamist ja teenustaseme kindlaksmääramist; nõuete väljatöötamist info- ja kommunikatsioonisüsteemide ning - vahendite töökindluse, arengusuutlikkuse ja kasutatavuse tagamiseks ning nõuetest kinnipidamise jälgimist; infotehnoloogilise turvapoliitika väljatöötamist ja rakendamist; 3) kalamajandusosakonna põhiülesanne on kavandada ja ellu viia kalanduspoliitikat eesmärgiga arendada kalamajandust ja tõsta selle konkurentsivõimet; 4) kalavarude osakonna põhiülesanne on ette valmistada ja ellu viia kalavarude kaitse ja kasutamise poliitikat; 5) kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise osakonna põhiülesanne on töötada välja kohalike omavalitsuste finantseerimise ja finantsjuhtimise põhimõtted ning poliitika, valmistada ette oma valdkonna õigusaktide eelnõud, koordineerida nende rakendamist ning analüüsida kohalike omavalitsuste eelarvepoliitikat; 6) kohalike omavalitsuste poliitika osakonna põhiülesanne on töötada välja kohaliku omavalitsuse, regionaalhalduse ja kohanimede korraldamise poliitika ning regionaalvaldkonna õigusaktide eelnõud, nõustada kohaliku omavalitsuse üksusi omavalitsuslikes küsimustes, korraldada haldus- ja asustusüksuse piiride muutmist, panustada maakondade tasakaalustatud ja terviklikku arengusse, anda arvamusi maakonda puudutavate valdkondlike poliitikate kohta, osaleda regionaalpoliitika kavandamisel ja väljatöötamisel ning korraldada piirkondlike riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse üksustega koostööd; 7) maaelupoliitika ja analüüsi osakonna põhiülesanne on kavandada ja ellu viia maaelu arengu poliitikat eesmärgiga suurendada maapiirkonna majandustegevuse konkurentsivõimet, arendada elukeskkonda, aidata kaasa piirkondade tasakaalustatud arengule ning analüüsida põllumajandus- ja maaelupoliitikat, samuti maaelu, maaettevõtluse, põllumajanduskeskkonna, põllumajandussaaduste tootmise ja töötlemise olukorda; 7 8) maakasutuspoliitika osakonna põhiülesanne on kavandada ja ellu viia põllumajanduse maakasutuspoliitikat eesmärgiga suurendada põllumajanduse konkurentsivõimet, tagada põllumajandustootmise jätkusuutlikkus ja põllumajanduskeskkonna säästlik kasutamine; 9) personaliosakonna põhiülesanne on korraldada ministeeriumi ning koordineerida tema valitsemisalas olevate valitsusasutuste ja ministeeriumi hallatavate riigiasutuste personalitööd ja koolitustegevust; 10) põllumajanduspoliitika osakonna põhiülesanne on kavandada ja ellu viia põllumajanduspoliitikat eesmärgiga suurendada põllumajanduse ja toiduainetööstuse konkurentsivõimet, suurendada toiduainesektori turule orienteeritust, aidata kaasa toidutarneahela terviklikumale toimimisele ning põllumajandussaaduste ja toidukaupade ekspordile ja turunduseesmärkide saavutamisele; 11) regionaalarengu osakonna põhiülesanne on kavandada ja koordineerida regionaalpoliitikat, sealhulgas kavandada ja koordineerida Euroopa territoriaalset koostööd ja Euroopa naabruspoliitika piiriülest koostööd, töötada välja regionaalarengule suunatud toetusmeetmed ja koordineerida nende rakendamist, samuti suunata ettevõtluse regionaalset arengut; 12) riigivaraosakonna põhiülesanne on kujundada ministeeriumi seisukohti riigivara, sealhulgas maapoliitika valdkonnas, korraldada ministeeriumi kui riigivara valitseja seadusest tulenevate õiguste ja kohustuste täitmist ning ministeeriumi valitsemisel oleva riigivara haldamist ja arvestust; samuti korraldada kasutuses mitteoleva riigimaa kasutuselevõtmist, sealhulgas sellise riigimaa võõrandamist kohaliku omavalitsuse üksusele ettevõtluse, kogukondlike ja avalike huvide täitmise eesmärgil; 13) ruumilise planeerimise osakonna põhiülesanne on suunata ja koordineerida üleriigilist planeerimisalast tegevust; korraldada üleriigilise planeeringu, riigi eriplaneeringute ja maakonnaplaneeringute koostamist, samuti mereala ruumilist planeerimist ning planeerimisalast koostööd; korraldada ruumilise planeerimise ühtsete infosüsteemide arendamist; anda planeerimisseaduse alusel heakskiit kohaliku omavalitsuse üksuse planeeringule; nõustada kohaliku omavalitsuse üksust planeeringu küsimuses ning töötada välja oma valdkonna õigusaktide eelnõud, strateegilised dokumendid ja juhendid ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste kujundamiseks; 14) siseauditi osakonna põhiülesanne on täita, korraldada ja koordineerida siseaudiitori kutsetegevusega seotud ülesandeid ministeeriumis ja tema valitsemisala asutustes, samuti teistes asutustes ja asjaomaste isikute puhul, kui selline kohustus tuleneb õigusaktidest või lepingutest; avaldada arvamust sisekontrollisüsteemi rakendamise ja selle tulemuslikkuse kohta ning teha vajaduse korral parandusettepanekuid eesmärgiga aidata kaasa ministeeriumi ja tema valitsemisala asutuste tegevuse täiustamisele ja eesmärkide saavutamisele; täita ja koordineerida Euroopa Liidu vahendite auditeerimisega seotud ülesandeid; 15) strateegia- ja finantsosakonna põhiülesanne on korraldada ministeeriumi ja tema valitsemisala asutuste strateegilist planeerimist ning finantsjuhtimist, jälgida ning analüüsida tegevuskavade ja eelarve täitmist ning koordineerida organisatsiooni arendustegevusi; 16) teadus- ja arendusosakonna põhiülesanne on osaleda riigi ruumilise planeerimise, regionaalarengu, liikuvuse, põllumajanduse, toidu ja kalamajanduse teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korraldamises; osaleda põllumajandushariduse poliitika väljakujundamises; kavandada abinõusid teadmussiirde ja nõuandetegevuse arendamiseks ning põllumajanduse ja maaeluga seonduva kultuuripärandi kogumiseks ja säilitamiseks ning viia nimetatud abinõud ellu; töötada ministeeriumi tegevusvaldkonnas välja asjakohased arengusuunad ning korraldada teadus- ja arendusprogrammide täitmine; 17) toiduohutuse osakonna põhiülesanne on kavandada arengusuunad toidu- ja söödaohutuse, loomatervise ja -kaitse ning põllumajandusloomade aretuse valdkonnas; välja töötada asjakohased arengukavad ja riiklikud abinõud ning korraldada nende rakendamine eesmärgiga tagada terve ja kaitstud loom ning ohutu ja nõuetekohane toit, sööt ja elukeskkond; 18) taimetervise osakonna põhiülesanne on kavandada arengusuunad taimekaitse, taimetervise, sordikaitse, seemne- ja taimse paljundusmaterjali, mahepõllumajanduse ning väetiste 8 valdkonnas; välja töötada asjakohased arengukavad ja riiklikud abinõud ning korraldada nende rakendamine eesmärgiga tagada ohutu ja nõuetekohane taimekasvatustoodang ning elukeskkond; 19) välissuhete ja eurokoordinatsiooni osakonna põhiülesanne on korraldada ning koordineerida ministeeriumi ja tema valitsemisala asutuste osalemist rahvusvahelises koostöös ja Euroopa Liidu otsustusprotsessis, koordineerida välisabiprojektide ettevalmistamist ning kontrollida nende täitmist; 20) õigusosakonna põhiülesanne on koordineerida ministeeriumi õigusloomet, osaleda õigusaktide eelnõude väljatöötamises, tagada väljatöötatavate õigusaktide eelnõude omavaheline seostatus ning vastavus põhiseadusele ja seadustele, korraldada õigusaktide eelnõude menetlemist ja Vabariigi Valitsusele esitamist, ministeeriumile kooskõlastamiseks esitatud Vabariigi Valitsusele esitatavate eelnõude kooskõlastamist ja ministeeriumi esindamist kohtuorganites ning nõustada ministeeriumi õigusküsimustes; 21) ühistranspordiosakonna põhiülesanne on kavandada ja viia ellu ühistranspordipoliitikat ja postside arengut ning edendada ligipääsetavuse valdkonda; 22) üldosakonna põhiülesanne on korraldada ministeeriumi riigihankeid ning koordineerida ministeeriumi valitsemisalas oleva valitsusasutuse ja ministeeriumi valitsemisala hallatava riigiasutuse riigihankeid, riigivara haldamist, kriisireguleerimistegevust, dokumendihaldust, teabe avalikustamist ja kaitset, kujundada toidu varustuskindluse poliitikat, korraldada ministeeriumi varustamist töövahenditega ja töökeskkonna kujundamist. § 15. Osakondade struktuur ja pädevus (1) Osakonna struktuur, pädevus, täpsemad ülesanded, alluvus ja juhtimise korraldus määratakse ministri kinnitatud osakonna põhimääruses. (2) Osakonna koosseisu võivad kuuluda bürood ja talitused, kelle ülesanded ja pädevus määratakse osakonna põhimääruses. Osakonna koosseisu võivad kuuluda teenistuskohad, mis ei kuulu ühegi büroo või talituse koosseisu, mis alluvad vahetult osakonnajuhatajale ja mille ülesanded määratakse osakonna põhimääruses või ametijuhendiga. (3) Osakonna koosseisu kuuluva büroo või talituse juhataja õigused ja kohustused nähakse ette osakonna põhimääruses. 5. peatükk MINISTEERIUMI KOMISJONID, NÕUKOGUD JA TÖÖRÜHMAD § 16. Komisjonid, nõukogud ja töörühmad (1) Minister võib ministeeriumi eesmärgi saavutamiseks moodustada ministeeriumi valitsemisalas nõuandva õigusega alalise või ajutise komisjoni, nõukogu või töörühma (edaspidi komisjon). (2) Kantsler võib moodustada ajutise komisjoni ministeeriumi struktuuriüksuste ja ministeeriumi valitsemisalas asuvate riigiasutuste töö koordineerimiseks. (3) Komisjon moodustatakse ministri või kantsleri käskkirjaga, milles määratakse komisjoni ülesanded, esimees ja liikmed, ülesannete täitmise tähtajad, teenindav struktuuriüksus ja töökord. (4) Komisjoni teenindav struktuuriüksus tagab komisjoni asjaajamise ja komisjoni koosolekute protokollimise. 9 (5) Komisjoni liikmeks võib määrata teise valitsusasutuse ametniku ja töötaja asjaomase valitsusasutuse juhi ettepanekul. Komisjoni töösse võib kaasata väljaspool riigiteenistust oleva isiku tema nõusolekul. § 17. Teised komisjonid ja nõukogud (1) Paragrahvis 16 sisalduvad sätted laienevad teistele seaduse alusel moodustatud komisjonidele ja nõukogudele, kui seadusest ja selle alusel kehtestatud õigusaktidest ei tulene teisiti. (2) Ministeeriumi teenindamisel oleva valitsuskomisjoni asjaajamise korraldamiseks määrab vastutava struktuuriüksuse minister. 6. peatükk MINISTEERIUMI SÜMBOLID § 18. Ministeeriumi sümbolid (1) Ministeeriumil on oma nimega dokumendiplangid, mille kujundus- ja turvaelemendina kasutatakse väikest riigivappi. Ministeeriumi struktuuriüksusel võib olla oma nimega pitsat, kui see on ette nähtud osakonna põhimääruses. (2) Dokumendiplanke kasutatakse ministeeriumi asjaajamiskorra kohaselt. (3) Ministeeriumi juures tegutseva komisjoni töös kasutatakse ministeeriumi dokumendiplanki ministeeriumi asjaajamiskorra kohaselt. (4) Ministeerium kasutab riigivappi riigivapi seaduse kohaselt. (5) Ministeerium kasutab riigilippu Eesti lipu seaduse kohaselt. § 19. Ministeeriumi teenetemärgid (1) Ministeeriumil on oma teenetemärgid. Need on: 1) Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi hõbedane teenetemärk (lisa 1); 2) Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kuldne teenetemärk (lisa 2). (2) Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi hõbedane teenetemärk antakse tulemusrikka koostöö eest ministeeriumiga või eduka tegutsemise eest ministeeriumis, tema valitsemisala valitsusasutuses või hallatavas riigiasutuses või ministeeriumi valitsemisala valdkonnas. (3) Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kuldne teenetemärk antakse silmapaistvate teenete eest ministeeriumi valitsemisala valdkonna arendamisel. (4) Teenetemärgi andmise otsustab minister. (5) Teenetemärgid antakse üldjuhul kätte üks kord aastas 24. veebruariks, iseseisvuspäevaks. Teenetemärke võib anda ka muul ajal. 10  7. peatükk RAKENDUSSÄTTED § 20. Määruse kehtetuks tunnistamine Vabariigi Valitsuse 30. juuli 2004. a määrus nr 264 „Maaeluministeeriumi põhimäärus” tunnistatakse kehtetuks. § 21. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. juulil 2023. a. Kaja Kallas Peaminister Madis Kallas Regionaalminister Taimar Peterkop Riigisekretär Lisa 1 Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi hõbedane teenetemärk Lisa 2 Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kuldne teenetemärk 11  Vabariigi Valitsuse …. juuni 2023. a määruse nr … “Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi põhimäärus” lisa 1 Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi hõbedane teenetemärk Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi hõbedane teenetemärk on hõbedast, kandiga sõõrikujuline rinnamärk, mille pepredega väljal on viis tera. Madis Kallas Regionaalminister  Vabariigi Valitsuse …. juuni 2023. a määruse nr … “Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi põhimäärus” lisa 2 Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kuldne teenetemärk Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kuldne teenetemärk on kullatud, kandiga sõõrikujuline rinnamärk, mille pepredega väljal on viis tera. Madis Kallas Regionaalminister 2  Keskkonnaministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Meie: 30.05.2023 nr 1.4-1/464 Rahandusministeerium Riigikantselei Sotsiaalministeerium Vabariigi Valitsuse määruse „Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi põhimäärus” eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Lugupeetav minister Maaeluministeerium esitab kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse määruse „Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi põhimäärus” eelnõu. Palume Teie kooskõlastust 2. juuniks k.a, kuna muudatus on kavandatud jõustuma 1. juulil k.a. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Madis Kallas Regionaalminister Lisad: 1) eelnõu, RePõM pm koosk-le.pdf 2) eelnõu lisad, RePõM pm koosk-le lisad.pdf 3) seletuskiri, RePõM pm SK koosk-le.pdf Ingrid Raidme 625 6163 [email protected] Lai tn 39 // Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee Registrikood 70000734 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: MEM/23-0712 - Vabariigi Valitsuse määruse „Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi põhimäärus” eelnõu. Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Riigikantselei; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 02.06.2023 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/923ca3f7-2ac1-4eae-b460-758bc925781f Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/923ca3f7-2ac1-4eae-b460-758bc925781f?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main