Ehitusseadustiku muutmise seadus

Siseministeerium 22.09.2022 nr 2-1/2022/5871 Rahandusministeerium Sotsiaalministeerium Keskkonnaministeerium Maaeluministeerium Justiitsministeerium Eesti Linnade ja Valdade Liit Ehitusseadustiku muutmise seaduse eelnõu Austatud osapooled Edastame kooskõlastamiseks ehitusseadustiku muutmise seaduse eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut majandus- ja taristuminister Lisaadressaadid: Transpordiamet Rail Baltic Estonia OÜ Eduard Kärstna 639 7643 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158  Ehitusseadustiku muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 1 EELNÕU KAVAND MAJANDUS- JA TARISTUMINISTER MÄÄRUS Majandus- ja taristuministri 25. juuni 2015. a määruse nr 72 „Riigiteede liigid ja nimekiri“ muutmine Määrus kehtestatakse ehitusseadustiku § 92 lõike 10 alusel. Majandus- ja taristuministri 25. juuni 2015. a määruses nr 72 „Riigiteede liigid ja nimekiri“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruse pealkiri sõnastatakse järgmiselt: „Riigiteede liigid“; 2) paragrahv 2 ja määruse lisa tunnistatakse kehtetuks. Riina Sikkut majandus- ja taristuminister Ahti Kuningas Kantsler  EELNÕU KAVAND VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Vabariigi Valitsuse 7. jaanuari 2016. a määruse nr 1 „Teeregistri põhimäärus“ muutmine Määrus kehtestatakse ehitusseadustiku § 103 lõike 2 alusel. Vabariigi Valitsuse 7. jaanuari 2016. a määruses nr 1 „Teeregistri põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruses asendatakse läbivalt sõna „Maanteeamet“ sõnaga „Transpordiamet“ vastavas käändes; 2) paragrahvi 13 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Riigitee esmase teeregistrisse kandmise ja sealt kustutamise aluseks on ehitusseadustiku § 921 lõike 1 alusel kehtestatud riigiteede nimekiri, mis sätestab terviktee unikaalse numbri ja nime.“. Kaja Kallas peaminister Riina Sikkut Majandus- ja taristuminister Taimar Peterkop Riigisekretär  EELNÕU 17.03.2023 Ehitusseadustiku muutmise seadus § 1. Ehitusseadustikus tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 92 lõiked 6 ja 7 tunnistatakse kehtetuks; 2) paragrahvi 92 lõige 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(10) Riigitee liigid ning tee ehitamise ja korrashoiu terminid kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“; 3) seadust täiendatakse §-ga 921 järgmises sõnastuses: „§ 921. Riigitee ja kohalik tee (1) Riigitee on riigiteede nimekirja kantud tee. Riigiteed määrab ja riigiteede nimekirja kehtestab teeliikide kaupa Transpordiamet. (2) Riigiteena ei käsitata käesoleva seaduse tähenduses riigile kuuluval maal asuvat teed, mida ei ole kantud riigiteede nimekirja. (3) Tee võib kanda riigiteede nimekirja, kui teel esinevad olulised tee riigiteeks määramise tunnused, milleks on rahvusvahelise liikluse teenindamine ning riigi eri piirkondade ja riikliku tähtsusega sihtpunktide vahelise ühenduse tagamine. (4) Riigitee osas täidab omaniku ülesandeid Transpordiamet. (5) Kohalik tee on kohaliku omavalitsuse üksusele kuuluv tee või kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu otsuse kohaselt kohaliku omavalitsuse üksuse hallatav muu tee, mis on vajalik kohaliku liikluse korraldamiseks. (6) Kohaliku tee osas täidab omaniku ülesandeid kohaliku omavalitsuse üksus. (7) Riiklikult olulise transporditaristu toimimise tagamiseks rajatud tee või selle osa käsitatakse kohaliku teena, kui tee või selle osa on rajatud kohaliku liikluse ja liikuvuse korraldamise eesmärgil. (8) Kohalikul teel või selle osal korraldavad teehoidu kohaliku omavalitsuse üksus ja Transpordiamet. Kohaliku omavalitsuse üksus ja Transpordiamet sõlmivad lepingu, milles lepitakse kokku teehoiu korraldamise üksikasjad ning poolte kohustused, õigused ja vastutus teehoiu korraldamisel. Lepingu mittesõlmimise korral korraldab teehoidu kohalikul teel või selle osal kohaliku omavalitsuse üksus.“; 4) seadustiku normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2021/1187, millega tõhustatakse üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) väljaarendamise edendamiseks võetavaid meetmeid (ELT L 258, 20.07.2021, lk 1–13).“. § 2. Käesoleva seaduse § 1 punkt 4 jõustub 2023. aasta 10. augustil. Jüri Ratas Riigikogu esimees Tallinn, ........ ........................... 2023. a ___________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus ........ ........................... 2023. a (allkirjastatud digitaalselt)  EELNÕU 17.03.2023 Ehitusseadustiku muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõu on koostatud ehitusseadustiku muutmiseks, et a) täpsustada terminit riigitee ja viia see kooskõlla halduspraktikaga, b) kehtestada riigiteeks määramise kriteeriumid ning c) lahendada kohaliku omavalitsuse (edaspidi KOV) teedel paiknevate Rail Balticu viaduktide ja teede omandi ning haldamise küsimus. Eelnõu kohaselt antakse Rail Balticu raudtee ristumiskohtades rajatavad kohalike teede viaduktid pärast valmimist üle Transpordiametile koos perioodilise remondiinvesteeringu kohustusega, jättes rutiinse (sh talvise) tee korrashoiu kohustused viadukti ühendava tee omanikule. Rail Balticu projekti raames ehitatavad kohaliku teedevõrguga seotud juurdepääsuteed antakse üle KOV-idele, kui juurdepääsuteedel ei esine tunnuseid, mille kohaselt tuleb need määrata riigiteeks. Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2021/1187, millega tõhustatakse üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) väljaarendamise edendamiseks võetavaid meetmeid. Direktiivi kohaldatakse projektide suhtes, mis on TEN-T põhivõrgu eelnevalt kindlaks määratud lõikude osad vastavalt selle lisas esitatud loetelule ning muude põhivõrgukoridoride projektide suhtes, mille kogumaksumus ületab 300 000 000 eurot. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja koostasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi teede- ja raudteeosakonna teedetalituse peaspetsialist Eduard Kärstna (e-post: [email protected], tel: 639 7643) ja transpordi arengu ja investeeringute osakonna peaspetsialist Anastasija Moskvitšjova (e-post: [email protected], tel: 625 6355).. Eelnõu õiguslikke ettepanekuid tegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Ragnar Kass (e-post: [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna õigusloome korralduse talituse toimetaja Airi Kapanen (e-post: [email protected]). 1.3. Märkused Eelnõuga muudetakse ehitusseadustiku redaktsiooni RT I, 07.03.2023, 72. Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga ega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. Eelnõuga võetakse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2021/1187, millega tõhustatakse üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) väljaarendamise edendamiseks võetavaid meetmeid (ELT L 258, 20.07.2021, lk 1–13). Eelnõu vastuvõtmiseks Riigikogus on vajalik poolthäälte enamus. 2. Seaduse eesmärk Seaduseelnõu eesmärk on: a) täpsustada termini riigitee mõistesisu, et viia see kooskõlla halduspraktikaga, b) kehtestada riigiteeks määramise kriteeriumid ning c) lahendada KOV-ide teedel paiknevate Rail Balticu viaduktide ja teede omandi ja haldamise küsimus. Rail Balticu projekti elluviimine eeldab peale kiirraudtee taristu ehitamise ka kaasneva taristu rajamist, sealhulgas tuleb olenevalt projektlahendusest ehitada olemasolevate teede ristumiskohtadesse viaduktid, mis viivad ristuva tee teise tasapinda ja tagavad nõuetekohase eritasandilise ristumise rajatava kiirraudteega. Rail Balticu kavandamisel on seni lähtutud põhimõttest, et uue raudteega ristuv olemasolev tee on terviklik ega ole otstarbekas uue raudtee rajamise tõttu jagada teeomandit tükkideks ja seega peab tee kogu ulatuses, vajaduse korral koos uue rajatava viaduktiga, kuuluma senisele omanikule. Rail Balticu projekti mõistliku elluviimise eesmärgil omandas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi MKM) raudteetaristu ehitamiseks, sh ristumiskohtade ehitamiseks, vajalikud kinnisasjad. Taristu ehitamiseks antakse Rail Balticu raudtee alune maa hoonestusõiguse kaudu üle raudtee käitajale ja hoonestajale (OÜ Rail Baltic Estonia) ning rajatud viaduktid antakse eelkokkuleppe alusel kas vastava maatüki võõrandamise või isikliku kasutusõiguse seadmise teel ristuva tee senise omaniku valdusesse. Raudtee ehitamise eestvedaja on OÜ Rail Baltic Estonia, kelle eelarvest kaetakse vajalikud ehituskulud. Eeldati, et uute viaduktide edaspidine korrashoid ja hilisem rekonstrueerimine jääb teeomaniku ülesandeks. Arvestades, et seda eeldust oli plaanis rakendada raudtee ristumise korral nii riigiteede kui ka kohalike ja muude teedega, siis saavutati Transpordiametiga kokkulepe, mille kohaselt: a) ehitatakse Rail Balticu raudteega ristuvad olemasolevad riigiteed projektlahenduse kohaselt ümber ja b) antakse üle senisele omanikule, s.o Transpordiametile. Lisaks on sõlmitud eraldi kokkulepe, mille kohaselt ehitab ajakriitilised ristuvate riigiteede viaduktid OÜ Rail Balticu rahastamisel tellijana valmis Transpordiamet. Arutelud nimetatud teemal peeti ka KOV-idega, kuid KOV-id asusid valdavalt seisukohale, et viaduktide ehitamine on tingitud Rail Balticu projekti teoks tegemisest ja viaduktide bilanssi võtmine tähendab KOV-ile rahalisi lisakohustusi, sh märkimisväärseid investeeringuid rajatiste remontimiseks tulevikus. Seejuures, mitmes KOV-is sellelaadsed rajatised teedevõrgus puuduvad ning rajatavate viaduktide bilanssi võtmine eeldab insener-tehnilise kompetentsi loomist või sisseostmist ja selleks lisaressursi kavandamist. Seetõttu takerdusid läbirääkimised KOV-idega viaduktide üleandmise teemal rahastamisvaidlustesse, mis tähendab, et kohalikele teedele rajatavate viaduktide omandisuhe on jäänud ebaselgeks. Peale olemasolevate teede viaduktideks ümberehitamise on Rail Balticu projekti tõttu vaja: a) sulgeda mõned vähekasutatavad ristuvad teed, mille ümberehitamine viaduktideks on liiga kulukas, ning b) luua uued juurdepääsuteed kinnistutele, mida endine tee teenindas (nt raudteetrassiga paralleelselt kulgev tee, mis viib lähima viaduktini, millelt on võimalik raudtee ületada). Rajatavad juurdepääsuteed antakse samuti üle KOV-idele, kuna neid kasutavad eelkõige  kohalikud elanikud – sageli vaid üksikud majapidamised – ja neil juurdepääsuteedel ei ole riigitee tunnuseid. Nii nagu viaduktide bilanssi võtmisest, ei ole KOV-id varasemate läbirääkimiste põhjal olnud huvitatud ka rajatavate juurdepääsuteede enda bilanssi võtmisest, kuna see toob kaasa lisakohustuse, kasvatades nii iga-aastaseid (talvine teehooldus) kui ka pikaajalisi hoolduskulusid. KOV-id on teinud ettepaneku anda üksikuid majapidamisi teenindavad teed eraomandisse, kuid sellega kaasneks eraomanikule lisakohustusi, näiteks lükata lund ja remontida teed – teede eraomandisse andmine ja sellega kaasnev ei pruugi olla otstarbekas ja seda on keerukas ellu viia. Seega, kõige otstarbekam on rajatavad juurdepääsuteed anda pärast valmimist üle KOV-i omandisse. Kuigi uue teetaristu ehitamise tõttu esile kerkinud teeomandiprobleemid ei takista Rail Balticu projekti elluviimist ja kasutuselevõttu – riik võõrandab asjakohased maad ja ehitamisega alustatakse senise kokkulepitud ajakava järgi –, siis kõrvaldamaks määramatused, et edaspidi kindlustada taristu nõuetekohane korrashoid, kavandada selle ohutu toimimine ja tagada seotud pooltega mõistlik koostöö, on omandiprobleemid vaja õiguslikult selgelt lahendada. Kohalikele teedele kavandatud viadukte on 34 ja uusi juurdepääsuteid 124 kilomeetrit. Nimetatud arvud on ligikaudsed, sest põhinevad eri- ja maakonnaplaneeringutel, seepärast täpsustatakse neid projekteerimise etapis. Küsimuse lahendamiseks töötati välja kolm stsenaariumit ning lähtudes ressursikasutusest ja vajadusest tagada kohalikul teedevõrgul ühetaolised liiklemistingimused, siis leiti, et otstarbekaim on stsenaarium, mille kohaselt: a) antakse Rail Balticu raudtee ristumiskohtadesse rajatavad kohalike teede viaduktid pärast nende valmimist üle Transpordiametile koos kohustusega perioodiliselt teha remondiinvesteeringuid, b) jäetakse tee korrashoiu rutiinne kohustus, sh tee korrashoidmine talvel, viadukti ühendava tee omanikule. Rail Balticu projekti raames rajatavad kohaliku teedevõrguga seotud juurdepääsuteed antakse üle KOV-ile, kui juurdepääsuteedel ei esine riigiteeks määramise tunnuseid. Eelnõus käsitletud lahendus ei tekita KOV-ile ebaproportsionaalses mahus uusi kohustusi ning on kooskõlas teehoiu korraldamise seniste aluspõhimõtetega. Seaduseelnõule ei ole tehtud väljatöötamiskavatsust Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 1 lõige 2 punkti 1 alusel. Seaduseelnõu vajab kiireloomulist menetlemist, kuna üha rohkem Rail Balticu viadukte saavad lähiajal ehitatud. Aastal 2021 on valminud Tallinna ringtee Saustinõmme viadukt, peagi valmivad Kurtna tee ja Künka tee viaduktid Saku vallas, Assaku ja Põrguvälja tee viaduktid Rae vallas ning Rapla-Varbola tee viadukt Raplamaal. Arvestades viaduktide ehitamise kiiruse ning määramatusega seoses viaduktide teeomandi ning halduse küsimustega, eelnõu tuleb menetleda kiiremas korras, et edaspidi kindlustada taristu nõuetekohane korrashoid, kavandada selle ohutu toimimine ja tagada seotud pooltega mõistlik koostöö. Samuti on eelnõu eesmärk lahendada seaduse kohaldamisel kerkinud erinevad praktilised probleemid ja viia Eesti õigusaktid kooskõlla Euroopa Liidu õigusega. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu punkti 1 kohaselt tunnistatakse kehtetuks EhS-i § 92 lõiked 6 ja 7, kuna eelnõu punkti 3 kohaselt lisatakse EhS-i § 92 1, millega võetakse kasutusele termini „riigitee“ ja „kohalik tee“ uus definitsioon. Eelnõu punkti 2 kohaselt muudetakse EhS-i § 92 lõiget 10, sest eelnõu järgi kehtestab riigiteede nimekirja teeliikide kaupa Transpordiamet. Lõikest jäetakse ära tee koosseisu kuuluvate rajatiste loetelu kehtestamise volitusnorm. Majandus- ja taristuministri 3. augusti 2015. a määruse nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“ § 2 lõige 6 kohaselt peavad tee koosseisu kuuluvad ehitatavad või remonditavad rajatised võimaldama tee ohutut kasutamist ehitusseadustiku § 99 lõike 4 alusel kehtestatud tee projekteerimise normides või projektis ette nähtud kasutusaja (edaspidi ette nähtud kasutusaeg) jooksul ning § 2 lõike 1 kohaselt peavad tee ja teetööd teetööde vastuvõtmisel vastama projektile, ehitusseadustiku § 99 lõike 4 alusel kehtestatud tee projekteerimise normidele ja vähemalt käesolevas määruses sätestatud nõuetele, seega on juba muu ehitusseadustiku regulatsiooniga tagatud see, et tee projekteerimisel peavad selle osad vastama nõuetele. Käesoleva volitusnormi vajaduse puudumist näitab ka see, et senini ei ole antud loetelu kehtestatud. Arvestades ülaltoodut, puudub vajadus tee koosseisu kuuluvate rajatiste loetelu kehtestamiseks. Eelnõu punkti 3 kohaselt lisatakse EhS-i § 921, et koondada riigiteid ja kohalikke teid käsitlevad sätted ühte paragrahvi. Lisatavas paragrahvis on kaheksa lõiget. Arvestades, et eelnõu punkti 1 järgi tunnistatakse EhS-i § 92 lõiked 6 ja 7 kehtetuks, defineeritakse uuesti terminid „riigitee“ ja „kohalik tee“ ning kehtestatakse peamised kriteeriumid, mille alusel määrata tee riigiteeks. Muu hulgas täpsustatakse EhS-i lisatavas § 921, et Rail Balticu raudtee ristumiskohtades rajatavad kohalike teede viaduktid antakse pärast nende valmimist üle Transpordiametile koos kohustusega perioodiliselt teha remondiinvesteeringuid ning tee üldiste seisundinõuete täitmine, sh tee talihooldus, jääb viadukti ühendava tee omanikule. EhS-i lisatav § 921 – riigitee ja kohalik tee Paragrahvi § 921 lõike 1 kohaselt on riigitee riigiteede nimekirja kantud tee. Lõige annab Transpordiametile volituse kehtestada riigiteede nimekiri teeliikide kaupa. Riigiteede koosseisu on vaja aasta jooksul muuta seoses riigiteede üleandmisega kohalikuks teeks ja vastupidi või siis, kui teehoiutööde tegemisel on ehitatud uusi teelõike või juhul, kui teelõik likvideeritakse. Riigiteede koosseisu muutmine eeldab iga kord majandus- ja taristuministri 25. juuni 2015. a määruse nr 72 „Riigiteede liigid ja riigiteede nimekiri“ muutmist enne tee omandi kande tegemist teeregistrisse. Vältimaks tarbetut bürokraatiat antakse seadusega Transpordiametile volitusnorm anda iga kord riigiteede koosseisu muutmiseks haldusakt, mille alusel kehtestab riigiteede nimekirja Transpordiameti peadirektor oma käskkirjaga. Haldusakt antakse eeldusel, et tee vastab riigitee tunnustele ja teealune maa või selle kasutusõigus on Transpordiameti valduses. Paragrahvi § 921 lõige 2 täpsustab termini riigitee mõistesisu. Riigiteena ei käsitata iga teed, mis asub riigile kuuluval maal. Praegu kehtivat seaduse sätet on ekslikult tõlgendatud ka nii, et riigitee on iga tee, mis asub riigile kuuluval kinnistul, ning sellest lähtudes eeldatakse, et Transpordiamet täidab selle tee osas omaniku ülesandeid. Eri riigiasutuste ja organisatsioonidele kuuluvatel kinnistutel asuvad teed aga ei täida transpordiühenduste tähenduses riigitee ülesannet ega kuulu avalikult kasutatavate teede hulka. Näiteks, Kaitseministeeriumi, Maaeluministeeriumi või MKM-i valitsemisala kinnistutel asuvad ligipääsuteed. Sellised teed kuuluvad küll riigile, ent neil puudub avalikult kasutatava riigitee funktsioon ning selliste teede omaniku ülesandeid täidab konkreetne riigivara valitsejaks määratud institutsioon, kui selle omanikukohustusi ei ole seatud kolmandale poolele. Paragrahvi § 921 lõikes 3 sätestatakse, millised teed kantakse riigiteede nimekirja. Samuti sätestatakse riigiteeks määramise põhitunnused, milleks on eelkõige rahvusvahelise liikluse teenindamine ning riigi eri piirkondade ja riikliku tähtsusega sihtpunktide vahelise ühenduse tagamine. Teel võib esineda ka teisi kriteeriume, mida Transpordiamet peab riiklikult oluliseks, et määrata tee riigiteeks avalikes huvides. Riigiteeks määramise aluseks on riigi teedevõrgu terviklik toimimine ja teehoiu korraldamine. Rahvusvahelise liikluse teenindamise tunnusteks on eelkõige: a) tee suundumine rahvusvahelisse piiripunkti, b) tee kuulumine üleeuroopalisse transpordivõrgustikku (edaspidi TEN-T1) või rahvusvahelisse E-teede2 võrku Eesti territooriumil, c) tee suundumine asutusüksusse, kus paikneb TEN-T transpordivõrgustiku oluline transpordisõlm. Riigi eri piirkondade ja riikliku tähtsusega sihtpunktide vahelise ühendamise tunnusteks on eelkõige: a) tee ühendab pealinna riigi oluliste keskustega ja neid omavahel; b) tee ühendab linnu või on linnast ümbersõidu tee; c) tee tagab linnade ning kõrvalmaanteede võrgustiku optimaalse ühenduse teise tugimantee või põhimaanteega; d) tee tagab optimaalselt ühendused alevite ja alevike vahel ning nende ühendamise linnadega ja teiste riigiteedega, moodustab riigi toimepidevuseks vajaliku teedevõrgu või suundub riigi transpordisüsteemi (näiteks rongipeatusse, avalikult kasutatavasse lennujaama, kaugliini või maakonnaliini teenindavasse reisisadamasse, välisriigi veesõidukite teenindamise õigusega kaubasadamasse) sihtkohta. Paragrahvi § 921 lõige 4 sätestab, et riigitee osas täidab omaniku ülesandeid Transpordiamet. Sätte sisu on üle toodud kehtiva EhS-i § 92 lõikest 6. Tee omaniku ülesanne on teehoiu korraldamine teel. Teehoiuna käsitatakse majandus- ja taristuministri 3. augusti 2015. a määrus nr 92 „Tee ehitamise ja korrashoiu terminid“ kohaselt tee ehitamist, korrashoidu, kavandamist, teekasutuse korraldamist, tee kaitsevööndi hooldamist, tee projekteerimist ning haldamisega seotud muud tegevust. Paragrahvi § 921 lõikes 5 on sätestatakse termini „kohalik tee“ mõistesisu. Sätte sisu on üle toodud kehtiva EhS-i § 92 lõikest 7. Termin „kohalik tee“ hõlmab peale KOV-ile kuuluva tee ka avalikuks kasutamiseks määratud erateid ja neid riigile kuuluvaid teid, mis ei kuulu Transpordiameti haldusse (näiteks metsateed). Paragrahvi § 921 lõige 6 sätestab, et kohaliku tee osas täidab omaniku ülesandeid kohaliku omavalitsuse üksus. Sätte sisu on üle toodud kehtiva EhS-i § 92 lõikest 7. Säte on eraldatud termini „kohalik tee“ sätestavast lõikest analoogselt terminiga „riigitee“. 1 ingl trans-European transport network 2 E-tee on ÜRO majandus- ja sotsiaalnõukogu nimetatud maantee ehk Euroopa teedevõrgu maantee. Paragrahvi § 921 lõige 7 käsitleb riiklikult olulise transporditaristu vahetu toimimise tagamiseks riigi poolt või tema tellimusel rajatud tee või selle osa kuuluvust. Kui tee või selle osa on rajatud eelkõige kohaliku liikluse ja liikuvuse korraldamise eesmärgil käsitatakse seda kohaliku teena. Rail Balticu trassi toimimiseks rajatud viaduktid ja juurdepääsuteed on ehitatud enamasti teedele, mis valdavalt teenindavad kohalikku liiklust. Lõikega välistatakse olukord, mil nimetatud teedel või selle osadel võivad KOV-id loobuda tee omaniku ülesannete täitmisest. Paragrahvi § 921 lõige 8 täiendab lõiget 7 ja sätestab, et KOV jagab tee omaniku kohustuste täitmist Transpordiametiga. KOV ja Transpordiamet sõlmivad omavahel lepingu, milles lepitakse kokku teehoiu korraldamise üksikasjad ning poolte kohustused, õigused ja vastutus teehoiu korraldamisel. Rail Balticu viaduktide puhul on mõistlik eeldada, et Transpordiametile jäävad teeomaniku ülesanded viadukti konstruktsiooniosal, mille raames tuleb teha kandekonstruktsioonidega seonduvaid tehnilis-majanduslikke toiminguid, mis peavad tagama tee püsivuse ja ohutu kasutamise tee kasutusea jooksul. KOV-idel tuleb tagada viadukti katendi üldiste seisundinõuete täitmine ja talihooldus vastavalt majandus- ja taristuministri 14. juuli 2015. a määruse nr 92 „Tee seisundinõuded“ §-is 6 ja § 17 lõikes 9 sätestatule. Lõige sätestab, et lepingu mittesõlmimise korral korraldab teehoidu kohalikul teel või selle osal KOV. Eelnõu punkti 4 kohaselt täiendatakse EhS-i normitehnilist märkust viitega Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile (EL) 2021/1187, millega tõhustatakse üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) väljaarendamise edendamiseks võetavaid meetmeid. Direktiivi 2021/1187 kohaldatakse projektide suhtes, mis on TEN-T põhivõrgu eelnevalt kindlaks määratud lõikude osad vastavalt selle lisas esitatud loetelule: 1. piiriülesed ühendused: 1.1. Tallinn-Riga-Kaunas-Warszawa: Rail Balticu uus UIC rööpmelaiusega täielikult koostalitlev liin; 1.2. Via Baltica koridor EE-LV-LT-PL. 2. puuduvad ühendused: 2.1. Kaunas-Vilnius: osa Rail Balticu uuest UIC-rööpmelaiusega täielikult koostalitlevast liinist. Direktiivi kohaldatakse ka muude põhivõrgukoridoride projektide suhtes, mille kogumaksumus ületab 300 000 000 eurot. TEN-T lõplik väljaarendamine ja sellesse tehtavad investeeringud jäävad aga tänapäeval pidama arvukate, erinevate ja keerukate loamenetluste, ebakindlate või möödalastud tähtaegade, riigiabi andmise menetlustega seotud ebakindluse, raskendatud riikidevahelise koostöö, piiriüleste hankemenetluste ja muude menetluste taha. Selle tagajärjel tekkivad märkimisväärsed viivitused, kulud, projektiarendajate ja erainvestorite ebakindlus ning mõnel juhul see viib selleni, et projekte ei viida esialgu kavandatud kujul ellu. Arvestades eelpool mainitud probleeme ning võttes eesmärgiks teha võimalikuks kogu menetluse selge juhtimine, on vaja põhivõrgukoridoride projekte toetada tõhusate loamenetlustega. Esimene lahendus seisneb selles, et liikmesriigid peavad olenevalt oma riigisisesest õigusraamistikust ja halduskorraldusest ning asjaomastest projektiliikidest määrama selleks ühe ametiasutuse või mitu ametiasutust. Mitme määratud asutuse puhul peab tagama, et konkreetse projekti jaoks on määratud ainult üks konkreetne loamenetlus ja asutus, mis hakkab olema kontaktpunktiks projektiarendaja ja teiste menetlusest puudutatud asutuste vahel. Teise lahenduse kohaselt, ei tohi loamenetluse läbiviimise tähtaeg ületada neli aastat, kuid samadel tingimustel on selle pikendamine lubatud maksimaalselt kuni kaks korda. Ühtse ehitusloa menetluse õigusraamistiku loomine Euroopa Liidus mõjutab nii projektiarendajaid kui ka pädevaid asutusi, vähendades halduskulusid ja hoogustades Euroopa Liidu jaoks strateegiliselt tähtsate projektide ehitamist. Üleeuroopalise transpordivõrgu tõhus ja õigeaegne elluviimine on ülioluline ühtse turu efektiivseks toimimiseks, transpordi digitaliseerimiseks ning ühtlasi transpordi CO2 väljaheite vähendamiseks. Oluline on märkida, et algselt planeeris Euroopa Nõukogu seda akti määrusena, seetõttu avalikest allikatest on leitav Euroopa Nõukogu mõjuanalüüs viitega määrusele 3. Komisjoni teatises Euroopa Parlamendile kuupäevaga 15.06.2021 on selgitatud miks määruse vorm sai vahetatud direktiivi vastu. Määrus on siduv õigusakt, mida tuleb Euroopa Liidus tervikuna kohaldada. Direktiiv aga annab juhise, selles sätestatakse eesmärk, mille kõik Euroopa Liidu liikmesriigid peavad saavutama ning see muutub riigisisese õiguse osaks selle ülevõtmise kaudu. Vormi vahetus võimaldab saavutada Euroopa Komisjoni esialgse ettepaneku eesmärgid, säilitades piisava diskretsiooniruumi, paindlikkuse ja riikide ambitsioonikuse. Direktiivi 2021/1187 ja Eesti õigusaktide vastavustabel on esitatud seletuskirja lisas 2. Õigusanalüüsi tulemusel on jõutud järeldusele, et riigisisene õigus on vastavuses Euroopa Liidu õigusega ning erisätete kehtestamise vajadus puudub. Ühe konkreetse pädeva asutuse määramine iga projekti ja loamenetluse jaoks on Eesti õiguses tagatud. Direktiivi kohaldamisalas olevate projektide puhul on Eesti Vabariigis reeglina tegemist riigi eriplaneeringuga. Eriplaneeringute projektide ehitusloa pädev väljastaja on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, samuti on see pädev asutus raudtee projektide puhul. Riigiteede ehitusloa väljastamine kuulub Transpordiameti pädevusse. Vastavalt kehtivale Eesti õigusele ja reaalelu praktikale, ei saa direktiivis sätestatud nelja-aastane loamenetluse tähtaeg ületatud. Seadusjärgne ehitusloa väljastamise tähtaeg on 30 päeva. Ehitisregistrist oli välja võetud kõigi Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalveameti raudtee ja maanteede loamenetluste statistika aastast 2016 kuni 2022, mille kohaselt keskmine menetluse läbiviimise aeg on 62 päeva. Transpordiameti poolt edastatud Via Baltica loamenetluste statistika kohaselt on läbiviimise aeg samamoodi alla nelja aasta. On jõutud järeldusele, et kuna Eesti ei ole territoriaalselt suur ning riigil puuduvad kompleksmenetlused, siis probleem, mida Euroopa Liit püüab lahendada läbi direktiivi 2021/1187, ei ole Eesti Vabariigis aktuaalne. Eelmainitust tulenevalt, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalveameti, Transpordiameti ja kohalike omavalitsuste pädevus ei laiene ega vaja lisavahendeid. Tulenevalt sellest, et direktiivi ülevõtmine riigisiseselt muudatusi kaasa ei too ning puuduvad eelnõuga kaasnevad mõjud, ei ole seletuskirja mõjude osas direktiivi ülevõtmise mõjusid täiendavalt esitatud. Direktiivi mõju on käsitletud juba eelpool viidatud Euroopa Komisjoni mõjuanalüüsis. Eelnõu paragrahvis 2 nähakse ette § 1 punkti 4 (EhS normitehnilise märkuse täiendamine viitega direktiivile 2021/1187) jõustumine 2023. aasta 10. augustil. Vastavalt direktiivi 2021/1187 artikkel 11 lõikele 1 peavad liikmeriigid jõustama direktiivi ülevõtmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid nimetatud kuupäevaks. 3 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=celex%3A52018SC0178 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõus kasutatakse ehitusseadustikus defineeritud termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2021/1187, millega tõhustatakse üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) väljaarendamise edendamiseks võetavaid meetmeid (ELT L 258, 20.07.2021, lk 1–13). Direktiivi ülevõtmise tähtaeg on 10.08.2023. Direktiivi ülevõtmise vastavustabel on seletuskirja lisa 2. 6. Seaduse mõjud 6.1. Sotsiaalne, sealhulgas demograafilist mõju Eelnõul puudub sotsiaalne mõju, kuivõrd eelnõu rakendamisega täpsustakse teerajatiste omandisuhet ja omaniku ülesannete jagunemist. 6.2. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Eelnõul puudub mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele. 6.3. Mõju majandusele Eelnõul puudub mõju majandusele, kuivõrd eelnõu rakendamisega täpsustakse teerajatiste omandisuhet ja omaniku ülesannete jagunemist. 6.4. Mõju elu- ja looduskeskkonnale Eelnõul ei mõjuta elu- ja looduskeskkonda, kuivõrd eelnõu rakendamisega täpsustatakse teerajatiste omandisuhet ja omaniku ülesannete jagunemist. 6.5. Mõju regionaalarengule Eelnõul puudub mõju regionaalarengule, kuivõrd eelnõu rakendamisega täpsustatakse teerajatiste omandisuhet ja omaniku ülesannete jagunemist. 6.6. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele Eelnõu rakendamine mõjutab mõningal määral Transpordiameti ja nende kohaliku omavalitsuse üksuste tegevust, kelle territooriumit läbib rajatav Rail Balticu trass. Kuna teehoiu korraldamise ja liiklusohutuse tagamise meetmed hõlmavad senisest suuremat teedevõrku, peavad tee omanikud senisest mõnevõrra rohkem panustama meetmete elluviimisesse. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Direktiivi 2021/1187 rakendamine ei too kaasa otseseid lisakulusid või lisatulusid. Kehtiv Eesti õigus on vastavuses direktiivi 2021/1187 nõuetega ega vaja erisätete kehtestamist. Eelmainitust tulenevalt Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalveameti, Transpordiameti ja kohalike omavalitsuste pädevus ei laiene ega vaja lisavahendeid. Ehitatavate teerajatiste korrashoid vajab mõningal määral lisaraha. Vajadus lisaraha järele, et teeviaduktid korras hoida, tekib Transpordiametil pärast viaduktide valmimist ja liiklusele avamist, kuid vajadus suuremaid investeeringuid nõudvate remondi- ja rekonstrueerimistööde järele võib ilmneda umbes 40–50 aasta pärast. Raha teeviaduktide kandekonstruktsioonide korrashoiuks nähakse ette riigi eelarvestrateegias. Mõningane lisaraha vajadus tekib ka KOV-i üksustel. Vaatamata asjaolule, et kohalike teede võrgustik pikeneb juurdepääsuteede võrra u 124 kilomeetrit, väheneb juurdepääsuteede ümberehituse tõttu olemasolevate kohalike teede pikkus. Lisanduvate kohalike teede pikkuse osakaal on väga väike ning erineb puutumust omavate KOV-ide kaupa. Rail Balticu trassile teeviaduktide ehitamisega on tegemist siiski juba olemasolevate kohalike teedega, mille tõttu kohalike teede pikkus oluliselt ei muutu ning moodustab võrdlemisi marginaalse osa KOVi üksustele kuuluvast teedevõrgust. Kohalike teede hoidu toetab riik vastavalt võimalustele Vabariigi Valitsuse 6. veebruari 2015. a määruse nr 16 „Riigieelarve seaduses kohaliku omavalitsuse üksustele määratud toetusfondi vahendite jaotamise ja kasutamise tingimused ja kord“ alusel. Eelnõu rakendamine eeldab lisakulu, kuid ei tekita tulu. 8. Rakendusaktid Eelnõu rakendamiseks tuleb muuta majandus- ja taristuministri 25. juuni 2015. a määrust nr 72 „Riigiteede liigid ja riigiteede nimekiri“ ning Vabariigi Valitsuse 7. jaanuari 2016. a määrust nr 1 „Teeregistri põhimäärus“. Määruste eelnõud on esitatud eelnõu lisas 1. 9. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub üldises korras või määratakse jõustumisaeg Riigikogu menetluse käigus. Säte, millega täiendatakse EhS-i normitehnilist märkust, et Eesti õigusesse üle võtta direktiiv 2021/1187, jõustub 2023. aasta 10. augustil. Vastavalt direktiivi 2021/1187 artikkel 11 lõikele 1 peavad liikmeriigid jõustama direktiivi ülevõtmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid nimetatud kuupäevaks. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Siseministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile, Keskkonnaministeeriumile, Maaeluministeeriumile, Justiitsministeeriumile ning Eesti Linnade ja Valdade Liidule eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu. Eelnõu esitatakse arvamuse avaldamiseks Transpordiametile ja Rail Baltic Estonia OÜ- le. ___________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus ........ ........................... 2023. a  Ehitusseadustiku muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2021/1187, millega tõhustatakse üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) väljaarendamise edendamiseks võetavaid meetmeid ja Eesti õigusaktide vastavustabel EL-i direktiivi EL-i direktiivi EL-i direktiivi normi sisuliseks rakendamiseks kehtestatavad Kommentaarid: norm normi ülevõtmise riigisisesed õigusaktid Kooskõlla viimise tähtaeg: 10. august 2023, (Artikkel, lõige, kohustus (jah direktiivi ülevõtmise tähtaeg. Paragrahv, lõige, punkt Pealkiri punkt) /ei/valikuline) Art 1 – (1) Jah (1) PlanS § 27 lg 1, EhS § 39 lg 2, - (1) Eesti õiguses on juba kohaldatud. Direktiivi Reguleerimisese ja (2) Valikuline - Ei § 89, § 101 lg 2 artiklis 1 on selgitatud, mis projektid kuuluvad kohaldamisala (2) - selle kohaldamisalasse. Eesti Vabariigi praktikas on selliste projektide puhul tegemist eriplaneeringutega PlanS § 27 lg 1 tähenduses. Vastavalt EhS § 39 lg-le 2 annab ehitusloa Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA) kui ehitusloa taotlus sisaldab ehitisi, mille ehitamise aluseks on riigi eriplaneering. Raudteede puhul on pädevaks asutuseks samamoodi TTJA (EhS § 89) ning riigiteede puhul Transpordiamet (edaspidi TRAM, § 101 lg 2). (2) - Art 2 – Ei (1) „Loa andmise otsus“ – EhS § - Mõistete ülevõtmine ei ole liikmesriikidele Mõisted 38 lg 1 (ehitusluba). kohustuslik. Kasutatud mõisted on Eesti (2) „Loamenetlus“ – EhS § 42 õigusaktides juba defineeritud. (ehitusloa menetlus). (3) „Projekt“ – EhS § 5 (ehitusprojekt). (4) „Piiriülene projekt“ – ei ole Eesti õigusaktides kasutatud. (5) „Projektiarendaja“ – ei ole Eesti õigusaktides kasutatud. EhS- is kasutatakse sõna „ettevõtja“, mis ei ole eraldi mõistena välja toodud. (6) „Määratud asutus“ – EhS § 39 (ehitusloa andmiseks pädev asutus). (7) „Ühine asutus“ – ühise asutuse loomine on vabatahtlik. Ei ole Eesti õigusaktides kasutatud. Art 3 – (1) Jah (1) - - (1) Eesti õiguses on juba kohaldatud. Prioriteetsus (2) Ei (2) - Deklaratiivne säte, mis ei vaja õigusnormiga (3) Ei (3) - ülevõtmist. Prioriteetsus tähendab, et prioriteetsus tuleb teadvustada poliitilisel tasandil ehk riigieelarvest (näiteks projekti oma- või kaasfinantseeringu tagamiseks). Kuna Euroopa Liidu finantside kasutamiseks on alati kindel tähtaeg, siis selleks, et need finantsid saaksid maksimaalselt ära kasutatud, arvestatakse ka muus menetluses (load, hanked) neid tähtaegu. (2) Eesti õiguses puudub spetsiifiline loamenetlus prioriteetsetele projektidele. (3) Informatiivne säte. Tähendab, et kui projekt kuulub direktiivi kohaldamisalasse, siis see peab olema prioriteetse staatusega. Oluline on märkida, et prioriteet puudutab ainult loa andmise menetlust, mitte nendesse projektidesse tehtavaid investeeringuid. Eelmainitust tulenevalt, ei ole liikmesriigid kohustatud neid projekte rahastama. Art 4 – Määratud (1) Jah (1) PlanS § 27 lg 1, EhS § 39 lg 2, - (1) Eesti Vabariigi praktikas on selliste asutus (2) Ei § 89, § 101 lg 2 projektide puhul tegemist eriplaneeringutega (3) Jah (2) - PlanS § 27 lg 1 tähenduses. Vastavalt EhS § 39 (4) Jah (3) - lg-le 2 annab ehitusloa TTJA kui ehitusloa 1  (5) Ei (4) PlanS § 27 lg 1, EhS § 39 lg 2, taotlus sisaldab ehitisi, mille ehitamise aluseks (6) Valikuline - Ei § 89, § 101 lg 2, HMS § 25 lg 1, § on riigi eriplaneering. Raudteede puhul on (7) Ei 43 lg 1 p 1 pädevaks asutuseks samamoodi TTJA (EhS § (8) Ei (5) - 89) ning riigiteede puhul TRAM (§ 101 lg 2). (6) - (2) Vaata eelmist kommentaari. (7) HMS § 5 lg 2, § 36 (3) Kaetud esimese punktiga. Kuna TTJA ja (8) HMS § 16 TRAM on seadustes juba määratud, siis see informatsioon on avalik ja kättesaadav. Vastav informatsioon on saadaval ka TTJA ja TRAM kodulehtedel. (4) Eesti õiguses juba kohaldatud. TTJA-l ja TRAM-l on sisuliselt ehitusloa andmise volitused olemas. Kehtiv HMS sätestab, et haldusakti andmise menetlus lõpeb haldusakti teatavakstegemisega ning haldusakt toimetatakse menetlusosalistele kätte postiga, dokumendi väljastanud haldusorgani poolt või elektrooniliselt. (5) Loa andmise otsuse tegemine on reguleeritud hetkel kehtivates EhS-is ja PlanS- is. Täiendavaid volitusi ei anta. (6) Käesolev direktiivi säte annab liikmesriigile diskretsiooniruumi, mistõttu selle ülevõtmine ei ole kohustuslik. (7) Direktiivi kohaselt peab määratud asutuseks olema haldustasandi asutus. Haldustasandi asutuse ülesanded on reguleeritud hetkel kehtivates EhS-is ja PlanS-is. (8) Direktiivi art 4 lg 7 ei piira teiste loamenetluses osalevate asutuste pädevust ega projektiarendaja võimalust taotleda teistelt asutustelt loa andmise otsuse osaks olevaid konkreetseid lube, otsuseid ja arvamusi. Eesti õiguses on see reguleeritud vastava HMS sättega. Art 5 – (1) Jah (1) EhS § 42 - (1) EhS §-is 42 on reguleeritud ehitusloa Loamenetluse (2) Ei (2) - väljastamise ja kooskõlastamise tingimused, kestus (3) Ei (3) EhS § 42 lg 5 määratud asutuse pädevus ja loamenetluse (4) Jah (4) HMS § 33 lg 5 tähtaeg. Vastavalt EhS § 42 lg-le 5 annab pädev (5) Ei (5) - asutus ehitusloa 30 päeva jooksul taotluse esitamise päevast arvates. Direktiivis sätestatud nelja-aastase tähtaja ületamise riskide tuvastamiseks oli analüüsitud Eesti Vabariigi ehitusloa andmise menetluste praktika järgmiste projektide näol: Rail Baltic (raudtee) ja Via Baltica (maantee). Rail Baltic (TTJA poolt edastatud informatsioon): Selliste suurte projektide puhul nagu Rail Baltic ei ole tegemist ühe ehitusloaga, vaid mitme loamenetlusega. Ehitusloa andmise menetluse kestus on keskmiselt 1–6 kuud, vahepeal ka rohkem. Kestuse pikkus sõltub projekti muutmise ja projektdokumentatsiooni parandamise vajadusest. Juhul, kui ei ole projektdokumentatsiooni vaja parandada ning kõik vastab nõuetele, siis on võimalik menetlus läbi viia ka alla 30 päeva. Via Baltica (TRAM poolt edastatud informatsioon): 1. Pärnu-Uulu 2+2 tee: 02.10.2017 – projekti ettevalmistamise lepingu sõlmimine; 01.08.2018 – projekteerimistingimused; 27.01.2022 – ehitusluba. 2. Väö suur liiklussõlm: 01.06.2017 – projekteerimistingimused; 21.10.2019 – ehitusluba. Ehitusregistrist oli võetud ka TTJA kõigi raudtee või maantee rajatiste menetluste statistika aastast 2016. Statistika analüüsi järelduseks on see, et Eesti Vabariigi 2  loamenetluste praktika vastab direktiivis olevale tähtaja nõudele. Eelmainitust tulenevalt vastavad nii Eesti õigus kui ka loamenetluste praktika direktiivi nõuetele ning 4-aastane tähtaeg on järgitav isegi koos pikendustega. (2) Informatiivne säte. (3) Vastavalt EhS § 42 lg-le 5 annab pädev asutus ehitusloa 30 päeva jooksul taotluse esitamise päevast arvates. (4) HMS § 33 lg-st 5 tulenevalt on haldusorganil õigus enda määratud tähtaegu oma algatusel pikendada. (5) Informatiivne säte, mis reguleerib asjaajamist Euroopa Liidu tasandil. Art 6 – (1) Jah (1) HMS § 35 lg 1 p 1, EhS § 40 lg - (1) Projektiarendaja teatab projektist määratud Loamenetluse (2) Jah 1 asutusele või piiriüleste projektide puhul korraldamine (3) Jah (2) EhS § 40 lg 2 ja 4, § 41, HMS ühiskasutusele (kui see on loodud). (4) Valikuline - Ei § 43 lg 2 Loamenetluse alguseks loetakse (5) Jah (3) EhS § 40 lg 2 ja 4, § 42 lg 5, projektiarendaja esitatud projektiteadet. Teate (6) Jah HMS § 7 lg 2, § 36 tagasilükkamine peab olema igakülgselt (7) Jah (4) - põhjendatud. Eraldi ülevõtmise vajadus (8) Jah (5) EhS § 40 lg 2 ja 4 puudub, kaetud vastavate HMS ja EhS sätetega. (6) HMS § 36 (2) Ehitusloa taotluse üksikasjalikkus on (7) EhS § 42 lg 5 regileeritud EhS § 40 lg-s 2. EhS § 41 sätestab, (8) HMS § 16, EhS § 42 lg 9 et pädev asutus kontrollib ehitusloa taotluse saamisel selle nõuetele vastavust. Kui ehitusloa andmine on ilmselgelt võimatu, jätab pädev asutus taotluse läbi vaatamata ja tagastab selle koos põhjendusega. Vastavalt EhS § 42 lg-le 5 annab pädev asutus ehitusloa 30 päeva jooksul taotluse esitamise päevast arvates. Sellest tulenevalt tagastab pädev asutus taotluse mitte hiljem kui 30. päeval alates taotluse esitamise päevast. HMS § 43 lg-st 2 tulenevalt antakse ka siis haldusakt, kui taotletud haldusakt otsustatakse jätta andmata, ehk teade lükatakse igakülgselt põhjendatud otsusega tagasi. (3) Ehitusloa taotluse üksikasjalikkus on regileeritud EhS § 40 lg-s 2. Loa andmise tähtaeg on sätestatud EhS § 42 lg-s 5 – 30 päeva peale taotluse esitamist. HMS § 7 lg-st 2 tulenevalt hoolitseb haldusorgan haldusmenetlust käsitleva olulise teabe väljapaneku eest oma asukohas ning avaldab selle teabe oma ametlikul veebilehel, kui see on haldusorganil olemas. TTJA ja TRAM kodulehtedel on vastav informatsioon olemas. (4) - (5) Ehitusloa taotluse üksikasjalikkus on regileeritud EhS § 40 lg-s 2 ja 4. (6) Määratud asutus võib esitada projektiarendajale taotluse korral täiendavat teavet lõikes 4 osutatud elementide kohta. Kaetud vastava HMS sättega, (7) Vastavalt EhS § 42 lg-le 5 annab pädev asutus ehitusloa 30 päeva jooksul taotluse esitamise päevast arvates. (8) HMS § 16 lg 1 sätestab, et kui taotluse lahendamiseks on vaja teise haldusorgani kooskõlastust või arvamust ja seda ei ole antud, edastab haldusorgan taotluse koopia koos dokumentidega teisele haldusorganile, näidates ära tähtaja, mille jooksul tuleb teha otsus kooskõlastuse andmise kohta või esitada arvamus. Kooskõlastuse tähtajaks andmata jätmise korral ilma tähtaja pikendamata, loetakse kooskõlastus antuks (HMS § 16 lg 2). EhS § 42 lg 9 kohaselt, kui kooskõlastaja või arvamuse andja ei ole 10.päeva jooksul ehitusloa eelnõu saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud või arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse ehitusloa eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks 3  või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi ehitusloa eelnõu kohta arvamust avaldada, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Art 7 – Piiriülese (1) Jah (1) TTJA põhimääruse § 4 lg 1 p - (1) TTJA põhimäärus sätestab, et enda loamenetluse (2) Valikuline – Ei 14 tegevusvaldkondades teeb amet riigisiseselt ja koordineerimine (3) Ei (2) - rahvusvaheliselt koostööd teiste asutuste ja (4) Ei (3) - organisatsioonidega. (4) - (2) - (3) Lõige on otseselt suunatud Euroopa koordinaatorite teavitamisele liikmesriikide poolt ja liikmesriikide koostöö teostamisele, kaetud määruse (EL) nr 1315/2013 artikli 45 lg-ga 7. Sellisena on see otsekohalduv ning ei eelda otseselt siseriiklikus õiguses kajastamist. (4) Lõige on otseselt suunatud Euroopa koordinaatorite teavitamisele liikmesriikide poolt. Sellisena on see otsekohalduv. Artikkel ei eelda otseselt siseriiklikus õiguses kajastamist. Art 8 – Piiriüleste (1) Ei RHS § 44 lg 4 „Piiriülesed riigihanked“ RHS § 44 lg 4 sätestab, et Euroopa Liidu eri projektidega (2) Ei liikmesriigi hankijad võivad kokku leppida seotud riigihanked riigihangete ühises korraldamises, sõlmides omavahelise koostöö aluseks oleva lepingu, milles määratakse kindlaks vastutuse jagunemine hankijate vahel ja sellest tulenev kohaldatav liikmesriigi õigus, mis tuleb avaldada riigihanke alusdokumentides, ja riigihanke korraldamise korralduslikud üksikasjad. Art 9 – (1) Jah Võetakse üle EhS-i eelnõuga – normitehnilise Üleminekusätted (2) Ei EhS § 142 märkuse lisamine. (3) Ei Art 10 – Aruandlus (1) Ei (1) - - Artikkel on otseselt suunatud Euroopa (2) Ei (2) - Komisjoni ja liikmesriigi tegevusele ja sellisena on see otsekohalduv. Artikkel ei eelda otseselt siseriiklikus õiguses kajastamist. Art 11 – (1) Jah (1) - - (1) EhS-i eelnõu – tunnustame Liidu tunnistusi. Ülevõtmine (2) Jah (2) - (2) KOM teavitamine – koos direktiivi ülevõtmise teatega edastatakse õigusakti teksti link RT-s ja vastavustabel. Art 12 – Ei - - Direktiiv jõustub 20. päeval pärast selle Jõustumine avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. I Lisa Ei - - I Lisas on loetletud konkreetsed EE projektid, mis kuuluvad direktiivi (EL) 2021/1187 kohaldamisalasse. Kindlaks määratud piiriülesed ja puuduvad ühendused põhivõrgukoridorides [millele on osutatud artikli 1 lõike 1 punktis a]: 1. Piiriülesed ühendused: 1.1. Tallinn – Rīga – Kaunas – Warszawa: Rail Balticu uus UIC rööpmelaiusega täielikult koostalitlev liin (raudtee); 1.2. Via Baltica koridor EE – LV – LT – PL (maantee). 2. Puuduvad ühendused: 2.1. Kaunas – Vilnius: osa Rail Balticu uuest UIC- rööpmelaiusega täielikult koostalitlevast liinist (raudtee). 4 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: MKM/23-0380 - Ehitusseadustiku muutmise seadus Kohustuslikud kooskõlastajad: Justiitsministeerium; Siseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 28.04.2023 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/29c50a30-99e7-48b9-898f-bc7c1073ffbd Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/29c50a30-99e7-48b9-898f-bc7c1073ffbd?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main