dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Pöördumine

Sotsiaalministeerium · 3. aprill 2023
Viit
1.2-3/610-3
Registreeritud
3. aprill 2023
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-3 Ettepanekud ja arvamused Sotsiaalministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.2-3/2023
Vastutaja
Kristiina Kaasik (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Õigusosakond)

Failid

  • 📎RK_23-00543-2.asice524 KB

Sisu (failidest)

Justiitsministeerium Meie: 03.04.2023 nr 7-5.2/23-00543-2 Kirja edastamine Edastan peaministrile saabunud Kohtupsühhiaatria ja Kohtupsühholoogia Ühingu juhatuse liikme märgukirja. Palun vastuse koopia saata Riigikantseleile. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Heili Tõnisson Valitsuse nõunik Teadmiseks: Sotsiaalministeerium Rahandusministeerium Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 70004809 +372 693 5555 / [email protected] / www.riigikantselei.ee Peaminister Kaja Kallas [email protected] Minister Lea Danilson-Järg Justiitsministeerium [email protected] Minister Annely Akkermann Rahandusministeerium [email protected] Minister Peep Peterson Sotsiaalministeerium [email protected] Õiguskantsler Ülle Madise Meie: 30.03.2023 [email protected] Eesti Kohtupsühhiaatria ja Kohtupsühholoogia Ühingu märgukiri Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2005. a määruse nr 322 „Kriminaal-, väärteo-, tsiviil- ja haldusasjade menetlusest osavõtjatele tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ eelnõu muudatuste kavandile ja seletuskirjale Olles tutvunud nimetatud määruse muudatuste viimase, valitsusele kinnitamiseks esitatud versiooniga, märkame kahetsusega, et jätkuvalt on jäetud arvesse võtmata erialaorganisatsioonide poolt korduvalt esitatud ettepanekud psüühilise seisundi ekspertiisidega seotud probleemide lahendamiseks, eeskätt ekspertiiside kvaliteedi tagamiseks. Määruse muutmine sellisel kujul ei aita kaasa ekspertiiside kvaliteedi ega kättesaadavuse paranemisele. Psüühilise seisundi ekspertiis menetlusasjades on kitsas, kuid riigile väga oluline valdkond. Vajalikku väljaõpet mitte omava psühhiaatri ja psühholoogi poolt antud eksperdiarvamused toovad endaga sageli kaasa suuri kulutusi (korduvad ekspertiisid; menetlusete venimine; isiku suunamine tema seisundile mittevastavasse keskkonda) ning ei taga menetlusosalistele õigust õiglasele kohtumenetlusele. Erialaühingud (Eesti Psühhiaatrite Selts, Eesti Kliiniliste Psühholoogide Kutseliit, Eesti Psühholoogide Liit, Eesti Kohtupsühhiaatria ja Kohtupsühholoogia Ühing) on aastate jooksul teinud kõik endast oleneva, et parandada kohtupsühhiaatria ja kohtupsühholoogia ekspertiiside kvaliteeti ja kättesaadavust. Välja on töötatud kohtupsühhiaatri ja kohtupsühholoogi kutse omistamise nõuded vastavalt Kutseseadusele. Kohtupsühhiaatria ja kohtupsühholoogia ekspertiiside kvaliteedi probleem on kohtumenetlustes muutunud järjest aktuaalsemaks. Samas, nagu nähtub ka hiljutisest Riigikohtu määrusest (10.03.2023, kohtuasi nr. 3-22-500), keeldub EKEI ekspertiiside kvaliteedi eest vastutust võtmast. Seega peame vajalikuks ekspertide kvalifikatsiooni olulisusele tähelepanu juhtimist valitsuse tasandil. Kvalifitseeritud ekspertidele kõrgema tasu maksmine oleks oluliseks tõukeks ekspertiiside kvaliteedi parandamisele. Paraku ei ole ka praeguses VV määruse nr. 322 muudatustes ette nähtud kvalifitseeritud ekspertide kõrgemaid tasumäärasid. Planeeritav tasustamissüsteem § 52 lg 3 näol (Ekspertiisi erilisest keerukusest või mahukusest tingitud ajakulu põhjendatud suurenemise tõttu suurendatakse lõikes 1 sätestatud tasu selliselt, et eksperdile makstav tasu ei oleks väiksem kui töölepinguseaduse § 29 lõike 5 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud töötasu alammäär) on kutsega eksperte diskrimineeriv. See saadab selge sõnumi, et mida kõrgemat kvalifikatsiooni omada ning mida keerulisemaid ja ajamahukamaid ekspertiise teostada, seda vähem riik eksperdi tööd hindab. Ei saa kuidagi õiglaseks pidada, et minimaalselt 10-15 aastat kutseoskusi omandanud eksperdi töö tasuks arvestatakse töötasu alammäär. Suuremahuliste ekspertiiside korral töötasu alammäära tagamine eksperdile ei ole adekvaatne lähenemine riigile olulise valdkonna reguleerimisel. Jätkuvalt jääb arusaamatuks, miks kohtupsühhiaatria ja kohtupsühholoogia ekspertiiside tasustamine süüteomenetlustes erineb kohtupsühhiaatria ja kohtupsühholoogia ekspertiiside tasustamisest muudes menetlustes ning teiste ekspertiisiliikide tasustamisest. Nagu toonitas ka tervise- ja tööminister oma 17.02.2023 a kooskõlastuskirjas antud eelnõule, peab tasusüsteem olema jätkusuutlik ja mitte jääma ajale jalgu. Fikseeritud tasude puhul on see just nõnda. Peame oluliseks, et fikseeritud tasude korral oleks määrus täiendatud sättega, mis tagab tasumäärade regulaarse korrigeerimise vastavalt riigi majandusnäitajatele. Juhime tähelepanu, et § 9 lg 11 sõnastust tuleb täpsustada, et see oleks selgesõnaliselt vastavuses maksuseadustega. Töö eest töötajale makstav tasu ei saa sisaldada tööandja kohustuste hulka kuulvaid makse. Määruse seletuskirjas esitatud kalkulatsioonid ja võrdlused eriarsti tasuga on eksitavad. Seletuskirjas on eksperdi tasu käsitletud eksperdi töötasuna. Samas on nii Justiitsministeerium kui EKEI selleteemaliste mõttevahetuste käigus asunud seisukohale, viidates määruse nr 322 § 9 lg (11), et määruses nimetatud tasu sisaldab kõiki riiklikke makse, sh tööandja kohustuste hulka kuuluvaid makse (sotsiaalmaks, töötuskindlustumakse jm). Maksu- ja Tolliamet on väljendanud seisukohta, et vastavalt määruse nr 322 § 4 lg 1 arvestatud eksperdi töötasule on põhjendatud eksperdi tööandja poolt ekspertiisi tellijale esitatavale arvele lisada ka tööandja poolne kulu (st sotsiaalmaks ja tööandja töötuskindlustusmakse). Eesti Psühhiaatrite Selts, Eesti Kliiniliste Psühholoogide Kutseliit ning Eesti Kohtupsühhiaatria ja Kohtupsühholoogia Ühing on oma seisukohti põhjalikumalt selgitanud nimetatud määruse muutmise menetluses antud arvamustes. Lugupidamisega Anu Arold Juhatuse liige Eesti Kohtupsühhiaatria ja Kohtupsühholoogia Ühing (allkirjastatud digitaalselt) From: [email protected] <[email protected]> Sent: Thursday, March 30, 2023 7:45 AM To: Kaja Kallas <[email protected]>; Lea Danilson-Järg <[email protected]>; Annely Akkermann <[email protected]>; Peep Peterson <[email protected]>; Info <[email protected]> Subject: EKKÜ märgukiri seoses VV määruse 322 muutmisega Importance: High Tere hommikust! Saadan Eesti Kohtupsühhiaatria ja Kohtupsühholoogia Ühingu (EKKÜ) märgukirja Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2005. a määruse nr 322 „Kriminaal-, väärteo-, tsiviil- ja haldusasjade menetlusest osavõtjatele tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ eelnõu muudatuste kavandile ja seletuskirjale. Töökat päeva soovides Lugupidamisega Kairi Mägi EKKÜ juhatuse nimel juhatuse liige EKKÜ märgukiri seoses VV määruse 322 muutmisega 30.03.2023.asice
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel