Eelnõu

Vabariigi Valitsus .05.2023 nr 1-1/15-190/1 Eelnõu saatmine arvamuse andmiseks Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 14 lõike 2 punktile 11 ja § 94 lõikele 1 saadan Vabariigi Valitsuse arvamuse saamiseks Eesti Keskerakonna fraktsiooni 13. mail algatatud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (190 SE). Riigikogu juhatus määras eelnõu juhtivkomisjoniks sotsiaalkomisjoni. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Lauri Hussar Lisad: 1) eelnõu 2) seletuskiri Eneli Illaru 631 6332, [email protected]  Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnöu seletuskiri l. Seaduse eesmärkja sissejuhatus Eelnöuga muudetakse töötervishoiu ja tööohutuse seaduse 01.07.2023 kehtima hakkava redaktsiooni1 ning ravikindlustuse seaduse 01.07.2023 kehtima hakkava redaktsiooni2 sätteid nii, et alates 01.07.2023 jääks kehtima haigushiivitiste maksmise kord, mille kohaselt on töötaja omavastutus vaid esimene haiguspäev, tööandja maksab huvitist teisest viienda päevani ning tervisekassa maksab huvitist alates kuuendast päevast. Samuti suurendatakse haigushuvitist 75%-ni töötaja keskmisest töötasust. 2. Eelnöu sisu ja vördlev analuus 01.01.2021 jöustusid haigushuvitiste maksmise korra muudatused, mille peamiseks eesmärgiks on olnud koroonaviimse leviku tokestamine j a inimeste suurem majanduslik toetamine haigestumise korral. Muudatused onjöustatud tähtajaliselt, see tähendab, et alates 01.07.2023 rakenduks taas sama haigushuvitiste maksmise kord, nagu oli enne 01.01 .2021. Nakkused ja viimsed ei ole aga meie seast kuskile kadunud, vaid vötavad uusi vorme ning levivad edasi. Kuivörd ka COVID-19 haigus on tulnud selleks, et jäädä, peame oppima sellega koos elämä. Selle asemel, et haigushuvitiste maksmise korrale erinevaid ajutisi, liihi- ja tähtajalisi meetmeid rakendada, on möistlik muuta inimestele soodsam kord tähtajatuks. Oige on, et nakkushaigust pödev inimene saab pusida kodusja end terveks ravida, mitte ei pea kartma oma majandusliku toimetuleku pärast ning seega haigena avalikku ruumi tulema. Haigushiivitise määrä suurendamine 75%-ni töötaja keskmisest töötasust aitab täiendavalt parandada haiguslehelejäänud inimeste majanduslikku toimetulekut. 3. Eelnöu terminoloogia Eelnöuga ei vöeta kasutusele uusi termineid. 4. Seaduse möjud Eelnöuga tehtävää muudatused aitavad piirata nakkus- ja viimshaiguste levikut, vöimaldades inimestel haiguse korral sissetulekut kaotamata kodus olla ning end ravida. 5. Seaduse rakendamisega seotud eeldatavad kulud 'RT I, 11.03.2023,99 2 RT I, 11.03.2023, 82 Muudatuste maksumus on vaja Rahandusministeeriumil koostöös Sotsiaalministeeriumiga väljä selgitada. Kulud kaetakse riigieelarvest. 6. Seaduse koosköla Euroapa Liidu öigusega Käesolev eelnöu ei ole vastuolus Euroopa Liidu öigusega. 7. Rakendusaktid Käesoleva seaduse rakendamiseks pole vaja eraldi akte kehtestada. 8. Seaduse jöustumine Seadusjöustub 2023. aasta l.juulil. Algatab Eesti Keskerakonna fraktsioon ,^ ^.05.2023 Tanel Kiik Eesti Keskerakonna fraktsiooni esimees  EELNÖU Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning ravikindlustuse seaduse muutniise seadus § l. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmine l) Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse paragrahv 12 löige l muudetakse ja sönastatakse järgnevalt: „(!) Tööandja maksab töötajale huvitist haiguse, vigastuse voi karantiini korral teise kuni viienda kalendripäeva eest 75 protsenti töölepingu seaduse § 29 löikes 8 sätestatud kon-as arvutatud töötaja keskmisest töötasust (edaspidi haigushiivitis)."{.(, 2) Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse paragrahv 122 löige 3 muudetakse ja sönastatakse järgnevalt: ,,(3) Tööandja maksab haigushuvitist haiguslehel märgitud töö- voi teenistuskohustuste täitmisest vabastuse teisest kalendripäevast alates." if, § 2. Ravikindlustuse seaduse muutmine l) Ravikindlustuse seaduse paragrahv 54 löike l punkt l muudetakse ja sönastatakse järgnevalt: ,,1) 75 protsenti statsionaarse ja ambulatoorse tervishoiuteenuse osutamise ning terviseseisundile mittevastavast tööst keeldumise, ajutiselt teenistuskohustuste täitmisest vabastamiseja karantiini korral;" ." 2) Ravikindlustuse seaduse paragrahv 56 löige l muudetakse ja sönastatakse järgnevalt: ,,(1) Oigus saada haigushuvitist tekib töövöimetuslehel märgitud töö- voi teenistuskohustuste täitmisest vabastuse kuuendast päevast alates, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti." § 3. Seaduse jöustumine Seadusjöustub 2023. aasta l.juulil. Riigikogu Kantseie Lauri Hussar TJ^o^'M^ Riigikogu esimees Kuupäev Viit '^TS^^O Tallinn, 2023 Algatab Eesti Keskerakonna fraktsioon /J ^.05.2023 ^ Tanel Kiik Eesti Keskerakonna fraktsiooni esimees  Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Seaduse eesmärk ja sissejuhatus Eelnõuga muudetakse töötervishoiu ja tööohutuse seaduse 01.0 7 .2023 kehtima hakkava redaktsiooni ning ravikindlustuse seaduse 01.0 7 .2023 kehtima hakkava redaktsiooni sätteid nii, et alates 01.0 7 .2023 jääks kehtima haigushüvitiste maksmise kor d, mille kohaselt on töötaja omavastutus vaid esimene haiguspäev , tööandja maksab hüvitist teisest viienda päevani ning tervisekassa maksab hüvitist alates kuuendast päevast. Samuti suurendatakse haigushüvitist 75 %- ni töötaja keskmisest töötasust . 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs 01.01.2021 jõustusid haigushüvitiste maksmise korra muudatused, mille peamiseks eesmärgiks on olnud koroona viiruse leviku tõkestamine ja inimeste suurem majanduslik toetamine haigestumise korral . Muudatused on jõustatud tähtajaliselt, see tähendab, et alates 01.0 7 .2023 rakendu k s taas sama haigushüvitiste maksmise kord , nagu oli enne 01.01.2021. Nakkused ja viirused ei ole aga meie seast kuskile kadunud, vaid võtavad uusi vorme ning levi vad edasi. Kuivõrd ka C OVID -19 haigus on tulnud selleks, et jääda , peame õppima sellega koos elama. Selle asemel, et haigushüvitiste maksmise korrale erinevaid ajutisi, lühi- ja tähtajalisi meetmeid rakendada, on mõistlik muuta inimestele soodsam kord tähtajatuks. Õige on , et nakkushaigust põdev inimene saab püsida kodus ja end terveks ravida, mitte ei pea kartma oma majandusliku toimetuleku pärast ning seega haigena avalikku ruumi tulema. Haigushüvitise määra suurendamine 75%- ni töötaja keskmisest töötasust aitab täiendavalt parandada haiguslehele jäänud inimeste majanduslikku toimetulekut. 3. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid. 4. Seaduse mõjud Eelnõuga tehtavad muudatused aitavad piirata nakkus- ja viirushaiguste levikut, võimaldades inimestel haiguse korral sissetulekut kaotamata kodus olla ning end ravida. 5. Seaduse rakendamisega seotud eeldatavad kulud Muudatuste maksumus on vaja Rahandusministeeriumil koostöös Sotsiaalministeeriumiga välja selgitada. Kulud kaetakse riigieelarvest. 6. Seaduse kooskõla Euroopa Liidu õigusega Käesolev eelnõu ei ole vastuolus Euroopa Liidu õigusega. 7. Rakendusaktid Käesoleva seaduse rakendamiseks pole vaja eraldi akte kehtestada. 8. Seaduse jõustumine Seadus jõustub 2023. aasta 1. juulil . ___________________________________________________________________________ Algatab Eesti Keskerakonna fraktsioon 1 3 .05 .2023 Tanel Kiik Eesti Keskerakonna fraktsiooni esimees EELNÕU Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning ravikindlustuse seaduse muutmise seadus § 1. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmine 1) Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse paragrahv 12 2 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgnevalt: „ (1) Tööandja maksab töötajale hüvitist haiguse, vigastuse või karantiini korral teise kuni viienda kalendripäeva eest 7 5 protsenti töölepingu seaduse § 29 lõikes 8 sätestatud korras arvutatud töötaja keskmisest töötasust (edaspidi haigushüvitis ).“ 2) Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse paragrahv 12 2 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgnevalt: „(3) Tööandja maksab haigushüvitist haiguslehel märgitud töö- või teenistuskohustuste täitmisest vabastuse teisest kalendripäevast alates.“ § 2. Ravikindlustuse seaduse muutmine Ravikindlustuse seaduse paragrahv 54 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgnevalt: „1) 75 protsenti statsionaarse ja ambulatoorse tervishoiuteenuse osutamise ning terviseseisundile mittevastavast tööst keeldumise, ajutiselt teenistuskohustuste täitmisest vabastamise ja karantiini korral;“ Ravikindlustuse seaduse paragrahv 56 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgnevalt: „ (1) Õigus saada haigushüvitist tekib töövõimetuslehel märgitud töö- või teenistuskohustuste täitmisest vabastuse kuuendast päevast alates, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.“ § 3. Seaduse jõustumine Seadus jõustub 2023. aasta 1. juulil . Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, 2023 Algatab Eesti Keskerakonna fraktsioon 1 3 .05 .2023 Tanel Kiik Eesti Keskerakonna fraktsiooni esimees Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon Viide: Riigikogu Kantselei / 25.05.2023 / 1-1/15-190; Riigikantselei / 25.05.2023 / 2-5/23-01089 Resolutsiooni teema: Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (190 SE) Adressaat: Sotsiaalministeerium Ülesanne: Palun esitada ettepanek valitsuse seisukoha kujundamiseks. Tähtaeg: 15.06.2023 Lisainfo: Eelnõu on kavas arutada valitsuse 22.6.2023 istungil. Palun esitada seisukoht eelnõude infosüsteemis (EIS), toimik nr 23-0656. Kontroll: Margit Redi Teadmiseks riigiasutustes: Justiitsministeerium <[email protected]> Kinnitaja: Heili Tõnisson, valitsuse nõunik Kinnitamise kuupäev: 26.05.2023 Resolutsiooni koostaja: Eelnõude infosüsteemis (EIS) on antud täitmiseks ülesanne. Eelnõu toimik: RIIGIKOGU/23-0656 - Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (190 SE) Eelnõu kohta seisukoha esitamine vastavalt Riigikantselei 26.5.2023 resolutsioonile Osapooled: Sotsiaalministeerium Tähtaeg: 15.06.2023 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/014a3925-409c-41a8-8504-8687672bc9d5 Link menetlusetapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/014a3925-409c-41a8-8504-8687672bc9d5?activity=2 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main