Kaugküttesüsteemide investeeringute toetuse andmise tingimused ja kord - Sotsiaalministeerium

Failid

Sisu (failidest)

Rahandusministeerium Keskkonnaministeerium 24.05.2023 nr 17-10/23-0014/2815 Sotsiaalministeerium Kliimaministri määruse "Kaugküttesüsteemide investeeringute toetuse andmise tingimused ja kord" eelnõu kooskõlastamine Lugupeetud ministrid Käesolevaga esitame kooskõlastamiseks kliimaministri määruse „Kaugküttesüsteemide investeeringute toetuse andmise tingimused ja kord“ eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristen Michal kliimaminister Lisad: määruse eelnõu koos seletuskirja ja selle lisaga Lisaadressaadid: Euroopa Komisjon RTK seirekomisjon Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing Riigi Tugiteenuste Keskus SA Keskkonnainvesteeringute Keskus Rein Vaks 625 6347 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 EELNÕU 16.05.2023 Seletuskiri kliimaministri määruse „Kaugküttesüsteemide investeeringute toetamise tingimused“ eelnõu juurde 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Käesoleva määruse eelnõu (edaspidi eelnõu) abil viiakse ellu „Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027“ (edaspidi rakenduskava)1 poliitikaeesmärgi „Rohelisem Eesti” erieesmärgi „Energiatõhususe edendamine ja kasvuhoonegaaside heitkogusete vähendamine” meedet 21.2.1.2 „Primaarenergia tõhusam kasutus ja taastuvenergia osakaalu suurendamine lõpptarbimises”. Meetme eesmärk on suurendada kaugküttesüsteemides energia kasutamise efektiivsust ja vähendada põletusseadmest pärinevate saasteainete heitkogust. Selleks antakse meetmest toetust kohalikule omavalitsuse üksusele, riigiastusele või soojusettevõtjale, et 1) renoveerida kaugküttetorustikke ja 2) liita seni lokaalkütet kasutanud tarbijapaigaldisi olemasoleva kaugküttevõrguga ning 3) renoveerida katelseadmeid või asendada need muude taastuvat energiat kasutavate soojuse tootmise seadmetega, nagu soojuspumbad ja päikesekollektorid. Meetmest toetatavat tegevust rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) vahenditest. Eelnõu alusel on Euroopa Liidu toetust ette nähtud 22 500 000 eurot, millest a) soojustorustiku renoveerimiseks 15 000 000 eurot ning b) soojuse tootmise seadmete renoveerimiseks 7 500 000 eurot. Tegevusi rahastatakse taotlusvoorudest ja toetuse andmine on kavandatud üle-eestilisena. Meetmest toetatavate tegevuste tulemusena on rekonstrueeritud või asendatud muude soojuse tootmise seadmetega vähemalt 21 MW ulatuses kaugküttekatlaid ja rekonstrueeritud vähemalt 55 km amortiseerunud ebaefektiivset soojustorustikku. Pärast toetatud projekti elluviimist tuleb toetuse abil renoveeritud soojuse tootmise seadmes kasutada põhikütusena ainult taastuvaid energiaallikaid. Eelnõukohane määrus kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika rakendamise seaduse2 (ÜSS2021_2027) § 10 lõike 2 alusel. Eelnõuga nähakse ette rakenduskava meetme 21.2.1.2 „Primaarenergia tõhusam kasutus ja taastuvenergia osakaalu suurendamine lõpptarbimises” elluviimiseks vajalik: 1) ülesannete jaotus, 2) toetuse andmise tingimused ja spetsiifilised toetuse andmise menetlusnormid ning 1 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027. Kinnitatud 4. oktoobril 2022 2 RT I, 11.03.2022, 1 3) toetuse taotleja ja toetuse saaja kohustused ning 4) rakendusüksuse õigused ja kohustused. Toetuse andmisel lähtutakse rakenduskava eesmärkidest. Rakenduskava eesmärkide kohaselt on EL-i struktuurifondidest toetatava kaugküttesektori puhul eelistatud tegevused seotud kaugküttesektori tõhususega ja selle sektori arendamise vajadusega. Eelkõige on oluline suurendada taastuvatest allikatest soojusenergia tootmise ja ülekande efektiivsust. Eelnõu ja seletuskirja koostasid KIK-i projektikoordinaator Kristjan Kalda (tel 627 4327, e-post [email protected]), KIK-i jurist Jaanika Vilde ([email protected]) ning MKM-i energeetika osakonna energiaturgude valdkonnajuht Rein Vaks (tel 625 6347, e-post [email protected]). Riigiabi analüüsi tegi strateegilise planeerimise osakonna riigiabi ekspert Anneli Schmiedeberg (tel 639 7618, e-post [email protected]). Eelnõu juriidilise ekspertiisi tegi MKM-i õigusosakonna õigusnõunik Gerly Lootus…(639 7652, e-post [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna õigusloome korralduse talituse toimetaja Airi Kapanen ([email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kümnest peatükist ja 26 paragrahvist. Peatükid jagunevad teemade kaupa järgmiselt: 1) üldsätted; 2) toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr; 3) nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele; 4) toetuse taotlemine; 5) taotluste menetlemine; 6) taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 7) toetuse saaja, partneri ja rakendusüksuse õigused ning kohustused; 8) aruannete esitamine; 9) toetuse maksmise tingimused; 10) finantskorrektsioonid ja vaided. 1. peatükk. Üldsätted Eelnõu 1. peatükis kirjeldatakse määruse kohaldamisala ning toetuse andmise eesmärke ja tulemusi, nimetakse rakendusasutus ja -üksus ning määratletakse kasutatavad terminid ja määratakse kindlaks riigiabi andmise tingimused. Eelnõu § 1 – reguleerimisala Eelnõu reguleerib SF vahendite kasutamist kaugküttesüsteemide renoveerimisel. Eelnõu § 2 koondab määruses läbivalt kasutatavad terminid. Määruses on kasutusel terminid, mida kasutatakse määruses „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmääruses) ning perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduses ning seetõttu ei ole neid eelnõus korratud. Määruses on esitatud viis terminit, mis on asjakohased ja vajalikud käesoleva määruse rakendamiseks. Nendeks on 1) soojuse toomise seadme renoveerimine, 2) soojusmajanduse arengukava, 3) soojustorustiku renoveerimine, 4) taastuvatest energiaallikatest toodetud energia ehk taastuvenergia ning 5) võrgupiirkond. Soojuse tootmise seadme soojusallikaks ei pruugi olla ainult kütust põletav seadmete süsteem ehk katlamaja koos taristuga, vaid selleks võib olla ka tööstuse jääksoojuse utilisaator, päikesekollektor, soojuspump või muu seade. Projekti tulemusena ehitatav soojuse tootmise seade peab kasutama taastuvenergiat, fossiilkütuseid kasutava seadme ehitamine ei ole abikõlblik tegevus. Soojusmajanduse arengukava on soojusmajanduse arengukava majandus- ja taristuministri 5. mai 2015. a määruse nr 40 „Soojusmajanduse arengukava koostamise toetamise tingimused”3 tähenduses. Mõnel kohaliku omavalitsuse üksusel on koostatud kliimakava, kuid see dokument ei ole piisavalt konkreetne ega vasta nimetatud määruses sätestatud tingimustele. Taastuvenergia definitsioon vastab elektrituruseaduse §-le 57 ja Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 2 punktile 1. Ülejäänud valdkonnaspetsiifilisi termineid kasutatakse kaugkütteseaduse4 tähenduses. Taastuva energiaallika all mõistetakse taastuvaid energiaallikaid Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 2 tähenduses. Jätkusuutlikkust arvestava energiaallika all mõeldakse kütuseid, mille tootmine ei kahjusta keskkonda, ei põhjusta muutusi maakasutuses ja mis on pärit taastuvatest energia allikatest: vesi, tuul, ümbritsev keskkond, päike, lained, looded, maasoojus, prügilagaas, heitvee puhastamisel eralduv gaas, biolagunevad olmejäätmed, sõnnik, läga, reoveesetted, toiduvalmistamisel kasutatud õli või rasva jäägid ja puidujäätmed. Biomass, mida kasutatakse energia tootmiseks, peab vastama biomassi säästlikkuse kriteeriumitele, lähtudes Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise kohta (ELT L 328, 21.12.2018, lk 82–209) artiklist 29 (edaspidi biomassi säästlikkuse kriteeriumid). Seekaudu, biomassist energiatootmine on käesoleva määruse kontekstis kooskõlas põhimõttega „ei kahjusta oluliselt“. Kaugküttesüsteemi ebaefektiivsust ja renoveerimise mõistlikkust analüüsitakse pikemalt kaugküttepiirkonna soojusmajanduse arengukavas. Üldjuhul annab nii soojustorustiku kui ka soojuse tootmise seadme renoveerimine energiasäästu, ent ei pruugi toetuseta olla majanduslikult tasuv ettevõtmine. Eelnõu § 3 määrab kindlaks toetuse andmise eesmärgid ja tulemused. Toetuse andmise eesmärk on arendada kaugküttesektorit, suurendada energiatõhusust, vähendada põletusseadmest pärinevate saasteainete kogust ning pikemas perspektiivis suurendada üldise energiatarbimise 3 majandus- ja taristuministri 5. mai 2015. a määrus nr 40 „Soojusmajanduse arengukava koostamise toetamise tingimused“ 4 RT I, 09.08.2022, 26 valdkonnas taastuvenergial põhineva kaugküttesektori osakaalu. Toetuse andmise tulemusest saavad peale toetuse saaja kasu ka kohalikud omavalitsused ja kaugkütte soojusenergia tarbijad. Projekt peab aitama saavutada meetme vähemalt ühte väljundnäitajat, mis on loetletud lõikes 3. Rakenduskava ja meetmete nimekirja järgi on 2021–2027 perioodil kasutusel järgmised väljundnäitajad: a) äsja ehitatud või täiustatud kaugkütte- või kaugjahutusvõrgud ning b) lisandunud võimsus taastuvenergia tootmiseks. Kuna määruse alusel ei toetata kaugjahutusvõrkude ehitamist, läheb arvesse ainult kaugküttevõrkude ehitamine ja tulemust mõõdetakse kilomeetrites. Lisandunud võimsust taastuvenergia tootmiseks mõõdetakse megavattides. Määruses seatud eesmärgi saavutamiseks on vaja need soojuse tootmisjaamad, mis on amortiseerunud või kasutavad fossiilkütust, rekonstureerida või asendada uute taastuvenergia tootmisseadmettega, mille võimsus kokku on vähemalt 21 megavatti. Kokku tuleb amortiseerunud soojustorustikku rekonstrueerida või asendada või uut soojustorustikku ehitada vähemalt 55 kilomeetrit. Meetme tulemusnäitaja on kasvuhoonegaaside hinnanguline heitkogus, mille mõõtühik on CO2 ekvivalenttonni aastas. Taotluses tuleb esitada taotluse esitamisele eelnenud aasta ja projekti elluviimisele (lõppmakse tegemisest arvates) järgneva aasta arvestuslik kasvuhoonegaaside heitkogus. Kasvuhoonegaaside heide väheneb võrdluses 2018. a ehk baasaastaga 1 701 000 süsinikdioksiidi ekvivalenttonnilt aastas 2029. aastaks 1 691 800 süsinikdioksiidi ekvivalenttonnini aastas. Eelnõu § 4 kohaselt on meetme rakendusasutus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi MKM või rakendusasutus) ja rakendusüksus Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus (edaspidi KIK või rakendusüksus). KIK on valitud rakendusüksuseks, kuna tal on kogemusi soojusmajanduse valdkonnas avatud taotlusvoorude korraldamises ning koostöökogemusi KOV-i üksuste ja soojusettevõtjatega kui meetme sihtrühmaga. Ka eelarveperioodil 2014–2021 oli KIK kaugkütte investeeringute toetusmeetme rakendusüksus. Eelnõu § 5 alusel abikõlblike kulude arvutamisel juhindutakse riigiabi andmise ja vähese tähtsusega abi andmise reeglitest. Üldise grupierandi määruse alusel toetuse andmisel kohaldatakse konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut ning antav riigiabi peab vastama üldise grupierandi määruse üldtingimustele ja selle asjakohastes artiklites sätestatud tingimustele. Toetuse andmisel kohaldatakse üldise grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 2–5 sätestatud välistusi. Selle määruse alusel ei maksta üksikabi ettevõtjale, kellele komisjoni sellise eelneva otsuse alusel, millega sama liikmesriigi poolt antud abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, on esitatud seni täitmata korraldus abi tagasimaksmiseks. Üldise grupierandi määruse artikli 6 kohaselt peab abil olema ergutav mõju. Kui määruse § 6 lõikes 1 nimetatud tegevustele taotletav toetus ei ole Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/27/EL artikli 2 punktide 41 ja 42 tähenduses energiatõhusa kaugküttesüsteemi arendamiseks antav toetus, siis ei ole tegu abikõlbliku kuluga. Kui projekti tulemusel liidetakse ettevõtjale kuuluv kinnistu või hoone kaugküttevõrguga ja toetuse tulemusena teeb toetust saanud soojusettevõtja soodustust liitumistasu määramisel, on soodustuse summa liitujale vähese tähtsusega abi. Soodustuse määramisel lähtub võrguettevõtja oma sisekorrast ja näitab taotluses soodustuse summa. Rakendusüksus kontrollib, kas liitujale on võimalik vähese tähtsusega abi anda ning abi andmise korral kannab andmed riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse5. Liituja teavitamine saadud vähese tähtsusega abist on toetuse saaja ülesanne. Kui kaugküttevõrguga liidetakse füüsilisele isikule, muule mitte ettevõtjale kuuluv hoone või kinnistu või ettevõtjast liitujale toetuse saamise tulemusel soodustust ei tehta, siis lõige 9 ei kohaldu. Vähese tähtsusega abi piirmäär on 200 000 eurot kolme aasta jooksul ühe ettevõtja kohta komisjoni määruse (EL) nr 1407/20136 kohaselt, lähtudes selles sätestatud tingimustest ja piirmääradest. Termini üks ettevõtja mõistesisu on avatud sama määruse artikli 2 lõikes 2. Vähese tähtsusega abi andmisel võetakse arvesse komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 5 lõikes 1 sätestatud vähese tähtsusega abi kumuleerimise reegleid. Lisaks asjaomase riigiabi andmist lubavatele nimetatud EL-i määruste eritingimustele tuleb järgida ka nende määruste üldtingimusi. Võimaliku riigiabi tagastamise alused on sätestatud konkurentsiseaduse §-s 42. 2. peatükk. Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr Peatükk sätestab määruse raames toetatavad tegevused, abikõlblike kulude liigid, projekti abikõlblikkuse perioodi määramise ning toetuse summa ja osakaalu ning nendega seotud tingimused. Eelnõu § 6 nimetab määruse raames toetatavad tegevused. Kõik tegevused, millele toetust antakse, peavad aitama kaasa toetuse andmise eesmärgi saavutamisele. Käesoleva määruse raames antakse toetust soojustorustiku või soojuse tootmise seadme renoveerimiseks ja uue tarbija liitmiseks kaugküttevõrguga, kusjuures tegemist peab olema lokaalkütet kasutava hoonega. Toetatavaks tegevuseks ei ole uue kaugkütte võrgupiirkonna loomiseks investeeringute tegemine. Meetmega panustatakse olemasolevate võrgupiirkondade efektiivsemaks ja jätkusuutlikumaks muutmisse. Kuigi määruse alusel toetatavate tegevuste tulemusena saavutatavatest eesmärkidest saavad kasu kohalikud omavalitsused, saab kõige suuremat kasu kohalik elanikkond, kelle jaoks muutub energiatarbimine efektiivsemaks ja selle kaudu odavneb üldjuhul ka soojusenergia hind. Üldjuhul toimub üleminek põlevkiviõli või maagaasi kasutavatelt kateldelt taastuvaid energiaallikaid kasutavatele soojuse tootmise seadmetele. Katelseadmed saavad hakata kasutama taastuvate energiaallikate definitsioonile vastavaid kodumaiseid kütuseid (näiteks puiduhake, puidupellet, põhk), mis on võrreldes fossiilkütustega suhteliselt stabiilse turuhinnaga ning see aitab tagada energiajulgeolekut. Tagatud peab olema biomassi 5 riigiabi ja vähese tähtsusega abi register 6 Komisjoni määrus (EL) nr 1407/2013, 18. detsember 2013 , milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (EMPs kohaldatav tekst) säästlikkuse kriteeriumide täitmine. See toob kaasa ka otsese taastuvenergia tarbimise osakaalu ja energiasõltumatuse suurendamise, mis on strateegia „Eesti 2035“ eesmärk. Eelnõu § 6 lõike 1 punktis 1 on sätestatud, et toetust antakse investeeringutele soojustorustiku renoveerimiseks. Selle tegevuse raames pakutakse toetust soojustorustiku väljavahetamisel efektiivsema vastu või osaliseks renoveerimiseks (nt ainult isolatsiooni vahetamine). Toetatavate tegevuste hulka kuuluvad muu hulgas projektdokumentatsiooni koostamine, ehitusmaterjali soetamine, ehitustööd ja omanikujärelevalve. Kui on plaanitud ehitada uus torustik või renoveerida olemasolev, võib muutuda nii torustiku trajektoor kui ka soojatorude diameeter ning samuti võib olla põhjendatud liita soojusvõrgud üheks efektiivsemaks tervikuks. Ilma toetuseta, hoolimata ebaefektiivselt töötavast torustikust, ettevõtja torustiku efektiivsussesse üldjuhul piisavalt ei investeeri, kuna tasuvusaeg oleks ebamõistlikult pikk või muutuks soojusenergia hind tarbijale ebamõistlikult kalliks. Tänapäevaste ehitusmaterjalidega, näiteks paigaldades eelisoleeritud torusid, ja optimaalse torustike planeerimisega on võimalik soojuskadusid vähendada üle 50%, kui vahetada enamik torustikust (võimalik väikestes piirkondades). Eelnõu § 6 lõike 1 punktis 2 on sätestatud, et toetust antakse projektile, mille raames renoveeritakse soojuse tootmise seade. Selle tegevuse korral pakutakse toetust, et investeerida uude katelseadmesse või renoveerida vana seade, jätkamaks konkurentsivõimelise kaugkütteteenuse pakkumist piirkondades, kus on selleks perspektiivi (tarbijate pikaajaline olemasolu). Soojusallikaks ei pruugi olla üksnes katlamaja koos taristuga ehk kütust põletav seadmesüsteem, vaid ka tööstuse jääksoojuse utilisaator, suitsugaaside kondensaator, päikesekollektor, soojuspump (näiteks õhk-vesi-, vesi-vesi- ja maa-vesi-tüüpi) või muu taoline seade. Investeeringu tulemusena peab valmima soojuse tootmise seade, milles kasutatakse taastuvaid energiaallikaid. Fossiilkütuseid kasutava uue soojustootmisseadme ja selle juurde kuuluva taristu ehitamise kulu ei ole abikõlblik. Näiteks, kui reservvõimsuse või tipukoormuse katmiseks on kaugküttevõrku vaja lisada fossiilkütuseid kasutav soojuse tootmise seade, siis seda liiki kütust kasutava seadme ehitamise kulu ei ole abikõlblik. Toetatava tegevuse hulka kuulub ka projektdokumentatsiooni koostamine, tehniliste seadmete soetamine, üldehitustööd, vajalike uute kommunikatsioonide rajamine, samuti liitumistasu soojuse tootmise seadme ühendamiseks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ning elektrivõrguga. Lisaks toetatakse asjakohaste juurdepääsuteede rajamist ja omanikujärelevalve tegemist. Muu hulgas on toetatav tegevus uue soojustootmisseadme ehitamine vanade seadmete kõrvale baassoojuskoormuse katmiseks, vanad seadmed jäävad katma tipukoormust. Toetusega likvideeritakse olukorrad, kus seni on ettevõtja olnud sunnitud ebaefektiivse katlaga jätkama energia tootmist kallist kütusest, kuna tema majanduslik olukord ja piiravad teenuse pakkumise reeglid sektoris ei võimalda ettevõtjal investeerida uude tõhusamasse soojustootmisseadmesse, ilma et soojusenergia hind kallineks sedavõrd, et see hind muutuks võrreldes teiste küttevõimalustega konkurentsivõimetuks. Fossiilkütustest loobumisega panustatakse ka energiajulgeoleku suurendamisse. Eelnõu § 6 lõike 1 punktis 3 on sätestatud, et toetus antakse projektile, mille raames ühendatakse lokaalkütet kasutava hoone tarbijapaigaldis olemasoleva kaugküttevõrguga. Liitumise ehitamine on üldjuhul kulupõhine tegevus ja oleneb otseselt ehituse maksumusest. Toetuse tulemusena võib tarbija makstav liitumistasu odavneda. Uute ehitatavate hoonete liitmist kaugküttevõrguga ei toetata. Uue tarbijapaigaldise puhul on üldjuhul eelduseks majanduslik mõistlikkus. Kui hoonet köetakse fossiilkütusega, siis enamasti on soojuse tootmine kallim kui kaugküttevõrgus. Ühendades hoone kaugküttevõrguga paraneb võrgu efektiivsus ja minnakse üle kodumaiste odavamate kütuste kasutamisele, mis tagab arvestusliku kasvuhoonegaaside heite (CO2 ekv) kokkuhoiu. Eelnõu § 6 lõikes 2 sätestatakse, et toetust ei anta projektile, mille tegevustega on alustatud enne taotluse esitamist rakendusüksusele. See säte aitab täita üldise grupierandi määruse artiklis 6 kirjeldatud abi ergutava mõju nõuet. Abi mõju loetakse ergutavaks, kui abisaaja on asjaomasele liikmesriigile esitanud kirjaliku abitaotluse enne projekti või tegevusega seotud töö alustamist. Terminit töö alustamine on selgitatud üldise grupierandi määruse artikli 2 punktis 23. Eelnõu § 6 lõikes 3 sätestatakse, et toetust antakse ainult sel juhul, kui kaugküttesüsteem on või muutub energiatõhusaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/27/EL artikli 2 punkti 41 tähenduses. Eelnõu § 6 lõike 4 kohaselt antakse toetust sama paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevusele juhul, kui soojuse tootmise seade vastab üldise grupierandi määruse artikli 46 punkti 3 tingimustele. Toetuse abil renoveeritavad seadmed peavad kasutama taastuvenergia allikaid. Eelnõu § 6 lõike 5 kohaselt peab projekt vastama põhimõttele „ei kahjusta oluliselt“7. Käesoleva paragrahvi lõigetes 5 ja 6 on seatud tingimused, millele peab projekt vastama. Nende tingimuste seadmisega on tagatud, et kavandatav investeering ei tekita Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198/13, 18.06.2020, lk 1–31) artikli 17 kohaselt kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile8. Eraldi analüüsi selle kohta, kas projekt vastab olulise kahju ärahoidmise põhimõttele, ei pea toetuse taotleja esitama. Eelnõu § 6 lõike 6 kohaselt peab kõigi käesolevast eelnõust toetatavate projektide puhul olema tagatud kliimakindlus, sest võrgutaristu ja soojust tootvad jaamad kvalifitseeruvad taristu projektideks9. Kuna suuremal osal taristul on pikk eluiga või kasutusiga, siis jääb aastatel 2022– 2027 rahastatavast taristust enamik kasutusse ka 21. sajandi II poolel ja hiljemgi. Samal ajal toimub majanduses kooskõlas Pariisi kliimakokkuleppe10 ja Euroopa kliimamäärusega11 7 Olulise kahju ärahoidmise põhimõtte (ingl ’do no significant harm’ principle) kohaselt ei tohi investeeringud majandustegevusse oluliselt kahjustada keskkonnaalaseid ega sotsiaalseid eesmärke. Seda põhimõtet kohaldatakse ainult selliste finantstoote alusinvesteeringute suhtes, mille puhul võetakse arvesse EL-i keskkonnasäästliku majandustegevuse kriteeriume. 8 Keskkonnaeesmärgid: kliimamuutuste leevendamine, kliimamuutustega kohanemine, vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse, ringmajandus, sh jäätmetekke vältimine ja jäätmete ringlussevõtt, õhu-, vee- ja pinnasesaastatuse vältimine ja tõrje, elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine. 9 Uus taristu ning olemasoleva taristu uuendamine, ajakohastamine ja laiendamine. Taristu näiteks on hooned, võrgutaristu, jäätmete käitlussüsteemid, muud materiaalsed varad ning võrgutaristud. Täpsem loetelu on toodud Euroopa Komisjoni teatises nr 2021/C 58/01 „Tehnilised suunised põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamise kohta taaste- ja vastupidavusrahastu puhul“, ELT C 58, 18.2.2021, lk 1–30. 10 vt Pariisi kliimakokkulepe 11 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1119, 30. juuni 2021, millega kehtestatakse kliimaneutraalsuse saavutamise raamistik ning muudetakse määruseid (EÜ) nr 401/2009 ja (EL) 2018/1999 (Euroopa kliimamäärus) üleminek kasvuhoonegaaside netonullheitele (kliimaneutraalsusele), mis peab olema saavutatud 2050. aastaks ja mis hõlmab kasvuhoonegaaside heite kohta uute eesmärkide saavutamist 2030. aastaks. Kliimamuutused suurendavad endiselt mitmesuguste äärmuslike kliima- ja ilmastikunähtuste sagedust ja tõsidust, mistõttu on EL seadnud eesmärgi saada kliimamuutustele vastupanuvõimeliseks ühiskonnaks, mis on täielikult kohanenud kliimamuutuste vältimatu mõjuga, suurendades oma kohanemisvõimet ja vähendades oma haavatavust kooskõlas Pariisi kliimakokkuleppe, Euroopa kliimamääruse ja kliimamuutustega kohanemise ELi strateegiaga. Kliimakindluse hindamine on nõutud vähemalt viieaastase kestusega taristuinvesteeringute puhul. Kliimakindluse hindamiseks on Euroopa Komisjon välja andnud teatise nr 2021/C 373/0112. Sellega on kehtestatud taristu kliimakindluse tagamise tehnilised suunised aastateks 2021–2027, et tagada kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise meetmete lõimitus toetatavates projektides. Juhul kui kütteseadmel vahetatakse välja üks tehnilise seade (nt põleti) sama või väiksema kasvuhoonegaaside heitega kütuseliigi kasutamiseks, pole kütteseadme jaoks vaja kliimamuutustega kohanemise riske hinnata. Samuti on investeeringute valimisel eelistatud tegevused, mis järgivad energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet. Eelnõu § 6 lõigetes 7 ja 8 on seatud tingimused projekti tulemusena valmiva soojuse tootmise seadmete heitele, kasutatavatele kütustele ja tehnikale. Soojuse tootmiseks või jaotuseks kasutatavad seadmed (nt pumbad, ventilaatorid, kompressorid) peavad vastama energiamärgise kõrgeimale tasemele. Kõik lõikes 6 toodud nõuded vastavad nõukogu määruse (EL) 2020/85213 (nn taksonoomia määrus) alusel kehtestatud komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2021/213914 sätestatud tehnilistele kriteeriumidele. Direktiivi 2009/125/EÜ rakendusmäärused on järgmised: 1) komisjoni 6. märtsi 2012. aasta määrus (EL) nr 206/2012, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/125/EÜ seoses kodumajapidamises kasutatavate kliimaseadmete ja olmeventilaatorite ökodisaini nõuetega (ELT L 72, 10.3.2012, lk 7); 2) komisjoni 2. augusti 2013. aasta määrus (EL) nr 813/2013, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/125/EÜ seoses kütteseadmete ja veesoojendite- kütteseadmete ökodisaini nõuetega (ELT L 239, 6.9.2013, lk 136); 3) komisjoni 30. novembri 2016. aasta määrus (EL) 2016/2281, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/125/EÜ (mis käsitleb raamistiku kehtestamist energiamõjuga toodete ökodisaini nõuete sätestamiseks) seoses õhukütteseadmete, jahutusseadmete, kõrgel temperatuuril käitatavate protsessijahutite ja puhurkonvektorite ökodisaini nõuetega (ELT L 346, 20.12.2016, lk 1). Eelnõu § 6 lõikes 9 on sätestatud, et kui tegevus toimub olemasolevas võrgupiirkonnas, mille soojusenergia aastane tootmismaht oli taotlusele esitamisele eelneval kalendriaastal väiksem kui 50 000 MWh, siis peab taotletav tegevus olema kooskõlas kohaliku omavalitsuse kehtiva soojusmajanduse arengukavaga. Suuremate võrkude kohta on olemas arengustrateegiad ja 12 Komisjoni teatis nr 2021/C 373/01 – taristu kliimakindluse tagamise tehnilised suunised aastateks 2021–2027 13 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2020/852, 18. juuni 2020, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (EMPs kohaldatav tekst) 14 Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2021/2139, 4. juuni 2021, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2020/852, kehtestades tehnilised sõelumiskriteeriumid, millega määratakse kindlaks, millistel tingimustel võib majandustegevust pidada kliimamuutuste leevendamisele või nendega kohanemisele oluliselt kaasa aitavaks, ja mille alusel otsustatakse, ega see majandustegevus ei kahjusta oluliselt muid keskkonnaeesmärke (EMPs kohaldatav tekst) investeerimise kavad ning süsteemi jätkusuutlikkuse küsimus ei ole kriitiline. Soojuse tootmise seadme võimsus ja tehnoloogia ning renoveeritavad soojustorustiku lõigud peavad projektis ja soojusmajanduse arengukavas kattuma. Kui KOV-i üksus ei ole kinnitanud soojusmajanduse arengukava või see arengukava ei vasta majandus- ja taristuministri 5. mai 2015. a määruses nr 40 „Soojusmajanduse arengukava koostamise toetamise tingimused”15 sätestatud nõuetele, siis projektile toetust ei anta. Eelnõu § 6 lõikes 10 on sätestatud, et uue tarbijapaigaldise ühendamine olemasoleva kaugküttevõrguga peab toimuma kolme aasta jooksul taotluse esitamisest. Paragrahvi 11 lõike 2 punkt 15 kohaselt tuleb taotlusele lisada olemasoleva kaugküttevõrguga uue tarbijapaigaldise ühendamise korral eelkokkulepe, et võrguettevõtja ja võrguga ühendatava tarbijapaigaldise omanik või valdaja sõlmivad abikõlblikkuse perioodil liitumislepingu. Oluline on, et uue soojustorustiku lõigu ehitus põhjendatud ning see võetakse mõisliku aja jooksul kasutusele. Eelnõu § 7 määrab abikõlblikud kulud ja seonduvad tingimused. Abikõlblikud on taotluse rahuldamise otsusega kinnitatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, mis vastavad ühendmääruse §-s 15 ja käesolevas eelnõus sätestatud tingimustele. Kulu peab tekkima ja toetuse saaja peab selle tasuma projekti abikõlblikkuse perioodil. Eelnõu § 7 lõikes 1 nimetatud abikõlblikud kulud on ehitusprojekti koostamise teenuse, sealhulgas kooskõlastamise ja geodeetiliste tööde hankimise kulud. Projekteerimise kulu on abikõlblik ainult siis, kui järgneb selle alusel ehitamine. Abikõlblikud on olemasoleva soojustorustiku osalise renoveerimise või uue torustiku ehitamise kulud koos vajalike ehitusmaterjalide, rikutud katendite taastamise ja omanikujärelevalve kuludega. Renoveerimise hulka kuulub ka kasutusest väljajääva soojustorustiku ja betoonkünade lammutamine ning jäätmete käitlemine. Abikõlblik on projektijuhtimise teenuse kulu. Projektijuhile töölepingu alusel makstav palk ei ole abikõlblik kulu. Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruses nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine”16 (nn teavitusmäärus) sätestatud nõuete täitmiseks tehtud kulude katmiseks saab toetust anda vähese tähtsusega abina. Eelnõu § 7 lõikes 2 nimetatud abikõlblikud kulud on soojuse tootmise seadme renoveerimise kulud. Nendeks on kas osalise või täieliku katlamaja renoveerimise või uue kompleksse soojuse tootmise seadme ehitamise kulud koos välisõhu saastumist takistavate katelde puhastusseadmete soetamise ja paigaldamise kuludega. Kui enne soojuse tootmise seadme renoveerimist või uue ehitamist tuleb lammutada olemasolev ehitis, on ka lammutamine abikõlblik kulu. Abikõlblik on ehitusprojekti koostamise teenuse, sealhulgas kooskõlastamise ja geodeetiliste tööde hankimise kulud. Projekteerimise kulu on abikõlblik ainult siis, kui järgneb selle alusel ehitamine. Eelnõu § 7 lõikes 3 on nimetatud mitteabikõlblikud kulud lisaks ühendmääruse §-s 17 nimetatule. Maa ostmine ei ole abikõlblik, kuna soojustorustiku ehitamine ei eelda maa ostmist, ja soojuse tootmise seadme ehitamise korral on juba taotlemise eelduseks sobiva kinnistu olemasolu. Abikõlbmatu on investeering tarbijapaigaldisse (soojussõlmed; hoonesisesed torustikud, mis kuuluvad tarbijale), kuna see ei kuulu toetuse saajale. Abikõlbmatu on kütuse vedamiseks kütuselao ja katelseadmete vahel laaduri hankimise või kasutatud seadmete 15 majandus- ja taristuministri 5. mai 2015. a määrus „Soojusmajanduse arengukava koostamise toetamise tingimused“ 16 RT I, 17.05.2022, 12 hankimise kulu. Tänapäevased kütuselaod on automatiseeritud ja kütuseveovahendid ei ole vajalikud. Kasutatud seadme puhul on raske hinnata seadme töökindlust ning tarnija ei soovi tavaliselt sellisele seadmele garantiid anda. Personalikulud ja üldkulud ei ole abikõlblikud. Abikõlbmatu on fossiilkütust kasutava katelseadme ja selle juurde kuuluva taristu ehitamisega seotud kulud, kuid abikõlblikud on fossiilkütust kasutavate katelseadmete integreerimise kulud uude tõhusasse süsteemi (näiteks kulud automaatikale ja ühendustorustikele). Eelnõu § 8 järgiprojekti abikõlblikkuse periood algab taotluse rakendusüksusele esitamise kuupäevast või taotluses toodud ja taotluse rahuldamise otsuses märgitud hilisemast kuupäevast. Taotleja ise avaldab taotluses, millal ta tegevustega alustab. Abikõlblikkuse periood peab algama üheksa kuu jooksul taotluse esitamisest seepärast, et hoida projektide elluviimist mõistlikus ajaraamis. Taotlusvooru väljakuulutamise järel annab rakendusüksus taotluse rahuldamise otsuse tegemise oletatava tähtaja, millega taotlejad arvestavad. Projekti abikõlblikkuse perioodi pikkus on 24 kuud ja selle jooksul on võimalik projekt teoks teha, arvestades et ehitatakse kütteperioodivahelisel ajal. Projekti elluviimise käigus saab abikõlblikkuse perioodi põhjendatud juhtudel pikendada kauemaks kui 24 kuud, kui ollakse kindel, et pikema ajaga on projekt võimalik lõpuni viia. Projekti abikõlblikkuse periood peab lõppema hiljemalt 31.12.2027, sellega on tagatud mõistlik aeg taotlusvoorude läbiviimiseks ja projekti tegevuste elluviimiseks. Arvestades meetme eelarvemahtu ei ole vajadust pikema aja järele. Eelnõu § 9 toob välja toetuse osakaalu ja piirsumma. Soojustorustiku renoveerimise korral on toetuse määr kuni 30% abikõlblikest kuludest ning seda saab suurendada 20 protsendipunkti võrra väikeettevõtjatele antava abi korral ja 10 protsendipunkti võrra keskmise suurusega ettevõtjatele antava abi korral. Valdavalt on Eesti kaugküttesüsteemides tipu- ja reservkateldena kasutusel fossiilkütust kasutavad katlad, seega ei saa kohaldada üldise grupierandi määruse artikli 46 lõiget 8. Kuna abikõlblik on ainult taastuvaid energiaallikaid kasutavate soojuse tootmise seadme renoveerimine, siis nende puhul on maksimaalne toetuse osakaal projekti abikõlbulikest kuludest kuni 45%. Üldise grupierandi määruse artikli 46 lõike 3 kohaselt ei tohi abimäär ületada 30%, kuid lõike 4 kohaselt võib abi osakaalu suurendada 15 protsendipunkti võrra kui kasutatakse ainult taastuvaid energiaallikaid. Omafinantseering peab olema täies mahus tagatud ja taotlemisel peab taotleja esitama selle kohta kirjaliku kinnituse. Toetuse maksimumsumma ja -määr märgitakse taotluse rahuldamise otsuses. Toetuse minimaalne summa on 20 000 eurot, kuna väiksema projekti puhul oleks projekti menetlemise halduskoormus rakendusüksusele liiga suur ja projekti mõju eesmärkide täitmisele väike. Projektist taotletava toetuse maksimumsuurus 1 000 000 eurot on seatud arvestusega, et toetust vajavad eelkõige väiksema võimsusega (kuni 3 MW) võrgupiirkonnad. Kui toetuse summa suurust ei piirata, võib tekkida olukord, kus üks suur võrgupiirkond hõivab kogu meetme eelarve mahu. Eelnõu alusel tegevuste toetamiseks on ette nähtud 22 500 000 eurot. Eelnõu § 9 lõigetes 4 ja 5 on määratud renoveeritava katla ühikvõimsuse toetuse maksimumsuurused, et vältida liialt kallite projektide teostamist. Kuni 1 MW nominaalvõimsusega seadmele antava toetuse määr on suurem, sest nende ehitamise kulu ühe võimsuse ühiku kohta on oluliselt suurem, kui võimsamatel seadmetel. Aastatel 2020 ja 2021 oli KIK-i toetatud projektide ehituslepingute puhul alla 1 MW võimsusega katlamajade 1 MW keskmine maksumus 600 000 eurot käibemaksuta ja võimsamate katlamajade korral oli 1 MW maksumus 520 000 eurot käibemaksuta. Eelnõu § 9 lõikes 6 on seatud torustiku ühikpikkuse kohta toetuse maksimumsuurus, milleks on 250 000 eurot ühe kilomeetri kohta. Aastal 2020 oli KIK-i toetatud projektides ühe kilomeetri torustiku rajamise keskmine maksumus 465 000 eurot käibemaksuta. Arvestades vahepealset hinnatõusu ehitussektoris, on toetuse põhjendatud suurus kuni 250 000 eurot käibemaksuta ühe kilomeetri torustiku rajamiseks. 3. peatükk. Nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele Eelnõu 3. peatükis kirjeldatakse, kuidas toetust taotletakse ja millistele nõuetele peavad vastama taotleja, partner ja taotlus. Samuti on käesolevas peatükis esitatud taotleja kohustused. Eelnõu § 10 sätestab taotlejale ja partnerile esitatavad nõuded. Taotleja ja partner peavad vastama ühendmääruse § 3 lõigetes 2 ja 4 esitatud nõuetele. Eelnõus esitatud tingimuste kohaselt saab toetuse taotlejaks olla selline riigiasutus, kohaliku omavalitsuse üksus või soojusettevõtja kaugkütteseaduse tähenduses, kes osutab kaugkütteteenust projektiga seotud võrgupiirkonnas või müüb soojust projektiga seotud võrgupiirkonda. Enamasti teevad investeeringuid taristusse soojusettevõtjad, kuid mõnes piirkonnas võib taristu omanikuks olla ka riigiasutus, KOV või KOV-i üksusele kuuluv äriühing või asutus või viimase hallatav asutus. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 partnerile piiranguid ei seata. Taotleja ja partner ei tohi olla raskustes olev ettevõtja üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 18 tähenduses. Taotleja ja partner peavad vastama ühendmääruse §-le 3 lõigetes 2 ja 4 esitatud nõuetele. Omafinantseeringu olemasolu kohta esitab taotleja seda tõendava dokumendi, samuti tuleb esitada kinnitus valmisoleku kohta projekti rahastada nõutud ulatuses (vt § 11 lg 2 punkt 4). Eelnõu § 11 sätestab taotlusele esitatavad nõuded. Lisaks ühendmääruse §-s 4 sätestatud nõuetele peab taotlus sisaldama tegevuse kogueelarvet (abikõlblike ja mitteabikõlblike kulude summa), omafinantseeringu kirjalikku kinnitust, KOV-i projekteerimistingimusi, projektiga seotud võrgupiirkonda soojuse müügiks sõlmitud lepinguid ning teisi vajalikke dokumente. Projekti kirjeldus ja projekti elluviimise ajakava peavad olema teostatavad. Taotlusele tuleb lisada kalkulatsioonid või hinnapakkumused (iga tegevuse kohta piisab ühest), mis selgitavad ja tõendavad projekti eelarve kujunemist. Projekti kogumaksumus sisaldab ka mitteabikõlblikke kulusid ja käibemaksu. Kui projekti kogumaksumus on: a) üle 200 000 euro, siis piisab, kui iga kulu kohta on lisatud üks hinnapakkumus või üks kalkulatsioon, sest taotluse rahuldamise korral tuleb läbi viia riigihange või ostumenetlus; b) kuni 200 000 eurot, tuleb lisada kaks hinnapakkumust ja projekti kogumaksumus määrata hinnapakkumuste keskmise maksumusena. Kuni 200 000-eurose kogumaksumusega projektide korral antakse toetust kuluhüvitise lihtsustatud metoodikast lähtudes ning selleks arvestatakse abikõlblikud kulud kindlasummalise makse alusel ühendmääruse § 20 lg 1 punkti 1 kohaselt. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/106017 artikli 53 lõike 3 punkti b alusel leitakse kogumaksumus eelarveprojekti alusel. Käesolevas määruses käsitatakse eelarveprojektina hinnapakkumusi ja objektiivsuse tagamiseks on neid vaja esitada vähemalt kaks. Taotluse rahuldamise korral rakendusüksus hankeid ja kuludokumente ei kontrolli. Nõutud andmed ja dokumendid on vajalikud, et rakendusüksus saaks hinnata taotleja suutlikkust projekt ellu viia, taotluse sisulist mõistlikkust, taotluse elluviimise majanduslikke riske ja projekti jätkusuutlikkust. Vajaduse korral on rakendusüksusel õigus nõuda taotlejalt lisateavet, kui ei ole piisavalt selge, kas projekti teostamine on realistlik või mitte. Eelnõu § 6 lõike 1 punktides 1 ja 3 nimetatud tegevuste puhul tuleb esitada ehitusprojekt vähemalt eelprojekti staadiumis või soojustorustiku asukohaskeem koos seletuskirjaga, milles on kirjeldatud torustiku mõõtmeid ja omadusi (näiteks torustiku pikkus, kasutatavate torude läbimõõt, kasutatav toruisolatsioon), katendite taastamise mahtu ning teisi torustiku ehitamise seisukohast olulisi näitajaid. Eelnõu § 6 lg 1 punktis 2 nimetatud tegevuse korral tuleb esitada ehitusprojekt ning KOV-i üksuse väljastatud projekteerimistingimused. Kui projekteerimistingimusi ei väljastata, tuleb lisada KOV-i vastus projekteerimistingimuste taotlusele. KOV-i teadlikkus kavandatud tegevusest on oluline, sest soojuse tootmise seade tekitab müra ja saastet ning suurendab liiklussagedust. Taotleja esitab tõendid, et on soojuse tootmise seadme omanik ja tal on õigus investeeringut teha. Arvestades, et taristuinvesteeringute korral on kliimakindluse tagamine kohustuslik – taristuks võivad olla hooned, looduspõhised taristud, võrgutaristu (nt kaugküttevõrk)18 –, tuleb taotluses esitada ka kinnitus, et taristuprojektiga saavutatakse kliimakindlus. Kliimakindluse tagamise hinnangu koostab taotleja, lähtudes § 11 lõikes 6 toodust. Et lihtsustada taotlejal dokumentide ettevalmistamist, tõendamaks projekti vastavust lõike 2 punktides 23 nõutule, lisab rakendusüksus oma veebilehele asjakohased juhendid ja metoodika. Kuna eelnõu §-s 6 on sätestatud tingimused soojuse tootmiseks kasutatavale kütusele ja heitmetele, ei ole taotlejal vaja koostada põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ täitmise kohta analüüsi, kuid ta peab kinnitama, et kavandatav tegevus vastab sellele põhimõttele, mis tähendab, et välditakse olulist kahju keskkonnaeesmärkide saavutamiseks19. Olulise kahju olukorrad, mida peab vältima, on kirjeldatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse 17 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, 24. juuni 2021, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid 18 Täpsem loetelu, mis on taristu, on esitatud Euroopa Komisjoni teatises (2021/C 373/01) „Taristu kliimakindluse tagamise tehniliste suunised aastateks 2021–2027“, ELT C 373, 16.9.2021, lk 1–92. 19 Põhimõte „ei kahjusta oluliselt“ (nimetatakse ka olulise kahju ärahoidmise põhimõtteks) on nõue, mille kohaselt ei tohi investeeringud majandustegevusse oluliselt kahjustada keskkonnaalaseid ega sotsiaalseid eesmärke. Keskkonnaeesmärgid on kliimamuutuste leevendamine, kliimamuutustega kohanemine, vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse, ringmajandus, sh jäätmetekke vältimine ja jäätmete ringlussevõtt, õhu-, vee- ja pinnasesaastatuse vältimine ja tõrje, elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine. (EL) 2020/85220, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17. 4.peatükk. Toetuse taotlemine Eelnõu § 12 sätestatakse taotlusvooru avamine. Taotlusvooruga seotud info avaldab rakendusüksus rakendusasutuse ülesandel. Eelnõu § 12 lõikes 1 nähakse ette, et taotlusvooruga toetatavad tegevused, eelarve ja ajakava kinnitab rakendusasutuse juht ning rakendusasutus edastab selle teabe rakendusüksusele. Rakendusüksus teavitab taotlusvooru tähtajast, eelarvest ja tingimustest üleriigilise levikuga ajalehes ja oma veebilehel www.kik.ee. Taotlusvoor kestab minimaalselt 30 tööpäeva selle väljakuulutamisest. Taotlusvooru eelarvet võib suurendada rakendusasutuse otsusega, kui meetme eelarves on veel raha ja nõuetele vastavate taotluste summa ületab vooru eelarvet. Taotlusvoorud tehakse ühised eelnõu § 6 lõike 1 punktides 1 ja 3 nimetatud tegevuste korral (soojustorustiku renoveerimine ja uue tarbija liitmine) ning eraldi eelnõu § 6 lg 1 punktis 2 nimetatud tegevuste korral (soojuse tootmise seadme renoveerimine). Eri tegevuste taotlusvoorud võivad toimuda küll samal ajal, ent igale voorule on määratud eraldi eelarve ja hindamiskriteeriumid. Taotlusvoorusid võidakse eri tegevuste kaupa teha mitu. Eelnõu § 13 sätestab toetuse taotlemise tähtaja ja taotluse esitamise viisi. Taotluse esitab e-toetuse keskkonna kaudu taotleja esindusõiguslik isik digitaalselt allkirjastatuna. E-toetuse keskkonna tehnilise vea korral lähtutakse ühendmääruse § 5 lõikest 2. Toetuse taotlemine ja toetuse kasutamisega seotud teave ja dokumendid esitatakse toetuse haldamise registri e-toetuse keskkonnas. Toetuse haldamise registrina käsitatakse andmekogu ÜSS2021_2027 § 21 tähenduses. Eelnõu § 13 lõige 1 määrab, et taotlus esitatakse käesoleva määruse § 12 lõike 2 kohaselt teatatud tähtaja jooksul, mille kestus on vähemalt 30 tööpäeva. Eelnõu § 13 lõige 2 sätestab, et käesoleva määruse § 6 lõike 1 punktides 1 ja 3 nimetatud tegevusteks toetuse taotlemisel esitatakse ühine taotlus. 5. peatükk. Taotluse menetlemine Peatükis kirjeldatakse taotluse menetlemise ning taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks tunnistamise tingimusi, projekti valikukriteeriumeid ja valiku korda. Peatükk sätestab ka tingimused ja korra taotluse rahuldamiseks ning rahuldamata jätmiseks. Eelnõu § 14 sätestatab taotluse menetlusprotsessi tähtajad ning nendega kaasnevad eritingimused, näiteks tähtaegade pikendamise kohta. Taotluste menetlemise tähtajaks on kuni 65 tööpäeva, mis KIK-i kogemuse põhjal on vajalik kvaliteetse menetluse tagamiseks. Eelarveperioodil 2014–2021 korraldas rakendusüksus viis kaugkütte investeeringute toetuse 20 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43) taotlusvooru sarnastel tingimustel. Kui taotlust on vaja täiendada või parandada, on põhjendatud vajaduse korral võimalik menetluse tähtaega 10 tööpäeva pikendada. Taotlejale saadetakse tema taotluse kohta tehtud otsus e-toetuse keskkonna kaudu, mille kohta saadetakse teavitus taotleja avaldatud e-posti aadressile. Sel moel edastatud otsus loetakse kättetoimetatuks haldusmenetluse seaduse § 27 lõike 2 punkti 1 kohaselt. Eelnõu § 15 sätestab, millistel tingimustel on võimalik taotleja ja taotlus nõuetele vastavaks tunnistada, samuti asjaolud, mille esinemise korral ei tunnistata taotlust nõuetele vastavaks. Rakendusüksus tunnistab taotluse nõuetele vastavaks juhul, kui on täidetud kõik määruse §-s 11 taotlusele sätestatud nõuded. Vastavuse tuvastamise kohustus tuleneb ühendmäärusest, mille § 6 ja § 8 lõike 1 kohaselt on üks taotluse rahuldamise otsuse tegemise tingimus taotleja ja taotluse vastamine toetuse andmise tingimuste määruses nimetatud nõuetele. Vastavuse kontrollimise raames hindavad KIK-i finantsanalüütikud ka taotleja ja projekti finantsilist jätkusuutlikkust. Eelnõu § 16 sätestab projektide valimise kriteeriumid, mille järgi hinnatakse projekte, kui nõuetele vastavaks on tunnistatud taotlus, taotleja ja partner. Projekte hinnatakse, lähtudes käesoleva määruses lisas esitatud valikumetoodikast. Valikumetoodika kohaselt hinnatakse, missugune on iga kriteeriumi panus projekti ja olenevalt sellest on võimalik saada kas maksimumpunktid, pool maksimumpunktidest või null punkti. Lõpuks eri valikukriteeriumite tulemused liidetakse ja saadakse koondhinne, mille alusel seatakse projektid pingeritta. Rohkem punkte saanud taotlus asetseb pingereas eespool. Taotlused rahuldatakse alates eespool asetsevast taotlusest. Rakendusüksus võib taotluste hindamisse kaasata eksperte. Eelnõu § 16 lõikes 3 nimetatud valikukriteeriumid tagavad, et rahastuse saavad suurema tõenäosusega projektid, mis tugevdavad energiaefektiivsust, mille omaosalus on suurem, projekti tulemusel pakutakse tarbijale odavamat soojusenergia hinda, investeeritakse jätkusuutlikku projekti, taotlejal on suurem kogemus ja suutlikkus projekt ellu viia. Oluline on tagada varustuskindlus, seega saab kõige rohkem punkte projekt, mille tulemusena on kaugküttevõrgus rohkem kui üks soojuse tootmise seade. Selle kriteeriumi all ei saa soojuse tootmise seadmena arvestada suitsugaaside pesurit või muud suitsugaasidest soojuse eraldamise seadet, kuna see sõltub katla tööst. Toetuse andmise tingimuste koostamisel on rakendatud Euroopa Liidu 2021–2027 perioodi ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seirekomisjoni kinnitatud valikukriteeriume ning tehtud asjakohased analüüsid. Määruse lisas on valikukriteeriumite all kirjeldatud hindamiskriteeriumid ning hindamiskriteeriumi eest antavad punktid. Valikukriteeriumite rakendamine on määruses seatud järgmiste punktidena: 1. Projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele Toetuse andmise eesmärk on suurendada kaugküttesüsteemides energia kasutamise efektiivsust ja vähendada põletusseadmest pärinevate saasteainete heitkoguseid. Toetatavate projektidega aidatakse oluliselt kaasa „Energiamajanduse arengukava aastani 2030“21 eesmärkide ja mõõdikute sihttasemete saavutamisse eelkõige energiatõhususe ja taastuvenergia valdkonnas. Eesmärgi saavutamist hinnatakse kasvuhoonegaaside heitkoguste mõõtmisega ja see on seatud tulemusnäitajaks. Määruse lisas on hindamiskriteeriumiks seatud aastas kokku hoitavate 21 Energiamajanduse arengukava aastani 2030. Heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 20. oktoobri 2017. a korraldusega nr 285 kasvuhoonegaaside kogus süsinikdioksiidi ekvivalenttonnides, võrreldes taotluse esitamisele eelnenud aasta andmetega. See valikukriteerium kattub teise seirekomisjoni kinnitatud valikukriteeriumiga „Projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega“. Määruse § 6 lg 1 punktides 1 ja 3 nimetatud tegevuste puhul on hindamiskriteeriumiks ka projekti tulemusena renoveeritavas soojustorustiku lõigus kokkuhoitud aastase soojusenergia kogus võrreldes eelnenud aasta andmetega. See näitaja iseloomustab energiatõhususe suurenemist. 2. Projekti põhjendatus Projekti tegevused on põhjendatud, kui need vastavad määruse §-s 5 ja 6 seatud tingimustele. Kui projekti tegevused ei ole põhjendatud, siis tunnistatakse projekt nõuetele mittevastavaks. Kuni 50 000 MWh/a tootmismahuga kaugküttepiirkonna taotlused peavad olema kooskõlas piirkonna soojusmajanduse arengukavaga (edaspidi SMAK)22. SMAK-is on probleemid kindlaks tehtud, neid on analüüsitud ja parim lahendus valitud. Arvestades et suuremad kaugküttepiirkonnad on võimekamad ja tegutsevad süsteemsemalt, ei ole nõutud, et nad taotluste juurde esitaksid ka SMAK-i. Seega projektis ettenähtud tegevused võimaldavad saavutada projekti eesmärgid ning planeeritud väljundid ja tulemused parimal moel. Soojuse tootmise seadme renoveerimise projekti hindamise üks hindamiskriteeriume on selle soojuse tootmise seadme efektiivsus, mille suhtarv on arvutatud rakendusüksuse veebilehel avaldatud vormil. Selline kriteerium motiveerib leidma paremaid tehnilisi lahendusi võrreldes kateldega. Katelseadmetel jääb efektiivsuse näitaja üldjuhul alla 1 (sh koos suitsugaaside pesuriga). Soojuspumpade efektiivsus (soojustegur) on üldjuhul üle 2. Soojuspump koostöös tipukoormus katlaga saavutab efektiivsusnäitaja, mis on üle ühe. Hinnanguliselt on näitaja 1,3 piisav efektiivsus, mis annab hindamisel eelise projektidele, mille tulemusena võetakse kasutusele soojuspumbad katelde asemel. Hindamiskriteeriumina on kasutusel ka projekti jätkusuutlikkust, arvestades võrku ühendatud hoonete rekonstrueerimise taset. Kui enamik hooneid on rekonstrueeritud, on võrgu ja soojuse tootmise planeerimine ning käitamine selge ja stabiilne. Hoone loetakse rekonstrueerituks, kui vähemalt vundament, katus ja välisfassaadi otsaseinad on soojustatud. Kolmas hindamiskriteerium soojuse tootmise seadme renoveerimise taotluse korral on varustuskindlus. Selle kriteeriumi puhul saab hindepunktid selle eest, kui kaugkütte võrku varustab soojusega rohkem kui üks soojuse tootmise seade. Varustuskindlus on tagatud, kui ühe seadme rikke või planeeritud seiskamise korral saab soojuse tootmist jätkata teise seadmega. Projekti tegevuste ajakava hindamist ei ole § 16 projektide valikukriteeriumiks seatud. Projekt tuleb ellu viia abikõlblikkuse perioodil, milleks on 24 kuud ja suutlikust seda teha kontrollitakse taotluse vastavuskontrollis. 3. Projekti kuluefektiivsus Eelnõu §-s 16 on valikukriteeriumiks projekti kuluefektiivsus. Selle kriteeriumi raames on hindamiskriteeriumiks investeeringu maksumus soojuse tootmise seadme nominaalse võimsuse kohta või investeeringu maksumus plaanitava soojustorustiku jooksva meetri kohta. Eelnõu 22 vt majandus- ja taristuministri 5. mai 2015. a määrus nr 40 „Soojusmajanduse arengukava koostamise toetamise tingimused” § 11 lg 2 punkti 9 alusel peab taotlusele lisama kalkulatsiooni või hinnapakkumuse, mis selgitab ja tõendab projekti eelarve realistlikkust, mõistlikkust ja abikõlblikkust. Lisaks on hindamiskriteeriumiks toetuse taotleja omafinantseeringu osakaal. Mida suurem osakaal on omafinantseeringul, seda rohkem hindepunkte saadakse. See kriteerium aitab kaasa meetme eelarve tulemuslikmale kasutusele. 4. Toetuse taotleja suutlikkus projekti ellu viia Taotleja suutlikkus projekti ellu viia on üks §-s 16 seatud valikukriteeriume. Hinnatakse kogemust tegutsemisel soojusenergia tootmise ja ülekandmise valdkonnas. 5. Projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega Projektid soodustavad strateegia „Eesti 2035“23 aluspõhimõtete hoidmist ning sihtide „Kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ ja „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ saavutamist. Sekkumistega aidatakse kaasa näitajate „kasvuhoonegaaside netoheide süsinikdioksiidi ekvivalenttonnides“, „taastuvenergia osakaal energia summaarses lõpptarbimises“ ja „elukeskkonnaga rahulolu“ saavutamisse. Hindamiskriteeriumiks on määruse lisas seatud aastas kokku hoitavate kasvuhoonegaaside kogus süsinikdioksiidi ekvivalenttonnides, võrreldes taotluse esitamisele eelnenud aasta andmetega. Sama hindamiskriteerium on seatud ka esimese valikukriteeriumi alla, kuna „Energiamajanduse arengukava aastani 2030“ ja „Eesti 2035“ eesmärgid kattuvad. Kuna investeeringud on abikõlblikud üksnes taastuvaid energiaallikaid kasutavate soojuse tootmise seadmete ehitamiseks, hoogustavad kõik soojuse tootmise investeeringute projektid taastuvenergia osakaalu suurendamist. Taotluses esitatakse taastuvenergia kogus (MWh/a), mis projekti elluviimise tulemusel asendab fossiilkütusest toodetud energia koguse (§ 11 lõike 2 punkt 19). Soojustorustiku projekti puhul taastuvenergia osakaal pigem kahaneb, sest soojuskaod vähenevad, kuna rekonstrueeritavates võrkudes toodetakse enamik soojust taastuvenergiast. Kuigi soojuskao vähenemist mõõdetakse, muudab see taastuvenergia osakaalu paradoksaalselt pigem negatiivses suunas. Kokkuvõttes on aga energia kokkuhoid kliimaeesmärkidega igal juhul kooskõlas. Elukeskkonnaga rahul või pigem rahul olevate elanike osatähtsust projektis otseselt ei mõõdeta, kuid kõigi projektidega aidatakse kaasa selle näitaja saavutamisse. Võrreldes fossiilsete energiaallikate kasutamisega parandab efektiivne taastuvaid energiaallikaid kasutav kaugküte elukeskkonda nii puhtuse ja mugavusega ning üldjuhul on ka selle hind soodsam. Võrdse tulemuse puhul pingereas eelistatakse projekti, mille kuluefektiivsus on suurem, lähtudes soojustorustiku ja liitumiste ehitamise puhul investeeringu suurusest ühe meetri kohta, soojuse tootmise seadme ehitamise korral investeeringu suurusest selle seadme nominaalvõimsuse kohta. Eelnõu § 16 lõikes 4 sätestatakse pingerea moodustumise viis. Määruse lisa alusel valikukriteeriumitele antud punktide liitmisel moodustub koondhinne, mille alusel tekib projektide pingerida, kus rohkem punkte saanud taotlus asub paremusjärjestuses eespool. 23 strateegia „Eesti 2035“ Eelnõu § 16 lõikes 5 sätestatakse, et juhul kui taotlused saavad võrdse koondhinde, siis eelistatakse projekti, millele on kuluefektiivsuse valikukriteeriumis antud rohkem punkte. Eelnõu § 17 sätestab taotluse rahuldamise tingimused ja korra. Nõuetele vastavaks tunnistatud taotlejatest ja taotlustest moodustatakse valikumetoodika kohaselt paremusjärjestus. Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamise otsuse meetme eelarve piires. Kui taotlusvooru eelarvest piisab kõigi taotluste rahuldamiseks, siis ei ole vajalik paremusjärjestuse selgumist oodata ja võib nõuetele vastavate taotluste rahuldamise otsuseid jooksvalt tegema hakata. Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse ühendmääruse § 8 lõikes 4 sätestatu. Lisaks täpsustatakse projekti elluviimise ning toetuse maksmise tingimusi, sätestatakse projekti elluviimise ajakava. Kuna hanked on väga oluline osa projektide elluviimisest, tuuakse otsuses eraldi välja nõuded hangetele, samuti projekti kestuse nõude täitmise tingimused, lähtudes konkreetse projekti eripäradest. Tabel. Taotluse rahuldamise tingimused ja kord olenevalt projekti kogumaksumusest Projekti kogumaksumus kuni 200 000 eurot üle 200 000 euro  Toetust makstakse üksnes Toetust makstakse tegelike kulude alusel, st kindlasummalise maksena. kasutatakse tegelikult tekkinud ja tasutud  Taotluse rahuldamise otsuses määratakse abikõlblike kulude metoodikat projekti tulemus ja toetuse summa  Tuleb esitada vähemalt kaks  Piisab ühe hinnapakkumuse või hinnapakkumust. kalkulatsiooni esitamisest.  Projekti kogumaksumus määratakse  Projekti tegelik maksumus selgub esitatud hinnapakkumuste keskmisena riigihanke või ostumenetluse tulemusena Toetuse maksmisel kehtivad määruse eelnõu §-s 9 sätestatud piirmäärad Kui projekti kogumaksumus on kuni 200 000 eurot, makstakse toetust ainult kindlasummalise maksena ning taotluse rahuldamise otsuses määratakse projekti tulemus ja toetuse summa. Kui projekti kogumaksumus ületab 200 000 eurot, kasutatakse tegelikult tekkinud ja tasutud abikõlblike kulude metoodikat. Taotluse menetlemise etapis on nende metoodikate rakendamise ainus erinevus projekti kogumaksumuse määramises. Kindlasummalise makse puhul tuleb esitada vähemalt kaks hinnapakkumust ning projekti kogumaksumus määratakse nende keskmisena. Üle 200 000-eurose kogumaksumusega projektide puhul piisab ühest hinnapakkumusest või kalkulatsioonist, sest projekti tegelik maksumus selgub riigihanke või ostumenetluse tulemusena. Paragrahvis 8 sätestatud toetuse piirsummad kehtivad nii toetuse maksmisel kindlasummalise maksena kui ka siis, kui toetust makstakse tegelike kulude alusel. Projekti tulemuseks määratakse taotluse alusel renoveeritava soojustorustiku pikkus kilomeetrites või soojuse tootmise seadme nominaalvõimsus megavattides. Tulemus loetakse saavutatuks ka juhul, kui otsuses määratud tulemusest saavutatakse vähemalt 95%. Otsuses määratud tulemusest rohkem võib saavutada, kuid sellest toetuse suurus ei muutu. Sarnase kaugkütteinvesteeringute meetme rakendamise kogemus näitab, et kui taotluses on soojustorustiku pikkus määratud eelprojekti või isegi põhiprojekti alusel, siis ehitamisel tuleb ette muudatusi ja teostusmõõdistus annab projektis kavandatud lõikudele teise pikkuse. Seega saab projekti tulemuse lugeda täidetuks, kui kavandatud lõigud on ehitatud ja soojustorustiku pikkusest on vähemalt 95% olemas. Soojuse tootmise seadmete puhul üldiselt sellist võimsuse kõikumist ei ole ja tulemus on võimalik täpselt määrata. Eelnõu § 18 sätestab taotluse rahuldamata jätmise tingimused ja korra. Taotluse rahuldamata jätmise otsuse tegemisel arvestatakse ühendmääruse § 8 lõigetes 2 ja 3 sätestatut ning otsus vormistatakse lähtudes ühendmääruse § 8 lõikest 4. Kõik taotlused, mis ei vasta nõuetele või mis ei mahu taotlusvooru eelarvesse, jätab rakendusüksus rahuldamata. Eelnõu § 18 lõikes 2 on määratud andmed, mis taotluse rahuldamata jätmise otsus peab sisaldama. (3) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse vähemalt: 1) otsuse tegija; 2) otsuse tegemise kuupäev ja otsuse number; 3) toetuse taotleja andmed; 4) otsuse tegemise õiguslikud ja faktilised alused; 5) taotluse rahuldamata jätmise põhjendus kooskõlas ÜSS2021_2027 §-ga 12, mille kohaselt projekti koondhinnet ega hindajate antud hinnanguid ei põhjendata; 6) otsuse vaidlustamise kord. Eelnõu § 19 sätestab taotluse osalise või kõrvaltingimusega rahuldamise tingimused. Taotluse võib osaliselt rahuldada ühendmääruse § 9 lõikes 1 sätestatu kohaselt, samuti juhul, kui toetust on taotletud selliste tegevuste või kulude katteks, mis ei ole abikõlblikud või projekti elluviimise seisukohast olulised või põhjendatud. Taotluse võib osaliselt rahuldada vaid tingimusel, et taotleja on nõus rakendusüksuse ettepanekuga vähendada taotletud toetuse summat või muuta projektis kavandatud tegevusi. Kui taotleja ei ole rakendusüksuse ettepanekuga nõus, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse. Taotluse rahuldamise otsuse võib ühendmääruse § 9 lõigetes 2 ja 3 sätestatu tähenduses teha kõrvaltingimusega. Kui taotlus rahuldatakse kõrvaltingimusega, ei maksta toetust välja enne, kui kõrvaltingimus on täidetud. 6. peatükk. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine Eelnõu § 20 sätestatakse toetuse taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine. Taotluse rahuldamise otsust muudetakse kas rakendusüksuse või toetuse saaja kirjaliku avalduse alusel ühendmääruse §-s 12 ja 13 sätestatud tingimustel ja korras. Toetuse summat või määra on võimalik suurendada, kui on tagatud riigiabi ergutav mõju. Projekti eelarve piires võib kulude summasid muuta toetuse saaja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud avalduse alusel ja eeldusel, et kogumaksumus ja abikõlblik summa ei muutu. Kui toetuse saaja soovib taotluse rahuldamise otsust muuta, tuleb avaldus esitada enne toetuse lõplikku maksmist või lõpparuande kinnitamist. Ühendmääruse kohaselt võib taotluse rahuldamise otsust muuta kuni toetuse lõpliku väljamaksmiseni või lõpparuande kinnitamiseni, sõltuvalt sellest, milline neist on viimane. Rakendusüksus võib taotluse rahuldamise otsust muuta ka pärast abikõlblikkuse perioodi lõppu, kuid enne lõpparuande kinnitamist või viimast väljamakset. Taotluste pingerida projekti selles etapis enam ümber ei hinnata. Projekti muutmine peab olema põhjendatud. Rakendusüksus hindab projekti vastavust määruse nõuetele. Ka muudetud projekt peab vastama käesoleva määruse alusel ette nähtud rahastamise tingimustele. Ühendmääruse § 12 lõike 6 kohaselt on kindlasummalise makse kasutamisel lubatud muuta üksnes projekti abikõlblikkuse perioodi. Seega tuleb projekti tegevuste ja tulemuste määramisel olla väga hoolikas. Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse osaliselt või täielikult kehtetuks ühendmääruse § 14 alusel. Eelnõu § 20 lõige 6 seab lisatingimuse peale ühendmääruse § 14 või § 34 lõike 1 punktis 3 sätestatu. Rakendusüksus võib tunnistada taotluse rahuldamise otsuse osaliselt või täielikult kehtetuks, kui toetuse saaja ei täida projekti elluviimise ajakava. Sätte eesmärk on tagada projekti elluviimine taotluses kirjeldatud ajakava kohaselt ja vältida, et meetmes ei broneeritaks toetusraha sellisele projektile, mille elluviimine põhjendamatult venib, nende projektide arvelt, millega jõutaks tulemuseni mõistliku ja kavandatud ajaga. 7. peatükk. Toetuse saaja, partneri ja rakendusüksuse õigused ning kohustused Eelnõu 7. peatükis kirjeldatakse toetuse saaja, partneri ja rakendusüksuse õigusi ning kohustusi. Eelnõu § 21 lõikes 1 ja 2 sätestatakse toetuse saaja ja partneri õigused ning kohustused. Toetuse saajal ja partneril on õigus saada rakendusüksuselt informatsiooni ja nõuandeid, mis on seotud õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustuste täitmisega. Selle all on mõeldud, et kui toetuse saajal tekib vajadus, siis tuleb kindlasti nõu küsida, et vältida eksimusi. Toetuse saajale tuleb anda võimalus esitada oma seisukohad ÜSS2021_2027-s ettenähtud juhtudel. Toetuse saaja tagab ühendmääruses ja selle alusel antud õigusaktides, toetuse taotluse rahuldamise otsuses ja käesolevas määruses sätestatud kohustuste täitmise. Toetuse saaja tagab ehitustegevuse ja valminud ehitise vastavuse õigusaktidele, samuti omanikujärelevalve tegemise. Soojuse tootmise seadme (olgu selleks näiteks biokütuse katel koos seadmetega või soojuspump) käitamisel tuleb kasutada taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrit. Avarii- elektrigeneraatorit ei loeta soojuse tootmise seadmeks ja selle käitamisel võib kasutada fossiilkütuseid. Avarii-elektrigeneraatorid leiavad harva kasutust, seetõttu on nende mõju keskkonnale väike ja suuri investeeringuid avariitoite tagamiseks ei ole mõistlik teha. Rakendusüksuse korraldusel esitab toetuse saaja taastuvenergia Eesti päritolutunnistuste registris kustutatud päritolutunnistustest koopiad. Kui toetuse saaja elektritarbimise pakett näeb ette taastuvenergia kasutamist, võib toetuse saaja taastuvenergia tarbimise tõendamiseks esitada koopia või väljavõtte elektritarbimise lepingust. Kui toetuse saajal on taastuvelektri tootmisseade, võib esitada tootmise ja tarbimise andmed, mis katavad soojuse tootmise seadme energiakulu. Partner peab täitma ühendmääruse § 10 lõigetes 2 ja 3 sätestatud kohustusi. Eelnõu § 21 lõikes 4 sätestatakse kohustused seoses hangete läbiviimisega. Kohustused kehtivad projektide puhul kogumaksumusega üle 200 000 euro. Toetust saava projekti hangete läbiviimise korraldab toetuse saaja vastavalt ühendmääruse § 11 kehtestatud nõuetele ja riigihangete seadusele. Kui toetuse saaja on hankija riigihangete seaduse tähenduses, viib ta toetuse kasutamiseks läbi riigihanke, lähtudes riigihangete seadusest ja oma asutuse sees kehtestatud hankekorrast. Kui ta ei ole hankija riigihangete seaduse tähenduses, viib ta toetuse kasutamiseks läbi ühendmääruse § 11 kohase ostumenetluse. Hangete eelkontrolli teeb rakendusüksus. Et meetme eelarve efektiivselt ära kasutada, on seatud kohustus ehitustöö hanked välja kuulutada kuue kuu jooksul projekti abikõlblikkuse perioodi algusest. Hanke väljakuulutamine on hanketeate avaldamine riigihangete registris või pakkumuste küsimise kirja väljasaatmine. Kuus kuud on piisav aeg ehitushangete ettevalmistamiseks ka siis, kui enne on vaja koostada ehitusprojekt. Sätestatakse ka toetuse saaja kohustus esitada hankedokumentide ja lepingu kavandid KIK-ile, kui hanke eeldatav maksumus on 100 000 eurot või enam, seda sõltumata asjade ostu või teenuse liigist. Rakendusüksus võib eelkontrolli tegemisel nõu küsida rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonnalt. Toetuse taotleja võib hangete ettevalmistamist ja läbiviimist omal vastutusel alustada enne taotluse rahuldamise otsuse tegemist. Selline otsus sisaldab riski, kuna toetuse saaja ei saa olla kindel, et tema toetuse taotlus rahuldatakse. Toetuse taotluse esitamise hetkeks ei tohi projekti teostamiseks olla võetud siduvaid kohustusi. Kindlasummalise maksega projekti korral rakendusüksus hankeid ja kulude abikõlblikkust projekti elluviimise etapil ei kontrolli. Toetuse saaja on kohustatud rakendusüksusele esitama eelkontrolliks lepingute muudatused. Rakendusüksus kontrollib dokumentide vastavust taotluse rahuldamise otsusele ja riigihangete seadusele ja vajaduse korral teeb ettepanekud dokumente täiendada või muuta, näidates ühtlasi, millised asjaolud vajavad täiendamist või muutmist. Hankelepingu muudatused peavad vastama riigihangete seaduse §-le 123 või mittehankija korral sama seaduse §-le 3, mida saab sisustada ka § 123 lõike 1 kaudu. Rahaliselt hinnatavad muudatused on üldjuhul lubatavad teenuste ja asjade soetamise korral ulatuses kuni 10% hankelepingu esialgsest maksumusest ja ehitustööde korral kuni 15%. Lepingu reservi kasutamise eelkontroll on vajalik, et oleks tagatud kooskõla reservi kasutamise tingimustega ja vältida hilisemaid finantskorrektsioone. Üldjuhul loetakse reservi kasutamist samuti lepingu muutmiseks. Eelnõu § 21 lõikes 5 on sisustatud investeeringu kestuse nõue. Toetuse saaja peab säilitama ja sihipäraselt kasutama toetuse eest ostetud asja või ehitist vähemalt 5 aastat. Soojuse tootmise seadmete kasulik eluiga on vähemalt 15 aastat, soojustorustikul 25 aastat. Riigiabi reeglites säilitamise ja kasutuse perioodi ei ole määratud. Eelnõu § 22 sätestab rakendusüksuse kohustused. Abi andmisega seotud dokumente tuleb rakendusüksusel säilitada üldise grupierandi määruse artikli 12 kohaselt kümme aastat otsuse tegemisest. VTA määruse artikli 6 lõige 4 sätestab sama tähtaja dokumentide säilitamiseks. 8. peatükk. Aruannete esitamine Eelnõu 8. peatükis kirjeldatakse, kuidas toimub toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine. Projekti elluviimise kohta esitatakse vahearuanded, lõpparuanne ja järelaruanded. Eelnõu § 23 sätestab toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamise ning aruandes nõutava informatsiooni mahu. Nõuetekohased aruanded tagavad rakendusüksusele võimaluse teha projekti üle tõhusat järelevalvet. Suuremate projektide ja kõrgendatud riskiga taotleja korral võib rakendusüksus nõuda projekti aruannete esitamist tihedamini kui kord aastas. Aruannete esitamise tihedus sätestatakse taotluse rahuldamise otsuses. Kui vahearuannetes ja lõpparuandes esitatakse kasvuhoonegaaside heitkogused enne projekti tegelike andmete alusel ja pärast projekti arvestusliku suurusena, siis järelaruandes tuleb ka pärast projekti tekkinud heitkogused esitada ühe aasta pikkuse aruandeperioodi kohta tegelike andmete alusel. Järelaruanne esitatakse üks kord. Näiteks, kui projekti lõppmakse tehakse 1. septembril 2023. aastal, kestab järelaruande periood 30. augustini 2024. aastal ja järelaruande esitamiseks on aega 30 tööpäeva. Järelaruandes ei ole vaja esitada väljundnäitajaid, kuna need võrreldes lõpparuandega ei muutu. 9. peatükk. Toetuse maksmise tingimused Eelnõu § 24 sätestab toetuse maksmise tingimused. Toetus makstakse ühendmääruse 6. peatüki kohaselt ja taotluse rahuldamise otsuses toodud tingimuste järgi. Toetuse väljamakse tegemise eelduseks on toetuse saamisega seotud tingimuste ja kohustuste täitmine ning kulude abikõlblikkus. Toetuse saaja esitab kulude olemasolul vähemalt üks kord kvartalis rakendusüksusele e-toetuse keskkonnas maksetaotluse. Ettemakseid rakendusüksus ei tee. Kui projekti kogumaksumus on üle 200 000 euro ja taotluse rahuldamise otsuses on määratud tegelike kulude alusel toetuse maksmise meetod, makstakse toetus välja pärast tegelike kulude tekkimist. Toetus makstakse välja vastavalt taotluse rahuldamise otsuses nimetatud toetuse osakaalule abikõlblikest kuludest ja mitte rohkem, kui on määratud toetussumma. Maksetaotluse peab esitama toetuse saaja, kuid väljamakse tehakse toetuse saaja taotluse alusel kas toetuse saajale, partnerile või töövõtjale. Toetuse saaja peab tagama töövõtjale toetuse maksmise abikõlblikkuse perioodil. Kui projekti kogumaksumus on kuni 200 000 eurot ja taotluse rahuldamise otsuses on toetuse maksmise meetodiks määratud kindlasummaline makse, makstakse toetus välja ühe maksena siis, kui tulemus on saavutatud ning lõpparuanne esitatud ja rakendusüksuse poolt kinnitatud. Tulemuse saavutamist tõendatakse tööde üleandmise-vastuvõtmise aktiga ning kasutusloa või -teatisega. Soojustorustiku ehituse korral tuleb lisada teostusmõõdistuse dokumendid, mis tõendavad valminud soojustorustiku pikkust ja asukohta. 10. peatükk. Finantskorrektsioonid ja vaided Eelnõu § 25 sätestab finantskorrektsioonide tegemise vastavalt ÜSS2021_2027 §-dele 28–30 ja ühendmääruse 7. peatükis sätestatule. Eelnõu § 26 sätestab rakendusüksuse toimingu või otsuse peale vaide esitamise kohustuse rakendusüksusele enne halduskohtusse pöördumist. Kohustuslikku vaidemenetlust ei kohaldata auditiaruande alusel tehtud otsuse vaidlustamise korral. 3. Eelnõu vastavus EL-i õigusele Käesolev eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid. 4. Määruse mõjud Eelnõu määrusena jõustumine võimaldab kaugküttesektori terviklikku ja jätkusuutlikku arendamist ning tagab põhjendatud investeeringud energiatõhususe suurendamiseks. Määruses seatud eesmärgi täitmise tulemusena on rekonstrueeritud vähemalt 21 MW ulatuses kaugküttekatlaid ja ehitatud 55 km soojustorustikku amortiseerunud soojustorustiku asemele. Kaugküttesüsteemide investeeringute toetamise määrus aitab kaasa strateegia „Eesti 2035“24 elukeskkonna ja majanduse sihtide ja nendega seotud eesmärkide täitmisele, määrusel on puutumus keskkonna ja kliima ning regionaalarengu horisontaalsete põhimõtetega. Määrus panustab keskkonnahoiu näitajatesse „kasvuhoonegaaside netoheide süsinikdioksiidi ekvivalenttonnides“ ja „taastuvenergia osakaal energia summaarses lõpptarbimises“ ning regionaalvaldkonnaga seotult näitajasse „elukeskkonnaga rahulolu“. Tegevused ei mõjuta soolist võrdõiguslikkust, võrdsete võimaluste ja ligipääsetavuse horisontaalseid põhimõtteid. Tasakaalustatud regionaalne areng Määruses seatud eesmärgi täitmise tulemusena on rekonstrueeritud vähemalt 21 MW ulatuses kaugküttekatlaid ja 55 km amortiseerunud ebaefektiivset soojustorustikku, parendades KOV-i arengut ja vähendades soojusenergia tarbijale küttele minevaid kulutusi. Eelistatud on toetused väiksema tarbimisega kaugküttepiirkondadele, mis üldjuhul asuvad kaugel tõmbekeskustest. Eelistatud on soojuse tootmise seadme renoveerimise projektid, mis tagavad tarbijale soodsama soojusenergia maksumuse. Seega on meetmel positiivne mõju regionaalarengu ühtlustamisele. Toetusega panustatakse näitaja „elukeskkonnaga rahulolu“ sihttaseme kasvu. Keskkonnahoid ja kliima Meetme tegevuse eesmärk on parandada kaugküttesüsteemides energia kasutamise efektiivsust ning vähendada tootmissüsteemist pärinevate saasteainete heitkoguseid. Meetme tulemusena väheneb süsinikdioksiidi ekvivalendi heide ligikaudu 13 000 tonni aastas. Määruse rakendamine aitab kaasa energiatõhususe suurenemisele. Euroopa Parlamendi (EL) 2021. aasta määruses 2019/208825 on sätestatud jätkusuutliku investeerimise põhimõte. Selle kohaselt on investeering jätkusuutlik vaid juhul, kui see, 24 strateegia „Eesti 2035“ 25 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/2088, 27. november 2019, mis käsitleb jätkusuutlikkust käsitleva teabe avalikustamist finantsteenuste sektoris (EMPs kohaldatav tekst) lähtudes olulise kahju ärahoidmise põhimõttest, ei kahjusta ühtegi kõnealuses määruses sätestatud keskkonna- või sotsiaalset eesmärki. Põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ hindamise kriteeriumid tulenevad taksonoomiamääruse (EL) 2020/852 artiklist 17. Sellele lisaks tuleb arvesse võtta ka EL-i jätkusuutliku arenduse ja Pariisi kliimakokkuleppe eesmärke. Ühissätete määrusena tuntud nõukogu määruses (EL) 2021/106026 on sätestatud ühtekuuluvuspoliitika fondide väljatöötamisel kohustus analüüsida tegevuse vastavust põhimõttele „ei kahjusta oluliselt“. Meetme mõjude analüüs on esitatud AS Hendrikson & Ko koostatud dokumendis „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH analüüs“27. Analüüsi tulemusena leiti, et kui lõpetada kaugküttes põlevkiviõli kasutamine, asendades selle taastuvenergiaallikaga – suures osas põhinevad need biomassil – võib olla kahjulik mõju. Kuigi fossiilkütuste kasutamise järk-järgulisel lõpetamisel võivad olla potentsiaalsed hüved tarneahelale kogu selliste projektide elutsükli jooksul, on teada, et mitte igasugune biomass ei toeta keskkonna- ja kliimaeesmärke. Siiski on enamik kütteks kasutatavast põlevkivi asendavast biomassist pärit jäätmetest saadavast kütusest. Viimast seostatakse väiksema ökoloogilise jalajäljega. Et vältida kasvuhoonegaaside heitkoguste olulist suurenemist, toetatakse eelnõu kohaselt projekte, mis on kooskõlas (EL) 2018/2001 direktiivi säästlikkuse kriteeriumitega. Kuna määruses on esitatavale projektile seatud piisavad tingimused heite, kütuste ja energiatõhususe kohta, ei ole taotlejal vaja analüüsida tegevuse vastavust põhimõttele „ei kahjusta oluliselt“. Iga projekti puhul peab olema tagatud kliimakindlus ja selle kohta lisatakse asjakohane analüüs. Sooline võrdõiguslikkus, võrdsed võimalused, ligipääsetavus Investeerimine kaugküttesüsteemi tagab teenuse mugava jätkumise, võrreldes lokaalse lahendusega, mis tooks kaasa omavastutuse katelseadme igapäevase korrasoleku ja kütmise eest. Vanemale või liikumisraskusega inimesele on kaugküte eelistatud kütteviis. Investeerimisega kaasneb üldiselt soojusenergiale mineva kulu vähenemine ja see mõjutab piirkonna elanikke positiivselt. Soolist ebavõrdsust meetme rakendamine ei tekita. Toetatavad tegevused on kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste hartas nimetatud põhiõigustega ja puuetega inimeste konventsiooni väärtustega (analüüs seletuskirja lisa 1). Meetmel ei ole puutumust soolise võrdõiguslikkuse, võrdsete võimaluste ja ligipääsetavuse horisontaalsete põhimõtetega, mida kinnitab eelkonsultatsioonil antud Sotsiaalministeeriumi hinnang. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Perioodil 2021–2027 on kaugküttesektorisse rakenduskava prioriteedi „Rohelisem Eesti” meetme 21.2.1.2 „Primaarenergia tõhusam kasutus ja taastuvenergia osakaalu suurendamine lõpptarbimises EL-i toetuse eelarve on 22 500 000 eurot. Kulud, mida toetusest ei kaeta, tuleb toetuse saajal katta omafinantseeringust. 26 ingl common provisions regulation. Ühissätete määruse eesmärk on reguleerida 8 ELi fondi, mille vahendeid rakendatakse koos liikmesriikide ja piirkondadega. Nende arvel on kokku kolmandik ELi eelarvest. 27 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH analüüs. Tallinn: Hendrikson & Co 6. Määruse jõustumine Eelnõu jõustub üldises korras, st kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. 7. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemis EIS Rahandusministeeriumile, Keskkonnaministeeriumile ja Sotsiaalministeeriumile. Lisaks esitatakse eelnõu arvamuse andmiseks seirekomisjonile ja Euroopa Komisjonile ning Riigi Tugiteenuste Keskusele, KIK- le ja Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingule. Majandus- ja infotehnoloogiamini „Kaugküttesüsteemide investeeringut tingimused ja kord“ Valikumetoodika Punktide hulk vastavalt kriteeriumile Seirekomisjonis kinnitatud üldised projektide valikukriteeriumid Hindamiskriteeriumid 0 punkti Maksimumpunktid/2 1. Soojustorustiku renoveerimine ja lokaalkütet kasutava hoone tarbijapaigaldise ühendamine olemasoleva kaugküttevõrguga (määruse § 6 lõike 1 punktides 1 ja 3 nimetatud te Projekti tulemusena renoveeritavas Projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju soojustorustiku lõigus kokkuhoitud aastase rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide soojusenergia kogus võrreldes eelnenud aasta 1.1 saavutamisele. andmetega <50% 50-70% a) Projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide Aastas kokku hoitavate kasvuhoonegaaside saavutamisele. kogus süsinikdioksiidi ekvivalenttonnides, b) Projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia võrreldes taotluse esitamisele eelnenud aasta Projektide punktid kujunevad pingerea alusel, kusjuures kõige suuremat 1.2 aluspõhimõtete ja sihtidega andmetega projekt saab maksimumpunktid ja kõige vähem kokkuhoidnud proje Omafinantseeringu osakaal projekti 1.3 abikõlblikest kuludest <55% 55 - 65% Projekti kuluefektiivsus Projekti kuluefektiivsus, mille raames hinnatakse investeeringu maksumust planeeritava soojustorustiku jooksva meetri 1.4 kohta >600 eurot/m 450 - 600 eurot/m Enamus võrku ühendatud Enamus võrku ühendatud hoonetest on hoonetest on 1.5 Projekti põhjendatus Projekti jätkusuutlikkus rekonstrueerimata. rekonstrueeritud. Taotleja ei ole varem Taotleja tegeleb tegutsenud soojusenergia soojusenergia toomise või tootmise või edastamise edastamisega ainult ühes 1.6 Toetuse taotleja suutlikkus projekti ellu viia Taotleja suutlikus projekti ellu viia valdkonnas. kaugkütte piirkonnas. 2. Soojuse tootmise seadme renoveerimine (määruse § 6 lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevuse elluviimiseks koostatud projekt) a) Projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju Aastas kokku hoitavate kasvuhoonegaaside rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide heitkogus süsinikdioksiidi ekvivalenttonnides saavutamisele. renoveeritava või uue ehitatava soojuse b) Projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia tootmise seadme kohta võrreldes taotluse Projektide punktid kujunevad pingerea alusel, kusjuures kõige suurem 2.1 aluspõhimõtete ja sihtidega esitamisele eelnenud aasta andmetega projekt saab maksimumpunktid ja kõige väisema näitajaga projekt Omafinantseeringu osakaal projekti 2.2 abikõlblikest kuludest <55% 55 - 65% Määruse § 11 lõike 2 punktis 12 nimetatud konkursi tulemusena selgunud toodetava soojusenergia hind või Konkurentsiameti Projekti kuluefektiivsus metoodika põhjal arvutatud tootmishoonest 2.3 väljastatava soojusenergia hind >50 eurot/MWh 40 - 50 eurot/MWh Projekti kuluefektiivsus, mille raames hinnatakse investeeringu maksumust soojuse 2.4 tootmise seadme nominaalse võimsuse kohta >700 000 eurot/MW 500 000 - 700 000 eurot/MW Taotleja ei ole varem Taotleja tegeleb tegutsenud soojusenergia soojusenergia toomise või tootmise või edastamise edastamisega ainult ühes 2.5 Toetuse taotleja suutlikkus projekti ellu viia Taotleja suutlikkus projekti ellu viia valdkonnas kaugkütte piirkonnas Enamus võrku ühendatud Enamus võrku ühendatud hoonetest on hoonetest on 2.6 Projekti jätkusuutlikus rekonstrueerimata. rekonstrueeritud. Projekti põhjendatus Soojuse tootmise seadmeid 2.7 Varustuskindlus kaugküttevõrgus on üks - Soojuse tootmise seadme efektiivsus, mille suhtarv on arvutatud rakendusüksuse 2.8 veebilehel avaldatud vormil ≤1,3 - tehnoloogiaministri määrus nr e investeeringute toetuse andmise imused ja kord“ LISA eeriumile Maksimumpunktid Kommentaar eelnõu tööversiooni juurde Maksimumpunktid a 3 nimetatud tegevuste elluviimiseks koostatud projekt) >70% 30 Kui on ainult uued lõigud, siis on vähenemine 0. 2020 V voorus oli kõige väiksem 0 ja suurim 93%. Keskmine oli 62,23% kõige suuremat kokkuhoidu saavutav kuhoidnud projekt saab 0 punkti. 20 > 65% 10 2020 V voor oli kõige madalam 50% (alla selle ei ole ka võimalik) ning suurim 78%. Keskmine 58,3% 2021 ja 2022 lepingute maksumused (2022 III kvartali seisuga ehitushinnaindeksiga korrigeeritud): - keskmine 573 tuhat eurot 1 km. - vähim 263 tuhat eurot 1 km; <450 eurot/m 30 - suurim 1 640 tuhat eurot 1 MW. Rekonstrueeritud on 70% võrku ühendatud hoonetest. 5 Kaasamisüritustel arutasime selle kriteeriumi mõistlikkust ning jäi nii nagu on. Mida rohkem tarbijaid on rekonstrueeritud, seda lihts Taotleja tegeleb soojusenergia tootmise või edastamisega mitmes kaugkütte piirkonnas või aastane soojusenergia tootmise maht on üle 50000MWh. 5 tud projekt) es kõige suurema näitaja saavutav näitajaga projekt saab 0 punkti. 20 Kogu kokkuhoid, mitte 1 MW kohta. > 65% 10 10.01.23 seisuga Konkurentsiameti lehel avaldatud kooskõlastatud soojuse tootmise keskmine piirhind oli 50 eurot (KM-ta). Seega võiks need vahemikud 2021 ja 2022 lepingute maksumused (2022 III kvartali seisuga < 40 eurot/MWh 20 jääda. Käesoleval aastal tundub, et soojuse hinna kasv on stabiliseerunud. ehitushinnaindeksiga korrigeeritud): - keskmine 700 tuhat eurot 1 MW. - vähim 329 tuhat eurot 1 MW; - suurim 1 171 tuhat eurot 1 MW. < 500 000 eurot/MW 20 Taotleja tegeleb soojusenergia tootmise või edastamisega mitmes kaugkütte piirkonnas või aastane soojusenergia tootmise maht on üle 50000MWh. 5 Rekonstrueeritud on 70% võrku ühendatud hoonetest. 5 Vanas määruses sai punkte, kui uus katel oli võimeline tarbima mitut kütust. Parema varustuskindluse saame, kui on mitu tootmise seadet. Nt mitu katelt, Soojuse tootmise seadmeid katlale lisaks soojuspump. Pesurit ei saa arvestada, sest kui katel ei tööta, siis ka kaugküttevõrgus on kaks või pesur ei tööta (seletuskirja lisada). Kas ka soojuse salvesti lugeda tootmise enam. 10 seadmeks varustuskindluse kontekstis? Katelseadmetel jääb üldjuhul alla 1 (sh koos suitsugaaside pesuriga). Soojuspumpade efektiivsus (soojustegur) on üldjuhul üle kahe. Koos tipukoormus katlaga igal juhul üle 1 peab näitaja jääma. 1,3 on hinnanguliselt >1,3 10 piisav efektiivsus, mis annab eelise soojuspumpadega süsteemile katelde ees. Keskmine oli 62,23% id on rekonstrueeritud, seda lihtsam on tarbimist prognoosida ja süsteem on efektiivne. Põhiõiguste harta Puuetega inimeste õiguste konventsioon (PIK) Põhiseadus (PS) Kaugkütte investeeringute meede https://eur-lex.europa.eu/legal- Kontrolli, et kooskõla oleks https://www.riigiteataja.ee/akt/204042012006 https://www.riigiteataja.ee/akt/115052015002?leiaKehtiv content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:12012P/TXT&from=ET tagatud/kinnitus, vajadusel täiendav analüüs ja täiendavad nõuded TATis Põhiõiguste harta ja puuetega inimeste õiguste konventsiooni Põhiõiguste Harta PIK Põhiküsimused Põhiküsimused artiklid on kaetud muu hulgas põhiseaduse ja teiste all harta jaotis artikkel artikkel loetletud seadustega Sotsiaalministeerium nõustab naiste ja meeste võrdõiguslikkuse, mittediskrimineerimise ja erivajadustega inimeste ligipääsetavuse osas programmide ja projektide kavandamis-, rakendamis-, seire- ja hindamisprotsessis (ELi harta artiklid 21, 23 ja 26 ja puuetega inimeste konventsiooni artikkel 9), Keskkonnaministeerium keskkonnakaitse teemades (EL harta artikkel 37) ning kooskõlastavad toetuse andmise tingimusi. Iga ministeerium vastutab põhiõiguste kaitsmise ja edendamise eest oma haldusalas. Kaitse ekspluateerimise, vägivalla ja väärkohtlemise PS § 10 nimetatud inimväärikuse põhimõtete on üks EV Inimväärikus 1 16 eest Põhiseaduse alusprintsiipidest Õigus elule 2 10 Õigus elule PS § 17 Igaühel on õigus elule. Õigus isikupuutumatusele 3 14 Vabadus- ja isikupuutumatus PS § 20 Igaühel on õigus vabadusele ja isikupuutumatusele. I jaotis - Piinamise ning ebainimliku Kaitse piinamise ja julma, ebainimliku või Kontrollitud, planeeritud tegevused on PS § 18 Kedagi ei tohi piinata, julmalt või väärikust alandavalt "Väärikus" või alandava kohtlemise või 4 15 inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK kohelda. (artiklid 1-5) karistamise keeld eest väärtustega, riive oht puudub. PS § 20 Igaühel on õigus vabadusele ja isikupuutumatusele. PS § 29 Kedagi ei tohi sundida tema vaba tahte vastaselt tööle Orjapidamise ja sunniviisilise Kaitse ekspluateerimise, vägivalla ja väärkohtlemise 5 16 ega teenistusse, välja arvatud kaitseväeteenistus või selle töö keeld eest asendusteenistus, tööd nakkushaiguse leviku tõkestamisel, loodusõnnetuse ja katastroofi korral ning töö, mida seaduse alusel ja korras peab tegema süüdimõistetu. Õigus vabadusele ja Kaitse ekspluateerimise, vägivalla ja väärkohtlemise 16 6 eest PS § 20 Igaühel on õigus vabadusele ja isikupuutumatusele. turvalisusele 17 Isikupuutumatuse kaitse Era- ja perekonnaelu 7 22 Eraelu puutumatus PS § 26 Igaühel on õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. austamine 1. Põhiseadus § 20 Igaühel on õigus vabadusele ja Isikuandmete kaitse 8 22 Eraelu puutumatus isikupuutumatusele. 2. Isikuandmete kaitse seadus - https://www.riigiteataja.ee/akt/104012019011 PS § 26 Igaühel on õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. Õigus abielluda ja luua 9 23 Kodu ja perekonna austamine perekond PS § 27 Perekond rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna alusena on riigi kaitse all. Preambul ja üldpõhimõtted, sh PS § 40 Igaühel on südametunnistuse-, usu- ja mõttevabadus. Mõtte-, südametunnistuse- ja mittediskrimineerimine, osalemine ja kaasatus 10 3 usuvabadus ühiskonnas, võrdsed võimalused, juurdepääsetavus, PS § 41 Igaühel on õigus jääda truuks oma arvamustele ja meeste ja naiste võrdsus jne. veendumustele. Kedagi ei tohi sundida neid muutma. § 44. Igaühel on õigus vabalt saada üldiseks kasutamiseks Sõna ja arvamusvabadus ning juurdepääs levitatavat informatsiooni. Sõna- ja teabevabadus 11 21 informatsioonile § 45. Igaühel on õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, II jaotis veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või Kontrollitud, planeeritud tegevused on „Vabadused” muul viisil. kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK (artiklid 6–19) väärtustega, riive oht puudub. Kogunemis- ja Sõna ja arvamusvabadus ning juurdepääs § 47. Kõigil on õigus ilma eelneva loata rahumeelselt koguneda 12 21 ühinemisvabadus informatsioonile ja koosolekuid pidada. Osalemine 30 § 38. Teadus ja kunst ning nende õpetused on vabad. Kunsti ja teaduse vabadus 13 kultuurielus, virgestus-, puhke- ja sporditegevuses Ülikoolid ja teadusasutused on seaduses ettenähtud piires 32 Rahvusvaheline koostöö autonoomsed. Õigus haridusele 14 24 Haridus § 37 Igaühel on õigus haridusele Kutsevabadus ja õigus teha § 29. Eesti kodanikul on õigus vabalt valida tegevusala, 15 27 Töö ja tööhõive tööd elukutset ja töökohta. Ettevõtlusvabadus 16 27 Töö ja tööhõive § 31 Eesti kodanikel on õigus tegeleda ettevõtlusega Osalemine kultuurielus, virgestus-, puhke- ja Õigus omandile 17 30 § 32 Igaühe omand on puutumatu ja võrdselt kaitstud sporditegevuses. Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadus - Õigus varjupaigale 18 18 Liikumisvabadus ja kodakondsus https://www.riigiteataja.ee/akt/VRKS Õigus kaitsele tagasisaatmise, § 36. Ühtki Eesti kodanikku ei tohi Eestist välja saata ega väljasaatmise või 19 18 Liikumisvabadus ja kodakondsus takistada Eestisse asumast. väljaandmise korral; PS § 12 Kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, Võrdsus seaduse ees 20 12 Võrdne tunnustamine seaduse ees usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. Võrdse kohtlemise seadus - Kontrollitud, ei oma puutumust https://www.riigiteataja.ee/akt/122102021011?leiaKehtiv - horisontaalsete põhimõtetega sooline võrdõiguslikkus, võrdsed võimalused Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, Diskrimineerimiskeeld 21 5 Võrdsus ja mittediskrimineerimine ja ligipääsetavus ning riive oht usutunnistuse või veendumuste, vanuse, puude või seksuaalse põhiõiguste ja puuetega inimeste sättumuse alusel. Võrdse kohtlemise põhimõte tähendab, et õigustele puudub. Sooline diskrimineerimist ei toimu. võrdõiguslikkus, võrdsed võimalused, 4 Üldkohustused ligipääsetavus: Kultuuriline, usuline ja 9 Juurdepääsetavus Investeerimine kaugküttesüsteemi 22 keeleline mitmekesisus Osalemine kultuurielus, virgestus-, puhke- ja Artikkel 3 - Üldpõhimõtted Puuetega inimeste õiguste tagab mugava teenuse jätkumise III jaotis 30 konventsioonis (PIK) võrreldes lokaalse lahendusega, mis „Võrdsus” sporditegevuses tooks kaasa oma vastutuse (artiklid 20–26) Naiste ja meeste 23 6 Puuetega naised (a) austus inimeste loomupärase väärikuse, individuaalse katelseadme igapäevase korrasoleku ja võrdõiguslikkus kütmise eest. Vanemale või autonoomia, sealhulgas vabaduse ise oma valikuid langetada, ja Lapse õigused 24 7 Puuetega lapsed iseseisvuse vastu; liikumisraskusega inimesele on (b) mittediskrimineerimine; kaugkütte lahendus eelistatud kütmise Eakate õigused 25 28 Küllaldane elatustase ja sotsiaalne kaitse (c) täielik ja tõhus osalemine ja kaasatus ühiskonnas; viis. Investeerimisega kaasneb üldiselt 3 Üldpõhimõtted (d) austus erinevuste vastu ning puuetega inimeste tunnustamine soojusenergiale mineva kulu 4 Üldkohustused inimeste mitmekesisuse ja inimkonna osana; vähenemine ja see mõjutab piirkonna 8 Teadlikkuse suurendamine (e) võrdsed võimalused; elanikke positiivselt. Soolist 9 Juurdepääsetavus (f) juurdepääsetavus; ebavõrdsust meetme rakendamine ei Puuetega inimeste tekita. 26 19 Iseseisev elu ja kogukonda kaasamine (g) meeste ja naiste võrdsus; integreerimine (h) austus puuetega laste arenevate võimete vastu ning austus 20 Isiklik liikumisvõime puuetega laste õiguse vastu säilitada oma identiteet. 27 Töö ja hõive Osalemine kultuurielus, virgestus-, puhke- ja 30 sporditegevustes Kontrollitud, planeeritud tegevused on Töötajate õigus olla ettevõttes Rakendub töötajate usaldusisiku seadus (https://www.riigiteataja.ee/akt/12771390?leiaKehtiv), mis reguleerib töötajate 27 kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK informeeritud ja ära kuulatud usaldusisiku tegevust teda volitanud töötajate ja ametnike esindamisel suhetes tööandjaga ja töötajatega. väärtustega, riive oht puudub. PS 29 Töötajate ja tööandjate ühingutesse ja liitudesse kuulumine on vaba. Töötajate ja tööandjate ühingud ja liidud Kontrollitud, planeeritud tegevused on Kollektiivläbirääkimiste ja 28 27 Töö ja tööhõive (f) võivad oma õiguste ja seaduslike huvide eest seista vahenditega, kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK kollektiivse tegutsemise õigus mida seadus ei keela. Streigiõiguse kasutamise tingimused ja väärtustega, riive oht puudub. korra sätestab seadus. Õigus kasutada 26 Habilitatsioon ja rehabilitatsioon § 29. Eesti kodanikul on õigus vabalt valida tegevusala, Kontrollitud, planeeritud tegevused on 29 tööhõiveteenuseid 27 Töö ja tööhõive elukutset ja töökohta. kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK Kontrollitud, planeeritud tegevused on Kaitse põhjendamatu § 29 Töötingimused on riigi kontrolli all. Töövaidluste 30 Kohaldub harta artikkel. kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK vallandamise korral lahendamise korra sätestab seadus. väärtustega, riive oht puudub. Kontrollitud, planeeritud tegevused on Head ja õiglased § 29 Töötingimused on riigi kontrolli all. Töövaidluste 31 27 Töö ja tööhõive kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK töötingimused lahendamise korra sätestab seadus. väärtustega, riive oht puudub. PS § 29 lg 2 keelab sunnitöö nii lapse kui ka täiskasvanu puhul. Kaitse ekspluateerimise, vägivalla ja väärkohtlemise Last ei tohi töö tegemiseks ära kasutada. Laps ei tohi teha tööd, 16 eest mis on talle ohtlik, segab koolis käimist või on kahjulik tema tervisele ja arengule. Kontrollitud, planeeritud tegevused on Keeld kasutada laste tööjõudu 32 Laste töötamist reguleerib töölepingu seadus. Seal on kirjas laste kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK ja noorte töötajate kaitse tööl töölkäimist puudutavad vanusepiirid ja eritingimused. Alaealisel väärtustega, riive oht puudub. 27 Töö ja tööhõive on töötamiseks vaja olenevalt vanusest kas vanema või tööinspektori luba. (https://www.oiguskantsler.ee/et/laste-ja- noorte-%C3%B5igused-ja-kohustused) PS § 27 Perekond rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna IV jaotis alusena on riigi kaitse all. Kontrollitud, planeeritud tegevused on „Solidaarsus” Perekonna- ja tööelu 33 23 Kodu ja perekonna austamine § 29 Eesti kodanikul on õigus vabalt valida tegevusala, elukutset kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK (artiklid 27–38) ja töökohta. Kui seadus ei sätesta teisiti, siis on see õigus väärtustega, riive oht puudub. võrdselt Eesti kodanikuga ka Eestis viibival välisriigi kodanikul ja kodakondsuseta isikul. § 28 Eesti kodanikul on õigus riigi abile vanaduse, töövõimetuse, toitjakaotuse ja puuduse korral. Sotsiaalkindlustus ja 34 28 Küllaldane elatustase ja sotsiaalne kaitse Riik soodustab vabatahtlikkuKontrollitud, planeeritud ja omavalitsuse tegevused on kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK väärtustega, riive oht puudub. hoolekannet. sotsiaalabi Lasterikkad pered ja puuetega inimesed on riigi ja kohalike omavalitsuste erilise hoole all. Kontrollitud, planeeritud tegevused on Tervishoid 35 25 Tervishoid § 28 Igaühel on õigus tervise kaitsele. kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK väärtustega, riive oht puudub. Võimalus kasutada üldist Kontrollitud, planeeritud tegevused on Majandustegevuse seadustiku üldosa seadus - majandushuvi pakkuvaid 36 11 Ohuolukorrad ja humanitaarsed eriolukorrad kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK https://www.riigiteataja.ee/akt/106042021005 teenuseid väärtustega, riive oht puudub. TATis seatud tingimused projektile, PS § 53 Igaüks on kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda millele vastvuse korral vastab projekt 9 Juurdepääsetavus (f) ning hüvitama kahju, mis ta on keskkonnale tekitanud. ka DNSH põhimõtetele. Kliimakindluse tagamiseks tuleb Sõna ja arvamusvabadus ning juurdepääs teabele Keskkonnakaitse 37 esitada analüüsidokument. Toetatakse lõige (a) avalikkusele mõeldud teabe edastamine DNSH[2] ja kliimakindluse ning EE2035 raames KeM ja RTK vaid projekte, mis on kooskõlas (EL) 21 puuetega inimestele juurdepääsetavas vormingus konsultatsioon. Nõuded TATis ja analüüs seletuskirjas. 2018/2001 direktiivi säästlikkuse ning erinevate puuetega arvestavate tehnoloogiate kriteeriumidega ning iga projekti abil õigeaegselt ja ilma lisakuludeta. puhul teostatakse kliimakindluse Kontrollitud, planeeritud tegevused on Tarbijakaitse 38 4 Üldkohustused (e, f, g, h) Tarbijakaitseseadus - https://www.riigiteataja.ee/akt/TKS kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK väärtustega, riive oht puudub. Õigus hääletada ja Kontrollitud, planeeritud tegevused on Euroopa Parlamendi valmise seadus - kandideerida Euroopa 39 29 Osalemine poliitilises ja avalikus elus kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK https://www.riigiteataja.ee/akt/EPVS Parlamendi valimistel väärtustega, riive oht puudub. PS § 56. Kõrgeimat riigivõimu teostab rahvas hääleõiguslike Õigus hääletada ja kodanike kaudu: Kontrollitud, planeeritud tegevused on 1) Riigikogu valimisega; kandideerida kohalikel 40 29 Osalemine poliitilises ja avalikus elus kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK 2) rahvahääletusega. valimistel kohalikel valimistel väärtustega, riive oht puudub. PS § 57. Hääleõiguslik on Eesti kodanik, kes on saanud kaheksateist aastat vanaks. HMS § 5 lõike 2 kohaselt tuleb haldusmenetlus läbi viia eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja Kontrollitud, planeeritud tegevused on Õigus heale haldusele 41 29 Osalemine poliitilises ja avalikus elus kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK ÜSS § 1 lg 5 kohaselt kohaldatakse viidatud seaduses ette nähtud väärtustega, riive oht puudub. V jaotis menetlusele haldusmenetluse seadust. „Kodanike õigused” PS § 44 Eesti kodanikul ja Eestis viibival välisriigi kodanikul ja (artiklid 39–46) kodakondsuseta isikul on õigus seaduses sätestatud korras tutvuda tema kohta riigiasutustes ja kohalikes omavalitsustes Kontrollitud, planeeritud tegevused on Sõna ja arvamusvabadus ning juurdepääs Õigustutvuda dokumentidega 42 21 ning riigi ja kohalike omavalitsuste arhiivides hoitavate kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK informatsioonile andmetega. HMS § 37 lg 1 igaühel on õigus igas väärtustega, riive oht puudub. menetlusstaadiumis tutvuda haldusorganis säilitatavate asjas tähtsust omavate dokumentide ja toimikuga, kui see on olemas. Õigus pöörduda Euroopa Kontrollitud, planeeritud tegevused on 43 13 Juurdepääs õigusemõistmisele Rahvusvaheliste lepingute alusel otsekohalduv ombudsmani poole kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK PS § 46 Igaühel on õigus pöörduda märgukirjade ja avaldustega Kontrollitud, planeeritud tegevused on Õigus esitada petitsioone 44 13 Juurdepääs õigusemõistmisele riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikute poole. kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK Vastamise korra sätestab seadus väärtustega, riive oht puudub. Kontrollitud, planeeritud tegevused on Liikumis- ja elukoha valiku § 34. Igaühel, kes viibib seaduslikult Eestis, on õigus vabalt 45 20 Isiklik liikumisvõime kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK vabadus liikuda ja elukohta valida. väärtustega, riive oht puudub. Diplomaatilisele ja 46 13 Juurdepääs õigusemõistmisele § 13 - Igaühel on õigus riigi ja seaduse kaitsele. Eesti riik kaitseb Kontrollitud, planeeritud tegevused on PS § 15 Igaühel on õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. Igaüks võib oma kohtuasja Õigus tõhusale läbivaatamisel nõuda mis tahes asjassepuutuva seaduse, muu Kontrollitud, planeeritud tegevused on õiguskaitsevahendile ja 47 13 Juurdepääs õigusemõistmisele õigusakti või toimingu põhiseadusevastaseks tunnistamist. § 20 kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK õiglasele kohtulikule Igaühel on õigus vabadusele ja isikupuutumatusele. § 22 Kedagi väärtustega, riive oht puudub. arutamisele ei tohi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. Kontrollitud, planeeritud tegevused on Süütuse presumptsioon ja § 22. Kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui 48 13 Juurdepääs õigusemõistmisele kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK kaitseõigus tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. väärtustega, riive oht puudub. VI jaotis „Õigusemõistmi PS § 3 Riigivõimu teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega ne” (artiklid kooskõlas olevate seaduste alusel. Rahvusvahelise õiguse 47–50) üldtunnustatud põhimõtted ja normid on Eesti õigussüsteemi Kuritegude ja karistuste lahutamatu osa. PS § 11 Õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult Kontrollitud, planeeritud tegevused on seaduslikkuse ja 49 13 Juurdepääs õigusemõistmisele kooskõlas põhiseadusega. Need piirangud peavad olema kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK proportsionaalsuse põhimõte demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada väärtustega, riive oht puudub. piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. PS § 22 kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. PS § 23 Kedagi ei tohi teist korda kohtu alla anda ega karistada Kontrollitud, planeeritud tegevused on Mitmekordse kohtumõistmise 50 13 Juurdepääs õigusemõistmisele teo eest, milles teda vastavalt seadusele on mõistetud lõplikult kooskõlas EL põhiõiguste harta ja PIK ja karistamisekeeld süüdi või õigeks. väärtustega, riive oht puudub. [1] Täiendavalt analüüsima ei pea, kuid pead kontrollima ja kinnitama, et nõuet ei rikutaks. [2] DNSH ja kliimakindluse analüüsi juhised on punktis X EELNÕU 16.05.2023 MÄÄRUS Kaugküttesüsteemide investeeringute toetuse andmise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Reguleerimisala (1) Määrusega reguleeritakse perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 1 lõike 1 punktis 1 nimetatud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027“ poliitikaeesmärgi „Rohelisem Eesti” erieesmärgi „Energiatõhususe edendamine ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine” meetme 21.2.1.2 „Primaarenergia tõhusam kasutus ja taastuvenergia osakaalu suurendamine lõpptarbimises” elluviimiseks Euroopa Regionaalarengu Fondist toetuse andmist. (2) Määruse alusel toetuse taotlemisele, taotleja, partneri ja taotluse kohta esitatud nõuetele, taotluse menetlemisele, rahuldamisele ja rahuldamata jätmisele, taotluse rahuldamise otsuse muutmisele ja kehtetuks tunnistamisele, kulude abikõlblikkusele, toetuse maksmisele, selle tagasinõudmisele, toetusest teavitamisele ja aruandlusele, toetuse saaja kohustuste osas ja kõiges muus määruses toodule kohaldatakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrust nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) käesolevas määruses toodud erisustega. (3) Määruse alusel toetuse taotlemise, määramise, kasutamise ja tagasinõudmisega seotud teavet ja dokumente esitatakse ning taotlus- ja aruandevormid ja juhised tehakse kättesaadavaks ÜSS2021_2027 § 21 lõikes 3 sätestatud e-toetuse keskkonna (edaspidi e-toetuse keskkond) kaudu. Kui selles keskkonnas ei ole vastava dokumendiliigi esitamist ette nähtud, esitatakse dokument elektrooniliselt digitaalselt allkirjastatuna. § 2. Terminid Määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses: 1) soojuse tootmise seadme renoveerimine on olemasoleva amortiseerunud ja ebaefektiivse soojuse tootmise seadme asendamine taastuvenergiat kasutava uue seadmega, selle rekonstrueerimine taastuvenergiat kasutavaks seadmeks või uue kompleksse taastuvenergiat kasutava soojuse tootmisjaama ehitamine; 2) soojusmajanduse arengukava on soojusmajanduse arengukava majandus- ja taristuministri 5. mai 2015. a määruse nr 40 „Soojusmajanduse arengukava koostamise toetamise tingimused” tähenduses; 3) soojustorustiku renoveerimine on olemasoleva amortiseerunud ja ebaefektiivse soojustorustiku asendamine uuega, selle rekonstrueerimine või uue soojustorustiku ehitamine; 4) taastuvenergia on taastuvatest allikatest toodetud energia Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001 (ELT L 328, 21.12.2018, lk 82–209) artikli 2 punkti 1 tähenduses; 5) võrgupiirkond on võrgupiirkond kaugkütteseaduse tähenduses. § 3. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus (1) Toetuse andmise eesmärk on suurendada kaugküttesüsteemides energia kasutamise efektiivsust ja vähendada põletusseadmest pärinevate saasteainete heitkogust. (2) Toetuse andmise tulemusel väheneb saasteainete hulk ja energia lõpptarbimine soojuse efektiivsema tootmise ja edastamise tõttu. (3) Toetusest rahastatav projekt peab kaasa aitama meetme vähemalt ühe järgmise väljundnäitaja saavutamisele: 1) lisandunud võimsus taastuvenergia tootmiseks; 2) äsja ehitatud või täiustatud kaugkütte- või kaugjahutusvõrgud. (4) Toetusest rahastatav projekt peab aitama vähendada kasvuhoonegaaside heitkogust ja mõõtmiseks kasutatakse tulemusnäitajat „Hinnangulised kasvuhoonegaaside heitkogused“. (5) Toetusest rahastatav projekt arvestab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid, aitab kaasa Riigikogus 12. mail 2021. aastal vastu võetud „Riigi pikaajaline arengustrateegia „Eesti 2035““ aluspõhimõtete hoidmisele ning selle sihi „Kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ ja „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ ning näitajate „kasvuhoonegaaside netoheide süsinikdioksiidi ekvivalenttonnides“, „taastuvenergia osakaal energia summaarses lõpptarbimises“ ja „elukeskkonnaga rahulolu või pigem rahul olevate elanike osatähtsus“ sihttasemete saavutamisse. § 4. Rakendusüksus ja rakendusasutus (1) Rakendusüksus on Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus. (2) Rakendusasutus on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. § 5. Riigiabi (1) Määruse alusel antav toetus on energiatõhusale kaugküttele ja -jahutusele antav investeeringuteks ettenähtud abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78) (edaspidi üldine grupierandi määrus) artikli 46 tähenduses ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut. (2) Määruse alusel ei anta: 1) abi raskustes olevale ettevõtjale üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 18 tähenduses; 2) grupierandiga hõlmatud abi üldise grupierandi määruse artikli 1 1õigetes 2–5 sätestatud juhtudel; 3) vähese tähtsusega abi VTA määruse artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel; 4) ettevõtjale, kellele Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, on esitatud seni täitmata korraldus abi tagasimaksmiseks. (3) Tegevustele, mis ei ole hõlmatud üldise grupierandi määruse artikliga 46, võib anda toetust vastavalt Euroopa Komisjoni määrusele (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8) (edaspidi VTA määrus) ning sellisele abile kohaldatakse VTA määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut. (4) Kui toetus on VTA määruse alusel vähese tähtsusega abi, ei tohi abi saajale jooksva majandusaasta ja kahe eelnenud majandusaasta jooksul nimetatud määruse kohaselt antud vähese tähtsusega abi koos taotletava toetusega ületada vähese tähtsusega abi piirsummat. (5) Vähese tähtsusega abi puhul võetakse toetuse andmisel arvesse VTA määruse artiklis 5 sätestatud eri eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid. (6) Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad, kes on VTA määruse artikli 2 lõike 2 kohaselt omavahel seotud. (7) Ebaseaduslik ja väärkasutatud riigiabi nõutakse tagasi konkurentsiseaduse §-s 42 ja selles viidatud Euroopa Liidu õigusaktide kohaselt. (8) Kui toetuse saaja teeb saadud toetuse arvelt ettevõtjast liitujale kaugküttevõrguga liitumiseks soodustuse liitumishinnast, mida liituja peaks maksma ilma toetuseta, loetakse liitujale tehtud soodustus kaudseks vähese tähtsusega abiks, millele kohaldatakse VTA määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut.. 2. peatükk Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr § 6. Toetatavad tegevused (1) Toetust antakse projektile, mille tegevus aitab kaasa §-s 3 nimetatud eesmärgi ja tulemuse saavutamisele ja mille raames: 1) renoveeritakse soojustorustik või 2) renoveeritakse soojuse tootmise seade või 3) ühendatakse lokaalkütet kasutava hoone tarbijapaigaldis olemasoleva kaugküttevõrguga. (2) Juhul kui toetust taotletakse üldise grupierandi määruse alusel, ei tohi taotleja alustada projektiga seotud tegevusi ega võtta kohustusi nimetatud tegevuste elluviimiseks enne taotluse esitamist rakendusüksusele. (3) Toetust antakse lõikes 1 nimetatud tegevustele juhul, kui kaugküttesüsteem on või muutub energiatõhusaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2012/27, milles käsitletakse energiatõhusust, muudetakse direktiive 2009/125/EÜ ja 2010/30/EL ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2004/8/EÜ ja 2006/32/EÜ (ELT L 315, 14.11.2012, lk 1–56) (edaspidi energiatõhususe direktiiv) artikli 2 punkt 41 tähenduses. (4) Toetust antakse lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevusele juhul, kui soojuse tootmise seade vastab üldise grupierandi määruse artikli 46 punkti 3 tingimustele. (5) Toetust antakse projektile, mis ei tekita Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43) artiklis 17 nimetatud olulist kahju. (6) Toetust antakse projektile, mis järgib energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet ning mille puhul on tagatud kliimakindlus vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060, 24. juuni 2021, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.6.2021, lk 159–706), artikli 2 punktidele 41 ja 42 ning artikli 73 lõike 2 punktile j. (7) Toetust antakse projektile, mis vastab asjakohastele Euroopa Liidu ja Eesti keskkonnaalastele õigusaktidele, sealhulgas heite piirväärtuse saavutamiseks: 1) suurte põletusseadmete korral tööstusheite seaduse nõuetele ja parima võimaliku tehnika nõuetele; 2) keskmise võimsusega põletusseadmete korral atmosfääriõhu kaitse seaduse ja keskkonnaministri 5. novembri 2017. a määruse nr 44 „Väljaspool tööstusheite seaduse reguleerimisala olevatest põletusseadmetest väljutatavate saasteainete heite piirväärtused, saasteainete heite seirenõuded ja heite piirväärtuste järgimise kriteeriumid“ nõuetele. (8) Toetatav projekt peab vastama järgmistele tehnilistele tingimustele: 1) soojuse tootmiseks kasutatav põllumajanduslik biomass vastab energiamajanduse korralduse seaduse § 323 lõikes 1 sätestatud kriteeriumidele; 2) soojuse tootmiseks kasutatav metsa biomass vastab energiamajanduse korralduse seaduse § 323 lõikes 2 sätestatud kriteeriumidele; 3) biomassi kasutamisega vähendatakse kasvuhoonegaaside heidet vähemalt 80 protsenti vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001 VI lisas sätestatud kasvuhoonegaaside heite vähendamise metoodikale ja fossiilkütuste võrdlusväärtusele; 4) soojustorustike ja nendega seotud taristu ehitamise ja käitamise puhul vastab süsteem energiatõhususe direktiivi artikkel 2 punkt 41 määratlusele; 5) soojustorustike ja nendega seotud taristu uuendamise puhul algab investeerimine, mille tulemusel vastab süsteem energiatõhususe direktiivi artikkel 2 punktis 41 sätestatud tõhusa kaugkütte määratlusele, kolme aasta jooksul ning seda toetab lepinguline kohustus või samaväärne kohustus, kui tegemist on nii tootmise kui ka võrgu eest vastutavate käitajatega; 6) soojuspumbad, ventilaatorid, kompressorid, pumbad ja muud kasutatavad seadmed, mis kuuluvad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/125/EÜ kohaldamisalasse, vastavad energiamärgise kõrgeima klassi nõuetele ja muudel juhtudel vastavad sama direktiivi kohastele rakendusmäärustele ning esindavad parimat võimalikku tehnoloogiat; 7) elektriliste soojuspumpade paigaldamine ja käitamine peab vastama kriteeriumile, mille kohaselt ei ole külmutusagensi globaalse soojendamise potentsiaal üle 675. (9) Kui tegevus toimub olemasolevas võrgupiirkonnas, mille soojusenergia aastane tootmismaht oli taotluse esitamisele eelnenud kalendriaastal väiksem kui 50 000 megavatt- tundi, siis peab tegevus, millele toetust taotletakse, olema kooskõlas kohaliku omavalitsuse üksuse kinnitatud kehtiva soojusmajanduse arengukavaga. (10) Uue tarbijapaigaldise ühendamine olemasoleva kaugküttevõrguga peab toimuma kolme aasta jooksul taotluse esitamisest. § 7. Kulude abikõlblikkus (1) Abikõlblikud on järgmised § 6 lõike 1 punktide 1 ja 3 kohase tegevuse elluviimiseks vajalikud kulud vastavalt §-s 9 sätestatud piirsummadele ja taotluse rahuldamise otsusele: 1) projekteerimise kulud juhul, kui projekteerimisele järgneb koostatud projekti alusel soojustorustiku ehitamine; 2) soojustorustiku renoveerimise kulud, sealhulgas ehitusmaterjalide, ehitustööde, kasutusest välja langeva torustiku lammutamise ja lammutusjäätmete käitlemise kulu; 3) omanikujärelevalve tegemise kulud; 4) Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruses nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine” sätestatud teavitamise kohustuste täitmise kulud vähese tähtsusega abina; 5) projektijuhtimise teenuse kulud. (2) Abikõlblikud on järgmised § 6 lõike 1 punkti 2 kohase tegevuse elluviimiseks vajalikud kulud vastavalt §-s 9 sätestatud piirsummadele ja taotluse rahuldamise otsusele: 1) projekteerimise kulud juhul, kui projekteerimisele järgneb koostatud projekti alusel soojuse tootmise seadme renoveerimine; 2) soojuse tootmise seadme renoveerimise kulud ja sellega seotud asjakohaste tehniliste seadmete, ehitustööde, uute kommunikatsioonide rajamise, juurdepääsuteede rajamise, lammutamise, lammutusjäätmete käitlemise ning välisõhu saastumist takistavate puhastus- ja püüdeseadmete soetamise ja paigaldamise kulud; 3) käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 3–5 nimetatud kulud. (3) Abikõlblikud ei ole järgmised kulud: 1) maa ostusumma; 2) investeering tarbijapaigaldisse; 3) kütuselaaduri või samalaadse tehnika ostusumma; 4) kasutatud seadme ostusumma; 5) personalikulud; 6) investeering fossiilkütust kasutavasse soojuse tootmise seadmesse; 7) projekti üldkulud ühendmääruse § 21 lõike 5 ja administreerimiskulud ühendmääruse § 21 lõike 6 tähenduses. § 8. Projekti abikõlblikkuse periood (1) Projekti abikõlblikkuse periood peab jääma vahemikku 2022. aasta 1. novembrist 2027. aasta 31. detsembrini. (2) Projekti abikõlblikkuse periood võib alata taotluse esitamise kuupäevast või taotluses toodud ja taotluse rahuldamise otsuses märgitud hilisemast kuupäevast. Projekti abikõlblikkuse periood algab üheksa kuu jooksul taotluse rakendusüksusele esitamisest. (3) Projekti abikõlblikkuse perioodi maksimaalne kestus on 24 kuud. (4) Toetuse saaja esitatud põhjendatud avalduse alusel võib rakendusüksus projekti abikõlblikkuse perioodi pikendada kuni 12 kuu võrra, ületades lõikes 3 sätestatud perioodi, kui projekti tegevus lõpetatakse hiljemalt 31. detsembril 2027. aastal. § 9. Toetuse piirsumma ja osakaal (1) Määruse § 6 lõike 1 punktides 1 ja 3 nimetatud tegevuste osas on toetuse maksimaalne osakaal projekti abikõlblikest kuludest 30 protsenti, mida võib suurendada 20 protsendipunkti võrra väikeettevõtjatele antava abi korral ja 10 protsendipunkti võrra keskmise suurusega ettevõtjatele antava abi korral. (2) Määruse § 6 lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevuste osas on toetuse maksimaalne osakaal projekti abikõlblikest kuludest 45 protsenti. (3) Toetuse minimaalne summa ühe projekti kohta on 20 000 eurot ja maksimaalne summa 1 000 000 eurot. (4) Toetust antakse kõige rohkem 300 000 eurot ühe renoveeritava või uue soojuse tootmise seadme nominaalvõimsuse ühiku kohta megavattides, kui seadme nominaalvõimsus on üle ühe megavati. (5) Toetust antakse kõige rohkem 400 000 eurot ühe renoveeritava või uue soojuse tootmise seadme nominaalvõimsuse ühiku kohta megavattides, kui seadme nominaalvõimsus on üks megavatt või vähem. (6) Toetust antakse kõige rohkem 250 000 eurot ühe renoveeritava või uue soojustorustiku kilomeetri kohta. (7) Projektile antava toetuse osakaal abikõlblikest kuludest ja toetuse maksimumsumma sätestatakse taotluse rahuldamise otsuses. (8) Toetus koos taotleja omafinantseeringuga peab tagama projekti kulude katmise ja projekti jätkusuutliku rahastamise. (9) Omafinantseeringuna ei käsitata teisi riigi, Euroopa Liidu institutsioonide ja fondide ning kohaliku omavalitsuse üksuse antud abi. 3. peatükk Nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele § 10. Nõuded taotlejale ja partnerile (1) Taotleja võib olla Eestis tegutsev soojusettevõtja kaugkütteseaduse tähenduses, riigiasutus, kohaliku omavalitsuse üksus, kohaliku omavalitsuse üksusele kuuluv äriühing või asutus. (2) Taotleja ja partner ei tohi olla raskustes olev ettevõtja üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 18 tähenduses. (3) Taotleja ja partneri omafinantseeringu ja mitteabikõlblike kulude tasumise suutlikkus peab olema täies mahus tagatud. § 11. Nõuded taotlusele (1) Taotlus peab sisaldama peale ühendmääruse § 4 lõigetes 2 ja 3 sätestatud kinnituste ka järgmisi kinnitusi, andmeid või dokumente: 1) taotleja ja partneri nimi ning registrikood; 2) projekti kirjeldus ja projekti elluviimise ajakava; 3) toetuse summa ja selle osakaal abikõlblikest kuludest; 4) omafinantseeringu olemasolu tõendav dokument ja kinnitus valmisoleku kohta projekti rahastada planeeritud ulatuses; 5) projekti elluviimise järgsete püsikulude kirjeldus koos nende suuruse arvutamise käigu ja rahastamise allikatega; 6) viide kehtivale soojusmajanduse arengukavale, kui taotleja soojuse tootmise aastamaht on väiksem kui 50 000 megavatt-tundi võrgupiirkonna kohta; 7) määruse § 6 lõike 1 punktides 1 ja 3 nimetatud tegevuste puhul ehitusprojekt, mis on vähemalt eelprojekti staadiumis, või soojustorustiku asukohaskeem koos seletuskirjaga; 8) määruse § 6 lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevuse puhul kohaliku omavalitsuse üksuse väljastatud projekteerimistingimused ja ehitusprojekt, mis on vähemalt eelprojekti staadiumis; 9) kalkulatsioon või hinnapakkumus, mis selgitab ja tõendab projekti eelarve kujunemist, kui projekti kogumaksumus ületab 200 000 eurot; 10) vähemalt kaks hinnapakkumust, kui projekti kogumaksumus on kuni 200 000 eurot; 11) projektiga seotud võrgupiirkonda soojuse müügiks sõlmitud lepingud või muud dokumendid juhul, kui taotleja ise ei osuta projektiga seotud võrgupiirkonnas kaugkütteteenust; 12) teave konkursi tulemuste kohta vastavalt majandus- ja kommunikatsiooniministri 21. juuni 2011. a määrusele nr 47 „Soojuse ostmiseks konkursi korraldamise kord ja pakkumiste hindamise metoodika”, kui kaugkütteseaduse kohaselt on nõutud konkursi korraldamine; 13) projekti tulemusena vähenevate kasvuhoonegaaside kokkuhoiu arvutamise käik rakendusüksuse veebilehel avaldatud vormil; 14) finantsmajanduslik analüüs ja investeeringu mõju soojuse hinnale; 15) olemasoleva kaugküttevõrguga uue tarbijapaigaldise ühendamise korral eelkokkulepe, et võrguettevõtja ja võrguga ühendatava tarbijapaigaldise omanik või valdaja sõlmivad abikõlblikkuse perioodil liitumislepingu; 16) projekti tulemusena renoveeritavas soojustorustiku lõigus kokku hoitava aastase soojusenergia kao vähenemise arvutuskäik võrreldes eelnenud aasta andmetega rakendusüksuse veebilehel avaldatud vormil; 17) renoveeritud hoonete osakaal võrku ühendatud hoonetest; 18) volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel; 19) määruse § 6 lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevuse puhul dokumendid, mis tõendavad projekti tegevusega seotud kinnisasja, maatüki või ehitise või nende osa omandit, või eelnimetatute kasutusõigust projekti abikõlblikkuse perioodil ja viis aastat pärast projekti väljamaksete lõppemist; 20) määruse § 6 lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevuse puhul fossiilkütusest toodetud soojusenergia asemel toodetava taastuvenergia kogus aastas megavatt-tundides; 21) teave taotleja ettevõtte suuruse kohta üldise grupierandi määruse I lisa järgi ja vastavusele muudele üldise grupierandi määruse tingimustele; 22) kinnitus projekti vastavuse kohta põhimõttele „ei kahjusta oluliselt“ ja § 5 lõikes 8 sätestatud tehniliste tingimuste täitmise kohta; 23) kinnitus taristuprojektiga kliimakindluse saavutamise kohta koos hinnangut tõendava dokumentatsiooniga; 24) kinnitus, et projekt vastab asjakohastele Euroopa Liidu ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele; 25) taotleja kuulumise korral kontserni emaettevõtja või kontserni viimase lõppenud majandusaasta kinnitatud aruande koopia, kui aruanne ei ole äriregistrist kättesaadav; 26) kinnitus, et projekti elluviimisel ei riivata Euroopa Liidu põhiõiguste hartas toodud põhiõiguseid; 27) määruse § 1 lõikes 9 nimetatud vähese tähtsusega abi korral abi saava ettevõtja nimi ning abi suurus. (2) Kui taotleja on projektile või projekti osadele tegevustele taotlenud toetust samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, kohaliku omavalitsuse üksuse, Euroopa Liidu või muu välisabi vahenditest, esitab taotleja sellekohase teabe. (3) Kui omafinantseering tagatakse laenu abil finantsasutusest, lisatakse taotlusele laenuandja krediidikomitee laenuotsus. (4) Rakendusüksus võib laenuotsuse esitamata jätmist aktsepteerida, kui finantshindamise käigus on taotleja laenu saamise suutlikkus ammendavalt tuvastatav muul viisil. (5) Rakendusüksusel on õigus nõuda lisadokumente ja -andmeid taotluse nõuetele vastavuse ja projekti valikukriteeriumitele vastavuse hindamiseks. (6) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 23 nimetatud kliimakindluse hindamise teeb taotleja, lähtudes rakendusüksuse veebilehel avaldatud juhendist, mis põhineb Euroopa Komisjoni teatisel 2021/C 373/01 „Taristu kliimakindluse tagamise tehnilised suunised aastateks 2021– 2027” (ELT C 373, 16.9.2021, lk 1–92). 4. peatükk Toetuse taotlemine § 12. Taotlusvooru avamine (1) Taotlusvooruga toetatavad tegevused, eelarve ja ajakava kinnitab rakendusasutuse juht ning rakendusasutus edastab selle teabe rakendusüksusele. (2) Taotlusvooruga toetatavatest tegevustest, tähtajast ja taotlusvooru eelarvest teavitab rakendusüksus avalikkust ja sihtrühmasid üleriigilise levikuga ajalehes ja oma asutuse veebilehel vähemalt kolm kalendripäeva enne taotlusvooru avamise päeva. § 13. Toetuse taotlemise tähtaeg ja taotluse esitamise viis (1) Taotlus esitatakse § 12 lõike 2 kohaselt teatatud tähtaja jooksul, mille kestus on vähemalt 30 tööpäeva. (2) Käesoleva määruse § 6 lõike 1 punktides 1 ja 3 nimetatud tegevusteks toetuse taotlemise korral esitatakse ühine taotlus. 5. peatükk Taotluse menetlemine § 14. Taotluse esitamine ja menetlemine (1) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 65 tööpäeva taotluste esitamise tähtpäevast arvates. (2) Taotluse menetlemise aega võib põhjendatud juhtudel pikendada ühendmääruse § 6 lõikes 2 nimetatud juhul kuni kümme tööpäeva. § 15. Taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavaks tunnistamine (1) Rakendusüksus tunnistab taotluse, taotleja ja partneri vastavaks juhul, kui nad vastavad määruses sätestatud nõuetele. (2) Kui rakendusüksus ei tunnista taotlejat, partnerit või taotlust nõuetele vastavaks, teeb ta taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata. § 16. Projektide valimine ning valikukriteeriumid ja metoodika (1) Kui taotlus, taotleja ja partner on nõuetele vastavaks tunnistatud, hindab rakendusüksus projekti käesolevas paragrahvis sätestatud valikukriteeriumite ja määruse lisas kirjeldatud valikumetoodika kohaselt, mille aluseks on perioodi 2021-2027 seirekomisjoni poolt kinnitatud valikukriteeriumid ja valikumetoodika. (2) Rakendusüksus kaasab projektide hindamisse vajaduse korral eksperte. (3) Määruse § 6 lõikes 1 nimetatud tegevuste elluviimiseks koostatud projekti hindamisel lähtutakse järgmistest valikukriteeriumidest: 1) projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele; 2) projekti põhjendatus; 3) projekti kuluefektiivsus; 4) toetuse taotleja suutlikkus projekti ellu viia; 5) projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega. (4) Valikukriteeriumitele antud punktide liitmisel moodustub koondhinne, mille alusel tekib projektide pingerida, kus rohkem punkte saanud taotlus asub paremusjärjestuses eespool. (5) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud hindamise tulemusena saavad projektid võrdse koondhinde, eelistatakse projekti, millele on valikukriteeriumis, milles hinnatakse kuluefektiivsust, antud rohkem punkte. § 17. Taotluse rahuldamise tingimused ja kord (1) Taotlused rahuldatakse hindamise käigus tekkinud paremusjärjestuse kohaselt kuni taotlusvooru eelarvevahendite lõppemiseni. (2) Kui taotlusvooru eelarve ületab taotlusvooru esitatud taotluste summa, võib rakendusüksus määruses seatud nõuetele vastavad taotlused rahuldada enne paremusjärjestuse selgumist taotlusi hindamata. (3) Taotluse rahuldamise otsuses sätestatakse: 1) projekti elluviimise tingimused; 2) hangete korraldamise nõuded; 3) aruandluskord; 4) kestuse nõude täitmise tingimused. (4) Kui projekti kogumaksumus on kuni 200 000 eurot, käsitatakse toetust kindlasummalise maksena ning taotluse rahuldamise otsuses määratakse projekti tulemus ja toetuse summa ühendmääruse § 20 lõike 1 punkti 1 kohaselt. (5) Kindlasummalise makse korral on toetuse summa määramise aluseks taotlusekohase projekti kogumaksumus, mis on selgunud käesoleva määruse § 11 lõike 1 punktis 10 nimetatud hinnapakkumuste keskmise hinnana. (6) Kindlasummalise makse korral määratakse projekti tulemuseks määruse § 3 lõikes 3 nimetatud väljundnäitaja saavutusmäär kilomeetrites taotluses määratud soojustorustiku lõikudes või soojuse tootmise seadme nominaalvõimsus megavattides. (7) Lõikes 6 nimetatud tulemus loetakse saavutatuks ka juhul, kui on saavutatud vähemalt 95% väljundnäitaja saavutusmäärast. § 18. Taotluse rahuldamata jätmise tingimused ja kord (1) Menetluses olevate taotluste kohta, mille rahaline maht ületab meetme taotluste rahastamise eelarve vaba jäägi, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus. (2) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse vähemalt: 1) otsuse tegija; 2) otsuse tegemise kuupäev ja otsuse number; 3) toetuse taotleja andmed; 4) otsuse tegemise õiguslikud ja faktilised alused; 5) taotluse rahuldamata jätmise põhjendus kooskõlas ÜSS2021_2027 §-ga 12, mille kohaselt projekti koondhinnet ega hindajate antud hinnanguid ei põhjendata; 6) otsuse vaidlustamise kord. § 19. Taotluse osaline või kõrvaltingimusega rahuldamine (1) Taotluse võib osaliselt rahuldada tingimusel, et taotleja on nõus rakendusüksuse ettepanekuga taotletud toetussumma vähendamiseks või projektis kavandatud tegevuste muutmiseks. Kui taotleja ei ole rakendusüksuse ettepanekuga nõus, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse. (2) Taotluse kõrvaltingimusega rahuldamise korral ei tehta toetuse makset enne kõrvaltingimuse täitmist. (3) Taotluse osaliselt või kõrvaltingimusega rahuldamise otsuses nähakse ette käesoleva määruse § 17 lõikes 3 nimetatud asjaolud. 6. peatükk Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine § 20. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine (1) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta toetuse saaja kirjaliku avalduse alusel, mis on esitatud enne toetuse lõplikku maksmist või lõpparuande kinnitamist. (2) Kui muudetakse ühendmääruse § 12 lõike 2 punktides 1−5 nimetatud asjaolusid, peab muudatus olema põhjendatud ja vajalik ning projekt vastama käesolevas määrusega ette nähtud tingimustele. (3) Rakendusüksus võib taotluse rahuldamise otsuse muutmise avalduse menetlusse kaasata eksperte, et hinnata muudatuse vastavust määruse tingimustele, sealhulgas valikukriteeriumidele. (4) Rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui soovitav muudatus seab kahtluse alla projekti oodatavate tulemuste saavutamise või projekti tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil. (5) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab rakendusüksus 30 tööpäeva jooksul pärast asjakohase avalduse saamist. (6) Rakendusüksus võib tunnistada taotluse rahuldamise otsuse osaliselt või täielikult kehtetuks, kui toetuse saaja ei täida projekti elluviimise ajakava. 7. peatükk Toetuse saaja, partneri ja rakendusüksuse õigused ning kohustused § 21. Toetuse saaja ja partneri õigused ja kohustused (1) Toetuse saajal ja partneril on õigus saada rakendusüksuselt informatsiooni ja selgitusi, mis on seotud määruses sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega. (2) Toetuse saaja kohustused: 1) tagab ehitamise ja omanikujärelevalve teostamise kooskõlas ehitusseadustiku ja teiste asjakohaste õigusaktidega; 2) tagab projekti elluviimiseks õigusaktides ettenähtud lubade ja kooskõlastuste olemasolu; 3) tagab õigusaktides sätestatud korras toetuse abil loodud või omandatud vara arvelevõtmise, kõigi omandi tekkimisega seotud avalik-õiguslike koormatiste tasumise ja muude õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmise; 4) võimaldab rakendusüksusel osaleda vaatlejana tööde teostamise käigus toimuvatel nõupidamistel ja koosolekutel; 5) soojuse tootmise seadmete käitamisel kasutab ainult taastuvenergiat ja taastuvenergiast toodetud elektrienergiat; 6) tagab uue tarbijapaigaldise ühendamise võrguga kolme aasta jooksul projekti taotluse esitamisest; 7) kaudse vähese tähtsusega abi andmise korral teavitab kaugküttevõrguga liitujat vähese tähtsusega abi saamisest. (3) Partner peab täitma ühendmääruse § 10 lõigetes 2 ja 3 sätestatud kohustusi. (4) Toetuse saaja kohustused seoses hankimisega, kui projekti kogumaksumus ületab 200 000 eurot, on järgmised: 1) järgib projektiga seotud hangete läbiviimisel ühendmääruse §-s 11 kehtestatud nõudeid; 2) alustab ehitustöö riigihanke menetlust või ostumenetlust kuue kuu jooksul abikõlblikkuse perioodi algusest arvates; 3) esitab enne, kui alustab riigihanke menetlust või ostumenetlust ühendmääruse § 11 tähenduses, rakendusüksusele läbivaatamiseks hankedokumentide kavandi, sealhulgas lepingu kavandi, kui hanke eeldatav maksumus käibemaksuta on 100 000 eurot või enam; 4) esitab enne lepingu muutmist rakendusüksusele läbivaatamiseks muudatuse kavandi; 5) täidab hankimisega seotud kohustusi, mis on ette nähtud taotluse rahuldamise otsuses. (5) Toetuse saaja peab säilitama ja sihipäraselt kasutama taotluses kirjeldatud viisil toetuse eest ostetud asja ja ehitustööd vähemalt viis aastat lõppmakse tegemisest. § 22. Rakendusüksuse kohustused Rakendusüksus säilitab toetuse andmisega seotud dokumente kümme aastat viimasest taotluse rahuldamise otsuse tegemisest. 8. peatükk Aruannete esitamine § 23. Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine (1) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti elluviimise kohta vahearuanded, lõpparuande ja järelaruanded vastavalt taotluse rahuldamise otsuses sätestatule. (2) Toetuse saaja täiendab lõikes 1 nimetatud aruandeid rakendusüksuse nõudmisel. (3) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti vahearuande vähemalt üks kord aastas 31. detsembri seisuga hiljemalt 15. jaanuaril, rakendusüksuse nõudmisel või taotluse rahuldamise otsuses sätestatu kohaselt tihedamini. (4) Toetuse saaja esitab projekti lõpparuande 30 tööpäeva jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu. (5) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele järelaruande ühe aastase perioodi kohta alates lõppmakse tegemisest. Järelaruanne esitatakse 30 tööpäeva jooksul nimetatud perioodi lõpust. (6) Lõigetes 3–5 nimetatud aruannete esitamise tähtaegu võib põhjendatud juhul rakendusüksus pikendada. (7) Projekti vahearuandes peavad olema andmed projekti elluviimise kohta ja hinnang tegevuste elluviimise tulemustele. (8) Projekti vahe- ja lõpparuandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine teave: 1) projekti nimi ja number, toetuse saaja nimi; 2) andmed projekti tegevuste elluviimise tulemuste ja väljundnäitajate täitmise kohta; 3) andmed projekti elluviimisel tehtud hangete ja tööde kohta; 4) projekti kumulatiivne aruandlusperiood; 5) toetuse saaja hinnang projekti tulemuslikkusele ja elluviimisele; 6) vajadusel pädeva asutuse antud kasutusloa või kasutusteatise andmed; 7) teostusmõõdistuse dokumentatsioon käesoleva määruse § 6 lõike 1 punktides 1 ja 3 nimetatud tegevuse korral; 8) toetuse saaja kinnitus andmete õigsuse kohta. (9) Projekti järelaruandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine teave: 1) projekti nimi ja number, toetuse saaja nimi; 2) andmed projekti tulemusnäitaja täitmise kohta. (10) Toetuse saaja esitab investeeringu kestuse nõude täitmise perioodil rakendusüksuse nõudmisel tõendid § 21 lõike 2 punktis 5 kehtestatud nõude täitmise kohta. 9. peatükk Toetuse maksmise tingimused § 24. Toetuse maksmine (1) Toetust makstakse tegelike kulude alusel ühendmääruse §-s 27 sätestatud tingimustel, kui projekti kogumaksumus on üle 200 000 euro ning toetuse saaja esitab maksetaotluse rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu koos järgmiste dokumentide ja tõenditega: 1) hanke korraldamist tõendavad dokumendid, kui hange ei ole läbi viidud riigihangete registris ja lepingu abikõlblike kulude summa käibemaksuta on 20 000 eurot või enam ja dokumente ei ole enne rakendusüksusele esitatud; 2) leping, välja arvatud juhul, kui leping on enne rakendusüksusele esitatud või kui leping on kättesaadav riigihangete registrist ja seda ei ole muudetud; 3) lepingumuudatused, lepingukohase reservi kasutamist õigustav dokument, olemasolu korral teave õiguskaitsevahendite kasutamise kohta; 4) arve või muu raamatupidamisdokument; 5) asjade, teenuste või ehitustööde üleandmist ja vastuvõtmist tõendava dokumendi koopia; 6) kulu tasumist tõendav dokument; 7) raamatupidamises projektiga seotud abikõlblike ja abikõlbmatute kulude eristamist tõendav dokument; 8) garantii, kindlustuse või täitmistagatise dokument, kui need on lepingus nõutud. (2) Kui taotluse rahuldamise otsuse alusel makstakse toetust kindlasummalise maksena, siis esitab toetuse saaja maksetaotluse rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu koos järgmiste dokumentide ja tõenditega: 1) tööde üleandmise-vastuvõtmise akt; 2) kasutusluba või kasutusteatis; 3) teostusmõõdistuse dokumendid § 6 lõike 1 punktides 1 ja 3 nimetatud tegevuse korral; 4) projekti lõpparuanne. (3) Makse saamise aluseks nõutud dokumendid ja tõendid esitab esindusõiguslik isik kulude olemasolu korral rakendusüksusele vähemalt üks kord kvartalis rakendusüksuse kehtestatud vormil e-toetuse keskkonna kaudu. (4) Rakendusüksus kontrollib 80 kalendripäeva jooksul maksetaotluse ja sellele lisatud dokumentide nõuetele vastavust, kulude abikõlblikkust ning vastavust taotluse rahuldamise otsusele. (5) Kui maksetaotluses ilmneb puudus, mida on võimalik määratud tähtaja jooksul kõrvaldada, siis määrab rakendusüksus puuduse kõrvaldamiseks kuni kümne tööpäevase tähtaja. Menetlusaeg pikeneb aja võrra, mis kulub toetuse saajal puuduse kõrvaldamiseks. (6) Viimane maksetaotlus esitatakse koos projekti lõpparuandega või pärast projekti lõpparuande esitamist ja rakendusüksus teeb lõppmakse pärast lõpparuande kinnitamist. (7) Toetus makstakse välja vastavalt taotluse rahuldamise otsuses nimetatud toetuse osakaalule abikõlblikest kuludest ja mitte rohkem kui on toetuse määratud toetussumma. (8) Rakendusüksus võib peatada toetuse maksmise aluseks olevate dokumentide menetlemise osaliselt või täielikult ühendmääruse § 33 lõike 1 alusel. 10. peatükk Finantskorrektsioonid ja vaided § 25. Finantskorrektsioonide tegemine ja toetuse tagastamine Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus tagastatakse vastavalt ÜSS2021_2027 §-des 28–30 ja ühendmääruse 7. peatükis sätestatule. § 26. Vaide esitamine (1) Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusüksusele. (2) Kohustuslikku vaidemenetlust ei kohaldata auditiaruande alusel tehtud otsuse vaidlustamise korral. (3) Vaie lahendatakse 30 kalendripäeva jooksul selle esitamisest. Vaide lahendamise tähtaega võib pikendada haldusmenetluse seaduse § 84 lõike 2 kohaselt. EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: MKM/23-0635 - Kaugküttesüsteemide investeeringute toetuse andmise tingimused ja kord Kohustuslikud kooskõlastajad: Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 07.06.2023 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/0309bdd1-56c8-4155-b832-3609755768fa Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/0309bdd1-56c8-4155-b832-3609755768fa?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main

Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →