KeM määruse "Joogiveehaarde valgala ja toiteala riskihindamise ja -juhtimise nõuded" eelnõu kooskõlastamine

Keskkonnaministeerium Teie 30.03.2023 nr 1-4/23/1341, [email protected] KEM/23-0350/-1K/ Paldiski mnt 96 Meie 05.04.2023 nr 1.2-3/1403-2 Tallinn Määruse "Joogiveehaarde valgala ja toiteala riskihindamise ja -juhtimise nõuded" eelnõu kooskõlastamine Lugupeetud Madis Kallas Täname, et saatsite meile kooskõlastamiseks keskkonnaministri määruse „Joogiveehaarde valgala ja toiteala riskihindamise ja -juhtimise nõuded“ eelnõu. Tegemist on olulise veeseaduse rakendusaktiga, millega võetakse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) olmevee kvaliteedi kohta (edaspidi ka direktiiv või joogivee direktiiv) ning mille jõustamise järgselt saab Eesti teavitada Euroopa Komisjoni direktiivi ülevõtmisest. Sotsiaalministeerium kooskõlastab eelnõu järgmiste märkustega arvestamise tingimusel: 1) HÕNTE § 15 lg 2 nõuab, et õigusakti keel peab olema selge, ühetähenduslik ja täpne. Tulenevalt umbisikulise tegumoe kasutamisest jääb eelnõus mitmes kohas arusaamatuks, et kellel lasub kohustus sätestatud kohustusi täita. Nt eelnõu §-s 4 „tehakse kindlaks“ ja §-s 6 „tulemuste põhjal tagatakse“, „vaadatakse üle“ jne. Palume muuta normi sõnastused läbivalt, et oleks üheselt selge, kellel lasub sätestatud kohustuse täitmine; 2) eelnõu § 5 lõike 4 kohaselt on sätestatud, et riskihindamise tulemustel põhineva seirekava kehtestab Terviseamet veeseaduse § 85 lõike 2 kohase määrusega sätestatud joogivee kontrolli kavas. Kuna Terviseameti ülesanne on veeseaduse § 85 lõike 2 alusel kehtestatud sotsiaalministri 24.09.2019. a määruses nr 61 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ja analüüsimeetodid ning tarbijale teabe esitamise nõuded1“ § 11 lõike 1 kohaselt joogivee kontrolli kava kooskõlastamine, mille osaks on ka seirekava, siis ilmselt on mõeldud, et Terviseamet kooskõlastab ka seirekava mitte ei kehtesta seda? Seega palume sätestada, et joogivee käitleja kooskõlastab riskihindamise tulemustel põhineva joogiveehaardest võetava vee seirekava Terviseametiga. Juhul kui olete silmas pidanud siiski seda, et Terviseamet peab seirekava kehtestama, siis palume seda põhjendada; 3) eelnõu § 6 lõikega 2 võetakse üle direktiivi artikli 8 lõike 4 punkt a, aga eelnõu vastavas lõikes 2 on käsitlemata jäänud direktiivi eelnimetatud punkti a viimane lause: „asjakohasel juhul tagavad liikmesriigid, et saastajad võtavad koostöös veekäitlejate ja muude asjaomaste sidusrühmadega selliseid ennetusmeetmeid kooskõlas direktiiviga 2000/60/EÜ“. Palume selles kontekstis täiendada eelnõu või täpsustada seletuskirjas, et meetmeid võtavad saastajad koostöös veekäitlejate ja muude asjakohaste isikutega, et tuleks selgelt välja direktiivis esitatud ennetusmeetmete võtmise põhimõte. Asjakohane oleks lisada seletuskirja ka mõni näide, kuidas meetmete võtmine erinevate osapoolte koostöös välja näeb; 4) eelnõu § 7 lõike 2 kohaselt on sätestatud, et kui joogivee käitlejal on lubatud lõike 1 kohaselt mingi kvaliteedinäitaja või indikaatori seiresagedust vähendada või need joogivee käitleja Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  2 tehtavast seirest eemaldada, tagatakse sellise kvaliteedinäitaja või indikaatori asjakohane seire veeseaduse § 851 lg 3 kohase riskihindamise ja riskijuhtimise läbivaatamise käigus. Hetkel ei selgu sättest, kes peab tagama sellise kvaliteedinäitaja või indikaatori asjakohase seire. Eelnõu koostaja on pannud joogiveehaardest võetava vee seire kohustuse joogivee käitlejale (eelnõu § 5 lõige 1), seega teeme ettepaneku sõnastada § 7 lõige 2 järgmiselt: „Kui joogivee käitlejal on lubatud lõike 1 kohaselt mõne kvaliteedinäitaja või indikaatori seiresagedust vähendada või need joogivee käitleja tehtavast seirest eemaldada, peab ta nende näitajate asjakohase seire tagama veeseaduse § 851 lõikes 3 sätestatud riskihindamise ja riskijuhtimise läbivaatamise käigus.“; 5) eelnõus puudub viide joogivee direktiivile, palume see lisada. Direktiivi artikli 24 kohaselt on sätestatud, et liikmesriigid kehtestavad artiklite 1–18, artikli 23 ning I–V lisa järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 12. jaanuariks 2023. Lisaks täiendab artikkel 24, et kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse normidesse või nende normide ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile; 6) eelnõu seletuskirjas lk 2 lõikes 3 märgitakse, et Eestis on plaanis anda sisend joogiveehaarete valgalade ja toitealade kirjeldusse tsentraalselt ning see tähendab, et joogivee käitlejate veevärkide kõikidele olemasolevatele põhjavee veevõtukohtadele modelleeritakse toiteala, mille piirid tellitakse eraldi planeeritava töö raames. Palume seletuskirja täiendada selgitusega, kas tsentraalne töö sisaldab kõiki eelnõu §-s 3 nimetatud elemente või midagi peab ka joogivee käitleja ise kirjeldama. Lisaks palume seletuskirjas täpsustada, millised on tingimused ja võimalikud tagajärjed, kui joogivee käitleja soovib eelnõu §-s 3 esitatud tingimused täita iseseisvalt, ilma riigi abita. 7) eelnõu seletuskirja lk 2 on märgitud „Nagu joogivee direktiivi üle võtva veeseaduse muutmise seaduse seletuskirjas on selgitatud, on riigi poolt planeeritud joogivee käitlejatele riskihindamiseks luua IT-lahendus, mis võimaldab joogivee käitlejal lihtsasti küsimustiku vormis hinnata joogiveehaarde valgalal ja toitealal esineda võivaid ohte ja ohtlikke olukordi, mis võivad ohustada joogivee kvaliteeti.“ Palume silmas pidada, et kavandatava IT-lahenduse võimekuse piirid on hetkel veel teadmata ning teatud ohte ja ohtlikke olukordi peaks ka joogivee käitleja ise oskama hinnata. Palume seejuures seletuskirjas täpsustada, millised on alternatiivsed võimalused ja lahendused ning kuidas tuleb hinnata joogiveehaarde valgalal või toitealal ohtusid ja ohtlikke olukordasid juhul kui realiseerub IT-lahenduse välja töötamata jäämise risk; 8) eelnõu seletuskirja mõjude osas (lk 7) on märgitud, et IT-rakenduse loomine ja arendamine maksab hinnanguliselt kuni 200 000 eurot pluss käibemaks, püsikulud on aastas hinnanguliselt 60 000 eurot pluss käibemaks (hoolduslepingud ja arenduste lisasoovide katmiseks) ning need vahendid on Sotsiaalministeerium oma eelarvesse kavandanud. Tegemist on ebatäpsete andmete ja kirjeldusega. Sotsiaalministeerium ei ole oma eelarvesse IT-rakenduse loomist ja arendamist lisanud. Tegemist oli veeseaduse muutmise seaduse (RT I, 07.02.2023, 1) seletuskirjas esitatud prognoositava kuluga (200 000 eurot) ja nagu ka veeseaduse muutmise seaduse seletuskirjas märgiti, on täpse summa jaoks vaja põhjalikumalt analüüsida, milline on mudeli sisu ning võimalused integreerida see teiste infosüsteemide või tarkvaradega.  3 Eelneva tõttu palume seletuskirjast eelnimetatud lõik ja ka sarnane lõik eelnõu kulude osas kustutada. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Peep Peterson tervise- ja tööminister Ramon Nahkur 6269 190 [email protected] Helen Tralla 6269 334 [email protected]