Ohvriabi osutava isiku erialase ettevalmistuse nõuded ja koolitused

MINISTRI MÄÄRUS 03.04.2023 nr 20 Ohvriabi osutava isiku erialase ettevalmistuse nõuded ja koolitused Määrus kehtestatakse ohvriabi seaduse § 13 lõike 2 alusel. § 1. Reguleerimisala Määrusega kehtestatakse ohvriabi vahetult osutava isiku erialase ettevalmistuse nõuded, sealhulgas nõuded haridusele ja koolitustele, ning ohvriabi koolituste korraldamise tingimused ja kord. § 2. Ohvriabi vahetult osutava isiku erialase ettevalmistuse nõuded (1) Ohvriabi vahetult osutava isiku ettevalmistusnõuded on järgmised: 1) ohvriabitöötajal ja juhtumikorraldusteenust osutaval isikul peab olema sotsiaaltööalane kõrgharidus või sotsiaaltöötaja kehtiv kutse või ohvriabi osutamiseks sobiv erialane ettevalmistus ja kõrgharidus; 2) psühholoogilise nõustamise teenust osutaval isikul peab olema kliinilise psühholoogi, psühholoog-nõustaja või koolipsühholoogi kehtiv kutse või magistrikraad psühholoogia erialal; 3) juriidilise nõustamise teenust osutaval isikul peab olema magistrikraad õigusteaduses; 4) vägivallast loobumise toetamise teenust osutaval isikul peab olema psühholoogia- või sotsiaaltööalane kõrgharidus või sotsiaaltöötaja kehtiv kutse või ohvriabi osutamiseks sobiv erialane ettevalmistus ja kõrgharidus. (2) Psühhoteraapiateenust osutav isik peab olema saanud ohvriabi osutamiseks sobiva psühhoteraapia väljaõppe ja ta peab vastama ühele järgmistest tingimustest: 1) tal on kliinilise psühholoogi, psühholoog-nõustaja, koolipsühholoogi või sotsiaaltöötaja (vähemalt tase 7) kehtiv kutse; 2) ta on arst, kes on omandanud psühhiaatria eriala, või õde, kes on omandanud vaimse tervise õenduse eriala; 3) tal on magistrikraad psühholoogia või sotsiaaltöö erialal. (3) Lõigetes 1 ja 2 nimetamata ohvriabi vahetult osutaval isikul peab olema vähemalt keskharidus. (4) Ohvriabi vahetult osutav isik peab läbima ühe aasta jooksul ohvriabiteenuse osutamise alustamisest ohvriabi põhikoolituse. (5) Naiste tugikeskuse teenust vahetult osutav isik peab olema läbinud ühe aasta jooksul tööle asumisest ohvriabi põhikoolituse ja naistevastast vägivalda käsitleva täienduskoolituse või ta on läbinud naistevastast vägivalda käsitleva õppeaine kõrgkoolis. Kõrgkoolis läbitud õppe vastavust täienduskoolituse nõuetele hindab Sotsiaalkindlustusamet. (6) Inimkaubandusohvrite teenust vahetult osutav isik peab olema läbinud ühe aasta jooksul tööle asumisest ohvriabi põhikoolituse ja inimkaubandust käsitleva täienduskoolituse. (7) Psühhosotsiaalset kriisiabi vahetult osutav isik peab olema läbinud ühe aasta jooksul tööle asumisest ohvriabi põhikoolituse ja psühholoogilist esmaabi käsitleva täienduskoolituse. (8) Seksuaalvägivalla kriisiabi vahetult osutav isik peab olema läbinud ühe aasta jooksult tööle asumisest ohvriabi põhikoolituse ja seksuaalvägivalda käsitleva täienduskoolituse. (9) Eriolukorra, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal võib ohvriabi vahetult osutava isikuna tegutseda ka isik, kes ei ole läbinud lõigetes 5–8 nimetatud täienduskoolitusi. § 3. Ohvriabi vahetult osutava isiku koolituste korraldamine Ohvriabi osutava isiku põhi- ja täienduskoolitusi korraldab Sotsiaalministeerium või tema valitsemisalas olev asutus, lähtudes täiskasvanute koolituse seadusest. § 4. Ohvriabi vahetult osutava isiku põhi- ja täienduskoolituse sisu (1) Ohvriabi põhikoolitus peab tagama ohvriabi vahetult osutavale isikule vajaliku ettevalmistuse ning toetama talle seaduses või muus õigusaktis pandud ülesannete täitmist, et pakkuda ohvritele vajaduspõhist abi ja tuge. (2) Naistevastast vägivalda käsitlev täienduskoolitus peab tagama teenust vahetult osutava isiku ettevalmistuse tööks vägivalla ohvriga ning andma ülevaate naistevastase vägivalla ja soolise võrdõiguslikkuse mõistetest, naistevastasest vägivallast kui inimõiguste rikkumisest ja selle seostest soolise ebavõrdsusega ning ohvri ja vägivallatseja käitumise motiividest ja vägivalla mõjust naisele ja lapsele. (3) Inimkaubandust käsitlev täienduskoolitus peab tagama teenust vahetult osutava isiku ettevalmistuse tööks inimkaubanduse ohvriga ning andma ülevaate inimkaubanduse iseloomust, praktilistest juhtumitest, kannatanu abistamise võimalustest ning inimkaubanduse kuriteo ülesehitusest ja toimimise loogikast. (4) Psühholoogilist esmaabi käsitlev täienduskoolitus peab tagama teenust vahetult osutava isiku ettevalmistuse tööks ohvriga ning andma ülevaate kriisist ja psühholoogilisest esmaabist, sealhulgas psühholoogilise esmaabi andmise etappidest ja tegevustest ning enesehoiu viisidest ja tehnikatest. (5) Seksuaalvägivalda käsitlev täienduskoolitus peab tagama teenust vahetult osutava isiku ettevalmistuse tööks seksuaalvägivalla ohvriga ning andma ülevaate seksuaalvägivalla olemusest ja selle vormidest, seksuaalvägivalla mõjust ohvrile ja abi andmise võimalustest ning karistusseadustikus seksuaalvägivalda käsitlevatest kuriteokoosseisudest. § 5. Rakendussätted (1) Ohvriabi vahetult osutav isik, kes oli ohvriabiteenuse osutaja 31. märtsi 2023. a seisuga, peab vastama § 2 lõigetes 1, 2 ja 4–8 sätestatud nõuetele hiljemalt 1. aprilliks 2024. a. (2) Naiste tugikeskuse teenust vahetult osutav isik, kes osutas teenust 31. märtsi 2023. a seisuga, ei pea § 2 lõikes 5 nimetatud koolitusi või õppeainet läbima. (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister (allkirjastatud digitaalselt) Maarjo Mändmaa kantsler  Sotsiaalkaitseministri määruse „Ohvriabi osutava isiku erialase ettevalmistuse nõuded ja koolitused“ seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Määrusega kehtestatakse ohvriabi vahetult osutava isiku erialase ettevalmistuse nõuded, sealhulgas nõuded haridusele ja koolitusele ning ohvriabi koolituste korraldamise tingimused ja kord. Määrus kehtestatakse ohvriabi seaduse § 13 lõike 2 alusel. 1.2. Määruse ettevalmistaja Määruse ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi perede heaolu ja turvaliste suhete osakonna ohvriabi poliitika juht Kristiina Luht (e-post [email protected]; tel 626 9254) ja sama osakonna nõunik Merli Kaunissaar (e-post [email protected]; tel 626 9301). Määrus on välja töötatud koos Sotsiaalkindlustusametiga (edaspidi SKA). Määruse mõjuanalüüsi on teinud Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakonna analüütik Kaili Hendla (626 9116; [email protected]). Määruse juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusloome- ja isikuandmete kaitse nõunik Alice Sündema (626 9271, [email protected]). Määruse on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru (626 9320; [email protected]). 1.3. Märkused Määruse on seotud Riigikogus 14.12.2022 vastu võetud ja 01.04.23 jõustuva uue ohvriabi seadusega (702 SE), mille alusel määrus kehtestatakse. Määrus ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. 2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs Määruse §-s 1 on sätestatud määruse reguleerimisala, mille kohaselt kehtestatakse määrusega ohvriabi vahetult osutava isiku erialase ettevalmistuse nõuded, sealhulgas nõuded haridusele ja koolitusele, ning ohvriabi koolituste korraldamise tingimused ja kord. Määruse §-s 2 sätestatakse ohvriabi vahetult osutava isiku erialase ettevalmistuse nõuded, mis hõlmavad nõudeid nii haridusele kui ka koolitustele. Määruse § 2 lõike 1 punktis 1 sätestatakse, et ohvriabitöötajal ja juhtumikorraldusteenust osutaval isikul peab olema sotsiaaltööalane kõrgharidus või sotsiaaltöötaja kehtiv kutse või selle puudumise korral ohvriabi osutamiseks sobiv erialane ettevalmistus (nt sotsiaaltööalane kõrgharidus) ja/või varasem toetav töökogemus (nt nõustamine või sotsiaaltöö, töökogemus inimkaubanduse valdkonnas) ja muu kõrgharidus. Kehtestatud haridusnõuded on vajalikud haavatava sihtgrupiga töötamiseks, et neid koheldaks parimal viisil ning et teadmatusest ei tekiks taasohvristamist. SKA hindab erialast ettevalmistust värbamisel ja vastavalt ametikoha vajadustele. Samuti hindab SKA lepinguliste partnerite ettevalmistusnõudeid. Hindamisel lähtutakse teadus- ja tõenduspõhisuse printsiipist.  2 Määruse § 2 lõike 1 punktis 2 sätestatakse, et psühholoogilise nõustamise teenust osutaval isikul peab olema kliinilise psühholoogi, psühholoog-nõustaja või koolipsühholoogi kehtiv kutse või magistrikraad psühholoogia erialal. Psühholoogiline nõustamine on eesmärgipärane vaimse tervise abi osutamine tulenevalt kliendi probleemist. Oluline on traumast taastumise kontekst, mis tähendab, et psühholoogiline nõustamine keskendub traumajärgsete probleemidega toimetulekule, arvestades seejuures abivajaja seisundit ja toimimist laiapõhjaliselt (mh komorbiidsus, suitsiidsus jmt). Eeldus on spetsialisti võimekus psühholoogilise nõustamise teenust osutades kohandada see traumat kogenud inimese vajadustele. See tähendab, et oluline on seisundi hindamise, sekkumisplaani koostamise, sekkumise läbiviimise ja sekkumise tulemuslikkuse hindamise oskuste olemasolu. See eeldab inimese psüühika toimimise, sh traumaatilise kogemuse mõju sügavuti tundmist. Psühholoogilise nõustamise pädevuse saab omandada psühholoogia baasharidusega. Ka muud väljaõpped sisaldavad nõustamisoskuste omandamist, kuid ohvriabi seaduse kontekstis on silmas peetud spetsiifilises tähenduses teenust – psühholoogiline nõustamine kui protsess, mitte pelgalt nõustamisoskuste rakendamine. Psühholoogiline nõustamine kui protsess sisaldab ärakuulamise ja emotsionaalse toetamise kõrval kliendi seisundi ja vajaduste süsteemset hindamist, probleemide kontseptualiseerimist, kohase sekkumisplaani koostamist, kliendi harimist tema probleemist ja kohaste võtetega sekkumist. Psühholoogiline nõustamine baseerub inimese psühholoogiat, arengut ja toimimist selgitavatel teooriatel. See tähendab, et nõustaja rakendab eespool nimetatud protsessisammudel tõenduspõhiseid teoreetilisi teadmisi, et mõtestada kliendi probleemi ja vajadusi ning leiab sellest tulenevalt kohased sekkumisviisid. Kirjeldatud protsessisammude tegemiseks vajalikud teadmised ja oskused kuuluvad loetletud kutsete (kliiniline psühholoog, psühholoog-nõustaja, koolipsühholoog) kutseoskuste hulka ning on omandatavad psühholoogia eriala magistrikraadi õpingute raames. Sealjuures on oluline mitte segamini ajada psühholoogilise nõustamise teenust psühholoogilise esmaabi pakkumisega (viimati nimetatu on emotsionaalse toe pakkumine traumajärgses olukorras). Määruse § 2 lõike 1 punktis 3 sätestatakse, et juriidilise nõustamise teenust osutaval isikul peab olema magistrikraad õigusteaduses. Kuivõrd juriidilist nõustamist vajavad juhtumid on komplekssed ja eeldavad põhjalikke teadmisi erinevatest õigusvaldkondadest, siis ei piisa nõustamiseks vaid bakalaureusekraadi olemasolust. Magistrikraad võimaldab omandada süvendatud teadmisi teemadest, nt kriminaalõigusest, mis on ohvrite abistamiseks vajalikud. Määruse § 2 lõike 1 punktis 4 sätestatakse, et vägivallast loobumise toetamise teenust osutaval isikul peab olema psühholoogia- või sotsiaaltööalane kõrgharidus või sotsiaaltöötaja kehtiv kutse või selle puudumise korral ohvriabi osutamiseks sobiv erialane ettevalmistus ja/või varasem toetav töökogemus nõustamise, sotsiaaltöö või inimkaubanduse valdkonnas ning muu kõrgharidus. Nõuded on vajalikud, et vägivallast loobumise toetamise teenust osutav isik oskaks tulla toime keeruliste inimtüüpidega ning pakkuda neile abi ja nõustamist. SKA hindab erialast ettevalmistust värbamisel ja vastavalt ametikoha vajadusele. Samuti hindab SKA lepinguliste partnerite ettevalmistusnõudeid. Hindamisel lähtutakse teadus-ja tõenduspõhisuse printsiipist. Määruse § 2 lõikes 2 sätestatakse, et psühhoteraapiateenust osutav isik peab sihtrühma haavatust arvestades olema saanud psühhoteraapiaalase väljaõppe ning täidetud peab olema vähemalt üks baashariduse nõue: 1) tal on kliinilise psühholoogi, psühholoog-nõustaja, koolipsühholoogi või sotsiaaltöötaja (vähemalt tase 7) kehtiv kutse; 2) ta on arst, kes on omandanud kõrghariduse psühhiaatria erialal, või õde, kes on omandanud vaimse tervise õenduse eriala; 3) tal on magistrikraad psühholoogia või sotsiaaltöö erialal. Traumeerivat sündmust kogenud inimesele psühhoteraapiateenuse osutamine eeldab spetsialistilt põhjalikke ja laialdasi teaduspõhiseid teadmisi keha ja psüühika toimimisest ja häiritusest, psüühikaprotsesside vastas- ja koostoimetest, isiksuse arengupõhimõtetest, seejuures nii terve psüühika kui psüühikahäirete kontekstis, kutse-eetikast, inimesest kui biopsühhosotsiaalsest isikust jpm. Psühhoteraapia väljaõpe üksi ei kata eespool kirjeldatud teadmisi, need teadmised on vaja omandada psühhoteraapia meetodi väljaõppele eelneva asjakohase baashariduse  3 omandamisega. Haavatavale sihtrühmale psühhoteraapiateenuse osutamisel on kirjeldatud eriteadmised vajalikud ka selleks, et spetsialistil oleks muu hulgas teadlikkus oma võimetest ja teadmistest ning nende piiridest, et hinnata sekkumiste näidustatust ja mõju, valida töövahendeid, vajadusel raviplaani korrigeerida ja klient edasi suunata jms ning seeläbi kahju tegemise riski vähendada. Määruse § 2 lõike 2 punktis 1 sätestatakse, et isik, kes osutab psühhoteraapiateenust, peab vastama kutseseaduse alusel antud kliinilise psühholoogi, psühholoog-nõustaja, koolipsühholoogi või sotsiaaltöötaja (vähemalt tase 7) kehtiva kutse nõudele. Sotsiaaltöötaja tase 7 eeldab magistrikraadi ja sisaldab ohvrite abistamiseks vajalikke kompetentse. Määruse § 2 lõike 2 punkti 2 kohaselt võib psühhoteraapiateenust osutada arst, kes on saanud psühhoteraapia väljaõppe ja kes on omandanud psühhiaatria eriala või õde, kes on omandanud vaimse tervise õenduse eriala. Nõudega saab paremini tagada selle, et arst või õde mõistab inimest kui biopsühhosotsiaalset tervikut ning oskab sellest tulenevalt määrata vajalikku ravi. Määruse § 2 lõike 2 punkti 3 kohaselt võib psühhoteraapiateenust osutada isik, kes on saanud psühhoteraapia väljaõppe ja kellel on magistrikraad psühholoogia või sotsiaaltöö erialal. Nõue on vajalik, et teenust osutav isik mõistaks inimese psühhosotsiaalset keerukust ning oskaks teda aidata teda tõendus- ja teaduspõhisel viisil. Määruse § 2 lõikes 3 sätestatakse, et lõigetes 1 ja 2 nimetamata ohvriabi vahetult osutaval isikul peab olema vähemalt keskharidus. Need isikud võivad olla näiteks naiste tugikeskuses vm teenuseosutaja juures töötavad tugiisikud, vabatahtlikud, kogemusnõustajad vms isikud, kes ei kuulu määruses reguleeritud erialakvalifikatsiooniga spetsialistide hulka. Samuti võivad siia kuuluda tugigruppe toetavad meeskonnaliikmed jt tugispetsialistid, kes toetavad kindla kvalifikatsiooninõudega spetsialistide tööd. Määruse § 2 lõikes 4 sätestatakse, et ohvriabi vahetult osutav isik peab olema läbinud ohvriabi põhikoolituse ühe aasta jooksul alates ohvriabiteenuse osutamise alustamisest. Põhikoolituse läbimine on oluline, et teenust vahetult osutaval isikul oleksid baasteadmised ohvriga töötamiseks. Põhikoolituse täpsem kirjeldus on esitatud § 4 lõike 1 selgituses. Sätte (samuti § 2 lõigete 5–8) mõte ei ole võimaldada isikul koolitusele registreerumisega üks aasta oodata, vaid eeldatud on, et isik läbib koolituse esimesel võimalusel peale tööle asumist ning seda hiljemalt ühe aasta jooksul. Üleminekuaeg loob võimaluse ohvriabi osutavatel isikutel varem tööle asuda, sest vastasel juhul tuleks jääda tööle asumiseks ootama järgmist koolituskorda. Seda riski, et teenust hakkab osutama isik, kellel selleks vajalikud isikuomadused ja kompetentsid täielikult puuduvad, saab ja peab maandama värbamise käigus. Määruse § 2 lõikes 5 sätestatakse, et naiste tugikeskuse teenust vahetult osutav isik peab olema läbinud ühe aasta jooksul tööle asumisest ohvriabi põhikoolituse ja naistevastast vägivalda käsitleva täienduskoolituse või ta on läbinud naistevastast vägivalda käsitleva õppeaine kõrgkoolis. Kõrgkoolis läbitud õppe vastavust täienduskoolituse nõuetele hindab SKA. Määruse § 2 lõikes 6 sätestatakse, et inimkaubandusohvrite teenust vahetult osutav isik peab olema läbinud ühe aasta jooksul tööle asumisest ohvriabi põhikoolituse ja inimkaubandust käsitleva täienduskoolituse. Täienduskoolituse läbimine on vajalik, et teenust vahetult osutaval isikul oleksid vajalikud teadmised ja oskused tööks inimkaubanduse ohvriga. Määruse § 2 lõikes 7 sätestatakse, et psühhosotsiaalset kriisiabi vahetult osutav isik peab olema läbinud ühe aasta jooksul tööle asumisest ohvriabi põhikoolituse ja psühholoogilist esmaabi käsitleva täienduskoolituse. Täienduskoolituse läbimine on vajalik, et teenust vahetult osutaval isikul oleksid vajalikud teadmised ja oskused psühhosotsiaalse kriisiabi osutamiseks. Määruse § 2 lõikes 8 sätestatakse, et seksuaalvägivalla kriisiabi vahetult osutav isik peab olema läbinud ühe aasta jooksult tööle asumisest ohvriabi põhikoolituse ja seksuaalvägivalda käsitleva  4 täienduskoolituse. Täienduskoolituse läbimine on vajalik, et teenust vahetult osutaval isikul oleksid vajalikud teadmised ja oskused tööks seksuaalvägivalla ohvriga. Määruse § 2 lõikes 9 sätestatakse, et eriolukorra, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal võib ohvriabi vahetult osutava isikuna tegutseda ka isik, kes ei ole läbinud määruses sätestatud täienduskoolitusi. Selline erisus on vajalik, et tagada ohvriabiteenuste osutamise jätkumine ka erakorralistes olukordades, kui teenuste tavapärane osutamise kord on häiritud (nt COVIDi pandeemia) või kui kriis tingib oluliselt suurema teenuseosutamise vajaduse. Selliste isikute kaasamine otsustatakse SKA töökorras vastavalt tekkinud olukorrale ja vaid juhtudel, kui teenuste tagamist ei ole võimalik katta olemasoleva inimressursiga. Määruse §-s 3 sätestatakse, et ohvriabi osutava isiku põhi- ja täienduskoolitusi korraldab Sotsiaalministeerium või tema valitsemisalas olev asutus, lähtudes täiskasvanute koolituse seadusest. Määruse §-s 4 sätestatakse ohvriabi vahetult osutava isiku põhi- ja täienduskoolituse sisu.1 Määruse § 4 lõikes 1 sätestatakse ohvriabi põhikoolituse õpiväljundid. Põhikoolituse läbinu tunneb traumapõhist lähenemisviisi (sh vägivalla mõju) ja oskab näha selle rakendamise võimalusi, tunneb ohvriabisüsteemis pakutavaid abisaamise võimalusi ja teenuseid ning õiguslikke aluseid, teab ohvrite abistamise põhimõtteid ja nende rakendamise võimalusi oma töös, tunneb võrgustikutöö põhimõtteid, saab aru oma rollist võrgustikutöös, teab enesehoiu põhimõtteid ja mõistab nende olulisust sotsiaaltöös. Määruse § 4 lõikes 2 sätestatakse, et naistevastast vägivalda käsitlev täienduskoolitus peab tagama teenust vahetult osutava isiku ettevalmistuse tööks naistevastase vägivalla ohvriga ning andma põhjaliku ülevaate naistevastase vägivalla ja soolise võrdõiguslikkuse mõistetest, naistevastasest vägivallast kui inimõiguste rikkumisest ja selle seostest soolise ebavõrdsusega ning ohvri ja vägivallatseja käitumise motiividest ning vägivalla mõjust naisele ja lapsele. Määruse § 4 lõikes 3 sätestatakse, et inimkaubandust käsitlev täienduskoolitus peab tagama teenust vahetult osutava isiku ettevalmistuse tööks inimkaubanduse ohvriga ning andma ülevaate inimkaubanduse iseloomust, praktilistest juhtumitest, kannatanute abistamise võimalustest, inimkaubanduse kuriteo ülesehitusest ja toimimise loogikast. Määruse § 4 lõikes 4 sätestatakse, et psühholoogilist esmaabi käsitlev täienduskoolitus peab tagama teenust vahetult osutava isiku ettevalmistuse tööks ohvriga ning andma ülevaate kriisist ja psühholoogilisest esmaabist, sealhulgas psühholoogilise esmaabi andmise etappidest ja tegevustest ning enesehoiu viisidest ja tehnikatest. Määruse § 4 lõikes 5 sätestatakse, et seksuaalvägivalda käsitlev täienduskoolitus peab tagama teenust vahetult osutava isiku ettevalmistuse tööks seksuaalvägivalla ohvriga ning andma ülevaate seksuaalvägivalla olemusest ja selle vormidest, seksuaalvägivalla mõjust ohvrile ja abi andmise võimalustest ning karistusseadustikus seksuaalvägivalda käsitlevatest kuriteokoosseisudest. Määruse §-s 5 esitatakse rakendussätted nii ohvriabi vahetult osutava isiku erialase ettevalmistuse omandamise kui ka põhi- ja täienduskoolituste läbimise tähtaegade kohta regulatsiooni muutumisel. Määruse § 5 lõikes 1 sätestatakse, et ohvriabi vahetult osutav isik, kes oli ohvriabiteenuse osutaja 31. märtsi 2023. a seisuga, peab vastama § 2 lõigetes 1 ja 2 sätestatud haridusnõuetele ning lõigetes 4–8 sätestatud koolitusnõuetele hiljemalt 1. aprilliks 2024. a. Rakendussättega nähakse ette, et ohvriabiteenust juba osutavatele isikutele jääb piisav aeg haridus- ja koolitusnõuetele vastamiseks (üks aasta) ja tagatakse teenuse jätkumine sihtrühmale ka pärast regulatsiooni 1 Põhi- ja täienduskoolituste koolituskavad avaldatakse SKA kodulehel.  5 muutumist. Üleminekuperiood on piisav, sest muudatus ei too kaasa vajadust omandada uus eriala, vaid võimaldab olemasolevaid baasteadmisi nt koolituste abil täiendada. Määruse § 5 lõikes 2 sätestatakse, et naiste tugikeskuse teenuse vahetu osutaja, kes osutas teenust 31. märtsi 2023. a seisuga, ei pea § 2 lõikes 5 sätestatud koolitusi või õppeainet läbima. Praegused teenuseosutajad, kes on SKA lepingupartnerid, on läbinud põhjaliku naistevastase vägivalla täienduskoolituse või läbinud vastava õppeaine kõrgkoolis. Osa teenuseosutajaid on ise koolituseksperdid. Kuna naistevastase vägivalla koolituse sisu ei muutu, siis juba koolituse läbinud uuesti koolitusel osalema ei pea. 3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrus ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. 4. Määruse mõjud Määruses esitatud muudatuste rakendamisel võib eeldada lähtuvalt hea õigusloome ja normitehnika eeskirjast ja mõjude hindamise metoodikast ning kontrollküsimustikust mõju esinemist järgmistes valdkondades: sotsiaalne mõju, eelkõige mõju inimeste heaolule ja sotsiaalsele kaitsele ning õigustele; ja mõju riigivalitsemisele, eelkõige keskvalitsuse töökorraldusele. Määruse mõjude olulisuse tuvastamiseks hinnati nimetatud valdkondi nelja kriteeriumi alusel: mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus, mõjutatud sihtrühma suurus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk. Sotsiaalne mõju Määrusega kehtestatakse haridusnõuded ja koolitusnõuded ohvriabi vahetult osutavatele isikutele, mis eelduslikult tagab selle, et haavatavas olukorras olevate ohvritega töötavad ainult asjakohase ettevalmistuse saanud spetsialistid. Ühtsed kvalifikatsiooni- ja haridusnõuded teenuseosutajatele aitavad tagada kvaliteetsema teenuse osutamise ning ohvrite võrdsema kohtlemise sõltumata piirkonnast. Muudatus tagab professionaalsema ja ühtlasel tasemel abi osutamise. Seega saab eeldada muudatusega kaasnevat positiivset sotsiaalset mõju ka potentsiaalsetele ohvriabiteenuse saajatele. SKA andmetel pöördus 2022. aastal ohvriabisse 4636 uut kannatanut, alaealisi kannatanuid oli 695. Uusi juhtumeid oli 3719, neist ligikaudu 54% olid seotud perevägivallaga. Psühholoogilist abi osutati ohvriabiteenuste raames 1975 inimesele. 2022. aastal pöördus naiste tugikeskustesse nõustamisele 1917 naist, majutust vajas 347 naist ja 301 last. Seksuaalvägivalla kriisiabikeskustesse pöördus 201 inimest. Kokkuvõtvalt võib hinnata, et muudatustest mõjutatud potentsiaalse sihtrühma suurus ja mõju ulatus on keskmised. Mõju avaldumise sagedus on väike. Ebasoovitavate mõjude riski ei tuvastatud. Muudatusega kaasneb sihtrühmale oluline sotsiaalne mõju. Mõju riigivalitsemisele, sh riigiasutuste töökorraldusele Muudatused puudutavad kõikide vahetult ohvriabi osutavate spetsialistide erialase ettevalmistuse nõudeid, samuti nende põhi- ja täienduskoolitusi. Muudatustest mõjutatud peamine sihtrühm on seega ohvriabitöötajad ja ohvriabiteenuse osutajad. Kõik ohvriabiteenuseid vahetult osutavad isikud, st nii ohvriabitöötajad kui ka SKA lepingupartnerite töötajad (v.a vabatahtlikud) peavad sätestatud nõuetele vastama sõltumata sellest, millist teenust või abi nad SKA korraldatavas riiklikus ohvriabisüsteemis osutavad. Ohvriabitöötajaid on 2023. aasta märtsi alguse seisuga kokku 24. Süüteoohvritele psühholoogilist abi osutavaid spetsialiste on 185, naiste tugikeskuse töötajaid 70 ja seksuaalabikeskuse töötajaid umbes 30. Seega ulatub mõjutatud sihtrühma suurus 300 inimeseni. Suur osa ohvriabi vahetult osutatavatest spetsialistidest vastab juba praegu kavandatud nõuetele. Seni kehtinud regulatsiooni kohaselt oli erialase ettevalmistuse nõuded esitatud vaid naiste tugikeskuse teenust vahetult osutavatele spetsialistidele, kuid mitte ohvriabiteenuse osutajatele.  6 Ohvriabi vahetult osutavatele isikutele haridus- ja koolitusnõuete kehtestamise eesmärk on tagada, et haavatavas olukorras olevate ohvritega töötaksid asjakohase ettevalmistuse saanud spetsialistid. Võimaldamaks ohvriabiteenust juba praegu osutavatele isikutele piisav aeg haridusnõuetele ja koolitusnõuetele vastamiseks, kehtestatakse üleminekuperiood. Määrusega seatud haridusnõuetele ja koolitusnõuetele peavad praegused ohvriabiteenuse osutajad vastama ühe aasta jooksul. Üleminekuperioodi kehtestamine võimaldab tagada teenuse jätkumise sihtrühmale ka pärast määruse jõustumist. Uutele ohvriabiteenust osutavatele isikutele, kes asuvad tööle alates määruse jõustumisest, hakkavad määrusega seatud haridusnõuded kehtima kohe. Kokkuvõtvalt võib hinnata, et muudatustest mõjutatud sihtrühm on väike. Mõju ulatus ja mõju avaldumise sagedus on keskmised. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike. Tõenäoliselt ei ole mõju sihtrühmale (ohvriabitöötajatele ja ohvriabiteenuse osutajatele) praktikas väga tuntav ega põhjusta kohanemisraskusi, kuna valdav osa sihtrühmast vastab kavandatud nõuetele. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määrusemuudatused toovad kaasa täiendava rahalise vajaduse 13 000 eurot aastas koolituste korraldamiseks. 1. aprillil 2023. a jõustuva ohvriabi seaduse (702 SE) seletuskirja mõjudes on seda kulu kajastatud ning 2023. aasta riigieelarve seaduses ja 2023–2026 RES-is on vastavad vahendid arvestatud SKA eelarvesse. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras – kolmandal päeval pärast avaldamist. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile, Haridus- ja Teadusministeeriumile ja Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks SKA-le, Eesti Naiste Varjupaikade Liidule, Pärnu Naiste Tugikeskusele, Naiste Tugi- ja Teabekeskusele, Eesti Kognitiivse ja Käitumisteraapia Assotsiatsioonile, Eesti Pereteraapia Ühingule, Eesti Gestalpsühhoterapeutide Ühingule, Eesti Skeemiteraapia Assotsiatsioonile, Eesti Psühhoanalüütilise Psühhoteraapia Assotsiatsioonile, Tartu Ülikooli psühholoogia instituudile, Tallinna Ülikooli psühholoogia instituudile, Eesti Loovteraapia Ühingule, Eesti Psühholoogide Liidule, Eesti Kliiniliste Psühholoogide Kutseliidule, Eesti Psühhoteraapia Assotsiatsioonile, Eesti Loovteraapia Ühingule, Eesti Psühholoogide Liidule, Eesti Kliiniliste Psühholoogide Kutseliidule, Eesti Psühhoteraapia Assotsiatsioonile, Eesti Vaimse Tervise ja Heaolu Koalitsioonile VATEK ja Eesti Psühhoanalüütilise Seltsile. Kooskõlastustabel on esitatud seletuskirja lisas.  Seletuskirja lisa Kooskõlastustabel Märkuse või ettepaneku sisu Arvestatud/mittearvestatud, mittearvestamise põhjused Psühholoog, koolitaja, loovterapeut Ene Raid Ettepanek on lisada EELNÕU Ohvriabi osutava isiku erialase Mitte arvestatud ettevalmistuse nõuded ja koolitused Punkt 2 Psühhoteraapia teenust Psühhoteraapia teenuse puhul peab teenust osutaval spetsialistil olema osutava isiku osas lisaks sellele alushariduse nõuetele, mis on eelnevalt baasharidus ja psühhoteraapia väljaõpe. Ettepanek, mis tehti, on juba teil välja toodud juurde. Psühhoteraapia teenust osutav isik peab omama määruses olemas, selle erinevusega, et kindlaid teraapialiike pole psühhoteraapia (pereteraapia, loovteraapia, kognitiiv- käitumusliku loetletud. teraapia, lahenduskeskse teraapia vm.) väljaõppe tunnistust (enamasti 2-3 aastat väljaõpet). Olen ise õppinud Tartu Ülikoolis psühholoogiat ja läbinud Tallinna Ülikoolis loovteraapia väljaõppe ning minu arvates ainult psühholoogia MA haridusega ei ole oskust teraapia tegevusteks, sest teraapia on juba ravi ja see eeldab rohkem ja spetsiifilisi oskuseid. mida psühholoogia õpingutest ei saa, sest seal enamasti õpetavad teadlased (harva praktikud) ning õppekavade ülesehitus ei võimalda teatud spetsiifikani minna. Sotsiaalkindlustusamet Eelnõu § 2 lõige 2. Viitatud lõike kohaselt peab psühhoteraapiateenust Selgitame osutav isik vastama ühele samas lõikes loetletud tingimustele ja ta peab On piisav, kui Sotsiaalkindlustusamet oma töökorralduses lähtub sellest olema saanud ohvriabi osutamiseks sobiva psühhoteraapia väljaõppe. määratlusest. Täpsemad kriteeriumid psühhoteraapiale ja selle Palume täpsustada, mida peetakse silmas „sobiva psühhoteraapia väljaõppele määratletakse Sotsiaalkindlustusameti ja teenuseosutaja väljaõppe“ all? Kas sellel väljaõppel on mingi kindel miinimum maht või lepingus. Täiendasime seletuskirja järgnevalt: SKA hindab erialast mida on selle all silmas peetud? Varasemalt on välja pakkunud, et sobiv psühhoteraapia väljaõppe võiks olla: a) teadus- ja/või tõenduspõhine; b) ettevalmistust värbamisel ja vastavalt ametikoha vajadustele. Samuti see peaks sisaldama traumatöötlusmudeleid või vähemalt sissejuhatust hindab SKA lepinguliste partnerite ettevalmistusnõudeid. Hindamisel psühhotraumatoloogiasse ning c) väljaõppe peaks olema põhjalik lähtutakse peamiselt kolmest kriteeriumist: 1) psühhoteraapia peab olema (minimaalselt 40 EAP). Ehk ainult sissejuhatava kursuse läbimine või tõendus-ja/või teaduspõhine; 2) psühhoteraapia sisaldab üksikute koolituste läbimine ei peaks olema käsitletav psühhoteraapia traumatöötlusvahendeid või vähemalt psühhotraumatoloogia alase väljaõppega. Hetkel jääb eelnõust ebaselgeks, mida on sobiva sissejuhatust vms; 3) väljaõppe põhjalikkus ehk õppe maht peab olema psühhoteraapia väljaõppe all silmas peetud ja/või kas see võiks kattuda varem pakutud lähenemisega. vähemalt 40 EAP-d. Eelnõu § 2 lõige 2 punkt 2. Teeme ettepaneku kaaluda, kas punktis Mitte arvestatud loetletud erialad peaks olema seotud mõne konkreetse haridustasemega Psühhiaatria eriala tähendab kõrghariduse ja selle järel eriarsti eriala (nt kõrgharidus psühhiaatria erialal). omandamist. Eelnõu § 2 lõige 5. Viidatud sätte kohaselt peab naiste tugikeskuse Arvestatud teenust vahetult osutav isik olema läbinud ühe aasta jooksul tööle asumisest ohvriabi põhikoolituse ja naistevastast vägivalda käsitleva Eelnõu muudetud. SKA hindab, kas läbitud õppeaine maht vastab oma täienduskoolituse või on läbinud naistevastast vägivalda käsitleva sisult ja mahult täienduskoolitusele. õppeaine kõrgkoolis. Teeme ettepaneku kaaluda kõrgkooli õpingute Täiendasime seletuskirja lausega, et naiste tugikeskuse teenust vahetult läbimise tingimuse täpsustamist selliselt, et vastavad õpingud peaks osutav isik peab olema läbinud ühe aasta jooksul tööle asumisest ohvriabi olema läbitud ohvriabi põhikoolituse ja naistevastast vägivalda käsitleva põhikoolituse ja naistevastast vägivalda käsitleva täienduskoolituse või ta täienduskoolitusega samaväärses mahus. Muidu tekkib küsimus, kas nt on läbinud naistevastast vägivalda käsitleva õppeaine kõrgkoolis. 0,5 EAP mahus õppeaine läbimine oleks ka sobilik ja kuidas tagatakse nõuete võrreldavus ning teenuse kvaliteet. Kõrgkoolis läbitud õppe vastavust täienduskoolituse nõuetele hindab Sotsiaalkindlustusamet. Eesti Gestaltpsühhoterapeutide Ühing Eeldushariduse nõudele võiks alternatiivina lisada teisi eeldusharidusi Mitte arvestatud. koos töökogemuse arvestamisega antud valdkonnas. Eelnõuga kehtestatakse haridusnõuded ja koolitusnõuded ohvriabi vahetult osutavatele isikutele, mis tagab selle, et haavatavas olukorras olevate ohvritega töötavad ainult asjakohase ettevalmistuse saanud spetsialistid. Ühtsed kvalifikatsiooni- ja haridusnõuded teenuseosutajatele aitavad tagada kvaliteetse teenuse osutamise ning ohvrite võrdse kohtlemise sõltumata piirkonnast.  Eeldusharidused on nimetatud konkreetsete erialade haridusena, tuginedes argumendile, et eeldusharidus annaks spetsialistile teaduspõhised teadmised inimese biopsühhosotsiaalse käsitluseks. Antud seaduse eelnõus võiksid olla määratletud lisaks eeldusharidusele Mitte arvestatud. ka psühhoteraapia väljaõppe kriteeriumid (isiklik individuaal- ja Täpsemad kriteeriumid psühhoteraapiale ja selle väljaõppele grupiteraapia tunnid, supervisiooni tunnid, klienditöö, teooriatunnid jms), määratletakse Sotsiaalkindlustusameti ja teenuseosutaja lepingus. võttes aluseks EPA (Euroopa Psühhoteraapia Assotsiatsiooni) nõuded. Oluline on pikendada üleminekuperioodi vähemalt kolmele aastale, mille Mitte arvestatud. jooksul spetsialistid saavad vajadusel täiendada oma kvalifikatsiooni. Üleminekuperioodi mõte on anda võimalus väiksemamahulistele eeldustele vastavus saavutada (nt OA koolituse läbimine, kutse taotlemine), mitte täiemahuliselt uue eriala omandamine. Eesti Naiste Varjupaikade Liit Eelnõu § 2 lõikes 2 sätestatakse, et psühhoteraapiateenust osutav isik Mitte arvestatud. peab olema saanud ohvriabi osutamiseks sobiva psühhoteraapia väljaõppe ning täidetud peab olema vähemalt üks baashariduse nõue Eelnõuga kehtestatakse haridusnõuded ja koolitusnõuded ohvriabi kolmest, millest üheks on magistrikraad psühholoogia või sotsiaaltöö vahetult osutavatele isikutele, mis tagab selle, et haavatavas olukorras erialal. Seletuskirja kohaselt eeldab traumeerivat sündmust kogenud olevate ohvritega töötavad ainult asjakohase ettevalmistuse saanud inimesele psühhoteraapiateenuse osutamine spetsialistilt põhjalikke ja spetsialistid. Ühtsed kvalifikatsiooni- ja haridusnõuded teenuseosutajatele laialdasi teaduspõhiseid teadmisi keha ja psüühika toimimisest ja aitavad tagada kvaliteetse teenuse osutamise ning ohvrite võrdse häiritusest, psüühikaprotsesside vastas- ja koostoimetest, isiksuse kohtlemise sõltumata piirkonnast. Kui vastavad kompetentsid on arengupõhimõtetest, seejuures nii terve psüühika kui psüühikahäirete omandatud muu baashariduse pealt, on spetsialistil võimalik taotleda kontekstis, kutse-eetikast, inimesest kui biopsühhosotsiaalsest isikust kutse. jpm. Psühhoteraapia väljaõpe üksi ei kata eespool kirjeldatud teadmisi - need teadmised on vaja omandada psühhoteraapia meetodi väljaõppele eelneval asjakohase baashariduse omandamisega. Oleme kõigi nende väidetega nõus. Arvestades asjaolu, et meie kõrgkoolide õppekavad on olnud ja on ilmselt ka edaspidi pidevas muutumises, mistõttu muutuvad ka erialade nimetused, on meie hinnangul eelnõus toodud baashariduse nõuded liiga piiravad. Nõuded ei arvesta asjaolu, et samalaadseid teadmisi võivad lisaks loetletud erialade lõpetajatele omada ka muu baasharidusega inimesed, nt lisaks sotsiaaltööle ka sotsiaalpedagoogika ja lastekaitse eriala lõpetanud. Lisaks ei arvesta eelnõu seda, et võimalus on läbida ülikoolis ka üksikuid ainekursusi ning omandada lisaeriala, samuti on nii Eestis kui maailmas kättesaadavad erinevad täiendkoolitused. Et Eestis valitseb vaimse tervise teenuse osutajatest ülimalt suur puudus ja järjekorrad teenustele on väga pikad, tuleks psühhoterapeutide värbamisel pigem vaadata iga konkreetse spetsialisti terviklikku hariduskäiku, mitte lähtuda kitsast erialade loetelust. Eelnõu tekstis ja seletuskirjas jääb selgusetuks, kes hindab, millised täpselt on ohvriabi osutamiseks sobilikud psühhoteraapia suunad. Et paremini ära kasutada nende seni Sotsiaalkindlustusametiga edukalt koostööd teinud kogenud psühhoterapeutide potentsiaali, kellel puudub magistrikraad psühholoogias või sotsiaaltöös, teeme ettepaneku näha ette võimalus töötada ka magistrikraadi omandamise ajal. Teeme ettepaneku sõnastada § 2 lg 2 punktid 1-3 järgmiselt „ (2) Psühhoteraapiateenust osutav isik peab olema saanud ohvriabi osutamiseks sobiva rahvusvaheliselt tunnustatud psühhoteraapia väljaõppe ja ta peab vastama ühele järgmistest tingimustest: 1) tal on kliinilise psühholoogi, psühholoog-nõustaja, koolipsühholoogi või sotsiaaltöötaja (vähemalt tase 7) kutse; 2) ta on arst, kes on omandanud psühhiaatria eriala, või õde, kes on omandanud vaimse tervise õenduse eriala; 3) tal on omandatud või omandamisel magistrikraadsotsiaal- või haridusteadustes või meditsiinis.” Eelnõu § 2 lg 4 kohaselt peab ohvriabi vahetult osutav isik läbima ühe Osaliselt arvestatud. aasta jooksul ohvriabiteenuse osutamise alustamisest ohvriabi põhikoolituse. Eelnõu § 4 lg 1 kohaselt peab ohvriabi põhikoolitus Rakendussätet muudetud selles osas, mis puudutab naiste tugikeskuse tagama ohvriabi vahetult osutavale isikule vajaliku ettevalmistuse ning teenuse osutajaid, kes on varasemalt koolitused läbinud. Ohvriabi toetama talle seaduses või muus õigusaktis pandud ülesannete täitmist, põhikoolituse läbimiseks on üleminekuaeg vajalik, et tagada teenuse et pakkuda ohvritele vajaduspõhist abi ja tuge. Leiame, et oleks järjepidev osutamine. Üleminekusäte ei tähenda seda, et koolitus äärmiselt vastutustundetu lubada ohvritega vahetult töötama inimesi, läbitakse aasta pärast, vaid aasta jooksul. kellel puudub selleks vajalik ettevalmistus. Et ohvriabi põhikoolitus on meie andmetel kavas korraldada veebipõhisena, siis võiks selle läbimine enne tööle asumist (või vähemalt katseajal) olla kõigile uuetele ohvriabi vahetult osutavatele isikutele kohustuslik. Teeme ettepaneku sõnastada § 2 lg 4 järgmiselt: „ (4) Ohvriabi vahetult osutav isik peab enne ohvriabiteenuse osutamise alustamist läbima ohvriabi põhikoolituse.” Äärmiselt küsitav on aga, kas praegu ohvriabi vahetult osutavad isikud vajavad uue seaduse jõustumisel oma senise töö jätkamiseks uuesti baaskoolituse läbimist. Seetõttu teeme ettepaneku teha rakendussätetes erisus § 2 lõigetes 4–8 sätestatud nõuete osas isikutele, kes on vahetult ohvriabi osutajad 31.03.2023 seisuga (vt punkt 8) Eelnõu § 2 lg 5 kohaselt peab naiste tugikeskuse teenust vahetult osutav Arvestatud. isik olema läbinud ühe aasta jooksul tööle asumisest ohvriabi Määruse eelnõu sätet täiendatud järgmiselt: Määruse § 2 lõikes 5 põhikoolituse ja naistevastast vägivalda käsitleva täienduskoolituse või sätestatakse, et naiste tugikeskuse teenust vahetult osutav isik peab on läbinud naistevastast vägivalda käsitleva õppeaine kõrgkoolis. olema läbinud ühe aasta jooksul tööle asumisest ohvriabi põhikoolituse ja Seletuskirja kohaselt on koolituse läbimine vajalik, et, et teenust vahetult naistevastast vägivalda käsitleva täienduskoolituse või on läbinud osutaval isikul oleks vajalikud kompetentsid kvaliteetse teenuse naistevastast vägivalda käsitleva õppeaine kõrgkoolis. Kõrgkoolis läbitud osutamiseks. Eestis on kogu senise naiste tugikeskuste ajaloo vältel õppe vastavust täienduskoolituse nõuetele hindab olnud tavaks, et nii töötajad kui vabatahtlikud peavad olema läbinud Sotsiaalkindlustusamet. vajaliku baaskoolituse enne traumeeritud ohvritega vahetult tööle asumist. Naiste tugikeskuse täiendkoolitused arenesid välja koos tugikeskuste süsteemiga. Eesti Naiste Varjupaikade Liit oli 2016. aasta lõpuks, kui mittetulundusühingute poolt välja arendatud naiste tugikeskuse teenus sai osaks riiklikust ohvriabiteenusest, korraldanud üle 1000 tunni erinevaid koolitusi. Seetõttu on meie jaoks täiendkoolituse läbimise nõue aasta jooksul peale tööle asumist selgeks tagasiminekuks tugikeskuse teenuste kvaliteedis. Eelnõu praegune sõnastus annaks võimaluse lepingulisel teenuse osutajal tööle võtta ilma igasuguste vägivalla alaste baasteadmisteta keskharidusega inimesi, lasta neil aasta aega ohvritega töötada ja palgata siis uued samal tasemel inimesed. Meile jääb täiesti arusaamatuks, mis on sellise nõuete leevendamise eesmärk, kas rahaline kokkuhoid, sest koolituseta töötajale võib ju maksta vähem? Puuduvad selgitused, miks peaksid pikaajalise töökogemusega töötajad läbima uuesti algtaseme koolituse. Vaidlesime sellele ideele vastu juba väljatöötamiskavatsuse etapis ja oleme sellele järjepidevalt sotsiaalministeeriumi tähelepanu juhtinud. Määruse praegune sõnastus, kus ei ole välja toodud erisust praegu vahetult teenuseid osutavatele isikutele, tooks kaasa vajaduse uuesti täiendkoolituste läbimiseks üle 35 praegu ENVLi kuuluvates naiste tugikeskustes töötavale isikule 11 maakonnas, kui nad sooviksid osaleda uues teenuse hankes. Kõik need isikud on läbinud baaskoolitused ja hulgaliselt täiendkoolitusi enne 1. jaanuari 2017, kui jõustus naiste tugikeskusi puudutav ohvriabiseaduse muudatus. Neil on kõigil tänaseks vähemalt 4 aastane, paljudel aga rohkem kui 10 aastane töökogemus vägivallaohvritest naiste ja laste abistamisel Tahaksime teada, millistele faktidele toetudes sotsiaalministeerium leiab, Arvestatud. et praegu hankelepingute alusel naiste tugikeskuse teenust osutavad Määruse eelnõu sätet täiendatud järgmiselt: Määruse § 2 lõikes 5 isikud ei oma vajalikku ettevalmistust ning ei suuda täita neile seaduses sätestatakse, et naiste tugikeskuse teenust vahetult osutav isik peab või muus õigusaktis pandud ülesandeid ning vajavad täiendkoolituse olema läbinud ühe aasta jooksul tööle asumisest ohvriabi põhikoolituse ja läbimist? Tugikeskuste teenuse kvaliteediga ollakse ju rahul, nagu näitab naistevastast vägivalda käsitleva täienduskoolituse või on läbinud SKA tellitud naiste tugikeskuste kogemusuuring. Puudub selgitus, miks naistevastast vägivalda käsitleva õppeaine kõrgkoolis. Kõrgkoolis läbitud on vaja anda praegu töötavatele inimestele uuesti ülevaadet õppe vastavust täienduskoolituse nõuetele hindab naistevastase vägivalla ja soolise võrdõiguslikkuse mõistetest, Sotsiaalkindlustusamet. naistevastasest vägivallast kui inimõiguste rikkumisest ja selle seostest soolise ebavõrdsusega ning ohvri ja vägivallatseja käitumise motiividest ja vägivalla mõjust naisele ja lapsele, nagu on täiendkoolituse sisu kirjeldatud § 3 lõikes 2. Alates 2017. aastast SKA korraldatud täiendkoolitustel on koolitajateks olnud paljud tugikeskuste töötajad, kes peaksid määruse loogika kohaselt nüüd asuma uuesti algtõdesid omandama. Seetõttu tekib ka küsimus, kes hakkaksid tugikeskuste töötajaid koolitama ja kas SKA ressursside kasutamine sellisteks täiendkoolitusteks oleks mõistlik. Teeme ettepaneku sõnastada § 2 lõige 5 järgmiselt: “Naiste tugikeskuse teenust vahetult osutav isik peab olema läbinud enne tööle asumist ohvriabi põhikoolituse ja naistevastast vägivalda käsitleva täienduskoolituse või naistevastast vägivalda käsitleva õppeaine kõrgkoolis.” Samuti teeme ettepaneku teha rakendussätetes erisus § 2 lõigetes 4–8 sätestatud nõuete osas isikutele, kes on vahetult ohvriabi osutajad 31.03.2023 seisuga (vt punkt 8) Eelnõu § 2 lõigete 6, 7 ja 8 kohaselt peavad nii inimkaubandusohvrite Mitte arvestatud teenust, psühhosotsiaalset kriisiabi kui seksuaalvägivalla kriisiabi Nõue, et aasta jooksul tuleb läbida ohvriabi põhi-ja täiendkoolitus ei vahetult osutavad isikud läbima aasta jooksul tööle asumisest ohvriabi tähenda seda, et inimene ohvriabi vahetult osutav isik on aasta olnud tööl põhikoolituse ja vastava valdkonna täiendkoolituse. Leiame, et kõigil neil ja siis läbib koolitused, vaid tähendab seda, et isik asub tööle ja läbib juhtudel ei tohiks traumeeritud ohvritega tööle lubada isikuid, kes ei oma koolitused esimesel võimalusel, aga peab tegema seda 1 aasta jooksul. valdkonnapõhiseid spetsiifilisi teadmisi ja vajalikku ettevalmistust See loob võimaluse ohvriabi osutavatel isikutel varem tööle asuda ega traumeeritud ohvrile abi ja toe pakkumiseks. Teeme ettepaneku muuta § pea ootama järgmist koolituskorda. 2 lõigete 6, 7 ja 8 sõnastust ja sätestada nõue ohvriabi põhikoolituse ja vastava valdkonna täiendkoolituse läbimiseks enne vahetult abi osutamise alustamist. Eelnõu § 4 lõige 2 sätestab naistevastase vägivalla alase Mitte arvestatud. täiendkoolituse sisu järgmiselt: (2) Naistevastast vägivalda käsitlev täienduskoolitus peab tagama teenust vahetult osutava isiku Määrusesse on toodud iga koolituse peamised õpiväljundid. Põhjalikud ettevalmistuse tööks vägivalla ohvriga ning andma ülevaate õppekavad avaldatakse Sotsiaalkindlustusameti kodulehel. naistevastase vägivalla ja soolise võrdõiguslikkuse mõistetest, Naistevastase vägivalla koolitus uue regulatsiooniga ei muutu. naistevastasest vägivallast kui inimõiguste rikkumisest ja selle seostest soolise ebavõrdsusega ning ohvri ja vägivallatseja käitumise motiividest ja vägivalla mõjust naisele ja lapsele. Leiame, et tugikeskuse tööks ettevalmistust andev täiendkoolitus peaks käsitlema oluliselt rohkem aspekte kui praegu määruses välja on toodud, st lisaks ideoloogilistele aspektidele kõike seda, mida tugikeskuste praktilistest kogemustest ja vajadustest tulenevalt aastate jooksul välja arendatud täiendkoolitus seni on sisaldanud. Ehk siis lisaks võrdõiguslikkuse ja inimõiguste teemale ning ohvri ja vägivallatsejate motiivide tundmisele peaks koolituse läbinu mõistma ka peres toimuva vägivalla eripärasid, olema teadlik seksuaalvägivalla olemusest, oskama läbi viia esmast nõustamist ja tundma põhilisi kriisinõustamise viise, mõistma trauma mõjusid, tundma kriminaal- ja tsiviilmenetluse eripärasid ja ohvri ning laste toetamise võimalusi neis menetlustes, samuti tundma juhtumikorralduse põhimõtteid. Meil on kahju, et määrusele ei ole lisatud naiste tugikeskuste ja sotsiaalministeeriumi koostöös välja töötatud üksikasjalikku täiendkoolituse kava, mis on ennast alates 2017. aastast väga hästi õigustanud. Veidi ajakohastatuna on see kavaasjakohane ka täna. Leiame, et naistevastast vägivalda käsitlev täiendkoolitus peaks ka tuleviku peamiselt sisaldama vahetuid kohtumisi praktilise töökogemusega spetsialistidest koolitajatega, grupitöid, arutelusid ja praktilist juhtumite lahendamist, nagu on toimunud seni. Kindlasti ei tohiks asendada seda koolitust olulises osas või täielikult praegu SKA poolt pakutava lähisuhtevägivalla juhtumite lahendamise e-koolitusega, mis tänasel kujul kindlasti ei anna alustavatele töötajatele piisavat ettevalmistust tööks vägivalla ohvriga. Teeme ettepaneku sõnastada § 4 lõige 2 järgmiselt: „Naistevastast vägivalda käsitlev täienduskoolitus peab tagama teenust vahetult osutava isiku ettevalmistuse tööks vägivalla ohvriga ning andma ülevaate naistevastase vägivalla ja soolise võrdõiguslikkuse mõistetest, naistevastasest vägivallast kui inimõiguste rikkumisest ja selle seostest soolise ebavõrdsusega, vägivalla liikidest ning ohvri ja vägivallatseja käitumise motiividest ja vägivalla mõjust naisele ja lapsele. Samuti käsitletakse peres toimuva vägivalla eripärasid, seksuaalvägivalla olemust, kriminaal- ja tsiviilmenetluse eripärasid ja ohvri ning laste toetamise võimalusi neis menetlustes, juhtumikorralduse põhimõtteid, traumat ja selle mõjusid, põhilisi kriisinõustamise viise ning enesehoiu põhimõtteid.“ Ühtlasi teeme ettepaneku lisada käesolevale määrusele naistevastast vägivalda käsitleva täiendkoolituse, samuti ka kõigi teiste valdkondlike täiendkoolituste kavad, nagu oli esialgselt kavandatud Riigikogule esitatud ohvriabi seaduse eelnõu rakendusaktides. Eelnõu § 5 lg 2 kohaselt peaks ohvriabi vahetult osutav isik, kes oli Arvestatud. ohvriabiteenuse osutaja 31. märtsi 2023. a seisuga, läbima baasteadmisi Määruse eelnõu sätet täiendatud järgmiselt: Määruse § 2 lõikes 5 andvad täiendkoolitused, et vastata § 2 lõigetes 4–8 sätestatud sätestatakse, et naiste tugikeskuse teenust vahetult osutav isik peab koolitusnõuetele hiljemalt 1. aprilliks 2024. a. Seletuskirjas väidetakse, et olema läbinud ühe aasta jooksul tööle asumisest ohvriabi põhikoolituse ja rakendussättega nähakse ette, et ohvriabiteenust juba osutavatele naistevastast vägivalda käsitleva täienduskoolituse või on läbinud isikutele jääb piisav aeg koolituste läbimiseks (1 aasta) ja tagatakse naistevastast vägivalda käsitleva õppeaine kõrgkoolis. Kõrgkoolis läbitud teenuse jätkumine sihtrühmale ka pärast regulatsiooni muutumist. õppe vastavust täienduskoolituse nõuetele hindab Eespool oleme juba väljendanud arusaamatust, miks peaksid pikaajalise Sotsiaalkindlustusamet. töökogemusega isikud uuesti läbima valdkonna algteadmisi pakkuvaid koolitusi, mis on olemuslikult suunatud alustavatele töötajatele. Pole selge, millistele faktidele tuginedes leiab Sotsiaalministeerium, et kõik praegu vahetult ohvritele teenust osutavad isikud, sh hankelepingute alusel naiste tugikeskuse teenust osutavad isikud ei oma vajalikku ettevalmistust ning ei suuda täita neile seaduses või muus õigusaktis pandud ülesandeid, et pakkuda ohvritele vajaduspõhist abi ja tuge, ning vajavad edasi töötamiseks ohvriabi baaskoolitust. Eesti kõrgkoolides on kasutusel VÕTA süsteem, mis arvestab kraadiõppes nii senist haridusteed kui töökogemust. Sotsiaalministeeriumi ja SKA ametnikud võiksid siin haridussüsteemist eeskuju võtta ja loobuda praegustelt töötajatelt uuesti baasteadmiste omandamise nõudest. Teeme ettepaneku sõnastada§ 5 lg 2 ümber järgmiselt: „§ 2 lõigetes 4–8 sätestatud ohvriabi põhikoolituse ja täiendkoolituste läbimise nõuet ei kohaldata ohvriabi vahetult osutavale isikule, kes oli ohvriabiteenuse osutaja 31. märtsi 2023. a seisuga.” Eelnõu § 2 lõike 1 punkt 1 näeb ette võimaluse juhtumikorraldusteenust Arvestatud. osutada ka teistel kõrgharidusega isikutel peale sotsiaaltöötajate. Leiame, et selline lähenemine on pragmaatiline, aidates paremini ära Sotsiaalkindlustusameti pädevuses on hinnata varasema väljaõppe kasutada nii kõigi praegu ohvriabis töötavate isikute potentsiaali kui sobilikkust. Lisame seletuskirja, et SKA hindab lepinguliste partnerite avardades võimalusi uute töötajate leidmiseks, ja toetame seda. ettevalmistusnõudeid. Eeldame, et see klausel laieneb ka SKAga lepingulistele koostööpartneritele, kes osutavad näiteks naiste tugikeskuse teenust või teenuseid inimkaubanduse ohvritele ning peavad samuti rakendama oma töös juhtumikorralduse põhimõtet. Õigusselguse huvides teeme ettepaneku seletuskirja täpsustada ja sõnastada see järgmiselt: „Eelnõu § 2 lõike 1 punktis 1 sätestatakse, et ohvriabitöötajal ja juhtumikorraldusteenust osutaval isikul peab olema sotsiaaltööalane kõrgharidus või sotsiaaltöötaja kutse või selle puudumise korral ohvriabi osutamiseks sobiv erialane ettevalmistus (nt varasem toetav töökogemus – nõustamine või sotsiaaltöö, töökogemus vägivalla ohvrite abistamisel) ja muu kõrgharidus. SKA hindab erialast ettevalmistust värbamisel ning vastavalt ametikoha vajadustele. Samuti hindavad erialast ettevalmistust värbamisel vastavalt vajadusele SKA lepingulised partnerid.” Eelnõu § 2 lõike 1 punkt 4 kohaselt peab vägivallast loobumise Arvestatud. toetamise teenust osutaval isikul olema psühholoogia- või sotsiaaltööalane kõrgharidus või sotsiaaltöötaja kutse või ohvriabi Sotsiaalkindlustusameti pädevuses ongi hinnata varasema väljaõppe osutamiseks sobiv erialane ettevalmistus ja kõrgharidus. Teeme sobilikkust. Lisame seletuskirja, et SKA hindab lepinguliste partnerite ettepaneku seletuskirja ka selle lõike osas täpsustada nii, et võimalikud ettevalmistusnõudeid. SKA lepingulised partnerid saaksid värbamisel oma töötajate sobivust hinnata ja arvesse läheks lisaks inimkaubanduse ohvritega töötamisele eelnev töökogemus ka naiste tugikeskuses või töös vägivallatsejatega. Eesti Psühhoteraapia Assotsiatsioon Meid enim puudutav osa on §2 lõige 2 punktid 1, 2, 3 ning vastavalt ka Selgitame. seletuskirjas olev.(2) Psühhoteraapiateenust osutav isik peab olema saanud ohvriabi osutamiseks sobiva psühhoteraapia väljaõppe ja ta Sotsiaalkindlustusameti pädevuses on hinnata varasema väljaõppe sobilikkust. peab vastama ühele järgmistest tingimustest: 1) tal on kliinilise Nõue on seotud SKA töökorraldusliku määratlusega (baseerudes psühholoogi, psühholoog-nõustaja, koolipsühholoogi või sotsiaaltöötaja erialaliitude sisendile ja otsustades koostöös vastavate (vähemalt tase 7) kutse;2) ta on arst, kes on omandanud psühhiaatria psühhoteraapiakoolkondade esindusorganisatsioonidega). eriala, või õde, kes on omandanud vaimse tervise õenduse eriala;3) tal Nõuded määratletakse SKA lepingutes. on magistrikraad psühholoogia või sotsiaaltöö erialal. Kommentaarid tekstile: 1.Sellest lõigust saab välja lugeda, et on kolm tingimust, mis koos psühhoteraapia väljaõppega annavad võimaluse osutada psühhoteraapiateenust OA süsteemis. Seejuures on tekstis reguleerimata, mida tähendab psühhoteraapiaalane väljaõpe. Selline määramatus annab võimalusi osutada psühhoteraapiateenust, kuid ei piiritle piisavalt psühhoterapeudi pädevust. Mille alusel otsustatakse, et psühhoterapeudi pädevus on piisav? Mille alusel otsustatakse, et psühhoteraapia väljaõpe on tasemel? Eesti Psühhoteraapia Assotsiatsioon lähtub väljaõppe määratlemisel EAP (European Association for Psychotherapy) standardist. Oleme oma pöördumistes SOMile sellest teada andnud. EAP kutsestandard on ka meie liikmeskonnale peamiseks mõõduks, mida järgida. Teeme ettepaneku kasutada EAP standardit ka Eesti riiklikes õigusaktides, mis reguleerivad psühhoteraapiateenuse osutajate eeldusharidust ja väljaõpet. Reguleeritud on psühhoteraapiateenuse pakkumiseks vajalikud Selgitame. tingimused, sh eeldusharidus. Soovitame kaaluda lisaks nimetatutele veel Eeldusharidused on nimetatud konkreetsete erialade haridusena, eeldusharidusi, mis koos tunnustatud psühhoteraapia väljaõppega tuginedes argumendile, et eeldusharidus annaks spetsialistile annavad piisava pädevuse psühhoterapeutiliseks tööks, sh teaduspõhised teadmised inimese biopsühhosotsiaalse käsitluseks. psühhoteraapiateenuse osutamiseks ohvriabi süsteemis. Eraldi märkimist vajab üleminekuperioodi pikkus – 1 aasta. Üks aasta Mitte arvestatud. võib osutuda liiga lühikeseks, et seni kehtinud nõuetelt üle minna 1.04.2023 kehtima hakkavatele nõuetele. Teeme ettepaneku pikendada Üleminekuperioodi mõte on anda võimalus väiksemamahulistele üleminekuperiood kolme aastani. eeldustele vastavus saavutada (nt OA koolituse läbimine, kutse taotlemine), mitte täiemahuliselt uue eriala omandamine. MTÜ Ida-Virumaa Naiste Tugikeskus-Varjupaik MTÜ Ida-Virumaa Naiste Tugikeskus-Varjupaiga töötajad on tutvunud Selgitame. 16. märtsil ENVL-le arvamuse avaldamiseks saadetud määruse Nõue, et aasta jooksul tuleb läbida ohvriabi põhi- ja täiendkoolitus ei eelnõuga “Ohvriabi osutava isiku erialase ettevalmistuse nõuded ja tähenda seda, et inimene ohvriabi vahetult osutav isik on aasta olnud tööl koolitused”. Meile teeb muret määrusega loodav võimalus lubada ja siis läbib koolitused, vaid tähendab seda, et isik asub tööle ja läbib ohvritega vahetult töötama inimesed, kes ei ole enne tööle asumist koolitused esimesel võimalusel, aga peab tegema seda 1 aasta jooksul. läbinud ei ohvriabi baaskoolitust ega vastava valdkonna See loob võimaluse ohvriabi osutavatel isikutel varem tööle asuda ega täienduskoolitust, andes võimaluse koolituse läbida aasta jooksul tööle pea ootama järgmist koolituskorda. asumisest. Ida-Virumaa Naiste Tugikeskus-Varjupaik on vägivalla ohvritest naistele ja nende lastele abi pakkunud ja olnud selles töös riigile partneriks järjepidevalt juba alates 2006. aastast. Oma senises praktikas ei ole me mitte kunagi lubanud vägivalla ohvritega vahetult töötama inimesi, kellel puudub selleks vajalik baaskoolitus/täiendkoolitus, sest vastasel korral oleksid nad võinud traumeeritud ohvrit taasohvristada. Samuti ei oleks uued töötajad vajaliku ettevalmistuse puudumisel suutnud pakkuda ohvritele kvaliteetset abi, mis eeldab spetsiifiliste teadmiste olemasolu. Esialgu me olme koolituse läbinuga koos nõustamisi läbi viinud. Seetõttu teeme ettepaneku muuta määruse § 2 lõigete 4 -8 teksti selliselt, et enne ohvritele vahetult teenuse osutamise alustamist peaks olema läbitud nii ohvriabi põhikoolitus kui vajadusel vastav valdkondlik täiendkoolitus, nagu seda on nõutud seni. Samas teeb meile muret asjaolu, et vaatamata pikale töökogemusele ja Arvestatud. nii enne tööle asumist kui töötamise jooksul läbitud arvukatele Määruse eelnõu sätet täiendatud järgmiselt: Määruse § 2 lõikes 5 täiendkoolitustele peaksid 9 meie töötajat määruse eelnõu kohaselt sätestatakse, et naiste tugikeskuse teenust vahetult osutav isik peab uuesti asuma omandama naistevastase vägivalla ja ohvrite abistamise olema läbinud ühe aasta jooksul tööle asumisest ohvriabi põhikoolituse ja baastõdesid, läbides aasta jooksul nii ohvriabi põhikoolituse kui naistevastast vägivalda käsitleva täienduskoolituse või on läbinud naistevastase vägivalla alase täiendkoolituse. Jääb mulje, et naistevastast vägivalda käsitleva õppeaine kõrgkoolis. Kõrgkoolis läbitud Sotsiaalministeeriumil ja SKA-l on tekkinud kahtlused meie kui õppe vastavust täienduskoolituse nõuetele hindab koostööpartnerite töö kvaliteedis, ehkki meieni ei ole selliseid kaebusi Sotsiaalkindlustusamet. seni jõudnud. Vastavalt SKA tellimusel läbi viidud kogemusuuringule on klientide rahulolu tugikeskuse teenusega. Seetõttu palume selgitada, miks peab Sotsiaalministeerium vajalikuks nõuda naistevastase vägivalla ja ohvriabi osutamise aluspõhimõtteid tutvustavate koolituste läbimist ka praegu vahetult teenuseid osutavatelt pika töökogemusega isikutelt, kes vastavad praegu kehtivas seaduses sätestatud rangetele nõuetele. Ida- Virumaa Naiste Tugikeskuse meeskonnas on 2 töötajal 17 aastane töökogemus, 3 inimesel vähemalt 15- aastane töökogemus ja 4 inimesel vähemalt 10-aastane töökogemus vägivalla ohvritega ning enne tööle asumist on nad kõik läbinud määruses kirjeldatuga sarnase sisuga koolitused, mille kohta on hankes osalemisel esitatud ka tõendid. Omalt poolt teeme ettepaneku muuta määruse rakendussätete lõige 2 ümber järgmiselt : § 2 lõigetes 4–8 sätestatud ohvriabi põhikoolituse ja täiendkoolituste läbimise nõuet ei kohaldata ohvriabi vahetult osutavale isikule, kes oli ohvriabiteenuse osutaja 31. märtsi 2023. a seisuga. Jõgevamaa Naiste Tugikeskus Jõgevamaa Naiste Tugiekeskus on maakonnas tegutsenud ja vägivalla Selgitame. ohvritest naistele ja nende lastele abi pakkunud juba alates 2013. Nõue, et aasta jooksul tuleb läbida ohvriabi põhi- ja täiendkoolitus ei aastast. Oma senises praktikas pole ei meie ega teised Eesti Naiste tähenda seda, et inimene ohvriabi vahetult osutav isik on aasta olnud tööl Varjupaikade Liitu kuuluvad tugikeskuses mitte kunagi lubanud vägivalla ja siis läbib koolitused, vaid tähendab seda, et isik asub tööle ja läbib ohvritega töötada inimestel, kellel puudub selleks vajalik väljaõpe, sest koolitused esimesel võimalusel, aga peab tegema seda 1 aasta jooksul. vajaliliku baaskoolituseta ei suudaks uued töötajad osutada vägivalla Selliselt tagatakse teenuste järjepidev osutamine. ohvritele kvaliteetset abi. Töö vagivalla ohvritega eeldab spetsiifiliste teadmiste olemasolu, ilma selleta võidakse traumeeritud ohvreid taasohvristada. Jõgevamaa Naiste Tugikeskus teeb seetõttu ettepaneku muuta määruse § 2 lõigete 4 - 8 teksti nii, et enne ohvritele vahetult teenuse osutamise alustamist peab olema läbitud nii ohvriabi põhikoolitus kui vajadusel vastav valdkondlik täiendkoolitus, st säilitada teenuseosutajale senised nõuded. Samal ajal, kui ohvritega lubatakse tulevikus kuni aasta aega töötada Arvestatud. ilma igasuguse valdkondliku koolituseta uutel töötajatel, nõutakse praegu Määruse eelnõu sätet täiendatud järgmiselt: Määruse § 2 lõikes 5 ohvritega töötavatelt inimestelt uuesti baaskoolituse läbimist. Vaatamata sätestatakse, et naiste tugikeskuse teenust vahetult osutav isik peab pikale töökogemusele ja nii enne tööle asumist kui töötamise jooksul olema läbinud ühe aasta jooksul tööle asumisest ohvriabi põhikoolituse ja läbitud arvukatele täiendkoolitustele peaksid kõik 8 meie tugikeskuse naistevastast vägivalda käsitleva täienduskoolituse või on läbinud meeskonna liiget määruse eelnõu kohaselt uuesti asuma omandama naistevastast vägivalda käsitleva õppeaine kõrgkoolis. Kõrgkoolis läbitud naistevastase vägivalla ja ohvrite abistamise algtõdesid, läbides aasta jooksul nii ohvriabi põhikoolituse kui naistevastase vägivalla alase õppe vastavust täienduskoolituse nõuetele hindab täiendkoolituse. Paratamatult jääb mulje, et Sotsiaalministeeriumi ja SKA Sotsiaalkindlustusamet. ei usalda meid ja kahtlevad meie töö kvaliteedis, ehkki meile seni pretensioone esitatud ei ole. Vastavalt SKA tellimusel läbi viidud kogemusuuringule on klientide rahulolu tugikeskuse teenusega kõrge. Seetõttu palume selgitada, miks peab Sotsiaalministeerium vajalikuks nõuda naistevastase vägivalla ja ohvriabi osutamise algteadmisi andvate koolituste läbimist juba aastaid vahetult teenuseid osutanud pika töökogemusega isikutelt, kes ka täna tugikeskustes töötavad ja vastavad praegu kehtivas seaduses sätestatud rangetele nõuetele. Näiteks Jõgevamaa Naiste Tugikeskuse meeskonnas on 2 inimesel rohkem kui 9-aastane töökogemus ja ülejäänutel rohkem kui 5-aastane järjepidev töökogemus vägivalla ohvritega. Enne tööle asumist on nad kõik läbinud vajalikud täiendkoolitused, mille kohta on hankes esitatud ka tõendid. Teeme ettepaneku sõnastada määruse § 5 rakendussätete lõige 2 ümber järgmiselt : § 2 lõigetes 4–8 sätestatud ohvriabi põhikoolituse ja täiendkoolituste läbimise nõuet ei kohaldata ohvriabi vahetult osutavale isikule, kes oli ohvriabiteenuse osutaja 31. märtsi 2023. a seisuga. Väga tõsist muret teevad meile ka määruses sätestatud liiga ranged Mitte arvestatud. nõuded psühhoterapeutide baasharidusele. Nõue omada lisaks psühhoteraapia alasele väljaõppele magistrikraadi psühholoogias või Määrusega kehtestatakse haridusnõuded ja koolitusnõuded ohvriabi sotsiaaltöös ei ole meie hinnangul piisavalt põhjendatud, see jätaks vahetult osutavatele isikutele, mis eelduslikult tagab selle, et haavatavas näiteks naiste tugikeskuse teenuse osutamisest kõrvale hulga praegu olukorras olevate ohvritega töötavad ainult asjakohase ettevalmistuse ohvritele vahetult teenuseid osutavaid pikaajalise töökogemusega saanud spetsialistid. Ühtsed kvalifikatsiooni- ja haridusnõuded spetsialiste, kes töötavad erinevates maakondades teevad samal ajal teenuseosutajatele aitavad tagada kvaliteetsema teenuse osutamise ning koostööd ka SKA-ga. Jõgevamaal lõhuks see aastaid edukalt koostööd ohvrite võrdsema kohtlemise sõltumata piirkonnast. Muudatus tagab teinud spetsialistide meeskonna, kelle tööga on seni väga rahul olnud nii professionaalsema ja ühtlasel tasemel abi osutamise. Nõue ei jäta kõrvale kliendid kui koostööpartnerid. Leiame, et uued ranged nõuded võivad tugikeskuse teenuse osutamisest hulga ohvritele vahetult teenuseid eriti Tallinnast kaugemates maakondades vähendada oluliselt abi osutavaid pikaajalise töökogemusega spetsialistide, nõue ütleb, et kättesaadavust ning pikendada veelgi seniseid pikki ootejärjekordi. psühhoteraapia osutamiseks on vaja vastavat haridust. Psühhosotsiaalne Seetõttu teeme ettepaneku muuta määrust ja sõnastada § 2 lg 2 punktid abi ja nõustamine võib jätkuda. 1-3 järgmiselt 2) Psühhoteraapiateenust osutav isik peab olema saanud ohvriabi osutamiseks sobiva rahvusvaheliselt tunnustatud Eeldusharidus nõue tuleneb asjaolust, et psühhoteraapia väljaõpe on psühhoteraapia väljaõppe ja ta peab vastama ühele järgmistest meetodi väljaõpe, ent töö traumat kogenud inimestega eeldab tingimustest: 1) tal on kliinilise psühholoogi, psühholoog-nõustaja, psühhoteraapia osutamisel lisaks psühhoteraapia pädevusele ka koolipsühholoogi või sotsiaaltöötaja (vähemalt tase 7) kutse; 2) ta on laiapõhjalisi teadmisi. Vastava ettepaneku on teinud ka valdav osa arst, kes on omandanud psühhiaatria eriala, või õde, kes on omandanud erialaliite. vaimse tervise õenduse eriala; 3) tal on omandatud või omandamisel magistrikraad sotsiaal- või haridusteadustes või meditsiinis. Eesti Loovteraapiate Ühing Eelnõus ei ole loovterapeut kui spetsialist justkui ühegi kriteeriumi all. Selgitame. Praegu näib, et loovterapeut mahuks ära vaid siia: § 2. (3) Lõigetes 1 ja 2 nimetamata ohvriabi vahetult osutaval isikul peab Psühhoteraapia teenuse puhul peab teenust osutaval spetsialistil olema olema vähemalt keskharidus. alusharidus ja psühhoteraapia väljaõpe. Ettepanek, mis tehti, on juba määruses olemas, selle erinevusega, et kindlaid teraapialiike pole Palume täiendada eelnõud ja lisada loovterapeut psühholoogi ja loetletud. Ehk loovterapeut saab osutada psühhoteraapia teenust, kui sotsiaaltöötaja kõrvale. Teeme ettepaneku täiendada eelnõu seletuskirja spetsialistil on baasharidus ja loovteraapia väljaõpe. järgmises sõnastuses: § 2. Ohvriabi vahetult osutava isiku erialase ettevalmistuse nõuded (2) Psühhoteraapiateenust osutav isik peab olema saanud ohvriabi osutamiseks sobiva psühhoteraapia väljaõppe ja ta peab vastama ühele järgmistest tingimustest: 1) tal on kliinilise psühholoogi, psühholoog-nõustaja, koolipsühholoogi, loovterapeudi (kunsti, muusika, tantsu-ja liikumisteraapia) või sotsiaaltöötaja (vähemalt tase 7) kutse; 3) tal on magistrikraad psühholoogia, loovteraapia või sotsiaaltöö erialal. Täiendused seletuskirja: Eelnõu § 2 lõike 2 punktis 1 sätestatakse, et isikul peab olema kehtiv kutseseaduse alusel antud kliinilise psühholoogi, psühholoog-nõustaja, koolipsühholoogi, loovterapeudi või sotsiaaltöötaja (vähemalt tase 7) kutse. Eelnõu § 2 lõike 2 punkti 3 kohaselt võib psühhoteraapiateenust osutada isik, kellel on magistrikraad psühholoogia, loovteraapia või sotsiaaltöö erialal. See jätaks võimaluse, et teraapiateenust saab osutada nii kutsega kui ka magistriharidusega (loomulikult ka vastava ettevalmistusega) loovterapeut. Lisaks tekkis küsimus: kes kategoriseerib psühhosotsiaalse abi osutaja Selgitame. alla? Kas seda saaks täpsustada? mis on "sobiv psühhoteraapia väljaõpe"? Psühhosotsiaalse abi all peetakse silmas igasuguseid psühhosotsiaalse abi teenuseid. Teenuse osutajal peab olemas olema osutava teenuse haridus ja/või väljaõpe. Täpsemad kriteeriumid psühhoteraapiale ja selle väljaõppele on määratletud rakendusasutuse SKA töökorralduse kontekstis. Läänemaa Naiste Tugikeskus Teeme ettepaneku muuta määruse § 2 lõigete 4 -8 teksti selliselt, et Selgitame. enne ohvirtele vahetult teenuse osutamise alustamist peaks olema Nõue, et aasta jooksul tuleb läbida ohvriabi põhi- ja täiendkoolitus ei läbitud nii ohvriabi põhikoolitus kui vajadusel vastav valdkondlik tähenda seda, et inimene ohvriabi vahetult osutav isik on aasta olnud tööl ja siis läbib koolitused, vaid tähendab seda, et isik asub tööle ja läbib täiendkoolitus, nagu seda on nõutud seni. koolitused esimesel võimalusel, aga peab tegema seda 1 aasta jooksul. See loob võimaluse ohvriabi osutavatel isikutel varem tööle asuda ega pea ootama järgmist koolituskorda. Arusaamatuks jääb ka olemasolevate koolituste ja töökogemuse Selgitame. mittearvestamine meie meeskondadel, sest uue määruse järgi on nõutud Määrusega kehtestatakse haridusnõuded ja koolitusnõuded ohvriabi baaskoolituse uus läbimine. Samas on psühhoterapeutidele nõuded vahetult osutavatele isikutele, mis eelduslikult tagab selle, et haavatavas olukorras olevate ohvritega töötavad ainult asjakohase ettevalmistuse väga kõrged. saanud spetsialistid. Ühtsed kvalifikatsiooni- ja haridusnõuded Omalt poolt teeme ettepaneku muuta määruse rakendussätete lõige 2 teenuseosutajatele aitavad tagada kvaliteetsema teenuse osutamise ning ohvrite võrdsema kohtlemise sõltumata piirkonnast. Muudatus tagab ümber järgmiselt: § 2 lõigetes 4–8 sätestatud ohvriabi põhikoolituse ja professionaalsema ja ühtlasel tasemel abi osutamise. Nõue ei jäta kõrvale täiendkoolituse läbimise nõuet ei kohaldata ohvriabi vahetult osutavale tugikeskuse teenuse osutamisest hulga ohvritele vahetult teenuseid isikule, kes oli ohvriabiteenuse osutaja 31. märtsi 2023. a seisuga. osutavaid pikaajalise töökogemusega spetsialistide, nõue ütleb, et psühhoteraapia osutamiseks on vaja vastavat haridust. Psühhosotsiaalne abi ja nõustamine võib jätkuda. Eeldusharidus nõue tuleneb asjaolust, et psühhoteraapia väljaõpe on meetodi väljaõpe, ent töö traumat kogenud inimestega eeldab psühhoteraapia osutamisel lisaks psühhoteraapia pädevusele ka laiapõhjalisi teadmisi. Vastava ettepaneku on teinud ka valdav osa erialaliite.  Säte, mis puudutab naiste tugikeskuste töötajaid täiendati järgnevalt: Määruse § 2 lõikes 5 sätestatakse, et naiste tugikeskuse teenust vahetult osutav isik peab olema läbinud ühe aasta jooksul tööle asumisest ohvriabi põhikoolituse ja naistevastast vägivalda käsitleva täienduskoolituse või on läbinud naistevastast vägivalda käsitleva õppeaine kõrgkoolis. Kõrgkoolis läbitud õppe vastavust täienduskoolituse nõuetele hindab Sotsiaalkindlustusamet. Haridus-ja Teadusministeerium Eelnõu §-s 5 sätestatakse rakendussätted ohvriabi vahetult osutava isiku Selgitame erialase ettevalmistuse omandamise ning põhi- ja täienduskoolituste läbimise tähtaegade kohta regulatsiooni muutumisel. Nimetatud sätte Üleminekuperioodi mõte on anda võimalus väiksemamahulistele kohaselt jääb ohvriabiteenust juba osutavatele isikutele aeg eeldustele vastavus saavutada (nt OA koolituse läbimine, kutse taotlemine), mitte täiemahuliselt uue eriala omandamine. haridusnõuetele vastavusse viimiseks üks aasta. Palume kaaluda, kas eelnõu § 2 lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuetele (baasharidus) vastavusse viimine võib alles õppivate spetsialistide puhul olla ühe aasta jooksul kindlasti võimalik (magistriõpe toimub 2 aasta vältel) ning kas on vajadus anda baashariduse omandamiseks pikem aeg kui üks aasta Ohvriabi vahetult osutava isiku erialase ettevalmistuse nõuetes on Arvestatud mitmel juhul märgitud ka kutse olemasolu. Väljastatud kutsed on tihtilugu Lisatud sõnastusse „kehtiv kutse.“ tähtajalised, seepärast palume kaaluda lisada sõnastusse „kehtiv kutse“. Eelnõu § 3 kohaselt lähtutakse ohvriabi osutava isiku põhi- ja Teadmiseks võetud täienduskoolituse korraldamisel täiskasvanute koolituse seadusest. Juhime tähelepanu, et see toob kaasa kohustuse esitada Eesti Hariduse Infosüsteemi täiskasvanute täienduskoolituse korraldamise kohta majandustegevusteade ja asuda järgima ka täiskasvanute koolituse seaduse ning täienduskoolituse standardi nõudeid.