386080 875007 0 0 -45158 193003 EELNÕU 28 . 03 .202 3 0 0 EELNÕU 28 . 03 .202 3 Määrus xx.xx. 2023 nr ….. LEADERi kohaliku arengu strateegia 2023–2027 rakendamine Määrus kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 7 lõike 2, § 12 lõike 3, § 24 lõike 1, § 30 lõike 9 ning § 31 lõigete 3 ja 9 alusel. 1. peatükk Üldsät e § 1. Määruse r eguleerimisala Määrusega kehtestatakse „Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava aastateks 2023–2027“ (edaspidi ÜPP-strateegiakava ) sekkumise 8.4 „LEADER – kogukonna juhitud kohalik areng“ raames antava kohaliku tegevusrühma toetuse ja LEADER-projektitoetuse (edaspidi projektitoetus ) andmise , kasutamise ja maksmise täpsemad tingimused ning kord , nõuded kohaliku tegevusrühma, kohaliku arengu strateegia ja strateegia rakenduskava kohta ning strateegia esitamise, hindamise ja heakskiitmise täpsem kord . 2. peatükk Kohalik tegevusrühm § 2 . Nõuded kohalikule tegevusrühmale (1) Kogukonna juhitud kohalikku arengut viiakse ellu kohaliku arengu strateegia alusel, mille on välja tö ötanud kohaliku tegevusrühma kohta kehtestatud nõuetele vastav mittetulundusühing, kelle põhikirjaline eesmärk on kohaliku elu arendamine (edaspidi kohalik tegevusrühm ). (2) Kohalik tegevusrühm vastab järgmistele nõuetele: 1) tähtajaliselt asutatud kohalik tegevusrühm ei ole asutatud lühemaks ajaks kui viis aastat arvates Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (edaspidi PRIA ) poolt viimase kohaliku tegevusrühma toetus e osa maksmisest; 2) tema riikliku maksu võlg koos intressiga ei ületa 100 eurot või tema riikliku maksu võla tasumine on ajatatud ning maksuvõla tasumise ajatamise korral on maksuvõlg, mille tasumise tähtaeg on möödunud, tasutud ettenähtud summas; 3) ta ei ole saanud ega taotle kohaliku tegevusrühma toetuse taotluses sisalduva sama kulu kohta toetust riigieelarvelistest , Euroopa Liidu või välis abi vahenditest või muud tagastamatut riigiabi; 4) ta on riigieelarvelistest , Euroopa Liidu või välis abi vahenditest saadud ja tagasimaksmisele kuulunud summa tähtajal tagasi maksnud või toetuse tagasimaksmise ajatamise korral tasunud tagasimaksed ettenähtud summas; 5) tema suhtes ei toimu likvideerimismenetlust ega ole nimetatud pankrotiseaduse kohaselt ajutist pankrotihaldurit või kohtuotsusega välja kuulutatud pankrotti ; 6) tal ei ole kehtivat karistust karistusseadustiku §-s 209 1 , 294, 296, 298, 298 1 või 300 1 sätestatud süüteo toimepanemise eest . § 3 . Nõuded tegevuspiirkonna kohta (1) Kohaliku tegevusrühma tegevuspiirkond on kohaliku tegevusrühma liikmeks olevate selliste valdade, sealhulgas vallasiseste linnade, ja selliste linnade territoorium, mis asuvad maalises ja väikelinnalises asustuspiirkonnas (edaspidi tegevuspiirkond ). (2) Tegevuspiirkonna elanike arv on kohaliku tegevusrühma toetuse taotlemisel või tegevuspiirkonnaga seotud strateegia muutmisel vahemikus 10 000 kuni 150 000. Elanike arvu vahemikust on lubatud põhjendatud erinevus, mille aluseks on tegevuspiirkonna paiknemine saarel, kultuurilis-etniline eripära või väike asustustihedus. (3) Tegevuspiirkonna elanike arvu kindlakstegemisel lähtutakse Statistikaameti avaldatud viimastest vastavatest andmetest 1. jaanuari seisuga . (4) Tegevuspiirkond kattub kohaliku tegevusrühma liikmeks oleva kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumiga, välja arvatud juhul , kui kohaliku omavalitsuse üksus kuulub samal ajal mitmesse kohalikku tegevusrühma. Sellisel juhul ei tohi tegevuspiirkond kattuda ei tervikuna ega osaliselt teise kohaliku tegevusrühma tegevuspiirkonnaga. § 4 . Nõuded kohaliku tegevusrühma liikmesuse ja põhikirja kohta (1) Kohaliku tegevusrühma liikmeteks on vähemalt kaks kohaliku omavalitsuse üksust, välja arvatud tegevuspiirkonna saarel paiknemise korral , vähemalt üks sama kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil tegutsev äriühing või füüsilisest isikust ettevõtja ja vähemalt üks mittetulundusühing või sihtasutus. Kohaliku omavalitsuse üksus võib põhjendatud juhul kuuluda samal ajal mitmesse kohalikku tegevusrühma. (2) Kohaliku tegevusrühma liikmeteks on ühiste majanduslike, kultuuriliste ja sotsiaalsete huvidega vallad ja linnad, mille territooriumid kuuluvad samasse geograafilisse piirkonda . (3) Kohaliku tegevusrühma liikmed, kes vastavad justiitsministri 28. detsembri 2005. a määruse nr 59 „Kohtule dokumentide esitamise kord“ lisas 16 „Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator (EMTAK)“ nimetatud samale viienda taseme koodile, loetakse ühte huvirühma kuuluvaks. (4) Kohaliku tegevusrühma põhikirjas on muu hulgas ette nähtud kohaliku tegevusrühma avatus uute liikmete vastuvõtmisele ja liikmete nimekirja avalikkus. (5) Kohaliku tegevusrühma liikmeks võib olla isik, kes vastab kohaliku tegevusrühma põhikirjas liikmele kehtestatud nõuetele. (6) Kui kohaliku tegevusrühma põhikirjas ei ole ette nähtud nõudeid kohaliku tegevusrühma liikmeks vastuvõtmise kohta, võetakse kohaliku tegevusrühma liikmeks kõik tema liikmeks vastuvõ tmise avalduse esitanud isikud. (7) Kohalik tegevusrühm näeb põhikirjas ette need juhtumid, kui üldkoosolek või juhatus ei ole otsustusvõimeline, ja selle, millisel teisel organil on sel juhul otsuse tegemise õigus. § 5 . Nõuded kohaliku tegevusrühma juhtimise kohta (1) Kohaliku tegevusrühma strateegia rakendamise kavaga (edaspidi rakenduskava ), kohaliku tegevusrühma toetusega või projektitoetusega seotud otsuse võib vastu võtta kohaliku tegevusrühma üldkoosolek, juhatus või põhikirjas ettenähtud muu organ, kui määruses ei ole sätestatud, et asjakohase otsuse võtab vastu kohaliku tegevusrühma üldkoosolek. (2) Kui lõikes 1 nimetatud otsuse võtab vastu kohaliku tegevusrühma juhatus või muu organ, on selle liikmed esindatud nii, et kohaliku omavalitsuse üksuste esindajate ja riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse osalusega eraõiguslike juriidiliste isikute esindatus on alla 50 protsendi. (3) Lõikes 1 nimetatud otsuse vastuvõtmisel ei ole kohaliku tegevusrühma üldkoosolekul, juhatuses või muus organis ühegi huvirühma liikmete hääleõigus esindatud üle 49 protsendi. 3. peatükk Kohaliku arengu strateegia § 6 . Nõuded kohaliku arengu strateegia kohta (1) Kohalik tegevusrühm rakendab oma tegevuspiirkonnas nõuetekohast kohaliku arengu strateegiat (edaspidi strateegia ), mille on heaks kiitnud Maaeluministeerium. (2) Strateegia vastab maaeluministri 2. veebruari 2022. a määruse nr 7 „LEADERi kohaliku arengu strateegia 2023–2027 ettevalmistamise toetus“ § 3 lõigetes 3–8 sätestatud nõuetele. (3) Strateegia rakendamine panustab vähemalt ÜPP-strateegiakava erieesmärgi nr 8 „Edendada tööhõivet, majanduskasvu, soolist võrdõiguslikkust, sealhulgas naiste osalemist põllumajanduses, sotsiaalset kaasatust ja kohalikku arengut maapiirkondades , sealhulgas ring biomajandust ja säästvat metsamajandust“ saavutamis se ning võib panustada mõne teise selles kavas nimetatud eri eesmärgi saavutamis se . Ühisstrateegia rakendamine panustab lisaks „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021–2027“ erieesmärgi (k) saavutamis se . (4) Kui kohalik tegevusrühm rakendab Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 32 lõike 5 alusel ühisstrateegiat, vastab ühisstrateegia lisaks lõi getes 1 – 3 sätestatud nõuetele ka Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „ Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused “ § 45 lõikes 4 sätestatud nõuetele. (5) Strateegia võetakse vastu kohaliku tegevusrühma üldkoosoleku otsusega. § 7 . Strateegia esitamine ja strateegia nõuetekohasuse kontrollimine (1) Strateegia heakskiitmist taotlev mittetulundusühing esitab selleks ettenähtud tähtajal elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu PRIA-le strateegia ja üldkoosoleku otsuse strateegia vastuvõtmise kohta koos kohaliku tegevusrühma toetuse taotlusega . S trateegiat ja üldkoosoleku otsust ei pea esitama selline kohalik tegevusrühm, kes esitab need PRIA-le maaeluministri 2. veebruari 2022. a määruse nr 7 „LEADERi kohaliku arengu strateegia 2023–2027 ettevalmistamise toetus“ § 10 lõike 1 punkti 4 alusel, kui üldkoosoleku otsus sisaldab muu hulgas käesoleva määruse alusel strateegia heakskiitmiseks esitamist . ( 2 ) PRIA kontrollib strateegia vastavust §-s 6 sätesta tud nõuetele. ( 3 ) PRIA edastab Maaeluministeeriumile strateegia ja teabe strateegia nõuetekohasuse kohta 30 tööpäeva jooksul ning teabe strateegia esitanud kohaliku tegevusrühma nõuetekohasuse kohta 35 tööpäeva jooksul arvates kohaliku tegevusrühma toetuse taotluste vastuvõtu lõppemise päevast. § 8 . Strateegia hindamine ja heakskiitmine (1) Maaeluministeerium hindab nõuetekohast strateegiat lisas „Strateegia hindamis e kriteeriumid“ sätestatud hindamiskriteeriumite alusel. (2) Strateegia hindamise läbiviimiseks ja hindamiskriteeriumite miinimumnõudele vastavuse kohta ettepaneku saamiseks moodustab maaeluminister käskkirjaga hindamiskomisjoni. Ühisstrateegia hindamiseks ühise vooru korraldamise ja ühisstrateegia rakendamise jälgimiseks moodustab maaeluminister käskkirjaga ühiskomisjoni koos Euroopa Sotsiaalfond+ või muu asjakohase fondi korraldus- või rakendusasutusega. (3) Hindamiskriteeriumite miinimumnõue on, et strateegia on saanud igalt hindamiskomisjoni liikmelt vähemalt üheksa hindepunkti. (4) Maaeluministeerium teeb strateegia heakskiitmise otsuse, kui strateegia vastab nõuetele ja hindamiskriteeriumite miinimumnõudele ning kohalik tegevusrühm vastab talle esitatud nõuetele. (5) Strateegia heakskiitmise otsuses määratakse muu hulgas kindlaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 , millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706) , artikli 32 lõikes 4 sätestatud asjaolud. (6) Maaeluministeerium teeb strateegia heakskiitmise või heaks kiitmata jätmise otsuse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 31 lõigete 7 ja 8 alusel 52 tööpäeva jooksul arvates PRIA poolt strateegia esitamisest . (7) Ühisstrateegia puhul edastab Maaelumi nisteerium ühisstrateegia heakskiitmise või heaks kiitmata jätmise otsuse Euroopa Sotsiaalfond+ või muu asjakohase fondi korraldus- või rakendusasutusele . § 9 . Strateegia muutmine (1) Heakskiidetud s trateegiat võib muuta, kui ilmnevad asjaolud, mille tõttu kohalik tegevusrühm ei vasta enam §-des 2 – 5 sätestatud nõuetele, või kui strateegia ei vasta kohaliku tegevusrühma vajadustele. (2) Kui kohalikust tegevusrühmast astub välja või tema liikmeks astub vähemalt üks kohaliku omavalitsuse üksus, muudetakse strateegiat poole aasta jooksul arvates selle liikme väljaastumise või liikmeks astumise päevast. (3) Strateegia muutmis t taotlev kohalik tegevusrühm esitab PRIA-le strateegia muudatuse koos selle vajalikkuse põhjend usega ja üldkoosoleku otsuse ga strateegia muudatuse vastuvõtmise kohta. (4) PRIA kontrollib strateegia muudatuse vastavust §-s 6 sätestatud nõuetele 15 tööpäeva jooksul arvates muudatuse saamisest ja edastab teabe strateegia muudatuse nõuetekohasuse kohta Maaeluministeeriumile viie tööpäeva jooksul arvates sellekohase otsuse tegemisest. (5) Maaeluministeerium hindab strateegia muudatuse vastavust hindamiskriteeriumite miinimumnõudele. Ühisstrateegia puhul hindab ühisstrateegia muudatuse vastavust hindamiskriteeriumite miinimumnõudele Maaeluministeerium koos Euroopa Sotsiaalfond+ või muu asjakohase fondi korraldus- või rakendusasutusega. (6) Maaeluministeerium teeb strateegia muudatuse heakskiitmise otsuse, kui muudatus vastab nõuetele ja hindamiskriteeriumite miinimumnõudele. (7) Ühisstrateegia puhul edastab Maaelumi nisteerium ühisstrateegia muudatuse heakskiitmise või heaks kiitmata jätmise otsuse Euroopa Sotsiaalfond+ või muu asjakohase fondi korraldus- või rakendusasutusele. § 1 0 . Strateegia rakendamise eelarve (1) Strateegia rakendamise eelarve suuruse iga kohaliku tegevusrühma kaupa kogu programmiperioodiks määrab maaeluminister käskkirjaga Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 11 lõike 4 alusel pärast strateegiate heakskiitmist § 8 lõike 4 kohaselt . (2) Strateegia rakendamise eelarve jaotus kohalike tegevusrühmade vahel määratakse järgmiselt: 1) esimene osa moodustab strateegia rakendamise eelarvest 28 protsenti ja see ja ot atakse võrdselt kohalike tegevusrühmade vahel; 2) teine osa moodustab strateegia rakendamise eelarvest 35 protsenti ning see jaotatakse , võttes arvesse tegevuspiirkonna pindala ja asustustihedust; 3) kolmas osa moodustab strateegia rakendamise eelarvest 35 protsenti ning see ja ot atakse, võttes arvesse tegevuspiirkonna elanike arvu ja palgatöötaja kuu keskmist brutotulu (edaspidi keskmine töötasu ) ; 4) neljas osa moodustab strateegia rakendamise eelarvest kaks protsenti ja see ja ot atakse võrdselt nende kohalike tegevusrühmade vahel, kelle liikmeks on vähemalt üks tervikuna saarel paiknev kohaliku omavalitsuse üksus. (3) Strateegia rakendamise eelarve teise osa leidmiseks kohandatakse tegevuspiirkonna pindala vastavalt selle tegevuspiirkonna asutustiheduse suhtele kõikide tegevuspiirkondade keskmisesse asutustihedusse. Sellise tegevuspiirkonna puhul , mille asustustihedus on võrreldes kõikide tegevuspiirkondade keskmise asutustihedusega enam kui 50 protsendi võrra väiksem , korrutatakse sell e tegevuspiirkonna pindala 1,50-ga , saades tegevuspiirkonna kohandatud pindala . Eelarv e teine osa jaotatakse kohalike tegevusrühmad e vahel võrdeliselt iga tegevuspiirkonna kohandatud pindala ga . (4) Strateegia rakendamise eelarve kolmanda osa leidmiseks kohandatakse tegevuspiirkonna elanike arv vastavalt selle tegevuspiirkonna keskmise töötasu suhtele kõikide tegevuspiirkondade keskmisesse töötasusse , saades tegevuspiirkonna kohandatud elanike arvu . Eelarve kolmas osa jaotatakse kohalik e tegev usrühmad e vahel võrdeliselt iga tegevuspiirkonna kohandatud elanike arvule. ( 5 ) Strateegia rakendamise eelarve teise ja kolmanda osa arvutamisel arvestatakse § 3 lõikes 1 nimetatud tegevuspiirkonna andmeid. ( 6 ) Kui kohalikust tegevusrühmast astub välja kohalik u omavalitsus e üksus , siis selle kohaliku tegevusrühma strateegia rakendamise eelarvet ei muudeta. 4. peatükk Kohaliku arengu strateegia rakendamine § 1 1 . Nõuded rakenduskava kohta (1) Heakskiidetud strateegiat rakendab kohalik tegevusrühm, kes koostab iga kalendriaasta kohta rakenduskava. (2) Rakenduskava sisaldab järgmiseid andmeid: 1) kohaliku tegevusrühma nimi ja mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri kood ning kohaliku tegevusrühma esindaja nimi; 2) strateegia meetmete nimetuste loetelu , sealhulgas nende meetme te nimetused , mille raames saab projektitoetust taotleda üksnes kohalik tegevusrühm ; 3) strateegia meetmete t aotlusvoorude toimumise ajad; 4) strateegia meetmete raames projekti toetuse andmiseks ettenähtud vahendite jaotus ja taotletav projektitoetuse summa, sealhulgas nende meetmete vahendite jaotus ja taotl etav projektitoetuse summa , mille raames saab projektitoetust taotleda üksnes kohalik tegevusrühm; 5) strateegia meetme täpsem kirjeldus, sealhulgas strateegia meetme nimetus, selle rakendamise vajaduse lühikirjeldus, eesmärk ja saavutatav tulemus, toetatavad tegevused, kohaliku tegevusrühma nõuded projektitoetuse taotlejale ja projektitoetuse saajale, sealhulgas projektitaotlusega esitatavad dokumendid ning seireks ja hindamiseks vajalikud andmed , projekti toetuse taotluste hindamise tingimused , sealhulgas hindamiskriteeriumid, projektitoetuse maksimaalne suurus ja määr, meetme sihtrühm, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 , millega kehtestatakse liikmesriikide koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 1–186) , artiklis 7 sätestatud näitajad, sealhulgas tulemusnäitajad , ning ÜPP-strateegiakavas nimetatud sihtväärtus ja § 6 lõikes 3 sätestatud eesmärk, mille saavutamisele strateegia meetme rakendamine enim kaasa aitab. § 1 2 . Strateegia rakendamise nõuded Heakskiidetud strateegia rakendamise perioodil vastab kohalik tegevusrühm kõikidele tema kohta sätestatud nõuetele , välja arvatud § 3 lõikes 2 sätestatud juhul , ja täidab Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 32 lõikes 2 nimetatud ülesandeid, täpsemalt : 1) töötab välja ja avalikustab tegevuspiirkonna elanikele kättesaadava kohaliku või üleriigilise levikuga väljaande kaudu vähemalt 20 tööpäeva enne taotluste vastuvõtu tähtaja algus rakenduskava, mis sisaldab muu hulgas projekti toetuse t aotluste vastuvõtmise tähtaega, toetatavaid tegevusi, mille elluviimiseks on võimalik projektitoetust taotleda , ja projekti toetuse andmiseks ettenähtud vahendite jaotust , ning avalikustab oma veebilehel tea be selle kohta, kus on võimalik tutvuda rakenduskavaga ; 2) töötab välja ja avalikustab tegevuspiirkonna elanikele oma veebilehel vähemalt 20 tööpäeva enne taotluste vastuvõtu tähtaja algust projektitoetuse taotleja, taotluse ja toetatava tegevuse strateegiale ja rakenduskavale vastavuse kontrollimise korra, taotluse hindamise korra, sealhulgas taotluste paremusjärjestuse koostamise ja taotluse hindamiskriteeriumitele vastavuse osas, mille järgi hindab kohalik tegevusrühm taotlusi, ning otsuste vastuvõtmisel osale vate liikmete huvide konflikti ennetamise, tuvastamise ja kõrvaldamise korra, mis muu hulgas sisaldab töörühma liikme ja temaga seotud isiku taotluse hindamisest taandamist vastavalt haldusmenetluse seaduse § 10 lõike le 1 ; 3) korraldab oma tegevuspiirkonnas isikute vastuvõtmise, mille käigus nõustab toetatava tegevuse strateegiale ja rakenduskavale vastavuse osas, selleks ettenähtud ja avalikult teatavaks tehtud vastuvõtuajal ja - kohas; 4) võtab vastu projekti toetuse taotlused; 5) kontrollib projektitoetuse taotleja, taotluse ja toetatava tegevuse vastavust strateegiale ning rakenduskavale; 6) moodustab projekti toetuse taotluste hindamiseks töörühma, kelle liikmeks ei ole kohaliku tegevusrühma juhatuse liige ega töötaja; 7) tagab, et vähemalt üks kolmandik töörühma liikmetest vahetub kolme aasta jooksul arvates nende liikmete valimisest; 8) tagab, et tema t öörühm hindab nõuetekohaseid projekti toetuse taotlusi strateegias ja rakenduskavas esitatud hindamiskriteeriumite alusel ning teeb kohaliku le tegevusrühmale põhjendatud ettepaneku taotluste paremusjärjestusse seadmise kohta või taotluste hindamiskriteeriumite miinimumnõuetele vastavuse kohta ning iga taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise ja taotluse rahastamise suuruse kohta lähtuvalt strateegiast ja rakenduskavast ; 9 ) esitab PRIA-le projektitaotluste hindamise protokolli koos teabe ga , milles on muu hulgas esitatud projektitaotluse vastuvõtu kuupäev , aeg, millal töörühm hindas projektitaotlust, töörühma koosseis, milles on muu hulgas välja toodud kohaliku omavalitsuse üksuste esindajad ja riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse osalusega eraõiguslike juriidiliste isikute esindajad, iga projektitaotluse koondhindepunktid hindamiskriteeriumite kaupa koos iga koondhindepunkti põhjendusega, hindamata jäetud projektitaotlus koos hindamata jätmise põhjendusega , sealhulgas teave töörühma liikme taandamise kohta ning muu oluline teave projektitaotluse hindamisega seotud asjaolude kohta; 1 0 ) esitab PRIA-le otsusega vastu võetud ettepaneku projektitaotluste paremusjärjestusse seadmise kohta või hindamiskriteeriumite miinimumnõuetele vastavuse kohta ning projektitaotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise ja projektitaotluses nimetatud tegevuse rahastamise suuruse määramise kohta koos punktis 9 nimetatud protokolliga 20 tööpäeva jooksul arvates nimetatud ettepaneku kohta otsuse tegemisest; 11 ) esitab iga kalendriaasta kohta koostatud rakenduskava PRIA-le teadmiseks hiljemalt eelneva kalendriaasta 30. novembriks ning rakenduskava muudatuse PRIA-le teadmiseks vähemalt 30 tööpäeva enne kavandatud projektitoetuse taotlusvooru algust; 1 2 ) avalikustab teabe korraldatava ürituse, sealhulgas kohaliku tegevusrühma otsustusorganite ja töörühma koosoleku ning sidusrühmade vahel ise teabevahetuse hõlbustamise kohta tegevuspiirkonna elanikele oma veebilehel ning tagab teabe kättesaadavuse kolme kalendriaasta jooksul arvates ürituse toimumise kuupäevast, kuid mitte kauem kui 31. detsembrini 2032. 5. peatükk Kohaliku tegevusrühma toetus § 1 3 . Nõuded kohaliku tegevusrühma toe tuse taotlejale (1) Kohaliku tegevusrühma toetust antakse kohalikule tegevusrühmale, kes vastab §-des 2 – 5 sätestatud nõuetele ja kelle strateegia on heaks kiidetud. (2) Kohalik tegevusrühm on avalikustanud oma tegevuspiirkonna elanikele teabe kohaliku tegevusrühma toetuse taotluse esitamise kavatsusest neile kättesaadavas väljaandes ja oma veebilehel vähemalt kümme tööpäeva enne taotluse esitamist. (3) Kohaliku tegevusrühma toetust võib anda ainult ühe strateegia eelarvest. § 1 4 . Kohaliku tegevusrühma toetuse raames toetatavad tegevused ja abikõlblikud kulud (1) Kohaliku tegevusrühma toetust antakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 34 lõike 1 punkti c kohaselt strateegia ja selle rakendamise juhtimiseks, seire ks ja hindamise ks ning sidusrühmade vahelise teabevahetuse hõlbustamiseks, sealhulgas riigisisese koostöötegevuse ettevalmistamiseks. (2 ) T oetatava tegevuse elluviimiseks vajalikud kulud peavad olema sihtotstarbelised, mõistli kud, majanduslikult soodsaimad ja vajalikud kohaliku tegevusrühma toetuse eesmärgi saavutamiseks. ( 3 ) Lõikes 1 nimetatud tegevus te elluviimisega ei või alustada varem kui kohaliku tegevusrühma toetuse taotluse esitamise päevale järgneval päeval ning mitte enne PRIA teavitamist maaeluministri 23. oktoobri 2015. a määruse nr 11 „Kohaliku tegevusgrupi toetus ja LEADER-projektitoetus“ alusel strateegia rakendamise lõpetamisest. ( 4 ) Kohalik tegevusrühm on hankija riigihangete seaduse § 5 tähenduses ja peab hanke korraldamisel järgima riigihangete seadust. § 1 5 . Kohaliku tegevusrühma toetuse määr ja suurus (1) Paragrahvi 1 4 lõike s 1 sätestatud toetatava tegevuse abikõlblik kulu hüvitatakse ühtse määra alusel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikli 83 lõike 1 punkti d kohaselt. (2) Kohaliku tegevusrühma toetuse ühtne määr on 25 protsenti projektitoetuse raames toetatavate tegevuste elluviimise ks makstud summast. (3) PRIA arvutab k ohaliku tegevusrühma toetuse suurus e ühtse määra järgi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikli 83 lõike 2 punkti a alapunkti i kohaselt käesoleva määruse alusel projektitoetuse raames toetatavate tegevuste elluviimiseks makstud summast ning ü hisstrateegia puhul Euroopa Sotsiaalfond+ või muu asjakohase fondi vahenditest projektitoetuse raames toetatavate tegevuste elluviimiseks makstud summast pärast § 10 lõike 1 alusel strateegia rakendamise eelarve suuruse määramist . § 1 6 . Kohaliku tegevusrühma toetuse t aotluse esitamine ja taotluse esitamise tähtaeg (1) Kohaliku tegevusrühma toetuse saamiseks esitab kohalik tegevusrühm selleks ettenähtud tähtajal PRIA-le avalduse ning selles esitatud andmeid tõendavad dokumendid (edaspidi koos kohaliku tegevusrühma toetuse taotlus ). (2) Kohalik tegevusrühm esitab kohaliku tegevusrühma toetuse taotluse või muu dokumendi elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu. ( 3 ) PRIA teatab kohaliku tegevusrühma toetuse taotluse esitamise tähtaja ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja oma veebilehel. ( 4 ) Kohalik tegevusrühm võib ettenähtud tähtajal esitada ühe kohaliku tegevusrühma toetuse taotluse, mis võib sisaldada rohkem kui üht toetatavat tegevust . § 1 7 . Nõuded kohaliku tegevusrühma toetuse taotlusele ( 1) Kohalik tegevusrühm esitab avalduses järgmised andmed: 1) kohaliku tegevusrühma nimi ja mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri kood ning tema esindaja nimi ja kontaktandmed; 2) haldusmenetluse seaduse § 14 lõike 3 punktides 2–4 nimetatud andmed; 3) toetatava tegevuse nimetus ja kirjeldus; 4 ) tähtajaliselt asutatud kohaliku tegevusrühma puhul tema asutamise tähtaeg; 5 ) kohaliku tegevusrühma veebilehe aadress; 6 ) kui kohaliku tegevusrühma liikmeks olev kohaliku omavalitsuse üksus kuulub samal ajal mitmesse kohalikku tegevusrühma , siis põhjendus selle kohta ; 7 ) teave, kas kohaliku omavalitsuse üksuse territoorium kattub tegevuspiirkonnaga tervikuna või osaliselt, ja osalise kattumise korral tegevuspiirkonda kuuluvate asustusüksuste loetelu; 8 ) kohaliku tegevusrühma tegevuspiirkonna elanike arv ja pindala kohaliku omavalitsuse üksuste kaupa ; 9 ) kui kohaliku tegevusrühma tegevuspiirkonna elanike arv on alla 10 000 või üle 150 000, siis põhjendus § 3 lõike 2 esimeses lauses sätestatud elanike arvu vahemikust erinevuse kohta; 10 ) teave , kas taotletakse §-s 22 sätestatud toetuse maksmist enne kulutuste tegemist . (2) Kohalik tegevusrühm esitab koos avaldusega järgmised dokumendid: 1) strateegia ja kohaliku tegevusrühma üldkoosoleku otsus strateegia vastuvõtmise kohta, välja arvatud § 7 lõike 1 teises lauses sätestatud juhul; 2) paragrahvi 1 3 lõikes 2 sätestatud teavitus, millelt on näha väljaande nimi ja ilmumise kuupäev ning teavituse sisu ; 3) kohaliku tegevusrühma liikmete nimekiri kohaliku tegevusrühma toetuse taotluse esitamisele eelneva päeva seisuga, milles on muu hulgas välja toodud, m illist huvirühma liige esindab. § 1 8 . Kohaliku tegevusrühma toetuse taotluse ja kohaliku tegevusrühma nõuetekohasuse kontrollimine PRIA kontrollib vastuvõetud kohaliku tegevusrühma toetuse taotluse nõuetekohasust ja selles esitatud andmete õigsust ning kohaliku tegevusrühma ja toetatava tegevuse vastavust Euroopa Liidu õigusaktides , Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduses ja määruses sätestatud ning ÜPP-strateegiakavas esitatud nõuetele. § 19 . Kohaliku tegevusrühma toetuse taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine (1) Kui kohaliku tegevusrühma toetuse taotlus, kohalik tegevusrühm ja toetatav tegevus vastavad nõuetele ning Maaeluministeerium on strateegia heaks kiitnud , rahuldatakse kõik nõuetekohased taotlused toetusteks ettenähtud vahendite piires Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 28 lõike 2 alusel . (2) Kohaliku tegevusrühma toetuse t aotlus vastab nõuetele, kui kohalik tegevusrühm, strateegia, taotlus ja toetatav tegevus vastavad Euroopa Liidu õigusaktides, Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduses ja määruses sätestatud ning ÜPP-strateegiakavas esitatud nõuetele. (3) Kui kohaliku tegevusrühma toetuse taotluse nõuetekohasuse kontrollimise käigus tehakse kindlaks, et kohalik tegevusrühm, strateegia, taotlus või toetatav tegevus ei vasta toetuse saamiseks esitatud nõuetele, teeb PRIA Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 28 lõike 3 alusel taotl use rahuldamata jätmise otsuse. (4) PRIA teeb kohaliku tegevusrühma toetuse taotluse osalise või täieliku rahuldamise otsuse või taotluse rahuldamata jätmise otsuse 100 tööpäeva jooksul arvates taotluse esitamise tähtpäevast. § 2 0 . Kohaliku tegevusrühma toetuse saaja kohustused (1) Kohalik tegevusrühm vastab § - de s 2 – 5 sätestatud nõuetele ja täidab § - s 1 2 nimetatud ülesandeid h eakskiidetud strateegia rakendamise perioodi lõpuni . (2) Lisaks lõikes 1 sätestatud kohustustele võtab kohalik tegevusrühm järgmised kohustused : 1) tagada toetatavate tegevuste elluviimise aluseks olevate dokumentide nõuetekohasus ja kulude abikõlblikkus; 2) võimaldada teha auditit, teostada järelevalvet ja teha muid kohaliku tegevusrühma toetuse saamisega seotud kontrolle ning osutada selleks igakülgset abi, sealhulgas võimaldada viibida kohaliku tegevusrühma kinnisasjal, ehitises ja ruumis ning läbi vaadata dokumente ja vara kohapeal; 3) esitada auditi tegemiseks , järelevalve teostamiseks või muu kontrolli tegemiseks vajalikud andmed ja dokumendid määratud tähtaja jooksul; 4 ) eristada selgelt oma raamatupidamises kohaliku tegevusrühma toetuse kasutamisega seotud kulud ning neid kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest kulu- ja maksedokumentidest; 5) säilitada kohaliku tegevusrühma toetusega seotud dokumente vähemalt viis aastat arvates PRIA poolt viimase toetusosa maksmisest; 6 ) teavitada PRIA-t kohaliku tegevusrühma toetuse taotluses esitatud või tegevusega seotud andmete muutumisest või tegevuse elluviimist takistavast asjaolust; 7 ) näitad a avalikkusele , et tege mist on Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (edaspidi EAFRD ) toetuse abil elluviidava tegevusega , ning kasutada selleks ettenähtud sümboleid ja teavitustegevusi komisjoni rakendusmääruses (EL) 2022/129, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 kohaseid õliseemnete, puuvilla ja veinivalmistamise kõrvalsaadustega seotud sekkumisviise ning liidu toetuse ja ÜPP strateegiakavadega seotud teavitamis-, avalikustamis- ja nähtavusnõudeid käsitlevad normid ( ELT L 20, 31.01.2022, lk 197 – 205 ), sätestatud nõuete kohaselt . (3) Kohalik tegevusrühm esitab kohaliku tegevusrühma toetuse kasutamisega seotud seireks ja hindamiseks vajalikud andmed, milleks on strateegia meetmes nimetatud näitajad, sealhulgas tulemusnäitaja , ning komisjoni rakendusmääruse (EL) 2022/1475, milles sätestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 üksikasjalikud rakenduseeskirjad ÜPP strateegiakavade hindamise ning seireks ja hindamiseks teabe esitamise kohta ( ELT L 232, 0 7. 0 9.2022, lk 8 – 36 ) , VII lisas nimetatud andmed , Maaeluministeeriumi või PRIA nõudmisel . § 2 1 . Kohaliku tegevusrühma toetuse maksmine ja toetuse maksmisest keeldumine (1) Kohaliku tegevusrühma toetus makstakse § -s 15 sätestatud ühtse määra järgi vastavalt selle määruse alusel projektitoetuse saaja esitatud maksetaotluse le . (2) PRIA teeb kohaliku tegevusrühma toetuse maksmise otsuse sellise aja jooksul, et toetusraha oleks võimalik kanda kohaliku tegevusrühma arvelduskontole hiljemalt projektitoetuse maksmise otsusele järgneva kuu 25 . kuupäeva ks . ( 3 ) PRIA teeb kohaliku tegevusrühma toetuse maksmisest keeldumise otsuse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 13 lõigetes 3 ja 4 sätestatud juhtudel 25 tööpäeva jooksul arvates toetuse maksmisest keeldumise aluseks olevast asjaolust teadasaamisest. ( 4 ) Kohaliku tegevusrühma toetuse maksmisest keeldumise otsuse korral võib PRIA tunnistada taotluse rahuldamise otsuse täielikult või osaliselt kehtetuks. § 2 2 . Kohaliku tegevusrühma toetuse maksmine enne kulutuste tegemist (1) Kohaliku tegevusrühma toetuse võib Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 30 lõike 1 ja lõike 3 punkti 2 kohaselt riigieelarvelistest vahenditest maksta pärast kohaliku tegevusrühma toetuse taotluse rahuldamise otsuse tegemist ja enne projekt itoetuse raames toetatava tegevuse elluviimiseks vajaliku töö või teenuse te llimise või vara soetamise eest maksmist tagatist nõudmata, kui kohalik tegevusrühm on piisavalt usaldusväärne ning kui tegevuse elluviimist rahastatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 34 lõike 1 punkti c kohaselt. (2) Kohaliku tegevusrühma toetuse esmakordsel maksmisel enne kulutuste tegemist arvutab PRIA igale kohalikule tegevusrühmale toetuse summa, mis moodustab kuni 50 protsenti § 1 0 lõike 1 alusel kohalikule tegevusrühmale määratud kohaliku tegevusrühma toetuse summast (edaspidi enne kulutuste tegemist makstav toetussumma ). (3) PRIA maksab kohalikule tegevusrühmale enne kulutuste tegemist makstava toetussumma kahes osas üks kord aastas kahe aasta jooksul, kusjuures kahe makse vahel e peab jääma vähemalt kuus kuud . (4) PRIA maksab enne kulutuste tegemist makstava toetussumma esimese osa, mis moodustab 25 protsenti kogu toetussummast enne kulutuste tegemist , kohaliku tegevusrühma arvelduskontole 20 tööpäeva jooksul arvates kohaliku tegevusrühma toetuse taotluse rahuldamise otsuse tegemisest , kuid mitte enne PRIA teavitamist maaeluministri 23. oktoobri 2015. a määruse nr 11 „Kohaliku tegevusgrupi toetus ja LEADER-projektitoetus“ alusel strateegia rakendamise lõpetamisest. (5) PRIA maksab enne kulutuste tegemist makstava toetussumma teise osa , mis moodustab 25 protsenti kogu toetussummast enne kulutuste tegemist , kohaliku tegevusrühma arvelduskontole mitte varem kui kuus kuud arvates lõikes 4 nimetatud esimese osa maksmist, kohaliku tegevusrühma poolt PRIA-le esitatud ettemaksutaotluse alusel. (6) Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 30 lõike 6 alusel arvestatakse kohalikule tegevusrühmale makstavast toetusrahast tasaarvestuse korras maha lõigetes 4 ja 5 sätestatud enne kulutuste tegemist makstav toetussumma 6 0 protsendi ulatuses selle määruse alusel projektitoetuse raames toetatavate tegevuste elluviimiseks makstud summast . 6. peatükk Projektitoetus § 2 3 . Nõuded projektitoetuse taotlejale (1) Projektitoetust antakse kohaliku tegevusrühma toetust saanud kohaliku tegevusrühma tegevuspiirkonnas tegutsevale mikro-, väikese või keskmise suurusega ettevõtjale (edaspidi koos VKE ), mittetulundusühingule, sihtasutusele ja kohaliku omavalitsuse üksusele (edaspidi koos projektitoetuse taotleja ). (2) Projektitoetuse taotleja vastab järgmistele nõuetele: 1) ta vastab strateegia meetmes nimetatud projektitoetuse taotleja kohta esitatud nõuetele ja riigiabi puhul k omisjoni määruse s (EL) 2022/2472, millega tunnistatakse teatavat liiki abi põllumajandus- ja metsandussektoris ja maapiirkondades Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamisel siseturuga kokkusobivaks (ELT L 327, 21.12.2022, lk 1‒81) , sätestatud nõuetele ; 2) tema riikliku maksu võlg koos intressiga ei ületa 100 eurot või tema riikliku maksu võla tasumine on ajatatud ja maksuvõla tasumise ajatamise korral on maksuvõlg, mille tasumise tähtaeg on möödunud, tasutud ettenähtud summas; 3) ta ei ole saanud ega taotle projektitaotluses sisalduva sama kulu kohta toetust riigieelarvelistest , Euroopa Liidu või välis abi vahenditest või muud tagastamatut riigiabi; 4) ta on riigieelarvelistest , Euroopa Liidu või välis abi vahenditest saadud ja tagasimaksmisele kuulunud summa tähtajal tagasi maksnud või toetuse tagasimaksmise ajatamise korral tasunud tagasimaksed ettenähtud summas; 5) tema suhtes ei toimu likvideerimismenetlust ega ole nimetatud pankrotiseaduse kohaselt ajutist pankrotihaldurit või kohtuotsusega välja kuulutatud pankrotti või alg a tatud sundlõpetamist või tal ei ole kehtivat registrist kustutamise hoiatust ; 6) tähtajaliselt asutatud projektitoetuse taotleja ei ole asutatud lühemaks ajaks kui viis aastat arvates PRIA poolt viimase toetusosa maksmisest; 7 ) tal ei ole kehtivat karistust karistusseadustiku §-s 49 1 , 209, 209 1 , 210, 294, 296, 298, 298 1 , 300 1 , 372, 373 või 384 sätestatud süüteo toimepanemise eest . (3 ) K ui projektitoetuse taotlejaks on k ohalik tegevusrühm , peab tema projektitaotlus olema vastu võetud kohaliku tegevusrühma üldkoosoleku otsusega, millest nähtub projektitaotluse vastavus strateegias ja rakenduskavas esitatud nõuetele. § 2 4 . Projektitoetuse raames toetatavad tegevused (1) Projektitoetust antakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 34 lõike 1 punkti b kohaselt järgmiste strateegia meetmes nimetatud tegevuste kohta: 1) materiaalsesse või immateriaalsesse varasse investeeringu tegemine; 2) ühistegevuse või koostöötegevuse elluviimine; 3) kogukonnateenuse arendamine; 4) väikeprojekti ehk vihmavarju-tüüpi projekti rakendamine . (2) Koos lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevusega antakse projektitoetust toetatava tegevusega otseselt seotud kaasneva tegevuse kohta, milleks on ehitise ehitamisega kaasnev keskkonnamõju hindamisega seotud tegevus ning energiaauditi, teostatavusuuringu, projekteerimistöö ning projekteerimiseks vajaliku ehitusgeoloogilise ja -geodeetilise uurimistöö tellimine (edaspidi koos ettevalmistav töö ). Samuti on kaasnevateks tegevusteks koolitus, ehitusseadustiku alusel omanikujärelevalve teostamine, muinsuskaitseseaduse alusel muinsuskaitselise järelevalve teostamine, objekti tähistamine ja turundustegevus, sealhulgas turu-uuring. (3) Ehitise ehitamiseks või renoveerimiseks või seadme soetamiseks antakse projektitoetust, kui on täidetud järgmised nõuded: 1) ehitise ehita mise l , välja arvatud uu e hoone püstitamise l , või renoveerimisel , on see ehitis ja sellealune maa projektitoetuse taotleja omandis või antud talle õiguslikul alusel kasutamiseks vähemalt kolmeks aastaks arvates PRIA poolt viimase toetusosa maksmisest , kui projektitoetuse taotleja on VKE, või vähemalt viieks aastaks arvates PRIA poolt viimase toetusosa maksmisest, kui projektitoetuse taotleja ei ole VKE; 2) uue hoone püstitamise l on hoone alune maa projektitoetuse taotleja omandis või on selle le hoone alusele maale projektitoetuse taotleja kasuks seatud hoonestusõigus vähemalt kolmeks aastaks arvates PRIA poolt viimase toetusosa maksmisest, kui projektitoetuse taotleja on VKE, või vähemalt viieks aastaks arvates PRIA poolt viimase toetusosa maksmisest, kui projektitoetuse taotleja ei ole VKE ; 3 ) sellise seadme soetamisel , mis paigaldatakse ehitisse või mida kasutatakse ehitises, on see ehitis projektitoetuse taotleja omandis või on ehitisealusele maale taotleja kasuks seatud hoonestusõigus või kasutusvaldus või sõlmitud kirjalik üüri- või rendileping vähemalt kolmeks aastaks arvates PRIA poolt viimase toetusosa maksmisest, kui taotleja on VKE, või vähemalt viieks aastaks arvates PRIA poolt viimase toetusosa maksmisest, kui taotleja ei ole VKE . ( 4 ) Kui strateegia meetmes nimetatud toetatav tegevus sisaldab investeeringu tegemis t , antakse projektitoetust, kui investeering vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artiklis 73 ja ÜPP-strateegiakavas selle investeeringu kohta sätestatud tingimustele ning Euroopa Liidu asjakohastes õigusaktides sätestatud nõuetele. ( 5 ) Ühistegevuse elluviimise ks antakse projektitoetust, kui selle viivad kuni kaheaastase tegevuskava alusel ellu partnerid, kelleks on vähemalt kaks juriidilis t isiku t või füüsilisest isikust ettevõtja t ja kellest vähemalt üks ei ole teine kohalik tegevusrühm , ning kui t egevuskava sisaldab järgmiseid andmeid: 1) ühistegevuses osaleva partneri nimi, registrikood ja kontaktandmed ning osalevate poolte üksikasjalik ülesannete kirjeldus ; 2) ühis tegevuse ning selle eesmärgi ja tulemuse kirjeldus , sealhulgas laiem mõju tegevuspiirkonnale ; 3) tegevuskava elluviimise periood, sealhulgas ühistegevuse ajakava; 4) selle olukorra kirjeldus, mille lahendamisele on ühistegevus suunatud. ( 6 ) Koostöötegevuse elluviimiseks antakse projektitoetust, kui selles osaleb partneritena vähemalt kaks kohalikku tegevusrühma, kes rakendavad §-s 6 sätestatud nõuetele vastavat strateegiat , või muu avaliku ja erasektori partnerlusel põhinev ühendus, kelle põhikirjaline eesmärk on maaelu arendami ne ja kes on oma piirkonna kohta välja töötanud nõuetekohase strateegia , ning kui need partnerid sõlmivad koostöökokkuleppe, mis sisaldab järgmised andme i d: 1 ) partneri nimi, tema esindaja nimi ja kontaktandmed, andmed selle kohta, kas partner on kohalik tegevusrühm või muu avaliku ja erasektori partnerlus el põhinev ühendus , ning asjakohane identifitseerimisnumber, kui partner on piiriülene kohalik tegevusrühm; 2 ) koordineeriva kohaliku tegevusrühma nimi ning tema esindaja nimi ja kontaktandmed; 3 ) kokkuleppe sõlmim ise eesmärk ning kokkuleppe tulemuse ja tegevuste elluviimise kirjeldus , sealhulgas laiem mõju ; 4 ) tegevuse elluviimise periood; 5 ) partneri kaasamise ja lahkumise kord; 6 ) partneri õigused ja kohustused , sealhulgas partneri tegevuse kirjeldus , ning teave selle kohta, mis keelt kasutatakse suhtluskeel ena ; 7 ) tegevuse kogumaksumus ja kavandatud eelarve tegevuse elluviimiseks kaasatud rahastamisvahendite kaupa. ( 7 ) Piiriülese koostöötegevuse algatamiseks antakse ettevalmistavat projektitoetust, kui kohalik tegevusrühm on sõlminud potentsiaalse partneriga kavandatava koostöötegevuse ühiste kavatsuste kokkuleppe, milles sisalduvad andmed partneri ning kokkuleppe eesmärgi , tulemuse , tegevuse ja elluviimise ajakava kohta. ( 8 ) Kogukonnateenuse arendamiseks antakse projektitoetust, kui teenus lähtub kogukonna vajadusest ja on strateegias kirjeldatud . (9) Kohalikule tegevusrühmale antakse projektitoetust ka selleks, et korraldada kolmanda isiku poolt väikeprojekti rakendamist strateegias võ i rakenduskavas esitatud nõuete kohaselt . (1 0 ) T egevuse ga ei või alustada, sealhulgas sellega seotud siduvaid kohustusi ei tohi olla võetud varem , ning tegevuse elluviimist tõendavad dokumendid ei tohi olla väljastatud varem kui kohalikule tegevusrühmale projektitaotluse esitamise päevale järgneval päeval, välja arvatud ettevalmistav töö, millega ei või alustada varem kui 1. jaanuaril 2023. § 2 5 . Projektitoetuse raames toetatava tegevuse a bikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud (1) A bikõlblikud on eelarveprojektis kavandatud toetatava tegevuse elluviimiseks vajalikud kulud , mis on sihtotstarbelis ed, mõistliku d, majanduslikult soodsa i ma d , üksikasjalikult kirjeldatud ja vajalikud projekti toetuse eesmärgi saavutamiseks. ( 2 ) Mitteabikõlblikud on järgmised kulud : 1) tulumaksuseaduse § 8 lõike 1 tähenduses seotud isiku te vahel sõlmitud tehinguga kaasnev kulu ; 2) käibemaks, kui projektitoetuse taotlejal on võimalik taotleda selle tagastamist käibemaksuseaduse alusel ; 3) erisoodustuselt tulumaksuseaduse § 48 lõike 4 tähenduses tasutav maks; 4) viivis, trahv ja muu rahali se karistus e kulu , riigilõiv , notaritasu ning kohtumenetluse korral menetluskulu; 5) õigusteenuse ja raamatupidamisteenuse kulu; 6 ) stipendiumi ja annetus e kulu ; 7 ) nende kohaliku omavalitsuse üksus e ülesannete asendamiseks tehtav kulu , mis on nimetatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõigetes 1 ja 2 , v älja arvatud selliste ülesannete ase nd amiseks tehtav kulu, mis lisab uuenduslikku väärtust või elemente; 8 ) eksperdi või projektijuhi töötasu, sealhulgas sotsiaal- ja tulumaks ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustusmakse, kui ekspert või projektijuht on ametnik või avaliku teenistuse töötaja või riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse hallatava asutuse töötaja, kelle tööülesanded on sarnased toetatava tegevusega; 9 ) sõiduauto soetamise, sealhulgas liisimise kulu; 10) kulu, mis on seotud liisingulepinguga, nagu liisinguandja kasumimäär, intressi refinantseerimiskulu, üldkulu ja kindlustusmakse; 11) ühistegevuse puhul partneri tegevuskulu; 12) ehitusmaterjali ostmise kulu ilma ehitustegevuseta; 13) sellise ehitustegevuse kulu, mida ei ole teinud ehitusteenust pakkuv ettevõtja; 1 4 ) sellise ehitustegevus e kulu , mis ei võimalda selle elluviimise järel ehitist sihipäraselt kasutada; 1 5 ) maa ja olemasoleva ehitise ostmise , üürimise ja rentimise kulu , sealhulgas ürituse korraldamiseks vajaliku maa ja ruumi rentimise ja üürimise kulu , välja arvatud kontoriruumi üürimise kulu ; 1 6 ) teenustasu pangatoimingu eest, tagatismakse, intress ja finantsteenusega seotud muu kulu; 1 7 ) uue põlvkonna elektroonilise side juurdepääsuvõr guga seotud kulu ; 1 8 ) põllumajandustootmisse investeeringu tegemise ga kaasnev kulu ; 1 9 ) tegevuse elluviimise seisukohast põhjendamatu ja ebaoluline kulu . ( 3 ) Lisaks lõikes 2 nimetatud kuludele on mitteabikõlblik kasutatud seadme , sealhulgas masina, eriotstarbelise sõiduki või mootorsõiduki soetamise ja liisimise kulu, välja arvatud juhul, kui projektitoetust taotlev VKE , mittetulundusühing või sihtasutus tõendab, et nimetatud seadme : 1) soetamiseks ei ole hinnapakkuja varem saanud toetust riigieelarvelistest , Euroopa Liidu või välis abi vahenditest või muud tagastamatut riigiabi või vähese tähtsusega abi; 2) hind ei ületa selle turuväärtust ja on uue samaväärse seadme hinnast madalam ning 3) eeldatav kasutusiga on vähemalt sihipärase kasutamise periood. § 26 . Ostumenetlus ja riigihange ( 1 ) Projektitoetuse taotleja koostab e nne projektitoetuse taotluse esitamist toetatava tegevuse maksumuse välja selgitamiseks prognoosi, milles esitatakse andmed toetatava tegevuse kogumaksumuse ja abikõlblike kulude kohta, mis peavad olema põhjendatud, üksikasjalikult kirjeldatud, tuginema tegelikele asjaolude ning vajadusel tõendatavad. (2) Ehitustööde maksumuse prognoos sisaldab vähemalt järgmiseid andmeid: 1) üldandme d ehitise kohta; 2) andmed ehitise põhikonstruktsiooni materjalide kohta ; 3) ehitise maksumus, milles sisaldub välisrajatise kulu, aluse- ja vundamendikulu, kandetarindi kulu, fassaadielemendi kulu, katusekulu, ruumitarindi kulu, pinnakatte kulu, tehnosüsteemi kulu, ehitusplatsi korralduskulu ja ehitusplatsi üldkulu . ( 3 ) Projektitoetuse taotleja korraldab pärast projektitoetuse taotluse esitamist toetatava tegevuse raames tellitava töö või teenuse või soetatava vara mõistliku maksumuse väljaselgitamiseks ostumenetluse. ( 4 ) Kui toetatava tegevuse raames tellitava töö või teenuse või soetatava vara eeldatav käibemaksuta maksumus ületab 5000 eurot, küsitakse üksteisest sõltumatute pakkujate käest vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumust. (5 ) Projektitoetuse t aotleja võib küsida alla kolme hinnapakkumuse, kui kolme hinnapakkumust küsida ei ole objektiivselt võimalik. (6 ) Hinnapakkumus peab sisaldama projektitoetuse taotleja nime, hinnapakkuja nime ja kontaktandmeid, hinnapakkumuse väljastamise kuupäeva ning töö, teenuse või vara üksikasjalikku kirjeldust ning käibemaksuta ja käibemaksuga maksumust ning vajaduse korral tehniliste tingimuste loetelu, mis osutab tehnilisele spetsifikatsioonile . ( 7 ) Ehitustööde puhul sisaldab hinnapakkumus lisaks lõikes 6 nimetatud andmetele ehitise kohta järgmiseid andmeid : 1) ehitise nimetus; 2) ehitise ehitisregistri kood; 3) selle katastriüksuse katastritunnus, millel ehitis paikneb või millele kavandatakse ehitis ehitada; 4) ehitise üldkulud ja vastava kululiigi olemasolu ko rral ehitise või välisrajatis e kulu, aluse- ja vundamendikulu, kandetarindite kulu, fassaadielementide kulu, katusekulu , ruumitarindite kulu , pinnakat te kulu , tehnosüsteemi kulu , ehitusplatsi korraldu skulu ja ehitusplatsi üldkulu ; 5) hinnapakkuja majandustegevuse registreerimise number. (8 ) PRIA koostab ehitustööde maksumuse prognoosi vormi ja ehitustööde hinnapakkumuse vormi ning avaldab need oma veebilehel . ( 9 ) Projektitoetuse taotleja ei või küsida hinnapakkumust endaga ega omavahel seotud isikutelt tulumaksuseaduse § 8 lõike 1 tähenduses. ( 10 ) Projektitoetuse taotleja ei või lõikes 4 sätestatud nõude eiramiseks jaotada osadeks toetatava tegevuse raames tellitavat tööd või teenust, mis on vajalik sama eesmärgi saavutamiseks, ega soetatavat vara, mis on funktsionaalselt koos toimiv. Projektitoetuse t aotleja võib jaotada toetatava tegevuse raames tellitava töö või teenuse või soetatava vara osadeks, kui see on objektiivsetel põhjustel õigustatud. (11) Lõigetes 1‒10 sätestatut ei kohaldata, kui projektitoetuse taotleja on hankija riigihangete seaduse § 5 tähenduses . Sel juhul teeb projektitoetuse taotleja enne projektitoetuse taotluse esitamist turu-uuringu riigihangete seaduse kohaselt ning pärast projektitoetuse taotluse esitamist korraldab hanke riigihangete seaduse kohaselt . § 2 7 . Projektitoetuse määr ja suurus (1) Projektitoetust antakse vähemalt 15 protsenti toetatava tegevuse abikõlbliku kulu maksumusest, täpsemalt : 1) m ittetulundusühingule, sihtasutusele ja kohaliku omavalitsuse üksusele kuni 90 protsenti toetatava tegevuse abikõlbliku kulu maksumusest ; 2) k oostöötegevuse elluviimiseks kuni 90 protsenti toeta ta va tegevuse abikõlbliku kulu maksumusest ; 3) k ohalikule tegevusrühmale piiriülese koostöötegevuse algatamise ettevalmista miseks kuni 100 protsenti toeta ta va tegevuse abikõlbliku kulu maksumusest ; 4) k ogukonnateenuse arendamiseks kuni 90 protsenti toetatava tegevuse abikõlbliku kulu maksumusest ; 5) VKE-le kuni 60 protsenti toetatava tegevuse abikõlbliku kulu maksumusest ning m ittetulundusühingule, sihtasutusele ja kohaliku omavalitsuse üksusele kuni 60 protsenti toetatava tegevuse abikõlbliku kulu maksumus est, kui kavandatud tegevus on suunatud ettevõtluse arendamiseks ; 6) v äikelaeva, maastiku- ja mootorsõiduki, välja arvatud liikurmasina soetamiseks VKE-le, mittetulundusühingule ja sihtasutusele kuni 30 protsenti toetatava tegevuse abikõlbliku kulu maksumusest. ( 2 ) Paragrahvi 2 4 lõikes 2 nimetatud kaasneva tegevuse kohta ei või projektitoetust anda rohkem kui kümme protsenti toetatava tegevuse abikõlbliku kulu maksumusest. ( 3 ) P rojektitoetuse maksimaalne suurus ühe taotluse kohta on 200 000 eurot. (4 ) Kui p rojektitoetus on riigiabi k omisjoni määruse (EL) 2022/2472 artikli te 60 ja 61 tähenduses , kohaldatakse sellele nimetatud määruses sätestatut. ( 5 ) Riigiabi saaja on konkurentsiseaduse § 2 lõike 1 tähenduses ettevõtja, kes osaleb ise või kelle töötaja, osanik, aktsionär, liige või ju htorgani liige osaleb toetatava tegevuse elluviimisel . ( 6 ) Projektitoetuse andmisel võetakse arvesse k omisjoni määruse (EL) 2022/2472 artiklis 8 sätestatud abi kumuleerimisreegleid. ( 7 ) Projektit oetust antakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikli 83 lõike 1 punkti c kohaselt kindlasummalise maksena. § 2 8 . Projektitaotluse esitamin e ja taotluse esitamise tähtaeg (1) Projektitoetuse saamiseks esitab taotleja selleks ettenähtud tähtajal kohaliku tegevusrühma kaudu PRIA-le avalduse ja selles esitatud andmeid tõendavad dokumendid (edaspidi koos projektitaotlus ). Kohalik tegevusrühm võib esitada projektitaotluse väljaspool ettenähtud tähtaega. (2) Koostöötegevuse elluviimiseks esitavad kohalikud tegevusrühmad projektitaotluse ühiselt. ( 3 ) Projektitoetuse taotleja esitab projektitaotluse või muu dokumendi elektrooniliselt PRIA e teenuse keskkonna kaudu. ( 4 ) P RIA teatab projektitaotluse esitamise tähtaja ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja oma veebilehel . ( 5 ) Projektitoetuse taotleja võib ettenähtud tähtajal esitada ühe taotluse, mis võib sisaldada rohkem kui üht tegevust. § 29 . Nõuded projektitaotlusele ( 1) Projektitoetuse taotleja esitab avalduses enda kohta järgmised andmed: 1) nimi ja äriregistri kood või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri kood ning taotleja esindaja nimi ja kontaktandmed; 2) haldusmenetluse seaduse § 14 lõike 3 punktides 2–4 nimetatud andmed; 3) VKE puhul teave olemasolevate töökohtade ja töötajate arvu kohta ning toetatava tegevuse tulemusel loodavate uute töökohtade kohta ; 4) VKE puhul teave, kas ta on autonoomne, partner- või seotud ettevõtja; 5) VKE puhul teave kontserni liikmete ja tema üle lepingu või muul alusel valitsevat mõju omava ettevõtja kohta; 6) VKE puhul prognoositavad andmed tema jooksva majandusaasta töötajate arvu ja bilansi kogumahu kohta; 7) teave projektitoetuse saamiseks esitatavatele nõuetele vastavuse kohta; 8) seireks ja hindamiseks vajalikud andmed , milleks on komisjoni rakendusmääruse (EL) 2022/1475 VII lisa lõike 2 punktides c ja d ning strateegia meetmes , mille raames projektitoetust taotletakse, nimetatud a ndmed . (2) Lisaks lõikes 1 nimetatud andmetele esitab projektitoetuse taotleja toetatava tegevuse kohta järgmised andmed ja dokumendid : 1) selle strateegia meetme nimetus, mille raames projektitoetust taotletakse; 2) toetatava tegevuse , sealhulgas tegevuse mitmes etapis elluviimise korral selle iga etapi nimetus , kirjeldus, elluviimise asukoht ja tähtaeg ning selge ja konkreetselt sõnastatud eesmärgi ja tulemuse kirjeldus; 3) toetatava tegevuse , sealhulgas tegevuse mitmes etapis elluviimise korral selle iga etapi raames taotletav projektitoetuse suurus; 4) toetatava tegevuse , sealhulgas tegevuse mitmes etapis elluviimise korral selle iga etapi eelarveprojekt kululiikide kaupa ja kogumaksumus; 5 ) kulude mõistlikkust tõendavad §-s 26 nimetatud dokumendid ; 6 ) ehitise ehitamise korral selle katastriüksuse katastritunnus, millel ehitis paikneb või millele kavandatakse ehitis ehitada; 7 ) ühistegevuse korral § 2 4 lõike s 5 nimetatud tegevuskava , koostöötegevuse korral sama paragrahvi lõikes 6 nimetatud koostöökokkulepe ja piiriülese koostöötegevuse algatamise korral sama paragrahvi lõikes 7 nimetatud ühiste kavatsuste kokkuleppe . (3) Projektitoetuse taotleja esitab PRIA-le koos avaldusega järgmised dokumendid: 1) VKE puhul projektitaotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaasta aruanne, kui see ei ole taotluse esitamise hetkeks äriregistrist kättesaadav ; 2) mittetulundusühingu, välja arvatud usulise ühendus e liikmete nimekiri mitte varasema kui projektitaotluse esitamisele vahetult eelnenud kuu esimese päeva seisuga, kui see ei ole mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrist kättesaadav ; 3) sihtasutuse puhul tema asutajate ja nõukogu liikmete nimekiri, kui see erineb mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris olevast nimekirjast ; 4) eraõigusliku juriidilise isiku puhul tema juhtimis- ja järelevalveorganitesse kuuluvate isikute nimekiri, kui see ei ole äriregistrist või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrist kättesaadav ; 5) kohaliku tegevusrühma puhul üldkoosoleku otsus tema projektitaotluse vastuvõtmise kohta koos üldkoosolekul osale nu te nimekirjaga, milles on muu hulgas välja toodud, millist huvirühma liige esindab ; 6) ehitise ehitamise korral väljavõte ehitusprojekti joonistest koos ehitusprojekti seletuskirjaga, kui need on nõutavad ehitusseadustiku kohaselt . § 30 . Projektitaotluse menetlemine ja hindamine kohalikus tegevusrühmas (1) K ohalik tegevusrühm võtab vastu talle esitatud projektitaotluse olenemata selle puudustest ning kontrollib projektitaotluses nõutavate andmete ja dokumentide olemasolu ja taotluse tähtaegset esitamist. Kui koos projektitaotlusega ei ole esitatud kõiki nõutavaid dokumente või kui esitatud dokumendis puuduvad projektitaotluse hindamiseks vajalikud andmed, nõuab kohalik tegevusrühm projektitoetuse taotlejalt vajalike andmete või dokumentide esitamist. (2) Kohalik tegevusrühm kontrollib projektitoetuse taotleja, projektitaotluse ja toetatava tegevuse vastavust strateegia s, sealhulgas strateegia meetmes , ja rakenduskava s esitatud nõuetele. (3) Strateegia s ja rakenduskava s esitatud n õuetele vastavaid projektitaotlusi hindab § 1 2 punktis 6 nimetatud kohaliku tegevusrühma töörühm strateegias või rakenduskavas esitatud hindamiskriteeriumite alusel ning teeb strateegia meetme eelarve piires põhjendatud ettepaneku projektitaotluste paremusjärjestusse seadmise või projektitaotluste hindamiskriteeriumite miinimumnõuetele vastavuse kohta ning iga projektitaotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise ja projektitaotluse rahastamise suuruse kohta lähtuvalt strateegiast ja rakenduskavast. (4) Töörühm hindab ka projektitaotluses esitatud toetatava tegevuse vastavust strateegias , sealhulgas strateegia meetmes, või rakenduskavas esitatud nõuetele . (5) Töörühm võib jätta projektitaotluse hindamata, kui projektitaotlus ei vasta strateegias , sealhulgas strateegia meetmes , või rakenduskavas esitatud nõuetele või kui projektitoetuse taotleja ei ole esitanud määruse alusel nõutavaid andmeid või dokumente määratud tähtaja jooksul. Kohalik tegevusrühm edastab hindamata jäetud projektitaotluse PRIA-le koos märkusega hindamata jätmise kohta. (6) Töörühm jätab hindamata projektitaotluse, mille on esitanud kohalik tegevusrühm § 23 lõike 3 kohaselt . (7) Kohalik tegevusrühm esitab hinnatud projektitaotluse koos lõikes 3 sätestatud ettepaneku ga ning § 1 2 punktis 9 sätestatud protokolli ja teabe ga PRIA-le 20 tööpäeva jooksul arvates nimetatud ettepaneku kohta otsuse vastu võtmisest . § 3 1 . Projektitoetuse taotleja ja projektitaotluse nõuetekohasuse kontrollimine PRIA s (1) PRIA kontrollib hinnatud projektitaotluse nõuetekohasust ja selles esitatud andmete õigsust ning projektitoetuse taotleja ja toetatava tegevuse vastavust Euroopa Liidu õigusaktides, Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduses j a määruses sätestatud ning ÜPP- strateegiakavas esitatud nõuetele. (2) PRIA kontrollib ainult nende projektitoetuse taotlejate nõuetekohasust , kelle projektitaotlused tuleksid paremusjärjestuse või hindamiskriteeriumite miinimumnõuetele vastavuse kohaselt projektitoetusteks ettenähtud eelarveliste vahendite piires täielikul t või osalisel t rahulda da . § 3 2 . Projektitaotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine (1) Kui projektitaotlus on nõuetekohane ja vastab vajaduse korral hindamiskriteeriumite miinimumnõuetele, rahuldab PRIA projektitoetusteks ettenähtud vahendite piires strateegias või rakenduskavas esitatud projektitaotluste hindamise tingimuste kohaselt: 1) hindamistulemuste alusel koostatud projektitaotluste paremusjärjestuses esimesele kohale tulnud projektitaotluse; 2) hindamistulemuste alusel koostatud projektitaotluste paremusjärjestusse seatud parimad projektitaotlused; 3) kõik projektitaotlused, vähendades vajaduse korral projektitoetuse summat võrdeliselt iga taotleja kohta, või 4) kõik projektitaotlused, eelistades ajaliselt varem esitatud projektitaotlusi. (2) Projektitaotlus on nõuetekohane , kui projektitoetuse taotleja, projektitaotlus ja toetatav tegevus vastavad Euroopa Liidu õigusaktides, Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduses ja määruses sätestatud ning ÜPP-strateegiakavas, strateegias ja rakenduskavas esitatud nõuetele. (3) Kui projektitaotluse täies ulatuses rahuldamine ei ole põhjendatud, võib PRIA teha projektitaotluse osalise rahuldamise otsuse, vähendades projektitoetuse summat Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 28 lõike 5 alusel mitteabikõlblike kulude võrra. (4) Kui projektitoetuse taotleja ja projektitaotluse nõuetekohasuse kontrollimise käigus tehakse kindlaks, et projektitoetuse taotleja, projektitaotlus või toetatav tegevus ei vasta toetuse saamiseks esitatud nõuetele, teeb PRIA Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 28 lõike 3 alusel projektitaotluse rahuldamata jätmise otsuse. (5) PRIA teeb projektitaotluse osalise või täieliku rahuldamise otsuse või projektitaotluse rahuldamata jätmise otsuse 50 tööpäeva jooksul arvates päevast, mil kohalik tegevusrühm esitas PRIA-le § 30 lõikes 7 nimetatud ettepaneku ja dokumendid, või kohaliku tegevusrühma esitatud projektitaotluse puhul 50 tööpäeva jooksul arvates kohaliku tegevusrühma projektitaotluse esitamisest PRIA-le Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 28 lõi gete 3 või 8 alusel. § 3 3 . P rojektitoetuse saaja le esitatavad t oetatava tegevuse elluviimise ja kestuse nõuded ( 1 ) Projektit oetuse saaja viib toetatava tegevuse ellu, sealhulgas esitab kõik tegevuse elluviimist tõendavad dokumendid, ja võtab projekti toetuse abil ehitatud , renoveeritud või soetatud vara sihipäraselt kasutusse kahe aasta jooksul arvates PRIA poolt projekti taotluse rahuldamise otsuse tegemisest , kuid hiljemalt 30. juunil 2029 , see juures : 1 ) viib toetatava tegevus e ellu eelarveprojekti kohaselt ning saavutab toetatava tegevuse eesmärgi ja tulemus e ; 2 ) toetatava tegevuse mitmes etapis elluviimise korra l alustab esimese etapiga hiljemalt üheksa kuu jooksul arvates PRIA poolt projektitaotluse rahuldamise otsuse tegemisest; 3 ) ühistegevuse elluviimise korral viib tegevuskava ellu kuni kahe aasta jooksul arvates PRIA poolt projektitaotluse rahuldamise otsuse tegemisest, kuid hiljemalt 30. juunil 2029 ; 4 ) koostöötegevuse elluviimise korral viib tegevus e ellu kolme aasta jooksul arvates PRIA poolt projektitaotluse rahuldamise otsuse tegemisest, kuid hiljemalt 30. juunil 2029 . ( 2 ) Projektit oetuse saaja tagab toetatava tegevuse kestus e , sealhulgas säilitab ja kasutab projektitoetuse abil ehitatud , renoveeritud või soetatud vara sihtotstarbeliselt vähemalt kolm aastat arvates PRIA poolt viimase toetusosa maksmisest, kui taotleja on VKE , ning vähemalt viis aastat arvates PRIA poolt viimase toetusosa maksmisest, kui taotleja ei ole VKE (edaspidi koos sihipärase kasutamise periood ). § 3 4 . Projektitoetuse saaja kohustused ( 1 ) Projektitoetuse saaja täidab sihipärase kasutamise perioodi lõpuni järgmisi kohustusi: 1 ) võimalda b teha auditit, teostada järelevalvet ja teha muid toetuse saamisega seotud kontrolle ning osuta b selleks igakülgset abi, sealhulgas võimalda b viibida projektitoetuse saaja kinnisasjal, ehitises ja ruumis ning läbi vaadata dokumente ja vara kohapeal; 2 ) esita b auditi tegemiseks , järelevalve teostamiseks või muu kontrolli tegemiseks vajalikud andmed ja dokumendid määratud tähtaja jooksul; 3 ) teavita b viivitamata PRIA-t ja kohalikku tegevusrühma projektitaotluses esitatud või toetatava tegevusega seotud andmete muutumisest või tegevuse elluviimist takistavast asjaolust , sealhulgas tegevusega seotud vara üleandmisest teisele isikule ; 4 ) eristab selgelt oma raamatupidamises projektitoetuse kasutamisega seotud kulud ning neid kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest kulu- ja maksedokumentidest; 5 ) säilita b projektitoetusega seotud dokumente vähemalt sihipärase kasutamise perioodi lõpuni ; 6 ) näitab avalikkusele, et tegemist on EAFRD toetuse abil elluviidava tegevusega, ning kasutab selleks ettenähtud sümboleid ja teavitustegevusi komisjoni rakendusmääruses (EL) 2022/129 sätestatud nõuete kohaselt . ( 2 ) Projektitoetuse saaja vastab § 23 lõike 2 punktides 2 ja 3 ning 7 sätestatud nõuetele kuni PRIA poolt viimase toetusosa maksmiseni . (3) Projektitoetuse saaja vastab § 23 lõike 2 punktis 5 sätestatud nõuetele kuni sihipärase kasutamise perioodi lõpuni. ( 4 ) Projektitoetuse saaja esitab kohaliku tegevusrühma või PRIA nõudmisel projektitoetuse kasutamisega seotud seireks ja hindamiseks vajalikud andmed, milleks on strateegia meetmes, mille raames projektitoetust saadi , nimetatud andmed . ( 5 ) Lisaks lõigetes 1 – 4 sätestatud kohustustele pea vad projektitoetuse saajal olema täidetud järgmised toetuse abil ehitatud , renoveeritud või soetatud vara sihipäraseks kasutamiseks vajalikud eeldused : 1) hiljemalt esim ese maksetaotluse esitamise ajaks on ehitusluba või ehitusteatis ehitisregistrist kättesaadav , kui see on nõutud ehitusseadustiku kohaselt ; 2) hiljemalt viimase maksetaotluse esitamise ajaks on ehitise kasutusluba või kasutusteatis ehitisregistrist kättesaadav, kui see on nõutud ehitusseadustiku kohaselt. § 3 5 . Projektitoetuse maksmise tingimused ning maksetaotluse ja dokumentide esitamine (1) Projektitoetus makstakse kindlasummalise maksena PRIA-ga eelnevalt kokku lepitud eelarveprojekti alusel , milles on arvestatud asjakohast projektitoetuse määra. ( 2 ) Projektitoetuse maksmiseks esitab p rojektitoetuse saaja pärast toetatava tegevuse või selle etapi täielikku elluviimist ning toetatava tegevuse või selle etapi eest täielikult tasumist PRIA-le kahe aasta jooksul arvates PRIA poolt projektitaotluse rahuldamise otsuse tegemisest, kuid hiljemalt 30. juuni l 2029 maksetaotluse koos järgmiste dokumentidega: 1) aruanne, mis sisaldab elluviidud tegevus e või selle etapi ning eesmärgi täitmise ja tulemuse saavutamise kirjeldust; 2) dokument, mis tõendab, et tegevus või selle etapp on ellu viidud ning eesmärk täidetud ja tulemus on saavutatud ; 3 ) liisingu puhul liisinguleping, millest selgub liisingulepingu lõppemise tähtpäev ja liisingueseme üleandmist tõendav dokument . ( 3 ) Ühistegevuse maksetaotluse koos lõikes 2 nimetatud dokumentidega esitab projektitoetuse saaja vastavalt tegevuskava elluviimise perioodi pikkusele kuni kahe aasta jooksul arvates PRIA poolt projektitaotluse rahuldamise otsuse tegemisest, kuid hiljemalt 30. juuni l 2029. ( 4 ) Koostöötegevuse maksetaotluse koos lõikes 2 nimetatud dokumentidega esitab projektitoetuse saaja kolme aasta jooksul arvates PRIA poolt projektitaotluse rahuldamise otsuse tegemisest, kuid hiljemalt 30. juuni l 2029. (5) Projektitoetuse saaja esitab maksetaotluses järgmised andmed: 1) projektitoetuse saaja nimi ja äriregistri kood või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri kood ning selle projekti taotluse viitenumber, mille kohta maksetaotlus esitatakse; 2) teave elluviidud tegevuse maksumuse ja täieliku tasumise kohta; 3) teave tegevuse elluviimisega seotud lõikes 2 nimetatud dokumentide kohta; 4) andmed tegevuse kogumaksumuse muutumise kohta . § 3 6 . Projektitoetuse ma ksmine ja maksmisest keeldumine (1) PRIA kontrollib vastuvõetud maksetaotluses ja § 35 lõikes 2 nimetatud dokumentides esitatud andmete õigsust ja eelarveprojektile vastavust ning projektitoetuse saaja tegevuse vastavust Euroopa Liidu asjakohastele õigusaktidele, Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seadusele ja selle alusel kehtestatud õigusaktidele ning eelarveprojektile . (2) PRIA teeb projektitoetuse saaja esitatud nõuetekohase maksetaotluse ja § 35 lõikes 2 nimetatud nõuetekohaste dokumentide alusel projektitoetuse maksmise otsuse sellise aja jooksul, et toetusraha oleks võimalik kanda projektitoetuse saaja arvelduskontole 40 tööpäeva jooksul arvates kõigi §-s 3 5 sätestatud nõuetekohaste dokumentide ja andmete esitamisest. (3) PRIA teeb projektitoetuse maksmisest keeldumise otsuse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 13 lõigetes 3 ja 4 ning § 28 lõikes 3 sätestatud juhtudel 25 tööpäeva jooksul arvates projektitoetuse maksmisest keeldumise aluseks olevast asjaolust teadasaamisest. (4) Projektitoetuse maksmisest keeldumise otsuse korral võib PRIA tunnistada projektitaotluse rahuldamise otsuse täielikult või osaliselt kehtetuks. § 3 7 . Dokumentide säilitamine Määruse alusel esitatud dokumente säilitab PRIA vähe malt 31. detsembrini 2039. § 3 8 . T oetuse saaja andmete avalikustamine PRIA teavitab kohalik k u tegevusrühma ja projektitoetuse saajat tema andmete avalikustamisest ja töötlemisest Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116, mis käsitleb ühise põllumajanduspoliitika rahastamist, haldamist ja seiret ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1306/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 187–261) artiklites 98 ja 9 9 sätestatud alustel ja korras. 7. peatükk RAKENDUSSÄT E § 39 . Rakendussät e Kohalik tegevusrühm viib oma põhikirja § 4 lõikes 7 sätestatud nõudega vastavusse hiljemalt 31. detsembriks 2023. (allkirjastatud digitaalselt) Urmas Kruuse Maaeluminister (allkirjastatud digitaalselt) Marko Gorban Kantsler Lisa Strateegia hindamis e kriteeriumid
Maaeluministri xx.xx .2023 määrus nr x x „ LEADERi kohaliku arengu strateegia 2023–2027 rakendamine “ Lisa STRATEEGIA HINDAMIS E KRITEERIUMID HINDAMISKRITEERIUM HINDAMISE KIRJELDUS HINDE-PUNKT 1. Tegevuspiirkonna arenguvajaduste ja potentsiaali analüüs (SWOT) 1.1. Strateegia s on tegevuspiirkonna arenguvajaduste ja potentsiaali analüüs üldsõnaline ega ole tõenduspõhine. Ei ole tuginetud faktidele ega muudele tõendatud asjaoludele. Kirjeldamisel kasutatakse ainult statistilisi ülevaateid ja puudub analüüs, mis põhineb lisaks statistilistele andmete ka muudele uuringutele. S trateegia ei sisalda tegevuspiirkonna geograafilist ja elanike kirjeldust, sealhulgas nende prognoositavaid trende. Strateegias ei ole kirjeldatud , kuidas toetatakse võrgustike loomist, juurdepääsetavust ja kohalikul tasandil uuenduste kasutamist . Seosed tegevuspiirkonna arenguvajaduste ja potentsiaali ning tugevuste, nõrkuste, võimaluste ja ohtude analüüsi (edaspidi SWOT-analüüs ) vahel puuduvad või on seos osaline. Tegevuspiirkonna eripära ei selgu. Tegevuspiirkonna arenguvajadus i ja potentsiaali on kirjeldatud ebaühtlaselt või vähesel määral. Seosed tegevuspiirkonna arenguvajaduste, potentsiaali ja SWOT-analüüsi, strateegia eesmärkide ja tulemuste, strateegia meetmete ning projektitaotluste hindamis e kriteeriumite vahel puuduvad või on nõrgad. Strateegia uuenduslikkus ja strateegia meetmete integreeritus on kirjeldatud üldsõnaliselt või vähesel määral. Strateegia eri osad ei ole omavahel seoses. 0 1.2. Strateegia sisaldab tegevuspiirkonna arenguvajaduste ja potentsiaali analüüsi, sealhulgas SWOT -analüüsi ülevaadet. S trateegia võtab arvesse kohalikke arengu vajadusi ja potentsiaali ning sisaldab kohalikus kontekstis uuenduslikke jooni ja koostööd. Strateegias sisalduv tegevuspiirkonna arenguvajaduste ja potentsiaali analüüs on konkreetne ning strateegia sisaldab tegevuspiirkonna geograafilist ja elanike kirjeldust, sealhulgas nende prognoositavaid trende. Tegevuspiirkonna arenguvajaduste, potentsiaali ja SWOT-analüüsi vahel on omavaheline seotus selge ja loogiline. Tegevuspiirkonna eripära on kirjeldatud selgelt. Seosed tegevuspiirkonna arenguvajaduste, potentsiaali ja SWOT-analüüsi, strateegia eesmärkide ja tulemuste, strateegia meetmete ning projektitaotluste hindamis e kriteeriumite vahel on selged ja loogilised. Strateegia uuenduslikkus ja strateegia meetmete sidusus on kirjeldatud arusaadavalt. Strateegia eri osad on omavahel seoses. 1 2. Strateegia sidusus asjaomaste valdkondlike ja piirkondlike arengukavadega 2 .1. Strateegias on kirjeldatud sidusus ainult ÜPP-strateegiakava sekkumistega või asjaomaste valdkondlike või piirkondlike arengukavadega või maakondlike arengukavadega ning üksnes vormiliselt või need ei selgu strateegiast. Ühisstrateegia (Euroopa Sotsiaalfond+) puhul ei ole kirjeldatud sidusust „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavaga perioodiks 2021–2027“ ega „ Heaolu arengukavaga 2023 –2030 “ . Seosed nimetatud kavade vahel on nõrgad või need puuduvad. 0 2 .2. Strateegia s on kirjeldatud ÜPP-strateegiakava sekkumistega ning asjaomaste valdkondlike ja piirkondlike arengukavadega sünergia saavutamist, millele on antud lisandväärtust ning strateegia meetmete elluviimiseks erinevate sektorite koostööd. Kirjeldatud on sidusus t kohaliku tegevusrühma liikme te ks oleva te kohaliku omavalit s use üksuste arengukavadega ning m aakondlike arengu kavadega . Ühisstrateegia (Euroopa Sotsiaalfond+ ) puhul on kirjeldatud sidusus „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavaga perioodiks 2021–2027“ ja „ Heaolu arengukava ga 2023–2030 “ . Seosed nimetatud kavade vahel on selgelt välja toodud. 1 3. Koostöö teiste partnerlustega 3 .1. Strateegias ei ole kirjeldatud k oostööd teiste partnerlustega arusaadavalt. Teiste partnerlustega on kavandatud ainult riigisisene koostöö. Strateegias on nimetatud ainult koostöö eesmärgid või valdkonnad. Piiriülest koostööd ei ole kavandatud . Strateegias ei ole kirjeldatud , kuidas toetatakse võrgustike loomist, kohalikus kontekstis uuenduslikke jooni ning koostööd muude piirkondlike osalejatega . 0 3 .2. Strateegias on kirjeldatud koostöö teiste partnerlustega nii riigisiseselt kui ka piiriüleselt. Strateegia hõlmab koostöö valdkon di , mis annavad tegevuspiirkonnale ja kohaliku tegevusrühma arengule lisandväärtust. Koostööplaanid ja eesmärgid on selgelt välja toodud . Strateegias on kirjeldatud, kuidas toetatakse võrgustike loomist, kohalikus kontekstis uuenduslikke jooni ja asjakohasel juhul koostööd muude piirkondlike osalejatega. 1 4. Strateegia rahastamiskava 4 .1. Strateegia elluviimiseks planeeritavad rahastamisallikad ei ole mitmekesised ja realistlikud ning need ei ole selgelt kirjeldatud. Ei ole tagatud kohaliku tegevusrühma jätkusuutlikkus. 0 4 .2. Strateegia elluviimiseks kavandatavad rahastamisallikad on mitmekesised ja realistlikud ning selgelt kirjeldatud. Strateegias on kirjeldatud k ohaliku tegevusrühma eelarve jaotus strateegia meetmete vahel loogili selt ning eelarve jaotus on seotud strateegia eesmärkidega . Strateegias on välja toodud, kuidas strateegia eesmärgid ja tulemused ning strateegia meetmed on finantsressurssidega kaetud. Rahastamiskavas on välja toodud proportsioonid strateegia meetmete eelarvete vahel. Tagatud on kohaliku tegevusrühma jätkusuutlikkus. 1 5. Strateegia eesmärgid ja tulemused 5 .1. Strateegia s ei kirjeldata, kuidas panusta takse vähemalt ÜPP-strateegiakava erieesmärgi nr 8 „Edendada tööhõivet, majanduskasvu, soolist võrdõiguslikkust, sealhulgas naiste osalemist põllumajanduses, sotsiaalset kaasatust ja kohalikku arengut maapiirkondades, sealhulgas ringbiomajandust ja säästvat metsamajandust“ või selles kavas nimetatud mõne teise erieesmärgi saavutamisele , samuti selles kavas nimetatud LEADERi erieesmärkide ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 31 lõikes 2 ja artikli 32 lõikes 1 sätestatud eesmärkide saavutamisele , ning nimetatud eesmärkide omavaheline seotus on kirjeldatud ebamääraselt või üldsõnaliselt või see kirjeldus puudub . Ühisstrateegia ( Euroopa Sotsiaalfond+ ) puhul ei panusta ühisstrateegia „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavas perioodiks 2021–2027“ kehtestatud erieesmärg i (k) saavutamisse . Strateegias puudu vad kavandatavate strateegia meetmete nimetuste loetelu ja nende rakendamise vajaduse kirjeldus ed . Strateegiast ei selgu strateegia meetme eesmärk, toetatavad tegevused, toetuse maksimaalne suurus ja määr, strateegia meetme sihtrühm ning nõuded projektitoetuse taotlejale ja toetuse saajale. Lisaks ei selgu strateegiast, millised on projektitaotluse hindamis e kriteeriumid. S trateegias ei ole välja toodud strateegia meetmete Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artiklis 7 sätestatud näitajai d, sealhulgas tulemusnäitaja i d , ning ÜPP-strateegiakavas nimetatud sihtväärtusi. Strateegia meetmete loomisel ei ole arvestatud tegevuspiirkonna arenguvajadusi, potentsiaali , SWOT-analüüsi ja eripäradega. 0 5 .2. Strateegias on kirjeldatud , kuidas panustatakse vähemalt ÜPP-strateegiakava erieesmärgi nr 8 „Edendada tööhõivet, majanduskasvu, soolist võrdõiguslikkust, sealhulgas naiste osalemist põllumajanduses, sotsiaalset kaasatust ja kohalikku arengut maapiirkondades, sealhulgas ringbiomajandust ja säästvat metsamajandust“ või selles kavas nimetatud mõne teise erieesmärgi saavutamisele, samuti selles kavas nimetatud LEADERi erieesmärkide ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 31 lõikes 2 ja artikli 32 lõikes 1 sätestatud eesmärkide saavutamisele , ning nimetatud eesmärkide omavaheline seotus on selgelt ja konkreetselt põhjendatud. Ühisstrateegia (Euroopa Sotsiaalfond+) puhul tuleb selgelt välja, et ühisstrateegia panustab „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavas perioodiks 2021–2027“ kehtestatud erieesmärgi (k) saavutamisse . Strateegia sisaldab kavandatavate strateegia meetmete nimetuste loetelu ja nende rakendamise vajaduse arusaadava id kirjeldus i . S trateegias on s elgelt välja toodud strateegia meetme eesmärk, toetatavad tegevused, toetuse maksimaalne suurus ja määr, strateegia meetme sihtrühm ning nõuded projektitoetuse taotlejale ja toetuse saajale. Lisaks selgub strateegiast, millised on projektitaotluse hindamis e kriteeriumid. Strateegias on välja toodud strateegia meetmete Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artiklis 7 sätestatud mõõdetavad näitajad, sealhulgas tulemusnäitajad , ning ÜPP-strateegiakavas nimetatud sihtväärtus ed . Strateegia meetmed tulenevad tegevuspiirkonna arenguvajadustest, potentsiaalist , SWOT-analüüsist ja eripärade st . 1 6. Kogukonna kaasamine strateegia arendamisse 6 .1. Strateegia arendamisse on k aasatud üksikud sidus- või huvirühmad või üks sektor. Kaasamise metoodikad ei ole asjakohased ning sidus- ja huvirühmad ei ole välja toodud asjakohaselt. 0 6 .2. Strateegia sisaldab ülevaadet kogukonna kaasamise protsessist. Strateegia arendamisse on k aasatud erinevate sektorite mitmed sidus- või huvirühmad. Kaasamise metoodikad on asjakohased ja vajaduspõhised, välja toodud sidus- või huvirühmad on asjakohased. 1 7. Kohaliku tegevusrühma töökorraldus 7 .1. Strateegias on k ohaliku tegevusrühma strateegiliste eesmärkide täitmise, tulemuste ja toimimise analüüs üldsõnaline. Strateegiast ei selgu k ohaliku tegevusrühma töötajate tööülesannete kirjeldus ning ei ole välja toodud kohaliku tegevusrühma haldus- ja finantsjuhtimist . Tööülesannete täitmiseks vajalike otsuste tegemise osas ei ole tööülesannete jaotus kirjeldatud arusaadavalt ja selgelt. Töökorralduse p rotsessi eri osades ei ole tagatud töö ülesannete piisav lahusus. 0 7 .2. Strateegias on k ohaliku tegevusrühma strateegiliste eesmärkide täitmise, tulemuste ja toimimise analüüs põhjalik ja selgelt kirjeldatud. Strateegias on k ohaliku tegevusrühma töötajate tööülesanded selgelt kirjeldatud ning välja on toodud kohaliku tegevusrühma haldus- ja finantsjuhtimine . Tööülesannete täitmiseks vajalike otsuste tegemise osas on tööülesannete jaotus kirjeldatud arusaadavalt ja selgelt . Töökorralduse p rotsessi eri osades on tagatud täidetavate ülesannete piisav lahusus. 1 8. Projektitaotluste hindamine 8 .1. Strateegias on p rojektitaotluste hindamis e kriteeriumid üldised ja mitmeti mõistetavad ning ei vasta strateegia eesmär kidele ja tulemustele, sealhulgas strateegia meetme eesmärkidele . 0 8 .2. Strateegias on p rojektitaotluste hindamis e kriteeriumid asjakohased ning vastavad strateegia eesmärkidele ja tulemustele ning strateegia meetme eesmärkidele . Strateegias on välja toodud , kuidas toi mub projektitaotluste hindamine, sealhulgas projektide paremusjärjestuse moodustamine. 1 9. Strateegia j uhtimise, seire ja hindamise kirjeldus 9 .1. Strateegias on juhtimise, seire ja hindamise kirjeldus üldsõnaline . Ei selgu kohaliku tegevusrühma suu tlikkus strateegiat rakendada. Juhtimise puhul ei ole välja toodud, kuidas toimub kohaliku tegevusrühma igapäevane toimimine. Seire j a hindamise puhul ei ole kirjeldatud, kuidas kavatsetakse hinnata strateegia elluviimist. Sisehindamine ei anna ülevaadet tegevuspiirkonna ja kohaliku tegevusrühma arengust. 0 9 .2. Strateegias on p õhjalikult kirjeldatud juhtimist , seire t ja hindamist , mis näitab kohaliku tegevusrühma suu tlikkust strateegiat rakendada. Juhtimise puhul on välja toodud, kuidas toimub kohaliku tegevusrühma igapäevane toimimine. Seire ja hindamise puhul on kirjeldatud, kuidas kavatsetakse hinnata strateegia elluviimist. Sisehindamine annab ülevaate tegevuspiirkonna ja kohaliku tegevusrühma arengust. 1 HINDAMISKRITEERIUMITE HINDEPUNKTIDE SUMMA KOKKU 9
SELETUSKIRI maaeluministri määruse „ LEADERi kohaliku arengu strateegia 2023–2027 rakendamine “ eelnõu juurde 1. Sissejuhatus M aaeluministri m äärus „ LEADERi kohaliku arengu strateegia 2023–2027 rakendamine “ (edaspidi eelnõu ) kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (edaspidi ELÜPS ) § 7 lõike 2, § 12 lõike 3, § 24 lõike 1, § 30 lõike 9 ning § 31 lõigete 3 ja 9 alusel. Määrus on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 , (edaspidi ÜPP- strateegiakavade määrus ), artikli ga 77 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 (edaspidi ühissätete määrus ), artiklitega 31–34. LEADER on varasematel Euroopa Liidu (edaspidi EL ) ühise põllumajanduspoliitika programmi perioodidel tõestanud oma efektiivsust parandades maapiirkondade sotsiaal - majanduslik k u olukorda ning luues uusi töökohti. Perioodil 2014–2020 rakendasid LEADER i kohaliku arengu strateegiat Eestis 26 kohalikku tegevusrühma. LEADER on oluliselt aidanud kaasa üldisele elukvaliteedi parandamisele maapiirkondades, toetades kogukondasid ning ettevõt jaid kohaliku elu edendamisel. LEADER põhineb seitsmel elemendil : 1) tegevus piirkonnapõhine lähenemine; 2) altpoolt tulev algatus; 3) kohalik u a valiku ja erasektori partnerlus ; 4) uuenduslikkuse kasutamine ; 5) integreeritud ja mitut valdkonda hõlmav läh enemine; 6) võrgustike loomine ja 7) koostöö. LEADER i põhielementideks on avaliku ja erasektori partnerluses loodud kohalikud tegevusrühmad, kes koostavad tegevus piirkonnapõhised kohaliku arengu strateegiad (edaspidi strateegia ). Nii strateegiate väljatöötamine kui ka rakendamine toimub alt-üles-põhimõttel , tuues seeläbi otsustustasand i kohalikule elanikule lähemale . Strateegiad koosnevad omakorda omavahel seotud ja mitut valdkonda hõlmavatest strateegia meetmetest . ÜPP-strateegiakavade määruse alusel koostatud ja Euroopa Komisjoni otsusega heaks kiidetud „ Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava 2023–2027“ (edaspidi ÜPP- strateegiakava ) kohaselt on LEADERi : üldeesmärk maapiirkondades atraktiivse elu- ja ettevõtluskeskkonna ning aktiivsete ja ühtehoidvate kohalike kogukondade terviklik arendamine LEADER -põhimõtte ; erieesmärgid: 1) luua eeldused atraktiivsete, hästi tasustatud töökohtade tekkeks, mis oleks id atraktiivsed ka noortele , samuti ettevõtluse arendamine, eelkõige uute tasuvate töökohtade või uuenduslike lahenduste kaudu; 2) arendada olemasolevaid aktiivseid kogukondi, kaasata noori, kasvatada tugevaid kohalikke kogukondi , samuti kohalike kogukondade, elanike ning noorte tulevikuliidrite võimestamine; 3) vaesuse vähendamine, soolise võrdsuse suurendamine ja põhiteenuste kättesaadavus sotsiaalse heaolu tagamiseks; 4 ) parandada teenuste kättesaadavust, s ealhulgas läbi kogukonnateenuse arendamise; 5 ) töötada välja keskkonna- ja kliimasõbralik k e , s ealhulgas bio- ja ringmajandust propageeriva id lahendusi ja neid rakendada; 6 ) säilitada ja propageerida maaelu positiivset kuvandit, s ealhulgas edendada arukaid külasid. LEADER i kohalikul algatusel põhinev alt - üles lähenemisviisi rakendamine panustab ka „ Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 “ ( edaspidi PõKa ) esimese alaeesmärgi saavutamisse „Tark ja kestlik põllumajandus, toidutootmine ja maaelu ning ohutu toit ja hoitud keskkond“. Täpsemalt panustab LEADER PõKa tegevussuuna 6 „Maa- ja rannapiirkonna areng“ järgmiste eesmärkide saavutamisse: maapiirkonna elanik kond on aktiivne ja elujõuline; maapiirkonnas on kasvava lisandväärtusega mitmekesine ettevõtlus. Lähtuvalt PõKa - st on oluline kohalike kogukondade rolli tugevdamine. Aktiivsed ja ühtehoidvad kohalikud kogukonnad loovad eeldused inimeste , s ealhulgas noorte maale tulemiseks ja sinna jäämiseks. Selleks, et maapiirkonnas oleks tagatud vajadustele vastavate teenuste kvaliteetne kättesaadavus, on tarvis tugevdada kodanikuühenduste, ettevõt jate ja kohalike omavalitsus e üksuste koostööd ja nende tegevuste koosmõju. Kohalikel kogukondadel on oluline roll ka maaelu kuvandi loomisel ning põllumajanduse ja maaelu propageerimisel. Maapiirkonna sotsiaal-majandusliku olukorra ja töökohtade loomise edendamiseks, sotsiaalse kaasatuse suurendamiseks ning vaesuse vähendamiseks on oluline jätkata LEADER i kohalikul algatusel põhineva alt - üles lähenemisviisi rakendamist ja käsitleda seda laiaulatuslikumalt kogukonna juhitud kohaliku arengu lähenemise kaudu. Tagamaks kestlikku maaelu arengut ja elukohalähedaste lisandväärtust pakkuvate töökohtade edendamist, tuleb LEADER i kohalikul algatusel põhineva alt - üles lähenemisviisi rakendamisel jätkuvalt ja aina tugevamalt tähelepanu pöörata töökohtade säilitamise tagamisele ning uute kvaliteetsete töökohtade loomisele. ÜPP-strateegiakavade määrus e artikli 92 lõike 1 kohaselt tuleb vähemalt 5% XI lisas sätestatud Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) koguosalusest ÜPP-strateegiakavas reserveerida LEADERi jaoks. Eestis on LEADERile ettenähtud sellest kõrgem määr, 9,8% ÜPP-strateegiakava EAFRD vahenditest ehk 59 487 129 eurot, millest EAFRD osa on 47 589 703 eurot ja Eesti riigi kaasrahastus 11 897 426 eurot. Seega on liikmesriigile kohustuslik LEADERit toetada EAFRD vahenditest, kuid Eesti on otsustanud , et lisaks toetatakse LEADERit ka Euroopa Sotsiaalfond+ (edaspidi ESF+ ) vahenditest . Suurimateks mu uda t ust eks on LEADERis v õrreldes eelmise perioodiga kohaliku tegevusrühma toetuse ja projektitoetuse puhul lihtsustatud kulumeetoditele üleminek ning võimalus ühisstrateegia rakendamiseks. Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Maaeluministeeriumi maaelupoliitika ja analüüsi osakonna maamajanduse ja konkurentsipoliitika valdkonna peaspetsialist Liisa Asso (tel 625 6514,
[email protected] ) ja sama osakonna maamajanduse ja konkurentsipoliitika valdkonnajuht Kai Kalmann-Jotautas (tel 6256 136,
[email protected] ). Juriidilise ekspertiisi määruse eelnõule ja seletuskirjale on teinud Maaeluministeeriumi õigusosakonna peaspetsialist Helen Palginõmm (tel 625 6260,
[email protected] ). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs E elnõu koosneb seitsmest peatükist ja 39 paragrahvist. Eelnõu § 1 kehtestab määruse reguleerimisala. Eelnõu eesmärk on kehtestada ÜPP-strateegiakava sekkumise 8.4 „LEADER – kogukonna juhitud kohalik areng“ raames antava kohaliku tegevusrühma toetuse ja LEADER-projektitoetuse (edaspidi projektitoetus ) andmise, kasutamise ja maksmise täpsemad tingimused ning kord, nõuded kohaliku tegevusrühma, kohaliku arengu strateegia ja strateegia rakenduskava kohta ning strateegia esitamise, hindamise ja heakskiitmise täpsem kord . Eelnõu § -s 2 on sätestatud üldised nõuded , millele peab kohalik tegevusrühm vastama . Lõige 1 sätestab, et kogukonna juhitud kohalikku arengut viiakse ellu kohaliku arengu strateegia alusel, mille on välja töötanud kohaliku tegevusrühma kohta kehtestatud nõuetele vastav mittetulundusühing, kelle põhikirjaline eesmärk on kohaliku elu arendamine (edaspidi kohalik tegevusrühm ). Kohaliku tegevusrühma kohta kehtestatud nõuded tulenevad ühissätete määruse artiklist 33 ja eelnõu § - des t 2 –5 . Ühissätete määruse artikli 33 kohaselt kavandavad ja rakendavad kohaliku arengu strateegiaid ainult k ohalikud tegevusrühmad. Korraldusasutused tagavad, et kohalikud tegevusrühmad on kaasavad ja et nad valivad rühmast ühe partneri haldus- ja finantsjuhiks või moodustavad seadusjärgselt asutatud ühisstruktuuri. Riigisiseselt on nimetatud sätte tagamiseks seatud endiselt kohustus, et kohalikud tegevusrühmad tegutsevad mittetulundusühingu vormis. N imetatud artiklist tuleneb ka , et j ärgmisi ülesandeid täidavad üksnes kohalikud tegevusrühmad: a) kohalike osalejate suutlikkuse suurendamine tegevuste väljatöötamisel ja rakendamisel; b) mittediskrimineeriva ja läbipaistva valikumenetluse ning -kriteeriumide koostamine, millega välditakse huvide konflikte ja tagatakse, et valikuga seotud otsuseid ei kontrolli vaid üks huvirühm; c) konkursikutsete ettevalmistamine ja avaldamine; d) tegevuste valimine ja toetuse summa kindlaksmääramine ning taotluste edastamine rahastamiskõlblikkuse lõpliku kontrolli eest vastutavale asutusele enne toetuse heakskiitmist; e) strateegia eesmärkide saavutamisel tehtavate edusammude seire; f) strateegia rakendamise hindamine. Lisaks peavad kohalikud tegevusrühmad vastama e elnõu § - des 2 –5 sätestatud nõuete le , milleks on niinimetatud baas nõued ning nõuded tegevuspiirkonna, kohaliku tegevusrühma liikmesuse ja põhikirja ning juhtimise kohta. Lõike 2 kohaselt peab kohalik tegevusrühm vastama järgmistele nõuetele : 1) tähtajaliselt asutatud kohaliku tegevusrühm ei ole asutatud lühem aks ajaks kui viis aastat arvates Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (edaspidi PRIA ) poolt viimase kohaliku tegevusrühma toetusosa maksmisest . Nimetatud nõue on oluline, et tagada kohaliku tegevusrühma pikaajaline jätkusuutlikkus; 2) tema riikliku maksu võlg koos intressiga ei ületa 100 eurot või tema riikliku maksu võla tasumine on ajatatud ning maksuvõla tasumise ajatamise korral on maksuvõlg, mille tasumise tähtaeg on möödunud, tasutud ettenähtud summas. Sätte eesmärk on tagada, et toetust saavad vaid sellised kohalikud tegevusrühmad, kes on oma kohustused riigi ees täitnud; 3) ta ei ole saanud ega taotle kohaliku tegevusrühma toetuse taotluses sisalduva sama kulu kohta toetust riigieelarvelistest, ELi või välis abi vahenditest või muud tagastamatut riigiabi. Piirangu eesmärk on vältida ühe ja sama toetatava tegevuse kulu topeltrahastamist näiteks erinevate arengukavade alusel antavate toetuste või struktuurifondide vahenditest saadud abi või toetuste kaudu . Nõue tuleneb E uroopa Parlamendi ja n õukogu määruse (EL) 2021/2116 artiklist 36, mille kohaselt l iikmesriigid tagavad, et EAFRDst rahastatavaid kulusid ei kaeta ELi eelarvest ühegi teise rahastamisvahendiga ; 4) ta on riigieelarvelistest , ELi või välis abi vahenditest saadud ja tagasimaksmisele kuulunud summa tähtajal tagasi maksnud või toetuse tagasimaksmise ajatamise korral tagasimaksed tasunud ettenähtud summas. Selle nõude eesmärk on maandada riigile lisanduvate rahaliste kohustuste (rikkumiste tagasimaksed) tekkimise riski ning tagada vahendite kasutamise sihtotstarbelisus ja jätkusuutlikkuse suurendamine; 5) tema suhtes ei toimu likvideerimismenetlust ega ole nimetatud pankrotiseaduse kohaselt ajutist pankrotihaldurit või kohtuotsusega välja kuulutatud pankrotti. Pankrotiseaduse § 1 lõigete 2 ja 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine ning juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine . Kohustustena arvestatakse ka nõudeid, mis ei ole muutunud sissenõutavaks. PRIA kontrollib kohaliku tegevusrühma suhtes võimaliku likvideerimismenetluse või ajutise pankrotihalduri või väljakuulutatud pankroti otsuse olemasolu ametlikust väljaandest Ametlikud Teadaanded , ja 6) tal ei ole kehtivat karistust karistusseadustiku §-s 209 1 , 294, 296, 298, 298 1 või 300 1 (hankekelmus, altkäemaksu võtmine, vahendus ja andmine, mõjuvõimuga kauplemine, toimingupiirangu rikkumine ) sätestatud süüteo toimepanemise eest . ÜPP-strateegiakava raames toetuste andmise üle otsustamisel lähtutakse muu hulgas sellest, et kui isik on toim e pannud hüvede välja petmisega või avaliku võimu otsuste enda kasuks kallutamisega seotud väär- või kuriteo, mille toimepanemise eest on tema kohta kantud kehtivad karistusandmed karistusregistrisse, siis ei saa selline isik toetust, sest tegemist ei ole õiguskuuleka ja usaldusväärse isikuga ning ta ei vasta toetuse saamise nõuetele. Loetletud on ja seega ar vesse võetakse üksnes need isiku süü teod, mis seavad tõsiselt kahtluse alla tema õiguskuulekuse ja usaldusväärsuse konkreetse toetusega seotult, antud juhul kohaliku tegevusrühma toetuse ga . Eelnõu § -s 3 sätestatakse nõuded kohalik u tegevusrühma tegevuspiirkonna kohta . Lõike 1 kohaselt on k ohaliku tegevusrühma tegevuspiirkond kohaliku tegevusrühma liikmeks olevate selliste valdade, sealhulgas vallasiseste linnade, ja selliste linnade territoorium, mis asuvad maalises ja väikelinnalises asustuspiirkonnas (edaspidi tegevuspiirkond ). Tegevuspiirkonna aluseks oleva a sustuspiirkonna määramise l on kasutatud Statistikaameti metoodika t . Asustuspiirkonnad jagunevad maaliseks, väikelinnaliseks ja linnaliseks piirkonnaks asustusüksuste kaupa, mis määratakse kindlaks, lähtudes järgmistest näitajatest: 1) maaline asustuspiirkond on selline, kus rahvastiku tihedus on väiksem kui 200 elanikku ruutkilomeetril või kui tihedama asustusega piirkondade rahvaarv on alla 5000 elaniku; 2) väikelinnaline asustuspiirkond on selline, kus suurem osa elanikest elavad piirkonnas, kus rahvastiku tihedus on suurem kui 200 elanikku ruutkilomeetril ja väiksem kui 1000 elanikku ruutkilomeetril ning rahvaarv sellise tihedusega klastris on suurem kui 5000 inimest; 3) linnaline asustuspiirkond on selline, kus suurem osa elanikest elavad piirkondades, kus rahvastiku tihedus on suurem kui 1000 elanikku ruutkilomeetril ja rahvaarv sellise tihedusega klastris on suurem kui 5000 inimest. Lõike 2 kohaselt peab t egevuspiirkonna elanike arv jääma kohaliku tegevusrühma toetuse taotlemisel või tegevuspiirkonnaga seotud strateegia muutmisel vahemikku 10 000 kuni 150 000. See tähendab, et kohalik tegevusrühm peab elanike arv u vahemiku nõudele vastama üksnes siis , kui taotletakse kohaliku tegevusrühma toetust või kui muudetakse strateegiat seoses tegevuspiirkonnaga, mille tulemusel muutub elani ke arv, näiteks kui kohalikust tegevusrühmast astub vä lja kohaliku omavalitsuse üksus (edaspidi KOV ) . See tähendab ka seda, et ainult nendel juhtudel kontrollib PRIA elanike arvu nõudel e v astavust. Demograafilistest muutustest või muudest kohalike tegevusrühma võimusest välja jäävatest muutustest tingitud elanike arvu vähenemi st tegevuspiirkonnas ei ole kohalikel tegevusrühmadel võimalik takistada. Samuti ei tulene enam ühissätete määrus es t tegevuspiirkonna elanike arvu vahemikule nõuet, mistõttu ei seata enam ka riigisiselt tegevuspiirkondadele nõuet vastata kogu strateegia rakendamise perioodil täpselt nimetatud elanike arv u vahemiku nõudele (§ 12 sissejuhatav lauseosa) olukorras, kus tegevuspiirkon na territoorium jääb samaks. Samas on oluline, et tegevuspiirkonnad oleksid piisavalt võimekad ning samas mitte liiga suured, et säiliks kogukondlik lähenemine. Seetõttu on jäetud endiselt kehtima nõue, et vähemalt kohaliku tegevusrühma toetuse taotlemisel ja tegevuspiirkonna muutmisel peab elanike arvu nõudele endiselt vastama. Samas on t egevuspiirkonna elanike arvus lubatud põhjendatud erinevus , mille aluseks on tegevuspiirkonna paiknemine saarel, kultuurilis-etniline eripära või väike asustustihedus. Põhjendatud erinevused on lubatud, kui see vajadus on tingitud tegevus piirkon na eripärast. Ilma erinevusi lubamata peaks elanike arvu nõude täitmiseks moodustuma tegevuspiirkond i, mis ei pruugi ol la ühiste majanduslike, kultuuriliste ja sotsiaalsete huvidega. Lõike 3 kohaselt lähtutakse t egevuspiirkonna elanike arvu kindlakstegemisel Statistikaameti vastavatest viimastest andmetest 1. jaanuari seisuga . See jätab paindlikkuse elanike arvu kontrollida vastavalt kohaliku tegevusr ü hma toetuse taotluse esitamise le või tegevuspiirkonnaga seotud strateegia muut mise le eelneva test Statistikaameti andmetest viimase asjakohase aasta 1. jaanuari seisuga . Lõike 4 kohaselt kattub t egevuspiirkond kohaliku tegevusrühma liikmeks oleva KOV territooriumiga, välja arvatud, kui KOV kuulub samal ajal mitmesse kohalikku tegevusrühma. Sellisel juhul ei tohi tegevuspiirkond kattuda ei tervikuna ega osaliselt teise kohaliku tegevusrühma tegevuspiirkonnaga. Kui varasematel perioodidel pidi tegevuspiirkon d kattuma täpselt kohaliku tegevusrühma liikmeks oleva KOVi territooriumi ga , siis peale haldusreformi on KOVid oluliselt suuremad ning teatud juhtudel ei ole kooskõlas piirkondlike harjumustega , mis tähendab, et nende territooriumide sotsiaalsed, majanduslikud ja kultuurilised arengud ning teenused võivad olla endiselt erinevad . Sellistel juhtudel on võimalus KOVil kuuluda samal ajal mitmesse kohalikku tegevusrühma . K ui KOV kuulub samal ajal mitmesse kohalikku tegevusrühma, peab kohalik tegevusrühm tagama, et tema tegevuspiirkond ei kattu ei tervikuna ega osaliselt teise selle määruse alusel kohaliku tegevusrühma toetust taotleva kohaliku tegevusrühma tegevuspiirkonnaga. See tähendab seda, et olukorras, kus KOV on samal ajal mitme kohaliku tegevusrühma liige, pea vad need kohalik ud tegevusrühm ad otsustama, millised asustusüksused ( linnad, külad, alevikud ja alevid) , millisesse kohaliku tegevusrühma tegevuspiirkonda kuuluvad. Sätte eesmärk on vältida olukorda, kus ühe tegevuspiirkonna ettevõtjad või kodanikuühiskonna esindajad saavad korraga kuuluda mitmesse kohalikku tegevusrühma, kes toetust taotlevad. Täpsemalt moodustub tegevuspiirkond üksteisega külgnevatest kohalike omavalitsuse üksuste terviklikust või osalisest territooriumist. Külgnema ei pea juhul, kui KOVe ühendab veepiir või kui külgnemise nõuet ei ole võimalik täita seetõttu, et KOVide vahele jääb selline asustusüksus, mis on tegevuspiirkonnast välja jäetud. K ui tegu on sellise kohaliku tegevusrühmaga, kes rakendab strateegiat maaeluministri 23. oktoobri 2015. a määruse nr 11 „Kohaliku tegevusgrupi toetus ja LEADER-projektitoetus“ (edaspidi eelmise perioodi LEADERi määrus ) alusel, siis tema tegevuspiirkond võib osaliselt või tervikuna kattuda tema var em rakendatava strateegia tegevuspiirkonnaga. Samuti on lubatud tegevuspiirkonna kattuvused sellise piirkonnaga, kus kogukonna juhitud kohalikku arengut toetatakse mõnest teisest fondist ning strateegiaid kavandavad või rakendavad teised rühmitused. Eelnõu § -s 4 sätestatakse nõuded kohaliku tegevusrühma liikmesuse ja põhikirja kohta. Lõike 1 kohaselt on k ohaliku tegevusrühma liikmeteks vähemalt kaks KOVi , välja arvatud kui tegevuspiirkond paikneb saarel, vähemalt üks sama KOVi territooriumil tegutsev äriühing või füüsilisest isikust ettevõtja ja vähemalt üks mittetulundusühing või sihtasutus. KOV võib kuuluda põhjendatud juhul samal ajal mitmesse kohalikku tegevusrühma. Eelmise perioodi nõude kohaselt pidi kohaliku tegevusrühma liikmeteks olema vähemalt kolm KOVi , ning KOV võis kuuluda üksnes ühte kohalikku tegevusrühma. Haldusreformi järgselt nimetatud nõuet leevendati ning lubati KOVil kuuluda põhjendatud juhul mitmesse kohaliku tegevusrühma. Sama lähenemisega on jätkatud . Säilitades paindlikkuse, on võimalus kuuluda mitmesse kohalikku tegevusrühma eeldusel, et see on põhjendatud. Põhjendatud juhuks saab lugeda näiteks seda, kui vallasiseselt on moodustatud iseseisvalt tegutsevad osavallad, ühe territooriumi teenused on tihedalt seotud teise territooriumiga, territooriumidel on ajalooline või kultuuriline seos vms. Lõike 2 kohaselt peavad k ohaliku tegevusrühma liikmeteks olema ühiste majanduslike, kultuuriliste ja sotsiaalsete huvidega vallad ja linnad, mille territooriumid kuuluvad samasse geograafilisse piirkonda. Ühiste huvide all mõeldakse eelkõige seda, et tegevuspiirkonna elanikud, ettevõtjad ja kodanikuühiskonna esindajad tarbivad ning osutavad igapäevaeluks vajalikke teenuseid ja tegevusi või on muul moel omavahel tihedalt seotud ning soovivad enda tegevuspiirkonda ühistel suundadel arendada. Nimetatud säte on oluline, sest kui kohaliku tegevusrühma liikmed on võimalikult sarnase ja ühise taustaga, on nad paremini võimelised aitama kaasa strateegia te rakendamisel . Lõike 3 kohaselt need kohaliku tegevusrühma liikmed, kes vastavad justiitsministri 28. detsembri 2005. a määruse nr 59 „Kohtule dokumentide esitamise kord“ lisas 16 „Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator (EMTAK)“ nimetatud samale viienda taseme koodile, loetakse ühte huvirühma kuuluvaks. LEADERi puhul on oluline, et määratakse huvirühm ning igal otsustamise tasemel järgitakse ühissäte määruse artikkel 31 lõike 2 punktis b ja artikkel 33 lõikes 3 sätestatud huvirühmade tasakaalu nõude id: kogukonna juhitud kohalikku arengut juhivad kohalikud tegevusrühmad, kuhu kuuluvad avaliku ja erasektori kohalike sotsiaal-majanduslike huvide esindajad ning mille otsustusprotsessi ei kontrolli vaid üks huvirühm ning kohalikud tegevusrühmad koostavad mittediskrimineeriva ja läbipaistva valikumenetluse ning -kriteeriumid, millega välditakse huvide konflikte ja tagatakse, et valikuga seotud otsuseid ei kontrolli vaid üks huvirühm. Seega peab iga kohaliku tegevusrühma organi otsusel olema esindatud sisuliselt kolme sektori huvid : avaliku ja erasektori, mis jaguneb omakorda ettevõtluse ja mittetulunduse sektori ks . See tähendab, et juhatuse liikmete määramisel annab juhatuse liige teada, millise sektori huvirühma ga on ta seotud. N äiteks kui ta on kohaliku tegevusrühma liikmeks oleva äriühingu esindaja, siis see tähendab, et ta on seotud erasektoriga, täpsemalt ettevõtluse sektoriga . Lõig ete 4 – 6 kohaselt peab k ohaliku tegevusrühma põhikirjas olema ette nähtud kohaliku tegevusrühma avatus uute liikmete vastuvõtmisele ja liikmete nimekirja avalikkus. Kohaliku tegevusrühma liikmeks võib olla isik, kes vastab kohaliku tegevusrühma põhikirjas liikmele kehtestatud nõuetele. Seega, k ui kohalik tegevusrühm peab põhjendatuks seada nõudeid isikutele, kes soovivad astuda kohaliku tegevusrühma liikmeteks, pea vad need nõuded olema kirjas põhikirjas , sealhulgas koos nõuetega selle kohta, milline organ otsustab , kas liikmeks sooviv isik võetakse vastu või mitte. Kui vastavad nõuded on põhikirjas kehtestatud, siis ei tohi kohalik tegevusrühm nendest nõuetest liikmeks vastuvõtmisel kõrvale kalduda. Oluline on seejuures, et kohaliku tegevusrühma liikmeks vastuvõtmise nõuded peavad olema mõistlikud. Kui kohaliku tegevusrühma põhikirjas ei ole ette nähtud nõudeid kohaliku tegevusrühma liikmeks vastuvõtmise kohta, tuleb kohalik u tegevusrühma liikmeks võtta kõik isikud , kes on esitanud liikmeks vastuvõtmise avalduse. Lõike 7 kohaselt kohaselt näeb kohalik tegevusrühm oma põhikirjas ette need juhtumid, kui üldkoosolek või juhatus ei ole otsustusvõimeline, siis millisel teisel organil on sel juhul otsuse tegemise õigus. Võrreldes eelmise perioodiga on tegu uu e nõudega. Praktikas on tekkinud olukordi, kus kohaliku tegevusrühma juhatus peab ennast huvide konflikti vältimiseks taandama ning seega ei ole juhatus enam otsustusvõimeline . Huvirühmade osakaalu nõudeid, mis on sätestatud § 5 lõigetes 2 ja 3, peavad kohalikud tegevusrühmad järgima igal juhul alati iga nende organi poolt otsuse tegemisel, sest nende nõuete aluseks on ühissätete määruse a rtikli 31 lõike 2 p unkt b ja artikli 33 lõige 3 . Seega pea vad kohalikud tegevusrühmad edaspidi oma põhikirjades ette nägema need juhtumid ja tagajärjed, kui üldkoosolek, juhatus või muu organ ei ole otsustusvõimeline ning millisel teisel organil on sel juhul otsuse tegemise õigus , tuues põhikirjas välja näiteks sellise konkreetse juhtum i : kui juhatus ei ole otsustusvõimeline vastu võtma paremusjärjestuse ja rahastamisettepanekut, kutsub juhatus kokku üldkoosoleku ning s el juhul võtab nimetatud ettepaneku vastu üldkoosolek. Säte aitab leevendada praktikas tekkinud probleemi luues selguse ning andes kohalikule tegevusrühmale edaspidi rohkem otsustamise õigust määrata ise need organid, kellel on otsuse tegemise õigus olukorras, kus pädev organ ei ole selleks võimeline . Rakendussätte kohaselt antakse k ohalik ele tegevusrühm adele aega oma põhikirja d selle nõudega vastavusse viimiseks – hiljemalt 31. detsembriks 2023. Eelnõu § -s 5 sätestatakse nõuded kohaliku tegevusrühma juhtimis e kohta . Lõige 1 toob välja, et kohaliku tegevusrühma strateegia rakendamise kavaga (edaspidi rakenduskava ), kohaliku tegevusrühma toetusega või projektitoetusega seotud otsuse võib vastu võtta kohaliku tegevusrühma üldkoosolek, juhatus või põhikirjas ettenähtud muu organ, kui määruses ei ole sätestatud, et asjakohase otsuse võtab vastu kohaliku tegevusrühma üldkoosolek. Kui määruses on sätestatud, et asjakohase otsuse võtab vastu ainult üldkoosolek, siis ei saa otsustamist delegeerida juhatusele või muule organile. Lõi ked 2 ja 3 sätesta vad , et kui lõikes 1 nimetatud otsuse võtab vastu kohaliku tegevusrühma juhatus või muu organ, on selle liikmed esindatud nii, et KOVi esindajate ja riigi või KOVi osalusega eraõiguslike juriidiliste isikute esindatus on alla 50 % ning lõikes 1 nimetatud otsuse vastuvõtmisel ei tohi olla kohaliku tegevusrühma üldkoosolekul, juhatuses või muus organis ühegi huvirühma liikmete hääleõigus esindatud üle 49 protsendi. Kuigi ü hissätete määrus ei sätesta enam kohaliku tegevusrühma otsuste tegemisele täpseid huvirühma osakaalu nõudeid nagu eelmise l perioodil , tuleb ühissätete määrus est endiselt , et igal otsustamise tasemel tuleb tagada, et otsuse tegemist ei kontrolliks vaid üks huvirühm : artikli 31 lõike 2 punkti b kohaselt juhivad kogukonna juhitud kohalikku arengut kohalikud tegevusrühmad, kuhu kuuluvad avaliku ja erasektori kohalike sotsiaal-majanduslike huvide esindajad ning mille otsustusprotsessi ei kontrolli vaid üks huvirühm ning artikli 33 lõike 3 punkt i d kohaselt peab kohalik tegevusrühm koostama mittediskrimineeriva ja läbipaistva valikumenetluse ning -kriteeriumide koostamine, millega välditakse huvide konflikte ja tagatakse , et valikuga seotud otsuseid ei kontrolli vaid üks huvirühm. Seega tuleb määruses endiselt reguleerida nõuded selliselt , et otsuse tegemist ei kontrolli vaid üks huvirühm, mistõttu on määruses sätestatud samasugused nõuded nagu eelmisel perioodil . Nimetatud 50% ja 49% osakaalud tulid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus e (EL) nr 1303/2013 ehk eel mise perioodi ühissätete määruse artikli 32 lõik e 2 punkt ist b ja artikli 34 lõi k e 3 punkt ist b , mille kohaselt kogukonna juhitud areng on juhitud kohalike tegevusrühmade poolt, kuhu kuuluvad avaliku ja erasektori kohalike sotsiaal-majanduslike huvide esindajad ja mille otsustamistasandil ei esinda riiklike eeskirjade alusel määratletud avaliku sektori asutused ega ükski huvirühm üle 49% hääleõigusest ning kohalike tegevusrühmade ülesandeks on muu hulgas sellise mittediskrimineeriva ja läbipaistva valikumenetluse väljatöötamine, millega välditakse huvide konflikti, tagatakse, et valikuotsuste tegemisel tuleb vähemalt 50 % häältest partneritelt, kes ei ole riigiasutused, ja võimaldatakse kasutada kirjalikku valikumenetlust . Seega peab iga otsuse vastu võtma kohaliku tegevusrühma üldkoosolek, juhatus või muu organ selliselt , et liikmed on esindatud nii, et ühegi huvirühma (avalik sektor ja erasektor, sealhulgas ettevõtluse ja mittetulunduse sektor ) liikmete hääleõigus ei ole esinda tud üle poole ehk ükski sektor ei tohi otsuse tegemisel domineerida . See tähendab, et näiteks kui juhatus on volitanud otsuse tegemise õiguse mõnele muule organile, näiteks töörühmale, peab ka töörühm järgima otsuse vastu võtmisel samamoodi lõigetes 2 ja 3 sätestatud nõudeid. Seega on oluline, et lõigetes 2 ja 3 sätestatud huvirühmade osakaalu nõudeid järgitakse otsuste tegemisel ka siis, kui samal ajal tuleb järgida huvide konflikti vältimise nõuet ja taandada. Kui organ ei ole selle tulemusel otsustusvõimeline kohaldatakse § 4 lõiget 7 ning lähtutakse kohaliku tegevusrühma põhikirjast, millisel teisel organil on sel juhul otsuse tegemise õigus . Nõuete tagamiseks märgib kohalik tegevusrühm kõikidele üld- ja juhatuse koosolekute registreerimislehtedele otsustamisel osalevate liikmete esitatud EMTAKi koodi ning jälgib, et ühelgi huvirühmal ei oleks tema liikmete hääleõigus esindatud üle 49%. See tähendab, et juhatuse liikmete määramisel annab juhatuse liige teada, millise sektori huvirühmaga on ta seotud. N äiteks kui ta on kohaliku tegevusrühma liikmeks oleva äriühingu esindaja, siis see tähendab, et ta on seotud erasektoriga, täpsemalt näiteks ettevõtluse sektoriga . Eelnõu § -s 6 sätestatakse nõuded strateegia kohta . Lõike 1 kohaselt rakendab k ohalik tegevusrühm oma tegevuspiirkonnas nõuetele vastavat strateegiat, mille on heaks kiitnud Maaeluministeerium . Nõuete all on mõeldud kõiki §-s 6 sätestatud, sealhulgas nendes viidatud õigusaktides sätestatud nõudeid. Lõike 2 kohaselt peab strateegia vasta ma maaeluministri 2. veebruari 2022. a määruse nr 7 „LEADERi kohaliku arengu strateegia 2023–2027 ettevalmistamise toetus“ edaspidi ( LEADERi ettevalmistamise toetuse määrus ) § 3 lõigetes 3–8 sätestatud nõuetele , mis on järgmised: 1) strateegia vastab ühissätete mää ruse artikli 31 lõikes 2 ja artikli 32 lõikes 1 sätestatud nõuetele; 2) strateegia panustab ÜPP-strateegiakava erieesmärgi nr 8 „Edendada tööhõivet, majanduskasvu, sotsiaalset kaasatust ja maapiirkondade arengut, sealhulgas biomajan dust ja säästvat metsamajandust“ ja selles kavas nimetatud LEADERi eesmärkide saavutamisse; 3) kui strateegia panustab ESF + või muu asjakohase fondi eesmärkidesse, peab strateegia sisaldama nimetatud fondi eesmärke ning see osa tuleb strateegias eraldi kirjeldada; 4) strateegia võtab arvesse kohalikke vajadusi ja võimalusi ning sisaldab innovaatilisi elemente kohalikus kontekstis, võrgustumist ja koostööd; 5) strateegia sisaldab tegevuspiirkonna geograafilist ja elanike kirjeldust, sealhulgas nende prognoositavaid trende; 6) strateegia sisaldab kogukonna kaasamise protsessi ülevaadet; 7) strateegia sisaldab tegevuspiirkonna arenguvajaduste ja potentsiaali analüüsi, sealhulgas tugevuste, nõrkuste, võimaluste ja ohtude ülevaadet (SWOT); 8) strateegia on sidus asjaomaste valdkondlike ja piirkondlike arengukavadega; 9) strateegia kirjeldab eesmärke ja püstitatavaid tulemusi koos sihtväärtustega; 10) strateegia sisaldab kavandatavate strateegia meetmete loetelu ja kirjeldust; 11) strateegia sisaldab juhtimise, seire ja hindamise korra kirjeldust, mis näitab kohaliku tegevusrühma suutlikkust strateegiat rakendada; 12) strateegia sisaldab rahastamiskava, vajaduse korral erinevate asjakohaste fondide kaupa. Strateegia rakendamise minimaalne ajavahemik on strateegia esitamise päevast kuni 31. detsembrini 2027. Strateegia võetakse vastu üldkoosoleku otsusega. Strateegias sisalduvad strateegia elluviimise kava meetmed (edaspidi strateegia meede ) vastavad ühissätete määruses või ÜPP-strateegikava de määruses toetuste kohta sätestatud nõuetele ja ELi riigiabi reeglitest tulenevatele nõuetele ning koosnevad järgmistest osadest: 1) strateegia meetme nimetus; 2) strateegia meetme rakendamise vajaduse lühikirjeldus; 3) strateegia meetme eesmärk; 4) toetatavad tegevused; 5) strateegia meetme sihtrühm; 6) nõuded projektitoetuse taotlejale ja toetuse saajale; 7) projektitoetuse taotluste hindamiskriteeriumid; 8) toetuse maksimaalne suurus ja määr; 9) strateegia meetme näitajad ja sihtväärtused. Kui strateegia meede on suunatud üksnes ESF + või muu asjakohase fondi eesmärkide panustamisse, koosneb strateegia meede eelnimetatud punktides 1–5 ja 7 nimetatud osadest. Strateegia meetme näitajad valib kohalik tegevusrühm. Kui strateegia meetmele sobiv tulemusnäitaja on nimetatud ÜPP-strateegiakavade määruse I lisas, valitakse vähemalt üks tulemusnäitaja nende seast. Lõike 3 kohaselt peab s trateegia rakendamine panustama kindlasti vähemalt ÜPP-strateegiakava erieesmärgi nr 8 „Edendada tööhõivet, majanduskasvu, soolist võrdõiguslikkust, sealhulgas naiste osalemist põllumajanduses, sotsiaalset kaasatust ja kohalikku arengut maapiirkondades, sealhulgas ringbiomajandust ja säästvat metsamajandust“ saavutamis se Seega peab strateegia rakendamine panustama kindlasti vähemalt tööhõive, sealhulgas eelduste loomiseks atraktiivsete ja hästi tasustatud töökohtade tekkimise, mis oleksid atraktiivsed ka noortele, majanduskasvu, vaesuse vähendamise, soolise võrdõiguslikkuse, sealhulgas naiste osalemisele põllumajanduses, põhiteenuste kättesaadavuse sotsiaalse heaolu tagamise, sotsiaalse kaasatuse ja kohalikule arengule maapiirkonnas, sealhulgas ringbiomajanduse ja säästva metsamajanduse ning olemasolevate aktiivsete kogukondade arendamise, noorte kaasamise ja tugevate kohalike kogukondade kasvatamise edendamise eesmärgi saavutamisele . Strateegia võib panustada mõne teise ÜPP-strateegikavas nimetatud erieesmärgi saavutamis se : toetab põllumajandusettevõtjate elujõulisust tagavat sissetulekut ja põllumajandussektori vastupanuvõimet, et parandada pikaajalist toiduga kindlustatust ja põllumajanduse mitmekesisust ning tagab põllumajandusliku tootmise majandusliku kestlikkuse ; suurendab turule orienteeritust ja põllumajandusettevõtjate konkurentsivõimet nii lühi- kui ka pikaajaliselt, pöörates suuremat tähelepanu teadusuuringutele, tehnoloogiale ja digitaliseerimisele; parandab põllumajandustootjate positsiooni väärtusahelas; aitab kaasa kliimamuutuste leevendamisele ja nendega kohanemisele, sealhulgas kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise ja süsiniku sidumise võimendamise kaudu, ning edendab kestlikku energiat; edendab kestlikku arengut ja selliste loodusvarade tõhusat majandamist nagu vesi, muld ja õhk, muu hulgas vähendab kemikaalidest sõltuvust; panustab elurikkuse kadumise peatamisse ja elurikkuse taastamisse, edendab ökosüsteemi teenuseid ning säilitab elupaiku ja maastikke; muudab valdkonda noorte põllumajandustootjate jaoks atraktiivseks ja toetab neid ning soodustab kestliku äritegevuse arengut maapiirkondades või parandab põllumajanduse reageerimist ühiskonna ootustele toidu ja tervise osas, mille alla kuuluvad kestlikul viisil toodetud kvaliteetne, ohutu ja täisväärtuslik toit, toidujäätmete tekke vähendamine ja loomade heaolu ning võitlus antimikroobikumiresistentsuse vastu. Lõike 3 teises lau se s ja lõik e s 4 sätestatakse nõuded ühisstrateegiale. Võrreldes eelmise perioodiga on kohalikele tegevusrühmadele edaspidi antud võimalus ühisstrateegia rakendamiseks. Seni on Eestis kogukonna juhitud kohalikku arengut rakendatud ainult LEADERina nii, et ühte strateegiat rahastatakse ühest fondist , s.o EAFRDst . Edaspidi toetatakse strateegia rakendamist lisaks EAFRD vahenditele ka ESF+ vahenditest . Sellisel juhul on tegemist ü hisstrateegia ga ning selle rakendamine peab lisaks eel nimetatud ÜPP-strateegiakava eesmärkidele panustama ka „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021–2027“ erieesmärgi (k) saavutamisele , milleks on parandada võrdset ja õigeaegset juurdepääsu kvaliteetsetele, kestlikele ja taskukohastele teenustele, sealhulgas teenustele, millega parandatakse eluaseme ja isikukeskse hoolduse, sealhulgas tervishoiu kättesaadavust; ajakohastada sotsiaalkaitsesüsteeme, sealhulgas parandada juurdepääsu sotsiaalkaitsele, pöörates erilist tähelepanu lastele ja ebasoodsas olukorras olevatele rühmadele; parandada tervishoiusüsteemide ja pikaajalise hoolduse teenuste kättesaadavust, sealhulgas puuetega inimeste jaoks, tõhusust ja vastupanuvõimet, ning täpsemalt järgmiste eesmärkide saavutamisele : pikaajalise hoolduse teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine ning hoolduskoormuse leevendamine ja inimväärikuse tagamine ning sotsiaalse kaasatuse suurendamine. ESF+ eesmärkide aluseks on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1057 . Ühis s t r ateegia rakendamine on vabatahtlik. Kuna ühisstrateegia panustab ESF + eesmärkidesse tuleb see osa ühis strateegias eraldi kirjeldada. Samuti peab kohalik tegevusrühm strateegia meetmete koostamisel jälgima, et eristatakse, millis e fondi eesmärkidesse antud meede panustab. Kuna ühisstrateegia panustab kokkuvõttes mõlema fondi, s.o EAFRD ja ESF+ eesmärkidesse, siis iga strateegia meede luuakse selline, et see panustaks ainult ühe konkreetse fondi eesmärkidesse (näiteks panustab strateegia meede ainult ESF+ eesmärkidesse) . See annab võimaluse projekti taotlusi menetleda, makseid teostada ja seire andmeid koguda vastavalt ainult ühe konkreetse fondi reeglitele. Kui strateegia meede pannustab EAFRD eesmärkide saavutamisse kohaldatakse Maaeluministe eriumi valitsemisala õigusakte ( ELÜPS ja käesolev määrus) ning projektitaotluste rakendusasutus on PRIA. Kui strateegia meede panustab ESF + eesmärkidesse, kohalduvad vastavalt Rahandusministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi valitsemisealasse kuuluvad õigusaktid ( p erioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seadus ning selle alusel antud Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a m äärus nr 55 „ Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused “ ) ning asjakohane asutus on Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi RTK ) . Seega on ühisstrateegia puhul fondide rakendamisalad lahus, mis tagab iga asjaomase fondi eesmärkidega parema arvestamise ja ülesannete selguse. Seetõttu on lõikes 4 sätestatud, et kui kohalik tegevusrühm rakendab ELÜPS § 32 lõike 5 alusel ühisstrateegiat, vastab ühisstrateegia lisaks lõigetes 1 – 3 sätestatud nõuetele ka Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „ Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused “ § 45 lõikes 4 sätestatud nõuetele. Nimetatud sätte kohaselt koostab kohalik tegevusrühm toetuse andmise tingimused, milles sätestatakse vähemalt nimetatud määruse § 41 lõike 1 punktides 9, 10 ja 12–19 nimetatud asjaolud, milleks on: projekti abikõlblikkuse periood, mis peab jääma vahemikku 1. jaanuarist 2021. a kuni 31. detsembrini 2029. a; kulude abikõlblikuks arvamise tingimused ja vajaduse korral liigid ning abikõlbmatud kulud; toetuse maksimaalne osakaal abikõlblikest kuludest; taotlusvooru avamisel esitatav teave kooskõlas ühissätete määruse artikli 49 lõikega 2; taotlejale ja taotlusele ning, kui see on asjakohane, siis partnerile või lõppsaajale esitatavad nõuded, sealhulgas vajaduse korral võimalus piiritleda toetuse andmine konkreetse tegevuse, piirkonna või sihtrühmaga; projektide valikukriteeriumid ja -metoodika ning nimetatud määruse § 7 lõikes 2 nimetatud metoodika avaldamise kord; taotluse esitamise ja taotluse kohta tehtud otsusest teavitamise kord; taotluse menetlemise tähtaeg ja otsuse tegemise nõuded; taotluse rahuldamise otsuse muutmise tingimused ja tähtaeg; t aotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise alused . Ühisstrateegia rakendamisel on kohalikul tegevusrühmal võimalus oma strateegia kaudu arendada tegevuspiirkonda mitmekülgsemalt ning panustada ka nendesse valdkondadesse, mis varasemalt olid võimaluste vähesuse tõttu kõrvale jäetud . Suurem valdkondade esindatus kohalikul tasandil võimaldab laialdasemat koostööd erinevate sektorite vahel, mitmekesistab teemade valikut tegevuspiirkonna arendamisel ning tugevdab kohaliku tasandi võimekust aidata kaasa tegevuspiirkonnas innovatsiooni kasvule. ESF + eesmärkidesse panustades saab parandada tegevuspiirkonnas muu hulgas pikaajalise hoolduse teenuste kättesaadavust ja kvaliteeti, leevendada hoolduskoormust, tagada inimväärikus ning suurendada sotsiaalset kaasatust. L õike 5 kohaselt peab strateegia vastu võtma üksnes kohaliku tegevusrühma üldkoosoleku otsusega. Eelnõu § 7 toob välja strateegia esitamise nõuded ja nõuetele vastavuse kontrolli mise alused. Lõike 1 kohaselt esitab s trateegia heakskiitmist taotlev mittetulundusühing elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna (edaspidi e-PRIA ) kaudu selleks ettenähtud tähtajal PRIA-le strateegia ja üldkoosoleku otsuse strateegia vastuvõtmise kohta koos § 16 lõikes 1 sätestatud kohaliku tegevusrühma toetuse taotlusega . Strateegiat ja üldkoosoleku otsust ei pea esitama selline kohalik tegevusrühm, kes esitab need PRIA-le LEADERi ettevalmistamise toetuse määruse § 10 lõike 1 punkti 4 alusel, kui see üldkoosoleku otsus sisaldab muu hulgas käesoleva määruse alusel strateegia heakskiitmiseks esitamist . Nimetatud sätte kohaselt peab strateegia ja üldkoosoleku otsuse esitama PRIA-le hiljemalt 31. maiks 2023. Seega need kohalikud tegevusrühmad, kes on LEADERi ettevalmista mise toetuse määruse alusel juba koostanud strateegia ja esitavad selle PRIA-le, siis nemad ei pea hakkama uut strateegiat ja üldkoosoleku otsust strateegia vastuvõtmise kohta PRIA-le topelt esitama. Küll aga on neil kohalikel tegevusrühmadel võimalus vajaduse korral oma strateegiat enne kohaliku tegevusrühma toetuse taotlemist muuta. Samuti peavad kohalikud tegevusrühmad arvestama sellega, et kui nad soovivad esitada selle sama strateegia, mille nad esitavad LEADERi ettevalmistamise toetuse määruse § 10 lõike 1 punkti 4 alusel, käesoleva määruse alusel heakskiitmiseks, peab sellise strateegia vastuvõtmise üldkoosoleku otsus sisaldama käesoleva määruse alusel strateegia heakskiitmiseks taotluse esitamist ehk siis see peab otsusest selgelt nähtuma . Lõike 2 kohaselt kontrollib PRIA p ärast strateegiate esitamist nende nõuetekohasust §-s 6 sätestatud nõuetele . Kuna strateegia heakskiitmise taotlemise ja kohaliku tegevusrühma toetuse taotluse menetlus ed toimuvad koos samal ajal, kontrollib PRIA strateegia esitanud kohaliku tegevusrühma nõuetekohasust § 18 kohaselt . Lõike 3 kohaselt edastab PRIA Maaeluministeeriumile strateegia koos teabe ga strateegia nõuetekohasuse kohta 30 tööpäeva jooksul arvates kohaliku tegevusrühma toetuse taotluste vastuvõtu lõppemise tähtpäevast . PRIA edastab Maaeluministeeriumile teabe ka strateegia esitanud kohaliku tegevusrühma nõuetekohasuse kohta 35 tööpäeva jooksul arvates kohaliku tegevusrühma toetuse taotluste vastuvõtu lõppemise tähtpäevas t . Eelnõu § 8 sätestab, kuidas toimub strateegiate hindamine ja heakskiitmine. Lõike 1 kohaselt hindab M aaeluministeerium nõuetele vastavat strateegiat lisas „Strateegia hindamiskriteeriumid“ sätestatud hindamiskriteeriumite alusel. Lõike 2 kohaselt strateegia te hindamise läbiviimiseks ja hindamiskriteeriumite miinimumnõuetele vastavuse kohta ettepaneku saamiseks moodustab maaeluminister käskkirjaga hindamiskomisjoni. Ühisstrateegia hindamiseks ühise vooru korraldamise ning ühisstrateegia rakendamise jälgimiseks moodustab maaeluminister käskkirjaga ühiskomisjoni koos E SF + või muu asjakohase fondi korraldus- ja rakendusasutusega. See tähendab, et näiteks ESF+ puhul kuuluvad ühis komisjoni ka Sotsiaalministeeriumi ja RTK ametnikud . Komisjoni liikmele võib määrata ka asendusliikme, kellel on kõik komisjoni liikme õigused ja kohustused. L õike 3 kohaselt on hindamiskriteeriumite miinimumnõue, et strateegia on saanud igalt hindamiskomisjoni liikmelt vähemalt üheksa hindepunkti. Strateegiale on võimalik anda null või üks hindepunkti iga hindamiskriteeriumi eest lähtuvalt sellest, kas strateegia vastab hindamiskriteerium ile . Hindamiskriteeriume on kokku üheksa ja selleks, et hindamiskriteeriumite miinimumnõue oleks täidetud, hinnatakse, kas strateegia vastab kõigile järgmistele kriteeriumitele : 1. „ Tegevuspiirkonna arenguvajaduste ja potentsiaali analüüs (SWOT) “ : strateegia sisaldab tegevuspiirkonna arenguvajaduste ja potentsiaali analüüsi, sealhulgas SWOT-analüüsi ülevaadet. S trateegia võtab arvesse kohalikke arenguvajadusi ja potentsiaali ning sisaldab kohalikus kontekstis uuenduslikke jooni ja koostööd. Strateegias sisalduv tegevuspiirkonna arenguvajaduste ja potentsiaali analüüs on konkreetne ning strateegia sisaldab tegevuspiirkonna geograafilist ja elanike kirjeldust, sealhulgas nende prognoositavaid trende. Tegevuspiirkonna arenguvajaduste, potentsiaali ja SWOT-analüüsi vahel on omavaheline seotus selge ja loogiline. Tegevuspiirkonna eripära on kirjeldatud selgelt. Seosed tegevuspiirkonna arenguvajaduste, potentsiaali ja SWOT-analüüsi, strateegia eesmärkide ja tulemuste, strateegia meetmete ning projektitaotluste hindamise kriteeriumite vahel on selged ja loogilised. Strateegia uuenduslikkus ja strateegia meetmete sidusus on kirjeldatud arusaadavalt. Strateegia eri osad on omavahel seoses ; 2. „ Strateegia sidusus asjaomaste valdkondlike ja piirkondlike arengukavadega “: strateegias on kirjeldatud ÜPP-strateegiakava sekkumistega ning asjaomaste valdkondlike ja piirkondlike arengukavadega sünergia saavutamist, millele on antud lisandväärtust ning strateegia meetmete elluviimiseks erinevate sektorite koostööd. Kirjeldatud on sidusust kohaliku tegevusrühma liikmeteks olevate KOVide arengukavadega ning maakondlike arengukavadega. Ühisstrateegia ( ESF +) puhul on kirjeldatud sidusus „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavaga perioodiks 2021–2027“ ja „Heaolu arengukavaga 2023–2030“. Seosed nimetatud kavade vahel on selgelt välja toodud ; 3. „ Koostöö teiste partnerlustega “: strateegias on kirjeldatud koostöö teiste partnerlustega nii riigisiseselt kui ka piiriüleselt. Strateegia hõlmab koostöövaldkondi, mis annavad tegevuspiirkonnale ja kohaliku tegevusrühma arengule lisandväärtust. Koostööplaanid ja eesmärgid on selgelt välja toodud. Strateegias on kirjeldatud, kuidas toetatakse võrgustike loomist, kohalikus kontekstis uuenduslikke jooni ja asjakohasel juhul koostööd muude piirkondlike osalejatega ; 4. „ Strateegia rahastamiskava “: strateegia elluviimiseks kavandatavad rahastamisallikad on mitmekesised ja realistlikud ning selgelt kirjeldatud. Strateegias on kirjeldatud kohaliku tegevusrühma eelarve jaotus strateegia meetmete vahel loogiliselt ning eelarve jaotus on seotud strateegia eesmärkidega . Strateegias on välja toodud, kuidas strateegia eesmärgid ja tulemused ning strateegia meetmed on finantsressurssidega kaetud. Rahastamiskavas on välja toodud proportsioonid strateegia meetmete eelarvete vahel. Tagatud on kohaliku tegevusrühma jätkusuutlikkus ; 5. „ Strateegia eesmärgid ja tulemused “: strateegias on kirjeldatud, kuidas panustatakse vähemalt ÜPP-strateegiakava erieesmärgi nr 8 „Edendada tööhõivet, majanduskasvu, soolist võrdõiguslikkust, sealhulgas naiste osalemist põllumajanduses, sotsiaalset kaasatust ja kohalikku arengut maapiirkondades, sealhulgas ringbiomajandust ja säästvat metsamajandust“ või selles kavas nimetatud mõne teise erieesmärgi saavutamisele, samuti selles kavas nimetatud LEADERi erieesmärkide ning ühissätetee määruse artikli 31 lõikes 2 ja artikli 32 lõikes 1 sätestatud eesmärkide saavutamisele, ning nimetatud eesmärkide omavaheline seotus on selgelt ja konkreetselt põhjendatud. Ühisstrateegia ( ESF +) puhul tuleb selgelt välja, et ühisstrateegia panustab „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavas perioodiks 2021–2027“ kehtestatud erieesmärgi (k) saavutamisse. Strateegia sisaldab kavandatavate strateegia meetmete nimetuste loetelu ja nende rakendamise vajaduse arusaadavaid kirjeldusi. Strateegias on selgelt välja toodud strateegia meetme eesmärk, toetatavad tegevused, toetuse maksimaalne suurus ja määr, strateegia meetme sihtrühm ning nõuded projektitoetuse taotlejale ja toetuse saajale. Lisaks selgub strateegiast, millised on projektitaotluse hindamise kriteeriumid. Strateegias on välja toodud strateegia meetmete ÜPP-strateegiakavade määruse artiklis 7 sätestatud mõõdetavad näitajad, sealhulgas tulemusnäitajad, ning ÜPP-strateegiakavas nimetatud sihtväärtused. Strateegia meetmed tulenevad tegevuspiirkonna arenguvajadustest, potentsiaalist, SWOT-analüüsist ja eripäradest ; 6. „ Kogukonna kaasamine strateegia arendamisse “: strateegia sisaldab ülevaadet kogukonna kaasamise protsessist. Strateegia arendamisse on kaasatud erinevate sektorite mitmed sidus- või huvirühmad. Kaasamise metoodikad on asjakohased ja vajaduspõhised, välja toodud sidus- või huvirühmad on asjakohased ; 7. „ Kohaliku tegevusrühma töökorraldus “: strateegias on kohaliku tegevusrühma strateegiliste eesmärkide täitmise, tulemuste ja toimimise analüüs põhjalik ja selgelt kirjeldatud. Strateegias on kohaliku tegevusrühma töötajate tööülesanded selgelt kirjeldatud ning välja on toodud kohaliku tegevusrühma haldus- ja finantsjuhtimine . Tööülesannete täitmiseks vajalike otsuste tegemise osas on tööülesannete jaotus kirjeldatud arusaadavalt ja selgelt. Töökorralduse protsessi eri osades on tagatud täidetavate ülesannete piisav lahusus ; 8. „ Projektitaotluste hindamine “: strateegias on p rojektitaotluste hindamise kriteeriumid asjakohased ning vastavad strateegia eesmärkidele ja tulemustele ning strateegia meetme eesmärkidele. Strateegias on välja toodud, kuidas toimub projektitaotluste hindamine, sealhulgas projektide paremusjärjestuse moodustamine ; 9. „ Strateegia j uhtimise, seire ja hindamise kirjeldus “: strateegias on põhjalikult kirjeldatud juhtimist, seiret ja hindamist, mis näitab kohaliku tegevusrühma suutlikkust strateegiat rakendada. Juhtimise puhul on välja toodud, kuidas toimub kohaliku tegevusrühma igapäevane toimimine. Seire ja hindamise puhul on kirjeldatud, kuidas kavatsetakse hinnata strateegia elluviimist. Sisehindamine annab ülevaate tegevuspiirkonna ja kohaliku tegevusrühma arengust . Komisjoni liikmete poolt antud hindepunktid märgitakse hindamiskomisjoni ettepanekusse ja arvutatakse strateegiale antud hindepunktide summa kokku. Komisjoni ettepanek hindamiskriteeriumite miinimumnõuetele vastavuse kohta koos hindepunktidega esitatakse maaeluministrile. Lõige 4 toob välja, et Maaeluministeerium teeb strateegia heakskiitmise otsuse, kui strateegia vastab §-s 6 sätestatud nõuetele ja hindamiskriteeriumite miinimumnõudele (üheksa hindepunkti) ning selle on koostanud §-des 2–5 sätestatud nõuetele vastav kohalik tegevusrühm. Lõike 5 kohaselt määratakse strateegia heakskiitmise otsuses muu hulgas kindlaks ühissätete määruse artikli 32 lõikes 4 sätestatud asjaolud, milleks on iga asjaomase fondi ja programmi eraldis ning programmi või programmide raames täidetavate juhtimis- ja kontrolliülesannetega seotud vastutusalad. E raldiste määramise alused ning juhtimis- ja kontrolliülesannetega seotud vastutusalad on juba sätestatud asjakohastes seadustes, mistõttu saab neile strateegia heakskiitmise otsuses viidata . Nimelt ELÜPS § 11 lõike 4 kohaselt määrab maaeluminister kindlaks üksnes EAFRDst koos Eesti riigieelarvest lisanduva osaga antavad LEADER toetuse vahendid, kuid ESF+ projektitoetuse eelarve määrab sotsiaalkaitseminister Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ § 45 lõike 2 alusel. Samas ESF+ administreerimise kulud kaetakse EAFRD vahenditest, mis tuleneb ELÜPS § 32 lõikest 8 . Seega saab strateegia heakskiitmise otsuses viidata, et EAFRD projektitoetusele kohaldata kse ELÜPSi ning projekti taotluste rake ndusasutus on PRIA ning ESF+ projektitoetusele kohaldatakse p erioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seadus t ning projekti taotluste asjakohane asutus on RTK . Lõike 6 kohaselt teeb Maaeluministeerium strateegia heakskiitmise või heaks kiitmata jätmise otsuse E LÜPS § 31 lõigete 7 ja 8 alusel 52 tööpäeva jooksul arvates PRIA poolt strateegia esitamisest. Kuna ELÜPS § 32 lõike 7 kohaselt kohaldatakse ühisstrateegiale samuti ELÜPS § 31 lõigetes 7–9 sätestatut, siis see tähendab, et ühisstrateegia puhul teeb heakskiitmise otsuse või heaks kiitmata jätmise otsuse samuti Maaeluministeerium ning ühisstrateegia puhul on ka samad heakskiitmata jätmise otsuse alused. Maaeluministeerium teeb strateegia heaks kiitmata jätmise otsuse ELÜPS § 31 lõike 8 kohaselt, kui strateegia nõuetekohasuse kontrollimise käigus tehakse kindlaks vähemalt üks järgmistest asjaoludest: 1) kohalik tegevusrühm ei vasta talle esitatud nõuetele; 2) strateegia ei vasta sellele esitatud nõuetele või strateegia ei vasta hindamiskriteeriumite miinimumnõu dele ; 3) kohaliku tegevusrühma tegevuspiirkonna kohta esitatud strateegia kattub tervikuna või osaliselt teise kohaliku tegevusrühma tegevuspiirkonna kohta esitatud strateegiaga; 4) strateegias või strateegia heakskiitmise menetluse käigus on t eadlikult esitatud valeandmeid. Lõike 7 kohaselt edastab ü hisstrateegia puhul Maaeluministeerium ühisstrateegia heakskiitmise või heaks kiitmata jätmise otsuse ka ESF + või muu asjakohase fondi korraldus- või rakendusasutusele. Näiteks ESF+ puhul edastab Maaeluministeerium ühisstrateegia heakskiitmise või heaks kiitmata jätmise otsuse Sotsiaalministeeriumile ja RTK-le. Eelnõ u § 9 sätestab strateegia muutm ise. Lõike 1 kohaselt võib heakskiidetud s trateegiat muuta, kui ilmnevad asjaolud, mille tõttu kohalik tegevusrühm ei vasta enam §-des 2 – 5 sätestatud nõuetele, või kui strateegia ei vasta kohaliku tegevusrühm a vajadustele. Võrreldes eelmise perioodiga on muutunud paindlikumaks see, et enam ei sätestata strateegia muudatuste le arvu list piirangut . Lõike 2 kohaselt, k ui kohalikust tegevusrühmast astub välja või tema liikmeks astub vähemalt üks KOV , muudetakse strateegiat poole aasta jooksul arvates selle liikme väljaastumise või liikmeks astumise päevast , sest seoses sellega muutub ka tegevuspiirkonna territoorium. Lõike 3 kohaselt esitab s trateegia muutmist taotlev kohalik tegevusrühm strateegia muudatuse PRIA-le, näidates ära tehtud muudatuse ja põhjendades selle vajalikkust , ning kohaliku tegevusrühma üldkoosoleku otsuse strateegia muudatuse vastuvõtmise kohta. Strateegia muudatus e taotlemisel tuleb PRIA-le esitada kõik järgmised dokumendid: 1 ) wordi dokumendina strateegia koos kõikide muudatustega, mis on tehtud kasutades funktsiooni Track Changes (jälgitavad muudatused) ; 2 ) word - dokument, milles on selgelt välja toodud, millist strateegia osa on muudetud ja mis põhjusel; 3 ) lõplik, üldkoosoleku otsusega vastu võetud ja kinnitatud, muudetud strateegia PDF-dokumendina ; 4 ) ü ldkoosoleku otsus, millest nähtub strateegia muudatuse vastu võtmine ning nimetatud üldkoosoleku otsuse l osalejate nimekiri. Strateegia muudatus tuleb PRIA - le esitada elektrooniliselt aadressile
[email protected] . Lõike 4 kohaselt kontrollib PRIA strateegia muudatuse vastavust §-s 6 sätestatud nõuetele 15 tööpäeva jooksul arvates muudatuse saamisest ja edastab teabe strateegia muudatuse nõuetekohasuse kohta Maaeluministeeriumile viie tööpäeva jooksul arvates otsuse tegemisest aadressile
[email protected] või
[email protected] . Lõike 5 kohaselt hindab Maaeluministeerium strateegia muudatuse hindamiskriteeriumite miinimumnõudele vastavust. Ü hisstrateegia muudatuse puhul kaasab Maaeluministeerium hindamisse ka ESF + või muu asjakohase fondi korraldus- või rakendusasutuse , näiteks ESF+ puhul kaasatakse Sotsiaalministeeriumi ja RTK ametnikud . Lõike 6 kohaselt teeb Maaeluministeerium strateegia muudatuse heakskiitmise otsuse, kui strateegia muudatus vastab §-s 6 sätestatud nõuetele ja hindamiskriteeriumite miinimumnõudele (üheksa hindepunkti) . Strateegia muudatuse heaks kiitmata jätmise alused on samad, mis on nimetatud ELÜPS § 31 lõikes 8. Lõike 7 kohaselt, k ui tegemist on ühisstrateegiaga edastab Maaeluministeerium ühisstrateegia muudatuse heakskiitmise või heaks kiitmata jätmise otsuse ka ESF + või muu asjakohase fondi korraldus- või rakendusasutusele , näiteks ESF+ puhul Sotsiaalministeeriumile ja RTK-le . Samuti edastab Maaeluministeerium strateegia või ühisstrateegia muudatuse heakskiitmise või heaks kiitmata jätmise otsuse infoks PRIA-le . Eelnõu § 1 0 sätestab strateegia rakendamise eelarve alused . Lõige 1 toob välja, et strateegia rakendamise eelarve suuruse iga kohaliku tegevusrühma kaupa kogu programmiperioodiks määrab maaeluminister käskkirjaga ELÜPS § 11 lõike 4 alusel pärast eelnõu § 8 lõike 4 kohaselt strateegiate heakskiitmist. Lõige 2 toob välja täpsemad eelarve määramise alused , mis kohalike tegevusrühmade vahel määratakse järgmiselt: esimene osa moodustab strateegia rakendamise eelarvest 28 protsenti ning see jaotatakse võrdselt kohalike tegevusrühmade vahel; teine osa moodustab strateegia rakendamise eelarvest 35 protsenti ning see jaotatakse, võttes arvesse tegevuspiirkonna pindala ja asustustiheduse erinevust kõikide tegevuspiirkondade keskmisest asutustihedusest; kolmas osa moodustab strateegia rakendamise eelarvest 35 protsenti ning see jaotatakse, võttes arvesse tegevuspiirkonna elanike arvu ja palgatöötaja kuu keskmist brutotulu (edaspidi keskmine töötasu) erinevust tegevuspiirkondade keskmisest töötasust; neljas osa moodustab strateegia rakendamise eelarvest kaks protsenti ning see jaotatakse võrdselt nende kohalike tegevusrühmade vahel, kelle liikmeks on vähemalt üks tervikuna saarel paiknev KOV . Eelarve esimene osa on niinimetatud baaseelarve, mis jaotatakse võrdselt kõigi kohalike tegevusrühmade vahel. See tagab kohalikele tegevusrühmadele nö ühesuguse stardipositsiooni ja tagab selle, et nad oleksid suutelised strateegiaid administratiivselt ellu viima ning omaksid piisavalt ressursse selleks, et strateegia rakendamist ka juhtida. Lõike 3 kohaselt eelarve teise osa leidmiseks kohandatakse tegevuspiirkonna pindala vastavalt selle tegevuspiirkondade keskmise asutustiheduse suhtele konkreetse tegevuspiirkonna asutustihedusse. Eelarve teine osa jaotatakse kohalike tegevusrühmade vahel võrdeliselt iga tegevuspiirkonna kohandatud pindala alusel. Näiteks elanike arv Pindala, km 2 Asutus-tihedus el/km 2 suhtarv kohandatud pindala, km 2 Võimalik eelarve, € a b a/b c=keskmine/ tegevuspiirkond c*b 35% kogu-eelarvest Konkreetne tegevuspiirkond (1) 18544 1225 15,14 12,38/15,14= 0,82 0,82*1225=1002 =20 820 495 /51 557*1002 Konkreetne tegevuspiirkond (2) 6568 1762 3,73 12,38/3,73 = 3,32> kui 1,5, kasutatakse 1,5 1,5*1762=2644 =20 820 495 /51 557*2644 kõikide tegevuspiirkondade keskmine 526394 42503 12,38 51 557 20 820 495 Konkreetse tegevuspiirkonna asustustihedus on piirkonna elanike arvu ja pindala jagatis. Kohandatud pindala leitakse järgmise valemi abil: tegevuspiirkonna pindala korrutatakse tegevuspiirkonna asustustiheduse erinevusega keskmisest asutustihedusest. 35% kogueelarvest jagatakse kõikide tegevuspiirkondade kohandatud pindalaga kokku ning korrutatakse konkreetse piirkonna kohandatud pindalaga. Selline arvutusmeetod tagab, et neid kohalikke tegevusrühmi, kellel on väiksema asustustihedusega tegevuspiirkonnad toetatakse suuremal määral. Nimelt haja- ja tiheasustuse piirkonnad on väga eriilmelised, mistõttu on nendes arengu edendamise osas efekti saavutamiseks vaja arvesse võtta lisaks tegevuspiirkonna elatustasemele ka elanike arvu ja asutustihedust. Seega võetakse eelarve teise osa jaotamisel aluseks tegevuspiirkondade keskmine asustustihedus ning vastavalt selle suhe iga tegevuspiirkonna asustustihedusse. Kuna asustustiheduse erinevused on tegevuspiirkondadel ligi 24-kordsed, seatakse sellise äärmuse tasandamiseks suhtarvule ülemmäär 1,50. Nimetatud ülemmäära kohaldatakse nendele tegevuspiirkondadele, mille asustustihedus on tegevuspiirkondade keskmisest väiksem kui 1,50. Samas alumist lävendit ülemmäärale ei seata, kuna suuremad strateegia rakendamise kulud tekivad tõenäolisemalt just nende tegevuspiirkondade puhul, mis on hõredamalt asustatud ja asuvad tõmbekeskustest kaugemal. Lõike 4 kohaselt eelarve kolmanda osa osa leidmiseks kohandatakse tegevuspiirkonna elanike arv vastavalt kõikide tegevuspiirkondade keskmise töötasu suhtele selle tegevuspiirkonna keskmisesse töötasusse, saades tegevuspiirkonna kohandatud elanike arvu. Eelarve kolmas osa jaotatakse kohalike tegevusrühmade vahel võrdeliselt iga tegevuspiirkonna kohandatud elanike arvule. elanike arv Töötasu, € suhtarv kohandatud elanike arv Võimalik eelarve, € a b c=keskmine b/ tegevuspiirkond b c*a 35% kogu-eelarvest Konkreetne tegevuspiirkond (1) 18 544 1477,52 1366,04/1477,52= 0,92 0,92*18544= 17 007 =20 820 495 /512 420*17 007 kõikide tegevuspiirkondade keskmine 526 394 1355,04 512 420 20 820 495 See jaotatakse tegevuspiirkonna elanike arvu ja keskmise töötasu alusel, mis on suunatud maapiirkonna elanikkonna aktiivsuse ja elujõulisuse tagamiseks. Selleks tuleb enam toetada just neid tegevuspiirkondi, kus töötasu on keskmisest töötasust madalam. Seetõttu on uuel perioodil arvesse võetud eelarve jaotamisel lisaks tegevuspiirkonna elanike arvule ka tegevuspiirkondade töötasu taset. Kohandatud elanike arv leitakse iga tegevuspiirkonna kohta suhtarvu kaudu ehk kõikide tegevuspiirkondade elanike keskmise töötasu ja konkreetse tegevuspiirkonna elanike keskmise töötasu jagatisena. Kui konkreetse tegevuspiirkonna elanike keskmine töötasu on väiksem, kui kogu tegevuspiirkondade elanike keskmine töötasu, on sellise tegevuspiirkonna suhtarv suurem kui üks ning kui konkreetse tegevuspiirkonna elanike keskmine töötasu on kõrgem kogu tegevuspiirkondade keskmisest, on sellise tegevuspiirkonna suhtarv väiksem kui üks. Suhtarvuga korrutatakse läbi konkreetse tegevuspiirkonna elanike arv ning saadakse kohandatud tegevuspiirkonna elanike arv, mis võtab arvesse selle tegevuspiirkonna elanike keskmist töötasu. Eraldatud eelarve osa jagamisel võetakse arvesse kohandatud elanike arv ning leitud ühikumäära kohaldatakse igale tegevuspiirkonnale vastavalt kohandatud elanike arvule järgmiselt: 35% eelarvest/ kõikide tegevuspiirkondade kohandatud elanike arv x konkreetse tegevuspiirkonna kohandatud elanike arv. Selline arvutusmeetod tagab, et neid kohalikke tegevusrühmi, kelle tegevuspiirkonnas on elaniku kohta väiksem sissetulek toetatakse suuremal määral. Eelarve neljas osa moodustab kogu strateegia rakendamise eelarvest 2% ning see jagatakse võrdselt nende kohalike tegevusrühmade vahel, kelle liikmeks on vähemalt üks tervikuna saarel paiknev KOV . Siinkohal on arvesse võetud, et saarel paiknevad KOVid sõltuvad suuresti mandri ja saare vahelisest transpordiühendusest, mis mõjutab ka atraktiivsete töökohtade saare piirkonda toomist ja teenuste kättesaadavust. Seega on põhjendatud sellistesse tegevuspiirkondadesse täiendavate vahendite suunamine. Lõike 5 kohaselt strateegia rakendamise eelarve teise ja kolmanda osa arvutamisel arvestatakse § 3 lõikes 1 nimetatud tegevuspiirkonna andmeid. Eelarve jaotuse põhimõtted lähtuvad PõKast ja ÜPP-strateegiakavas seatud eesmärkidest, tagamaks tegevuspiirkondade kestliku arengu, edendades nende sotsiaal-majanduslikku olukorda ning tugevdades ja rakendades vastava tegevuspiirkonna ja sealse kogukonna potentsiaali. Sotsiaal-majandusliku arengu seisukohast on haavatavamad just keskustest kaugemal asuvad ja madalama asu stustihedusega maapiirkonnad, sealhulgas asustatud väikesaared. Rahvastiku vähenemine, sotsiaalsete teenuste kättesaadavus ja ettevõtluse ning tööhõive võimaluste olemasolu elukohas on negatiivses vastasmõju spiraalis: majanduslike võimaluste ja sotsiaalsete teenuste vähesus põhjustab elanike lahkumise, see omakorda halvendab piirkonna majanduslikku konkurentsivõimet ning teeb veelgi kulukamaks teenuste pakkumise kohapeal ja vähendab nende kättesaadavust, mille tõttu on veel enam elanikke sunnitud lahkuma. Seega on oluline suunata täiendavaid vahendeid just nendesse piirkondadesse, mille sotsiaal-majanduslikud näitajad on keskmisega võrreldes kesisemad. Eelpool nimetatud strateegia rakendamise eelarve määramise aluste eeliseks on, et selline lähenemine võtab arvesse mitut erinevat sotsiaal-majanduslikku dimensiooni. Pelgalt tegevuspiikonna pindala või elanike arv iseseisvalt ei kajasta piirkonna tegelikku sotsiaal-majanduslikku olukorda. Asustustiheduse ja keskmise brutotulu suhe nende keskmis t esse näitajatesse annab võimaluse tasakaalustada eraldatavaid summasid õiglasemalt selliselt, et keskmisest kõrgemate ja seega ka paremal järjel olevate asustustiheduse ja brutotulu näitajatega kohaliku tegevusrühma tegevus piirkonnad saavad toetust tagasihoidlikumalt ning keskmisest madalamal ehk seega halvemal positsioonil olevate asustustiheduse ja brutotulu näitajatega kohaliku tegevusrühma tegevus piirkondi toetatakse enam. L õike 6 kohaselt , kui kohalikust tegevusrühmast astub välja kohalik omavalitsus, siis selle kohaliku tegevusrühma strateegia rakendamise eelarvet ei muudeta. Ühelt poolt on oluline toetada tegevus piirkonna arengut tervikuna kogu strateegia rakend amise perioodi vältel , lähtudes strateegia koostamisel kokku lepitud prioriteeditest ja suundumustest. Teisalt vähendab eelarve stabiilsus kohalike tegevusrühmade motivatisooni tegevuspiirkondade muutmise ks perioodi keskel. K ohalik ud tegevusrühmad on juba analüüsi nud uue perioodi kavandatavaid muudatusi oma tegevus piirkonnas ning moodustuvaid võimalik k e tegevuspiirkondi. Samas on k ohalikel tegevusrühmadel võimalus enne strateegiate heakskiitmiseks esitamist veel oma tegevuspiirkondi vajaduse korral muuta. Kuigi t egevuspiirkonda on võimalik muuta ka strateegia rakendamise perioodi l , siis selle vajadus tuleks hoolikalt läbi analüüsida konsulteerides kõikide osapooltega , s ealhulgas tegevus piirkonnas tegutseva te ettevõtja te ja vabaühendus tega , sest kohalikust tegevusrühmast välja astunud KOVi territooriumil tegutsevatel ettevõtjatel, vabaühendustel jt ei ole sel juhul enam võimalik projektitoetust t aotleda . Olukorras, kus KOV astub kohalikust tegevusrühmast välja ning ei liitu ühegi teise kohaliku tegevusrühmaga, on sellisel kohalikul tegevusrühmal § 9 lõike 2 kohaselt kohustus muuta oma strateegiat, s ealhulgas tegevuspiirkonna kirjeldust. Eelnõu § 1 1 sätestab nõuded kohaliku tegevusrühma iga-aastase rakenduskava kohta. Lõike 1 kohaselt rakendab heakskiidetud strateegiat kohalik tegevusrühm, kes koostab iga kalendriaasta kohta rakenduskava. Lõige 2 sätestab nõuded, mida rakenduskava sisaldama peab : 1) kohaliku tegevusrühma nimi, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri kood, kohaliku tegevusrühma esindaja nimi; 2) strateegia meetmete nimetuste loetelu, sealhulgas meetmed, mille raames saab projektitoetust taotleda üksnes kohalik tegevusrühm – oluline on , et need meetmed, mille raames saab projektitoetust taotleda üksnes kohalik tegevusrühm oleksid selgelt eraldiseisvad t eistest strateegia meetmetest. See aitab tagada ühissätete määruse artikkel 33 lõikest 5 tulenevat nõuet, mille kohaselt kohalik tegevusrühm võib olla projekti toetuse saaja ning viia tegevusi ellu kooskõlas strateegiaga, eeldusel , et ta tagab ülesannet e lahususe põhimõtte austamise ; 3) strateegia meetmete t aotlusvoorude toimumise ajad – k ui samal aastal kavandatakse korraldada rohkem kui üks strateegia meetmete taotlusvoor, pea b rakenduskava sisaldama eraldi iga taotlusvooru toimumise aegu ; 4) strateegia meetmete raames projekti toetuse andmiseks ettenähtud vahendite jaotus ja taotletav projektitoetuse summa, sealhulgas kohaliku tegevusrühma poolt esitatavate projektitoetuse taotluste vahendite jaotus – k ui samal aastal kavandatakse korraldada rohkem kui üks taotlusvoor, pea b rakenduskava sisaldama eraldi iga strateegia meetmete raames projekti toetuse andmiseks ettenähtud vahendite jaotust ja taotletav at projektitoetuse summa t , sealhulgas kohaliku tegevusrühma poolt esitatavate projektitoetuse taotluste vahendite jaotus t (nt koostöötegevuse vahendite jaotust) ; 5) strateegia meetme täpsem kirjeldus, sealhulgas strateegia meetme nimetus, selle rakendamise vajaduse lühikirjeldus, eesmärk ja saavutatav tulemus, toetatavad tegevused, kohaliku tegevusrühma nõuded projektitoetuse taotlejale ja projektitoetuse saajale, sealhulgas projektitaotlusega esitatavad dokumendid ja seireks ning hindamiseks vajalikud andmed , projektitaotluste hindamise tingimused, sealhulgas projektitaotluste hindamiskriteeriumid, projektitoetuse maksimaalne suurus ja määr, meetme sihtrühm, ÜPP-strateegiakavade määruse artiklis 7 sätestatud näitajad, sealhulgas tulemusnäitajad ning ÜPP-strateegiakavas nimetatud sihtväärtus ja § 6 lõikes 3 sätestatud eesmärk, mille saavutamisele strateegia meetm e rakendamine enim kaasa aitab – s trateegia meetmete üldisemad tingimused sisalduvad strateegias, kuid meetmete täpsemad tingimused kirjeldatakse rakenduskavas. Seega on kohalikul tegevusrühmal võimalus rakenduskavas ka edaspidi täpsustada strateegia meetmete tingimusi konkreetseks kalendriaastaks, tehes seda strateegias kirjeldatud meetmete tingimuste piires – nt suurendada taotleja nõutavat omaosaluse määra, vähendada maksimaalset toetuse summat vms . Projektitaotluste hindamise tingimuste puhul tuleb arvestada, et s trateegia rakendamisel ehk elluviimisel antakse projektitoetust ELÜPS § 23 lõike 4 kohaselt avatud taotlemise korras. P rojektitoetust antakse vaid avatud taotlemise korras, sest LEADER it rakendatakse strateegiate alusel, mis koostatakse konkreetsete tegevuspiirkondade kohta tuues seeläbi otsustustasand i kohalikule elanikule lähemale (nn alt-üles põhimõte). Seega peavad kohalikud tegevusrühmad saama ise otsustada, kas toetust antakse avaliku taotlemisena konkursi korras valitud parima taotlusega kavandatud tegevuse või parimate taotlustega kavandatud tegevuste elluviimiseks või konkurssi korraldamata kõikide nõuetekohaste või kõikide nõuetekohaste ja hindamiskriteeriumite miinimumnõuetele vastavate taotlustega kavandatud tegevuste elluviimiseks. See, millisel viisi toetust antakse peab olema kirjeldatud strateegias iga strateegia meetme juures selliselt, et oleks üheselt võimalik aru saada, millist toetuse andmise viisi ja hindamist millise strateegia meetme osas kasutatakse. Ühissätete määruse artikli 33 lõike 3 punkti c kohaselt on kohaliku tegevusrühma üheks ülesandeks toetuse konkursikutsete ettevalmistamine ja avaldamine, mis tähendab, et üldjuhul antakse projektitoetust konkursi korras valitud parima taotlusega kavandatud tegevuse või parimate taotlustega kavandatud tegevuste elluviimiseks. Samas võib teatud juhtudel olla põhjendatud anda toetust ka konkurssi korraldamata kõikide nõuetekohaste või kõikide nõuetekohaste ja hindamiskriteeriumite miinimumnõuetele vastavate taotlustega kavandatud tegevuste elluviimiseks. Viimast saab eelkõige kasutada ühissätete määruse artikli 33 lõike 5 alusel, mille kohaselt võ ib kohalik tegevusrühm olla ise projektitoetuse saaja ning viia tegevusi ellu kooskõl as strateegiaga, eeldusel et ta tagab ülesannete lahususe põhimõtte austamise (näiteks koostöötegevus , mis võib olla nii riigisisene kui ka piiriülene või piiriülest koostöötegevust ettevalmistav tegevus). Rakenduskava aitab planeerida tegevusi igaks kalendriaastaks ning selle alusel saavad konkreetse tegevuspiirkonna projekti toetuse taotlejad teada, millal ja millisteks tegevusteks, mis tingimustel ning kui suurte vahendite ulatuses on neil kalendriaastal võimalik toetust taotleda. Iga-aastas e rakenduskava eelarve kavandamisel on oluline silmas pidada, et see jaguneks ühtlaselt kuni perioodi lõpuni. Võrreldes eelmise perioodiga on suurimaks muudatuseks rakenduskava puhul see, et PRIA ei tee enam rakenduskava heakskiitmise või heakskiitmata jätmise otsust, sest rakenduskava sisu kindlaksmääramine on tegelikult üksnes kohaliku tegevusrühma ülesanne. Rakenduskava on oma olemuselt kohaliku tegevusrühma enda tegevuskava, mis kirjeldab tema järgmise kalendriaasta tegevusi (kohaliku arengu strateegia meetmete loetelu ja nende täpsemad tingimused, taotlusvoorude ajad ja eelarved). Kuna see on kohaliku tegevusrühma õigus, seega ei olnud PRIA-l põhjust rakenduskava heaks kiitmata jätta, v.a olukorras, kus meetmete eelarved ületasid kohalikule tegevusrühmale eraldatud eelarvelisi vahendeid või meetmete kirjeldus oli vastuolus strateegiaga. Mõlemal juhul oleks kohalik tegevusrühm pidanud tegema muudatused, misjärel PRIA oleks rakenduskava heaks kiitnud. Seega edaspidi esitatakse rakenduskava enne selle vastuvõtmist kohaliku tegevusrühma poolt PRIA-le üksnes teadmiseks (§ 12 punkt 12) . Ühissätete määruse artikli 33 lõike 3 punkti d kohaselt esitab kohalik tegevusrühm taotlused lõplikuks kontrolliks vastutavale asutusele enne toetuse heakskiitmist, mistõttu teeb PRIA endiselt lõplikult siduva otsuse projektit aotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta, mistõttu peab PRIA-l endiselt säilima võimalus kontrollida, et ei tehtaks taotluste rahuldamise otsuseid rohkem kui on toetusteks ettenähtud eelarvelisi vahendeid. Selle üle kontrolli on edaspidi PRIA-l võimalik teha automaatselt e-PRIAs enne seda kui kohalik tegevusrühm rakenduskava vastu võtab (kohalik tegevusrühm esitab selle enne vastuvõtmist PRIA-le teadmiseks), mis välistab olukorra, kus kohalik tegevusrühm võtab vastu sellise rakenduskava, mis sisaldab ettenähtud vahendite jaotust suuremas osas kui talle on määratud eelarvelisi vahendeid. ELÜPS § 11 lõike 6 kohaselt ei teki projektit oetuse taotlemise õigust, kui strateegia meedet ei ole rakenduskavas kalendriaastal ette nähtud. Eelnõu § 1 2 toob välja strateegia rakendamise nõuded. Heakskiidetud strateegia rakendamise perioodil vastab kohalik tegevusrühm kõikidele tema kohta sätestatud nõuetele, välja arvatud § 3 lõikes 2 sätestatud juhul ( § 3 lõike 2 esimese lause kohaselt peab elanike arvu vahemiku nõudele vastama üksnes , siis kui taotletakse kohaliku tegevusrühma toetust või kui muudetakse strateegiat seoses tegevuspiirkonnaga ), ja täidab E LÜPS § 32 lõikes 2 nimetatud ülesandeid, täpsemalt : 1) töötab välja ja avalikustab rakenduskava, mis sisaldab projektit aotluste vastuvõtmise tähtaega, toetatavaid tegevusi, mille elluviimiseks on võimalik projektitoetust taotleda ja projekti toetuse andmiseks ettenähtud vahendite jaotust tegevuspiirkonna elanikele kättesaadavas kohaliku või üleriigilise levikuga väljaande kaudu ja oma veebilehel teabe selle kohta, kus on võimalik tutvuda rakenduskavaga vähemalt 20 tööpäeva enne projektitaotluste vastuvõtu tähtaja algust; 2) töötab välja ja avalikustab projektitoetuse taotleja, projektitaotluse ja toetatava tegevuse strateegiale ja rakenduskavale vastavuse kontrollimise korra, projektitaotluse hindamise korra, sealhulgas vajaduse korral projektitaotluste paremusjärjestuse koostamise ja projektitaotluse hindamiskriteeriumitele vastavuse osas, mille järgi hindab kohalik tegevusrühm projektitaotlusi ( hi ndamise korras tuleb ette näha ka hindamise tähtaeg, s.t aeg, mis aja jooksul hinnatakse projektitaotlusi) , ning otsuste vastuvõtmisel osalejavate liikmete huvide konflikti ennetamise, tuvastamise ja kõrvaldamise korra, mis muu hulgas sisaldab töörühma liikme ja temaga seotud isiku projektitaotluse hindamisest taandamist vastavalt haldusmenetluse seaduse § 10 lõikele 1 tegevuspiirkonna elanikele oma veebilehel vähemalt 20 tööpäeva enne projektitaotluste vastuvõtu tähtaja algust – oluline on, et taotlusvooru ajal, s.t alates projektitaotluste vastuvõtu väljakuulutamise kuupäevast kuni projektitaotluste hindamise lõppemiseni, ei ole lubatud hindamise korda, sealhulgas hindamiskriteeriume muuta . O tsuste vastuvõtmisel osalejavate liikmete huvide konflikti ennetamise, tuvastamise ja kõrvaldamise korra puhul on oluline , et k ui töörühma liige ja projektitoetuse taotleja on omavahel seotud, siis peab töörühma liige end kogu strateegia meetme hindamisest taandama. Kui ühe strateegia meetme taotlusvoorus vastuvõetud projekti taotluste hindamine toimub mitmel päeval, loetakse seda üheks istungiks. Seotusest tuleb viivitamata teavitada töörühma esimeest, kes teavitab asendusliiget , kui see on määratud, kuid taandamise algatajaks võib olla ka teine menetlusosaline. Seotuse ilmnemisel tuleb vaadata igat konkreetset juhtumit eraldi, st kas konkreetsel juhtumil esineb haldusmenetluse seaduse § 10 lõikes 1 nimetatud taandamise alus või mitte ning kas isik võib olla otseselt või kaudselt huvitatud asja lahendist ning hinnata, kas ja millised asjaolud võivad tekitada kahtlust tema erapooletuses. Selliselt tuleb lahendada ka olukorrad, kus projekt i t oetuse taotlejaks on KOV või tema omandis olev äriühing või tema poolt asutatud sihtasutus või mittetulundusühing. O luline on, et ei tekiks isiku huvide vastuolu , mida tuleb igal üksikul juhul eraldi hinnata. Haldusmenetluse seaduse § 10 lõike 1 punktide 1–3 sätestatud juh tudel on menetluses osaleva isiku haldusmenetluses osalemine keelatud ilma, et oleks vaja täiendavalt tõendada või põhjendada , kas suhe mõjutas menetluses osalevat isikut ka tegelikult. Loetelu ei ole ammendav, mis tähendab, et kui menetluses osalev isik on mõne muu isiku kaudu või mingi muu seose tõttu otsusest isiklikult huvitatud, võib ka sel alusel nõuda isiku menetlusest kõrvaldamist. Sel juhul peab isiklik huvi olema aga küllaldase kaaluga. Taandamise nõudeid peab järgima igal kohaliku tegevusrühma otsus tamise tasandil kõik organid, sealhulgas juhatus , volinike koosolek või töörühm , kui võetakse vastu projektitaotluste paremusjärjestuse ja rahastamis ettepanekut ; 3) korraldab oma tegevuspiirkonnas isikute vastuvõtmise, mille käigus nõustab toetatava tegevuse strateegiale ja rakenduskavale vastavuse osas, selleks ettenähtud ja avalikult teatavaks tehtud vastuvõtuajal ja –kohas – tegu on uue kohustusliku ülesandega , mis tähendab, et edaspidi peab kohalik tegevusrühm nõustama taotlejat toetatava tegevuse strateegiale ja rakenduskavale vastavuse osas , kuid taotleja saab ise valida, kas ta soovib nõustamist või mitte. Kohalik tegevusrühm annab sisuliselt oma hinnangu toetatava tegevuse vastavusele strateegia s ja rakenduskavas esitatud nõuetele . Kuna nõustamine on projekti taotluse menetluse üks osa, tuleb sarnaselt teiste menetlusetappidega kohalikul tegevusrühmal jälgida haldusmenetluse seadusest tulenevaid nõudeid, sealhulgas taandamise nõuet vastavalt nimetatud seaduse § 10 lõikele 1 . Kohalik tegevusrühm peab oma veebilehel avalikustama isikutele ka nõustamise füüsilise või elektroonilise asukoha aadressi ning vastuvõtuaja ; 4) võtab vastu projektitaotlused e-PRIA kaudu ; 5) kontrollib e-PRIAs projektitoetuse taotleja, projektitaotluse ja toetatava tegevuse vastavust strateegiale ja rakenduskavale PRIA e-teenuse keskkonna s ; 6) moodustab projektitaotluste hindamiseks töörühma, kelle liikmeks ei ole kohaliku tegevusrühma juhatuse liige ega töötaja – j uhatuse liikmete lahusus töörühmast on vajalik eeskätt tööülesannete lahususe ning seeläbi läbipaistvama menetluse tagamiseks. Töörühma koosseisu ei tohi kuul uda ka kohaliku tegevusrühma töötajad , kelleks on nt tegevjuht, raamatupidaja, strateegia meetme ga seotud koordinaator, spetsialist , nõustaja vms , projektitoetuse taotleja te nõustajad jt ; 7) tagab, et vähemalt üks kolmandik töörühma liikmetest vahetub kolme aasta jooksul arvates nende liikmete valimisest – s ee aitab vältida olukorda, kus otsustamisprotsess on koondunud pikaks ajaks samade isikute kätte. Nõude eesmärk on suurendada otsusprotsessi läbipaistvust ning kaasata hindamisse rohkem tegevuspiirkonna erinevate elualade esindajaid ja oma ala eksperte. Töörühma liikmete arvu vähendamine ei tähenda liikmete vahetust ; 8) tagab, et tema töörühm hindab e-PRIAs nõuetele vastavaid projektitaotlusi strateegias ja rakenduskavas esitatud hindamiskriteeriumite alusel ning teeb kohaliku tegevusrühmale põhjendatud ettepaneku ( vajaduse korral ) projektitaotluste paremusjärjestusse seadmise kohta või projekti taotluste hindamiskriteeriumite miinimumnõuetele vastavuse kohta ning iga projektitaotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise ja projektitaotluse rahastamise suuruse kohta lähtuvalt strateegiast ja rakenduskavast; 9) esitab e-PRIA kaudu PRIA-le projektitaotluste hindamise protokolli koos teabega, millest selgub muu hulgas projektitaotluse vastuvõtu tähtaeg, aeg, millal töörühm hindas projektitaotlust, töörühma koosseis, milles on muu hulgas välja toodud KOVi esindajad ja riigi või KOVi osalusega eraõiguslike juriidiliste isikute esindajad, iga projektitaotluse koondhindepunktid hindamiskriteeriumite kaupa koos iga koondhindepunkti põhjendusega, hindamata jäetud projektitaotlus koos hindamata jätmise põhjendusega ning muu oluline teave projektitaotluse hindamisega seotud asjaolude kohta, sealhulgas teave töörühma liikme taandamise kohta – see tähendab, et esitada tuleb kogu teave projektitaotluste hindamise tulemuste kohta, samuti andmed projektitaotlustes kavandatud tegevuste ning taotletava toetuse summa kohta jms. Samuti tuleb esitada hindaja nimi koos infoga selle kohta, millist huvirühma sektorit hindaja esindas. Hindamislehtedel oleva teabe ka sutamisel tuleb arvestada ELÜPS § 27 lõike 5 nõuet, mille kohaselt tuleb nii kohalikel tegevusrühmadel kui ka PRIA - l tagada, et hindamistulemuste avaldamisel ei oleks omavahel võimalik seostada hindajat ja tema hinnangut. Nimetatud nõude täitmine aitab paremini kaitsta töörühma li ikmeid võimalike mõjutuste eest . M uu teabe all on mõeldud eelkõige neid asjaolusid , mis on olnud hindamisel olulised (nt teave töörühma liikme taandamise kohta, hinda misel abiks olnud eksperdid jms ) ; 10 ) esitab e-PRIA kaudu PRIA-le otsusega vastu võetud ettepaneku vajaduse korral projektitaotluste paremusjärjestusse seadmise kohta või hindamiskriteeriumite miinimumnõuetele vastavuse kohta ning projektitaotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise ja projektitaotluses nimetatud tegevuse rahastamise suuruse määramise kohta koos punktis 9 nimetatud teabe ja punktis 10 nimetatud protokolliga 20 tööpäeva jooksul arvates nimetatud otsuse tegemisest – edaspidi ei reguleerita määruses enam kohaliku tegevusrühma organit, kes peab nimetatud ettepaneku vastu võtma. Seega võib edaspidi kohalik tegevusrühm ise otsustada, kas ettepaneku võ tab vastu üldkoosolek, juhatus või on põhikirjas kehtetastatud, et ettepaneku võtab vastu mõni muu organ , näiteks töörühm . O luline on, et otsuste, sealhulgas ettepaneku vastu võtmisel järgitakse alati § 5 lõigetes 2 ja 3 sätestat ud huvirühmade osakaalu nõudeid . Nimetatud ettepanek on aluseks PRIA-le projektitaotluste rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuste tegemiseks. PRIA ei kaldu otsuse tegemisel kõrvale kohaliku tegevusrühma poolt esitatud projekti taotluste paremusjärjestuse ettepanekust. Seega PRIA ei asu ise projektitaotluseid hindama , vaid arvestab paremusjärjestuse moodustamisel kohaliku tegevusrühma ettepanekut . Nimelt ühissätete määruse artikli 33 lõike 3 punkti d kohaselt on projektitaotlus t e hindamine (tegevuste valimine) ja toetuse summa kindlaksmääramine kohalike tegevusrühma de ainuisikuline ülesanne, mida saavad seega täita üksnes kohalikud tegevusrühmad ; 11 ) esitab iga kalendriaasta kohta koostatud rakenduskava e-PRIA kaudu PRIA-le teadmiseks hiljemalt eelneva kalendriaasta 30. novembriks ning rakenduskava muudatuse PRIA-le teadmiseks vähemalt 30 tööpäeva enne kavandatud projektitoetuse taotlusvooru algust – v õrreldes eelmise perioodiga on muutunud rakenduskava esitamise kuupäev, lisaks on muutunud see, et PRIA ei tee enam rakenduskava heakskiitmise või heakskiit mata jätmise otsust , vaid rakenduskava esitatakse PRIA - le üksnes tea dmiseks ; 12 ) avalikustab teabe korraldatava ürituse, sealhulgas kohaliku tegevusrühma otsustusorganite ja töörühma koosoleku ning sidusrühmade vahelise teabevahetuse hõlbustamise kohta tegevuspiirkonna elanikele oma veebilehel ja tagab teabe kättesaadavuse kolme kalendriaasta jooksul arvates ürituse toimumise kuupäevast, kuid mitte kauem kui 31. detsembrini 2032 – sellise k s ürituseks võib olla töötuba, õppepäev, õpituba, kursus, ümarlaud, infopäev, seminar, õppereis jms , mis on korraldatud huvi- ja sidusrühmadele tegevuspiirkonna elavdamiseks. Veebilehelt peaks olema leitav ürituse toimumise kuupäev, eesmärk, päevakava jm. Teabena avalikustatakse ka kohaliku tegevusrühma üldkoosoleku, juhatuse, volinike koosoleku või muu organi istungi otsused . Eelnõu § 1 3 toob välja nõuded kohaliku tegevusrühma toetuse taotlejale. Kohaliku tegevusrühma toetust võib anda kohalikule tegevusrühmale, kes vastab §-des 2 – 5 sätestatud nõuetele ja kelle strateegia on Maaeluministeeriumi poolt heaks kiidetud. Lisaks peab kohalik tegevusrühm avalikustama enda tegevuspiirkonna elanikele teabe kohaliku tegevusrühma toetuse taotluse esitamise kavatsusest. Seda tule b teha elanikele kättesaadavas väljaandes ning vastava info lisama ka enda veebilehele vähemalt kümme tööpäeva enne taotluse esitamist. Kohaliku tegevusrühma toetust võib anda ainult ühe strateegia eelarvest. See tähendab, et kui kohalik tegevusrühm soovib taotleda uue perioodi kohaliku tegevusrühma toetust käesoleva määruse alusel, peab ta PRIA - t teavitama, et ta on eelmise perioodi 2014 – 2020 strateegia rakendamise täielikult lõpetanud . Nimelt eelnõu § 14 lõike 3 kohaselt ei või tegevuste elluviimisega alustada varem kui kohaliku tegevusrühma toetuse taotluse esitamise päevale järgneval päeval ning mitte enne PRIA teavitamist eelmise perioodi LEADERi määruse alusel strateegia rakendamise lõpetamisest . . Eelnõu § 1 4 sätestab kohaliku tegevusrühma raames toetuse toetatavad tegevused . Lõige 1 kirjeldab, et kohaliku tegevusrühma toetust võib anda strateegia ja selle rakendamise juhtimiseks, seire ja hindamise tegevusteks, sealhulgas sidusrühmade vahelise teabevahetuse hõlbustamiseks ning riigisisese koostööprojekti ettevalmistamiseks ÜPP-strateegiakavade määruse artikli 34 lõike 1 punkti c kohaselt . Seega kaetakse kohaliku tegevusrühma toetuse st strateegia rakendamiseks kõik eelnimetatud vajalikud tegevused. Lõike 2 kohaselt tuleb arvestada, et § 14 lõikes 1 nimetatud toetatava tegevuse elluviimiseks vajalikud kulud peavad olema sihtotstarbelised, mõistlikud, majanduslikult soodsaimad ja vajalikud kohaliku tegevusrühma toetuse eesmärgi saavutamiseks. Nõue tuleb ka ELÜPS § 12 lõikest 1. PRIA ei pea nimetatud nõuet küll pidevalt kontrollima, kuid toetatava tegevuse mittesihipärase kasutamise kahtluse korral kontrollib PRIA toetatava tegevuse kulutuste mõistlikkust . Lõige 3 toob välja, et lõikes 1 nimetatud tegevuste elluviimisega ei või alustada varem kui kohaliku tegevusrühma toetuse taotluse esitamise päevale järgneval päeval ning mitte enne PRIA teavitamist maaeluministri eelmise perioodi LEADERi määruse alusel strateegia rakendamise lõpetamisest . See tähendab, et k ohalik tegevusrühm peab lõpetama esmalt vana perioodi strateegia rakendamise selleks, et uue perioodi tegevuste kulud oleksid toetatavad . Selleks peab kohalik tegevusrühm olema esita nud eelmise perioodi kohaliku tegevusrühma toetuse lõpliku maksetaotluse ja projektitaotluste viimase paremusjärjestuse ja rahastamis ettepaneku PRIA-le . See on oluline, et vältida tegevuste kulude topeltrahastamist. Seega ku i kohalik tegevusrühm on esitanud kohaliku tegevusrühma toetuse taotluse ning PRIA-t teavit a nud eelmise perioodi strateegia lõpetamisest, võib selline kohalik tegevusrühm alustada §-s 12 nimetatud ülesande ettevalmistamise tegevusega enne strateegia heakskiitmist . Sellisel juhul on võimalik kohalikul tegevusrühmal saada nimetatud ettevalmistamise tegevuse kulude katmiseks pärast strateegia heakskiitmist ettemaksu § 22 kohaselt. Lõike 4 kohaselt on k ohalik tegevusrühm hankija riigihangete seaduse § 5 tähenduses ning peab hanke korraldamisel järgima riigihangete seadust. See tähendab, et kohalik tegevusrühm on hankija riigihangete seaduse § 5 lõike 2 punkti 5 tähenduses, sest tema puhul esinevad korraga kõik nimetatud sättes nõutud tingimused: 1) eraõiguslik juriidiline isik – mittetulundusühingu vormis tegutsev kohalik tegevusrühm; 2) asutatud eesmärgiga täita põhi- või kõrvaltegevusena ülesannet avalikes huvides, millel ei ole tööstuslikku ega ärilist iseloomu – kohalik tegevusrühm täidab ülesannet avalikes huvides, sest strateegiat raken dades hindab ta projekti taotlusi , mida tehakse avalikes huvides . See ülesanne on üksnes kohaliku tegevusrühma ülesanne ning tuleneb neile ühissätete määruse artikli 33 lõike 3 punktidest b ja d ning 3) mida põhiliselt rahastavad või mille juhtimis- või järelevalveorgani liikmetest rohkem kui poole määravad või mille juhtimist muul viisil kontrollivad koos või eraldi riigihangete seaduse § 5 lõike 2 punktides 1–4 nimetatud hankijad või mõne muu Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi hankijad või teised käesolevas punktis nimetatud tunnustele vastavad eraõiguslikud juriidilised isikud – kohalikku tegevusrühma toetatakse nii ELi vahenditest (EAFRD) kui ka Eesti riigieelarvelistest vahenditest. Eelnõu § 1 5 kirjeldab kohaliku tegevusrühma toetuse määra ja suurust. Võrreldes eelmise perioodiga muutunud see, et edaspidi makstakse kohaliku tegevusrühma toetust lihtsustatud kulumeetodi alus e l (varem kuludokumentide alusel) . Lõike 1 kohaselt hüvitatakse edaspidi kohaliku tegevusrühma toetuse § 14 lõikes 1 sätestatud toetatava tegevuse abikõlblik kulu ühtse määra alusel ÜPP-strateegiakavade määruse artikli 83 lõike 1 punkti d kohaselt. Lõike 2 kohaselt on kohaliku tegevusrühma toetuse ühtne määr 25% käesoleva määruse § 24 lõikes 1 nimetatud projektitoetuse raames toetatavate tegevuste elluviimiseks välja makstud summast. Ü ht se määr a, mis võetakse välja makstud projektitoetuste summast , aluseks on ÜPP-strateegiakavade määruse artikli 83 lõike 2 punkti a alapunktis i sätestatu: ühtse määra alusel antava toetuse suurus määratakse kindlaks ausa, õiglase ja kontrollitava arvutusmeetodiga, mis põhineb statistilistel andmetel. Ühtse määra suuruse, milleks on 25%, leidmiseks võeti a luseks eelmise perioodi „ Eesti maaelu arengukava 2014–2020 “ (edaspidi MAK ) meetme 19 „Toetus LEADERi kohalikule arengule (CLLD – kogukonna juhitud kohalik areng)“ raames ellu viidud projektitoetuse suuruse andmed, mille puhul on kulude abik õlblikkus PRIA poolt kontrollitud ja projekti toetus väljamakstud. Andmed pärinevad PRIA andmebaasist seisuga 11.02.2023. Arvutatud andmete alusel on kohalike tegevusrühmade lõikes üht se määr a suurus varieeruv, kuid keskmine on 26% eelmise perioodi projektitoetuse raames tegevuste elluviimiseks väljamakstud summast. E rinevus tuleneb sellest, et eelmisel perioodil maksti nii kohaliku tegevusrühma toetus kui ka projektitoetus välja tegelikult tehtud kulude alusel, mistõttu on projektitoetuse summad e ajas muutuv ad . Küll aga peavad p erioodi lõpuks , milleks on 31.12.2025, summad kohalike tegevusrühmade lõikes ühtlustuma , kuna maksimaalne toetuse määr MAKi raames on kõigile kohalikele tegevusrühmadele samasugune : kohaliku tegevusrühma toetus ei tohi olla suurem kui 20% strateegia rakendamiseks määratud eelarvest. Seega on nimetatud maksimaalse toetuse määra kohaselt üht se määr a suurus 25% . Nii ELÜPS § 32 lõike 8 kui ka ÜPP - strateegiakava kohaselt kaetakse ühisstrateegiaga seotud ühissätete määruse artikli 34 lõike 1 punktis c nimetatud tegevus te (ehk kohaliku tegevusrühma toetus) kulud EAFRD vahenditest. Kuna uuel perioodil on kohalikul tegevusrühmadel võimalik rakendada ka ühis strateegiat , milles nad saavad ette näha tegevusi, mida rahastatakse ESF + vahenditest , siis k ohaliku tegevusrühma toetuse maksimaalse eelarve kavandamisel ühtse määra alusel (25% projektitoetus väljamakstava st summast) tuleb seega esmalt arvutada ühtse määra alusel kohaliku tegevusrühma toetus ESF + projektide elluviimiseks ettenähtud toetuse maksimaalsest eelarvest. Saadud summa reserveeritakse kohalikule tegevusrühmale määratud EAFRD kogueelarvest ning alles seejärel arvutatakse käesoleva määruse kohaliku tegevusrühma toetuse ja projektitoetuse maksimaalne võimalik strateegia rakendamise eelarve. Olenemata asjaolust, et selle eelnõu kohaselt makstakse kohaliku tegevusrühma toetust edaspidi 25% strateegia raames projektitoetus e tegevuste elluviimiseks välja makstud summast, jaotu vad kohaliku tegevusrühma toetuse ja projektitoetuse osakaalud jätkuvalt nii nagu eelmisel perioodil – kohaliku tegevusrühma toetus 20 % ja projektitoetus 80 % . Eelnõu § 1 6 toob välja kohaliku tegevusrühma toetuse taotluse esitamise ja taotluse esitamise tähtaja. Lõigete 1 ja 3 kohaselt esitab kohalik tegevusrühm k ohaliku tegevusrühma toetuse saamiseks e-PRIA kaudu taotluse ettenähtud tähtajal , mis on PRIA poolt Ametlikes Teadaannetes välja kuulutatud. Lõike 2 kohaselt esitab k ohalik tegevusrühm kohaliku tegevusrühma taotluse või muu dokumendi üksnes e-PRIA kaudu. Alus selleks tuleb ELÜPS § 7 lõike st 2 , mille kohaselt võib maaeluminister määrusega kehtestada taotluse, maksetaotluse ja muu menetlusdokumendi esitamise üksnes e-teenuse keskkonna kaudu või muul viisil elektrooniliselt. Seega ei pea edaspidi määruses igal pool kohaliku tegevusrühma dokumentide esitamisel enam välja tooma , et seda tehakse e-PRIA kaudu. Lõike 4 kohaselt võib k ohalik tegevusrühm ettenähtud tähtajal esitada ühe kohaliku tegevusrühma toetuse taotluse selliselt , et ühe s taotlus es võib olla mitu tegevust. Eelnõu § 1 7 sätestab nõuded kohaliku tegevusrühma toetuse taotlusele. Lõikes 1 on toodud andmed, mis peavad olema märgitud kohaliku tegevusrühma toetuse saamiseks esitatavas taotluses. Nendeks andmeteks on: 1) kohaliku tegevusrühma nimi, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri kood, kohaliku tegevusrühma esindaja nimi ja kontaktandmed; 2) taotluse selgelt sõnastatud sisu, taotluse esitamise kuupäev ja taotleja allkiri, haldusakti või muu dokumendi kättetoimetamise soovitav viis ning selleks vajalikud kontaktandmed; 3) toetatava tegevuse nimetus ja kirjeldus; 4 ) tähtajaliselt asutatud kohaliku tegevusrühma puhul tema asutamise tähtaeg; 5 ) kohaliku tegevusrühma veebilehe aadress; 6 ) teave ja põhjendus, kui kohaliku tegevusrühma liikmeks olev KOV kuulub samal ajal m itmesse kohalikku tegevusrühma; 7 ) teave, kas KOVi territoorium kattub tegevuspiirkonnaga tervikuna või osaliselt, ning osalise kattumise korral tegevuspiirkonda kuuluvate asustusüksuste loetelu; 8 ) KOVide kaupa tegevuspiirkonna elanike arv ja pindala; 9 ) kui tegevuspiirkonna elanike arv on alla 10 000 või üle 150 000, siis põhjendus erisuse kasutamise kohta; 10 ) teave ettemaksu soovi kohta vastavalt § -le 2 2 . Lõige 2 toob välja, millised dokumendid peab kohalik tegevusrühm koos avaldusega esitama. Kohalik tegevusrühm peab esitama PRIA - le strateegia ja üldkoosoleku otsuse strateegia vastuvõtmise kohta . Strateegiat ja üldkoosoleku otsust ei pea esitama selline kohalik tegevusrühm, kes esitab need PRIA-le LEADERi ettevalmistamise toetuse määruse § 10 lõike 1 punkti 4 alusel hiljemalt 31. maiks 2023 , kui üldkoosoleku otsus sisaldab muu hulgas käesoleva määruse alusel strateegia heakskiitmiseks taotluse esitamist. Samuti peab esitama väljavõtte teavitusest, millelt on näha kohaliku tegevusrühma toetuse taotlemise teave, ning viide selle väljaande nimele ja ilmumise kuupäevale, milles teavitus on avaldatud , samuti selle teavituse sisu . Lisaks tuleb esitada kohaliku tegevusrühma liikmete nimekiri kohaliku tegevusrühma toetuse taotluse esitamisele eelneva päeva seisuga, milles on muu hulgas välja toodud, millist huvirühma liige esindab. Huvirühma välja toomine on vajalik selleks, et otsustusprotsessi juures ei tekiks olukorda, kus üks liige kuulub mitmesse huvi rühma. Eelnõu § 1 8 sätestab nõuded kohaliku tegevusrühma toetuse taotluse ja kohaliku tegevusrühma nõuetele vastavuse kontrollimisele. E smalt kontrollib PRIA kohaliku tegevusrühma toetuse taotluse vastuvõtmisel nõutavate dokumentide olemasolu ja taotluse tähtaegset esitamist. Seejärel kontrollib PRIA vastuvõetud kohaliku tegevusrühma toetuse taotluse nõuetele vastavust ja selles esitatud andmete õigsust ning kohaliku tegevusrühma ja toetatava tegevuse vastavust ELi õigusaktides, ELÜPSis , ÜPP-strateegiakavas ja määruses sätestatud nõuetele. Eelnõu § 19 käsitleb kohaliku tegevusrühma toetuse taotluse rahuldamist ja rahuldamata jätmist. Lõiked 1 – 4 kirjeldavad, millistel alustel teeb PRIA kohaliku tegevusrühma toetuse rahuldamise või osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse . L õike 1 kohaselt, k ui kohaliku tegevusrühma toetuse taotlus, kohalik tegevusrühm ja toetatav tegevus vastavad nõuetele ning Maaeluministeerium on strateegia heaks kiitnud, rahulda b PRIA kõik nõuetekohased taotlused toetusteks ettenähtud vahendite piires ELP § 28 lõike 2 alusel . ELÜPS § 28 lõike 2 kohaselt, kui toetuse andmise tingimustes ei ole ette nähtud maaelu arengu toetuse taotluste hindamist, rahuldatakse kõik nõuetekohased taotlused maaelu arengu toetusteks ettenähtud vahendite piires toetuse andmise tingimustes sätestatu kohaselt: 1) vähendades vajaduse korral toetuse summat võrdeliselt iga taotleja kohta; 2) vähendades vajaduse korral toetuse ühikumäära või 3) eelistades ajaliselt varem esitatud taotlusi. Lõike 2 kohaselt vastab k ohaliku tegevusrühma toetuse t aotlus nõuetele, kui kohalik tegevusrühm, strateegia, taotlus ja toetatav tegevus vastavad ELi õigusaktides, ELÜPSis ja määruses sätestatud ning ÜPP-strateegiakavas esitatud nõuetele. Lõike 3 kohaselt, k ui kohaliku tegevusrühma toetuse taotluse nõuetekohasuse kontrollimise käigus tehakse kindlaks, et kohalik tegevusrühm, strateegia, taotlus või toetatav tegevus ei vasta toetuse saamiseks esitatud nõuetele, teeb PRIA ELÜPS § 28 lõike 3 alusel taotluse rahuldamata jätmise otsuse. ELÜPS § 28 lõike 3 kohaselt tehakse l isaks ELi õigusaktides sätestatud alustele maaelu arengu toetuse taotluse rahuldamata jätmise otsus, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest: 1) taotleja, taotlus või toetatav tegevus ei vasta toetuse andmise ja kasutamise nõuetele, kui ELi õigusaktidest ei tulene teisiti; 2) taotleja ei esita ega tee teatavaks menetluses tähtsust omavaid asjaolusid ja tõendeid või takistab kohapealse kontrolli tegemist; 3) taotlust ei rahuldata ELÜPS § 28 lõike 1, 2, 6, 7 või 8 kohaselt; 4) taotluses või taotluse menetluse käigus on teadlikult esitatud valeandmeid. Lõike 4 kohaselt teeb PRIA kohaliku tegevusrühma toetuse taotluse osalise või täieliku rahuldamise otsuse või taotluse rahuldamata jätmise otsuse 100 tööpäeva jooksul arvates taotluse esitamise tähtpäevast. Eelnõu § 2 0 käsitleb kohaliku tegevusrühma toetuse saaja kohustusi. Lõige 1 toob välja, et kohalik tegevusrühm vastab §-des 2–5 sätestatud nõuetele ja täidab §-s 12 nimetatud ülesandeid kogu heakskiidetud strateegia rakendamise perioodi lõpuni. Lõige 2 kirjeldab, millised kohustused kohalik tegevusrühm lisaks lõikes 1 toodule võtab. Punkt 1 toob välja, et kohalik tegevusrühm tagab t egevuste elluviimise aluseks olevate dokumentide nõuetekohasuse ja kulude abikõlblikkuse. Oluline on, et tegevuste elluviim i s e ja väljamaksmise aluseks olevad dokumendid oleksid nõuetekohased. Punkt 2 toob välja, et kohalik tegevusrühm võimaldab teostada kohaliku tegevusrühma toetuse sihipärase ja tähtaegse kasutamise üle audit, järelevalvet ja teha muid kohaliku tegevusrühma toetuse saamisega seotud kontrolle ning osutada selleks igakülgset abi, s ealhulgas võimaldab viibida kohaliku tegevusrühma kinnisasjal, ehitises ja ruumis ning läbi vaadata dokumente ja vara kohapeal . Punkt 3 sätestab, et kohalik tegevusrühm esitab auditi tegemiseks, järelevalve teostamiseks või muu kontrolli tegemiseks vajalikud andmed ja dokumendid määratud tähtaja jooksul. Punkti 4 kohaselt peab kohalik tegevusrühm eristama selgelt oma raamatupidamises kohaliku tegevusrühma toetuse kasutamisega seotud kulud ning neid kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest kulu- ja maksedokumentidest. Nõue tuleb ÜPP-strateegiakava määruse artikli 123 lõike 2 punkti b alapunktist i, mille kohaselt põ llumajandustootjad, teised toetusesaajad ja muud sekkumise rakendamises osalevad asutused on teadlikud neile antud toetusest tulenevatest kohustustest ning kasutavad , kas eraldi raamatupidamissüsteemi või nõuetekohaseid raamatupidamiskoode kõikide tegevusega seotud tehingute jaoks, kui see on asjakohane . Punkt 5 toob välja, et kohalik tegevusrühm säilitab toetusega seotud dokumente vähemalt viis aastat arvates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest. Punkti 6 kohaselt peab kohalik tegevusrühm teavitam a PRIA-t kohaliku tegevusrühma toetuse taotluses esitatud või tegevusega seotud andmete muutumisest või tegevuse el luviimist takistavast asjaolust. Punkt i 7 kohaselt peab kohaliku tegevusrühma toetust saanud kohalik tegevusrühm teavitama avalikkust, et tegevus viiakse ellu EAFRD toetuse abil, ning tähista m a tegevus e vastavalt komisjoni rakendusmääruses (EL) 2022/129, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 kohaseid õliseemnete, puuvilla ja veinivalmistamise kõrvalsaadustega seotud sekkumisviise ning liidu toetuse ja ÜPP strateegiakavadega seotud teavitamis-, avalikustamis- ja nähtavusnõudeid käsitlevad normid ( ELT L 20, 31.01.2022, lk 197 – 205 ), sätestatud nõuetele. Lõike 3 kohaselt esitab k ohalik tegevusrühm kohaliku tegevusrühma toetuse kasutamisega seotud seireks ja hindamiseks vajalikud andmed, milleks on strateegia meetmes nimetatud näitajad, sealhulgas tulemusnäitaja, ning komisjoni rakendusmääruse (EL) 2022/1475, milles sätestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 üksikasjalikud rakenduseeskirjad ÜPP strateegiakavade hindamise ning seireks ja hindamiseks teabe esitamise kohta ( ELT L 232, 07.09.2022, lk 8 – 36 ), VII lisas nimetatud andmed, Maaeluministeeriumi või PRIA nõudmisel . Näitajad tule vad ÜPP-strateegikava määruse artiklist 7, mille kohaselt v äljundnäitajad peegeldavad toetatud sekkumise tegelikke väljundeid , tulemusnäitajad on seotud artiklis 6 nimetatud erieesmärkidega ning nende abil seatakse kvantifitseeritud vahe-eesmärgid ja sihtväärtused kõnealuste erieesmärkide kohta ÜPP - strateegiakava s ning mida kasutatakse nende sihtväärtuste saavutamisel tehtud edusammude hindamiseks , keskkonna- ja kliimaeesmärkidega seotud tulemusnäitajad võivad hõlmata sekkumist, mis aitab täita kohustusi, mis tulenevad ELi seadusandlikest aktidest, mis on loetletud ÜPP-strateegiakava määruse XIII lisas , mõjunäitajad, mis on seotud artiklis 5 ja artikli s 6 sätestatud eesmärkidega ning mida kasutatakse ÜPP - strateegiakava ja ÜPP - kontekstis ning artikli 115 lõikes 2 osutatud ja I lisas loetletud kontekstinäitajad. Võrreldes eelmise perioodiga on muutunud see, et kohalik tegevusrühm ei pea enam igal aastal esitama seirearuannet Maaeluministeeriumile. K ohalikud tegevusrühmad peavad strateegia te meetmetes muu hulgas kindlaks määrama, mis eesmärkidesse või valdkondadesse tegevused panustavad, loetlema uuenduslike tegevuste arvu ja välja tooma , millistesse tulemus näitajatesse meetmed panustavad. Maaeluministeerium saadab kohalikele tegevusrühmadele näitajate tabeli , millest on kohalikel tegevusrühmadel võimalus valida enda strateegia meetmetele sobivad. V älja v alitud näitajad seadistab PRIA e-PRIAsse ning edaspidi kogutakse valitud näitajad e- PRIA süsteemi poolt automaatselt. K ui etteantud tabelis ei leidu sobivat näitajat, ei ole PRIA - l võimalik neid andmeid e-PRIAsse seadistada ning seega neid andmeid ka koguda ning sel juhul peab kohalik tegevusrühm näitajate andmed ise koguma. Eelnõu § 2 1 kirjeldab kohaliku tegevusrühma toetuse maksmist ja toetuse maksmisest keeldumist. Lõike 1 kohaselt makstakse k ohaliku tegevusrühma toetus §-s 15 sätestatud ühtse määra järgi vastavalt selle määruse alusel projektitoetuse saaja esitatud maksetaotlusele. See tähendab, et k ohaliku tegevusrühma t oetus tasaarve statakse projektitoetuse saaja esitatud maksetaotlus e ning väljamakse alusel. Seega arvutatakse edaspidi projektitoetuse väljamakse pealt automaatselt summa , mis on mõeldud kohalikule tegevusrühmale halduskuludeks. Halduskuludeks mõeldud summast arvestatakse tasaarvestuse korras maha ka kuni 60% ettemaksu st , kui kohalik tegevusrühm on taotlenud ettemaksu § 22 kohaselt, ning ülejäänud osa makstakse kohaliku tegevusrühmale halduskuludena. Lõike 2 kohaselt teeb PRIA kohaliku tegevusrühma toetuse maksmise otsuse sellise aja jooksul, et toetusraha oleks võimalik kanda kohaliku tegevusrühma arvelduskontole hiljemalt projektitoetuse maksmise otsusele järgneva kuu 25. kuupäevaks . Lõike 3 kohaselt teeb PRIA m aksmisest keeldumise otsuse ELÜPS § 13 lõigetes 3 ja 4 sätestatud juhtudel 25 tööpäeva jooksul arvates toetuse maksmisest keeldumise aluseks olevast asjaolust teadasaamisest. ELÜPS § 13 lõike 3 kohaselt , k ui enne toetuse maksmist tehakse kindlaks, et taotleja rikub tegevuse elluviimise nõudeid või ei täida muid toetuse saaja kohustusi, võib PRIA vähendada makstavat toetust või keelduda toetuse maksmisest, arvestades rikkumise raskust, ulatust, püsivust ja korduvust . ELÜPS § 13 lõike 4 kohaselt teeb PRIA toetuse maksmisest keeldumise otsuse, kui enne toetuse maksmist tehakse kindlaks taotluse rahuldamata jätmise alused (ELÜPS § 28 lõige 3) . Lõike 4 kohaselt võib PRIA k ohaliku tegevusrühma toetuse maksmisest keeldumise otsuse korral tunnistada taotluse rahuldamise otsuse täielikult või osaliselt kehtetuks. Säte tuleneb ELÜPS § 28 lõikest 5 . Eelnõu § 2 2 kirjeldab kohaliku tegevusrühma toetuse väljamaksmist enne kulutuste tegemist (edaspidi ettemaks ) . Lõige 1 toob välja , mille alusel toimub kohaliku tegevusrühma toetuse ettemaks u väljamaksmine. Kohaliku tegevusrühma toetuse võib ELÜPS § 30 lõike 1 ja lõike 3 punkti 2 kohaselt riigieelarvelistest vahenditest maksta pärast kohaliku tegevusrühma toetuse taotluse rahuldamise otsuse tegemist ja enne projektitoetuse raames toetatava tegevuse elluviimiseks vajaliku töö või teenuse tellimise või vara soetamise eest maksmist – täpsemalt tasumist – tagatist nõudmata, kui kohalik tegevusrühm on piisavalt usaldusväärne ning kui tegevuse elluviimist rahastatakse ühissätete määruse artikli 34 lõike 1 punkti c kohaselt. Lõiked 2 – 5 kirjeldavad ettemaksu väljamaksmise protsessi. Kohaliku tegevusrühma toetuse esmakordse ettemaksu saamise eelduseks on vajalik, et kohalik tegevusrühm oleks teinud eelnõu § 17 lõike 1 punkti 10 kohaselt taotlusele märke, et soovi takse ettemaksu . Peale tahteavalduse kinnitamist ja strateegiate heakskiitmist annab kohalik tegevusrühm PRIA - le teada, millal ta soovib uue perioodi strateegiat rakendama hakata. Kui kohalik tegevusrühm rakendab veel eelmise perioodi LEADERi määruse alusel strateegiat, siis selleks, et taotleda käesoleva määruse alusel uue perioodi kohaliku tegevusrühma toetus e ettemaksu, peab kohalik enne eelmise perioodi strateegia rakendamise lõpetama ja sellest PRIA-t teavitama eelnõu § 14 lõike 3 kohaselt . Kui vana perioodi strateegia rakendamine on lõpetatud ja sellest PRIA-t teavitatud ning uue perioodi strateegia heakskiidetud , saab kohalik tegevusrühm alusta da täielikult uue perioodi strateegia rake ndamisega , mille jaoks on tal võimalik saada ettemaksu . Samas võib alustada uue perioodi ettevalmistamise tegevustega enne uue perioodi strateegia heakskiitmist , tingimusel, et kohaliku tegevusrühma toetuse taotlus on esitatud ning vana perioodi strateegia lõpetamisest on PRIA t teavitatud ( vt ka põhjendus § 14 lõike 3 juures). Lõike 2 kohaselt kohaliku tegevusrühma toetuse esmakordsel ettemaksul arvutab PRIA igale kohalikule tegevusrühmale toetuse summa, mis moodustab kuni 50 % § 10 lõike 1 alusel kohalikule tegevusrühmale määratud kogu kohaliku tegevusrühma toet use summast . Lõike 3 kohaselt maksab PRIA kohalikule tegevusrühmale ettemaksu kahes osas üks kord aastas kahe aasta jooksul, kusjuures kahe makse vahele peab jääma vähemalt kuus kuud . Lõike 4 kohaselt maksab PRIA ettemaksu esimese osa, mis moodustab 25 % kogu ettemaksust, kohaliku tegevusrühma arvelduskontole 20 tööpäeva jooksul arvates kohaliku tegevusrühma toetuse taotluse rahuldamise otsuse tegemisest , kuid mitte enne PRIA teavitamist eelmise perioodi LEADERi määruse alusel strateegia rakendamise lõpetamisest . Vana perioodi strateegia rakendamise lõpetamine on oluline, et vältida uue ja vana perioodi tegevuste kulude topeltrahastamist. Lõike 5 kohaselt maksab PRIA ettemaksu teise osa, mis moodustab 25 % kogu ettemaksust , kohaliku tegevusrühma arvelduskontole mitte varem kui kuus kuud arvates lõikes 4 nimetatud esimese osa maksmist, kohaliku tegevusrühma poolt PRIA-le esitatud ettemaksutaotluse alusel. K ui koha lik tegevusrühm ei soovi teise ettemaksu osa väljamaksmist, ei ole vajalik PRIA - le taotlust esitada. Lõikes 6 sätestatakse tasaarvest use kord. ELÜPS § 30 lõike 6 alusel arvestatakse kohalikule tegevusrühmale makstavast toetus rahast tasaarvestuse korras maha lõigetes 4 ja 5 sätestatud ettemaks 60 % ulatuses selle määruse alusel projektitoetuse raames toetatavate tegevuste elluviimiseks makstud summast . Näiteks, kui kohaliku tegevusrühma eelarve on 100 eurot ning ta küsib 50% ulatuses ettemaksu, siis on ettemaksu summa 50 eurot, millest esimese osa 25% saab kohalik tegevusrühm näiteks 05.02.2024 ja teise osa (25%) 01.01.2025 . Tasaarve stus toimub põhimõttel, et kui projekti toetuse väljamakse on näiteks 100 eurot, siis sellest 100 eurost leitakse kohalik u tegevusrühma toetus, millest 4 0% saab kohal ik tegevusrühm endale ja teine 6 0% tasaarve statakse automaa tselt juba saadud ettemaksust maha. Eelnõu § 2 3 toob välja projektitoetuse taotlejale esitatavad nõuded. Lõikes 1 on toodud isikud, kellele antakse projektitoetus t . Projektitoetust antakse kohaliku tegevusrühma toetust saanud kohaliku tegevusrühma tegevuspiirkonnas tegutsev ale mikro-, väikese või keskmise suurusega ettevõtjale (edaspidi koos VKE ) , mittetulundusühingule, sihtasutusele ja KOVile (edaspidi koos projektitoetuse taotleja ) . Porjektitoetust antakse ka kohalikule tegevusrühmale. Eelmise perioodiga võrreldes on muutunud see, et projektitoetust ei anta enam seltsing ule ning põllu- ja maamajanduse valdkonna riigimuuseum ile . Lõige 2 toob välja , millistele nõuetele peab projektitoetuse taotleja vastama. Punkt i 1 kohaselt peab projektitoetuse taotleja vastama strateegia meetmes nimetatud proejktitoetuse taotleja kohta esitatud nõuetele . Kohalik tegevusrühm võib esitada strateegia meetmes , sealhulgas hindamiskriteeriumites täpsemaid nõu deid projektitoetuse taotlejale , tehes seda määruses sätestatud nõuete piires. Näiteks võib kohalik tegevusrühm läbi hindamiskirteeriumite eelistada oma tegevuspiirkonnas teatud valdkonnas tegutsevaid ettevõtjaid põhjendatud juhul rohkem kui teisi. Kuna projektitoetus on riigiabi, siis peab taotleja vastama ka k omisjoni määruses (EL) 2022/2472, millega tunnistatakse teatavat liiki abi põllumajandus- ja metsandussektoris ja maapiirkondades Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamisel siseturuga kokkusobivaks (ELT L 327, 21.12.2022, lk 1‒81), sätestatud nõuetele . Punkt 2 kohaselt ei tohi taotlejal olla riikliku maksu võlga koos intressiga , mis on suurem, kui 100 eurot. K ui taotleja maksuvõlg koos intressiga on suurem , kui 100 eurot, peab see olema ajatatud ning maksuvõla ajatamise korral peavad maksud olema makstud õigeaegselt. Nõue on kehtestatud, et tagada taotleja jätkusuutlikkus. Punkt i 3 kohaselt ei ole taotleja saanud ega taotle projektitaotluses sisalduva sama kulu kohta toetust riigieelarveliste st, ELi või välisabi vahenditest või muud tagastamatut riigiabi. Nõue on kehtestatud selleks, et välistada topelt rahastamise võimalus riigieelarvelistest või muudest ELi või välisvahenditest või mu ust tagastamatust riigiabist või vähese tähtsusega abist. Nõude täitmisel peab arvestama , et ühele ja samale taotluses sisalduvale abikõlblikule kulule ei või toetust taotleda erinevatest rahastamisvahenditest. Samuti ei tohi taotleja olla varem saanud toetust taotluses sisalduvale ühele ja samale abikõlblikule kulule mitu korda. N õue tuleb E uroopa Parlamendi ja n õukogu määrusest (EL) 2021/2116 artiklist 36, mille kohaselt tagavad liikmesriigid, et EAFRDst rahastatavaid kulusid ei kaeta ELi eelarvest ühegi teise rahastamisvahendiga. Punktis 4 on öeldud, et kui taotleja on saanud eelnevalt toetust riigieelarvelistest või muudest ELi või välisvahenditest või muud tagastamatut riigiabi või vähese tähtsusega abi, mis on nõutud tagasi, siis peavad olema tagasimaksed tehtud tähtaegselt ja nõutud summas. Nõue on riigisisene , mille eesmärgiks on toetuse sihipärane kasutamine ning taotleja usaldusväärsuse tagamine . Punkti 5 kohaselt ei tohi taotleja suhtes toimuda likvideerimismenetlust ega ol la nimetatud pankrotiseaduse kohaselt ajutist pankrotihaldurit või kohtuotsusega välja kuulutatud pankrotti või algatatud sundlõpetamist või olla kehtivat registrist kustutamise hoiatust . Pankrotiseaduse § 1 lõigete 2 ja 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine ning juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine . Kohustustena arvestatakse ka nõudeid, mis ei ole muutunud sissenõutavaks. PRIA kontrollib kohaliku tegevusrühma suhtes võimaliku likvideerimismenetluse või ajutise pankrotihalduri või väljakuulutatud pankroti otsuse olemasolu ametlikust väljaandest Ametlikud Teadaanded . Punktis 6 on sätestatud, et taotleja võib olla asutatud tähtajaliselt, kuid see tähtaeg ei tohi olla lühem kui viis aastat alates PRIA poolt viimase toetuseosa väljamaksmisest. Nimetatud nõue on oluline, et tagada taotleja pikaajaline jätkusuutlikkus; Punkt 7 toob välja, et taotl e jal ei ole kehtivat karistust karistusseadustiku §-s 49 1 ( ettevõtluskeeld) , 209 (kelmus) , 209 1 ( hankekelmus ELi finantshuve kahjustades ), 210 (soodustuskelmus) , 294 (altkäemaksu võtmine) , 296 ( altkäemaksu vahendus ) , 298 (altkäemaksu andmine) , 298 1 (mõjuvõimuga kauplemine ), 300 1 (toimingupiirangu rikkumine), 372 (tegevuslo ata ja keelatud maja ndustegevus) , 373 (ärikeelu ja teataval erialal ning ametikohal töötamise keelu rikkumine) või 384 (maksejõetuse põhjustamine) sätestatud süüteo toimepanemise eest . ÜPP-strateegiakava raames toetuste andmise üle otsustamisel lähtutakse muu hulgas sellest, et kui isik on toime pannud hüvede välja petmisega, avaliku võimu otsuste enda kasuks kallutamisega või ebaausa majandustegevusega seotud väär- või kuriteo , mille toimepanemise eest on tema kohta kantud kehtivad karistusandmed karistusregistrisse, siis ei saa selline isik toetust, sest tegemist ei ole õiguskuuleka ja usaldusväärse isikuga ning ta ei vasta projekti toetuse saamise nõuetele. Loetletud on ja seega arvesse võetakse üksnes need isiku süüteod, mis seavad tõsiselt kahtluse alla tema õiguskuulekuse ja usaldusväärsuse konkreetse toetuse ga seotult , antud juhul projekti toetusega. Lõige 3 toob välja, et kohalik tegevusrühm võib olla projektitoetuse taotleja, kuid tema taotlus peab olema vastu võetud kohaliku tegevusrühma üldkoosoleku otsusega , millest nähtub projektitaotluse vastavus strateegias, sealhulgas strateegia meetmes ja rakenduskavas esitatud nõuetele . Kohalik tegevusrühm toob rakenduskavas välja need strateegia meetmed ja selle vahendite jaotuse , mille raames saab projektitoetust taotleda üksnes kohalik tegevusrühm . See on oluline, et need meetmed, mille raames saab projektitoetust taotleda üksnes kohalik tegevusrühm oleksid selgelt eraldiseisvad teistest strateegia meetmetest. Üldiselt on sellisteks meetmeteks, mida üksnes kohalikud tegevusrühmad teevad , ühis- ja koostöötegevused . Kuna kohalik tegevusrühm võib taotleda ka projektitoetust, siis parema selguse huvides on ettenähtud kõikide kohaliku tegevusrühma projektitoetuse taotluste, s ealhulgas riigisiseste ja piiriüleste koostööprojektide taotlus ed lahus tegevuspiirkonna teiste projektitoetuse taotlejate poolt esitatud taotluste hindamisest. Seejuures kehtivad kõik strateegias , sealhulgas strateegia meetmes ettenähtud projektitoetuse taotlemiseks seatud nõuded ka kohalikule tegevusrühmale. Seega k ohaliku tegevusrühma projektitaotlust töörühm ei hinda , vaid k ohal ik tegevusrühm alustab projektitaotluse koostamist ning enne PRIA-le esitamist viib selle üldko osolekule , kes hindab ja kontrollib projektitaotluse s olevate tegevuste vastavus t strateegias , sealhulgas strateegia meetmes ja rakenduskavas esitatud nõuetele. Kuna kohaliku tegevusrühma projektid ei läbi tavapärast töörühma poolset hindamist koos teiste projektitoetuse taotlejatega , ei ole vaja neid esitada taotlusvoorude ajal (§ 28 lõige 1). Pärast seda esitab kohalik tegevusrühm projektitaotluse koos üldkoosoleku otsusega PRIA -le, kes kontrollib eelnõu § 31 lõik e 1 kohaselt hinnatud projektitaotluse nõuetekohasust ja selles esitatud andmete õigsust ning kohaliku tegevusrühma ja toetatava tegevuse vastavust ELi õigusaktides, ELÜPSis ja määruses sätestatud ning ÜPP- strateegiakavas esitatud nõuetele. Samuti kontrollib PRIA tegevuste kulude abikõlblikkust. Eeltoodu d lähenemine aitab tagada ühissätete määruse artikli 33 lõikest 5 tulenevat nõuet, mille kohaselt kohalik tegevusrühm võib olla projektitoetuse saaja ning viia tegevusi ellu kooskõlas strateegiaga, eeldusel, et ta tagab ülesannete lahususe põhimõtte austamise . Eelnõu § 2 4 toob välja projektitoetuse raames toetatavad tegevused. Lõikes 1 on välja toodud üldiselt, mill isteks tegevusteks projektitoetust antakse . Nendeks on ühissätete määruse artikli 34 lõike 1 punkti b kohaselt järgmised strate egia meetmes nimetatud tegevused : 1) materiaalsesse või immateriaalsesse varasse investeeringu tegemine; 2) ühistegevuse või koostöötegevuse elluviimine; 3) kogukonnateenuse arendamine; 4) väikeprojekti ehk vihmavarju-tüüpi projekti rakendamine. Ühissätete määruse artikli 34 lõike 1 punkti b kohaselt on mõeldud strateegia raames valitud tegevusi, sealhulgas koostöötegevusi ja nende ettevalmistamise tegevusi. See tähendab, et t äpsemad toetatavad tegevused sisalduvad strateegia meetmes , mille töötab oma tegevuspiirkonna jaoks välja iga kohalik tegevusrühm ise. Lõike 2 kohaselt võib koos lõike 1 punktis 1 nimetatud investeering u tegemisega anda projektitoetust selle investeeringuga otseselt seotud kaasneva tegevuse kohta, milleks on ehitise ehitamisega kaasnev keskkonnamõju hindamisega seotud tegevus, energiaauditi, teostatavusuuringu, projekteerimistöö ning projekteerimiseks vajaliku ehitusgeoloogilise ja -geodeetilise uurimistöö tellimine. Samuti on kaasnevateks tegevusteks investeeringuobjektiga seotud koolitus, ehitusseadustiku alusel omanikujärelevalve teostamine, muinsuskaitseseaduse alusel muinsuskaitselise järelevalve teostamine, objektide tähistamine ja turundustegevus, sealhulgas turu-uuring. Oluline on, et k õik k aasnevad tegevused peavad olema otseselt seotud põhiinvesteeringu tegemisega . Lõige 3 sätestab nõuded , kui ehitatakse või renoveeritakse ehitis või soeta takse seade . Sel juhul peavad olema täidetud järgmised nõuded: 1) ehitise ehitamisel, välja arvatud uue hoone püstitamisel, või renoveerimisel, on see ehitis ja sellealune maa projektitoetuse taotleja omandis või antud talle õiguslikul alusel kasutamiseks ( hoonestusõigus või kasutusvaldus või sõlmitud kirjalik üüri- või rendileping) vähemalt kolmeks aastaks arvates PRIA poolt viimase toetusosa maksmisest, kui projektitoetuse taotleja on VKE, või vähemalt viieks aastaks arvates PRIA poolt viimase toetusosa maksmisest, kui projektitoetuse taotleja ei ole VKE; 2) uue hoone püstitamisel on hoonealune maa projektitoetuse taotleja omandis või on sellele hoonealusele maale projektitoetuse taotleja kasuks seatud hoonestusõigus vähemalt kolmeks aastaks arvates PRIA poolt viimase toetusosa maksmisest, kui projektitoetuse taotleja on VKE, või vähemalt viieks aastaks arvates PRIA poolt viimase toetusosa maksmisest, kui projektitoetuse taotleja ei ole VKE; 3) sellise seadme soetamisel, mis paigaldatakse ehitisse või mida kasutatakse ehitises, on see ehitis projektitoetuse taotleja omandis või on ehitisealusele maale taotleja kasuks seatud hoonestusõigus või kasutusvaldus või sõlmitud kirjalik üüri- või rendileping vähemalt kolmeks aastaks arvates PRIA poolt viimase toetusosa maksmisest, kui taotleja on VKE, või vähemalt viieks aastaks arvates PRIA poolt viimase toetusosa maksmisest, kui taotleja ei ole VKE. Nimetatud nõuet tuleb muu hulgas järgida seadme soetamisel liisinguga . Lõike 4 kohaselt, kui strateegia meetmes nimetatud toetatav tegevus sisaldab investeeringu tegemist ÜPP- strateegiakava määruse artikli 77 lõike 4 punkti b kohaselt, antakse projektitoetust, kui see investeering vastab nimetatud määruse artiklis 73 ja ÜPP-strateegiakavas selle investeeringu kohta sätestatud tingimustele ning ELi asjakohastes õigusaktides sätestatud nõuetele. Oluline on, et kui kohalik tegevusrühm valib strateegia meetmesse mõne ÜPP -str ateegiakavas nimetatud riigi poolt loodud investeeringu sekkumise , peab ta järgima sellele sekkumisele ÜPP -strateegiakavas esitatud tingimusi ning lisaks ÜPP-strateegiakava määruse artikli s 73 investeeringu tegemisele sätestatud nõudeid , samuti muid ELi asjakohastes õigusaktides sätestatud nõudeid, kui need esinevad . Lõige 5 sätestab ühistegevuse nõuded. Ühistegevuse elluviimiseks antakse projektitoetust, kui selle viivad kuni kaheaastase tegevuskava alusel ellu partnerid, kelleks on vähemalt kaks juriidilist isikut või füüsilisest isikust ettevõtjat ja kellest vähemalt üks ei ole teine kohalik tegevusrühm, ning kui tegevuskava sisaldab järgmiseid andmeid: 1) ühistegevuses osaleva partneri nimi, registrikood ja kontaktandmed ning osalevate poolte üksikasjalik ülesannete kirjeldus; 2) ühistegevuse ning selle eesmärgi ja tulemuse kirjeldus, sealhulgas laiem mõju tegevuspiirkonnale; 3) tegevuskava elluviimise periood, sealhulgas ühistegevuse ajakava; 4) selle olukorra kirjeldus, mille lahendamisele on ühistegevus suunatud. Võrreldes eelmise perioodiga on muutunud see, et enam ei s eata ühisprojekti tegevuskavale minimaalset üheaastast täht aega , mis on kohalikele tegevusrühmadele paindlikum. Lõi ked 6 ja 7 kirjeldavad koostöötegevus e nõudeid. Koostöötegevuse elluviimiseks antakse projektitoetust, kui selles osaleb partneritena vähemalt kaks kohalikku tegevusrühma, kes rakendavad §-s 6 sätestatud nõuetele vastavat strateegiat, või muu avaliku ja erasektori partnerlusel põhinev ühendus, kelle põhikirjaline eesmärk on maaelu arendamine ja kes on oma piirkonna kohta välja töötanud nõuetekohase strateegia (ühissätete määruse artikli 32) , ning kui need partnerid sõlmivad koostöökokkuleppe, mis sisaldab järgmised andmeid: 1) partneri nimi, tema esindaja nimi ja kontaktandmed, andmed selle kohta, kas partner on kohalik tegevusrühm või muu avaliku ja erasektori partnerlusel põhinev ühendus, ning asjakohane identifitseerimisnumber, kui partner on piiriülene kohalik tegevusrühm; 2) koordineeriva kohaliku tegevusrühma nimi ning tema esindaja nimi ja kontaktandmed; 3) kokkuleppe sõlmimise eesmärk ning kokkuleppe tulemuse ja tegevuste elluviimise kirjeldus, sealhulgas laiem mõju; 4) tegevuse elluviimise periood; 5) partneri kaasamise ja lahkumise kord; 6) partneri õigused ja kohustused, sealhulgas partneri tegevuse kirjeldus, ning teave selle kohta, mis keelt kasutatakse suhtluskeelena; 7) tegevuse kogumaksumus ja kavandatud eelarve tegevuse elluviimiseks kaasatud rahastamisvahendite kaupa. Koostööprojekti partneriks võib lisaks teisele kohaliku tegevusrühmale olla ka kohalike avalik-õiguslikest ja eraõiguslikest isikutest partnerlusel põhinev ühendus, kes rakendab nõuetekohast strateegiat ELis või EList väljaspool ja kelle põhikirjaline eesmärk on maaelu arendamine. Näiteks võivad koos koostööprojekti teha kohalik tegevusrühm Eestis ning kalanduse kohalik tegevusrühm ( FLAG ) Saksamaal, sest mõlemad rakendavad strateegiat, mis vastab ühissätete määruse artiklile 32. Samuti antakse projektitoetust p iiriül ese koostöötegevuse algatamise ettevalmistamiseks , kui kohalik tegevusrühm on sõlminud potentsiaalse partneriga kavandatava koostöötegevuse ühiste kavatsuste kokkuleppe, milles sisalduvad andmed partneri ning kokkuleppe eesmärgi, tulemuse, tegevuse ja elluviimise ajakava kohta. Koostööprojekti ettevalmistav projekt ei pea lõppema koostööprojekt i elluviimisega , sest partneritega kohtumise järel võib selguda, et ühisosa ei ole piisav selleks, et koostööprojekti ellu viia. Näiteks ei piisa rahalis test vahend itest , esinevad keeleprobleemid või erinevad ootused koostöö projektile vms põhjused, mis ei toeta koostööprojekti elluviimist . Lõige 8 toob välja, et kogukonnateenuse arendamiseks võib projektitoetust anda, kui teenus lähtub kogukonna vajadusest ning on kirjeldatud strateegias. Kogukonnateenuse arendamiseks on oluline eesmärk arendada just sellist teenust, mida tavaliselt käsitatakse kasumit teeniva majandustegevusena , kuid mis on tegevuspiirkonnas piiratud kättesaadavusega . Elukeskkonna parandamiseks on siiski vaja suurendada erinevate teenuste kättesaadavust kohapeal, kuid teenuse tarbijate piiratud hulk ei võimalda teenuste osutamist ettevõtjatele kasumlik u majandustegevusena, mistõttu on eelnõus ettenähtud võimalus anda kogukonnateenuse arendamiseks projektitoetust kõrgema protsendimääraga (§ 27 lõike 1 punkti 4 kohaselt kuni 90% toetatava tegevuse abikõlbliku kulu maksumusest ) ka selliste tavaliste ettevõtluse valdkonda kuuluvate nagu näiteks pesu pesemise , juuksuri -, mahla pressimise, matuse- jms teenuste arendamiseks , kui strateegias on kogukonnateenus kirjeldatud ja välja toodud tegevuspiirkonna põhjendatud vajadus sellise teenuse järele. Lõike 9 kohaselt antakse kohalikule tegevusrühmale projektitoetust ka selleks, et ta saaks korraldada niinimetatud vihmavarju-tüüpi projekti, täpsemalt kolmanda isiku poolt väikeprojekti rakendamist strateegias või rakenduskavas esitatud nõuete kohaselt. Vihmavarju-tüüpi projektid on ellu kutsutud sellepärast, et toetada selliste väikeprojektide rakendamist, millele iseseisvalt projektitoetust taotleda ei saaks (näiteks noorte kogemuste puudumise tõttu vms). Näiteks saab ühistegevust ellu viia läbi vihmava rju-tüüpi projektide , milleks võivad olla noorte huviring, väljasõit, laager jne . Vihmavarju-tüüp i projekti puhul on oluline, et projektitoetuse taotleja ks ja projektitoetuse saaja ks on ja jääb endiselt kohalik tegevusrühm, kes peab täitma kõiki määrusest tulenevaid nõudeid ja kohustusi ning lisaks võtma kogu väikeprojekti rakendamise administreerimise korraldamise endale. Samuti peavad kohalikud tegevusrühmad, aga ka kolmandad isikud, kes väikeprojekti rakendavad, järgima strateegias või rakenduskavas esitatud nõudeid . Sellise vihmavarju-tüüpi projekti korraldamise ja väikeprojekti rakendamise tegevuste osas teeb projektitoetuse taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse samuti PRIA . Lõi k e 1 0 kohaselt ei või tegevusega alustada, sealhulgas sellega seotud siduvaid kohustusi ei tohi olla võetud varem, ning tegevuse elluviimist tõendavad dokumendid ei tohi olla väljastatud varem kui kohalikule tegevusrühmale projektitaotluse esitamise päevale järgneval päeval, välja arvatud ettevalmistav töö, millega ei või alustada varem kui 1. jaanuaril 2023. Siduvate kohustuste all on mõeldud, et projektitoetuse taotlejal ei ole enne taotluse esitamist võetud siduvaid lepingulisi kohustusi, sest see on vastuolus ergutava mõju põhimõttega. K omisjoni määruse (EL) 2022/2472 artikli 6 lõige 2 sätestab, et a bil loetakse olevat ergutav mõju, kui abisaaja on asjaomasele liikmesriigile esitanud kirjaliku abitaotluse enne projekti või tegevusega seotud töö algust. Tööde alustamine on defineeritud sama määruse artikli 2 punktis 53 järgmiselt: k as investeeringuga seotud tegevuse või ehitustööde alustamine või esimene õiguslikult siduv kohustus tellida seadmeid või kasutada teenuseid või muu kohustus, mis muudab projekti või tegevuse pöördumatuks, olenevalt sellest, kumb on varasem; tööde või tegevuse alustamiseks ei peeta maa ostmist ja ettevalmistustöid, näiteks lubade saamist või teostatavusuuringute tegemist . Samuti leidis Euroopa Kohus otsuses nr C 349/17 , et kuna taotleja võttis enne abitaotluse esitamist tingimusteta ja õiguslikult siduvaid kohustusi, mistõttu olenemata lepingutest väljumise kulu suurusest ei olnud tal õigust kõne all oleva abikava raames abi saada, mis tähendab, et tööd on alustatud, kui projekti või tegevuse jaoks mõeldud seadmete esimene tellimus on tehtud tingimusteta ja õiguslikult siduva kohustuse võtmise teel enne abitaotluse esitamist, olenemata sellest, kui suur on võimalik kohustusest väljumise kulu. Eelnõu § 2 5 sätestab projektitoetuse raames toetatava tegevuse kulude abikõlblikkuse. Lõige 1 sätestab, et a bikõlblikud on eelarveprojektis kavandatud toetatava tegevuse elluviimiseks vajalikud kulud, mis on sihtotstarbelised, mõistlikud, majanduslikult soodsaimad, üksikasjalikult kirjeldatud ja vajalikud projektitoetuse eesmärgi saavutamiseks. Nõue tuleb ELÜPS §-st 12. Lõige 2 sätestab mitte abikõlblik ud kulud. Punkti 1 kohaselt ei ole abikõlblikud tehinguid isikute vahel, kes on tulumaksuseaduse § 8 lõike 1 tähenduses seotud isikud . Isikud on omavahel seotud, kui neil on ühine majanduslik huvi või kui ühel isikul on teise üle valitsev mõju. Igal juhul käsitatakse seotud isikutena järgmisi isikuid: 1) abikaasad, elukaaslased või otse- või külgjoones sugulased; 2) ühte kontserni kuuluvad äriühingud äriseadustiku § 6 tähenduses; 3) juriidiline isik ja füüsiline isik, kellele kuulub vähemalt 10% selle juriidilise isiku aktsia- või osakapitalist, häälte koguarvust või kasumi saamise õigusest; 4) isikule kuulub koos teiste temaga seotud isikutega kokku üle 50% juriidilise isiku aktsia- või osakapitalist, häälte koguarvust või õigusest juriidilise isiku kasumile; 5) juriidilised isikud, kelle aktsia- või osakapitalist, häälte koguarvust või kasumi saamise õigusest üle 50% kuulub ühele ja samale isikule või seotud isikutele; 6) isikud, kellele kuulub üle 25% ühe ja sama juriidilise isiku aktsia- või osakapitalist, häälte koguarvust või kasumi saamise õigusest; 7) juriidilised isikud, kelle juhatuse või juhatust asendava organi kõik liikmed on ühed ja samad isikud; 8) tööandja ja tema töötaja, töötaja abikaasa, elukaaslane või otsejoones sugulane; 9) isik on juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige (§ 9), juhtimis- või kontrollorgani liikme abikaasa või otsejoones sugulane. Punkt 2 sätestab, et abikõlblik ei ole käibemaks, kui projektitoetuse taotlejal on võimalik taotleda selle tagastamist käibemaksuseaduse alusel . Käibemaks on seega abikõlblik, kui projektitoetuse taotlejal puudub õigus taotleda käibemaksu tagastust käibemaksuseaduse alusel. Punkti 3 kohaselt ei ole abikõlblik erisoodustuselt tulumaksuseaduse § 48 lõike 4 tähenduses tasutav maks. Erisoodustus on igasugune kaup, teenus või rahaliselt hinnatav soodustus, mida antakse töötajale seoses töö- või teenistussuhtega, juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmeks olekuga või pikaajalise lepingulise suhtega, olenemata erisoodustuse andmise ajast. Punkt 4 kirjeldab, et abikõlblik ei ole viivis, trahv ja muu rahaline karistus , riigilõiv, notaritasu ning kohtumenetluse korral menetluskulud. Punkti 5 kohaselt ei ole abikõlblik õigusteenus e ja raamatupidamisteenuse kulu. Punkt i 6 kohaselt ei ole abikõlblikud kulu d stipendiumitele ning annetustele. Punkt 7 sätestab, et abikõlblikud ei ole nende KOVi ülesannete asendamiseks tehtavad kulutused kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõigetes 1 ja 2 nimetatud ülesannete pidevaks ülalpidamiseks või antud valdkonda uuenduslikku lisaväärtust või innovaatilist elementi lisamata. KOVi ülesa nde asendamiseks tehtavad kulutused on sellised, kus toetuse abil tehakse kulutusi, mis on tegelikult üksnes KOV i ülesanded . Näiteks, kui KOV sulgeb lasteaia, mille ülapidamine on tema ülesanne ning selle lasteaia haldamise ja ülalpidamise võtab enda kanda MTÜ, siis selline kulu on mitteabikõlblik . Punkti 8 kohaselt ei ole abikõlblikud eksperdi või projektijuhi töötasu, sealhulgas sotsiaal- ja tulumaks ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustusmakse, kui ekspert või projektijuht on ametnik või avaliku teenistuse töötaja või riigi või KOVi hallatava asutuse töötaja, kelle tööülesanded on sarnased toetatava tegevusega . Arvestada tuleb , et ka riigi või KOVi allasutuse töötajat, kelle tööülesanded on sarnased toetatava tegevusega, käsitletakse eksperdi või projektijuhina, kelle töötasu ja sellelt arvestatud riiklikud maksud ja kindlustusmaksed ei ole abikõlblikud. Punkti 9 kohaselt ei ole abikõlblikud sõiduauto soetamise, sealhulgas liisimise kulu . Punkti 10 kohaselt ei ole abikõlblikud kulud, mis on seotud liisingulepinguga, nagu liisinguandja kasumimäär, intressi refinantseerimiskulud, üldkulud ja kindlustusmaksed. Punkt 11 toob välja, et abikõlblikud ei ole ühistegevuse puhul partneri tegevuskulud. Punktide 12 ‒ 1 4 kohaselt ei ole abikõlblikud ehitusmaterjali ostmise kulud ilma ehitustegevuseta . Lisaks sellise ehitustegevuse kulu, mida ei ole teinud ehitusteenust pakkuv ettevõt ja. Samuti selline ehitustegevus, mis ei võimalda selle elluviimise järel ehitist sihipäraselt kasutada. See tähendab, et kui tegevuse elluviimise järel ei saa hoonet võtta sihipärasesse kasutusse , siis on PRIA - l õigus toetus tagasi nõuda. Punkt 1 5 sätestab, et abikõlblik ei ole maa ja olemasoleva ehitise ostmise ning üürimise või rentimise kulud, sealhulgas ürituse korraldamiseks vajaliku maa ja ruumi rentimise ja üürimise kulu, välja arvatud kontoriruumi üürimise kulud. Rentimise kulude puhul on silmas peetud eelkõige pikaajalisi maa ja ehitise rentimise või üürimise kulusid, sealhulgas liisingu abil . Küll aga on abikõlblik kontoriruumi rentimise kulud . Punkt 1 6 toob välja, et abikõlblik ei ole teenustasu pangatoimingu eest, tagatismakse, intress ja finantsteenusega seotud muu kulu. Punkt 17 kirjeldab, et võrreldes eelmise perioodiga ei ole enam abikõlblikud uue põlvkonna elektroonilise side juurdepääsuvõrgu rajamiseks tehtavad kulutused. Seda põhjusel, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium toetab nimetatud tegevust esmakordselt pilootprojektina läbi kogukondliku sidetaristu rajamise toetus e meetme. Nimetatud meetme raames on kohalikel tegevusrühmadel j t külaseltsidel võimalik taotleda toetust enda külas või külade kogumis lairiba ühenduse välja ehitamiseks . Punkt 18 sätestab, et abikõlblikud ei ole põllumajandustootmisse investeeringu tegemise ga kaasnev kulu , sest selle valdkonna jaoks on olemas muud toetuse meetmed. P unkt i 19 kohaselt ei ole abikõlblikud kulud, mis on tegevuse elluviimise seisukohast põhjendamatu d ja ebaolulised . Näiteks sellised kulud, mis ei ole tegevuse eesmärkidega seotud. Samuti näiteks toreduslikud kulutused , mis on tehtud tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 63 tähenduses ning millega taotletakse eseme mugavust, meeldivust või ilu. Lõige 3 sätestab, et lisaks lõikes 2 nimetatud kuludele on mitteabikõlblik kasutatud seadme, sealhulgas masina, eriotstarbelise sõiduki või mootorsõiduki soetamise ja liisimise kulu, välja arvatud kui projektitoetust taotlev VKE , mittetulundusüh ing või sihtasutus tõendab, et nimetatud seadme : 1) soetamiseks ei ole hinnapakkuja varem saanud toetust riigieelarvelistest või ELi või välisvahenditest või muud tagastamatut riigiabi või vähese tähtsusega abi; 2) hind ei ületa selle turuväärtust ja on uue samaväärse seadme hinnast madalam ning 3) eeldatav kasutusiga on vähemalt § 3 3 lõikes 2 nimetatud sihipärase kasutamise periood i lõpuni . Eelnõu § 2 6 sätestab ost umenetluse ja riigihanke nõuded. Kui projektitoetuse taotleja ei ole riigihankija, peab tea järgima lõigetes 1 ‒ 10 sätestatud ostumenetluse nõudeid ning kui projektitoetuse taotleja on riigihankija, peab ta järgima lõike 11 kohaselt riigihangete seadust. ELÜPS § 12 kohaselt peavad toetuse abil tehtavad kulud olema tehtud sihtotstarbeliselt ja mõistlikult ning majanduslikult soodsaimal viisil. Kõik toetusest hüvitatavad kulud peavad olema abikõlblikud. Toetuse saaja peab toetatava tegevusega seotud kulude tegemisel järgima ELÜPSis ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud ostumenetluse nõudeid. Ostumenetluse korraldamise täpsemad tingimused j a korra kehtestab maaeluminister määrusega. Kui toetuse saaja on hankija riigihangete seaduse tähenduses, peab ta tegevusega seotud hangete korraldamisel järgima riigihangete seaduses sätestatud nõudeid. Lõike 1 kohaselt koostab p rojektitoetuse taotleja enne projektitoetuse taotluse esitamist toetatava tegevuse maksumuse välja selgitamiseks prognoosi, milles esitatakse andmed toetatava tegevuse kogumaksumuse ja abikõlblike kulude kohta, mis peavad olema põhjendatud, üksikasjalikult kirjeldatud, tuginema tegelikele asjaolude ning vajadusel tõendatavad. Lõike 2 kohaselt sisaldab e hitustööde maksumuse prognoos vähemalt järgmiseid andmeid: 1) üldandmed ehitise kohta; 2) andmed ehitise põhikonstruktsiooni materjalide kohta; 3) ehitise maksumus, milles sisaldub välisrajatise kulu, aluse- ja vundamendikulu, kandetarindi kulu, fassaadielemendi kulu, katusekulu, ruumitarindi kulu, pinnakatte kulu, tehnosüsteemi kulu, ehitusplatsi korralduskulu ja ehitusplatsi üldkulu. Lõike 3 kohaselt korraldab p rojektitoetuse taotleja pärast projektitoetuse taotluse esitamist toetatava tegevuse raames tellitava töö või teenuse või soetatava vara mõistliku maksumuse väljaselgitamiseks ostumenetluse. Lõike 4 kohaselt , k ui toetatava tegevuse raames tellitava töö või teenuse või soetatava vara eeldatav käibemaksuta maksumus ületab 5000 eurot, küsitakse üksteisest sõltumatute pakkujate käest vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumust. Projektitoetuse taotleja teeb nende seast põhj e ndatud valiku . K ui toeta ta va tegevuse raames tehtava kulu käibemaksuta maksumus jääb alla 5 000 eurot , siis hinnapakkumusi küsima ei pea. Lõike 5 kohaselt võib p rojektitoetuse taotleja küsida alla kolme hinnapakkumuse, kui kolme hinnapakkumust küsida ei ole objektiivselt võimalik. Sellisel juhul peab projektitoetuse taotleja esitama selle kohta põhjenduse. Lõike s 6 sätestatakse andmed, mida h innapakkumus vähemalt sisaldama peab. Hinnapakkumuses peavad sisalduma projektitoetuse taotleja nimi, hinnapakkuja nimi ja tema kontaktandme d, hinn apakkumuse väljastamise kuupäev ning töö, teenuse või vara üksikasjalik kirjeldus ning käibem aksuta ja käibemaksuga maksumus (hind iga tegevuse kohta) ning vajaduse korral tehniliste tingimuste loetelu, mis osutab tehnilisele spetsifikatsioonile . Lõike 7 kohaselt sisaldab e hitustööde puhul hinnapakkumus lisaks lõikes 6 nimetatud andmetele ehitise kohta järgmiseid andmeid: 1) ehitise nimetus; 2) ehitise ehitisregistri kood; 3) selle katastriüksuse katastritunnus, millel ehitis paikneb või millele kavandatakse ehitis ehitada; 4) ehitise üldkulud ja vastava kululiigi olemasolu korral ehitise või välisrajatise kulu, aluse- ja vundamendikulu, kandetarindite kulu, fassaadielementide kulu, katusekulu, ruumitarindite kulu, pinnakatte kulu, tehnosüsteemi kulu, ehitusplatsi korralduskulu ja ehitusplatsi üldkulu; 5) hinnapakkuja majandustegevuse registreerimise number. Lõike 8 kohaselt koostab PRIA ehitustööde maksumuse prognoosi vormi ja ehitustööde hinnapakkumuse vormi ning avaldab need oma veebilehel. Lõike 9 kohaselt ei või p rojektitoetuse taotleja küsida hinnapakkumust endaga ega omavahel seotud isikutelt tulumaksuseaduse § 8 lõike 1 tähenduses. Selle piiranguga püütakse vältida projektitoetuse taotleja ja hinnapakkuja ning hinnapakkujate omavahelisest seotusest tingitud kokkuleppetehinguid ja sellest tulenevat ebatervet konkurentsikeskkonda. Lõike 10 kohaselt ei või p rojektitoetuse taotleja lõikes 4 sätestatud nõude eiramiseks jaotada osadeks toetatava tegevuse raames tellitavat tööd või teenust, mis on vajalik sama eesmärgi saavutamiseks, ega soetatavat vara, mis on funktsionaalselt koos toimiv. Projektitoetuse taotleja võib jaotada toetatava tegevuse raames tellitava töö või teenuse või soetatava vara osadeks, kui see on objektiivsetel põhjustel õigustatud. L õike 11 kohaselt ei kohaldata l õigetes 1‒9 sätestatut, kui projektitoetuse taotleja on hankija riigihangete seaduse § 5 tähenduses . Sel juhul teeb projektitoetuse taotleja enne projektitoetuse taotluse esitamist turu-uuringu riigihangete seaduse kohaselt ning pärast projektitoetuse taotluse esitamist korraldab hanke riigihangete seaduse kohaselt. Seega peab kohalik tegevusrühm kui riigihankekohuslane § 14 lõike 4 kohaselt või projektitoetuse taotleja, kes osutub riigihankekohuslaseks, järgima kõiki riigihangete seadusest tulenevaid nõudeid, sealhulgas teenuste või tööde tellimisel või kaupade soetamisel vastavalt riigihangete seaduses sätestatud piirmäärasid (nt riigihangete seaduse § 14 lõike 1 punkti 1 kohaselt on asjade või teenuste korral alates 30 000 eurost lihthan ke piirmäär ning seega alla selle piirmäära jäävad nn väikeostud) ning lisaks ka teiste kehtivate seaduste (mittetulundusühingute seadus, korrupts ioonivastane seadus) nõudeid, sealhulgas vältima huvide konflikti, olenemata asja või teenuse maksumusest, ja lisaks enda sisemisi hankekorda sid . Eelnõu § 2 7 kirjeldab projektitoetuse määra ja suurust. Lõike 1 kohaselt antakse p rojektitoetust vähemalt 15 % toetatava tegevuse abikõlbliku kulu maksumusest, täpsemalt: 1) mittetulundusühingule, sihtasutusele ja KOVile kuni 90 % toetatava tegevuse abikõlbliku kulu maksumusest; 2) koostöötegevuse elluviimiseks kuni 90 % toetatava tegevuse abikõlbliku kulu maksumusest; 3) kohalikule tegevusrühmale piiriülese koostöötegevuse algatamise ettevalmistamiseks kuni 100% toetatava tegevuse abikõlbliku kulu maksumusest; 4) kogukonnateenuse arendamiseks kuni 90 % toetatava tegevuse abikõlbliku kulu maksumusest; 5) VKE-le kuni 60 % toetatava tegevuse abikõlbliku kulu maksumusest ning mittetulundusühingule, sihtasutusele ja KOVile kuni 60 % toetatava tegevuse abikõlbliku kulu maksumusest, kui kavandatud tegevus on suunatud ettevõtluse arendamiseks; 6) väikelaeva, maastiku- ja mootorsõiduki, välja arvatud liikurmasina soetamiseks VKE-le, mittetulundusühingule ja sihtasutusele kuni 30 % toetatava tegevuse abikõlbliku kulu maksumusest. Sätestatud toetuse määr on analoogne teiste ÜPP- strateegiakava sekkumiste toetuse määraga samalaadsete seadmete soetamiseks ning ühtlustamine aitab vältida projektitoetuse raames seadmete soetamist soodsama määraga. Mootorsõiduk on liiklusseaduse tähenduses mootori jõul liikuv sõiduk. Mootorsõidukiks ei loeta mootoriga jalgratast, pisimopeedi, maastikusõidukit, trammi ega sõidukit, mille valmistajakiirus on alla kuue kilomeetri tunnis. Samas on m ootorsõidukite puhul võimalik projektitoetust anda kuni 90% sõiduki maksumusest (punkt 4 kohaselt) , kui strateegias on mootorsõiduki soetamine kogukonnateenuse arendamiseks selgelt ja arusaadavalt põhjendatud. N äiteks võivad sellisteks sõidukiteks olla tegevuspiirkonda teenindavad rändkauplusauto, juuksuri - või hambaarstibuss, invatakso jms , kui nende teeninduspiirkond on määratletud ennekõike vajadusepõhiselt, st selleks on vajadus, kuid tarbijaid on vähe. Lõike 2 kohaselt ei või investeeringuga kaasneva tegevuse kohta projektitoetust anda rohkem kui 10% toetatava tegevuse abikõlbliku kulu maksumusest. Eelnimetatud p rojektitoetuse määrade sätestamise aluseks on ÜPP-strateegiakava. Lõike 3 kohaselt on projektitoetuse maksimaaln e suurus ühe taotluse kohta 200 000 eurot. Nimetatud toetuse maksimaalne suurus tuleneb komisjoni määruse (EL) nr 2022/2472 artikkel 61 lõikest 3 ning ÜPP-strateegiakava st . Lõiked 4‒6 relguleerivad EL riigiabi eeskirjade kohaldamist. Kui projektitoetus on riigiabi komisjoni määruse (EL) 2022/2472 artiklite 60 ja 61 tähenduses, kohaldatakse sellele nimetatud määruses sätestatut. Projektitoetuse andmisel võetakse arvesse komisjoni määruse (EL) 2022/2472 artiklis 8 sätestatud abi kumuleerimisreegleid. Lõige 5 sätestab, et riigiabi saajaks on konkurentsiseaduse § 2 lõike 1 tähenduses ettevõtja, kes osaleb ise või kelle töötaja, osanik, aktsionär, liige või juhtorgani liige osaleb toetatava tegevuse elluviimisel. Seega loetakse ettevõtjaks isikut, kes tegeleb majandustegevusega ning oluline ei ole juriidiline vorm. Seejuures ei loeta riigiabiks sellise tegevuse toetamist, millel puudub mõju EL i liikmesriikide vahelisele kaubandusele ja konkurentsile. Võrreldes eelmise perioodiga on muutunud pr ojektitoetuse andmise vorm. L õike 7 kohaselt antakse projektitoetust edaspidi lihtsustatud kuluvõimalusega kindlasummalise maksena (ingl lump sum ) ÜPP-strateegikavade määruse artikli 83 lõike 1 punkti c , täpsemalt sama artikli lõike 2 punkti b kohasel t, mis tähendab, et kindlasummaline makse suurus määratakse edaspidi kindlaks üksikjuhtumipõhiselt koostatud ja tegevuse või toimingu valimise eest vastutava asutusega eelnevalt kokku lepitud eelarveprojektidel . Lihtsustatud kuluvõimaluse rakendamist lubab ka komisjoni määruse (EL) 2022/2472 artikkel 7 lõige 1. Kindlasummali ne makse tähendab, et selle puhul arvutatakse abikõlblikud kulud vastavalt varem PRIA-ga kokku lepitud eelarveprojekti alusel, mis põhineb toetatava tegevuse elluviimise tulemustel. Seega ei pea projektitoetuse saaja enam edaspidi iga üksikut kulu tõendava dokumendiga seosta m a ning seetõttu ei ole vajalik esitada tõendeid kulude abikõlblikkuse kohta, kuna nende abikõlblikkus on kindlasummalise makse puhul tõendatud juba varem. Samas peab ka edaspidi tõendama tegevuse elluviimise tulemust. Lihtsustatud kulumeetodi kasutamise peamine eesmärk on lihtsustada määruse rakendamist nii projektitoetuse saajatele kui ka PRIAle , kes ei pea enam kuludokumente esitama ega kontrollima . Eelnõu § 2 8 sätestab projektitaotluse esitamise ja taotluse esitamise tähtaja. Lõike 1 kohaselt esitab p rojektitoetuse saamiseks projektitoetuse taotleja selleks ettenähtud tähtajal kohaliku tegevusrühma kaudu PRIA-le e-PRIA s avalduse ja selles esitatud andmeid tõendavad dokumendid (edaspidi koos projektitaotlus ) . Kohalik tegevusrühm võib esitada projektitaotluse väljaspool ettenähtud tähtaega. Lõike 2 kohaselt esitavad k oostöötegevuse elluviimiseks kohalikud tegevus rühmad edaspidi projektitaotluse ühiselt. See on põhjendatud, sest koostöötegevus t viiakse ellu mitme k ohaliku tegevusrühma poolt ühiselt ning seega on asjakohane ka ühiselt taotluse esitamine , mis lihtsustab nii kohalike tegevusrühmade halduskoormust kui PRIA töö koormust. Lõike 3 kohaselt esitab p rojektitoetuse taotleja projektitaotluse või muu dokumendi üksnes elektrooniliselt PRIA e teenuse keskkonna kaudu (selgitus § 16 lõike 2 juures). Lõike 4 kohaselt teavitab PRIA oma veebilehel ja ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded projektitaotluste esitamise tähtaja. Lõike 5 kohaselt võib p rojektitoetuse taotleja ettenähtud tähtajal esitada ühe taotluse, mis võib si saldada rohkem kui üht tegevust (näiteks kui tegevust viiakse ellu mitmes etapis). Projektitoetuse taotleja sisestab projektitaotluse ja laadib üles nõutavad dokumendid e- PRIA s . Üles tuleb laadida ka need dokumendid, mida nõuab kohalik tegevusrühm rakenduskava alusel. Pärast projektitaotluse sisestamist saab taotleja , kas oma e-posti aadressil või e-PRIA teavituste blokis teavituse selle kohta, et projektitaotlus on esitatud. Esmalt muutub esitatud projektitaotlus nähtavaks kohalikule tegevusrühmale, kelle ülesandeks on kontrollida projektitaotluse vastavust strateegiale ja rakenduskavale, hinnata esitatud projektitaotlusi ning koostada hindamistulemuste alusel PRIA - le projektitaotluste paremusjärjestus s e seadmise ning projektitaotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise ja projektitaotluse rahastamise suuruse määramise kohta ettepanek. Pärast kohaliku tegevusrühma poolt projektitaotluse e-PRIAs kinnitamist muutub projektita otlus nähtavaks PRIA - le, kes teeb § 3 2 kohaselt projektitaotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse. Eelnõu § 29 toob välja projektitoetuse taotlusele esitatavad nõuded. Eelmise perioodiga võrreldes on muutunud see, et kuna edaspidi makstakse projektitoetus kindlasummalise maksena, siis see tähendab, et projektitoetuse taotleja peab taotlusel põhjalikumalt kirjeldama toetatava tegevuse eesmärki ja tulemust ning seda, kuidas ta need saavutab, sest kindel summa lepitakse kokku just taotlemise faasis. Taotleja võib kavandada projekti elluviimise ühes või mitmes etapis. Etappide puhul määrab taotleja muuhulgas iga etapi elluviimise tähtaja ning kirjeldab iga etapi eesmärgi ja tulemuse, mis peab aitama kaasa kogu projekti lõppeesmärgi ja lõpptulemuse saavutamisele. Kulu loetakse tekkinuks, kui kokku lepitud tulemus on täielikult saavutatud. Seega on edaspidi äärmiselt oluline projektitoetuse taotlejal just alguses taolemise faasis hästi läbi mõelda toetatava tegevuse eesmärk ja tulemus. Näiteks, kui projektitoetuse taotleja kavandab soetada täpselt kolm ahju, peab ta täpselt vastavad kolm ahju ka soetama. Näiteks kui kavandatud tulemust, milleks on ühe töökoha loomine, ei saavutata, siis ei maksta välja kogu projekti toetust või juba makstud toetus nõutakse tagasi. Samas peab vaatama iga projekti eraldi. Kui projektis tuleb saavutada mitu tulemust ning see sisaldab erinevaid elemente, millest igaüks võib iseenesest olla tulemus, on proportsionaalne toetuse vähendamine või tagasinõudmine võimalik, kui toetatava projekti olemus ja eesmärgid seda võimaldavad. Seega see sõltub asjaoludest ja seda hinnatakse iga juhtumi puhul eraldi. Lõike 1 kohaselt esitab p rojektitoetuse taotleja esitab avalduses enda kohta järgmised andmed: 1) nimi ja äriregistri kood või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri kood ning taotleja esindaja nimi ja kontaktandmed; 2) haldusmenetluse seaduse § 14 lõike 3 punktides 2–4 nimetatud andmed, milleks on taotluse selgelt sõnastatud sisu , taotluse esitamise kuupäev ja taotleja allkir i ning otsuse kättetoimetamise soovitav viis ning selleks vajalik ud kontaktandmed ; 3) VKE puhul teave olemasolevate töökohtade ja töötajate arvu kohta ning toetatava tegevuse tulemusel loodavate uute töökohtade kohta . VKE -de puhul on töötajate arvu küsimine oluline, sest , kui taotleja on VKE, siis peab ta vastama komisjon i määruse (EL) 2022/2472 artiklis 2 nimetatud tingimustele. VKE-de kategooriasse kuuluvad need ettevõtjad, kellel on alla 250 töötaja ja kelle aastakäive ei ületa 50 miljonit eurot või aastabilansi kogumaht ei ületa 43 miljonit eurot. VKE-de kategoorias loetakse väikesteks need ettevõtjad, kes annavad tööd alla 50 inimesele ja kelle aastakäive või aastabilansi kogumaht ei ületa 10 miljonit eurot. Mikroettevõtjateks loetakse need ettevõtjad, kes annavad tööd alla 10 inimesele ja kelle aastakäive või aastabilansi kogumaht ei ületa 2 miljonit eurot. Ettevõtja suuruse määratlemisel on üldjuhul aluseks äriregistrist kätte saadavad majandusaasta aruanded ; 4) VKE puhul teave, kas ta on autonoomne, partner- või seotud ettevõtja; 5) VKE puhul teave kontserni liikmete ja tema üle lepingu või muul alusel valitsevat mõju omava ettevõtja kohta; 6) VKE puhul prognoositavad andmed tema jooksva majandusaasta töötajate arvu ja bilansi kogumahu kohta; 7) teave projektitoetuse saamiseks esitatavatele nõuetele vastavuse kohta; 8) seireks ja hindamiseks vajalikud andmed, milleks on komisjoni rakendusmääruse (EL) 2022/1475 VII lisa lõike 2 punktides c ja d ning lisaks strateegia meetmes, mille raames projektitoetust taotletakse, nimetatud andmed . Seega valib ja esitab projektitoetuse taotleja nimetatud määruse VII lisa lõike 2 punktides c ja d need andmed, mis tema projekti iseloomustavad: k ohalikul tasandil uuenduslike tegevuste arv , teadmussiirdega seotud tegevuste arv, sealhulgas nõustamine, koolitus ja teadmiste vahetamine kestliku, majandusliku, sotsiaalse, keskkonna- ja kliimasõbraliku tulemuslikkuse kohta; tootjaorganisatsioonide, kohalike turgude, lühikeste tarneahelate ja kvaliteedikavadega seotud tegevuste arv, sealhulgas investeeringutoetus, turundustegevus jne; taastuvenergia tootmisvõimsusega (sh bioressursipõhine) seotud tegevuste arv; keskkonnakestlikkust ning kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise eesmärkide saavutamist toetavate tegevuste arv maapiirkondades ; töökohti loovate tegevuste arv; maapiirkondade ettevõtteid, sealhulgas biomajandust toetavate tegevuste arv ; arukate külade strateegiatega seotud tegevuste arv ; teenustele ja taristule, sealhulgas lairibaühendusele juurdepääsu parandavate tegevuste arv; tegevuste arv sotsiaalse kaasatuse valdkonnas; muudesse kui eelnimetatud kategooriatesse kuuluvate tegevuste arv. Lõike 2 kohaselt esitab projektitoetuse taotleja l isaks lõikes 1 nimetatud andmetele esitab toetatava tegevuse kohta järgmised andmed ja dokumendid: 1) selle strateegia meetme nimetus, mille raames projektitoetust taotletakse; 2) toetatava tegevuse, sealhulgas tegevuse mitmes etapis elluviimise korral selle iga etapi nimetus, kirjeldus, elluviimise asukoht ja tähtaeg ning selge ja konkreetselt sõnastatud eesmärgi ja tulemuse kirjeldus; 3) toetatava tegevuse, sealhulgas tegevuse mitmes etapis elluviimise korral selle iga etapi raames taotletav projektitoetuse suurus; 4) toetatava tegevuse, sealhulgas tegevuse mitmes etapis elluviimise korral selle iga etapi eelarveprojekt kululiikide kaupa ja kogumaksumus; 5 ) kulude mõistlikkust tõendavad §-s 26 nimetatud dokumendid . Siinkohal peab arvestama, et § 26 kohaselt teeb taotleja enne taotluse esitamist prognoosi või turu-uuringu ning alles pärast taotluse e sitamist korraldab ostumenetluse või riigihanke. Seega sisestab t aotleja jooksvalt e-PRIAs kavandatava tegevuse eelarve või projekti eelarve kulude mõistlikkust tõendavad võrreldavad hinnapakkumused, mis tõendavad, et kulu on eelarvestatud säästlikult, otstarbekalt ning parima hinna ja kvaliteedi suhtega. Taotleja peab hinnapakkumu ste võtmisel lähtuma sellest, kuidas on võimalik tuvastada ja tõendada toetuse abil soetatava asja hinnamõistlikkust . Samuti on vajalik, et projektitoetuse taotleja kirjeldaks kavandatavate tegevuste etappide juures seda, milliste tõendusmaterjalidega kavatseb ta hiljem maksetaotluse etapis tulemuse saavutamist tõendada. Näiteks võib tulemuse saavutamise tõendusmaterjaliks olla foto, kui sellel on olemas asukoha ja ajatempel, samuti üleandmisakt vms ; 6) ehitise ehitamise korral selle katastriüksuse katastritunnus, millel ehitis paikneb või millele kavandatakse ehitis ehitada; 7) ühistegevuse korral § 24 lõikes 5 nimetatud tegevuskava, koostöötegevuse korral sama paragrahvi lõikes 6 nimetatud koostöökokkulepe ja piiriülese koostöötegevuse algatamise korral sama paragrahvi lõikes 7 nimetatud ühiste kavatsuste kokkuleppe . Lõike 3 kohaselt esitab p rojektitoetuse taotleja PRIA-le koos avaldusega järgmised dokumendid: 1) VKE puhul projektitaotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaasta aruanne, kui see ei ole taotluse esitamise hetkeks äriregistrist kättesaadav ; 2) mittetulundusühingu, välja arvatud usulise ühenduse liikmete nimekiri mitte varasema kui projektitaotluse esitamisele vahetult eelnenud kuu esimese päeva seisuga, kui see ei ole mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrist kättesaadav; 3) sihtasutuse puhul tema asutajate ja nõukogu liikmete nimekiri, kui see erineb mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris olevast nimekirjast; 4) eraõigusliku juriidilise isiku puhul tema juhtimis- ja järelevalveorganitesse kuuluvate isikute nimekiri, kui see ei ole äriregistrist või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrist kättesaadav; 5) kohaliku tegevusrühma puhul üldkoosoleku otsus tema projektitaotluse vastuvõtmise kohta koos üldkoosolekul osalenute nimekirjaga, milles on muu hulgas välja toodud, millist huvirühma liige esindab ; 6) ehitise ehitamise korral väljavõte ehitusprojekti joonistest koos ehitusprojekti seletuskirjaga, kui need on nõutavad ehitusseadustiku kohaselt. Kui projektitoetuse taotleja annab avaldusel oma nõusoleku, võib PRIA vastavalt ELÜPS § -le 9 saata projektitaotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse projektitoetuse taotlejale elektrooniliselt. Otsuse võib saata isiku e-posti aadressil või peab otsus olema kättesaadav e- PRIA kaudu . Oluline on märkida, et kohalik tegevusrühm võib strateegia meetmes ette näha projektitoetuse taotlejale täiendavate dokumentide esitamise, mis on talle vajalikud hindamiseks. N äiteks äriplaani, hinnapakkumused, ehitus projekti, rendilepingu, koolitaja elulookirjeldus e vms. Rakenduskava osaks oleva strateegia meetme kirjelduses loetletud dokumentide esitamine on projektitoetuse taotlejale kohustuslik. Eelnõu § 3 0 toob välja kuidas toimub projektitaotluse menetlemine ja hindamine kohalikus tegevusrühmas . Lõike 1 kohaselt võtab esmalt projektitaotluse e-PRIAs vastu k ohalik tegevusrühm olenemata selle puudustest ning kontrollib projektitaotluses nõutavate andmete ja dokumentide olemasolu ja taotluse tähtaegset esitamist. Kui koos projektitaotlusega ei ole esitatud kõiki nõutavaid dokumente või kui esitatud dokumendis puuduvad projektitaotluse hindamiseks vajalikud andmed, nõuab kohalik tegevusrühm projektitoetuse taotlejalt vajalike andmete või dokumentide esitamist. ELÜPS § 32 lõike 3 alusel võib kohalik tegevusrühm nõuda juhul, kui ta leiab, et koos taotlusega ei ole esitatud kõiki nõutavaid dokumente või hindamiseks vajalikud andmed puuduvad või on puudulikud, projektitoetuse taotlejalt täiendavate andmete esitamist. Seega on kohalikul tegevusrühmal õigus küsida taotlejalt vajalike andmete ja dokumentide esitamist, kuid üksnes neid, mis on vajalikud tema ülesannete täitmiseks. Kohalik tegevusrühm annab taotlejale taotluse hindamiseks vajalike andmete ja dokumentide esitamiseks mõistliku tähtaja. Nõutud andmete ja dokumentide esitamata jätmise korral teeb kohalik tegevusrühm taotlusele vastava märkme ja jätab ELÜPS § 32 lõike 4 alusel taotluse hindamata. See tähendab, et kohalik tegevusrühm jätab hindamata taotluse, kui taotleja ei ole esitanud ELÜPS § 32 lõi k e 3 alusel küsitud andmeid või dokumente, mis on vajalikud taotluse hindamiseks. Kohalik tegevusrühm jätab nimetatud taotlused hindamata ning esitab need PRIA-le märkega, et taotlust ei hinnatud. PRIA jätab taotluse läbi vaatamata ilma puuduste kõrvaldamiseks tähtaega määramata. Lõike 2 kohaselt on ainult k ohalik u tegevusrühma ülesanne kontrollida projektitoetuse taotleja, projektitaotluse ja toetatava tegevuse vastavust strateegias, sealhulgas strateegia meetmes, ja rakenduskavas esitatud nõuetele. Lõiked 3 – 7 kirjeldavad , k uidas toimub hindamine kohalikus tegevusrühmas . Strateegias ja rakenduskavas esitatud nõuetele vastavaid projektitaotlusi hindab § 12 punktis 6 nimetatud kohaliku tegevusrühma töörühm strateegias või rakenduskavas esitatud hindamiskriteeriumite alusel ning teeb strateegia meetme eelarve piires põhjendatud ettepaneku projektitaotluste paremusjärjestusse seadmise või projektitaotluste hindamiskriteeriumite miinimumnõuetele vastavuse kohta ning iga projektitaotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise ja projektitaotluse rahastamise suuruse kohta lähtuvalt strateegiast ja rakenduskavast. Samuti hindab töörühm projektitaotluses esitatud toetatava tegevuse vastavust strateegias, sealhulgas strateegia meetmes, või rakenduskavas esitatud nõuetele . See tähendab, et p rojektitaotlusi hindavad selleks tarbeks spetsiaalselt moodustatud töörühm. Projektitaotlusi hinnatakse hindamiskriteeriumite alusel, mis on toodud strateegias ja strateegia meetmes ning on avalikustatud kohaliku tegevusrühma veebilehel enne projektitaotluste vastuvõtu algust. Projektitaotlusi hindava töörühma liikmeteks ei tohi olla kohaliku tegevusrühma juhatuse liikmed . Juhatuse liikmete lahusus töörühmast on vajalik eeskätt funktsioonide lahususe ning seeläbi läbipaistvama menetluse tagamiseks. Töörühma ei tohi kuuluda ka kohaliku tegevusrühma töötajad (tegevjuht, meetmenõustaja, projektikoordinaator vms) ja isikud, kes nõustavad projektitoetuse taotlejaid, kuna taotlejaid nõustades võib hindamisel tekkida huvide konflikt, mis seab kahtluse alla hindamisprotsessi läbipaistvuse . Lõigete 5 ja 6 kohaselt võib k ohalik tegevusrühm jätta projektitaotluse d hindamata, kui projektitoetuse taotleja ei ole õigel ajal esitanud vajalikke andmeid ja dokumente või kui projektitaotlus ei vasta strateegias , sealhulgas strateegia meetmes või rakenduskavas, esitatud nõuetele. Kohalik tegevusrühm jätab hindamata ka kohaliku tege vusrühma enda esitatud projektitaotluse (põhjendus § 23 lõike 3 juures). Lõike 7 kohaselt esitab k ohalik tegevusrühm hinnatud projektitaotluse koos lõikes 3 sätestatud ettepanekuga ning § 12 punktis 9 sätestatud protokolli ja teabega PRIA-le 20 tööpäeva jooksul arvates nimetatud ettepaneku kohta otsuse vastuvõtmisest . PRIA teeb nende nõuetekohaseks tunnistatud projektitoetuse taotluste osalise või täieliku rahuldamise otsuse, mille kohta on kohalik tegevusrühm teinud taotluste rahastamisettepaneku § 32 kohaselt . Võrreldes eelmise perioodiga on muutunud see, et edaspidi ei reguleerita määruses enam kohaliku tegevusrühma organit, kes peab nimetatud ettepaneku vastu võtma. Seega võib edaspidi kohalik tegevusrühm ise otsustada, kas ettepaneku võtab vastu üldkoos olek, juhatus või põhikirjas kehtestatud muu organ, näiteks töörühm. Oluline on, et otsuste, sealhulgas ettepaneku vastu võtmisel järgitakse alati § 5 lõigetes 2 ja 3 sätestatud huvirühmade osakaalu nõudeid. Eelnõu § 3 1 sätestab projektitoetuse taotleja ja projektitaotluse nõuetele vastavuse kontrollimise PRIAs. Lõige 1 toob välja, et PRIA pädevuses on kontrolli da hinnatud projektitaotluse nõuetele vastavust ja selles esitatud andmete õigsust ning projektitoetuse taotleja ja toetatava tegevuse vastavust ELi õigusaktides, ELÜPSis , ÜPP - strateegiakavas ja määruses sätestatud nõuetel e. Lõige 2 täpsustab veel, et PRIA kontrollib ainult nende projektitoetuse taotlejate nõuetele vastavust, kelle projektitaotlused kuulu ksid paremusjärjestuse kohaselt projektitoetusteks ettenähtud eelarveliste vahendite piires täielikule või osalisele rahuldamisele, ja ainult nende taotlejate projektitaotluste nõuetele vastavust. Samuti on PRIA-l võimalik juhul kui mõni taotleja näiteks loobub oma tegevuse elluviimisest või tema taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse kehtetuks, menetleda paremusjärjestuse ettepanekus järgmisel kohal oleva taotleja taotlust, mille kohta on kohalik tegevusrühm teinud nn tingimusliku rahastamis ettepaneku. Tingimuslik tähendab seda, et kui esinevad vajalikud tingimused, mille kohaselt sellise taotleja taotlus ja toetatav tegevus vastavad kü ll kohaliku arengu strateegiale ja rakenduskavale, kuid taotlus jäi algselt mingil põhjusel paremusjärjestuses allapoole, samas eespool olev taotleja ei jätka menetluses osalemist, mistõttu on PRIA-l võimalik menetleda allpool oleva ehk järgmisel kohal oleva taotleja taotlust. Eelnõu § 3 2 sätestab alused projektitaotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemiseks. Lõige 1 toob välja, et k ui projektitaotlus on nõuetekohane ja vastab vajaduse korral hindamiskriteeriumite miinimumnõuetele, rahuldab PRIA projektitoetusteks ettenähtud vahendite piires strateegias või rakenduskavas esitatud projektitaotluste hindamise tingimuste kohaselt : 1) hindamistulemuste alusel koostatud taotluste paremusjärjestuses esimesele kohale tulnud taotlus; 2) hindamistulemuste alusel koostatud taotluse paremusjärjestusse seatud parimad taotlused; 3) kõik taotlused, vähendades vajaduse korral toetuse summat võrdeliselt iga taotleja kohta, või 4) kõik taotlused, eelistades ajaliselt varem esitatud taotlusi. K ohalikud tegevusrühmad saavad ise otsustada, kas strateegia meetmest antakse projekti toetust avaliku taotlemisena konkursi korras valitud parima taotlusega kavandatud tegevuse või parimate taotlustega kavandatud tegevuste elluviimiseks või konkurssi korraldamata kõikide nõuetekohaste või kõikide nõuetek ohaste ja hindamiskriteeriumite miinimumnõuetele vastavate taotlustega kavandatud tegevuste elluviimiseks . See, millisel viisi toetust antakse on kirjeldatud strateegias iga strateegia meetme juures selliselt, et oleks üheselt võimalik aru saada, millist toetuse andmise viisi ja hindamist , millise strateegia meetme osas kasutatakse. See tähendab, et sõltuvalt selles t valib PRIA alus e, mis on nimetatud punktides 1 ‒ 4 . Lõige 2 toob välja, et projektitaotlus on nõuetele vastav, kui projektitoetuse taotleja, projektitaotlus ja toetatav tegevus vastavad ELi õigusaktides, ELÜPSis , ÜPP- strateegiakavas, määruses, strateegias ja rakenduskavas sätestatud nõuetele. Projektitaotluste rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuste tegemisel peab PRIA muu hulgas kontrollima kohaliku tegevusrühma §-s 10 nimetatud strateegia rakendamise eelarve kasutamist, et taotletava projektitoetuse toetuse suurus ei ületaks kohaliku tegevusrühma strateegia rakendamise eelarvet. Lõige 3 sätestab, et kui projektitaotluse täies ulatuses rahuldamine ei ole põhjendatud, võib PRIA teha projektitaotluse osalise rahuldamise otsuse, vähendades projektitoetuse summat ELÜPS § 28 lõike 5 alusel mitteabikõlblike kulude võrra. PRIA poolse lõpliku otsuse tegemisel võetakse otseselt aluseks kohaliku tegevusrühma tehtud rahastamisettepanek, mis sisaldab iga taotluses nimetatud tegevuse rahastamise suurust. PRIA ei saa rahastamisettepanekus toodud summat suurendada, küll aga on seda võimalik tal vähendada, juhul kui see sisaldab näiteks mitteabikõlblikke kulusid. Näiteks saab s ummat vähendada tingimusel, et saavutatakse toetatava tegevuse eesmärgid. Nimelt on PRIA - l endiselt abikõlblike kulude kontrolli tegemise kohustus, mis tuleneb EL-i õigusest ning on ka otstarbekas, kuna PRIA teeb ka lõpliku otsuse taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta. Nimelt ühissätete määruse artikli 33 lõike 3 punkti d kohaselt edastab kohalik tegevusrühm taotlused rahastamiskõlblikkuse lõpliku kontrolli eest vastutavale asutusele, mis viitab sellele, et abikõlblikkust ei kontrolli kohalik tegevusrühm. Kui taotleja ei ole nõus toetuse summa vähendamisega, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus. Toetuse summa vähendamine ei mõjuta projekti taotluste paremusjärjestust, sest paremusjärjestus on moodustatud enne toetuse summa vähendamist. Lõige 4 sätestab, et kui projektitoetuse taotleja ja projektitaotluse nõuetele vastavuse kontrollimise käigus tehakse kindlaks, et projektitoetuse taotleja, projektitaotlus või toetatav tegevus ei vasta toetuse saamiseks esitatud nõuetele, teeb PRIA ELÜPS § 28 lõike 3 alusel projektitaotluse rahuldamata jätmise otsuse. ELÜPS § 28 lõike 3 kohaselt tehakse lisaks ELi õigusaktides sätestatud alustele maaelu arengu toetuse taotluse rahuldamata jätmise otsus, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest: 1) taotleja, taotlus või toetatav tegevus ei vasta toetuse andmise ja kasutamise nõuetele, kui ELi õigusaktidest ei tulene teisiti; 2) taotleja ei esita ega tee teatavaks menetluses tähtsust omavaid asjaolusid ja tõendeid või takistab kohapealse kontrolli tegemist; 3) taotlust ei rahuldata ELÜPS § 28 lõike 1, 2, 6, 7 või 8 kohaselt; 4) taotluses või taotluse menetluse käigus on teadlikult esitatud valeandmeid. Lõike 5 kohaselt teeb PRIA teeb projektitaotluse osalise või täieliku rahuldamise otsuse või projektitaotluse rahuldamata jätmise otsuse 50 tööpäeva jooksul arvates päevast, mil kohalik tegevusrühm esitas PRIA-le § 30 lõikes 7 nimetatud ettepaneku ja dokumendid, või kohaliku tegevusrühma esitatud projektitaotluse puhul 50 tööpäeva jooksul arvates kohaliku tegevusrühma projektitaotluse esitamisest PRIA-le ELÜPS § 28 lõigete 3 või 8 alusel. Eelnõu § 33 sätestab p rojektitoetuse saajale esitatavad toetatava tegevuse elluviimise ja kestuse nõuded. Lõike 1 kohaselt peab p rojektit oetuse saaja viima toetatava tegevuse ellu, sealhulgas esitama kõik tegevuse elluviimis t tõendavad dokumendid, ja võtma projektitoetuse abil ehitatud, renoveeritud või soetatud vara sihipäraselt kasutusse kahe aasta jooksul arvates PRIA poolt projektitaotluse rahuldamise otsuse tegemisest , kuid hiljemalt 30. juunil 2029, seejuures: 1 ) viima toetatava tegevuse ellu eelarveprojekti kohaselt ning saavutama toetatava tegevuse eesmärgi ja tulemuse . See tähendab, et toetatava t egevuse elluviimine, sealhulgas selle etapi elluviimine ei tohi erineda sellest, mis on algselt projekti taotluse raames , sealhulgas eelarveprojekti kohaselt kokku lepitud . Seega peab toetatav tegevus, sealhulgas selle etapp olema samaväär ne sellega , mis esialgselt planeeritud ning muudatuse vajaduse korral, tohib tegevusi asendad a ainult samaväärsete tegevustega, näiteks samaliigiliste materjalidega (ELÜPS § 29). Näiteks kui taotleja kavandas projekti taotlusel ehitada kivikatuse, ei tohi ta kivikatust asendada plekk-katusega , sest tegu ei ole samaväärse materjaliga . K ui toetatava tegevuse eesmärk ja tulemus jääb saavutamata , siis PRIA toetust välja ei maksa ; 2) toetatava tegevuse mitmes etapis elluviimise korral alustama esimese etapiga hiljemalt üheksa kuu jooksul arvates PRIA poolt projektitaotluse rahuldamise otsuse tegemisest . Võrreldes eelmise perio odiga on tegemist uue sättega. See tähendab, et t aotleja peab kavandama oma tegevuse elluviimise nii, et esimese tegevuse etapiga oleks võimalik alustada hiljemalt üheksa kuu jooksul pärast projektitaotluse rahuldamise otsuse tegemist ; 3) ühistegevuse elluviimise korral viima tegevuskava ellu kuni kahe aasta jooksul arvates PRIA poolt projektitaotluse rahuldamise otsuse tegemisest, kuid hiljemalt 30. juunil 2029 ; 4) koostöötegevuse elluviimise korral viima tegevuse ellu kolme aasta jooksul arvates PRIA poolt projektitaotluse rahuldamise otsuse tegemisest, kuid hiljemalt 30. juunil 2029 . Lõike 2 kohaselt tagab p rojektitoetuse saaja tagab toetatava tegevuse kestuse, sealhulgas säilitab ja kasutab projektitoetuse abil ehitatud, renoveeritud või soetatud vara sihtotstarbeliselt vähemalt kolm aastat arvates PRIA poolt viimase toetusosa maksmisest, kui taotleja on VKE, ning vähemalt viis aastat arvates PRIA poolt viimase toetusosa maksmisest, kui taotleja ei ole VKE (edaspidi koos sihipärase kasutamise periood ). Toetusraha ja projektitoetuse abil ehitatud, renoveeritud või soetatud vara mittesihipärase kasutamise korral peab toetuse saaja PRIA nõudmisel saadud toetusraha tagasi maksma ELÜPS § -de 123 – 126 aluste l ja korras . Seadme soetamisel liisinguga tuleb arvestada, et ka selle puhul tuleb järgida k õiki e elnimetatud nõudeid, mis tähendab, et soetatud seade tuleb sihipäraselt kasutusse võtta hiljemalt kahe aasta jooksul arvates PRIA poolt projektitaotluse rahuldamise otsuse tegemisest ning lisaks tuleb seadet säilitad a ja kasutad a sihtotstarbeliselt veel vähemalt kuni s ihipärase kasutamise periood i lõpuni . Eelnõu § 34 toob välja projektitoetuse saaja kohustused. Lõike 1 kohaselt peab p rojektitoetuse saaja täitma sihipärase kasutamise peri oodi lõpuni järgmisi kohustusi: 1) võimaldama teostada auditit, järelevalvet ja muid toetuse saamisega seotud kontrolle ning osutama selleks igakülgset abi , sealhulgas võimaldama viibida projektitoetuse saaja kinnisasjal, ehitises ja ruumis ning läbi vaadata dokumente ja vara kohapeal . Näiteks lükatakse projekti - või maksetaotlus tagasi, kui toetuse saaja või tema esindaja takistab kohapealse kontrolli tegemist, välja arvatud vääramatu jõu või erandlike asjaolude korral ; 2) esita ma auditi, järelevalve teostamiseks või muu kontrolli tegemiseks vajalikud andmed ja dokumendid määratud tähtaja jooksul ; 3) teavitama viivitamata PRIA - t ja kohalikku tegevusrühma taotluses esitatud või toetatava tegevusega seotud andmete muutumisest või tegevuse elluviimist takistavast asjaolust , sealhulgas tegevusega seotud vara üleandmisest teisele isikule ; 4) eristama selgelt oma raamatupidamises projektitoetuse kasutamisega seotud kulud ning neid kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest kulu- ja maksedokumentides t . Nõue tuleb ÜPP-strateegiakava määruse artikli 123 lõike 2 punkti b alapunktist i, mille kohaselt põ llumajandustootjad, teised toetusesaajad ja muud sekkumise rakendamises osalevad asutused on teadlikud neile antud toetusest tulenevatest kohustustest ning kasutavad , kas eraldi raamatupidamissüsteemi või nõuetekohaseid raamatupidamiskoode kõikide tegevusega seotud tehingute jaoks, kui see on asjakohane ; 5) säilitama projektitoetusega seotud dokumente vähemalt sihipärase kasutamise perioodi lõpuni; 6) näitab avalikkusele, et tegemist on EAFRD toetuse abil elluviidava tegevusega, ning kasutab selleks ettenähtud sümboleid ja teavitustegevusi komisjoni rakendusmääruses (EL) 2022/129 sätestatud nõuete kohaselt. See tähendab, et p rojektitoetuse saaja peab hiljemalt viimase maksetaotlusega esitama tõendid selle kohta, et tema ellu viidud investeeringuobjekt on tähistatud nõuetekohaselt. Lõike 2 kohaselt peab p rojektitoetuse saaja vastama § 23 lõike 2 punktides 2 ja 3 ning 7 sätestatud nõuetele (tal ei ole maksuvõlga, ta ei ole saanud ega taotle kulu kohta mujalt toetust, tal ei ole kehtivat karistust) kuni PRIA poolt viimase toetusosa maksmiseni. Lõike 3 kohaselt peab p rojektitoetuse saaja vastama § 23 lõike 2 punktis 5 sätestatud nõuetele – tema suhtes ei toimu likvideerimismenetlust ega ole nimetatud pankrotiseaduse kohaselt ajutist pankrotihaldurit või kohtuotsusega välja kuulutatud pankrotti või algatatud sundlõpetamist või tal ei ole kehtivat registrist kustutamise hoiatust – kuni sihipärase kasutamise perioodi lõpuni. Lõike 4 kohaselt esitab p rojektitoetuse saaja kohaliku tegevusrühma või PRIA nõudmisel projektitoetuse kasutamisega seotud seireks ja hindamiseks vajalikud andmed, milleks on strateegia meetmes, mille raames projektitoetust saadi, nimetatud andmed . Lõike 5 kohaselt peavad l isaks lõigetes 1 – 4 sätestatud kohustustele projektitoetuse saajal olema täidetud järgmised toetuse abil ehitatud, renoveeritud või soetatud vara sihipäraseks kasutamiseks vajalikud eeldused: 1) hiljemalt esimese maksetaotluse esitamise ajaks on ehitusluba või ehitusteatis ehitisregistrist kättesaadav, kui see on nõutud ehitusseadustiku kohaselt . E elmise l perioodil pidi ehitise ehitamisel olema ehitusluba või ehitusteatis juba taotlemise hetkel ehitisregistrist kättesaadav , kuid edaspidi alles hiljemalt esimese maksetaotluse esitamise ajaks , mis on taotlejaid vähem koormav ; 2) hiljemalt viimase maksetaotluse esitamise ajaks on ehitise kasutusluba või kasutusteatis ehitisregistrist kättesaadav, kui see on nõutud ehitusseadustiku kohaselt. Eelnõu § 35 kirjeldab, projektitoetuse maksmimise tingimusi ning maksetaotluse ja tegevuste elluviimist tõendavate dokumentide esitami st . Lõike 1 kohaselt makstakse p rojektitoetus kindlasummalise maksena PRIA-ga eelnevalt kokku lepitud eelarveprojekti alusel, milles on arvestatud asjakohast projektitoetuse määra. S ee tähendab , et v õrreldes eelmisega perioodiga ei pea projektitoetuse saaja enam koos maksetaotlusega kuludokumente esitama . Lõige 2 toob välja, et projektitoetuse saaja esitab toetuse väljamaksmiseks pärast toetatava tegevuse või selle tegevuse etapi täielikku elluviimist ning toetatava tegevuse või selle etapi eest täielikult tasumist PRIA - le e-PRIA kaudu kahe aasta jooksul arvates PRIA poolt projektitaotluse rahuldamise otsuse tegemisest, kuid hiljemalt 30. juunil 2029 , järgmised dokumendid : 1) kogu projekti või projekti etapi kohta makset aotluse . Lõike 5 kohaselt esitab p rojektitoetuse saaja maksetaotluses järgmised andmed: projektitoetuse saaja nimi ja äriregistri kood või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri kood ning selle projektitaotluse viitenumber, mille kohta maksetaotlus esitatakse, teave elluviidud tegevuse maksumuse ja selle täieliku tasumise kohta, teave tegevuse elluviimisega seotud punktides 2 –4 nimetatud dokumentide kohta, andmed tegevuse kogumaksumuse muutumise kohta ; 2 ) aruanne, mis sisaldab elluviidud tegevuse või selle etapi ning eesmärgi täitmise ja tulemuse saavutamise kirjeldust; 3 ) dokument, mis tõendab, et tegevus või selle etapp on ellu viidud ning eesmärk täidetud ja tulemus on saavutatud; 4 ) liisingu puhul liisinguleping, millest selgub liisingulepingu lõppemise tähtpäev ja liisingueseme üleandmist tõendav dokument. S eadme soetamisel liisinguga tuleb arvestada, et ka selle puhul tuleb järgida sissejuhatavas lauseosas sätestatut, mille kohaselt enne toetust välja ei maksta, kui toetatava tegevuse või selle tegevuse etapp on täielikult elluviidud, mis tähendab, et seade peab olema taotleja k asutuses ning toetatava tegevuse või selle etapi eest on täielikult tasutud, mis tähendab, et liisingulepingu alusel on seadme eest maksed täielikult tasutud . Eelnimetatud dokumentidega tõendab projektitoetuse saaja toetatava tegevuse või selle etapi elluviimise vastavust tema projekti taotlus el e ja PRIA-ga eelnevalt kokku lepitud eelarveprojektile . Projekti taotlusel määrab taotleja toetatava tegevuse, sealhulgas tegevuse mitmes etapis elluviimise korral selle iga etapi nimetus e , kirjeldus e, elluviimise asukoha ja tähtaja ning selge ja konkreetselt sõnastatud eesmärgi ja tulemuse kirjeldus e, samuti toetatava tegevuse, sealhulgas tegevuse mitmes etapis elluviimise korral selle iga etapi raames taotletav a projektitoetuse suurus e ning toetatava tegevuse, sealhulgas tegevuse mitmes etapis elluviimise korral selle iga etapi eelarveprojekt i kululiikide kaupa ja kogumaksumus e . Toetatav tegevus, sealhulgas selle etapid peavad olema ellu viidud kahe aasta jooksul ning iga m aksetaotlus tuleb esitada pärast tegevuse iga etapi elluviimist ja selle etapi eest täielikult tasumist . Tulemuste osalisel saavutamisel jääb projekti toetus osaliselt välja maksmata. Seega on edaspidi o luline projektitoetuse taotlejal just alguses taotlemise etapis hästi l äbi mõelda toetatava tegevuse eesmärk. Näiteks, k ui projektitoetuse taotleja kavandab soetada täpselt kolm ahju, peab ta vastavad kolm ahju ka soetama. Samas peab vaatama iga projekti eraldi. Näiteks kui kavandatud tulemust, milleks on ühe töökoha loomine, ei saavutata, tuleb kogu projektile makstud toetus tagasi nõuda. Kui projektis tuleb saavutada mitu tulemust, see tähendab elemendid, millest igaüks võib iseenesest olla tulemus, on proportsionaalne vähendamine või tagasinõudmine võimalik, kui toetatava projekti olemus ja eesmärgid seda võimaldavad. Seega see sõltub asjaoludest ja seda hinnatakse iga juhtumi puhul eraldi. Seega ELÜPS § 13 lõike 3 kohaselt , k ui enne toetuse maksmist tehakse kindlaks, et taotleja rikub tegevuse elluviimise nõudeid või ei täida muid toetuse saaja kohustusi, võib PRIA vähendada makstavat toetust või keelduda toetuse maksmisest, arvestades rikkumise raskust , ulatust, püsivust ja korduvust. Seega, k una edaspidi peab tegevuse tulevast elluviimist tõendama juba alguses projekti taotluse menetlemise etapis eelarveprojekti ja kulude mõistlikkust tõendavate dokumentidega, on edaspidi väga oluline, et projektitoetuse taotleja mõtleks juba taotlema tulles hästi läbi, kuidas ta hiljem maksetaotluse etapis kavatseb toetatava tegevuse elluviimist tõendada . Lõi ked 3 ja 4 kirjelda vad ühis - ja koostöö projekti maksetaotlus t e ja lõikes 2 nimetatud dokumentide esitamist . Need esitatakse vastavalt ühis - ja koostöö projekti elluviimise perioodi pikkusele . Eelnõu § 36 kirjeldab projektitoetuse maksmist ja maksmist keeldumist. Projekti toetus maksmine toimub projekti toetuse saajale kindlasummalise maksena eelnevalt PRIA-ga kokku lepitud eelarveprojekti alusel. Lõike 1 kohaselt kontrollib PRIA vastuvõetud maksetaotluses ja § 35 lõikes 2 nimetatud dokumentides esitatud andmete õigsust ja eelarveprojektile vastavust ning projektitoetuse saaja tegevuse vastavust ELi asjakohastele õigusaktidele, ELÜPSi ja selle alusel kehtestatud õigusaktidele ning eelarveprojektile . Lõike 2 kohaselt teeb PRIA projekti toetuse väljamakse 40 tööpäeva jooksul projektitoetuse saaja arvelduskontole pärast toetuse rahuldamise otsuses kinnitatud kindlasummalise makse aluseks olevate toetatavate tegevuste elluviimist ning eesmärkide ja tulemuste saavutamist tõenda vate kõigi § 35 lõikes 2 nimetatud nõuetekohaste dokumentide esitamisest . Lõike 3 kohaselt teeb PRIA projektitoetuse maksmisest keeldumise otsuse ELÜPS § 13 lõigetes 3 ja 4 ning § 28 lõikes 3 sätestatud juhtudel 25 tööpäeva jooksul arvates projektitoetuse maksmisest keeldumise aluseks olevast asjaolust teadasaamisest. ELÜPS § 13 lõike 3 kohaselt , k ui enne toetuse maksmist tehakse kindlaks, et taotleja rikub tegevuse elluviimise nõudeid või ei täida muid toetuse saaja kohustusi, võib PRIA vähendada makstavat toetust või keelduda toetuse maksmisest, arvestades rikkumise raskust, ulatust, püsivust ja korduvust. Nimetatud mõistete sisustamisel on ka uuel perioodil asjakohane juhinduda eelmisel perioodil 2014–2020 kehtinud k omisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 640/20 14 artiklis 35 toodud suunistest: 1) nõuete rikkumise raskusaste sõltub eelkõige selle tagajärgede olulisusest, võttes arvesse võetud kohustuste eesmärki, mida ei ole täidetud; 2) nõuete rikkumise ulatus sõltub eelkõige selle mõjust kogu tegevusele; 3) kestus sõltub eelkõige selle mõju ajalisest ulatusest või sellest, kas seda mõju on võimalik mõistlike vahenditega lõpetada; 4) kordumine sõltub sellest, kas ühe ja sama toetuse saaja puhul on avastatud samalaadseid rikkumisi seoses ühe ja sama meetme või tegevusliigiga eelmise või kestva programmiperioodi jooksul. Tahtlikkus sõltub eelkõige isiku teadlikust tegevusest, mis on suunatud toetuse saamise või selle suuruse mõjutamisele, eesmärgiga saada alusetult toetust. ELÜPS § 13 lõike 4 kohaselt teeb PRIA toetuse maksmisest keeldumise otsuse, kui enne toetuse maksmist tehakse kindlaks taotluse rahuldamata jätmise alused (ELÜPS § 28 lõige 3). Näiteks tehakse maksmisest keeldumise otsus, kui projekti taotlusel näidatud tegevused ei ole eesmärgipäraselt ellu viidud. Sellisel juhul tunnistab PRIA projektitaotluse rahuldamise otsuse täielikult või osaliselt kehtetuks (lõige 4) . Eelnõu § 37 regu leerib dokumentide säilitamise. Määruse alusel esitatud dokumente säilitab PRIA vähemalt kuni 31. detsembrini 2039. Nõue tuleneb k omisjoni määruse (EL) 2022/2472 artikli st 13 , mille kohaselt tuleb riigabi andmisega seotud andmeid säilitada 10 aastat alates abikava kohaselt viimase üksikabi andmisest. Eelnõu § 38 toob välja toetuse saaja andmete avalikustamise. PRIA teavitab kohalikku tegevusrühma ja projektitoetuse saajat tema andmete avalikustamisest ja töötlemisest Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artiklites 98 ja 99 sätestatud alustel ja korras. Nimetatud määruse artikli 98 kohaselt tagavad liikmesriigid EAFRDst toetuse saajate andmete iga-aastase tagantjärele avaldamise. EAFRDst t oetuse saajate suhtes kohaldatakse ühissätete määruse artikli 49 lõike 3 punkte a , b, d – j ja l ning artikli 49 lõiget 4 . See tähendab, et PRIA avalikustab oma veebilehel projektitoetuse saaja ja tema projekti kohta järgmised andmed: juriidilisest isikust toetuse saaja nimi ning riigihangete puhul töövõtja nimi , tegevuse nimetus, tegevuse eesmärk , tegevuse alguskuupäev, tegevuse eeldatav või te gelik lõpuleviimise kuupäev, tegevuse kogumaksumus, asjaomane fond, asjaomane erieesmärk ning tegevuse ja asjaomase riigi asukohatähis või asukohatuvastus , samuti ELi kaasrahastamise määr . Iga liikmesriik avaldab selle teabe ühelainsal veebisaidil. Nimetatud teave on avalikkusele kättesaadav kaks aastat alates selle esialgsest avaldamisest. Liikmesriigid ei avalda toetuse saaja nime , kui toetuse saajale ühe aasta jooksul makstav toe tus on 1 250 eurot või väiksem. PRIA teavitab toetuse saajaid sellest, et neid puudutavad andmed avaldatakse ning et ELi finantshuvide kaitsmise eesmärgil võivad ELi ja liikmesriikide auditeerimis- ja uurimisorganid neid andmeid töödelda. Eelnõu § 39 kirjeldab rakendussäte t . K ohalik tegevusrühm viib oma põhikirja § 4 lõikes 7 sätestatud nõudega vastavusse hiljemalt 31. detsembriks 2023. Arvestades, et üldkoosoleku kokkukutsumine on kohalikele tegevusrühmadele ajamahukas protsess, antakse neile 2023 aasta lõpuni aega viia oma põhikirjad § 4 lõikes 7 sätestatud uue nõudega kooskõlla: kohalik tegevusrühm näeb oma põhikirjas ette need juhtumid, kui üldkoosolek või juhatus ei ole otsustusvõimeline, siis millisel teisel organil on sel juhul otsuse tegemise õigus. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu väljatöötamisel võeti aluseks: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706) ; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/2115, millega kehtestatakse liikmesriikide koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 1–186) ; 3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/2116, mis käsitleb ühise põllumajanduspoliitika rahastamist, haldamist ja seiret ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1306/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 187–261) . Eelnõus nimetatud ELi õigusaktid on kättesaadavad Euroopa Liidu Teataja veebilehel https://eur-lex.europa.eu . 4. Määruse mõjud LEADER avaldab positiivset mõju maapiirkonna regionaalarengule, majandusarengule, sealhulgas ettevõtlusele , sotsiaal -majanduslikule arengule ning keskkonnale. Eelmisel perioodil 2014–2020 oli kohalike tegevus rühmadega hõlmatud 499 457 inimest Eesti elanikkonnast ning strateegiatega 99% maapiirkonnast. M äärusel on positiivne mõju maapiirkonna regionaalarengule. Nimelt on LEADER i üks peamine eelis riiklike lähenemistega võrreldes otsustustasandi kohalikule elanikule lähemale toomine ning piirkondlike eripärade parem arves tamine. See tähendab, et LEADER it rakendatakse strateegiate alusel, mis koostatakse konkreetsete tegevuspiirkondade kohta tuues seeläbi otsustustasand i kohalikule elanikule lähemale (nn alt-üles põhimõte). See arenda b kohalikku initsiatiivi, viies toetuse andmise otsustustasandi kohapeale, et suurendada kohalike inimeste huvi oma tegevus piirkonna arengu ja samas sellega kaasneva vastutuse vastu. Strateegiate koostamise ja rakendamise protsessis osalemine suurendab tegevuspiirkonna elanike võimalust kaasa rääkida ühiskonnaelus ja seda mõjutada tegevus piirkonna arengu kavandamise ja selle elluviimise kaudu. M äärusel on positiivne mõju ka maapiirkonna majandusarengule . LEADERil on otsene mõju maapiirkonna elu- ja ettevõtluskeskkonna arengule – aitab tagada regionaalselt tasakaalustatud majandus arengu läbi alt-üles lähenemise. Strateegiad võimaldavad ühtselt vaadelda maaelu konkurentsivõime, keskkonna ja elukvaliteedi parandamise ning nende mitmekesistamise eesmärke. Kohalike tegevusrühmade üheks ülesandeks on tegevuspiirkonna elavdamine kogukondades ühtsustunde loomiseks ja ühistegevuse arendamiseks, erinevate sidus- ja huvirühmade koostöö laiendamiseks ning kohaliku tasandi valitsemise parendamiseks. LEADER suurendab maapiirkonna VKE-de konkurentsivõime t , ennekõike läbi ühis tegevuse , sotsiaalse kaasatuse, uute töökohtade loomise, teenuste, sealhulgas IT-teenuste ja kogukonnateenuste kättesaadavuse , parandamisele. Oluline roll on tegevus piirkondlike eripärade ja kohalike ressursside, s ealhulgas inimkapitali paremal kasutamisel, tegevus piirkonnas uuenduslike lahenduste kasutusele võtmisel ja kohaliku toidu tootmise arendamisel. E ttevõtjatele suunatud tegevuste kaudu on LEADER il positiivne mõju tegevus piirkondade majanduse arengule seeläbi, et luuakse ja säilitatakse uusi töökoht i ning mitmekesistatakse maapiirkonna ettevõtlus t . Määrusel on positiivne mõju ka maapiirkonna sotsiaal-majanduslikule arengule. LEADER on varasematel perioodidel tõestanud oma efektiivsust parandades maapiirkondade sotsiaal - majandusliku olukorda ning luues uusi töökohti. LEADER on oluliselt aidanud kaasa üldisele elukvaliteedi parandamisele maapiirkondades, toetades kogukondasid ning ettevõt jaid kohaliku elu edendamisel. LEADER i eri eesmär kideks on eelkõige vaesuse vähendamine, soolise võrdsuse suurendamine ja põhiteenuste kättesaadavus sotsiaalse heaolu tagamiseks. Uuel p erioodil 2023–2027 on LEADER il otsene positiivne mõju ka inimeste heaolule ja sotsiaalsele kaitsele, sest kohalikel tegevusrühmadel on edaspidi võimalus rakendada ka ühis strateegia t, mis panustab lisaks ESF+ eesmärk ide saavutamisse , milleks on parandada võrdset ja õigeaegset juurdepääsu kvaliteetsetele, kestlikele ja taskukohastele teenustele, sealhulgas teenustele, millega parandatakse eluaseme ja isikukeskse hoolduse, sealhulgas tervishoiu kättesaadavust; ajakohastada sotsiaalkaitsesüsteeme, sealhulgas parandada juurdepääsu sotsiaalkaitsele, pöörates erilist tähelepanu lastele ja ebasoodsas olukorras olevatele rühmadele; parandada tervishoiusüsteemide ja pikaajalise hoolduse teenuste kättesaadavust , sealhulgas puuetega inimeste jaoks. Määrusel on positiivne mõju ka maapiirkonna keskkonna arengule . LEADER i üheks eri eesmärgiks, millest lähtuvalt koostatakse ka strateegiaid, on keskkonna- ja kliimasõbralike , s ealhulgas bio- ja ringmajandust propageerivate , lahenduste välja töötamine ja nende rakendamine , samuti säästev metsamajandus . Suurimaks muudatuseks uuel perioodil on määruses lihtsustatud kulumeeto ditele üleminek nii kohaliku tegevusrühma toetuse kui projektitoetuse puhul . Seega on kohalikul tegevusrühmal ja projektitoetuse saajal edaspidi väiksem halduskoormus, sest kohaliku tegevusrühma toetus hüvitatakse ühtse määra alusel ja projektitoetus kindlasummalise makse vormis ning seega ei pea toetuse saajad edaspidi enam iga üksikut kulu tõendama ega PRIA seda kontrollima , sest kuludokumente ei esitata . Siiski jääb kohalikule tegevusrühmale ja projektitoetuse saajale ka e daspidi kohustus esitada tegevuse elluviimise ja kasutamise kohta PRIA-le kõik vajalikud andmed ja dokumendid, mis on määruses nõutud. Lihtsustatud kulumeetodi kasutamise peamine eesmärk on LEADERi rakendamise lihtsustamine nii kohalikele tegevusrühmadele, projekti toetuse saajatele kui ka PRIA-le. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud ÜPP-strateegiakavade määrus e artikli 92 lõike 1 kohaselt tuleb vähemalt 5% XI lisas sätestatud Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) koguosalusest ÜPP-strateegiakavas reserveerida LEADERi jaoks. Eestis on LEADERile ettenähtud sellest kõrgem määr, 9,8% ÜPP-strateegiakava EAFRD vahenditest ehk 59 487 129 eurot, millest EAFRD osa on 47 589 703 eurot ja Eesti riigi kaasrahastus 11 897 426 eurot. Esimesed ettemaksed (25% toetussummast enne kulutuste tegemist) tehakse kohalike le tegevusrühma dele tõenäoliselt 2023. aasta teises pooles. PRIA - le kaasnevad menetluskulud, mis on eelarves planeeritud. Eelnõuga ei kaasne tulusid riigieelarvesse. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Määruse eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja Sotsiaalministeeriumile. Eelnõu esitatakse arvamuse andmiseks MTÜ-le Eesti Leader Liit ja PRIA-le ning RTK-le . ÜPP-strateegiakava välja töötamiseks, mille alusel ka LEADERit rakendatakse, on toimunud laiapõhjaline kaasamine. Kaasatud olid erinevate põllumajanduse ja maaelu valdkondade huvirühmad ja riigiasutused. Eraldi oli moodustatud ka LEADER–töögrupp, kelle ülesandeks oli väl ja töötada LEADERi rakendamise aluspõhimõtted perioodil 2023–2027, sealhulgas tegevuspiirkonna määratlus ja nõuded kohalikule tegevusrühmale. Täpsemat teavet selle protsessi raames huvirühmade kaasamise kohta leiab siit: https://www.agri.ee/euroopa-liidu-uhise-pollumajanduspoliitika-strateegiakava-2023-2027 .
Rahandusministeerium
Sotsiaalministeerium
Meie: 31.03.2023 nr 1.4-3/289
Maaeluministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine
Austatud minister
Maaeluministeerium esitab kooskõlastamiseks maaeluministri määruse „LEADERi kohaliku
arengu strateegia 2023–2027 rakendamine“ eelnõu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Urmas Kruuse
Maaeluminister
Lisad:
1. Eelnõu, EN_LEADER.docx;
2. Lisa, Lisa_hindamiskriteeriumid.docx;
3. Seletuskiri, SK_LEADER.docx.
Liisa Asso
625 6514
[email protected]
Lai tn 39 // Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101 /
[email protected] / www.agri.ee
Registrikood 70000734
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: MEM/23-0359 - Maaeluministri määruse „LEADERi kohaliku arengu strateegia 2023–2027 rakendamine“ eelnõu
Kohustuslikud kooskõlastajad: Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 18.04.2023 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/a038419d-fe2c-49e9-a4cf-ea925da7925b
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/a038419d-fe2c-49e9-a4cf-ea925da7925b?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main