Sotsiaalministeerium Teie: 06. märts 2023
[email protected]
Meie: 05. aprill 2023 nr 1-12/PT/9206-1
Vastus MTÜ Kogukonna Hüvanguks pöördumisele
Lugupeetud Ramon Nahkur
MTÜ Kogukonna Hüvanguks on esitanud pöördumise terviseala asekantslerile ja sotsiaalala
asekantslerile, et Eestis pöörataks riiklikul tasandil tähelepanu elektroülitundlikkuse (EÜT, ingl
electrohypersensitivity) sündroomile ning asutaks EÜT all kannatavaid eestimaalasi abistama.
Sotsiaalministeerium palus Tartu Ülikooli arsti- ja meditsiiniteadlaste seisukohta EÜT sündroomi,
selle tekkimise põhjuste ja patsientide abivõimaluste kohta.
Eestis ei ole EÜT sündroomi uuritud. Saame tugineda oma vastuses maailma teaduskirjanduses
avaldatud uuringute tulemustele.
Maailma Terviseorganisatsiooni (ingl World Health Organization, WHO) andmetel ei ole
uuringud tänaseni näidanud põhjuslikku seost elektromagnetväljadega kokkupuute ja enese-
raporteeritud ’elektromagnetilise ülitundlikkuse’ vahel. Osa uuringuid on näidanud, et enda väitel
elektroülitundlikud inimesed ei suuda elektromagnetväljadega kokkupuudet tuvastada täpsemalt
kui mitte-elektroülitundlikud inimesed (WHO, 2023). Samas leidub ka uurimusi, mis peavad
’elektromagnetilise sündroomi’ esinemist bioloogiliselt põhjendatuks ja leiavad, et paljudel
inimesel võib siiski esineda elektromagnetväljade suhtes ülitundlikkus ning see võib halvendada
nende elukvaliteeti ja viia haigestumiseni (Stein & Udasin, 2020).
Hetkel haiguste rahvusvahelises klassifikatsioonis (RHK-10) sellist diagnoosi kui
elektroülitundlikkus ei ole, kuid hoolimata sellest, kas me tunnistame elektroülitundlikkust
ametliku diagnoosina või mitte, on suure tugevusega elektromagnetväljadel tuvastatud nii
lühiajalisi otseseid kui pikaajalisi tervisemõjusid. Ent enamike elektromagnetväljade allikate
(elektrijuhtmed, mikrolaineahjud, mobiiltelefonid jne) väljatugevus on piisavalt väike, nad asuvad
kodumajapidamistes ja töökohtades inimestest piisavas kauguses või puututakse nendega kokku
lühiajaliselt ning seetõttu nad tervisele enamasti ohtu ei kujuta.
Samas võivad teatud erialade esindajad puutuda kokku ebatavaliselt tugevate
elektromagnetväljadega. Seetõttu on Eestis, nagu paljudes teisteski riikides, kehtestatud nõuded
elektromagnetväljadest mõjutatud töökeskkonnale ja elektromagnetväljadega kokkupuute
piirnormid – määruses „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded elektromagnetväljadest mõjutatud
töökeskkonnale, elektromagnetväljadega kokkupuute piirnormid ja rakendusväärtused ning
elektromagnetväljade mõõtmise kord“, mis tugineb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile
2013/35/EL.
Lisaks on Tööinspektsioon välja andnud infomaterjali: „Töötervishoid ja tööohutus
elektromagnetväljadega kokkupuutel“, mis annab ülevaate sellest, mis on elektromagnetväljad,
Ülikooli 18, 50090 Tartu | 737 5100 |
[email protected] | www.ut.ee | Registrikood 74001073
milline on nende mõju tervisele ning millistel juhtudel on vaja rakendada kaitse- ja
ennetusmeetmeid. Soovitame elektromagnetväljade pärast mures olevatel inimestel terviseriskide
miinimumi viimiseks käituda vastavalt nimetatud määrusele ja tööinspektsiooni juhisele. Kui on
kahtlus, et tegemist on liiga suure elektromagnetväljaga, saab pöörduda Terviseameti poole ning
Terviseameti Kesklabori füüsikalabor saab teha vastavad mõõtmised ning tuvastada piirnormide
ületuse.
Piirnormid elektromagnetväljale on välja töötatud, lähtudes elektromagnetlainete lühiajalisest
otsesest biofüüsikalisest mõjust, kuid pikaajalisel kokkupuutel piirnormidest madalamatel
väljatasemetel võib samuti olla tervisemõju. 2022. aastal viidi Tallinna Tehnikaülikooli juhtimisel
läbi uuring „Hinnang praegustele ja 5G kasutuselevõtmisega kaasnevatele võimalikele
tervisemõjudele, mis on seotud mitteioniseeriva kiirgusega“ (Bachmann jt, 2022). Antud töö alusel
anti alljärgnevad soovitused Sotsiaalministri määruse „Nõuded mitteioniseeriva kiirguse ohutuse
tagamiseks elukeskkonnas ning mitteioniseeriva kiirguse tasemete mõõtmise meetodid“ kavandi
muutmiseks:
• erineelduvus ja erineelduvuskiirus (SAR) ei ole kohased ega vajalikud kasutamiseks
elukeskkonnas;
• baaspiirang ei ole rakendatav ega vajalik kiirgustaseme kontrollimisel elukeskkonnas;
• kehtestada sagedusalal 10 MHz kuni 10 GHz piirväärtusteks elektrivälja tugevus 6 V/m ja
võimsustihedus 0,1 W/m2;
• raadiokiirguse taseme kontrollimiseks elukeskkonnas saab ja tuleb kasutada mõõtetehnikas
kasutatavaid ja aktsepteeritud meetodeid.
Johtuvalt teadlaste seisukohast peaks olema nende rakendamisel elektromagnetväljadest tulenevad
terviseriskid minimeeritud. Bachmann jt (2022) uuringus on arvestatud sellega, et The
International Agency for Research on Cancer (IARC) on 2011. aastal liigitanud
raadiosageduslikud elektromagnetväljad inimesele võimalikuks kantserogeeniks (rühm 2B), ent
seda kategooriat kasutatakse siis, kui põhjuslikku seost peetakse usaldusväärseks loomkatsetes,
ent puudub tõendus rahvastikupõhistest uuringutest ning juhuslikkuse, süstemaatilise vea või
segavate tegurite mõju ei saa piisava kindlusega välistada (IARC, 2011). Ehkki mõned uuemad
teaduskirjanduse ülevaateuuringud on leidnud, et madalasageduslikud elektromagnetväljad, mis
tulevad peamiselt elektrijuhtmetest, võivad suurendada leukeemia ning aju- ja rinnakasvajate riski
(Carpenter, 2019), on enamike uuringute tulemused vasturääkivad, näitavad enamasti mõju
puudumist ja kindel tõendus elektromagnetväljade pikaajalisest mõjust tervisele hetkel puudub
(Bodewein et al, 2019).
Samas on teaduskirjanduses analüüsitud ka seda, et elektroülitundlikkuse põhjused võivad olla
hoopis psühhosomaatilised. Seda tuntakse kui kognitiivset hüpoteesi, mis eeldab, et
elektroülitundlikkus tuleneb ekslikest veendumustest elektromagnetväljade kahjulikkuse kohta,
soodustades nocebo reaktsioone tajutavale kokkupuutele elektromagnetväljadega (Dieudonné,
2020). Teisisõnu arvavad inimesed, et nad puutuvad kokku suure tugevusega
elektromagnetväljadega, nad on teadlikud elektromagnetväljade terviseohtudest ning selle
tulemusena hakkavad nad tajuma tervise(mõju)probleeme. Tuleb märkida, et need
terviseprobleemid on tihti tõelised, ent nende põhjuseks ei ole otseselt kokkupuude
elektromagnetväljadega. Oluline on nende inimeste ärakuulamine, sest neil on hirm terviseohtude
ees ja võivad esineda terviseprobleemid, ja seejärel tõenduspõhine informeerimine ning vajadusel
nõustamine. Kuna selliste probleemidega võib silmitsi seista palju inimesi, siis võiks selle teemaga
Eestis tegelema hakata. Kuna tegemist on väga tundliku teemaga, siis ei tohiks neid inimesi
kindlasti (avalikult) hukka mõista, sest see viib vastandumise ning teiste (osapoolte) seisukohtade
eitamiseni. Elektroülitundlikud inimesed võivad olla tundlikud ka müra, lõhnade jt
keskkonnategurite suhtes. Kui välja selgitada, kui palju selliseid inimesi Eestis on, saab ka selgeks,
2 (4)
kas on põhjust välja töötada strateegia nende probleemide ennetamiseks ja vajadusel
nõustamiseks/raviks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaja-Triin Laisaar
instituudi juhataja
Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut
3 (4)
Kasutatud kirjandus
Bachmann M, Hinrikus H, Koppel T, Lass J, Orru H, Roosipuu P, 2022. Hinnang praegustele ja
5G kasutuselevõtmisega kaasnevatele võimalikele tervisemõjudele, mis on seotud
mitteioniseeriva kiirgusega. Tallinna Tehnikaülikool.
Bodewein L, Schmiedchen K, Dechent D, Stunder D, Graefrath D, Winter L, Kraus T, Driessen
S, 2019. Systematic review on the biological effects of electric, magnetic and electromagnetic
fields in the intermediate frequency range (300 Hz to 1 MHz). Environmental Research 171:247-
259.
Carpenter DO, 2019. Extremely low frequency electromagnetic fields and cancer: How source of
funding affects results. Environmental Research, 178:108688.
Dieudonné M, 2020. Electromagnetic hypersensitivity: a critical review of explanatory
hypotheses. Environmental Health 19:48.
IARC, 2011. IARC classifies Radiofrequency Electromagnetic Fields as possibly carcinogenic to
humans. (https://www.iarc.who.int/pressrelease/iarc-classifies-radiofrequency-electromagnetic-
fields-as-possibly-carcinogenic-to-humans/)
Mis on elektromagnetväljad? Terviseamet.
(https://www.terviseamet.ee/et/keskkonnatervis/inimesele/fuusikalised-
tegurid/elektromagnetvaljad)
Stein Y, Udasin IG, 2020. Electromagnetic hypersensitivity (EHS, microwave syndrome) –
review of mechanisms. Environmental Research, 186:109445.
Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded elektromagnetväljadest mõjutatud töökeskkonnale,
elektromagnetväljadega kokkupuute piirnormid ja rakendusväärtused ning elektromagnetväljade
mõõtmise kord. Vabariigi Valitsuse määrus 05.12.2018.
(https://www.riigiteataja.ee/akt/107042016004?leiaKehtiv)
Tööinspektsioon, 2017. Töötervishoid ja tööohutus elektromagnetväljadega kokkupuutel.
(https://www.ti.ee/media/511/download)
WHO, 2023. Electromagnetic fields. (https://www.who.int/health-topics/electromagnetic-
fields#tab=tab_1)
4 (4)
Saatja: Sirly Napritson <
[email protected]>
Saadetud: 05.04.2023 09:48
Adressaat: <"SM Info">; <"Ramon Nahkur">
Teema: Vastus pöördumisele
Manused:
Vastusena_MTU_Kogukonna_Huvanguks_poordumisele_SoM_poole_05_04_2023.asice
Tere!
Edastame Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi vastuse teie saadetud kirjale.
Vastus manusena lisatud.
Lugupidamisega
Sirly Napritson
juhiabi
peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut
Tartu Ülikool
From:
[email protected] <
[email protected]>
Sent: esmaspäev, 6. märts 2023 14:22
To: Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkond <
[email protected]>; Tartu Ülikooli peremeditsiini ja
rahvatervishoiu instituut <
[email protected]>
Subject: Pöördumine
Tere!
Teile on saadetud Sotsiaalministeeriumi dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu dokument.
Pealkiri: Pöördumine 06.02.2023
Palume Tartu Ülikooli austatud arsti- ja meditsiiniteadlaste seisukohta MTÜ Kogukonna
Hüvanguks pöördumisele, mis on ajendatud vajadusest, et Eestis pöörataks riiklikul tasandil tähelepanu
elektroülitundlikkuse (EÜT, electrohypersensitivity) sündroomile ning asutaks EÜT all kannatavaid
eestimaalasi abistama. Milline on arsti- ja meditsiiniteadlaste seisukoht EÜT sündroomi ja selle
tekkimise põhjuste kohta ning kuidas (milliste sekkumistega) oleks võimalik EÜT all kannatavaid inimesi
aidata teadlaste hinnangul?
Palume vastust võimalusel 30 päeva jooksul aadressil
[email protected].
Lugupidamisega
Sotsiaalministeerium
Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn
Tel. (372) 626 9301, faks (372) 626 9209
e-post:
[email protected]
www.sm.ee