Justiitsministeerium Teie 11.05.2023 nr JUM/23-0477/-
[email protected] 1K/
Meie 30.05.2023 nr 1.2-3/1990-2
Vaenu õhutamise ja vaenumotiiviga kuritegude
eelnõu kooskõlastuskiri
Lugupeetud minister
Täname, et esitasite kooskõlastamiseks karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku ja
väärteomenetluse seadustiku muutmise seaduse (vaenu õhutamine ja vaenumotiiviga
kuriteod) eelnõu. Kooskõlastame eelnõu.
Toetame vaenukõne regulatsiooni muudatusi, sh kaitsvate tunnuste loetelu täiendamist puude
tunnusega ja seda, et tulevikus on kuriteona karistatav avalik õhutamine vihkamisele,
vägivallale või diskrimineerimisele ka puude alusel. Puude tunnuse lisamist toetab ka
puuetega inimeste õiguste konventsioon, mille Eesti ratifitseeris 2012. aastal. Selguse huvides
oleks asjakohane seletuskirjas täpsustada, mida puude all silmas peetakse – kas peetakse
silmas vaid Sotsiaalkindlustusameti poolt tuvastatud puude raskusastmega inimesi või laiemalt
puudega inimesi puuetega inimeste õiguste konventsiooni või puuetega inimeste
sotsiaaltoetuste § 2 lõike 1 alusel.
Samuti peame oluliseks, et nüüd ja edaspidi kaasataks diskrimineerimise, vaenu ja
vähemustega seotud algatustesse ka neisse huvirühmadesse kuuluvate inimeste
esindusorganisatsioone ning taolise diskrimineerimisega igapäevaselt tegelevaid
huvikaitseorganisatsioone. Käesoleva algatuse mõistes oleksid asjakohasteks näiteks Eesti
Inimõiguste Keskus, Eesti LGBT Ühing, Eesti Puuetega Inimeste Koda, MTÜ Oma Tuba.
2012-2013. ümarlaua ja 2020. aastal esitatud eelnõus 276 SE oli kaitsvate tunnuste nimekirjas
ka sooidentiteet. Palume ka käesoleva eelnõu raames kaaluda kaitstavate tunnuste hulka
lisada lisaks soole sooidentiteet või sooline enesemääratlus. Uuringute kohaselt on
transinimesed ühed kõige enam marginaliseeritud vähemused. Ka värske LGBT uuringu
kohaselt peab transsoolisust vastuvõetavaks 47% Eesti elanikkonnast. See näitaja on küll
tõusujoones, kuid jääb alla võrdluses näiteks seksuaalvähemustega.1
Soolise identiteedi või enesemääratluse lisamine kaitstavate tunnuste hulka aitaks
transinimesi vaenu eest paremini kaitsta ning tõstaks nende turvatunnet Eesti ühiskonnas. Kui
olete mõiste „sugu“ all juba silmas pidanud soolisi identiteete mitmekesisemalt, siis palume
selle seletuskirjas lahti selgitada. Näiteks: „käesolevas seaduseelnõus hõlmab tunnus „sugu“
bioloogilist ja sotsiaalset sugu ning soolist identiteeti/enesemääratlust.“
1
Allikas: Tellija Eesti Inimõiguste Keskus, läbiviija Turu-Uuringute AS 2023, kättesaadav:
2023-04-LGBT-aruanne_avaldamine.pdf (humanrights.ee)
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tiit Riisalo
majandus- ja infotehnoloogiaminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Signe Riisalo
sotsiaalkaitseminister
Lisa:
Susanna Jurs
[email protected]