dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Riigikogu liikmete 26 arupärimist sotsiaalkaitseministrile

Sotsiaalministeerium · 25. mai 2023
Viit
1.5-1.1/2195-1
Registreeritud
25. mai 2023
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.5 Asjaajamine. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia arendus ja haldus
Sari
1.5-1.1 Teabenõuded, märgukirjad, selgitustaotlused
Toimik
1.5-1.1/2023
Vastutaja
Gerli Baida (Sotsiaalministeerium)
Lahendamise tähtaeg
25. september 2023

Failid

  • 📎23-01032-2.pdf1 KB
  • 📎AP_103.pdf50 KB
  • 📎AP_110.pdf51 KB
  • 📎AP_125.pdf81 KB
  • 📎AP_131.pdf51 KB
  • 📎AP_146.pdf44 KB
  • 📎AP_173.pdf47 KB
  • 📎AP_194.pdf46 KB
  • 📎AP_235.pdf54 KB
  • 📎AP_237.pdf50 KB
  • AP_245.pdf

Sisu (failidest)

Pr Signe Riisalo Sotsiaalkaitseminister 13.05.2023 ARUPÄRIMINE Vägivalla ohvrite abistamise kvaliteedi tagamisest Valitsuse koalitsioonileppes on öeldud: "Vötame erilise tähelepanu alla pere-ja soopöhise vägivalla vähendamise, peame oluliseks ohvrite toetamist, tugikeskuste stabiilset rahastamist, spetsialistide koolitamistja töenduspöhiste vägivallaennetusprogrammide rakendamist. " Eelmise valitsuse sotsiaalkaitseministrina esitasite eelmisel aastal Riigikogule uue ohvriabi seaduse eelnöu. Selle menetlemise käigus tehti Riigikogu poolt muudatused, mis kindlustasid naiste tugikeskuse teenuse jätkumise igas maakonnas. Juttu oli komisjonides ka murest seoses ebapädevalt formuleeritud teenust osutavate spetsialistide koolitus- ja haridusnöuetega eelnöu rakendusaktides. Probleem lubati lahendada ministri määruse koostamise käigus. Selle aasta aprilli algul allkirjastasite Te ohvriabi osutava isiku erialase ettevalmistuse nöuded ja koolitused sätestava määruse. Selle määruse kohaselt vöivad edaspidi vägivalla ohvritele vahetult teatud teenuseid osutama asuda ilma igasuguse erialase ettevalmistuseta, lihtsalt keskharidust omavad inimesed. Tosi, nad peavad aasta jooksul tööle asumisest läbima Sotsiaalministeeriumi korraldatud vastava valdkonna täiendkoolituse ja ohvriabi pöhikoolituse, kuid pöhimötteliselt aasta aega on lubatud nuud töötada köige haavatavamate sihtgruppidega, näiteks seksuaalvägivalla ohvrite, naistevastase vägivalla voi perevägivalla ohvritega, ka ilma igasuguse eriettevalmistuseta inimestel. Tuginedes Riigikogu too- ja kodukorra seaduse § 139 soovime vastuseid järgmistele kusimustele: 1. Kas uute haridusnöuete määruse väljatöötamise käigus viidi läbi möjude analuus ja kas selles analuusis käsitleti ka ohtu, et eelneva täiendkoolituseta isikute kokkupuutumine traumeeritud ohvritega vöib suure töenäosusega kaasa tuua taasohvristamise? 2. Kas uute haridusnöuete kinnitamise käigus kaasati ka puudutatud sihtgruppe? Kuidas kaasamine toimus, keda kaasati, kui pikk oli arvamuste esitamise tähtaeg ja kas esitatud arvamusi vöeti arvesse voi mitte? 3. Sama määrusega on oluliselt karmistatud nöudeid ohvritele teenuseid osutavatele psuhholoogideleja psuhhoterapeutidele. Millistest kaalutlustestja analuusidest lähtudes lähenetakse uhesja samas määruses erinevatele töötajate gruppidele kardinaalselt erinevalt, uhtedel nöudeid karmistakse ja teistel kaotatakse? 4. Kuidas on korraldatud erinevate ohvriabi teenuste kvaliteedi kontroll? 5. Kuidas Teie valdkonna eest vastutava ministrina tagate, et ilma igasuguse täiendkoolituseta tööle vöetud vahetult traumeeritud inimestele ohvriabiteenuseid osutavad töötajad ei pöhjustaks neile pöördumatut kahju? Lugupidamisega Riigikogu liikmed: ^e^^^^^^ /<-^77 /^ / OL^-—^ -^ Arupärimx.-» .^.".^.^3 nn. to Pr Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister 15.05.2023 ARUPÄRIMINE Peretoetuste ja vanemahuvitise susteemist Lugupeetud sotsiaalkaitseminister Riigil tul eb väljä töötada terviklik rahvastiku- ja perepoliitika ning päärata senisest enam tähelepanu noortele paindlike lahenduste pakkumisele töö- ja pereelu uhitamisel. Sundimuse töusu eelduseks on nii lasteja vanemate heaolu kaitsev öigusruum, paindlikum vanemahuvitise susteem, piisavad laste- ja peretoetused kui vaj alike teenuste (lastehoid, hari dus, tervishoid, tugiteenused jne) kättesaadavus. Eesti Reformierakonna, Erakond Eesti 200 ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna valitsusliidu tegevusprogrammis on sei teemal järgmine punkt: ,,Viime läbi erinevate peretoetuste ja vanemahuvitise tervikanaluusi, et parandada toetusteja teenuste eesmärgipärasust." <;< Eeltoodust tulenevalt palume Teil vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse paragrahvile 139 vastata j ärgmistele kusimustele: l. Milline on valitsuskoalitsiooni planeeritava peretoetuste ja vanemahuvitise tervikanaluusi ulatus? Kas see hölmab ainult riiklikke toetuseid ja teenuseid voi ka kohalike omavalitsuste pakutavaid? 2. Kes on viidatud analuusi läbiviijateks? Kas selle koostamise protsessi kaasatakse lisaks erinevatele ministeeriumiteleja riigiasutustele ka kohalikke omavalitsusi, tööandjaidja ametiuhinguid ning kodanikuuhendusi? 3. Mis ajaks peretoetuste j a vanemahuvitise analuus valmib ning kas selle pohjal koostatakse ka edasine tegevuskava vaj alike muudatuste elluviimiseks? 4. Mida peetakse silmas toetuste ja teenuste eesmärgipärasuse parandamise ali? Kas valitsuskoalitsioon on seisukohal, et kehtiv susteem ei ole eesmärgipärane? 5. Kas Te ei leia, et Vabariigi Valitsus peaks vötma tagasi perehuvitiste seaduse ning perehuvitiste seaduse, perekonnaseaduse ja töölepingu seaduse muutmise seaduse muutmise seaduse (17 SE) ning ära ootama valitsusliidu tegevusprogrammis kokku lepitud peretoetuste ja vanemahuvitise tervikanaluusi valmimise edasiste sammude otsustamiseks? Lugupidamisega Riigikogu liikmed: <&A^ ^fe^ -^ Arupärimine ^,^,^^^ L(^SL ^^ 9 // /^c^A ^ QJCUM.^ RIIGIKOGU Pr Signe Riisalo Sotsiaalkaitseminister ARUPÄRIMINE >«:05.2023 Ar'.^ä-:",?''i. Maksupaketi terviklike möjude kohta •.^•^^c^) ,:,^ Lugupeetud minister! Koalitsioonilepingus sätestatud maksumuudatuste kiimstades läbisummine vöib olla väga kahjulik majandusele. Käibemaksu töstmine 10% vörra vähendab tarbimist, sest körgem hind sunnib tarbijaid vähem kulutama. See vöib möjutada negatiivselt ettevötteid, kellel onjuba raske majanduslik olukord. Turismisektori jaoks on käibemaksuerandi kaotamine veelgi hullem. See sektor on uks neist, mis on köige enam kannatanud COVID-19 pandeemia tottu, ning selline muudatus voib tekitada veelgi rohkem raskusi ja takistada sektori taastumist. Lisaks voib eraisikute tulumaksu töus pöhjustada ka negatiivseid tagajärgi majandusele, sest inimesed hakkavad kulutama vähem, mis vöib vähendada majandusaktiivsust. Kui valitsus soovib selliseid olulisi maksureforme teha, tuleks seda teha hoolikaltja pöhjalikult läbi möeldes. Kiirustades vöib tekkida olukord, kus ei arvestata koigi vöimalike kaasnevate tagajärgedegaja seetöttu voivaa need muudatused olla kahjulikud ettevöteteleja inimeste toimetulekule. Eksisteerib reaalne oht, et maksutous vähendab majanduse aktiivsustja toob kaasa eelarvelaekumiste vähenemise Seoses eeltooduga soovime Teilt kusidajärgmised kusimused seoses valdkonnaga, mida Teie ministrinajuhite: l. Millised on Teie hinnangul maksupaketi mojud Tele vastutusvaldkonnale? 2. Milline on möju Teie juhitavale valdkonnale, mis tuleneb turismisektori konkurentsivöime olulisest kahjustamisest? 3. Tulumaksu t6us möjutab kindlasti eraisikute toimetulekutja majanduslikku aktiivsust. Kas Teie arvatesjääb Teie vastutusvaldkond sellest puutumata? Falun pöhjendage. 4. Milliseid meetmeid kavandate, et leevendada maksupaketi negatiivseid möjusid omajuhitavas valdkonnas? 5. Milliste erinevate huviriihmadega olete konsulteerinud enne nenpte^r^fo^mide tegemist? 8^ ^^ ^ R)O^ ^u Lugupidamisega Riigikogu liikmed: 6^AJ;_ V^O-UL- B RIIGIKOGU Lossi plats la, T. +372 631 6331 riigikogu.ee 15165, Tallinn F. +372 631 6334 Pr Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister 16.05.2023 ARUPÄRIMINE Avaliku ruumi ligipääsetavusest Lugupeetud sotsiaalkaitseminister Avaliku mumi ligipääsetavus on väga oluline teema, kus Eesti riigis on kahjuks veel väga palju arengumumi. Seda murekohta toovad tihti väljä erinevad eakate ja puuetega inimeste esindusorganisatsioonid. Eesti Reformierakonna, Erakond Eesti 200 ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna valitsusliidu tegevusprogrammis on järgmine punkt: ,,Avalik mum peab olema ligipääsetav köigile Eesti elanikele ning elukeskkonna kujundamisel tuleb lähtuda ligipääsetavuse rakkeriihma soovitustest." Eeltoodust tulenevalt palume Teil vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse paragrahvile 139 vastata j ärgmistele kusimustele: l. Millised on valitsuskoalitsiooni konkreetsed plaanid avaliku ruumi ligipääsetavuse tagamiseks köigile Eesti elanikele? 2. Kui palju ligipääsetavuse rakkeriihma soovitustest on seni ellu viidud? Falun tooge eraldi väljä koige kaalukamad tegevused. 3. Kui palju ligipääsetavuse rakkeriihma soovitustest on plaanis lähiaj al veel ellu viia? Kas on ka selliseid soovitusi, mille elluviimist Teie sotsiaalkaitseministrina vöimalikuks voi möistlikuks ei pea? 4. Kui palju ligipääsetavuse rakkeriihma köigi soovituste elluviimine riigile, kohalikele omavalitsusteleja erasektorile maksma läheks? Kui sellist rahalist arvutust pole tehtud, siis kas see on plaanis? Lugupidamisega Riigikogu liikmed: (U-M.I Ampärinune '^CW- <^t^A<^^( ^< {^^ ' d^U^/^UM /e,^.A^5 ^ (Wouu^ j^e/v^ ^£iLR-i^ Pr Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister 10.05.2023 ARUPARIMINE Soolisest vOrdOiguslikkusest Lugupeetud sotsiaalkaitseminister Riik on aastaid seisnud soolise vOrdOiguslikkuse eest ja pingutanud, et meie Uhiskonnas ci diskrimineeritaks kedagi soo pOhjal. Kahjuks on Eestis sellest hoolimata endiselt mitu valdkonda, kus sooline ebavOrdsus on tOsine probleem, eriti ilmneb see soolise palgalOhe puhul. Sooline palgalOhe on kull vähenemas, kuid endiselt on markimisväärne erinevus meeste ja naiste sissetulekute vahel fling valitseb tugev ebavordsus juhtivate ametikohtade jaotuses. Eeltoodust tulenevalt palume Teil vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse paragrahvile 139 vastata jargmistele kusimustele: 1. Milliseid meetmeid on viimased valitsused kasutusele vOtnud soolise palgalOhe vahendamiseks kôigil tööturu tasanditel? 2. Milliseid meetmeid kavatseb Sotsiaalministeerium ja uus valitsus edaspidi rakendada, et sooline palgalohe jark-järgult kaoks? 3. Kas valitsus kavatseb vOtta kasutusele mingeid konkreetseid meetmeid ettevOtete ja organisatsioonide mojutamiseks, kes ei vOitle soolise palgalohe vastu? 4. Kuidas kavatsete tôsta teadlikkust ja teavitada nii tooandjaid kui ka toötajaid soolise palgalOhe probleemist ning selle vahendamise vOimalustest? Lugupidamisega Riigikogu liikmed: P tq-C 2 £QvoszV iC oci3 \(4Ø RIIGIKOGU Pr Signe Riisalo Sotsiaalkaitscminister ARUPARIMINE 10.05.2023 Pornograafla kättesaadavuse piiramise vajaduse kohta Minu kindla veendumuse kohaselt peaks riigivOim astuma samme selleks, et piirata laste ligipaasu pornograaflale. sest riigivOim peab kaitsma lapsi kabjulike mojude eest. Pornograafia voib sisaldada vagivalda, alaealiste seksuaalset arakasutamist ja muid kahjulikke elemente. Kui lapsed on sellele sisule avatud, voib see tekitada neis emotsionaalseid ja vaimseid probleeme fling suurendada nende haavatavust seksuaalse ekspluateerimise ja kuritarvitamise suhtes. Pornograafia mOju laste vaimsele ja emotsionaalsele arengule on kahjulik. Pornograafia \‘oib mojutada negatiivselt laste suhteid, enesehinnangut, seksuaalsust, amsaamist mehelikkusest, naiselikkusest. lahedusestja armastusest fling selle kaudu nende Uldist heaolu. Riiklikud meetmed, mis piiravad laste juurdepaasu pornograafiale, aitaks kaitsta nende vaimset, moraalsetja emoisionaalset tervist. Lisaks peaksime uhiskonnana kaitsma lapsepOlve puhtust ja süütust. Pornograafia kujutab seksuaalsust moonutatud. ebatervislikul ja ebareaalsel viisil fling see on laste arengule raskelt kahjulik. RiigivOimul on kohustus edendada eetilisi väärtusi fling seista vastu sellise sisu levikule, mis voib kahjustada laste heaolu ja seelabi uhiskonda tervikuna. Sellega seonduvalt palume vastust järgmistcie kflsimustele: 1. Kas Te jagate eelnevalt vaijendatud seisukohti ja leiate, et neid peaks Eesti Vabariigis kehtivate seaduste kujundamisel aivesse vötma7 Kui ei jaga, sus millises osas ja miks7 A • iIfl .12c RIIOIKOGU Lossi piats Ia, t +372 631 6331 riigikogu.ee 15165. TaiLini, F +372 631 6334 2 RHOIKOGU 2. Kas Teie hinnangul oleks moistlik astuda laste pornograafia eest kaitsmise eesmärgist lahtudes seadusandlikke samme selleks, et kohustada veebiteenuste pakkujaid blokeeritna ligipaasu pornograafilise sisuga lehtedele fling kehtestama korra, mule kohaselt tuleb taisealistel isikutel, kes soovivad neile lehtedele Iigipaasu, taotleda veebiteenuse pakkujalt vastavate Iehtede avamist enese jaoks? 3. Kas Teie hinnangul oleks moistlik, et riik algataks kampaania, millega teavitaks lastevanemaid pornograafia kahjulikust mOjust lastele fling annaks neile teadmisi selle kohta. kuidas orna lapsi pornograafiaga kokkupuutumise eest kaitsta? Lugupidamisega Riigikogu liikmed: q Voo f J7 RIIGIKOGU Pr Signe Riisalo Sotsiaalkaitseminister 4i .05.2023 Arupärimine seoses seadusloome Iäbipaistvusega Lugupeetud Signe Riisalo Uue valitsuse plaan tOmmata kokku riigiaparaati on kaasa toonud juba teatavad negatiivsed nahtused: loodava kliimaministeeriumi alla tuuakse kokku nh energeetika- kui ka keskkonnateemad. kus on ajalooliselt olnud ministeeriumidel ja ametnikel kardinaalselt erinevad arvarnused. Varasemalt on need arvarnused ja arutelu toimunud huvitatud avalikkuse silme all, sest ministeeriumide vahelised kooskolastused on avalikud. Nuud on tegu uhe ministeeriumi sisearuteluga, mis peetakse kinniste uste taga ja eriarvaniused valgustamisele ci kuulu seda mOtet on kinnitanud muuhulgas ka riigisekretar, kelle hinnangul ei olegi vaja — selliste dokumentide avalikustamist. Tegu on ohtliku tendentsiga, sest Eesti mnimestel on Oigus saada informatsiooni seaduste valjatootamise protsessi kohta. Labipaistvus seadusloomes on oluline nii parlarnendis kui ka varasemalt. Lahtudes eeltoodust ja toetudes Riigikogu kodu- ja tookorra seaduse paragrahvile 139 esitan Teile jargmised kusimused: 1. Milliseid samme kavatsete enda juhitavas ministeeriumis astuda, et garanteerida seadusloomeprotsessi piisav labipaistvus? 2. Kas teie isiklikul hinnangul on vOimalik labipaistvust suurendada seaduste rohkemate menetlusprotsesside avalikuks muutmisega? Lugupidamisega. 41. ocZx3L3, AQ3 PIIOIKOGU Lossi plats Ia. T. +372 631 6331 riigikogu.ee 15165. TaIlinn F. +372 631 6334 RIIGIKOOU Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo /^ar^<^$ 10.05.202 ^2. ARUPÄRIMINE Seoses inflatsiooni möjuga Teie juhitava ministeeriumi haldusalale Lugupeetud minister Inflatsiooni töus on murettekitav mitte ainult majandusele tervikuna, vaid ka erinevatele ministeeriumidele, kes vastutavad erinevate valdkondade eest. Inflatsiooni möju erinevatele ministeeriumidele ja nende tegevustele vo ib olla erinev, söltuvalt sellest, millised on nende kuludja eelarved. Seetöttu on oluline uurida iga ministeeriumi haldusalas esinevat inflatsiooni möjuja kavandada sobivaid meetmeid selle möju vähendamiseks. Viimasel ajal on Eesti majanduses täheldatud järsult kasvanud inflatsiooni, mis kindlasti möjutab ka Teie juhitava ministeeriumi haldusala. Inflatsiooni töus vöib kaasa tuua erinevaid tagajärgi, sealhulgas hinnatöusu erinevate teenuste ja kaupade osas, mis vöib omakorda möjutada erinevate ministeeriumide tegevusi ja eelarvet. Soovin Teie, kui valdkonna eest vastutava ministri eest kusidajärgmist: l. Kuidas möjutab inflatsioon ministeeriumi eelarvet ja millised meetmed on vöetud selle möju leevendamiseks? 2. Milliseid kulusid vöib inflatsiooni kasv kaasa tuua ministeeriumi haldusalas ning kuidas on neid kulutus! planeeritud vähendada? 3. Kuidas möjutab inflatsiooni kasv ministeeriumi kavandatud projektide ja tegevuste eelarveidja ajakava? 4. Kuidas kavatsetakse tagada ministeeriumi tegevuste jätkusuutlikkuse inflatsiooni kasvades? 5. Millised on ministeeriumi luhiajalisedja pikaajalised strateegiad, et vähendada inflatsiooni möju ministeeriumi haldusalas? Lugupidamisega Riigikogu liikmed: y/7 ^%^^^^^ L-f t-^ ^) / Ar'tparitiiine ^A^ Q^-. ".^(^^n^A^& RIIGIKOGU Lossi plats la, T. +372 631 6331 riigikogu.ee 15165,TaUinn F. +372 631 6334 ^CA^ ^A^ ^%^ RIIGIKOGU Pr Signe Riisalo Sotsiaalkaitseminister 44of. 2°23 ‘a Arupärimine seoses valeliku poliitikaga Lugupeetud Signe Riisalo Viimased kaks kuud on mojunud Eesti inimestele okina. Koalitsiooni moodustanud erakonnad on oma valimiste eel antud lubadused kas taiesti unustanud vOi lukanud nende taitmise oma toodenimekirja sUgavale loppu. Selle asemel minnakse kiirkorras ellu viima poliitikat, millest valijaile sOnagi ei raagitud ja milleks mandaati ei kusitud. Sonamurdlikult on Vabariigi Valitsus lainud muutma perehUvitiste seadust, mis alles moodunud aasta lOpus eelmises Riigikogus vastu vOeti. Sealjuures minnakse vastu iseenda koalitsioonileppele, kus lubatakse labi viia peretoetuste ja vanemahUvitise tervikanalUUsi. EelnOu kooskolastustabelist lahtub, et see on kavas alles pärast perede elujarje halvendamist, millel on kahtlemata sUndimusele negatiivne mOju. Lahtudes eeltoodust ja toetudes Riigikogu kodu- ja tookorra seaduse paragrahvile 139 esitan Teile jargmised kUsimused: 1. Miks ei taida koalitsioon enda koalitsioonilepet, mis lubab peretoetuste ja vanemahuvitiste tervikanalUusi? 2. Kas tegu ongi uue poliitilise kultuuriga, et seaduse mOju hakatakse analuUsima alles pärast selle vastuvOtmist? Lugupidamisega, RITOIKOGU Lossi plats Ia. T. +372 631 6331 rUgikogu.ee 15165. Tallinn F. +372 631 6334 Pr Signe Riisalo Sotsiaalkaitseminister A 0.05.2023 ARUPARIMINE Käibemaksu tOusust Lugupeetud sotsiaalkaitseminister Reformierakonna, Eesti 200 ja Sotsiaaidemokraatliku Erakonna koaiitsioonileping näeb ette kaibemaksutôusu 2024. aasta 1. jaanuaril 2 protsendipunkti ehk 10% vôrra. Seeiàbi töuseb kaibemaks 20%-it 22%-Ic. Seliise uiatusega muudatus vajaks pOhjaiikku aruteiu ja analüusi. Seiie asemei on koahtsioon otsustanud siduda kOik maksumuudatused uhte punti ja igasuguse aruteiu vaitimiseks need kiirelt Riigikogust iäbi suruda. Käesoieva arupärimise eesmärk on siiski saada mOningane Ulevaade vaiitsuse kavatsustest ja meetmetest, et leevendada kaibemaksutöusust tuienevaid negatiivseid mOjusid nii Eestimaa inimesteie, ettevOteteie kui ka avaiiku sektori asutusteie. Eeltoodust tulenevait palume Teil vastavait Riigikogu kodu- ja tookorra seaduse paragrahvile 139 vastata jargmistele küsimusteie: i. Kuidas mojutab käibemaksu tOstmine 22% tasemeie Teie valdkonna asutuste toöd ja eeiarveid? Kas oiete iabi viinud ka seilekohase mOjuanalUtisi? 2. Kuidas mojutab käibemaksutOus Teie vaidkonnas töötavate inimeste toimetuiekut? 3. Milliseid sotsiaaiseid mOjusid voib Teie vaidkonnas käibemaksutOus kaasa tuua? Kuidas piaanite neid môjusid ieevendada? 4. Kuidas möjutab käibemaksutOus Teie vaidkonnas tegutsevate organisatsioonide ja ettevOtete konkurentsivöimet fling miiiiseid meetmeid kavatsete nende mojude ieevendamiseks kasutada? Lugupidamisega Riigikogu hikmed: (tcc2k. i--L vtt e/L);v1\Qv oS4Q. Q5 RIIGIKOGU Pr. Signe Riisalo Sotsiaalkaitscminister ARUPARIMINE fWj5.2O23 Seoses perekonnaseaduse muutmiscga Te olete saatnud kooskolastusringile perekonnaseaduse eelnOu, mis seadustab homoabielud ja laste adopteerimise sellistele paaridele. EelnOu kavatsetakse vastu vOtta tavalise seadusena. See on otseses vastuolus pohiseadusega, mule paragrahv 27 satestab, et perekond institutsioonina on rahva püsimise ja kasvamise ning uhiskonna alusena riigi kaitse all. Eesti pohiseadust ei votnud vastu mitte riigikogu, vaid rahvahaaletusega 1992. aastal. ,,Perekomia” mOiste tahendab pohiseaduses vaid traditsioonilist peremudelit, sest on vaieldamatu, et pohiseaduse vastuvOtmisel kasitleti sOnu ,,perekond” ja ,,abielu” sunonutimidena. Nn. homoabielu ei olnud isegi mitte arutelu teema. Ka POhiseaduse paragrahvi 27 kommentaarides on oeldud, et abielu all peetakse silmas traditsioonilist meheja naise vahelist abielu (,,Eesti Vabariigi pohiseadus. Kommenteeritud valjaanne”, Juura, Oigusteabe AS, Tallinn 2002). Mitte keegi ei ole tanasele koalitsioonile andnud volitust muuta ,,perekonna’ kui pohiseadusega kaitstud väärtuse sisu ja mOtet fling teha seda lihtsak seadusemuudatuse labi. Abielu ja seelabi perekonna mOiste muutmiseks tuleb muuta pohiseadust. Oluline on ka fakt, et 2013. aastal labi viidud rahvaalgatuse kaigus koguti ca 40 000 allkirja traditsioonilise peremudeli poolt. 2021. aastal tehtud kusitluste järgi toetas ca 70% inimestest traditsioonilist perekonnamudelit, mitte nn. abieluvOrdsust fling soovis perekoima mOiste hagustamise arahoidmiseks selle tapsustamist mehe ja naise vahelise liiduna ka pOhiseaduses. Ka täna ei poolda valdav osa uhiskonnas homoabielude seadustamist ja laste adopteerimist sellistele paale. NiivOrd olulises, vaartuskusimusi puudutavas teernas on täiesti lubamatu ühiskonna lohestamine ja jOumeetoditega Riigikogus vaikese, marginaalse vahemuse huvides seflist seadust labi suruda. Pealegi ei ole homoabielu ei pOhi- ega inimOigus, on Oelnud Euroopa Inirnoiguste Kohus ja riigil puudub igasugune kohustus, ammugi vajadus seda legaliseerida. Pobiseaduse ja selle mOtte jargimiseks fling Uhiskondliku rahu tagamiseks tuleb konealune kusimus panna rahvahaaletusele, nii, nagu kavandas EKRE, Keskerakonna ja lsamaa koalitsioon 2021. aastal. U. a’2n2% 2c RIIOIKOGU Lossi plats Ia, 7. +372 631 6331 fligikogu.ee 15165, Taflinil F. +372 631 6334 RIIOIKOGI) 2 Seoses eelpooltooduga palume vastata jargmistele kusimustele: 1. Abielureferendumit takistades kinnitas Reformierakond, et mitte keegi ei kavatsegi samasooliste abielu kehtestada. Valimistel ei lubanud te seda samuti. Tana koostasite aga ise vastava eelnOu. Miks te valetasite? 2. Valdav enamus on homoabielude vastu. Kes on andnud teile ja tanasele valitsusele mandaadi muuta pohiseaduse kaitse all oleva perekonna sisu ja mOtet fling sOita vaartuskUsimustes tile tihiskonna valdavast enamusest? 3. Kas te mOistate, et kui teie aarmusliberaalne koalitsioon hakkab ,,perekonna” ja ,,abielu” moistetele omal aranagemisel uut sisu ja omadusi juurde liitma, muutub abielu ja perekonna pOhiseaduslik kaitse olematuks. Jargmisena vOidakse hakata noudma naiteks insesti vöi abiellumist isegi lemmikloomadega? 4. Kas te ei leia, et demokraatia tagamiseks ja pohiseaduse jargimiseks, eriti olulistes uhiskonnaelu puudutavates kusimustes, oleks parim Uldrahvalik arutelu ja järgnev rahvahaaletus? 5. Kas olete nOus kOnealuses kusimuses korraldama referendumit? Kui ei, siis miks? 6. Miks olete sisulise arutelu asendanud propaganda ja emotsionaalse sOnasôja fling oponentide sUUdistamise ja sildistamisega? 7. Miks soovite, eriti tänases ärevas olukorras, kus Venemaa agressioon vOib tabada ka Eestit, lOhestada selliste eelnOudega Uhiskonda ja tekitada teravaid vastandumisi, mis on vaid vesi Kremli veskitele? 8. Kas olete teadlik, et uuringute pOhjal on samasooliste paaride sisene vagivald suurem ja elukaaslaste vahetamine oluliselt sagedam kui traditsioonilises perekonnas? 9. Kas olete analuusinud ja kui mitte, siis miks ignoreerite samasooliste paaride poolt ules kasvatatud laste emotsionaalseid ja psUtihilisi probleeme, mis sellises keskkonnas tekivad fling laste elu ja edasisi valikuid mojutavad? 10. Igal lapsel on Oigus normaalsele emale ja isale ning kasvada tiles loomulikus perekonnas, sh. uksikvanemaga. Kust vötate te moraalse Oiguse lubada adopteerida lapsi samasoolistele paaridele ja rikkuda sellega nende laste elu ja tulevik? Lugupidamisega Riigikogu liikmed: 4g ?6wsW> fr$?J0 4cEç 0t — Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon Viide: Riigikogu / 24.05.2023 / nr 2-2/15-15; Riigikantselei / 24.05.2023 / nr 7-1.1/23-01032 Resolutsiooni teema: Riigikogu liikmete 26 arupärimist sotsiaalkaitseministrile Adressaat: Sotsiaalministeerium Ülesanne: Palun sotsiaalkaitseministril teatada Riigikogu juhatusele kirjalikult, millal ta arupärimistele Riigikogu istungil vastab. Tähtaeg: 25.09.2023 Lisainfo: Riigikogu liikmete arupärimised nr 103, 110, 125, 131, 146, 173, 194, 235, 237, 245, 256, 268, 293, 298, 299, 312, 324, 339, 409, 428, 429, 433, 489, 500, 504, 512. Kontroll: Heili Tõnisson Kinnitaja: Heili Tõnisson, valitsuse nõunik Kinnitamise kuupäev: 24.05.2023 Resolutsiooni koostaja: Heili Tõnisson [email protected], 693 5655 RIIGIKOGU Pr Signe Riisalo Sotsiaalkaitseminister ARUPÄRIMINE 13.05.2023 Nn abieluvördsuse tagamise ja laste loomulike öiguste kohta Nagu me teame, on valitsuskoalitsioon seadnud eesmärgiks abielu möiste radikaalse umbermääratlemise, hölmates sellega ka homoseksuaalsed suhted. Sisuliselt tähendaks see abielu seni tuntua tähenduse hävitamist. Muu hulgas soovitakse anda homoseksuaalsetele paaridele ka vööraste laste lapsendamise öigus. Seejuures esitleb valitsuskoalitsioon abielu möiste umbermääratlemise puudlust pidevalt abieluvördsuse retoorikat kasutades, kujundades seeläbi uhiskondlikku hoiakut, nagu siiani ei oleks Eesti Vabariigis kunagi olnud inimestele tagatud vördset öigust abielluda. Väide, et köigil on olnud vördne öigus abielluda, ent kusimus on lihtsalt selles, mida abielu tähendab, lukatakse arutallu astumata tagasi. Samas paistab, et valitsuskoalitsioon ei ole oma lähenemises loogiliseltjärjepidev. Nimelt jääb arusaamatuks, miks valitsuskoalitsiooni esindajad kuli räägivad alatasa abieluvördsuse tagamise soovist, ent samas ei ole pandud vastavasisulise eelnöuga ette vördset öigust abiellu astuda ka sugulastele (nt emä ja poeg voi miks mitte ka isä ja poeg) voi rohkem kui kahele inimestele ehk ikkagi säilitatakse grupid, kellele no vördseid öigusi ei tagata. Sellega seonduvalt palume vastust järgmistele kusimustele: l. Millisele ratsionaalsele kriteeriumile valitsuskoalitsioon oma arusaamises abieluvördsusest toetub, kui see on nii valikuline, et pliuab abielu möistega hölmata vaid homoseksuaalsed suhted, mitte aga näiteks sugulasteja rohkem kui kahe inimese vahelised suhted? ...^,,0^ ^^^3,24 RIIGIKOGU Lossi plats la, T. +372 631 6331 riigikogu.ee 15-165, "falUnn F. +372 631 6334 RIIGIKOGU 2 2. Kas valitsuskoalitsioon on nuud voi tulevikus valmis kaaluma abiellumise öiguse tagamist ka kolmestja enamast inimesest koosnevatele inimkooslustele ning sugulastele, et reaalselt saaks tagatud köigi vördne öigus abielluda tähenduses, nagu valitsuskoalitsioon seda möistab? Kui ei, siis miks? 3. Kas tunnistate, et köigil lastel on loomulik öigus emaleja isale ning et riigivöimul on kohustus seda öigust austataja kaitsta ning selle kohustuse osana ka kohustus hoiduda niisugustest seadusandlikest sammudest, mis nimetatud loomulikku öigust ei austa? Lugupidamisega Riigikogu liikmed: V^v^ \^ j^J^e (s/^. Lp. Signe Riisalo Sotsiaalkaitseminister ARUPARIMINE Praegune valitsus surub Iäbi abieluvordsuse eelnöu. Sellel on väga suured ja köikehölmavad tagajärjed kOikidele eluvaldkondadele. Samuti on Iiberaalide poolt juurutatav sooneutraalsuse pOhimöte paijusid arusaamu fling valdkondi muutev, kaasa arvatud ka Teie haldusalas. Sooneutraalsus viitab sellele, et sugude vahelist eristamist tuleks valtida vol minimeerida. Selline lahenemine vOib tekitada vastuseisu ja probleeme, kuna traditsiooniliselt on sugudevaheline eristamine olnud oluline osa Eesti kultuurilisest ja sotsiaalsest struktuurist. Sooneutraalsus vOib kahjustada traditsioonilisi perekonnaväärtusi, kuna sugude eristamine on olnud oluline osa pere ja Uhiskonna toimimisest. Sooneutraalsus vOib kahjustada rilgi toimimist senini harjumusparasel viisil. Seetottu sooviksime tuginedes Riigikogu too ja kodukorra seaduse paragrahvile 139, — soovime Teilt vastuseid jargmistele kusimustele? 1. Kuidas Te suhtute sooneutraalsuse mOistesse ja sellest tulenevatesse poliitikatesse? Kas sooneutraalsus on meie POhiseaduse ja senini kehtinud konservatiivsete väärtustega kokkusobiv? 2. Millised on sooneutraalsuse printsiibi rakendamise praktilised voimalikud tagajärjed Teie juhitud ministeeriumis? 3. Kas on tehtud analUusi, millist mOju saab avaldama sooneutraalsus ja homoabielude seadustamine teie haldusalas? Lugupidamisega Riigikogu Iilkmed A A. o1.Lz3 AM Signe Riisalo ?_ Sotsiaalkaitseminister 12.05.2023 ARUPÄRIMINE Abielu möiste muutmisest perekonnaseaduses Lugupeetud minister Reformierakonna, Eesti 200 ja SDE koalitsioonileping näeb ette homoabielu legaliseerimist perekonnaseaduse muutmise teel. Teadaolevalt on kavas muuta seadust nii, et edaspidi saavad abielluda ka kaks samast soost isikut. Teadaolevalt kavatseb koalitsioon vastu vötta ka kooseluseaduse rakendusaktid. MTU Ohiskonnauuringute Instituudi tellitud ja Norstati täbi viidud hiljutisest kusitlusest selgub, et 52% vastajatest ei toeta perekonnaseaduses abielu möiste juures sönade ,,mehe ja naise" asendamist sönadega ,,kahe fuusilise isiku" ning 40% toetab. Teisisönu, abielu möiste muutmise vastastel on valijaskonnas mitte väga suur aga siiski selge ulekaal. Seejuures on perekonnaseaduse sellise muutmise toetus köige suurem eesti rahvusest noorte lastetute naiste seas. Nende valijate hulgas, kellel on vähemalt uks laps, on vastuseis sellele muudatusele suurem kui poolehoid ning eriti körge on vastuseis paljulapseliste vanemate seas. Kui 18-34-aastaste vastajate seas on enamuses vastajad, kes on sönastuse muutmise poolt, siis alates 35. eluaastast on ulekaalus vastajad, kes sönastuse muutmist ei toeta. Vastajate haridustaseme pöhjal aga suuri erinevusi ei teki ning perekonnaseaduse sönastuse muutmise puhui on köikide haridustasemete puhui vastaseid enam kui toetajaid. Eeltoodust tulenevalt palume Teil vastavalt Riigikogu kodu-ja töökorra seaduse paragrahvile 139 vastata järgmistele kusimustele: l. Eesti pöhiseadusejärgi on körgeima vöimu kandjaks rahvas, mis paneb valitsusete kohustuste lähtuda otsuste langetamisel rahva enamuse tahtest. Millised on Teie hinnangul ebademokraatliku otsuse, st rahvale vastumeelse homoabielu seadustamise mojud Teie vastutusvaldkonnale? 2. Milliseid meetmeid kavandate, et leevendada uhiskonnalevastuvöetamatu seadusemuudatuse negatiivseid möjusid oma juhitavale valdkonnale? 3. Milliste huviruhmadega olete konsulteerinud homoabielu seadustamise asjus? Lugupidamisega Riigikogu liikmed: h^^^e^ ^. ^U^7 '^^ Ar'iparirnine •.^."0<T...^.2.3>..NJ.99 G^ 7^6^' 'J-^/i^l^ CL- e RIIOIKOGU Pr Signe Riisalo Sotsiaalkaitseminister f/f 05.2023 Arupärimine seoses valeliku poliitikaga Lugupeetud Signe Riisalo Viimased kaks kuud on mojunud Besti inimestele gokina. Koalitsiooni moodustanud erakonnad on oma valimiste eel antud lubadused kas täiesti unustanud vöi lukanud nende täitmise oma toodenimekirja sugavale loppu. Selle asemel minnakse kiirkorras ellu viima poliitikat, millest valijaile sOnagi ei raagitud ja milleks mandaati ei kusitud. SOnamurdlikult on Vabariigi Valitsus lainud muutma perehuvitiste seadust, mis alles moodunud aasta lopus eelmises Riigikogus vastu vöeti. Sealjuures minnakse vastu iseenda koalitsioonileppele, kus Iubatakse labi viia peretoetuste ja vanemahuvitise tervikanaluusi. EelnOu kooskölastustabelist Iahtub, et see on kavas alles pArast perede elujarje halvendamist, millel on kahtlemata sundimusele negatiivne mOju. Lahtudes eeltoodust ja toetudes Riigikogu kodu- ja tookorra seaduse paragrahvile 139 esitan Teile jargmised kusimused: 1. Miks ei taida koalitsioon enda koalitsioonilepet, mis lubab peretoetuste j a vanemahUvitiste tervikanaluUsi? 2. Kas tegu ongi uue poliitilise kultuuriga, et seaduse mOju hakatakse analausima alles pärast selle vastuvOtmist? Lugupidamisega, rj — t4 1- S 44. oçz02 RIJOIKOGU Lossi plats Ia, T. +372 631 6331 riigikogu.ee 15165, Tallinn F. +372 631 6334 Signe Riisalo Sotsiaalkaitseminister 40^5.2023 l^.c'5,^2^ ARUPÄRIMINE Käibemaksu töusust Lugupeetud minister Reformierakonna, Eesti 200 ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna koalitsioonileping näeb ette käibemaksutöusu 2024. aasta l. jaanuaril 2 protsendipunkti ehk 10% vörra. Seeläbi töuseb käibemaks 20%-lt 22%-le. Sellise ulatusega muudatus vajaks pöhjalikku arutelu ja analuusi. Selle asemel on koalitsioon otsustanud siduda koik maksumuudatused tihte puntija igasuguse arutelu vältimiseks need kiirelt Riigikogust läbi suruda. Käesoleva arupärimise eesmärk on siiski saada möningane lilevaade valitsuse kavatsustest ja meetmetest, et leevendada käibemaksutöusust tulenevaid negatiivseid möjusid nii Eestimaa inimestele, ettevötetele kui ka avaliku sektori asutustele. Eeltoodust tulenevalt palume Teil vastavalt Riigikogu kodu-ja töökorra seaduse paragrahvile 139 vastata j ärgmistele kusimustele: l. Kuidas möjutab käibemaksu töstmine 22% tasemele Teie valdkonna asutuste tööd ja eelarveid? Kas olete läbi viinud ka sellekohase möjuanaluusi? 2. Kuidas möjutab käibemaksutöus Teie valdkonnas töötavate inimeste toimetulekut? 3. Milliseid sotsiaalseid möjusid vöib Teie valdkonnas käibemaksutöus kaasa tuua? Kuidas plaanite neid möjusid leevendada? 4. Kuidas möjutab käibemaksutöus Teie valdkonnas tegutsevate organisatsioonideja ettevötete konkurentsivöimet ning milliseid meetmeid kavatsete nende möjude leevendamiseks kasutada? Lugupidamisega Riigikogu liikmed: ^/^i (y^^u<^c. / ^ lk Aripariimne •..l2>.." 9^M^..Nr..z!^ </^<2.^^ÖLI ^ u RIIGIKOGU Pr Signe Riisalo S otsiaalkaitseminister ARUPÄRIMINE 10.05.2023 Maksupaketi terviklike möjude kohta Anpari'E'ms ,^."OS:^2-3>v,2-'SS' Lugupeetud minister! Koalitsioonilepingus sätestatud maksumuudatuste kiimstades läbisummine vöib olla väga kahjulik majandusele. Käibemaksu töstmine 10% vörra vähendab tarbimist, sest körgem hind sunnib tarbijaid vähem kulutama. See vöib möjutada negatiivselt ettevötteid, kellel onjuba raske majanduslik olukord. Turismisektori jaoks on käibemaksuerandi kaotamine veelgi hullem. See sektor on uks neist, mis on köige enam kannatanud COVID-19 pandeemia tottu, ning selline muudatus voib tekitada veelgi rohkem raskusija takistada sektori taastumist. Lisaks vöib eraisikute tulumaksu töus pöhjustada ka negatiivseid tagajärgi majandusele, sest inimesed hakkavad kulutama vähem, mis vöib vähendada majandusaktiivsust. KLui valitsus soovib selliseid olulisi maksureforme teha, tuleks seda teha hoolikaltja pöhjalikult läbi möeldes. Kiimstades vöib tekkida olukord, kus ei arvestata köigi vöimalike kaasnevate tagajärgedegaja seetöttu vöivad need muudatused olla kahjulikud ettevöteteleja inimeste toimetulekule. Eksisteerib reaalne oht, et maksutöus vähendab majanduse aktiivsustja toob kaasa eelarvelaekumiste vähenemise Seoses eeltooduga soovime Telit kusidajärgmised kusimused seoses valdkonnaga, mida Tele ministrinajuhite: l. Millised on Tele hinnangul maksupaketi möjud Teie vastutusvaldkonnale? 2. Milline on möju Tele juhitavale valdkonnale, mis tuleneb turismisektori konkurentsivöime olulisest kahjustamisest? 3. Tulumaksu töus möjutab kindlasti eraisikute toimetulekut j a maj anduslikku aktiivsust. Kas Tele arvatesjääb Tele vastutusvaldkond sellest puutumata? Falun pöhjendage. 4. Milliseid meetmeid kavandate, et leevendada maksupaketi negatiivseid möjusid omajuhitavas valdkonnas? 5. Milliste erinevate huviruhmadega olete konsulteerinud enne nende reformide tegemist? Lugupidamisega Riigikogu liikmed: '^ ^UcJ\ -//2— ^/ RIIGIKOGU Lossi plats la, T. +372 631 6331 riigikogu.ee 15165, TalUnn F. +372 631 6334 \^ lut^ /^^ RIIGIKOGU Sotsiaalkaitseministcr Signe Riisalo 10.05.2023 ARUPARIMINE Seoses rohepöörde mOjuga Tele juhitava ministeeriumi haldusalale Lugupeetud minister Rohepoore on lai mOiste, mis mule eesmark tema eestkOnelejate sonul on uleminek kesklconnasaastlikule majandusele ja jatkusuutlikule tulevikule. Kuid on pôhjust tôsiselt vOtta arvamusi, et rohepoore vOib olla majanduslikku ebavôrdsust suurendav ja kaasa tuua negatiivseid keskkonnamuutusi. SeetOttu on vajalik uurida rohepoorde mOju ja tagajärgi pOhjalikumalt valdkondade kaupa, et jOuaksime Oigel ajal kurssi muuta. Soovin Teie, kui valdkonna eest vastutava ministri eest kusida jUrgmist: 1. Kuidas hindate rohepoorde mOju enda juhitavale valdkonnale? 2. Kuidas kujundab jôuliselt ja ilma piisavate mOjuanalUusideta ellu viidav rohepoore Teie hinnangul Teie juhitava ministeeirumi haldusala? 3. Milliseid meetmeid plaanite rakendada selleks, et tagada minimeerida rohepoorde negatiivset mOju oma haldusalale? 4. Kuidas peaks Teie hinnangul rohepoOrde valguses umber kujundama kOik selle, mida Teie hinnangul on vaja Teie ministeeriumi haldusalas umber kujundada? 5. Kas Teie hinnangul on vajadus kohandada rohepoorde strateegiaid ja millised meetmed on selleks kavandatud? Lugupidamisega Riigikogu liikmed: J2- QC2sD23 :**133- fld RIIOIKOGU Lossi plats Ia, T. +372 631 6331 riigikogu.ee 15165, TaIIinn P. +372 631 6334 RIIOIKOGU Pr. Signe Rilsalo Sotsiaalkaitseminister ARUPARIMINE 12 O Seoses soolise vOrdsuse ja vOrdse kohtlemise edendamisega era- ja pereelus Eestis kehtib alates 2004. aastast soolise vOrdOiguslikkuse seadus, mule § 2 ig 2 alusel ei kohaldata seaduse noudeid perekonna ja eraelu suhetes. Teie vastutusvaldkonnas on aga peaministri korralduse alusel just soolise vOrdsuse ja vOrdse kohtlemise edendamine era- fling pereelus. Eesti Vabariigi pOhiseaduse § 26 kohaselt Ofi igauhel on Oigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. Riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud ei tohi kellegi perekonna- ega eraellu sekkuda muidu, kui seaduses satestatud juhtudel ja korras tervise, kOlbiuse, avaliku korra vOi teiste inimeste Oiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tokestamiseks vOi kurjategija tabamiseks. Tuginedes Riigikogu töô- ja kodukorra seaduse paragrahvile 139 soovime Teilt vastuseid jargmistele kusimustele: 1. Millisel pOhiseaduse § 26 toodud alusel, kas tervise, kolbiuse, avaliku korra vOi teiste immeste Oiguste ja vabaduste kaitse, kuriteo tokestamise vOi kurjategija tabamise eesmargil kavatsete hakata kodanike era- ja pereellu sekkuma ja seal soolist vOrdsust j a vOrdset kohtlemist edendama? 2. Kuna kehtivad soolise vOrdOiguslikkuse normid sellist tegevust ette ei näe, kas kavatsete hakata muutma soolise vOrdOiguslikkuse seadust ja kas olete selles osas kUsinud ka naisorganisatsioonide arvamust? 3. Mitut sugu Teie edendamistegevus holmab?. Kas kavatsete hakata edendama naisteja meeste vOrdOiguslikkust, nagu seda kasitletakse kehtivas soolise vOrdOiguslikkuse seaduses vOi hakkate edendama soolist mitmekesisust ja loobute binaarsest soosusteernist? 4. Kas Teie hinnangul peaks sailima ametlikus keelekasutuses soopOhised mOisted “ema”, “isa” “ode”, “vend” jne vOi tuleks need asendada sooneutraalsete mOistetega? , 5. Kuidas tuleks Teie hinnangul tagada peredes edaspidi koigi erinevatesse vahemustesse kuuluvate inimeste vOrdne kohtlemine ja valtida diskrimineerimist, st kuidas kohelda pereelus vOrdselt rinnalapsi ja vanureid, erineva puudega inimesi? 6. Kas era- ja pereelus tekkivaid vOrdsusteemalisi vaidlusi peaks Teie hinnangul edaspidi lahendama soolise vOrdOiguslikkuse ja vOrdse kohtlemise volinik? U. gçt RIIGIKOOU Lossi plats Ia, T. +372 631 6331 riigikogu.ee 15165, Tallinn F. +372 631 6334 RUGI KOGU 2 Lugupidamisega Riigikogu liikmed - - 6 71’tA Alit \!J4yO v’otK uJ Pr Signe Riisaio Sotsiaaikaitseminister ,S.05.2023 (f3o2 (9/3) ARUPARIMINE Käibemaksu tOusust Lugupeetud sotsiaaikaitserninister Reformierakonna, Eesti 200 ja Sotsiaaidemokraatliku Erakonna koalitsioonileping naeb ette kaibemaksutousu 2024. aasta 1. jaanuarii 2 protsendipunkti ehk 10% vOrra. Seeläbi tOuseb kaibemaks 20%-it 22%-Ic. SeHise uiatusega muudatus vajaks pOhjalikku arutelu ja analuusi. Seiie asernei on koaiitsioon otsustanud siduda kOik maksumuudatused uhte punti ja igasuguse arutelu valtimiseks need kiireit Riigikogust Iabi sunida. Käesoleva arupärimise eesmärk on siiski saada möningane ülevaade valitsuse kavatsustest ja meetmetest, et ieevendada kaibemaksutOusust tuienevaid negatiivseid mojusid nii Eestirnaa inimestele, ettevOtetele kui ka avaliku sektori asutusteie. Eeitoodust tuienevalt paiume Tell vastavalt Riigikogu kodu- ja tOokorra seaduse paragrahviie 139 vastata jargmisteie kusimusteie: 1. Kuidas mOjutab käibernaksu tOstmine 22% tasemele Teie vaidkonna asutuste tööd ja eeiarveid? Kas oiete iabi viinud ka seliekohase möjuanaiuüsi? 2. Kuidas möjutab käibemaksutôus Teie valdkonnas töötavate inimeste toimetuiekut? 3. Miiiiiseid sotsiaalseid mOjusid vOib Teie valdkonnas kaibemaksutOus kaasa tuua? Kuidas piaanite neid möjusid ieevendada? 4. Kuidas mOjutab käibemaksutOus Teie vaidkonnas tegutsevate organisatsioonide ja ettevOtete konkurentsivöimet fling miilliseid meetmeid kavatsete nende môjude leevendamiseks kasutada? Lugupidamisega Riigikogu iiikmed: 42bM 4,/4 iue4 ft3. QsJj_az3\. 2’J fl RIIOIKOGU Pr Signe Rilsalo Sotsiaalkaitseminister 12_. .05.2023 Arupärimine scoscs seadusloome läbipaistvusega Lugupeetud Signe Riisalo Uue valitsuse plaan tOmmata kokku riigiaparaati on kaasa toonud juba teatavad negatiivsed nahtused: loodava kliimaministeeriumi alla tuuakse kokku nii energeetika- kui ka keskkonnateemad, kus on ajalooliselt olnud ministeeriumidel ja ametnikel kardinaalselt erinevad arvamused. Varasemalt on need arvamused ja arutelu toimunud huvitatud avalikkuse silme all, sest ministeeriumide vahelised kooskolastused on avalikud. Nuud on tegu Uhe ministeeriumi sisearuteluga, mis peetakse kinniste uste taga ja eriarvamused valgustamisele ei kuulu seda mOtet on kinnitanud muuhulgas ka riigisekretar, kelle hinnangul ei olegi vaja — selliste dokumentide avalikustamist. Tegu on ohtliku tendentsiga, sest Eesti inirnestel on Oigus saada informatsiooni seaduste valjatootamise protsessi kohta. Labipaistvus seadusloomes on oluline nh parlamendis kui ka varasemalt. Lahtudes eeltoodust ja toetudes Riigikogu kodu- ja tookorra seaduse paragrahvile 139 esitan Teile jargmised kusimused: 1. Milliseid samme kavatsete enda juhitavas ministeeriumis astuda. et garanteerida seadusloorneprotsessi piisav labipaistvus? 2. Kas teie isiklikul hinnangul on voirnalik labipaistvust suurendada seaduste rohkemate menetlusprotsesside avalikuks muutmisega? Lugupidamisega, 41. jLjç RILOIKOGU Lossi plats Ia, fl +372 631 6331 riigikogu.ee 15165. Tauinn F. +372 631 6334 RIIGIKOOU Pr Signe Riisalo Sotsiaalkaitseminister ARUPÄRIMINE 13.05.2023 ArupäriiEine Paljulapseliste perede toetamise vajaduse kohta •.^."^.^^.Nr.^^ Paljulapseliste perede toetamine on Eesti Vabariigi seisukohast väga oluline mitmes möttes, sealhulgas riiklikul, sotsiaalsel, majanduslikulja kultuurilisel tasandil. Oluline on seejuures silmas pidada, et pöhiseaduse paragrahvi 28 löike 4 kohaselt peab riik näitama paljulapseliste perekondade suhtes ules erilist hoolt. Paljulapseliste perede toetamine aitab leevendada demograafilisi väljakutseid, nagu madal iiveja vananev rahvastik. Kui riik soovib tagada piisava rahvaarvujajätkusuutliku demograafilise tasakaalu, on oluline toetada peresid, kes soovivadja suudavad kasvatada rohkem kui kahte last. Peamiseltjust paljulapselised pereä on need, tänu kellele on riigil uldse vöimalik taita oma pöhiseaduse preambulis sätestatud eesmärki tagada eesti rahvuse, keeleja kultuuri pusimine läbi aegade - ilma uute eestlaste pölvkondadeta ei ole lihtsalt inimesi, kes kannaks eesti rahvust, keeltja kuituun edasi. Sellega seonduvalt palume vastust järgmistele kiisimustele: l. Kuivörd Vabariigi Valitsus soovib kärpida paljulapseliste perede toetusi, siis kuidas on see Teie arusaamise kohaselt kooskolas riigi pöhiseadusliku kohustusega tagada eesti rahvuse, keeleja kultuuri pusimine läbi aegade, samuti riigivöimu pöhiseaduses sätestatud kohustusega näidata paljulapseliste perede suhtes ules erilist hoolt? 2. Peaminister Kaj a Kallas on avaldanud seisukohta, et lasterikastele peredele praegu kehtiva seadusega ettenähtud toetused on ebaöiglaselt suured. Kas Tejagate seda seisukohta? Kui j agate, siis palun selgitage uhtlasi, kuidas Te uleuldse öiglust määratlete RIIGIKOOU Lossi plats la, T. +372 631 6331 rilgikogu.ee 15165, TalUnn F. +372 631 6334 RIIGIKOGU 2 ning kuidas lasterikastele peredele seadusega ettenähtud toetused sellele määratlusele ei vasta. 2. Milline on maailmavaateline lähtekoht, millest Te perepoliitika kujundamisel lahtute? Täpsemalt, kas näete ideaalina, mille teostumist peaks riik soosima, naiste puhendumist paljulapseliste perekondade rajamisele, voi pigem seda, et naised purgiksid töö-japereelu uhitamise ning enese ametialase teostamise poole, mis on paljulapselise perekonna rajamisega uldjuhul raskesti uhitatav voi uhitamatu? Lugupidamisega Riigikogu liikmed: \J^YV^ ^' o p ^ ^ ^^ 7^o/<r 0|^J? Rilgikogu esimees RIIGIKOGU Taimar Peterkop Riigisekretär .2 .05.2023 nr2-2/15-15 Arupärimise edastarnine Austatud hr Peterkop Edastan Teile Riigikogu liikmete esitatud aruparimised nr 103, 110, 125, 131, 146, 173, 194, 235, 237, 245, 256, 268, 293, 298, 299, 312, 324, 339, 409, 428, 429, 433, 489, 500, 504 ja 512 sotsiaalkaitseminister Signe Riisalole. Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 140 lOikele I tuleb arupärimisele vastata Riigikogu istungil 20 istungipäeva jooksul arvates arupärimise adressaadile edastamisest. Pahin ministril teatada kirjalikult DHX-i kaudu, millal ta arupärimisele Riigikogu istungil vastab. Lugupidamisega Laud Hussar Lisa: 1) arupilrimino nr 15 kolmol lohel 2) arupärimine in 103 ühel lehel 3) arupärimine nr 110 Uhel lehel 4) arupärimine nr 125 kahel lehel 5) arupärimine nr 131 uhel lehel 6) arupärimine in 146 ühel lehel 7) arupàrimine in 173 uhel lehel 8) arupärimine nr 194 uhel lehel 9) aruparirnine in 235 kahel lehel 10) arupärimine in 237 Uhel lehel 11) arupärimine nr 245 ühel lehel 12) arupärimine in 256 kolmel lehel 13) arupiirimine in 268 kahel lehel 14) arupärimine in 293 uhel lehel PIIOIKOOU Lossi plats Ia. T. +372 631 6331 rilgikognee 15165 Tallinn K +372 631 6334 Riigikogu esimees 2 15) aruparimine nr 298 kahel lehel 16) arupärimine nr 299 ühel lehel 17) aruparimine nr 312 uhel lehel 18) arupärimine nr 324 kahel lehel 19) arupärimine nr 339 kahel lehel 20) arupärimine in 409 ühel lehel 21) arupärimine nr 428 ühel lehel 22) arupärimine in 429 ühel lehel 23) arupärimine in 433 uhel lehel 24) arupärimine in 489 ühel lehel 25) arupãrimine in 500 ühel lehel 26) arupärimine in 504 uhel lehel 27) arupärimine nr 512 Uhel lehel RIIGIKOGU Pr Signe Riisalo Sotsiaalkaitseminister ^^.05.2023 Arupärimine seoses seadusloome läbipaistvusega Lugupeetud Signe Riisalo Uue valitsuse plaan tömmata kokku riigiaparaati on kaasa toonud juba teatavad negatiivsed nähtused: loodava kliimaministeeriumi alla tuuakse kokku nii energeetika- kui ka keskkonnateemad, kus on ajalooliselt olnud ministeeriumidelja ametnikel kardinaalselt erinevad arvamused. Varasemalt on need arvamusedja arutelu toimunud huvitatud avalikkuse silme all, sest ministeeriumide vahelised kooskolastused on avalikud. Nuud on tegu uhe ministeeriumi siseamteluga, mis peetakse kinniste uste tagaja eriarvamused valgustamisele ei kuulu - seda motet on kinnitanud muuhulgas ka riigisekretär, kelle hinnangul ei olegi vaja selliste dokumentide avalikustamist. Tegu on ohtliku tendentsiga, sest Eesti inimestel on öigus saada informatsiooni seaduste väljatöötamise protsessi kohta. Läbipaistvus seadusloomes on oluline nii parlamendis kui ka varasemalt. Lähtudes eeltoodustja toetudes Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse paragrahvile 139 esitän Teile järgmised kusimused: l. Milliseid samme kavatsete endajuhitavas ministeeriumis astuda, et garanteerida seadusloomeprotsessi piisav läbipaistvus? 2. Kas teie isiklikul hinnangul on vöimalik läbipaistvust suurendada seaduste rohkemate menetlusprotsesside avalikuks muutmisega? Lugupidamisega, Ä^^^^^T^ ^^^cy ^€- Ar'i-'K'""''".s '^ -^M^r. ^ RIIGIKOGU Lossi plats la, T. +372 631 6331 riigikogu.ee 15165, Tallinn F. +372 631 6334 Signe Riisalo ^. Sotsiaalkaitseminister ^f.05.2023 ARUPÄRIMINE Käibemaksu töusust Lugupeetud minister Reformierakonna, Eesti 200 ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna koalitsioonileping näeb ette käibemaksutöusu 2024. aasta l. jaanuaril 2 protsendipunkti ehk 10% vörra. Seeläbi töuseb käibemaks 20%-lt 22%-le. Sellise ulatusega muudatus vajaks pöhjalikku arutelu ja analiiusi. Selle asemel on koalitsioon otsustanud siduda köik maksumuudatused uhte puntija igasuguse arutelu vältimiseks need kiirelt Riigikogust läbi suruda. Käesoleva arupärimise eesmärk on siiski saada möningane iilevaade valitsuse kavatsustest ja meetmetest, et leevendada käibemaksutöusust tulenevaid negatiivseid möjusid nii Eestimaa inimestele, ettevötetele kui ka avaliku sektori asutustele. Eeltoodust tulenevalt palume Teil vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse paragrahvile 139 vastata j ärgmistele kusimustele: l. Kuidas möjutab käibemaksu töstmine 22% tasemele Teie valdkonna asutuste tööd ja eelarveid? Kas olete läbi viinud ka sellekohase möjuanaluusi? 2. Kuidas möjutab käibemaksutöus Teie valdkonnas töötavate inimeste toimetulekut? 3. Milliseid sotsiaalseid möjusid vöib Teie valdkonnas käibemaksutöus kaasa tuua? Kuidas plaanite neid möjusid leevendada? 4. Kuidas möjutab käibemaksutöus Teie valdkonnas tegutsevate organisatsioonidejaettevötete konkurentsivöimet ning milliseid meetmeid kavatsete nende möjude leevendamiseks kasutada? Lugupidamisega Riigikogu liikmed: ^ Wi Ampärimins •.fö;'.^.^^.Nr..to Pr Signe Riisalo Sotsiaalkaitseminister 13.05.2023 ARUPÄRIMINE Perevägivalla ohvriteleja nende lastele vaimse tervise toe pakkumisest Lääne-Virumaal Lugupeetud minister Mai alguses allkirjastasite määruse, millega eraldatakse söjapögenike vaimse tervise teenustele ja pögenike kogukondade löimimiseks käesoleval aastal 730 000 eurot. Teame, et kahjuks on Eestis palju vägivaldseid peresid, kus kasvavaa lapsed peavad päevast päeva pealt nägema perevägivalda, mis tekitab neile tösiseid psuhholoogilisi traumasid. Need lapsed vajavad traumasi taastumiseks kvalifitseeritud psuhholoogilist abi. Abi vajavad ka ohvrid ise. Vägivalla ohvritele ja nende lastele peab vastavalt ohvriabi seadusele abi tagatud olema läbi ohvriabisusteemi. Käesoleva aasta aprilli alguses allkirjastasite määruse nr. 20, millega sätestataks ohvriabi osutava isiku erialase ettevalmistuse nöuded ja koolitused. Tulenevalt uutest, senisest oluliselt kitsamatest haridusnöuetestjäävad nuud psuhholoogilise abi osutamisest körvale paljud psuhholoogidja psuhhoterapeudid, kes seni Sotsiaalkindlustusameti tellimusel maakondades abi osutanud, sest nendega enam lepinguid ei solmita. Tuginedes Riigikogu too-ja kodukorra seaduse § 139 soovime vastuseid järgmistele kusimustele: 1. Kas uute haridusnöuete kehtestamise käigus viidi läbi möjude analuus ja kas selles analuusis arvestati ka ohtu, et uued nöuded vöivad muuta väljaspool Harju-ja Tartumaad vaimse tervise abi perevägivalla ohvritele ja nende lastele senisest veelgi halvemini kättesaadavaks? 2. Kui paljude psuhholoogilise nöustamise ja psuhhoteraapia teenuse osutajatega on Sotsiaalkindlustusametil sölmitud lepingud teenuse osutamiseks Vörumaal kohapeal? 3. Kui paljud neist teenuseosutajatest on pädevad ja valmis nöustama vägivalla ohvrite lapsi? 4. Kui suur on Sotsiaalkindlustusameti selleks aastaks planeeritud psuhholoogilise nöustamiseja psuhhoteraapia teenuse eelarve kokku ja kui suur osa sellest on planeeritud laste nöustamiseks? 5. Kui suur osa sellest eelarvest on planeeritud kasutamiseks Lääne-Virumaal? Lugupidamisega Riigikogu liikmed: A^r <^L^-<- °—^) "-<^ ^^^ J^^^w^ Ardpäninine ^^,M^ .Nr.'f.^ Pr Signe Riisalo Sotsiaalkaitseminister ARUPÄRIMINE •u .05.2023 Maksupaketi terviklike möjude kohta Lugupeetud sotsiaalkaitseminister Koalitsioonilepingus sätestatud maksumuudatuste kiirustades läbisurumine on Eesti majandusele väga kahjulik. Käibemaksu töstmine 10% vörra vähendab tarbimist, sest körgem hind sunnib tarbijaid vahem kulutama. See voib mojutada negatiivselt ettevotteid, kellel onjuba raske majanduslik olukord. Lisaks vöib negatiivseid tagajärgi pöhjustada ka tulumaksureform. Turismisektori jaoks on käibemaksuerandi kaotamine veelgi hullem. See sektor on iiks neist, mis on köige enam kannatanud COVID-19 pandeemia tottu, ning selline muudatus voib tekitada veelgi rohkem raskusija takistada sektori taastumist. Kui valitsus soovib selliseid olulisi maksureforme teha, tuleks seda teha hoolikaltja pöhjalikult läbi möeldes. Kiirustades voib tekkida olukord, kus ei arvestata koigi voimalike kaasnevate tagajärgedega ja seetöttu vöivad need muudatused olla kahjulikud ettevotetele ja inimeste toimetulekule. Eksisteerib reaalne oht, et ootamatud maksutöusud vähendavad majanduse aktiivsustja toovad kaasa eelarvelaekumiste vähenemise. Seoses eeltooduga soovime Teilt kusidajärgmised kusimused Tele valitsemisala kohta: l. Millised on Teie hinnangul maksupaketi möjud Teie vastutusvaldkonnale? 2. Milline on moju Teie juhitavale valdkonnale, mis tuleneb turismisektori konkurentsivöime olulisest kahjustamisest? 3. Käibemaksu ja tulumaksu töstmine möjutavad kindlasti eraisikute toimetulekut ja majanduslikku aktiivsust. Kas Tele arvates jääb Teie vastutusvaldkond sellest puutumata? Palun pöhjendage. 4. Milliseid meetmeid kavandate, et leevendada maksupaketi negatiivseid mojusid oma valitsemisalas? 5. Milliste erinevate huviruhmadega olete konsulteerinud enne nende laiaulautuslike maksumuudatuste tegemist? Lugupidamisega Riigikogu liikmed: ^........ ...................INF....; /^.^^.^3....Nr.^ ^^ ^( k^ ^ ^<i'^vi
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
📎
46 KB
  • 📎AP_256.pdf163 KB
  • 📎AP_268.pdf90 KB
  • 📎AP_293.pdf54 KB
  • 📎AP_298.pdf48 KB
  • 📎AP_299.pdf50 KB
  • 📎AP_312.pdf43 KB
  • 📎AP_324.pdf56 KB
  • 📎AP_339.pdf57 KB
  • 📎AP_409.pdf37 KB
  • 📎AP_428.pdf58 KB
  • 📎AP_429.pdf40 KB
  • 📎AP_433.pdf47 KB
  • 📎AP_489.pdf47 KB
  • 📎AP_500.pdf50 KB
  • 📎AP_504.pdf45 KB
  • 📎AP_512.pdf43 KB
  • 📎AP edastamine 22.05.2023 sotsiaalkaitseminister S. Riisalo.pdf60 KB