Eelnõu kooskõlastamiseks

EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: KEM/23-0691 - Joogivee- ja reoveekäitlusrajatiste käitamises pädevale isikule esitatavad nõuded, väljaõppe programm ja läbiviimise kord Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Justiitsministeerium; Sotsiaalministeerium; Eesti Linnade ja Valdade Liit Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 12.06.2023 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/b077803f-c6df-4571-bf4d-61f58f022b18 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/b077803f-c6df-4571-bf4d-61f58f022b18?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Haridus- ja Teadusministeerium Sotsiaalministeerium Justiitsministeerium 28.05.2023 nr 1-4/23/2284 Kliimaministri määruse „Joogivee- ja reoveekäitlusrajatiste käitamises pädevale isikule esitatavad nõuded, väljaõppe programm ja läbiviimise kord“ eelnõu kooskõlastamisele esitamine Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks kliimaministri määruse „Joogivee- ja reoveekäitlusrajatiste käitamises pädevale isikule esitatavad nõuded, väljaõppe programm ja läbiviimise kord“ eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristen Michal Kliimaminister Lisa: määruse eelnõu ja seletuskiri Sama: Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti Vee-ettevõtete Liit, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Keemiatööstuse Liit, Eesti Toiduainetööstuse Liit Anni Mandel, 605 1257 [email protected] Paldiski mnt 96/ Tallinn 13522/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/ Registrikood 70001231  EELNÕU 24.05.2023 KLIIMAMINISTER MÄÄRUS Tallinn 2023 nr Joogivee- ja reoveekäitlusrajatiste käitamises pädevale isikule esitatavad nõuded, väljaõppe programm ja läbiviimise kord Määrus kehtestatakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 32 lõike 5 alusel. § 1. Määruse reguleerimisala Määrusega kehtestatakse nõuded joogivee- ja reoveekäitlusrajatise käitamises pädevale isikule (edaspidi operaator) ning määratakse operaatori väljaõppe programm ja läbiviimise kord. § 2. Mõisted (1) Operaator käesoleva määruse tähenduses on isik, kes vahetult juhib joogivee- või reoveekäitlusrajatise tööd ning jälgib joogivee- või reoveekäitlusrajatise tööga seotud protsesse. (2) Joogiveekäitlusrajatis käesoleva määruse tähenduses on joogiveetöötlusjaam või muu joogivee tootmise või töötlemisega seotud tehnoloogiline seade koos ühisveevärgivee jaotusvõrguga. (3) Reoveekäitlusrajatis käesoleva määruse tähenduses on reoveepuhasti või muu reovee puhastamisega seotud tehnoloogiline seade või rajatis koos reovee kogumiseks vajaliku ühiskanalisatsiooniga. § 3. Nõuded joogiveekäitlusrajatise operaatorile Joogiveekäitlusrajatise operaator peab: 1) tundma joogiveekäitlust reguleerivaid õigusakte; 2) teadma joogiveeoperaatori põhiülesandeid; 3) tundma põhja- ja pinnavee omadusi ja kvaliteedinäitajaid; 4) teadma põhjavee- ja pinnaveekaitse meetmeid, nagu toiteala, sanitaarkaitseala ja hooldusala ja neil aladel kehtestatud või kavandatavaid piiranguid; 5) mõistma joogivee ja toorvee kvaliteedinäitajaid ja nende mõju inimese tervisele; 6) tundma joogivee käitlemise süsteeme, sealhulgas pumplad ja puurkaevud; 7) tundma veetöötlustehnoloogiaid ja nende automatiseerimise võimalusi; 8) oskama määrata veetöötlusprotsessi toimimiseks optimaalseid tingimusi; 9) oskama võtta proove toorveest vastavalt keskkonnaministri 03.10.2019 määrusele nr 49 „Proovivõtumeetodid“ ja joogiveest vastavalt sotsiaalministri 24.09.2019 määrusele nr 61 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ja analüüsimeetodid ning tarbijale teabe esitamise nõuded“; 10) tundma tööohutus-, elektriohutus-, keskkonnaohutus-, tuleohutus- ja hügieeninõudeid. § 4. Nõuded reoveekäitlusrajatise operaatorile Reoveekäitlusrajatise operaator peab: 1) tundma reoveekäitlust reguleerivaid õigusakte; 2) teadma reoveeoperaatori põhiülesandeid; 3) tundma reo- ja heitvee omadusi ja iseloomulikke saastenäitajaid; 4) oskama hinnata reovee mõju puhastusprotsessile ning heitvee mõju suubla seisundile; 5) tundma reovee ja sademevee eri liiki kanalisatsioonisüsteeme; 6) oskama arvutada hüdraulilist ja reostuskoormust; 7) tundma reoveepuhastustehnoloogiaid ja puhastusprotsessi eri etappe; 8) oskama täita reoveepuhasti päevikut; 9) oskama hinnata reoveepuhastusprotsessi olulisi parameetreid; 10) teadma liigmuda ja reoveesette käitlemise põhimõtteid ja tehnoloogiaid; 11) oskama võtta proove reo-, heit- ja sademeveest ning reoveesettest vastavalt keskkonnaministri 03.10.2019 määrusele nr 49 „Proovivõtumeetodid“; 12) tundma tööohutus-, elektriohutus-, keskkonnaohutus-, tuleohutus- ja hügieeninõudeid. § 5. Väljaõppe korraldamine (1) Joogivee- või reoveekäitlusrajatise operaatori väljaõpet korraldab asutus või isik, kelle üheks põhikirja- või põhimäärusekohaseks tegevuseks on koolitus (edaspidi koolitaja). (2) Koolitaja läbiviidav vähemalt 80-tunniline operaatori väljaõppeprogramm peab vastama käesoleva määruse §-s 6 nimetatud minimaalsetele sisunõuetele. § 6. Väljaõppeprogramm (1) Väljaõppeprogramm koosneb: 1) teoreetilisest osast, mis katab vähemalt käesoleva paragrahvi lõikes 2 ja 3 nimetatud teemasid; 2) praktilisest osast; 3) kirjalikust testist. (2) Joogiveekäitlusrajatiste operaatori teoreetiline väljaõppeprogramm peab katma vähemalt järgmisi teemasid: 1) joogivee käitlemist reguleerivad õigusaktid ja joogivee käitlemisega seotud standardid; 2) joogivee operaatori põhiülesanded; 3) ülevaade pinnaveest ja selle kvaliteedinäitajatest; 4) ülevaade põhjaveekihtidest ja -kogumitest, keemiliste näitajate piirsisaldused, läviväärtused ja muud kvaliteedinäitajad; 5) põhja- ja pinnavee keemiline, füüsikaline, gaasiline, radioloogiline ja mikrobioloogiline koostis; 6) veehaarde sanitaarkaitseala, hooldusala ja toiteala nõuded, veehaardega seotud dokumentatsioon; 7) nõuded joogivee kohta ja selle kvaliteedinäitajad ning joogivee kvaliteedi mõju tervisele; 8) toorvee (sealhulgas pinna- ja põhjavee) iseloomust tingitud probleemid (toorvee keemiline ja füüsikaline koostis, mikrobioloogia, gaaside sisaldus, radioaktiivsus, organoleptilised omadused); 9) joogivee käitlemise süsteemid, puurkaevud, veetöötlusseadmed, pumbad, armatuur, mahutid, torustikud, pumplad ning nende mõju joogivee kvaliteedile (sade, leostumine, mikrobioloogia kasv jne); 10) ülevaade pinnaveehaarde rajatistest, veehoidlad, kanalid, paisud, toorvee kvaliteedi, koguse ja taseme seire, veehaarde veekogude seisundi seire, heitvee väljalasud, hajureostus jne; 11) ülevaade puurkaevudest, tootlikkuse ja eritootlikkuse hindamine, konstruktsioon ja tehniline seisund ning selle hindamise meetodid, staatilise ja dünaamilise veetaseme mõõtmine; 12) erinevate pinna- ja põhjavee veetöötlustehnoloogiate kirjeldused, põhietapid ja seosed etappide vahel, sealhulgas mehaaniline filtreerimine, raua- ja mangaanieemaldus, veepehmendus, pöördosmoos, elektrodeioniseerimine, ultraviolettseadmed, radioaktiivsuse kõrvaldamine, ultrafiltratsioon, elektrilahendusega plasmaga veepuhastusseadmed, osoneerimine, kloreerimine; 13) veetöötlusseadmete dimensioneerimine ja paigaldamine, veetöötlusseadmete üle- ja aladimensioonimisega seotud probleemide tuvastamine ja lahendamine; 14) automaatjuhtimissüsteemide ülevaade ja rakendamise võimalused seadmete töö optimeerimiseks, kaugjuhtimiseks ja -jälgimiseks; 15) veetöötlusseadmete töö efektiivsuse hindamine; 16) filtermaterjalid ja filtermaterjali vahetamise vajaduse hindamine; 17) veetöötlusjaamade tehnoloogiliste seadmete kirjeldused ning seadmete ja süsteemide korrashoid, remont ja hooldus, hooldusgraafikute koostamine, rikete avastamine; 18) veetöötlusseadmete läbipesu; 19) filtripesuvee omadused ja käitlemine, veekäitlustehnoloogiate jääkproduktide käitlus; 20) veetöötluses kasutatavad kemikaalid, biotsiidid ja nende käitlemise ja hoiustamise nõuded; 21) veearvestid, lekked, veearvestuse pidamine ning puurkaevu ja veetöötlusseadme hooldus- ja kasutusjuhendid ning -päevikud; 22) puhastusprotsessi toimimiseks optimaalsete tingimuste (temperatuur, hapnikurežiim, pH ja elektrijuhtivus, gaaside sisaldus, jääkkloor, hägusus jms) loomine; 23) veetöötlusprotsesside jälgimine, sealhulgas on-line meetodid, protsessisiseste veeproovide võtmine ja analüüs ning veetöötlusjaama juhtimine; 24) toorveest ja joogiveest veeproovide võtmine (atesteeritud proovivõtja), seirenõuete jälgimine, veeproovide säilitamine ja transport ning peamised seiratavad näitajad; 25) katselaboris ja kohapeal kasutatavate analüüsitehnikate tutvustus; 26) tööohutus-, elektriohutus-, keskkonnaohutus-, tuleohutus- ja hügieeninõuete täitmine veetöötlusjaamas. (3) Reoveekäitlusrajatiste operaatorite teoreetiline väljaõppeprogramm peab katma vähemalt järgmisi teemasid: 1) reoveepuhastust reguleerivad õigusaktid; 2) reoveepuhasti operaatori põhiülesanded; 3) heit- ja reovee koostis ja omadused ning heitvee mõju suubla seisundile (saproobsuse tüübid, eutrofeerumine, sekundaarne reostus); 4) reovee ja sademevee kanalisatsioonisüsteemid, torustikud, pumplad, sademevee ülevoolud, puhastusseadmed, väljalase suublasse, äkkheited ja nende vähendamise meetmed ning äkkheidete registreerimise süsteem; 5) hüdraulilise koormuse ja reostuskoormuse määramine; 6) erinevate reoveepuhastustehnoloogiate kirjeldused (aktiivmudal põhinevad tehnoloogiad, biokile nõrg- ja filtersüsteemidel baseeruvad tehnoloogiad, looduslähedased reoveekäitlus- tehnoloogiad, kombineeritud puhastussüsteemid), nende eelised ja puudused erinevate reovee kontsentratsioonide ning keskkonnatingimuste esinemisel; 7) reoveepuhastusprotsesside põhietapid (mehhaaniline puhastus, sealhulgas liiva- ja rasvapüüdurid, bioloogiline puhastus, järelselitus, desinfitseerimine jt); 8) toitainete (fosfor ja lämmastik) tõhustatud ärastamise tehnoloogiad aktiivmudapuhastites ja märgalasüsteemides (nitrifikatsioon ja denitrifikatsioon ning ammonifikatsioon ja deammonifikatsioon); 9) puhastusprotsessi toimimiseks optimaalsete tingimuste (temperatuur, hapnikurežiim, muda vanus ja muda indeks, toitainete suhe reovees) kirjeldus muutuvate reostuskoormuste tingimustes; 10) reoveepuhasti energiatarbe vähendamise võimalused ja energiatõhususe meetmed, arvestades tänapäevaseid energiasäästlikke lahendusi, sealhulgas lahendused reoveepuhasti muutmiseks energia tarbijast energia tootjaks, ressursiaudit; 11) jääkmuda iseloom ning selle kõrvaldamine ja käitlus; 12) liigmuda ja reoveesette käitlemise tänapäevaste tehnoloogiate kirjeldus (aeroobne stabiliseerimine, anaeroobne stabiliseerimine ja tekkiva biogaasi kasutusvõimalused, liigmuda tahendamine ja kompostimine jne); 13) puhastusprotsesside jälgimine, protsessisiseste reoveeproovide analüüs ja reoveepuhasti juhtimine; 14) automaatjuhtimissüsteemide ülevaade ja rakendamise võimalused seadmete töö optimeerimiseks ja kaugjälgimiseks; 15) reovee iseloomust tingitud probleemid ja operatiivmeetmed puhastusprotsessi juhtimisel; 16) puhastusprotsessi tehnoloogiliste seadmete kirjeldus ja nende hooldus (segurid, pumbad, aeratsiooniseadmed, kraabid, settekäitlusseadmed, automaatjuhtimissüsteemid jt); 17) reo-, heit- ja sademeveest ning reoveesettest esinduslike proovide võtmine (atesteeritud proovivõtja), proovide transport ja säilitamine; 18) katselaboris ja kohapeal kasutatavate analüüsitehnikate tutvustus, mudadünaamika hindamine; 19) puhastite ja nende mehhanismide ja elektriseadmete ekspluatatsioon ning hooldus; 20) reoveepuhasti päeviku pidamine; 21) tööohutus-, elektriohutus-, keskkonnaohutus-, tuleohutus- ja hügieeninõuete täitmine reoveepuhastis; 22) reovee- ja settetöötlusel tekkivad lõhnahäiringud ning nende vähendamise võimalused. (4) Praktilise osa sisu otsustab koolitaja, arvestades operaatori tegevusvaldkonda ning käesoleva määruse §-s 3 esitatud nõudeid joogiveekäitlusrajatise ja §-s 4 esitatud nõudeid reoveekäitlusrajatise operaatori teadmistele ja oskustele. (5) Kirjalik test põhineb käesoleva paragrahvi lõikes 2 ja 3 olevatel väljaõppeprogrammidel. (6) Koolitaja väljastab käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud väljaõppeprogrammi läbinud operaatorile tunnistuse, mis kehtib seitse aastat. § 7. Määruse jõustumine Määrus jõustub 01.07.2023. Kristen Michal Kliimaminister Meelis Münt Kantsler  Kliimaministri määruse „Joogivee- ja reoveekäitlusrajatiste käitamises pädevale isikule esitatavad nõuded, väljaõppe programm ja läbiviimise kord“ eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Määrus kehtestatakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse (ÜVVKS) § 32 lõike 5 alusel. Määrusega kehtestatakse nõuded joogivee- ja reoveekäitlusrajatiste käitamises pädevale isikule (edaspidi operaatorile) ning töötatakse välja väljaõppeprogramm ja väljaõppe läbiviimise kord nende joogivee- ning reoveekäitlusrajatiste operaatorite koolitamiseks, kes ei oma kutseseaduse alusel antud veekäitlusoperaatori kutsetunnistust ning ei ole läbinud joogivee- või reoveekäitlusrajatise tootja või haridusasutuse pakutavat vähemalt 80-tunnilist väljaõpet. Kehtivad õigusnormid ei reguleeri joogivee- ega reoveekäitlusrajatisi käitavate isikute kvalifikatsiooninõudeid. ÜVVKSi § 32 kehtestab nõuded joogivee- ja reoveekäitlusrajatiste käitamises pädevale isikule. Joogivee- ja reoveekäitlusrajatiste tööd juhivad operaatorid, mistõttu joogivee- ja reoveekäitlusrajatiste efektiivsus ning opereerimise tulemused sõltuvad otseselt operaatori kvalifikatsioonist. Joogivee- ja reoveekäitlusrajatiste käitamises pädevale isikule (operaatorile) on sätestatud 80-tunnise koolituse läbimise kohustus iga seitsme aasta järel, et tagada joogivee- ja reoveepuhastite nõuetekohane hooldamine ja puhastusprotsesside optimeerimine. Kui isikul on kutseseaduse alusel antud veekäitlusoperaatori kutsetunnistus, on ta pädevus tõendatud asjakohase kutsega. Eesmärk on tagada, et joogiveetöötlusjaamades töötaksid üksnes pädevad isikud, kuna mittenõuetekohane joogivee töötlus võib põhjustada tuhandetele inimestele terviseprobleeme, kui ühisveevärgi kaudu juhitakse joogivett, mis ei vasta nõuetele. Seega on regulatsiooni eesmärk seotud otseselt inimeste tervise kaitsega. Samaväärselt oluline on tagada, et reoveepuhasteid opereerivad pädevad isikud, kuna reovee- puhastite töö tulemusest sõltub otseselt nii keskkonda juhitava heitvee puhastusaste kui ka vee- ettevõtja töö efektiivsus. Vee-ettevõtte kuludest on kolmandal kohal elektrienergia kulu, millest kõige suurema osa moodustavad reoveepuhasti töö (nt aereerimine) ja settekäitlus. Seetõttu mõjutab reoveepuhasti operaatori kvaliteetne töö otseselt ka ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni (edaspidi ÜVVK) teenuse hinda. Mida efektiivsemalt ja teadlikumalt puhastite protsesse juhi- takse, seda efektiivsemini töötavad vee-ettevõtjad ning seda väiksemaks kujuneb tarbijale ÜVVK teenuse hind ning seda väiksem on tõenäosus, et ÜVVK teenuses esineb häireid, teenuse peatumisi ja avariisid. Kokkuvõttes, joogivee- ja ka reoveekäitlusrajatisi käitava isiku kvalifi- katsioonist sõltub otseselt nii rahva tervise kaitse, keskkonda juhitava saaste kogus, mis võib põhjustada keskkonnareostuse või keskkonnahäiringu, kui ka ÜVVK teenuse hind ja toimepi- devus. Määruse eelnõu on ette valmistanud Keskkonnaministeeriumi veeosakonna nõunik Raili Kärmas (teenistussuhe on lõppenud) ja edasi menetleb eelnõu Keskkonnaministeeriumi veeosakonna nõunik Anni Mandel (tel nr 605 1257, [email protected]). Eelnõu keeletoimetaja oli Keskkonnaministeeriumi õigusosakonna peaspetsialist Aili Sandre (tel 626 2953, [email protected]). Määruse eelnõu õigusekspertiisi on teinud Keskkonnaministeeriumi õigusosakonna nõunik Elina Lehestik (tel 626 2904, [email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Kehtivad õigusnormid ei reguleeri joogivee- ega reoveekäitlusrajatisi käitavate isikute kvalifi- katsiooninõudeid. See võimaldab täna ametikohal töötada isikutel, kellel puuduvad teadmised 1 joogivee- ja reoveekäitlusrajatiste mõjust rahva tervisele, keskkonnale ja ÜVVK teenuse hin- nale. Probleemi akuutsusele on viidatud ka 2016. a valminud aruandes 1, kus on märgitud, et sageli sõltub reoveepuhasti heitvee kvaliteet otseselt operaatori tegevusest ja teadmistest. Uuringus analüüsiti operaatorite kompetentsust mõjutavaid tegureid ning operaatori kompe- tentsuse mõju puhasti toimivusele. Analüüsi tehes ei arvestatud olukordi, kus operaator vastutas mitme reoveepuhasti eest. Igat olukorda analüüsiti teistest sõltumatult, sest esiteks võib operaa- tor omada põhjalikke teadmisi näiteks aktiivmudapuhastuse kohta, ent ei tunne kuigi hästi mõnd muud tehnoloogiat, ning teiseks selleks, et välistada olukordi, kus uuringu tulemuste põhjal võib tööandja töölepingu üles öelda, selmet panustada operaatori teadmiste arendamisse. Uuringu raames koostati metoodika operaatori kompetentsuse hindamiseks ning rakendati seda kõigi valimisse arvatud reoveepuhastite puhul. Reoveepuhasti operaatori kompetentsuse osa- tähtsust hinnati statistilise analüüsi meetodi (regressioonanalüüs) abil, pöörates tähelepanu sel- lele, kuidas: 1) operaatori haridus, koolitused ja kogemused mõjutavad reoveepuhasti toimivust; 2) operaatori kompetentsus mõjutab puhastusetappide toimivust tervikuna ning tehnoloogiast (tavaline aktiivmudapuhasti, annuspuhasti, biokilepuhasti vm) sõltuvalt. Uuringus leiti, et operaatori kompetentsus ja tema otsused puhasti käitamisel on puhasti toimi- mise seisukohalt ühed kõige olulisemad tegurid. Operaatori otsused ja puhasti korrashoid mõ- jutavad otseselt puhasti heitvee kvaliteeti ja töödeldud reoveesette vastavust seaduses sätestatud nõuetele ning kaudselt kõigi reoveepuhasti seadmete tööiga, protsessi toimimise stabiilsust ja reovee puhastamise maksumust. Uuringus üle vaadatud puhastid olid suuruse ja tehnoloogia keerukuse poolest väga erinevad ning erinevad olid ka nõuded neid käitavate spetsialistide pä- devuse kohta. Operaatori kompetentsuse hindamisel eeldati, et ta tunneb oma puhastis toimuvat peensusteni, kusjuures ei pruugi olla kursis teistsuguste lahendustega. Seetõttu esitati puhasti ülevaatamise ajal operaatorile küsimusi ainult nende protsessiosade kohta, mis toimusid tema hoole all olevas puhastis. Puhasti operaatori pädevuse hindamisel peeti silmas tema hooldami- sel oleva reoveepuhasti tehnoloogilist lahendust. Kui hinnati väikepuhastit, milles reovett pu- hastati ainult septikus ja biotiigis, esitati operaatorile ainult üldosa, septiku ja biotiigi kohta käivaid küsimusi. Operaatori kompetentsuse hindamiseks esitatud küsimuste arv ei olnud pii- ratud, ent neid oli vähemalt kümme. Uuringus järeldati, et operaatorid, kes oskasid adekvaatselt hinnata koormusi ja tundsid termi- neid (koormus, ainesisaldus ehk kontsentratsioon ja vooluhulk), said ka oma puhastile kõrgema toimivushinnangu. Järeldati, et need operaatorid, kes oskavad rakendada koolitustel saadud teadmisi ning neid ka iga päev järgivad, saavad ka puhastusprotsessi juhtimisega paremini hak- kama. Lisaks toodi välja, et 36% operaatoritest tunneb ka ise vajadust koolituste järele. Kuigi osa operaatoritest oli koolituse juba vabatahtlikult läbinud, peeti uusi koolitusi vajalikuks uute tehnoloogiate tundmaõppimiseks ja teadmiste värskendamiseks eriti lämmastiku- ja fosfo- riärastuse ning automaatika, proovivõtmise vallas, sh praktilisi õppusi. Suurte vee-ettevõtete operaatorite kompetentsus oli mõnevõrra parem (keskmine – 7,56 p, me- diaan – 7,70 p, minimaalne – 1,45 p ja maksimaalne 10,0 p), mis omakorda võis tuleneda sellest, et: 1) suurte vee-ettevõtete töötajatel on võimalus rohkem spetsialiseeruda – reoveepuhasti ope- raator ei pea tegelema ka näiteks raamatupidamise ning klienditeenindusega; 2) 87% suurte vee-ettevõtete operaatoritest on läbinud reoveepuhasti operaatori koolituse, väi- keste vee-ettevõtete operaatoritest on teinud seda vaid 66%. 1 Eesti Keskkonnauuringute Keskus. Aastatel 2004–2014 ELi ja KIKi abirahaga rajatud ja rekonstrueeritud reoveepuhastite tõhususe hindamine. Tallinn, 2016; https://envir.ee/keskkonnakasutus/vesi/uuringud-ja- aruanded#item-6. 2 Kokkuvõttes, operaatorite senised koolitusprogrammid on tulemusi andnud – need reoveepu- hastid, mille operaator oli läbinud Keskkonnaministeeriumi korraldatud operaatorite koolituse, said toimivuse skaalal parema tulemuse. Operaatorid, kes oskasid adekvaatselt hinnata koor- musi ja mõistsid puhastusprotsessi olemust, andsid oma puhastile kõrgema toimivuse väärtuse. Siit võib järeldada, et need operaatorid, kes oskavad rakendada ja kasutavad oma töös iga päev koolitustel saadud teadmisi, saavad ka puhastusprotsessi juhtimisega paremini hakkama. Eelnevale tuginedes leidsid ÜVVKSi eelnõu koostajad, et 80-tunnise väljaõppe nõue joogivee- ja reoveekäitlusrajatiste operaatoritele on proportsionaalne, kuna on eesmärgi saavutamiseks sobiv, vajalik ja mõõdukas. 80-tunnise väljaõppe nõue iga seitsme aasta järel on võrdsustatud asjakohase kutseseadusele vastava kutsega ja ka joogivee- või reoveekäitlusrajatise tootja või haridusasutuse pakutava vähemalt 80-tunnise väljaõppega. Seega nõude täitmiseks saab isik valida just endale sobiva võimaluse koolitusnõude täitmiseks kolme võimaluse hulgast. 80-tunnise väljaõppe nõue joogivee- ja reoveekäitlusrajatiste operaatoritele iga seitsme aasta järel võimaldab joogivee- ja reoveekäitlusrajatiste operaatori ametikohta täita ka teistel ELi kvalifikatsiooniga isikutel, kuna nõue on täidetud kõigil isikutel, kellel on asjakohane kutsesea- dusele vastav kutse või isik on läbinud joogivee- või reoveekäitlusrajatise tootja või haridusa- sutuse pakutava vähemalt 80-tunnise väljaõppe. Kuna joogivee- ja reoveekäitlusrajatiste ope- raator peab tundma rajatise opereerimise sisulisi nüansse, saab ka ELi liikmesriigist tulev ko- gemustega isik vastaval ametikohal töötada, kui tal on läbitud vähemalt üks eeldustest. Eelnõukohane määrus koosneb seitsmest paragrahvist. Esimene paragrahv käsitleb määruse reguleerimisala. Reguleerimisala kohaselt kehtestatakse määrusega nõuded joogivee- ja reoveekäitlusrajatise käitamises pädevale isikule ehk operaatorile ning määratakse väljaõppeprogramm ja väljaõppe läbiviimise kord. Teine paragrahv käsitleb mõisteid. Eelnõus on uute terminitena defineeritud mõiste „operaator“, kuna väljaõppeprogrammi sisu on suunatud eelkõige veekäitlusrajatiste (nii joogivee kui ka reovee) operaatoritele, kes tegelevad veekäitlusrajatise puhastusprotsesside juhtimisega. Operaator on § 2 lõike 1 kohaselt isik, kes vahetult juhib joogivee- või reoveekäitlusrajatise tööd ning jälgib joogivee- või reoveekäitlusrajatise tööga seotud protsesse. „Vahetult juhtimise ja jälgimise“ all on eelkõige mõeldud olukordi, kus operaator juhib ja jälgib ise otseselt (ilma vaheastmeta/delegeerimata) enda käitatava joogivee- või reoveekäitlusrajatise tööd ja sellega seotud protsesse. Lisaks on defineeritud mõisted „joogiveekäitlusrajatis“ ja „reoveekäitlusrajatis“. Eelnõukohase määruse tähenduses on joogiveekäitlusrajatis § 2 lõike 2 järgi joogiveetöötlusjaam või muu joogivee tootmise või töötlemisega seotud tehnoloogiline seade koos ühisveevärgivee jaotusvõrguga. Reoveekäitlusrajatis on § 2 lõike 3 järgi reoveepuhasti või muu reovee puhastamisega seotud tehnoloogiline seade või rajatis koos reovee kogumiseks vajaliku ühiskanalisatsiooniga. Reoveekäitlusrajatise alla kuulub ka biotiik, mistõttu käsitletakse termini seletuses lisaks tehnoloogilisele seadmele ka rajatist, kuna Eestis on väikemates kohtades kasutusel ainult biotiigid. Kolmandas paragrahvis antakse ülevaade nendest oskustest, mida joogiveekäitlusrajatise käitamises pädev isik peab valdama. Tavapäraselt on joogivee- või reoveekäitlusrajatise käitamises pädevaks isikuks määratud operaator, kuna tema tegeleb joogivee- või reoveekäitlusrajatise töö juhtimisega, jälgib joogivee- või reoveekäitlusrajatise tööga seotud protsesse ning võtab vajaduse korral kasutusele meetmeid joogivee- või reoveekäitlusrajatise protsesside muutmiseks. 3 Kõik antud paragrahvis nõutavad teadmised ja oskused on hädavajalikud, et tagada joogivee tootmisprotsesside nõuetekohane toimimine ning kvaliteetse ja inimeste tervisele ohutu joogivee järjepidev tarne ühisveevärgi jaotusvõrku. Sätte kohaselt peab joogiveekäitlusrajatise operaator muuhulgas tundma joogiveekäitlust reguleerivaid õigusakte, näiteks teadma, missugustele normidele peab vastama ühisveevärgivee jaotusvõrku juhitav joogivesi. Kui veehaarde vesi (toorvesi), millest toodetakse joogivett, ei vasta kehtestatud joogivee keemiliste ja mikrobioloogiliste kvaliteedinäitajate ning indikaatornäitajate piirsisaldustele, peab operaator joogiveetöötlusjaamas kasutama vajalikke joogiveetöötlusseadmeid joogivee kvaliteedinäitajate ja indikaatornäitajate nõuetekohasuse saavutamiseks. Lisaks peab joogiveekäitlusrajatise operaator näiteks teadma joogiveeoperaatori põhiülesandeid, näiteks rikete korral oskama kohe võtta kasutusele sobivaid abinõusid. Ohtude või rikete ilmnemisel peab operaator suutma viivitamata võtta kasutusele meetmeid, et tagada tarbijatele tervisele ohutu joogivesi. Neljandas paragrahvis antakse ülevaade nendest oskustest, mida peab valdama reoveekäitlusrajatise operaator. Kõik antud paragrahvis nõutavad teadmised ja oskused on hädavajalikud, et puhastamata reovesi või mittenõuetekohaselt puhastatud heitvesi ei jõuaks keskkonda ja ei ohustaks seeläbi ka inimeste tervist. Lisaks sõltub reoveepuhasti operaatori tööst ka ÜVVK teenuse hind tarbijale. Sätte kohaselt peab reoveekäitluse operaator muuhulgas tundma reoveekäitlust reguleerivaid õigusakte, näiteks teadma vee erikasutuse keskkonnaloaga (veeloaga) seonduvaid kohustusi, oskama leida enda opereeritavale puhastile kohalduvaid heitvee piirnorme jms. Lisaks peab reoveekäitlusrajatise operaator näiteks mõistma reoveepuhasti operaatori põhiülesandeid, oskama hinnata reoveepuhastusprotsessi olulisi parameetreid ning tundma reoveepuhastustehnoloogiaid ja puhastusprotsessi eri etappe. Reoveekäitlusrajatise operaator peab oskama kohe võtta kasutusele meetmeid juhul, kui reoveepuhastusprotsessis on tuvastatud häireid või on tekkinud muu oht, mille tõttu võib reovesi põhjustada ohtu inimeste tervisele või tekib oht mittenõuetekohase heitvee jõudmiseks keskkonda. Viies paragrahv sätestab nõuded asutusele või isikule, kes korraldab joogivee- või reoveekäitlusrajatiste operaatorite väljaõpet (edaspidi koolitaja). Selle paragrahvi kohaselt saab joogivee- või reoveekäitlusrajatiste operaatorite väljaõpet korraldada asutus või isik, kelle üheks põhikirja- või põhimäärusekohaseks tegevuseks on koolitus. Koolitaja peab tagama, et tema läbiviidav vähemalt 80-tunniline operaatori väljaõppeprogramm vastaks käesoleva määruse §-s 6 nimetatud sisulistele miinimumnõuetele. Kuues paragrahv kehtestab väljaõppe korraldajale väljaõppeprogrammi üldised sisunõuded. Operaatori väljaõppeprogramm peab koosnema teoreetilisest ja praktilisest osast ning lõppema kirjaliku testiga. Lõige 2 sätestab joogiveekäitlusrajatiste operaatoritele suunatud väljaõppeprogrammi teoreetilise osa sisunõuded. Määrusega kehtestatakse väljaõppeprogrammi miinimumnõuded, mistõttu väljaõppe korraldaja võib programmi sisu täiendada vastavalt väljaõppe spetsiifikale, ent kaetud peavad olema kõik antud paragrahvi lõikes 2 nimetatud teemad. Väljaõppeprogramm peab muuhulgas katma näiteks järgmisi teemasid: joogivee käitlemist reguleerivad õigusaktid (eelkõige veeseadus ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus ning nende alamaktid); joogivee operaatori põhiülesanded, et mõtestada lahti operaatori vastutusvaldkond; ülevaade põhjaveekihtidest ja -kogumitest, keemiliste näitajate piirsisaldused, läviväärtused ja muud kvaliteedinäitajad, arvestades eelkõige veeseaduse §-s 34 sätestatud põhjavee kaitse eesmärki; põhja- ja pinnavee keemiline, füüsikaline, gaasiline, radioloogiline ja mikrobioloogiline koostis (operaator peab seejuures mõistma koostise muutumise põhjuseid ja kaasnevaid ohte ning mõistma toorvee iseloomust tingitud probleeme, 4 näiteks toorvee keemiline ja füüsikaline koostis, mikrobioloogia, gaaside sisaldus, radioaktiivsus); veehaarde sanitaarkaitseala, hooldusala ja toiteala nõuded, arvestades veeseaduses ja selle alamaktide kaudu kehtestatud piiranguid ja põhjavee kaitse-eesmärki; ülevaade joogivee käitlemise süsteemidest; veetöötlustehnoloogiate kirjeldused, põhietapid ja seosed etappide vahel; joogivee kvaliteedinäitajad; filtermaterjalid; toorveest ja joogiveest veeproovide võtmine, seirenõuete jälgimine, veeproovide säilitamine ja transport ning peamised seiratavad näitajad; veearvestid, lekked ja veearvestuse pidamine; veetöötlusjaamade ning seadmete ja süsteemide korrashoid, remont ja hooldus jm. Lõige 3 määrab minimaalse reoveekäitlusrajatiste operaatorite väljaõppeprogrammi teoreetilise osa sisunõuded. Nii nagu joogiveekäitlusrajatiste operaatorite väljaõppeprogrammi korral, saab ka reoveekäitlusrajatiste operaatorite väljaõppe korraldaja kohandada väljaõppeprogrammi vastavalt oma spetsiifikale, kuid väljaõppeprogramm peab katma vähemalt kõiki antud paragrahvi lõikes 3 nimetatud teemasid. Väljaõppeprogramm peab muuhulgas katma näiteks järgmisi teemasid: reoveepuhastust reguleerivad õigusaktid (eelkõige veeseadus ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus ning nende alamaktid); reoveepuhasti operaatori põhiülesanded, et mõista operaatori vastutusvaldkonda; erinevate reoveepuhastustehnoloogiate kirjeldused; heit- ja reovee koostis ja omadused ning heitvee mõju suubla seisundile; puhastusprotsessi tehnoloogiliste seadmete kirjeldus ja nende hooldus; reoveepuhasti päeviku pidamine (oluline on seejuures välja tuua, mis näitajaid on vaja salvestada iga päev, iga nädal või iga kuu); toitainete (fosfor ja lämmastik) tõhustatud ärastamise tehnoloogiad aktiivmudapuhastites ja märgalasüsteemides; reoveepuhastusprotsesside põhietapid; reo-, heit- ja sademeveest ning reoveesettest esinduslike proovide võtmine, transport ja säilitamine (seejuures on vajalik tuvastada, milliste proovide alusel ja kuidas hinnata nii reoveepuhasti puhastusefektiivsust kui ka üksikute puhastusetappide tõhusust); jääkmuda iseloom, kõrvaldamine ja käitlus; liigmuda ja reoveesette käitlemise tänapäevaste tehnoloogiate kirjeldus; hüdraulilise koormuse ja reostuskoormuse määramine; puhastusprotsesside jälgimine ja reoveepuhasti juhtimine jm. Määrus näeb küll ette, et väljaõpe sisaldab lisaks teoreetilisele osale ka praktilist osa, ent jätab õiguse praktilise osa täpse sisu ja vormi üle otsustada koolitajal, arvestades näiteks koolitusel osalevate operaatorite tegevusvaldkonda (kas käitatakse nt joogivee- või reoveekäitlusrajatist) ning käesoleva määruse §-s 3 ja 4 esitatud nõudeid joogiveekäitlusrajatise ja reoveekäitlusrajatise operaatori teadmistele ja oskustele. Koolitus lõpeb kirjaliku testiga. Testi küsimused peavad põhinema käesoleva paragrahvi lõikes 2 ja 3 olevatel väljaõppeprogrammidel. Koolituse lõppedes väljastatakse väljaõppe läbimist tõendav tunnistus vaid käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud väljaõppeprogrammi läbinud operaatoritele. Tunnistus kehtib seitse aastat. Seitsmes paragrahv sätestab jõustumise aja, vt seletuskirja 6. osa. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõukohane määrus ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse ülevõtmisega. Tegemist on riigisisese õigusaktiga, mille eesmärk on tagada, et joogiveetöötlusjaamasid ja reoveepuhasteid opereeriksid üksnes pädevad isikud, sest joogivee- ja ka reoveekäitlusrajatisi käitava isiku kvalifikatsioonist sõltub otseselt nii rahva tervise kaitse, keskkonda juhitava saaste kogus, mis võib põhjustada keskkonnareostuse või keskkonnahäiringu, kui ka ÜVVK teenuse hind ja toimepidevus. Eesmärgiks on saavutada puhas inimese tervisele ohutu joogivesi ja nõuetele 5 vastav heitvesi väiksemate kulutustega ning joogivee tootmise- ja reovee puhastussüsteemide häireteta töö. Selle eesmärgi täitmiseks sätestatakse joogi- ja reoveekäitlusrajatiste operaatorite pädevusnõuded. Eelnõukohasel määrusel on kaudne seos Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta (edaspidi direktiiv 2005/36/EÜ), mis reguleerib liidu õigust kutsealade valdkonnas. Euroopa Parlament ja nõukogu võtsid 28. juunil 2018 vastu uue direktiivi – (EL) 2018/958, milles käsitletakse uute kutsealasid reguleerivate õigusnormide vastuvõtmisele eelnevat proportsionaalsuse kontrolli, mida liikmesriikidel on kohustus rakendada enne kutsealasid reguleerivate õigusnormide vastuvõtmist või muutmist. Proportsionaalsuse kontroll tehti ÜVVKSi eelnõu menetluse raames. EL direktiiv 2018/958 on üle võetud haldusjuhises (kinnitatud Vabariigi Valitsuse protokollilise otsusega 25.06.2020). 4. Määruse mõju Määrus mõjutab kõige enam vee-ettevõtjaid. Vee-ettevõtjaid on Eestis kokku ligi 150. Eestis puudus siiani pädevusnõude regulatsioon joogivee- ja reoveekäitlusrajatiste operaatoritele. Joogiveetöötlusjaamade ja reoveepuhastite opereerimise tase on Eestis üldiselt hea, kuid esineb olukordi, kus joogiveetöötlusjaam või reoveepuhasti on projekteeritud, rajatud ja käivitatud kõigi nõuete kohaselt, kuid operaatori väheste teadmiste tõttu tekivad rajatistes tõrked ning tekib nii inimeste tervise kui ka looduskeskkonna kahjustamise oht. Mainitud kahju seisneb eelkõige selles, et joogiveetöötlusjaama ei käitata nõuetekohaselt ning nõuetele mittevastav joogivesi suunatakse ühisveevärki. Reoveepuhastite mittenõuetekohane opereerimine võib viia olukorrani, kus projekteeritud opereerimisparameetritest kaldutakse kõrvale ja looduskeskkonda suunatav heitvesi ei vasta nõuetele ning võib põhjustada seeläbi looduskeskkonna saastumise. Määrusega kaasneb väheoluline positiivne mõju elu- ja looduskeskkonnale. Joogivee- ja reoveepuhasti operaatorite kvalifikatsiooninõuete sätestamine tagab opereeritavate puhastite stabiilse tööprotsessi projekteeritud parameetritel. See omakorda vähendab protsessi võimalikke häireid, mille käigus võib sattuda ohtu nõuetekohase kvaliteediga joogivesi või mis võib põhjustada nõuetele mittevastava heitvee juhtimise looduskeskkonda. Seega väheneb seadmete häirete ning joogivee või looduskeskkonna võimaliku reostumise risk. Määrusega kaasneb ka väheoluline nii negatiivne kui ka positiivne majanduslik mõju vee- ettevõtjatele. Eelkõige kaasneb mõju nendele vee-ettevõtjatele, kes ei ole veel puhastitele vastutavat operaatorit määranud. Mõju puudutab eelkõige väiksemaid puhasteid, kus puudub piirkondlik vee-ettevõtja, kes puhasteid korrapäraselt hooldaks. Kuna aga puhastite nõuetekohane töö saab toimida üksnes operaatori sekkumisega (vähemalt teatud perioodi tagant), võib eeldada, et üle 90% puhastitele on määratud eelnõu koostamise seisuga vastutav operaator, kelle ülesanne on puhasti vähemalt perioodiliselt üle vaadata ja teha vajalikud hooldustööd. Operaatorite kvalifikatsiooninõude kehtestamisega kaasnevad vee-ettevõtetele puhasti operaatori väljaõppega seotud kulud. Koolitus maksab ühele koolitatavale 400–900 eurot sõltuvalt koolitusgrupi suurusest. Kvalifitseeritud puhastioperaatori palgakasvuks prognoositakse 10%. Reoveepuhasti operaatori tööjõu keskmine kulu on ca 1200 eurot kuus. Tööjõukulu kasvab aastas operaatori kohta seega ligikaudu 1440 euroni. Keskmise suurusega vee-ettevõtja kuludes võib nimetatud kulusid lugeda väheoluliseks. Arvestades, et tegemist on seadusest tuleneva kohustuse täitmisega, on põhjendatud, et need kulud lisatakse ühisveevärgi- ja -kanalisatsiooniteenuse hinda. Positiivne majanduslik mõju vee-ettevõtjatele avaldub puhastite töö stabiilsuses, sest professionaalse operaatori tegevus eelduslikult vähendab avariiolukordade tõttu tekkiva 6 võimaliku mittenõuetekohase heitvee loodusesse juhtimist, mis omakorda tähendab, et vee- ettevõtja kulud saastetasudele selle võrra vähenevad. Puhastite operaatorid peavad iga seitsme aasta järel läbima vähemalt 80-tunnise täiendkoolituse, mis põhjustab vee-ettevõttele vähesel määral ka aja- ja ressursikulu. Samas koolitust ei pea läbima need isikud, kellele on kutseseaduse alusel antud veekäitlusoperaatori kutsetunnistus. Lisaks, 80-tunnine väljaõpe on ÜVVKSi kohaselt võrdsustatud joogivee- või reoveekäitlusrajatise tootja või haridusasutuse pakutava vähemalt 80-tunnise väljaõppega. Seega koolitustel ei pea osalema kõik operaatorid. See vähendab kaasnevat halduskoormust vee-ettevõtjatele. Tarbijate jaoks võib määrus kaasa tuua marginaalse ÜVVK teenuse hinna tõusu vee- ettevõtjale lisanduva koolitus- ja tööjõukulude kasvu tõttu. Arvestades aga vee-ettevõtjate eeldatavaid lisakulusid, on võimalik hinnatõus marginaalne või puudub üldse paremini opereeritud puhasti kaudu kokkuhoitud kulude (nt elektrikulu, saastetasud) arvelt. Määrusega kaasnevad kohustused ka Keskkonnaministeeriumile. Keskkonnaministeerium peab tagama vajalike täiendkoolituste korraldamise koos sobiva väljaõppeprogrammiga. Kuna aga Keskkonnaministeerium juba korraldab operaatorite koolitusi igal aastal, suudetakse kohustus täita olemasolevate ressursside arvelt. Kehtiv leping on Keskkonnaministeeriumil sõlmitud aastate 2021–2023 kohta ning koolitaja on OÜ aqua consult baltic. Koolitaja leiti riigihanke „Veetöötlusjaamade ja reoveepuhastite operaatorite koolituse korraldamine aastatel 2021–2023 (Keskkonnaministeerium)“, viitenumber 237891, alusel. Perioodil 2021–2023 tuleb koolitajal korraldada kokku viis koolitust, neist kolm on toimunud: 1) üks koolitus 2021. aastal perioodil oktoober–november; 2) kaks koolitust 2022. aastal perioodidel aprill–juuni ja september–november. 2023. aastal on tulemas kaks koolitust – perioodidel aprill–juuni ja september–november. Alates 2024. a tagab Keskkonnaministeerium, et turul oleks vähemalt üks kvalifitseeritud koolitaja, kes pakub joogivee- ja reoveekäitlusrajatiste operaatorite väljaõpet. Samas ei ole piiratud koolituste korraldamine nendel asutustel, kes vastavad määruses sätestatud koolitaja nõuetele ning juhinduvad määruses olevast koolitusprogrammist. Koolituse hind kujuneb turu järgi. Koolitusega kaasnevad kulud katab vee-ettevõtja, kelle operaator koolitusel osaleb, vastav mõju on analüüsitud vee-ettevõtja majandusliku mõju juures. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevus, rakendamiseks vajalikud kulud ja rakendamise eeldatavad tulud Eelnõukohase määruse rakendamine ei too kaasa uusi tegevusi, lisakulusid ega -tulusid. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 01.07.2023. Selline jõustumiskuupäev on vaja määrata, kuna määruse aluseks olev ÜVVKS jõustub 01.07.2023. Kuigi ÜVVKS § 75 kohaselt peab operaator §-is 32, sh selle alusel kehtestatud määruses sätestatud pädevusnõuetele vastama alates 2025. aasta 1. jaanuarist, siis operaatorite väljaõpe peab algama sellest kuupäevast oluliselt varem, et operaatorid jõuaksid oma teadmised ja oskused õigusnormidega vastavusse viia. Poolteist aastat on piisav aeg, et omandada õigusaktidele vastav väljaõpe. 7 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Määruse eelnõu saadetakse kooskõlastamisele Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Haridus- ja Teadusministeeriumile, Justiitsministeeriumile ning Sotsiaalministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Eesti Vee-ettevõtete Liidule, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Keemiatööstuse Liidule ja Eesti Toiduainetööstuse Liidule eelnõude infosüsteemi EIS kaudu. 8