Laste turvakodu teenuse disain
LÕPPRAPORT
Sotsiaalse Innovatsiooni Labor
2022
„Laste turvakodu teenuse disain 2022. Lõppraport“
Teenusedisaini protsessi juhtis ja raporti koostas Sotsiaalkindlustusameti tellimusel Sotsiaalse
Innovatsiooni Labor.
Koosloomejuht: Rasmus Pedanik, Sotsiaalse Innovatsiooni Labor
Teenusedisainer: Kaie Koppel, Sotsiaalse Innovatsiooni Labor
Koosloome-mentorid: Jaanus Kaasik, Evelin Kostabi, Sotsiaalse Innovatsiooni Labor
Teenuse kvaliteedi ja mõju hindamine: Jaan Aps, Stories for Impact
Raporti koostasid: Kaie Koppel, Rasmus Pedanik ja Jaan Aps
Graafiline disain: Jaanus Kaasik, Kaie Koppel
Raporti koostamisel on kasutatud Sotsiaalse Innovatsiooni Labori loodud avaldamata
juhendmaterjale.
Sotsiaalse Innovatsiooni Labor arendab, rakendab ja õpetab koosloome metoodikaid ühiskondlike
probleemide lahendamiseks, avalike teenuste disainimiseks ja osalusdemokraatia arendamiseks.
Viitamine: Sotsiaalse Innovatsiooni Labor (2022). Laste turvakodu teenuse disain 2022. Koostajad
Kaie Koppel, Rasmus Pedanik, Jaan Aps. Tallinn: Sotsiaalse Innovatsiooni Labor.
2
Sellest dokumendist leiad
1. Laste turvakodu teenuse disaini eesmärgid ja oodatud väljundid ....................................................................................................................................... 6
1.1 Koosloome meetod ....................................................................................................................................................................................................................................... 6
1.2 Teenusedisaini partneri ülesanded .................................................................................................................................................................................................... 8
1.3 Koosloome-protsessi ülesehitus........................................................................................................................................................................................................... 8
2. Turvakodu teenuse hetkeolukord ............................................................................................................................................................................................................ 12
2.1 Turvakoduteenuse eesmärk ja tänane olukord......................................................................................................................................................................... 12
2.2 Turvakoduteenusega seotud peamised probleemid: tellija vaade .............................................................................................................................. 13
2.3 Turvakoduteenusega seotud peamised probleemid: I koosloome-töötuba ......................................................................................................... 15
3. Laste persoonad, klienditeekonnad ja turvakodu teenusega seotud osapooled ...................................................................................................... 17
3.1 Väikelaps (vanuses 0-3 aastat) ............................................................................................................................................................................................................ 20
3.2 Hooletusse jäetud laps ........................................................................................................................................................................................................................... 24
3.3 Terviseprobleemidega laps...................................................................................................................................................................................................................28
3.4 Väärkohtlemise ohvriks langenud laps ........................................................................................................................................................................................ 32
3.5 Käitumisprobleemide tõttu turvakodusse jõudnud laps .................................................................................................................................................. 36
3.6 Saatjata alaealine välismaalane ........................................................................................................................................................................................................ 40
4. Kui turvakodu ei ole parim valik ...............................................................................................................................................................................................................43
4.1 Kui turvakodu on parim valik .............................................................................................................................................................................................................. 44
4.2 Kui asendushooldus on parim valik ................................................................................................................................................................................................45
4.3 Alternatiivid väikelapsele (0-3 eluaastat) ja nende kättesaadavus .............................................................................................................................45
4.4 Alternatiivid terviseprobleemidega lapsele ja nende kättesaadavus ...................................................................................................................... 46
4.5 Alternatiivid käitumisraskustega lapsele ja nende kättesaadavus ............................................................................................................................ 47
3
4.6 Alternatiivid sõltuvusprobleemidega lapsele ja nende kättesaadavus .................................................................................................................. 47
4.7 Saatjata alaealised välismaalased ................................................................................................................................................................................................... 48
5. Ideaalne teenuseplaan traumateraapia ja kriisiabi põhimõtetest lähtudes ............................................................................................................... 49
5.1 Ajakäsitlus traumateraapias ja kriisiabis ...................................................................................................................................................................................... 49
5.2 Ideaalne teenuseteekond traumateraapia ja kriisiabi põhimõtetest lähtudes ................................................................................................... 52
5.3 Otsustustähtajad ......................................................................................................................................................................................................................................... 55
6. Teenuseplaan: esimesed 72 tundi turvakodus ................................................................................................................................................................................ 57
6.1 Turvakodusse jõudmine .......................................................................................................................................................................................................................... 57
6.2 Esimesed 6-10 tundi .................................................................................................................................................................................................................................. 57
6.3 Esimesed 48 tundi .................................................................................................................................................................................................................................... 60
6.4 Kolmas ööpäev .............................................................................................................................................................................................................................................. 61
6.5 Esimese 72 tunniga seotud väljakutsed teenuste ökosüsteemis ................................................................................................................................ 62
7. Teenuseplaan: kuni 14 päeva / kuni 30 päeva / üle 30 päeva.................................................................................................................................................. 63
7.1 Teenuseplaan: laps on turvakodus kuni 14 päeva .................................................................................................................................................................. 64
7.2 Teenuseplaan: laps on turvakodus kuni 30 päeva .................................................................................................................................................................66
7.3 Teenuseplaan: laps on turvakodus kauem kui 30 päeva .................................................................................................................................................. 68
7.4 Last ette valmistavad tegevused tavaellu naasmiseks või uude kohta minekuks ...........................................................................................69
8. Teenusekomponendid .................................................................................................................................................................................................................................... 71
8.1 Teenusekomponendid 1: Personal, töökorraldus ja keskkond ........................................................................................................................................ 72
8.2 Teenusekomponendid 2: vajadusest lähtuv töö lapsega ................................................................................................................................................. 74
8.3 Teenusekomponendid 3: toetava kontakti loomine ja hoidmine ................................................................................................................................76
8.4 Teenusekomponendid 4: tugiteenused ja tugispetsialistid turvakodus ja mujal .............................................................................................78
8.5 Teenusekomponendid 5: suhete juhtimine ..............................................................................................................................................................................79
4
8.6 Teenusekomponendid 6: persoona-kesksed komponendid......................................................................................................................................... 80
9. Kuidas vähendada turvakodu teenusel viibimise aega ............................................................................................................................................................ 84
9.1 Aeg teenusel – kitsaskohad ja halvad praktikad ..................................................................................................................................................................... 86
9.2 Lahendusettepanekud: sobivate teenuste arendamine ja nende kättesaadavuse parandamine ........................................................87
9.3 Lahendusettepanekud: praktikate kohandamine olemasoleva teenuste süsteemi raames ....................................................................87
9.4 Mis räägib pikema turvakodusse jäämise kasuks? .............................................................................................................................................................. 89
10. Taustal toimuvad tegevused – ettepanekud võrgustikutöö paremaks korraldamiseks ..................................................................................... 91
11. Turvakodu teenuse kättesaadavuse parandamine - lahendusettpanekud ................................................................................................................ 95
11.1 Väljakutse: liiga hiline märkamine ................................................................................................................................................................................................... 95
11.2 Kuidas toimida, kui enda piirkonnas turvakoduteenust ei ole? ................................................................................................................................... 95
11.3 Kuidas aidata kaasa turvakodu loomisele piirkondades, kus seda veel ei ole? .................................................................................................97
12. Turvakodu teenuse tulemuslikkuse ja mõju hindamise ettepanekud ......................................................................................................................... 98
13. Kokkuvõte ........................................................................................................................................................................................................................................................... 103
14. Viited ......................................................................................................................................................................................................................................................................106
5
I Sissejuhatus ja tänane olukord
1. Laste turvakodu teenuse disaini eesmärgid ja oodatud väljundid
Sotsiaalkindlustusameti ootus oli, et turvakodu teenuse disainiprotsessi tulemusena valmivad
1) vähemalt viie eri sihtgruppi kuuluva lapse persoona ja nende vajaduste kirjeldused;
2) turvakoduteenuse sisukirjeldus ja korraldusmudel vastavalt sihtgruppide vajadustele;
3) soovitused teenuse kujundamiseks igale sihtgrupile vajaduspõhise teenuse osutamiseks;
4) soovitused lastega töötava spetsialistide meeskonna koosseisu ja kasutatavate metoodikate
osas;
5) ettepanekud teenuse tulemuslikkuse ja mõju hindamiseks, arvestades praktilisi andmete
kogumise ja analüüsimise võimalusi.
Töö tulemusena valminud dokument on sisendiks riikliku süsteemi arendamisele, teenusstandardi
loomisele ja vajadusel õigusraamistiku väljatöötamiskavatsuse koostamisele.
1.1 Koosloome meetod
Sotsiaalse Innovatsiooni Labor rakendab enda juhitud teenusedisaini protsessides koosloomel
põhinevat lähenemist.
Koosloome (inglise keeles co-creation) on kontseptsioon, mis hõlmab kõiki teenuse planeerimise ja
pakkumisega seotud etappe, arvestades sealjuures sihtrühma vajadusi ja teenusepakkujate
võimalusi. Mitmed rahvusvahelised autorid (Alford, 2009; Alford and O’Flynn, 2012; Bason, 2010;
Junginger, 2017) on rõhutanud, et avalike teenuste disainimisel ja pakkumisel tuleks lähtuda
koosloome põhimõtetest, kuna lähtudes kõigi teenuse osapoolte vajadustest ja võimalustest,
võimaldab koosloome disainida paremaid avalikke teenuseid.
6
Koosloome tähendus sõltub sellest, millises valdkonnas sellest räägitakse. Avaliku sektori juhtimise
autoriteedid on määratlenud koosloomet avalikus sektoris järgmiselt:
„Koosloome on sektorite ülene innovatsiooniprotsess, milles probleemi osapooled ühiselt
defineerivad probleeme, leiavad neile uusi lahendusi, juurutavad neid ja hindavad tulemusi.
Koosloome põhineb võrdsel partnerlusel ja selle eesmärgiks on avaliku väärtuse
suurendamine“ (Ansell ja Torfing 2021).
Koosloome ja teenusedisain on Euroopa Liidus üha rohkem kasutusel uuenduslike (avalike)
teenuste planeerimisel ja pakkumisel, et vastata ühiskonna ootustele sotsiaalsete probleemide
ennetamisel, leevendamisel ja lahendamisel. Mitmetes riikides on välja töötatud sotsiaalse
innovatsiooni kontseptsioonid, juhendid ja meetmed (Euroopa Komison 2010, NESTA 2011, Mendes
et al. 2012) uudsete koostöövormide kasutuselevõtuks teenuste pakkumisel nii riigi kui kohaliku
omavalitsuse tasandil.
Koosloome teenusedisainis on protsess, kus teenuste disainimine toimub koostöös teenuse hankija
ja teenusepakkuja vahel sihtrühma vajadustest lähtudes.
Koosloome protsessi ja kvalitatiivse uuringu peamiseks eesmärgiks on avada erinevate osalejate
kogemusi, vastates eelkõige küsimustele "kuidas" ja "miks" (Patton, 1987). Kvalitatiivne, süvendatud
ja empaatiline arusaam on ka eduka teenusedisaini aluseks. Sellest kasvavad välja tähelepanu
vajavad küsimused, parendus- ja sekkumisvõimalused.
Meie enda uuringud näitavad, et koosloome-uuringud on lisaks kasutaja vajaduste mõistmisele
olulised ka nii kasutaja kui teenuse pakkumisega seotud inimeste ja institutsioonide praktikate ja
harjumuste mõistmiseks. Need mõjutavad oluliselt seda, kas ja millisel viisil on hiljem võimalik
uudset või uuendatud teenust pakkuma hakata (Pedanik, Uibu ja Koppel 2022).
Koosloomeprotsess tagab parendatava teenuse legitiimsuse läbi olulise osapoolte kaasamise
teenuse planeerimise ja disainimise faasis, mis omakorda peaks tagama teenusemudeli sujuvama
juurutamise, kuna lähtub teenusepakkuja potentsiaalsest võimekusest.
7
1.2 Teenusedisaini partneri ülesanded
Tehes Sotsiaalkindlustusametiga koostööd laste turvakodu teenuse disainimisel, lähtusime
koosloome metoodika valikul Sotsiaalse Innovatsiooni Labori varasemast kogemusest sarnaste
protsessidega, kus oleme kasutanud koosloome meetodeid teenuste disainimisel. Koosloome toob
arutellu kokku teenuse olulised osapooled, aitab neil jõuda kokkuleppele ühistes eesmärkides,
teenuse kitsaskohtades, sihtrühma vajadustes ja lahendusettepanekutes.
Koosloome võimaldab leida lahendusi väga erinevatele probleemidele ja sobib hästi teenuste
süsteemide disainimiseks, kus soovitud tulemused sõltuvad erinevate valdkonnas tegutsevate
osaliste omavahelisest dialoogist, panustest ning koostööst ehk võrgustikutööst.
Koosloomeprotsessi juhtisid Sotsiaalse Innovatsiooni Labori protsessijuhid (teenusedisainerid)
Rasmus Pedanik ja Kaie Koppel. Teenusedisainerite ülesanneteks olid:
- protsessi metoodiline ettevalmistus;
- töötubade ettevalmistus ja juhtimine;
- koosloome-uuringu läbiviimine;
- persoonade ja persoona-põhiste klienditeekondade koostamine;
- turvakoduteenuse sisu ja korraldusmudeli kirjeldamine;
- ettepanekute tegemine teenuse tulemuslikkuse ja mõju hindamiseks;
- tellija konsulteerimine osapoolte kaasamisel;
- tellija konsulteerimine vajalike andmete kogumisel.
1.3 Koosloome-protsessi ülesehitus
Kuna 2022. aasta kevadel tabas Eestit Ukrainas puhkenud sõja tõttu põgenikelaine, mille juhtimisel
Sotsiaalkindlustusametil oli keskne roll, lükati koosloome protsessi algus tellija palvel edasi. Enne
koosloome protsessi algust toimusid kohtumised tellijaga, kus kaardistati protsessi osapooled,
täpsustati tegevuste ja järjekord, töötubade sisu ja toimumise kuupäevad. Aja nihkumise tõttu tuli
muuta tegevuste järjekorda, et kõik hankes tellitud tegevused oleks võimalik teostada ettenähtud
aja jooksul.
8
I töötuba
Toimus 16.06.2022
Koosloomeprotsessi avakohtumine, kus tutvustati koosloome-meeskonda ja disainiprotsessi
eesmärke. Töötoa käigus 1) kaardistati ettepanekud, mida teenus peaks sisaldama, 2) täna
teenusega seotud probleemid, 3) täpsustati persoonad ja 4) täpsustati, millistele küsimustele peab
persoona-uuring vastama.
Koosloome-uuring: intervjuud ekspertide, teenuseosutajate ja turvakodu teenusel viibinud lastega
Uuring viidi läbi vahemikus 20.06-27.09.2022, põhiosa intervjuudest viidi läbi augustis ja septembris
2022.
Uuringu käigus viidi läbi
- 8 intervjuud turvakodu teenusel olnud lapsega;
- 6 intervjuud turvakodu töötajatega (erinevates rollides);
- 6 intervjuud ekspertidega (kokku 10 eksperti);
- 2 intervjuud kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötajaga väiksemates omavalitsustes.
Intervjuude eesmärk oli
1) luua turvakodusse jõudnud laste portreed (persoonad) ning kaardistada nende ootused,
vajadused ja kogemuse turvakodus laste endi silme läbi. Ka intervjuudes ekspertidega
kogusime erinevate laste lugusid ja kogemusi.
2) kaardistada turvakodusse jõudnud laste teekond ja kogemused enne turvakodu, turvakodus
ja turvakodust lahkumise lähel.
Intervjuude põhjal loodi kuus persoonat ja nende persoonade klienditeekonnad.
Lisaintervjuude eesmärk oli välja selgitada, kuidas erineb väiksemast kohast pärineva lapse
klienditeekond samaväärse kogemuse ja vajadusega lapse teekonnast Tallinnas, Tartus või Pärnus
(suuremad paigad, kus turvakodu teenus on lihtsasti kättesaadav ja kergesti ligipääsetav 24/7).
9
II töötuba
Toimus 20.09.2022
- Väikelapse (0-3) persoona ja klienditeekonna valideerimine.
- Terviseprobleemide tõttu turvakodusse sattunud lapse persoona ja klienditeekonna
valideerimine.
- Persoonaga seotud osapoolte kaardistamine.
- Persoonale lahenduse pakkumiseks vajalike teenusepõhimõtete ja -komponentide
kaardistamine.
- Persoonale ideaalse teenuseplaani mustandi loomine.
III töötuba
Toimus 06.10.2022
- Hooletusse jäetud lapse persoona ja klienditeekonna valideerimine.
- Käitumisraskuste tõttu turvakodusse sattunud lapse persoona ja klienditeekonna
valideerimine.
- Persoonaga seotud osapoolte kaardistamine.
- Persoonale lahenduse pakkumiseks vajalike teenusepõhimõtete ja -komponentide
kaardistamine.
- Persoonale ideaalse teenuseplaani mustandi loomine.
IV töötuba
Toimus 19.10.2022
- Väärkohtlemise ohvriks sattunud lapse persoona ja klienditeekonna valideerimine.
- Saatjata alaealise välismaalase persoona ja klienditeekonna valideerimine.
- Persoonaga seotud osapoolte kaardistamine.
- Persoonale lahenduse pakkumiseks vajalike teenusepõhimõtete ja -komponentide
kaardistamine.
- Persoonale ideaalse teenuseplaani mustandi loomine.
10
V töötuba
Toimus 02.11.2022
- Teenusekomponentide ja teenuseplaani valideerimine.
VI töötuba
Toimus 12.12.2022
- Teenuse tulemuslikkuse ja mõju hindamine. Koosloome-töötoas koguti ettepanekuid
tulemuslikkuse hindamise kriteeriumide ja mõõdikute osas. Seda osa töötoast viis läbi mõju
hindamise ekspert Jaan Aps (Stories For Impact).
- Kuidas lühendada lapse turvakodu teenusel viibimise aega. Koosloome-töötoas koguti
ettepanekuid, mis aitaks lühendada lapse turvakodus viibimise aega.
Koosloome-töötoa eel koguti turvakodudelt täpsemaid andmeid turvakodus viibimise aja statistika
ja pika viibimise põhjuste kohta.
Pärast koosloome raporti esimese versiooni valmimist on kõigil protsessis osalenutel võimalik anda
sellele tagasisidet ja teha ettepanekuid täienduste lisamiseks raportisse.
11
2. Turvakodu teenuse hetkeolukord
2.1 Turvakoduteenuse eesmärk ja tänane olukord
Sotsiaalhoolekandeseaduse järgi on laste turvakoduteenuse eesmärk tagada ajutine eluase,
turvaline keskkond ja esmane abi lapsele, kes vajab abi tema hooldamises esinevate puuduste tõttu,
mis ohustavad tema elu, tervist või arengut.
Esmase abi raames tuleb turvakodu teenusel lapsele tagada kriisiabi (vajadusel) ning lapse east ja
vajadustest lähtuv hooldamine ja arendamine, last tuleb teavitada ka teistest abi saamise
võimalustest.
Turvakoduteenuse korraldamine on kohaliku omavalitsuse ülesanne. Hetkel on Eestis lapsele
esmase turvapaiga pakkumiseks kaks võimalust:
- turvakoduteenus – seadusest tulenev asutusepõhine teenus;
- kriisihoolduspere – projektipõhine teenus, mille osutamist rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi
vahenditest.
Asutusepõhist turvakoduteenust lastele pakub 11 teenuseosutajat. 2021. aastal viibis teenusel kokku
542 last (ilma vanemata).
Lisaks Sotsiaalhoolekandeseadusele (§ 33) reguleerib turvakoduteenuse osutamist
Sotsiaalkindlustusameti poolt 2018. aastal loodud juhis „Turvakoduteenus lapsele kvaliteedijuhis“,
mis on koostatud teenuse rahastajatele, korraldajatele ja osutajatele ühtsete arusaamade
kujundamiseks. Samuti on Sotsiaalministeerium koostanud 2014. aastal soovituslikud juhised
turvakoduteenuse osutamiseks.
Hankekutse Lisas 1 „Tehniline kirjeldus“ toob Sotsiaalkindlustusamet välja sisulised ootused
turvakodu teenusele:
„Vajadusel peab laps saama teenusel viibides toetavaid teenuseid – kriisinõustamine,
psühhoteraapia, psühhiaatriline diagnostika, medikamentoosne ravi, logopeediline abi,
eripedagoogiline abi, kunstiteraapia jne. Turvakoduteenus peaks lapsele pakkuma saabumise
12
hetkest psühholoogilist taastumist ja terapeutilist keskkonda, mis toetaks lapse liikumist oma
bioloogilisse peresse tagasi, hooldusperesse või asenduskodusse.“
Turvakoduteenuse osutamisel lapsele, kes viibib turvakodus ilma vanemateta ja keda ei ole
turvakodusse suunanud kohaliku omavalitsuse üksuse otsusel, peab lapse rahvastikuregistrisse
kantud elukoha järgse kohaliku omavalitsuse üksuse sotsiaalvaldkonna ametnik viie tööpäeva
jooksul alates lapse turvakodusse saabumisest hindama lapse heaolu ja planeerima edasised
tegevused, mis on vajalikud lapse edasise heaolu tagamiseks.
Vastavalt turvakoduteenuse kvaliteedijuhisele (Sotsiaalkindlustusamet 2018) on kohalikul
omavalitsusel kohustus hiljemalt 72 tunni jooksul peale lapse teenusele saabumist ära hinnata lapse
abivajadus tervikuna, selgitada välja teenusele saabumise põhjus ning määrata ära
turvakoduteenusel või asendushooldusteenusel viibimise aeg.
2.2 Turvakoduteenusega seotud peamised probleemid: tellija vaade
Hankekutse Lisas 1 „Tehniline kirjeldus“ tõi Sotsiaalkindlustusamet välja turvakoduteenuse
peamiseks kitsaskohad enne teenusedisaini protsessi algust:
1) Turvakoduteenuse regulatsioon on osati puudulik ja Eesti turvakodudes puudub ühtne
teenusstandard.
2) Teenuse kättesaadavus on piiratud ja erineb piirkonniti.
Väiksematel omavalitsustel puudub suutlikkus luua eraldiseisvaid asutusi turvakoduteenuse
osutamiseks ja see ei ole alati ka otstarbekas. See tähendab ka, et praktikas ei ole kõigile lastele
tagatud ühesugune ligipääs turvakodu teenusele.
3) Laste teenuse teekond ei ole selgelt läbimõeldud ja lapsed liiguvad asutuste vahel.
4) Lapsel kaasneb eraldamisega ja turvakodusse sattudes teadmatus sellest, mis saab edasi ja
kas nad saavad koju tagasi.
5) Turvakodudes viibivad koos väga erineva vanusega ja (eri)vajadustega lapsed.
13
Turvakoduteenusel viibivad koos lapsed vanuses 0-18, väikelastest agressiivse käitumise,
psüühikahäirete ja sõltuvusprobleemidega noorukiteni, kellest igaüks vajab individuaalset
lähenemist ja tuge.
6) Sellises keskkonnas keeruline pakkuda suurema hooldusvajadusega lastele vajaduspõhist
teenust ja teenuskohti.
7) Lapsed, kes viibivad turvakoduteenusel ei saa teenusel viibides piisavalt toetavaid teenuseid.
Toetavateks teenusteks on näiteks kriisinõustamine, psühhoteraapia, psühhiaatriline diagnostika,
medikamentoosne ravi, logopeediline abi, eripedagoogiline abi, kunstiteraapia jne. Turvakodude
võimekus toetavaid teenuseid pakkuda või korraldada on samuti väga erinev.
8) Turvakodud on liiga institutsionaalsed isikukeskse, vajaduspõhise ja võimestava teenuse
pakkumiseks.
Sotsiaalkindlustusameti poolt on seatud eesmärgiks, et turvakoduteenus peaks püüdlema
peresarnase teenuseosutamise suunas.
9) Väikelapsed (vanuses 0-3 eluaastat) viibivad institutsionaalsel ehk asutusepõhisel
turvakoduteenusel.
10) Puudub ühtne hästi koordineeritud võrgustikutöö kohaliku omavalitsuse, teenuseosutajate,
haridusasutuste, tervishoiuvaldkonna jne vahel.
11) Turvakoduteenust ei kasutata ajutise abinõuna ja lapsed viibivad teenusel üle 180 ööpäeva,
sh väikelapsed.
Lähtudes lapse arengu vajadustest on äärmiselt oluline leida talle võimalikult kiiresti stabiilne
elukoht ning püsiv hooldaja.
12) Probleemiks on pädeva ja kvalifitseeritud personali puudus, et tagada lastele vajalik kriisiabi
ja arengutugi.
14
13) Turvakodudes töötavatele inimestele ja vabatahtlikele ei tehta taustakontrolli, kuigi seadus
seda nõuab1.
2022. läbi viidud teenusedisaini protsess keskenduski esmajoones laste turvakodu teenuse disainile
laste vajadustest lähtudes ning turvakodu teenusega seotud seadusandlust ja järelvalvet me
otseselt ei puudutanud. Seega eespool välja toodud punktid 12-13 jäid selle protsessi fookusest välja.
2.3 Turvakoduteenusega seotud peamised probleemid: I koosloome-töötuba
1) Turvakodu teenusele jõuavad lapsed, kes vajavad tegelikult teistsugust teenust
- On sihtrühmi, kellele pole sobivaid teenuseid või sobival teenusel pole piisavalt kohti: näitkeks
ravikodu, kinnine lasteasutuse teenus, sotsiaalprogramm jne.
- Teenuseosutajal tekivad keerulised valikukohad kui turvakodusse jõudnud laps võib
kahjustada oma käitumisega teisi lapsi, kes samal ajal turvakodus viibivad.
- Väikelapsed (vanuses 0-3 aastat) viibivad asutuse-põhisel teenusel, kuigi laste arengu
toetamiseks peaks nende teenus olema pere-põhise mudeli järgi üles ehitatud.
- Turvakoduteenust ei arendata ühes süsteemis kriisihooldusperedega.
2) Pole selged piirid turvakodu teenuse ja lühiajalise asendushoolduse teenuse vahel ja
erinevad omavalitsused lähtuvad erinevatest praktikatest.
3) Rollid ja vastutus lapsele ja perele toeks olevas võrgustikus pole selged ja puudub ühtne
infoväli ja info jagamise süsteem
- Puudub ühtne infoväli ja teenuseosutajal pole kiirelt võimalik lapse kohta infot saada.
- Teenuseosutajal puudub võimalus STAR-i kasutada.
- Teenuseosutajal pole ligipääsu lapsega seotud õppeinfole.
- Kui info ei liigu, tekib olukord, kus laps on kaasatud mitmetesse paralleelsüsteemidesse. „Ta
vastab kogu aeg ühtedele ja samadele küsimustele.“
1
Teenusedisaini protsessi käigus raportile tagasisidet kogudes selgus, et see väide ei kehti kõigile turvakodude
suhtes ühteviisi ning praktikad on erinevates turvakodudes erinevad.
15
- Võrgustikku kuulub palju inimesi, kelle rollid pole selged, nõudmisi on palju, kuid vastutus
hägustub.
- Turvakodud töötavad ja võtavad lapsi vastu 24/7, turvakodu töös lapsega on aga kesksel kohal
juhtumiplaan, mille loob lastekaitsetöötaja, kes aga töötab tööpäevadel 9-17. Turvakodude
jaoks on väljakutseks olukorrad, kus lapsed jõuavad turvakodusse hilisõhtutel ja
nädalavahetustel ning puudub kontakt, kelle käest lapse kohta lisainfot saada ning saada
teavet ka teiste perega seotud osapoolte kohta. Samas esimesed 72 tundi on ka nii lapsele kui
perele kriisiabi pakkumise seisukohast väga olulised, kuid kui laps eraldatakse perest reede
õhtul, on väga suur osa sellest ajast möödunud, kui lastekaitse või sotsiaaltöötaja esmaspäeva
hommikul uuesti tööle jõuavad.
16
3. Laste persoonad, klienditeekonnad ja turvakodu teenusega seotud
osapooled
Koosloome-uuringutele käigus loodi kuus persoonat ja kaardistati nende teekond teenusele,
teenusel ja pärast teenust. Persoonade loomisel lähtusime tellija poolt ette antud kuuest sihtgrupist:
1) hooletusse jäetud lapsed;
2) terviseprobleemide tõttu turvakodusse jõudvad lapsed;
3) käitumisprobleemidega lapsed, sh sõltuvustega lapsed;
4) väärkohtlemise ohvriks sattunud lapsed;
5) väikelapsed (vanuses 0-3 eluaastat);
6) saatjata alaealised välismaalased.
Persoona on sihtgrupi isikustatud portree, mida kasutatakse teenusedisaini protsessis selleks, et
mõista paremini just teenuse kasutaja vajadusi, väljakutseid ja vaatepunkti uut teenust välja
töötades. Tihti kasutatakse persoonasid ka siis, kui sihtgrupi esindajaid endid on raske või võimatu
vahetult teenusedisaini töötubades ja koosloome protsessis kaasata.
Lõime iga suurema sihtgrupi kohta ühe persoona, kelle lugu ja teekond teenusele esindab üldiselt
sellesse sihtgruppi kuuluvate laste lugu, vajadusi ja väljakutseid. Persoonad on pandud kokku
erinevate laste lugude ja ekspertintervjuude põhjal. Igas suuremas sihtgrupis oleks võinud teha ka
täiendavaid persoonasid, kuid seda ei võimaldanud käesoleva uuringu maht.
Intervjuudest laste endi ja nendega töötavate ekspertidega koorus välja, et piirjooned nende
sihtgruppide vahel on ka märksa hägusamad kui pealtnäha paistab.
Kõik need persoonad võiksid olla ka üks laps oma elu erinevates etappides.
1) Peaaegu kõik turvakodusse jõudvad lapsed on kogenud oma elus moel või teisel hooletusse
jätmist.
2) Pikaajaline hooletusse jätmine võib viia süvenevate terviseprobleemideni, nii füüsilise kui vaimse
tervise osas. Hooletus ise võib olla üheks terviseprobleemide ilmnemise põhjuseks, kuid hooletusse
17
jäetud laps ei saa tihti oma probleemidele ka õigeaegset abi, need süvenevad – ja turvakodusse
jõuabki juba ühel hetkel tõsiste vaimse tervise probleemidega ja väljastpoolt vaadates „raskesti
käituv“ laps – sellesama hooletusse jäetud imiku või väikelapse 10 aastat vanem versioon.
3) Terviseprobleemide, raskesti mõistetava käitumise või ka sõltuvushäirete taga võivad peituda ka
valusad elukogemused ja väärkohtlemine. „Mida keerulisem on lapse käitumine, seda
tõenäolisemalt on kuskil seal taga (seksuaalne) väärkohtlemine,“ nentis lastepsühhiaater Anne
Daniel-Karlsen intervjuus. Ainult 5% seksuaalse väärkohtlemise juhtumitest tuleb seejuures
avalikuks.
4) Väljapoole võib väärkoheldud laps olla ülbitsev, teisi solvav, eriti koolis õpetajate suhtes
pohhuistlik. Kampadest leiab ta omasugused, mõistmise ja kuuluvustunde, kus „sa ei pea eriti
midagi seletama“. „Need on nagu katkise tiivaga linnud, kes seal kogunevad,“ sedastab Anne Daniel-
Karlsen.
Kuigi iga lapse abivajadus erineb natuke, sõltuvalt probleemidest, mis ta on oma elus kogetu
kaudu kaasa saanud, on kõikidel turvakodusse jõudnud lastel üks fundamentaalne ühine joon:
trauma.
Väikelapse persoona eristub teistest, sest vajab enam individuaalset lähedust ja turvatunnet, kuid
intervjuudest tuleb välja, et juba mõne lühikese elukuu jooksul võib laps kogeda nii hooletusse
jätmist kui väärkohtlemist. Sõltlastest vanemate lapsed sünnivad sõltuvusega ning vajavad juba
esimestel elukuudel võõrtusravimeid. Seega on ka väikelapse sihtgrupis neid persoonasid tegelikult
rohkem kui üks, kuid Kristoferi (üks meie persoonidest) elukäik esindab paljusid väljakutseid ja
arengumustreid, mis sellesse sihtgruppi sattunud lastele on omased.
Klienditeekond on lapse teekond turvakodu teenusele, teekond teenusel ja pärast teenust (juhul
kui laps on turvakodust liikunud tagasi koju või järgmisele teenusele. Klienditeekonnad on kokku
pandud laste lugudest ja uuringu käigus tehtud ekspertintervjuude baasil ning kajastab sellele
sihtrühmale omaseid olulisemaid kokkupuutepunkte, tõrkeid ja väljakutseid. Rõhutame, et
järgnevad klienditeekonnad kajastavad tänast olukorda enne teenusedisaini protsessi.
18
Persoonaga seotud osapooled on kaardistatud koosloome-töötubades, on seotud konkreetse
persoona looga ning ei pruugi lõplikult kajastada kõiki osapooli, kes võivad olla seotud sellesse
sihtgruppi kuuluvate laste ja nende peredega. Lisaks on peaaegu iga loo juures oma individuaalsed
vajadused ja eripärad.
On aga näha, et lapse turvakodus viibimise aeg ja tegevused ei ole seotud üksnes turvakodu
tegevustega vaid sõltuvad taustal toimuvatest, sh perega või kohtusüsteemis läbi viidavatest
tegevustest. Formaalselt kannab tänases praktikas võrgustiku koordinaatori rolli lastekaitsetöötaja,
tihti aga igapäevastes tegevustes võtab siin initsiatiivi ka turvakodu. Selle võrgustiku töö edukas
juhtimine on aga oluline nii lapse kui pere edasise tuleviku kujundamisel.
19
3.1 Väikelaps (vanuses 0-3 aastat)
3.1.1 Kristofer, 2a 6k – persoona lugu
20
3.1.2 Klienditeekond
21
3.1.3 Kristoferiga seotud osapooled
3.1.4 Väljakutsed Kristoferi teenuseteekonnal
- Kristofer jõuab hilisõhtul ning kui hommikul ärkab, on tema juures jälle uus inimene.
- Turvakodus on kokku 10 töötajat, kes töötavad 24-tunnistes vahetustes ja siis jälle on mitu
päeva turvakodust eemal. Iga päev on lapse ümber uued inimesed. Kui lapsel ka tekib üks
turvaisik, siis teda pole tihti tööl.
- Beebi ja väikelaps vajab, et temaga oleks üks inimene, nö „ühed käed“.
- „Beebi jaoks on siin raske: me ei saa pakkuda lähedust ja hoida süles. Söödame kõhu täis ja
kui parasjagu ei karju, siis paneme maneeži või voodisse, sest on vaja tegeleda teiste lastega,
pesta pesu või teha veel midagi muud.“ (Turvakodu töötaja).
22
- „Lastele, kes ei oska küsida, ei räägita, miks nad siin on või millal nad koju saavad. Kui tekib
emme igatsus, siis öeldakse, et emme on kas haige või tööl. Pigem tehakse normaalseid
igapäevaseid tegevusi.“
- Kui Kristofer läheb turvakodust koju tagasi, jääb ta uuesti hooletusse, kuid mingil põhjusel
jääb see lastekaitsele märkamata.
- Kui Kristofer jõuab uuesti turvakodusse tagasi, on ta vahepealse aja olnud suurema osa
päevast üksi, rihmadega turvatoolis või võrevoodis, ta ei oska kaheaastaselt iseseisvalt
korralikult kõndida, ei ütle sõnu ja ei oska iseseisvalt süüa.
- Töö vanematega määrab, kui kauaks laps jääb turvakodusse.
- Lastekaitsetöötajad on seejuures keerulises olukorras: last ei tohi jätta liiga kauaks
turvakodusse, kuid kohtud ootavad tihti, et perega tehakse rohkem tööd, enne kui tehakse
otsus lapse perest ära võtmise kohta.
- Üldjuhul kohus ega lapse esindaja kohtus enne otsuse tegemist lapsega ei kohtu.
- Laps ei peaks asendusperre minekuks ootama kohtuotsust, mis teinekord võib võtta mitmeid
kuid.
23
3.2 Hooletusse jäetud laps
3.2.1 Melissa, 8a – persoona lugu
24
3.2.2 Melissa klienditeekond
25
3.2.3 Melissaga seotud osapooled
3.2.4 Melissa väljakutsed klienditeekonnal
- Kõige suurem küsimus Melissa klienditeekonnal on, miks abi vajav laps või pere ei jõudnud
lastekaitse radarile juba varem, vaid alles siis, kui Melissal olid koolis tekkinud tõsised
probleemid.
- Arvestades seda, et ema kaalus lapse ära andmist, kas sai piisavalt tuge ja nõustamist, kui
otsustas lapse endale jätta.
- On näha, et kui turvakodus saab tuge ja juhendamist, siis on suuteline koolis hakkama saama
ning tema õpitulemused paranevad.
26
- Lapse oskuste arendamine eakohasele tasemele hakkab tulemusi näitama umbes kahe kuu
jooksul (see kogemus tuli välja mitmetest intervjuudest), mis räägib vastu ootusele, et
turvakodu on lühiajaline teenus. Või juhul kui see nii peab olema, siis on vaja lapse jaoks
stabiilsemat keskkonda, kus rehabilitatsioon saab toimuda.
- Ka Kristoferi (väikelaps 0-3) loo puhul on näha, et hooletusse jäetud lapsed on tihti turvakodus
pikki perioode ning võivad mitmeid kordi uuesti turvakodusse tagasi sattuda, seejuures
vahepeal kodus veedetud ajal nende arengulised probleemid tihti süvenevad, sest pere
juures nad jäävad vajaliku hooleta, isegi kui lapsed on lubatud pere juurde tagasi.
27
3.3 Terviseprobleemidega laps
3.3.1 Karina, 14a – persoona lugu
28
3.3.2 Karina klienditeekond
29
3.3.3 Karinaga seotud osapooled
3.3.4 Karina väljakutsed klienditeekonnal
- Kodus olles lõpetab ravimite võtmise ning kodune elukorraldus ei paku lapsele piisavalt tuge.
- Jõuab aitajate vaatevälja uuesti alles siis, kui jälle end vigastab.
- Pere – terviseprobleemidega ema ja alkoholiprobleemidega isa – on ise liiga vähe toetatud, et
raskustesse sattunud last toetada.
- Tähelepanu ja tegelemine turvakodus (sh jälgimine, et võtab ravimeid, osaleb teraapias jne)
toetab hakkama saamist, kuid pole kindel, et kodu on võimeline samasugust tuge pakkuma.
- Koju tagasi minekuks vajalik lepitamine perega – tihti pikaajaline protsess.
- Juhul kui laps ütleb, et ta ei soovi koju tagasi minna, siis täna pole turvakodule alternatiivi.
30
- Töötubades välja pakutud võimalikud alternatiivid turvakodule: pärast haiglat ravikodu,
pikemaajaliselt koolita õpilaskodu või õpilaskoduga kool – struktureeritud keskkond, mis
võimaldab lapsel jätkata pere juures (nt nädala sees õpilaskodus, nädalavahetusel kodus).
Väljakutseks on tõik, et selliseid kohti on väga vähe või puuduvad sellised kohad hoopiski.
31
3.4 Väärkohtlemise ohvriks langenud laps
3.4.1 Karel, 13a – persoona lugu
32
3.4.2 Kareli klienditeekond
33
3.4.3 Kareliga seotud osapooled
3.4.4 Kareli väljakutsed klienditeekonnal
- Väärkohtlemise trauma, pikaajaliselt näinud pealt ema väärkohtlemist. Emast eraldamine
täiendav trauma, lisaks ei saanud pärast haiglat infot, kuidas emal läheb.
- Turvakodus lapsel puudub turvatunne, sest puudub info ema kohta.
- Pole selge, kes on esmane info andja lapsele ja turvakodule lapse ja pere olukorra ja
tulevikuväljavaadete kohta.
- Vajab pikaajalist tuge ja stabiilset keskkonda oma traumadega toimetulekuks.
34
- Kuid jääb turvakodusse kauaks mitte lapse enda vajadusest tulenevalt, vaid seepärast, et
esmalt tehakse emaga tööd ja kui see ei kanna vilja, siis ootab kohtuprotsessi tulemusi, selleks
et saaks liikuda edasi asenduskodu teenusele stabiilsemasse keskkonda.
Täiendavad küsimused ja väljakutsed seoses seksuaalselt väärkoheldud lastega:
- Kas või kuidas jõuab turvakodusse info, et turvakodusse on jõudnud seksuaalselt
väärkoheldud laps. Üks ettepanekuid: turvakodule võiks olla teada, et PPA ja lastemaja on
kaasatud lapsega töötavasse võrgustikku.
35
3.5 Käitumisprobleemide tõttu turvakodusse jõudnud laps
3.5.1 Suvi, 15a – persoona lugu
36
3.5.2 Suvi klienditeekond
37
3.5.3 Suviga seotud osapooled
38
3.5.4 Suvi väljakutsed klienditeekonnal
- Pikka aega süvenenud ja lahenduseta jäänud probleemid, kuigi pere on kaua olnud
sotsiaaltöötajate ja lastekaitse huviorbiidis.
- Laps oli teadmatuses tema tulevikku puudutavate otsuste ja valikute suhtes, sai
poolkogemata teada, et tema puhul kaalutakse KLATi.
- Vähene usaldus turvakodu töötajate suhtes (sotsiaalne manipulatsioon, info varjamine).
- Pidi pikalt ootama turvakodus (4.5 kuud), et saada sotsiaalprogrammi.
- Turvakodus oli samal perioodil palju lapsi, tundis puudust privaatsusest ja üksi olemise
võimalustest.
- Tundis end ohustatuna vaimse tervise probleemide ja agressiivse käitumisega nooruki poolt.
39
3.6 Saatjata alaealine välismaalane
3.6.1 Andryi, 17a – persoona lugu
40
3.6.2 Andryi klienditeekond
41
3.6.3 Andryiga seotud osapooled
3.6.4 Andryi väljakutsed klienditeekonnal
- Talle on üllatus, et Eesti seaduste järgi on ta alaealine ning peab minema „lastekodusse“.
- Puudub spetsiaalselt sellele sihtgrupile mõeldud teenus või koht, kus oleks olemas ka
rahvusvahelise kaitse jm spetsialistid.
- Turvakodus on raske kohaneda, sest palju vaimse tervise probleemidega lapsi ja agressiivsust.
- Asenduskodus puutub kokku rahvusliku diskrimineerimise ja võõravihaga.
42
4. Kui turvakodu ei ole parim valik
Uuringust ja ekspertintervjuudest koorus ka välja tõdemus, et mitte kõigi laste jaoks ei ole
turvakodu parim valik, ka mitte lühiajalise teenusena. Soovitame teenuse disainis keskenduda
turvakodu teenuse puhul selgemalt sellele kui ajutisele lahendusele lapsele, kes on erakorraliselt
perest eraldatud ning pole teada lahendust, mis saab edasi või kui kauaks laps perest eraldi peab
jääma.
43
Ülal oleval skeemil on näha alternatiivid, mida võiks lapse korralisel perest eraldamisel eelistada
turvakodu teenusele. Punasega on märgitud kohad, kus täna on teenuste ökosüsteemis lünk, sest
vastavaid teenuseid kas üldse ei ole või need sisuliselt ei ole kättesaadavad.
Vahel on lapse eraldamine perest läbi kaalutletud otsus ning tihti on sellisel puhul teada, et laps jääb
perest eraldi pikemaks perioodiks, kuniks tehakse tööd perega või vajab laps ise põhjalikumat abi,
mida pere ei suuda talle pakkuda. Sellisel juhul võib turvakodu etapi vahele jätta ning suunata lapse
kohe talle sobivale teenusele.
Täna piirab seda teenuste ja teenuskohtade puudus, kuid nagu eespool juba nägime, tuleb
turvakodus viibimise aja lühendamiseks koos turvakodu teenusega arendada edasi kogu teenuste
ökosüsteemi, et igale sihtgrupile oleks just talle sobivad lahendused.
4.1 Kui turvakodu on parim valik
44
4.2 Kui asendushooldus on parim valik
4.3 Alternatiivid väikelapsele (0-3 eluaastat) ja nende kättesaadavus
45
Parim lahendus beebi ja väikelapse jaoks:
- Beebide ja väikelaste jaoks parim lahendus kriisihoolduspered või individuaalne hoidja.
- Kui jõuab turvakodusse, siis 72 tunni sees jõuab kriisihooldusperesse.
- Kui turvakodusse jõuab beebi, siis talle võetakse eraldi individuaalne hoidja. Selline praktika
on täna ka juba kasutusel.
- Kui kohe alguses on tõenäoline, et beebi ei lähe pikaks ajaks või üldse koju tagasi, siis
paigutatakse ta hooldusperesse, kuna Eestis on täna hooldusperesid, kes on ka lapsendajad ja
nii ei peaks laps põhimõtteliselt enam üldse mitme koha vahet liikuma.
4.4 Alternatiivid terviseprobleemidega lapsele ja nende kättesaadavus
46
4.5 Alternatiivid käitumisraskustega lapsele ja nende kättesaadavus
4.6 Alternatiivid sõltuvusprobleemidega lapsele ja nende kättesaadavus
47
4.7 Saatjata alaealised välismaalased
Selle sihtgrupi jaoks peaks turvakodu olema lühiajaline koht, kus puhata, ennast koguda, võtta
perega ühendust ja saada esmane info, mis temaga edasi juhtuma hakkab. Ideaalis peaks ta edasi
liikuma kohta, kuhu jääb iseseisvumiseni. Vaja on lahendust, mis arvestab sellega, et lapsed on
muukeelsed, kõrval on olemas rahvusvahelise kaitse tugiisik jm spetsialistid. Lastega töötavad
spetsiifilise ettevalmistusega töötajad ning turvakodust teenusele liikumine toimub kiiresti, ideaalis
kuni 72 tunniga.
48
II osa. Lahendusettepanekud
5. Ideaalne teenuseplaan traumateraapia ja kriisiabi põhimõtetest
lähtudes
Turvakoduteenuse eesmärk on tagada ajutine turvaline keskkond, eluase ja esmane abi lapsele, kes
vajab abi tema hooldamises esinevate puuduste tõttu, mis ohustavad tema elu, tervist või arengut.
Samas tuleb silmas pidada, et turvakodusse jõudnud laps on äsja ning tihti talle ootamatult
eraldatud kodust, vanematest, kõikidest talle tuttavatest kohtadest, asjadest ja inimestest.
Eraldamine kodust ja perest ise on traumeeriv sündmus, lisaks muule läbielatule, ning
eraldamise protsess, vastuvõtt turvakodus ning esimesed tunnid ja päevad turvakodus
määravad ka selle, milline on selle sündmuse ning sellele vahetult eelnenud samuti tihti
traumeerivate sündmuste mõju lapsele pikaajaliselt ning kui sügava jälje kogetud trauma tema
psüühikale jätab.
Seda silmas pidades võtsime aluseks traumateraapia ja kriisiabi põhimõtted ning nendes
tunnustatud ajavahemikud ning pakume välja turvakodu teenuse disaini, mis jagab turvakodu
teenuse kolmeks (neljaks) ajaliselt piiritletud etapiks.
Toome järgmises osas välja, millised need ajavahemikud ja nendega seotud olulised põhimõtted
tegevused on. Allolev käsitlus tugineb Kriisinõustamise ja Eneseleidmise Keskus Mahena
materjalidele ja konsultatsioonile Tiina Naarits-Linnaga (Naarits-Linn 2022).
5.1 Ajakäsitlus traumateraapias ja kriisiabis
Esimesed 6 tundi
Esimesed 6 tundi pärast traumeerivasse olukorda sattumist on oluline, et inimene ei räägiks enda
tunnetest ja ei läheks magama – see võib soodustada posttraumaatilise stressihäire (PTSD) teket.
Võib kirjeldada sündmusi, jalutada, vaadata neutraalset filmi, mis on inimesele oluline; sobib väljas
49
liikumine ja rääkimine, inimene otsib tihti ise tegevust. Äsja turvakodusse jõudnud lapse juures
tuleb silmas pidada, et traumeeritud inimene võib alati oma mõtteid muuta – kui laps täna midagi ei
soovi, on oluline järgmisel ja ülejärgmisel päeval üle küsida.
Kuni 48 tundi pärast traumat
See on kõige jõulisem šokiperiood, inimeste reageeringud võivad olla väga erinevad. Kõik, mida sel
perioodil räägitakse, tuleb üle korrata ka järgmistel päevadel. Võivad tekkida erinevad hirmud.
Kuni 72 tundi pärast traumat
Esimese 72 tunni jooksul on inimene täiesti kaitsetu ja väga haavatav. Hiljem saab ta oma loomuliku
kaitse tagasi.
See aga tähendab, et kui sel perioodil miski last haavab, võib tal tekkida selle koha või inimese
suhtes hiljem suur tõrge.
Teisalt on sel perioodil laps avatud ka abile – kui ta 72h jooksul saab tunda tuge ja siirast abi, siis on
ta avatud ka hilisemale abile. kui ta 72h jooksul abi ja tuge ei saa, siis ta hiljem ka tõenäoliselt
keeldub abist. 72h on kontakti loomise aluseks. Sel perioodil ei küsita, kas inimene vajab abi, vaid abi
lihtsalt osutatakse. Esimese 72 tunni jooksul inimene ei küsi, miks temaga räägib nõustaja või
psühholoog – ta võtab tema kohaolekut loomulikult.
Lapse esimesed hetked ja tunnid turvakodus – kuidas ta vastu võetakse ja mida temaga seal
tehakse, võib oluliselt kujundada, millist abi ta on edaspidi valmis seal vastu võtma ja millist
koostööd tegema.
Sel perioodil ei ole vaja kiirustada, et saata last lasteaeda või kooli, kui lasteaed või kool ei ole selleks
ette valmistatud. Kui 72 tunni jooksul saab seal laps haavata, võib tekkida suur tõrge ka edaspidi
sinna minna.
Sellel perioodil on oluline rutiini rakendamine, uut rutiini ei looda, näiteks kui laps ei ole kunagi
kodus hambaid pesnud, siis 72 tunni jooksul ei hakata ka seda juurutama.
50
Ümberpaigutus turvakodust järgmisele teenusele peaks toimuma kas 72 tunni jooksul või peale 14
päeva möödumist. 72 tunni jooksul ei mõjuta erinevad muutused last nii palju, ta on justkui
“tardunud”. 72 tunni möödudes hakkab laps kohanema ja pärast seda tema liigutamine teise kohta
või teisele teenusele on täiendav trauma.
Ka perega peab tööd alustama kohe 72 tunni jooksul. Kui selle aja jooksul perega ei tegeleta, võib
pere edaspidi olla tõrges koostöö suhtes ja keelduda abi vastu võtmast.
14 päeva jooksul pärast traumat
Sel perioodil on mälu, keskendumine ja tähelepanu häiritud. Last ei tohiks sel perioodil tagant
kiirustada ja olulisi asju tuleb rääkida üle mitmeid kordi. Psühholoogiline abi peab olema lapsele
järjepidevalt kättesaadav, lapsel võib olla palju erinevaid reaktsioone ja läbielamisi, kuid nendele ei
tohi anda hinnanguid.
10-14 päeva juures lapse otsustus- ja vastupanuvõime taastub. Kui laps on vaja suunata järgmisele
teenusele, siis on parem seda teha esimese 14 päeva sees, kui seda pole võimalik teha esimese 72
tunni jooksul. Pärast seda on muudatuste vastu võtmine ja uute suhete loomine keerulisem.
30 päeva jooksul pärast traumat
Esimesed 30 päeva pärast traumat on akuutperiood. Kõik kriisist tekkinud trauma mõjud loetakse
normaalselt. Lapsel võib ilmneda äärmuslik hirm, äärmuslik õudus, äärmuslik abitus ning sel
perioodil on tal raske ka ise abi vastu võtta.
Kui traumast on möödunud rohkem kui kuu
Lapse normaalne, trauma-eelne hakkamasaamine ja kaitsemehhanismid taastuvad.
Kolmas kuu pärast traumat
Kolmandal kuul tuleb lapse käitumist hoolega jälgida ja panna tähele muutust käitumises. Kriitiline
käitumine on kõrgem, tekib rääkimisvajadus. Kui teine kuu on rahulik, siis suitsiidi puhul kordub
suitsiidikatse tihti kolmandal kuul.
51
7.–8. kuu pärast traumat
7.–8. kuul võib tekkida taas kukkumine. See on ka esimene hetk, kus inimene võib lubada endale
tunnet, et tal võib ka hea olla. Enne domineerib seisukoht, et tal ei või hea olla.
12. kuu pärast traumat
Trauma aastapäev võib olla väga valulik, eriti kui trauma on seotud kaotuse või totaalse muutusega.
Kui tuleb traumaatilise sündmuse aastapäev, siis inimese käitumine nädal enne ja nädal pärast võib
olla väga keeruline (endasse tõmbumine, närvilisus jne).
18. kuu pärast traumat
18. kuul saabub valmisolek eluga edasi minna. Kui trauma on väga raske, siis reaktsiooniperiood ja
traumast välja tulek võib kesta kuni aasta (vahel kuni 2 aastat). Näiteks väga sügava trauma puhul
võib noortel võimekus edasi õppida taastuda alles 1–2 aasta möödudes.
24. kuu pärast traumat
24. kuul pärast traumat võib näha, millisesse seisu laps tegelikult on jõudnud. Kui raskusi tekitavad
sisemised tajud ei ole läbi räägitud, siis võivad tekkida füüsilised vaevused jne.
Lapse eraldamine päritoluperest ja toomine turvakodusse on ise lapse jaoks traumaatiline sündmus,
sageli on selleks ka sellele eelnev olukord või sündmus, mis tingib lapse toomise turvakodusse või
lapse valiku ise pere juurest lahkuda ja turvakodusse tulla.
5.2 Ideaalne teenuseteekond traumateraapia ja kriisiabi põhimõtetest lähtudes
Võttes arvesse vajadust piiritleda turvakodu teenuse eesmärki ja kestust selgemalt (võrreldes ka
ajutise asendushooluduse teenusega, keskendume turvakodu teenuse ideaalse teenuseteekonna
ja teenuseplaani kirjeldamisel sellele kui ajutisele lahendusele lapsele, kes on erakorraliselt
perest eraldatud ning pole teada lahendust, mis saab edasi või kui kauaks laps perest eraldi peab
jääma.
52
Pakume välja neljast moodulist koosneva turvakodu teenuse disaini. Iga moodul on konkreetse
maksimaalse kestusega ning iga mooduli raames on paika pandud ajaline tärmin, mille jooksul on
lastekaitsel vajadusel last ja pere toetava võrgustikuga konsulteerides kohustus langetada otsus
lapse teenusel jätkamise, koju suunamise või järgmisele teenusele suunamise osas.
Enne teenust: traumateadlik perest eraldamine
Isegi siis, kui lapse perest eraldamine on kaalutletud otsus ja pikemalt ette teada, on kodust, perest
ja kõigist tuttavatest inimestest eraldamine traumeeriv sündmus ning täiskasvanud, kes seda läbi
viivad peavad pakkuma lapsele lähedust, kontakti ja turvatunnet eraldamise esimesest hetkest.
Laps peab kogu aeg tundma, et ta ei ole üksi. Politsei on näiteks oma praktikas kodust eraldatud
lastele andnud väikesed pehmed mänguasjad, mis on jäänud oluliseks turvaesemeks ka
suurematele lastele ja pikemaks ajaks.
Turvakodu teenuse disainis pöörasime sellele etapile vähem tähelepanu, sest see osa puudutab
tegelikult lastekaitse / laste heaolu spetsialistide, politsei ning SKA lasteabi praktikaid.
53
I moodul: kuni 72 tundi
Maksimaalne lubatud aeg lapse perest eraldamiseks ilma kohtuotsuseta. Kriisiabis ja
traumateraapias on see periood võtmetähtsusega: see, kuidas ja millist abi lapsele sel perioodil
pakutakse, määrab tema suhtumise turvakodusse ning hilisema valmiduse abi vastu võtta ja
turvakodu ning teiste aitajatega koostööd teha. Kui on kohe selge, et laps tuleb suunata
turvakodust teisele teenusele, tuleb seda teha 72 tunni sees. Kriisiabi seisukohast tuleks
esimese 72 tunni sees luua kontakt ühe konkreetse nõustajaga või turvaisikuga, kes jääb lapse
kõrvale vähemalt järgmiseks 30 päevaks ning aitab teda kõigi järgnevate muutustega
kohanemisel.
II moodul: kuni 14 päeva2
10-14 päeva jooksul pärast traumat töötab aju teistmoodi ja tegeleb trauma mõjudega
kohanemisega. Lapsel on raskusi mälu, tähelepanu ja keskendumisega ning info töötlemisega.
Oluline on infot korrata mitmeid kordi.
Fookuses on toetavad rutiinid, igapäevased tegevused, oluline on, et laps saaks igapäevaselt
psühholoogilist tuge.
Lapse suunamine uuele teenusele või tagasi koju on keerulisem kui esimese 72 tunni sees, kuid
lihtsam kui 14 päeva möödudes.
III moodul: kuni üks kuu
Trauma akuutperiood. Võivad esineda äärmuslikud hirm ja äärmuslik abituse tunne, tänu millele on
lapsel ka raskem pakutavat abi vastu võtta.
Fookuses on toetavad rutiinid, igapäevased tegevused, oluline on, et laps saaks igapäevaselt
psühholoogilist tuge.
2
Koosloome-töötoas vaatasime perioodi kuni 10 päeva. Tõime sisse perioodi kuni 14 päeva, pidades silmas
traumateraapias ja kriisiabis olulisi ajavahemikke.
54
IV moodul: kauem kui üks kuu
Esimese kuu lõpuks saab laps järk-järgult tagasi kontrolli enda elu üle ja kuidas sellega toime tulla.
Taastub trauma-eelne seisund.
Võib olla juhtumeid, kus turvakodusse jäämine on lapse jaoks parim lahendus. Selleks, et laps ei
„ununeks“ turvakodusse peab aga sel perioodil toimuma aktiivne võrgustikutöö lapsele
pikaajalise lahenduse leidmisel ning turvakoju jäämise otsus tuleb kindla aja tagant üle vaadata ja
uuesti kinnitada.
5.3 Otsustustähtajad
Iga perioodi sees on kindlaks määratud tärminid, mil kohaliku omavalitsuse lastekaitsespetsialist
peab langetama otsuse, mis saab lapsest konkreetse perioodi lõppedes edasi. See annab selguse ja
tegutsemise raamistiku nii kõigile võrgustiku liikmetele kui lapsele ja perele. Pidades silmas lapse
ette valmistamist järgmisteks elumuutusteks, on oluline, et järgmised sammud oleksid turvakodul,
lapsel ja ka perel teada enne reaalseid muutuseid lapse elus.
Sellest tulenevalt teeme esmase ettepaneku otsustustähtaegade osas:
- 72 tunni jooksul (kui laps läheb järgmisele teenusele peab otsuse langetama nii, et muutus
on võimalik läbi viia 72 tunni jooksul pärast lapse vanematest eraldamist);
- 14 päeva jooksul pärast turvakodusse jõudmist;
- 30 päeva jooksul pärast turvakodusse jõudmist.
- Kui on vajadus lapse turvakodus viibimise aega pikendada, tuleb see STARis koos
põhjendusega ära märkida ning otsus tuleb läbi vaadata vähemalt iga kahe nädala tagant.
- Kui on olukord, kus lapse suhtes ei saa 30 päeva möödudes võtta vastu otsust edasise osas,
pöördub lastekaitse spetsialist taotlusega juhtuminõustamise osas Sotsiaalkindlustusameti
poole.
Järgmistes peatükkides on toodud ära täpsem teenuseplaan ja teenuse komponendid teenuse
erinevates etappides:
- kuni 72 tundi;
55
- kuni 14 päeva;
- kuni 1 kuu;
- rohkem kui 1 kuu.
56
6. Teenuseplaan: esimesed 72 tundi turvakodus
Lapse esimesed hetked ja tunnid turvakodus – kuidas ta vastu võetakse ja mida temaga seal
tehakse, võib oluliselt kujundada, millist abi ta on edaspidi valmis seal vastu võtma ja millist
koostööd tegema. Seetõttu on esimese 72 tunni tegevused kaardistatud oluliselt täpsemalt kui
järgmiste moodulite omad.
6.1 Turvakodusse jõudmine
Laps võib jõuda turvakodusse korraliselt / erakorraliselt ja väga erinevate inimeste saatel. Alloleval
skeemil on toodud ära peamised osapooled ning etapid enne lapse jõudmist turvakodusse.
6.2 Esimesed 6-10 tundi
Alloleval skeemil on ära toodud võtmetegevused esimestel tundidel alates hetkest, kui langeb otsus
laps perest eraldada ja tuua turvakodusse.
57
Lapse sujuvaks vastuvõtmiseks on oluline ja vajalik osapoolte koostöö juba enne lapse teenusele
jõudmist: kui lapse toob turvakodusse politsei või lastekaitse, siis nende institutsioonidega võiks
olemas olla kokkulepe, et nad teavitavad turvakodu lapse tulekust ette.
„Ka 30 minutit on meie jaoks hindamatu väärtusega,“ nentis üks turvakodu juhte koosloome-
töötoas. Lapse jaoks on võimalik koht ette valmistada, ette on võimalik valmistada ka need lapsed,
kes juba on turvakodus.
Turvakodude jaoks oleks ideaalne lahendus, kui enne turvakodusse jõudmist vaataks lapse läbi ka
arst. Senises praktikas võetakse arstidega tavaliselt ühendust siis, kui laps jääb juba teenusele
pikemaks. Beebide puhul palutakse, et lastekaitse võimalusel enne lapse turvakodusse jõudmist
käiks lastehaiglast läbi, et esmane tervisekontroll oleks tehtud (juhul kui lapse toob turvakodusse
lastekaitse spetsialist). Kui on näha, et laps vajab akuutset abi, kutsutakse kiirabi või viiakse laps
erakorralise meditsiini osakonda ka esimese kolme päeva sees.
Väljakutsed lapse esimestel tundidel
Oluline on ruttu teada saada, millise lapsega on tegu – taustalugu, allergiad, haigused, läbisaamised
– kuid turvakodusse jõudnud lapse kohta ei ole alati piisavalt infot ning inimene, kes oskaks infot
anda, ei ole nädalavahetustel kättesaadav.
59
6.5 Esimese 72 tunniga seotud väljakutsed teenuste ökosüsteemis
Juba esimese 24 tunni sees peaks käivituma võrgustikutöö lapsele ja perele abi pakkumiseks ning
nende järgneva elu korraldamiseks.
Lastekaitse peaks valmistuma lapse järgmisi samme puudutavaks otsuseks. 72 tundi on
maksimaalne lubatud aeg lapse perest eraldamiseks ilma kohtu otsuseta. Traumateraapia
põhimõtteid silmas pidades peaks 72 tunni sees toimuma ka lapse viimine teisele teenusele, kui see
on vajalik.
Esimese 72 tunni jooksul pärast lapse perest eraldamist tuleb alustada tööd ka perega, vastasel
juhul võib ka pere hiljem olla tõrges koostöö suhtes ning abist keelduda.
Kui laps aga jõuab turvakodusse nädalavahetusel – ja tihti see nii on, kui on tegemist erakorralise
perest eraldamisega – siis lastekaitseni jõuab info selle kohta tihti rohkem kui 48 tundi hiljem ning
võrgustikutööd ja võimalikke otsuseid hakatakse langetama alles viimase ööpäeva sees. Senikaua
on infota nii laps, vanemad kui turvakodu – kas planeerida lapsele järgmisi tegevusi, kuidas ja
milleks last ette valmistada. Samuti on lastekaitse ülesandeks juhtumiplaani loomine, millest
turvakodud oma tänases praktikas suuresti lähtuvad.
Turvakodu tegevuste stsenaarium on koosloome-protsessi käigus loodud ja koosloome-töötubades
valideeritud.
Lastekaitse tegevus ja roll lapse teekonna, sealhulgas turvakodu teenuse kogemuse
kujundamisel vajaks täpsemat analüüsi, et täita lüngad lapse teenuse teekonnal, mis jäävad ka
siis, kui turvakodu oma tegevustes toimib täpselt vastavalt teenuseplaanile ja traumateraapia
põhimõtteid silmas pidades.
62
7. Teenuseplaan: kuni 14 päeva / kuni 30 päeva / üle 30 päeva
Kui laps jääb kauemaks kui 72 tunniks võtab turvakodu juhtrolli lapse igapäevaste tegevuste
korraldamiseks järgmisel perioodil, asub korraldama lasteaia ja kooliga seonduvalt, asub koostöös
lastekaitsega korraldama tugiteenuseid või arstiabi vastavalt lapse vajadusele, lapsega tehakse
arendavaid tegevusi. Laps elab ja tegutseb turvakodu igapäevases rütmis, vajadusel kujundatakse
uusi positiivseid harjumusi – üks muutus korraga.
Selleks ajaks langetab lastekaitse otsuse edasise suhtluskorra osas, turvakodu ülesandeks jääb lapse
ja vanema suhtluse korraldamine ning vajadusel vanema toetamine lapsega kohtumisel.
Oluliseks muutub suhete juhtimine ja lapse toetamine uute inimestega suhtlemisel (nii spetsialistid
kui teised lapsed turvakodus).
Sisuliselt jätkub see tegevus samadel põhimõtetel senikaua kui laps jääb turvakodusse.
Kui esimestel päevadel on esiplaanil kriisiabi ning esmaste vajaduste rahuldamine, siis juhul kui laps
jääb turvakodusse pikemaks, muutub otstarbekaks tugiteenuste korraldamine ning kasvab
turvakodu roll lapse suhete juhtimisel ning suhtlemise toetamisel vanematega.
Järgmistel skeemidel on toodud lapse, turvakodu ja lastekaitse olulisemad tegevused igas perioodis.
NB! Neid skeeme tuleb vaadata koos teenuse komponentide loeteluga.
63
Traumateadlikkus:
Esimese 14 päeva jooksul lapse aju kohaneb toimunud muutusega.
- lapse aju töötab teistmoodi;
- ei tohi anda hinnanguid, ei tohi kritiseerida, ei tohi hukka mõista;
- kõik mõtted on lubatud;
- võib olla palju erinevaid reaktsioone temaga juhtunule – see kõik on normaalne;
- oluline on, et laps saaks endaga seonduvat rahulikult analüüsida;
- võib olla vaja sõlmida kokkulepped kooliga, et last koolis sel perioodil ei hinnataks (kui koolis
ei lähe hästi).
Kui laps suunatakse teisele teenusele, siis tuleb seda teha esimese 72 tunni sees või 14 päeva
möödumisel. 14 päeva sees võib laps küll koju tagasi minna, kuid teda ei peaks suunama teisele
teenusele, teise kohta või teiste inimeste juurde.
Turvakodu tegevuste fookus
- Rutiini loomine ja hoidmine.
- Positiivsete harjumuste loomine.
- Tugiteenuste korraldamine vastavalt lapse abivajadusele.
- Arendavad tegevused.
65
Turvakodu tegevuste fookus
- Rutiini loomine ja hoidmine
- Positiivsete harjumuste kujundamine
- Arendavad tegevused
- Regulaarsed tugiteenused
- Sujuva ülemineku loomine naasmiseks tavaellu või uude kohta minekuks
67
- Võrgustiku jõustaja ja koordineerijana, kui laps on jäänud turvakodusse kauemaks, sest töö
perega annab lootust, et ta võib peatselt koju tagasi pöörduda ning pole mõistlik saata teda
suhteliselt lühikeseks perioodiks järgmisele teenusele uude kohta uute inimeste juurde.
- Lapse partnerina – jagades talle infot, mis hakkab edasi saama.
7.4 Last ette valmistavad tegevused tavaellu naasmiseks või uude kohta minekuks
Lapse tavaellu naasmine või järgmisele teenusele minek vajab samuti ette valmistamist
traumateadlikkuse põhimõtteid silmas pidades.
Lapse seisukohast on oluline traumateadlik lähenemine ka lahkumise ettevalmistamisel:
- Info muutuste kohta annab talle turvaline isik või osaleb talle turvaline isik selle vestluse
juures.
- Lapsele tuleb anda täpne samm-sammuline info.
- Laps peab ka teadma, kes talle turvalistest inimestest tema ellu edasi jääb.
- Muutustest tuleb rääkida korduvalt, minimaalselt kahel erineval päeval: kui esimesel korral on
laps tõenäoliselt kuulaja, siis teisel päeval suudab ise kaasa küsida.
Ette valmistamist ei vaja mitte ainult laps, vaid ka pere või asendushoolduspere, kuhu laps läheb.
Võimalusel tuleb tagada, et laps saab jätkata tööd ja suhtlemist nende inimestega, kellega on juba
kontakt loodud. Seepärast on eriti oluline, et lastekaitse otsustest oleks aegsasti informeeritud kõik
olulised lapse ja perega tööd tegevad osapooled.
„Ettevalmistamine muutuseks on pikk protsess,“ ütleb kogenud turvakodu töötaja. Kui laps läheb
asenduskoju või hooldusperre, on vaja eelnevalt leida sobiv koht, korraldada kohtumised perega,
vajadusel uue kooliga. Ka uus pere vajab ettevalmistust. Kui lapsed lähevad asendushooldusele
peremajja, siis ka selle pere senised lapsed.
Laps peab saama lahkumisel kinnituse, et ta ei ole üksi. Kui ta läheb hooldusperre või
asendushooldusele, siis ta peab saama kinnituse, et ta ei ole üksi ka siis ning tal on loodud side
inimesega, kellele võib alati helistada.
69
Kui laps läheb tagasi koju, on oluline ka perega suhtlemine, vajadusel lapse perega lepitamine ning
lapse jaoks turvalise isiku leidmine ja ettevalmistamine kas peres või sugulaste seas.
- Ettevalmistuse peavad saama nii laps kui pere ning oluline on, et enne kui laps pere juurde
tagasi saadetakse, on peres ja koduses keskkonnas toimunud päris muutus.
- Kui laps on saanud turvakodus hoolitseva toe ja teadmise, et asjad võivad olla paremad, siis
ka pere peab olema samal viisil ette valmistatud.
- Ettevalmistuse faasis saab kõige suurema ettevalmistuse pereliige, kes on lapse jaoks kõige
turvalisem – ette ei pea valmistama ainult juriidilist perekonda. Näiteks kui lapse jaoks on
peamine turvaisik tädi või vanaema, siis tehakse kõige suuremat tööd tädi või vanaemaga.
- Laps peab saama kinnituse, et ta ei ole üksi. Kui laps läheb tagasi perre, siis ta peab saama
kinnituse, et ta ei ole üksi ka siis, kui kodus on mingid asjad halvasti. Tal on loodud side
inimesega, kellele võib alati helistada.
70
8. Teenusekomponendid
Käesolevas peatükis on toodud ära turvakodu teenuse komponendid – tegevused,
tegevuspõhimõtted ja töökorralduse põhimõtted, mis on vajalikud selleks, et pakkuda lapse
vajadustest lähtuvat abi turvakodusse jõudnud lastele. Neid tuleb silmas pidada kogu lapse
turvakodus viibimise aja jooksul, sõltuvalt lapse turvakodus viibimise ajast võib erinevatel
komponentidel olla erinev kaal.
Iga sihtgrupi puhul kaardistasime eraldi:
1) mis peab olemas olema – põhimõtted ja teenusekomponendid, milleta lahendus ei toimi
ning lapse ei saa talle vajalikku abi;
2) miks võiks olemas olla – loovad lapse ja pere jaoks väärtust, kuid teenus toimib ka ilma
nendeta.
3) mida ei tohiks olla – kahjustava mõjuga tegevused jm komponendid.
Saadud sisendi süstematiseerimisel leidsime, et paljud komponendid on persoonade-ülesed, s.t
need peavad kuuluma turvakodu teenuse juurde persoonast sõltumata. Samuti on ära toodud
mõned probleemkohad tänase teenuse juures, mis tuleks elimineerida, sest need on lapse
heaolu ja teenuse eesmärke silmas pidades negatiivse mõjuga. Liigendasime komponendid viide
suuremasse kategooriasse:
1) personal, töökorraldus ja keskkond;
2) töö lapsega ja põhimõtted, millest see peab lähtuma;
3) lapse (ja perega) toetava kontakti loomine ja hoidmine;
4) tugiteenused ja tugispetsialistid turvakodus ja väljaspool;
5) suhete juhtimine.
Süstematiseerimise käigus leidsime ja valideerisime ka
6) persoonade-kesksed komponendid, millega tuleks täiendavalt arvestada konkreetse
sihtgrupi vajadusi silmas pidades, kui sellised lapsed teenusele jõuavad.
71
Eespool leidsime, et mitmete sihtgruppide jaoks pole turvakodu üldse parim lahendus, ka mitte
lühiajalise teenusena – näiteks väikelapsed, sõltuvushäirega lapsed või tõsiste terviseprobleemidega
lapsed. Kuid täna on nende jaoks ka vähe sobilikke alternatiive. Persoona-kesksete komponentide
juures on toodud ära olulised põhimõtted, tegevused ja keskkonnaga seotud komponendid,
mis aitavad neile ka tänases süsteemis sügavamat ja enam nende vajadustest lähtuvat tuge
pakkuda.
8.1 Teenusekomponendid 1: Personal, töökorraldus ja keskkond
Personal Töökorraldus3 Keskkond
Pädev, teadlik personal. Personal on arvuliselt piisav, et iga lapse Lapse vajadustega kooskõlas olev
jaoks oleks aega. Suhtarv sõltub olukorrast, keskkond. Lapse vajadusi kuulatakse ja
ideaalis 3-4 last ühe töötaja kohta. Eriti hea arvestatakse.
on, kui kaks kasvatajat on koos, töötajad
saavad üksteist toetada.
Empaatiline. Lapse poolel ja lapsest lähtuv. Vahetustega töö on korraldatud nii, et Lapsel peab olema turvakodus privaatselt
hommikul äratab lapse seesama inimene, olemise koht ja võimalus olla omaette.5
kes paneb ta õhtul magama4.
Järjepidev abi pakkumisel (ka siis kui laps Lapsel on võimalik olla rohkem kontaktis 1-2 Lapsel peab olema õigus tulla igal ajal
käitub ründavalt, provotseerivalt ja ei soovi abi töötajaga, kes on tema jaoks turvakodusse tagasi, sh narkootikumi- ja
vastu võtta). mitteformaalsed usaldus- ja tugiisikud. alkoholijoobes. Selleks on vajalik võimalus
panna nad siis eraldi tuppa.
3
Tegemist ei ole tervikliku töökorralduse mudeliga. Loetelus on koosloome-meeskonna silmsi olulised
põhimõtted, mida turvakodude töö korraldamisel ja rahastamisel silmas pidada. Töötubades kõlanud
ettepanekut 6 last 1 töötaja kohta pidas enamik töötubades osalenutest näiteks liiga paljuks ning sellise
koormuse puhul ei ole töötajal võimalik pöörata igale lapsele soovitud individuaalset tähelepanu.
4
Oluline just turvakodus viibimise esimestel päevadel.
5
Kaks koosloome-uuringu käigus intervjueeritud last jagasid, et nad jooksid turvakodust ära, kuna seal
puudus võimalus omaette olemiseks ja rahu saamiseks.
72
Personal Töökorraldus3 Keskkond
Kompetentsid6:
- traumateadlik;
- kriisipsühholoogia kompetentsidega
kriisis oleva lapse abistamiseks ja
toetamiseks;
- oskab luua toetavat kontakti lapsega;
- taastava õiguse põhimõtetega;
- motiveeriva intervjueerimise
oskusega;
- võiks olla läbinud Verge koolituse;
- oskab töötada teisest kultuuriruumist
pärit ja teistsuguse usulise taustaga
lastega ning toetada neid kohanemisel
Oskab tunda ära sõltuvushäireid ja töötada
sõltuvushäiretega või joobes lapsega.
Sisukas tugi personalile (supervisioon)
6
Tegemist ei ole tervikliku kompetentsimudeliga. Loetelu on mõeldud sisendina turvakodu töötaja
kompetentsimudeli loomiseks või täiendamiseks.
73
8.2 Teenusekomponendid 2: vajadusest lähtuv töö lapsega
Vajadusest lähtuv töö lapsega Kriisiabi Toetava rutiini loomine Päeva sisustamine
Lapse vajadustest lähtumine. Tervisega seotud murede Periood lapse jaoks stabiilne Huvitegevus
lahendamise tagamine. ja võimalikult väheste
muutustega.
Nr 1 vajadus traumas lapsele Lapse murega intensiivne ja Kindel igapäevaelurütm ja Väljasõidud, kinos ja teatris
inimene. kiire tegelemine. toetav struktuur. Kindlad käimine.
arusaadavad reeglid.
Turvalisus Kõik töötajad oskavad pakkuda (Võimalusel) tagada 13-aastane intervjuus: „Oli väga
esmast kriisiabi. harjumuspärane positiivne tore, me polnud varem üldse
elurütm. mitte kuskil käinud.“
Baasvajadused: On võimalik kiiresti saada Saab käia edasi oma koolis ja Kriisis oleva lapse puhul on
- magamine, kriisispetsialisti või oma trennides (kui need on oluline, et turvakodu leiab
- söömine, kriisinõustaja tuge (ei pea läheduses). vähemalt mõned sellised asjad,
- pesemine, olema turvakodus kohapeal, mis olid lapse rutiini osaks
- mängimine kuid on spetsialist, kes kodus enne turvakodusse
Mäng on lapse baasvajadus. vajadusel on kiiresti tulekut – õhtujutt, vanniskäik,
Kui eelnev on pakutud, alles siis kättesaadav). nädalavahetused vanaema
saab tegeleda huvide ja juures vm.
vajaduste väljaselgitamisega
turvakodusse jõudmisel.
Sobiv toit. Kohapeal iga päev psühholoog Ravimite manustamise
olemas7. jälgimine (kel vaja).
Abi saamise vastutus ei tohi Järgmiste muutuste
olla lapsel (nt “anna teada kui ettevalmistamine (tagasi koju,
järgmisele teenusele jne).
7
Psühholoog peaks olema küll vajadusel kogu aeg kättesaadav, kuid kui ta on üks töötajatest, võib lastel
kaduda usaldus. Samas, kui psühholoog on majas koguaeg olemas, on ta üks tugipersonal, näeb lapse
vajadusi, toetab meeskonda laste vajadustest lähtuvalt.
74
nõustamist vajad” pole kriisis
lapse puhul sobiv lähenemine).
Saatjata alaealiste Üks muutus korraga ning
välismaalaste puhul on ühtegi muutust ei suruta
kriisiabis esmane ka lapsele peale esimese 72 tunni
kohanemise toetamine: mida ja sees.
kuidas teha Eestis, mida peab
laps teadma siinsete reeglite ja
seaduste kohta.
75
8.3 Teenusekomponendid 3: toetava kontakti loomine ja hoidmine
Toetava kontakti loomine Laps teab ja saab kaasa rääkida selles, mis Lapse ja vanemate kontakti toetamine
toimub
Turvakodu töötajad kasutavad positiivse Perest eraldamisel peab laps teadma, kus Turvakodu toetab lapse ja vanema
vanemluse põhimõtteid. teised pereliikmed on ja kuidas neil läheb. omavahelise kontakti säilitamist.
Inimlik suhtlemine lapsega. Ei tohi tohi Üks kindel inimene või inimesed, kellelt Turvakodu toetab vanemat kohtumistel
olla kohatuid nalju, irooniat, sarkasmi, saab infot. Üks kindlasti lastekaitse. lapsega.
haavavat käitumist ja väljendamist.
Üks inimene, kellega rääkida. Isik, kelle Saab infot, miks on turvakodus. (Aitab Laps tajub, et turvakodu toetab peret.
poole võib alati pöörduda8. hoiduda manipuleerimisest)
Üks inimene, kes on lapse jaoks pidevalt
olemas (nt sotsiaalpedagoog,
psühholoog), kes ei käi tööl vahetustega
ning kellega on lapsel võimalik kontakti
luua. See inimene saab olla lapsele
toeks/sillaks pärast edasi liikumisel.
Usaldusisik
Formaalne või Laps teab, mis toimub, s.t. saab Turvakodu ei tohi vanemaid kritiseerida,
mitteformaalne tugiisik järjepidevalt infot, mis saab edasi. sõltumata sellest, mis on juhtunud. Laps
peab muidu hakkama vanemaid kaitsma ja
ei saa tegeleda enda tunnetega.
Lapsel ei tohi tekkida tunnet, et ka Vajab kindlustunnet, kindlat teadmist. On Oluline kontakt ja koostöö perega. Teatud
turvakodu teda ei taha (liiga suur ajasurve okei öelda ka, et ei tea. Oluline on olla juhtudel pere olla ka oluline infoallikas.
saata teda mujale / edasi). lapsega aus.
8
Samas oluline jälgida ka, et ei tekiks tugevat emotsionaalset sõltuvust ühest inimesest. Peaks olema 2-3
inimest, kellega lapsel toetav kontakt. Kui ühesse liiga suur kiindumine, tuleks ka sekkuda.
Ei tohi olla lapse jaoks äkilisi otsuseid. Suhtluskorra paneb paika lastekaitse,
Traumeeritud lapse jaoks on iga uus muutus turvakodu aitab korraldada lapse ja
täiendav trauma. Ka tuleb jälgida, et vanema suhtlemist. Kuid turvakodu
tehakse üks muutus korraga. reaalselt näeb last vanemaga ja saab olla
lastekaitsele oluliseks partneriks
peredünaamika mõistmisel.
Laps saab kaasa rääkida selles, mis Ei tohi olla: turvakodu peab tegelema muu
temaga hakkab toimuma. toeta jäänud vanematega.
Laps tunneb, et tema arvamusega Ei tohi olla: kasvatajast võib saada
arvestatakse. vanemale tugiisik. Näiteks tulevad ka
pärast lapse kojuminekut vanemalt pikad
kõned.
Ei tohi juhtuda: et laps või noor jääb üksi
infot ootama.
77
8.4 Teenusekomponendid 4: tugiteenused ja tugispetsialistid turvakodus ja mujal
Turvakodus olemise aeg on lapsele "sisutihe" (töö ja toetamine). Teenuste osutamisele järgneb analüüs (turvakodu, tugiisiku ja
Sellise töö tegemiseks turvakodul vaja teada, kauaks laps nõustaja või terapeudi osalusel).
potentsiaalselt jääb. Teenusedisainis lahendatud see kindlaks
määratud otsustustähtaegadega, mis võimaldab turvakodul sedasorti
tööd paremini planeerida.
Tugiteenustega alustatakse 14 päeva jooksul. Koju, asenduskoju või hooldusperesse minnes jätkab laps samade
inimestega (kui see võimalik).
Psühholoogi abi on kohene ja regulaarne. Ei tohiks olla:
- ümber on liiga palju erinevaid täiskasvanuid / spetsialiste;
- laps külvatakse teenustega üle;
- liiga pikk ooteaeg spetsialisti juurde.
Arst vaatab lapse koheselt üle ja annab soovitused.
Õppimist toetav inimene iga päev koha peal olemas.
Tagatud regulaarsed vaimse tervise õe ja/või psühhiaatri
vastuvõtud.
Võiks olla: lastepsühhiaater.
"Peaaegu kõik turvakodu lapsed jõuavad varem või hiljem psühhiaatri
juurde."
78
8.5 Teenusekomponendid 5: suhete juhtimine
Hästi erinevad lapsed koos Palju erinevaid täiskasvanuid9 Suhete juhtimine
Kokku tulevad hästi erineva vajadusega Lapse ümber palju erinevaid täiskasvanuid Lapse ümber peaks olema võimalikult vähe
lapsed ja spetsialiste. erinevaid inimesi.
Ohukoht: õpivad üksteiselt ohtlikke Laste omavaheliste suhete jälgimine ja
mustreid lapse toetamine suhtlemisel teiste lastega.
Ohukoht: lapsed kasutavad üksteist ära (sh Turvakodu töötaja tutvustab lapsele uusi
seksuaalselt) inimesi enne kohtumisi või visiite ja
tutvustab, mida hakatakse tegema.
Agressiivsed ja sõltuvushäiretega lapsed Kokkulepped kooliga, et akuutse trauma
tuuakse turvakodusse, kuhu tuuakse ka perioodil last ei hinnata (vt lähemalt
agressiivsest ja sõltuvushäiretega perest järgmist peatükki).
ära võetud lapsed.
9
Turvakodusse jõudnud lapse ümber võrgustikus võib olla sõna otseses mõttes kümneid inimesi, perest ja
lähisugulastest tugispetsialistideni koolis, turvakodus ja rehabilitatsiooniasutustes, lisaks turvakodu töötajad.
Vt ptk 11 „Seotud osapooled ja taustal toimuvad tegevused“.
79
8.6 Teenusekomponendid 6: persoona-kesksed komponendid
Hooletusse jäetud lapsed Kõik üldised komponendid (8.1-8.5), lisaks oluline:
Hooletusse jäetud lapsed sageli oma vajadusi ei väljenda ja võivad seetõttu jääda tähelepanuta. Vajalik
traumateadlik lähenemine ja nendele lastele spetsiaalselt tähelepanu pöörata.
Vastavalt arengutasemele individuaalne lähenemine arendamisele, füsioteraapiale, kõne arengule.
Turvakodu aitab kujundada eakohased oskused endaga toime tulla: hügieen, söömine, suhtlemine, oskus
mängida.
Võimalikult kiiresti peab olema määratletud eesmärk, kuhu liigutakse (vt ka ptk 8.2). Võimalik üsna
kiirelt tuvastada, kas laps läheb koju tagasi või tuleb võtta suund asendushoolduse teenusele.
Turvakodude kogemuses hooletusse jäetud lapse sotsiaalne rehabilitatsioon võtab umbes kaks kuud – siis
on selgelt näha, et tehtud töö hakkab vilja kandma. See ei tähenda, et laps peab tingimata need kaks kuud
turvakodus olema ning lapse arengu toetamine võib jätkuda ka mõne teise stabiilsemat keskkonda pakkuva
teenuse raames.
Terviseprobleemidega lapsed Kõik üldised komponendid (8.1-8.5), lisaks oluline:
Lapse terviseinfo peab olema turvakodule teada.
Regulaarsed sisulised koostöökohtumised raviarstiga.
Turvakodu jälgib, et laps võtab rohtusid. Lapse käes ei tohi olla ükski ravim, v.a. astma ja diabeedirohud,
kui ta on võimeline neid ise doseerima.
Turvakodu toetab, julgustab ja jälgib, et laps käib teraapias, psühholoogi, psühhiaatri, vaimse tervise õe
vm eriarsti või spetsialisti juures. Vajadusel saadab last ja tagab, et laps leiab üles vajaliku ukse.
Vajadusel aitab turvakodu leida lapsele terapeudi, erialaarsti, muu toetava spetsialisti.
80
Turvakodu spetsialistid, tugispetsialistid väljaspool turvakodu ning pere peaksid käima ühte jalga, s.t.
on ühtsed kokkulepped, millest kõik kinni peavad, ja ühtsed sõnumid lapsele.
Nende laste puhul, kes on end vigastavad või on teinud suitsiidikatse, on oluline leida tasakaal – lapse
privaatsus ja soov omaette olla vs järelevalve, et tagada tema turvalisus.
Võimalikult kiiresti peab olema määratletud eesmärk, kuhu liigutakse (vt ka ptk 8.2).
Osa lapsi vajab turvakodu asemel ravikodu.
Väärkohtlemise ohvriks Kõik üldised komponendid (8.1-8.5), lisaks oluline:
sattunud lapsed
Eriti oluline traumateadlikkus suhtlemisel, kriisiabi ja psühholoogiline tugi.
Regulaarsed sisulised koostöökohtumised PPA ja teiste oluliste osapooltega, kes lapse juhtumit
menetlevad.
Turvakodu toetab, julgustab ja jälgib, et laps käib toetavatel teenustel. Vajadusel saadab last ja tagab,
et laps leiab üles õige koha ja spetsialisti.
Vajadusel aitab turvakodu leida lapsele toetavad teenused.
Ei peaks olema koos agressiivsete noorukitega.
Kohene võimalus kodus õppida, kui on oht, et muidu (kooli minnes tänaval) puutub kokku väärkohtlejaga.
Seksuaalse väärkohtlemise Kõik üldised komponendid (8.1-8.5), lisaks oluline:
ohvriks sattunud lapsed
Eriti oluline traumateadlikkus suhtlemisel, kriisiabi ja psühholoogiline tugi.
Kui laps ütleb, et teda seksuaalselt väärkoheldud, keegi katsunud, pildistanud vm, siis tuleb teha
kuriteoteade 112.
Kahtluse korral (lapse käitumises või lugudes midagi sellist) võtta ühendust lastemajaga.
81
Pigem kahtle kui alakahtle. Välja tuleb ainult 5% juhtumitest. Number üks reegel: usalda last.
Ei tohiks olla: lapse välimuse kommenteerimist, seksistlikke nalju jm.
Sõltuvushäiretega lapsed10 Kui jõuavad turvakodusse erakorraliselt ja joobeseisundis, siis vajab turvakodu kohta, kuhu saab
teistest eraldi panna.
Kui on turvakodus, sest pole teist kohta, kus olla, siis peab lapsel olema õigus tulla tagasi ka alkoholi
või narkojoobes. Selleks eraldi tuba, kuhu nad saab siis panna.
Joobes lapsi tuleb jälgida 24/7, vajadusel teha koostööd kiirabi ja arstidega.
0-3 väikelapsed Ei peaks üldse jõudma turvakodusse.
Vajadus: kriisihoolduspered, kes on valmis väikelapsi ka lühiajaliselt hooldusele võtma.
Alternatiivi puudumisel: turvakodus on eraldi inimene/inimesed, kelle fookus on väikelastel. Piisav arv
inimesi selleks, et iga laps saaks piisavalt tähelepanu.
Beebidele esimesel võimalusel „ühed käed“ ehk üks hoidja v kasvataja, kes tegeleb ainult temaga.
Väikelastele sobivad ruumid.
Vastavalt arengutasemele individuaalne lähenemine arendamisele, füsioteraapiale, kõnearengule jne.
Vanema külastuse ajal vanema nõustamine. Kui vanem v sugulane tuleb külastama, on vanemaga koos.
Tugiisik tuleb koos vanemaga last külastama.
Kui laps läheb turvakodust koju, jääb peretöötaja või tugiisik pere nõustama.
10
Selgelt sõltuvushäiretega laste kohta ei loodud koosloome protsessis eraldi persoonat, kuna seda ei
võimaldanud tööde maht. Paljud selle sihtgrupiga seotud väljakutsed on kirjeldatud Suvi persoona juures (5.5).
82
Ei tohiks: kaduda lastekaitse vaateväljast.
Saatjata alaealine välismaalane Individuaalne lähenemine.
Kriisiabis on esmane ka kohanemise toetamine: mida ja kuidas teha Eestis, mida peab laps teadma
siinsete reeglite ja seaduste kohta.
Võimalus perega kontakti hoida.
Õiguste selgitamine.
Inimene, kes aitab asjaajamisega.
Info lapsele arusaadavas keeles (tõlk).
Leida võimalusel lapsele turva- ja tugiisik talle lähedasest kultuurilisest või rahvuskogukonnast.
Koostöö SKA – lastekaitse – turvakodu.
Ideaalne lahendus: turvakodu lühikene ajutine peatuspaik, kust laps liigub edasi spetsiaalsele
asendushooldusteenusele, kus on spetsiaalse väljaõppe saanud spetsialistid ning olemas ka
rahvusvahelise kaitse spetsialistid jm.
83
9. Kuidas vähendada turvakodu teenusel viibimise aega
Meie persoonade lugudest on näha, et keerulisemate juhtumite puhul viibivad lapsed teenusel
mitte päevi ja nädalaid, vaid kuid. Juba esimesest koosloome-töötoast koorus ühe disainis
lahendamist vajava probleemina asjaolu, et lapsed jäävad ajutisena mõeldud turvakodu teenusele
tihti väga kauaks, piirid turvakodu teenuse ja lühiajalise asendushoolduse teenuse vahel on hägusad
ja erinevad omavalitsused lähtuvad erinevatest praktikatest.
Turvakodude 2021. aasta statistika näitab, et 48% lastest on turvakodus kuni nädala. Nii lühikest aega
turvakodus viibivad lapsed pöörduvad enamasti tagasi pere juurde, kuid 30% lastest jääb
turvakodusse kauemaks kui kuu ning 14% lastest jääb turvakodusse kauemaks kui 3 kuud.
Lapsi Osakaal
Kokku teenusel 542
Kuni 7 ööpäeva 258 47.6%
8-30 ööpäeva 122 22.5%
31-90 ööpäeva 87 16.1%
91-180 ööpäeva 40 7.4%
Üle 180 ööpäeva 35 6.5%
Riiklik statistika võimaldab jälgida ka seda, milline oli laste käekäik pärast turvakodu teenust
(allolevas tabelis kajastuvad ka vanema või eestkostjaga koos turvakodu teenusel olnud lapsed):
Lapsi teenusel viibitud aja järgi
84
Sihtkoht Kuni 7 8-30 31-90 91-180 Üle 180 KOKKU KOKKU %
ööpäeva ööpäeva ööpäeva ööpäeva ööpäeva
Tagasi bioloogilisse 230 93 68 32 26 449 73.4%
perekonda (koju)
Asendushooldus- 13 18 23 14 3 71 11.6%
teenusele asendus-
koju või perekoju
Asendushooldus- 4 3 6 5 3 21 3.4%
teenusele hooldus-
perre
Eestkostja juurde 2 2 1 2 1 8 1.3%
elama
Muu / teadmata 29 16 11 7 0 63 10.3%
Kuna turvakodud tunnevad oma lapsi ja lugusid numbrite taga, palusime neil jagada ka neid
põhjuseid, miks jäävad lapsed turvakodusse 4-6 kuuks või kauemaks kui kuueks kuuks:
- Sobiva teenuse puudumine.
- Pole kohta järgmisel teenusel (KLAT, asendushooldus).
- Materjalide kogumine (kohtumenetluseks).
- Kohtuprotsessi venimine.
- Töö vanematega: alkoholi- ja psüühikahäire, haiglaravi. Näide ühe pere loost: ema oli
alkohoolik, algas kohus, ema suunati nõustamisprogrammi, käis regulaarselt turvakodus,
tõestas vanemlust, lõpuks lapsed läksid koju.
- Töö vanematega, kuid kuna see ei kanna vilja siis algab laste perest eraldamise protsess.
Näide ühe pere loost: vanemal oli sõltuvus alkoholist ja narkootikumidest, ta suunati
võõrutusravile Viljandisse. Töö vanemaga ei kandnud vilja, bioloogiliselt vanemalt võeti
vanemlikud õigused võeti ära ja sellele järgnes lapsendamisprotsess.
- Käitumisraskustega lapsed, perega lepitamine, siis tagasi koju.
- Isiksusehäiretega lapsed, perega lepitamine, lõpuks jõudsid koju.
85
Need lood näitavad, et turvakodu teenus pole põhjus, miks lapsed jäävad turvakodusse liiga
kauaks. Sama tuli välja ka koosloome-töötubades teenuse komponente kaardistades.
Selleks, et ideaalne teenuseplaan toimiks – lapsed ei jää teenusele kauemaks kui üheks kuuks –
on oluline täiendada olemasolevat teenuste ökosüsteemi ning muuta ka regulatsioone ja
praktikaid, mis mõjutavad seda, kui kiiresti lapsed saavad liikuda turvakodust stabiilsemasse
keskkonda, juhul kui pere juurde tagasi pöördumine ei ole koheselt võimalik.
9.1 Aeg teenusel – kitsaskohad ja halvad praktikad
Lahendusideid kaardistades eristasime me komponendid, mis peavad teenusel olema selleks, et abi
pakkuda, mis võiks olla, et lapsele lisaväärtust luua ja mis ei tohiks olla, sest kahjustavad last ja
vähendavad teenuse mõju. Nende sekka kogunes märkimisväärne hulk tänaseid kitsaskohti, mis on
seotud lapse turvakodusse jäämise kestusega.
Ei tohiks olla:
- Lapsed jäävad turvakodusse liiga kauaks, sest perega töö võtab aega.
- Lapsed jäävad turvakodusse liiga kauaks, sest vanema probleemide lahendamine võtab aega.
- Lapsed jäävad turvakodusse liiga kauaks, sest kohtumenetlus võtab aega.
- Lapsed jäävad turvakodusse liiga kauaks, sest perega tehakse tööd ja kui see ei toimi, siis
järgneb kohus, mis omakorda võtab aega.
- Lapsed jäävad turvakodusse, sest lahenduste ootamiseks ei olegi täna muud kohta.
Samas toodi ka välja, et ei tohiks olla:
- Laps saadetakse ajasurve tõttu liiga vara pere juurde tagasi (ei pere ega laps ei ole selleks
valmis).
- Laps saadetakse koju tagasi, kuna kohalikul omavalitsusel pole raha teenuse eest tasuda.
- Perega tegelemine lõppeb, kui laps saadetakse koju tagasi.
- Laps kaob lastekaitse vaateväljast, kui ta turvakodust lahkub.
86
Probleemi lahendamiseks tuleb vaadata laiemalt teenuste ökosüsteemi, taustal ja paralleelselt
toimuvaid protsesse, mida juhivad lastekaitse, sotsiaaltöötajad, vanematega tegelevad spetsialistid
ja / või kohtuametnikud.
9.2 Lahendusettepanekud: sobivate teenuste arendamine ja nende kättesaadavuse
parandamine
1. Vaja on rohkem kohti teenustel, mis pakuvad lapsele pikema perioodi vältel stabiilsemat
keskkonda.
- Kriisihooldusperede arvu suurendamine.
- Paljud pered saaksid hakkama, kui lapsel oleks võimalik käia õpilaskoduga koolis ja laps ei
peaks olema turvakodus või ei peaks jääma turvakodusse nii pikalt nagu täna tihti jääb.
- Vaja on rohkem (lühiajalise) asendushoolduse kohti lastele, kelle puhul on näha, et töö
vanematega või ka kohtumenetlus võtab pikemalt aega.
2. Sobivate teenuste arendamine sihtgruppidele, kes ei peaks üldse turvakodusse jõudma, sest
turvakodu ei suuda neile piisavat tuge pakkuda (ning osadel juhtudel on lapsed ohuks teistele
turvakodus viibivatele lastele)
- Vaja on rohkem ravikodusid psüühikahäiretega lastele.
- Vaja on rohkem kohti sõltuvusprobleemidega lastele (praegu on ainult üks sotsiaalprogramm
Tallinnas, kuhu lapsi võetakse ühe korra aastas, ning Torujõe noortekodu).
- Kinnise lasteasutuse teenusele suunatavate laste jaoks võiks olla kinnise lasteasutuse juures
ja selle territooriumil eraldi üksus.
9.3 Lahendusettepanekud: praktikate kohandamine olemasoleva teenuste
süsteemi raames
1. Turvakodus viibimise aja selge piiritlemine ning seda toetavate meetmete disain
- Turvakodus viibimise ajalised piirid on selgelt paika pandud.
87
- Lastekaitsele on tegevuskavas selgelt paika pandud vahe-tärminid, mida teavad laps,
vanemad, turvakodu ja kohus. Lastekaitsel on kohustus need ette nähtud ajal üle vaadata, nt
haldusaktina.
- Sellega koos on selgelt paika pandud otsustustähtajad, kui lastekaitse koos teiste oluliste
osapooltega peab otsustama, mis lapsest järgmiseks saab. Ettepanekud selle kohta on
toodud 13. peatükis.
- STARi arendus, kus süsteem saadab lastekaitsele kindla perioodi tagant turvakodus viibiva
lapse kohta meeldetuletuse. (Ühe ettepaneku kohaselt võiks STAR saata teatud perioodist
kauem turvakodus viibiva lapse kohta teavituse ka Sotsiaalkindlustusametile, et vajadusel
koostöös lapsele parem lahendus leida.)
2. Turvakodu asemel suunatakse laps (ajutisele) asendushooldusteenusele või lähisugulaste
juurde
- Kui laps või pere on olnud pikalt lastekaitse vaateväljas ja on näha, et laps üsna kindlalt
suunatakse asendushooldusele, siis suunata laps otse asendushooldusele ka kohtuprotsessi
ajal ning jätta turvakodu vahele.
- Kui lapse perest eraldamine on ette planeeritud, siis võiks lapse suunata otse (ajutise)
asendushoolduse teenusele, kuna sellistel juhtudel on juba ette teada, et töö perega või
kohtumenetlus võtab pikemalt aega.
- Teavitustöö, mis aitaks kaasa sellele, et lapsed jõuaksid peale eraldamist teiste lähisugulaste
juurde.
3. Lastekaitse saab otsuste ja valikute tegemisel tuge võrgustikult
- Võrgustikukohtumine esimesel võimalusel pärast lapse turvakodusse jõudmist, mis aitab
paika panna esmase plaani lapse ja pere aitamiseks ja selle ajalise raami. See aitab hinnata,
kui pikalt laps jääb perest eraldi ning võimaldab leida talle selleks ajaks sobiva keskkonna.
- Juhis lastekaitsele laste paigutamise erinevate võimaluste kohta erinevatel juhtudel.
4. Lastega seotud kohtumenetluste kiirendamine
88
Intervjuudes ja töötubades peeti probleemiks kohtumenetluse pikkust nii hooldusõiguse piiramisel
kui ka kinnise lasteasutuse teenusele suunamisel. Võimalikud lahendused:
- On eraldi lasteprokurörid, lastega seotud protsessid võiksid toimuda eraldi oma järjekorra
alusel.
- Lastega seotud kohtumenetluste prioriteetsus, mis tagaks juhtumite kiirema lahendamise
kohtus.
5. Paindlikkus kohtade leidmisel asendushoolduse kohta ootavate laste puhul
- Kui laps on liiga kaua turvakodus, sest puudub sobiv teenus või järjekord on liiga pikk, siis
tuleb koheselt ühendust võtta Sotsiaalkindlustusametiga sobiva lahenduse leidmiseks. Sama
tuleks teha ka siis, kui laps peab liiga pikalt ootama ka teisi teenuseid, näiteks kinnise
lasteasutuse teenus, sotsiaalne rehabilitatsioon, sõltuvusravi, psühhiaatria jm.
- Sotsiaalkindlustusamet võiks lubada ajutiselt suurendada asendushoolduse rühma suurust,
et ootel olevad õed-vennad saaksid turvakodust edasi asendushooldusele liikuda11. Vahel
lapsed ootavad kohtade taga, sest õed-vennad ei mahuks ajutiselt rühma suurendamata
ühte majja ära.
- Asendushooldusperede sekka võiks lülitada ka lapsendamise ootel olevad pered ning kaasata
neid asendushooldusperena juhtudel, kus plaan võiks olla lapsendamine (nooremad
korduvalt turvakodusse sattunud lapsed).
9.4 Mis räägib pikema turvakodusse jäämise kasuks?
- Pikem periood võimaldab jälgida, kas või kuidas vanemad tulevad oma rolliga toime.
Turvakodu on seejuures vanemaid toetamas ja nõustamas ning jälgimas vanema ja lapse
suhtlemise dünaamikat ning saab seda ka lastekaitsega jagada.
- Lapsed saavad õppimisel tuge, tulemused paranevad – tekib eduelamus, mis toetab edasist
hakkamasaamist.
11
Väidetavalt on see võimalus olemas, kuid ilmselt ei ole kõik lastekaitsetöötajad sellest ühte moodi teadlikud.
89
- Turvakodude kogemuses hakkab töö hooletusse jäetud lapsega vilja kandma umbes kahe
kuu möödumisel.
- Asenduskodu kohti on vähe ja ka asenduskodul on oma sisseelamise aeg – ka selleks, et seal
viibivad lapsed harjuks.
- Mõeldud ajutisena, kuid täna siiski lapse jaoks turvaline stabiilne ja struktureeritud keskkond.
90
10. Taustal toimuvad tegevused – ettepanekud võrgustikutöö paremaks
korraldamiseks
Kui laps jõuab turvakodusse, käivitub terve rida taustal toimuvaid tegevusi.
1) Tegevused, mis on seotud lapse heaoluga – näiteks lapse abivajaduse hindamine, erinevate
osapoolte suhtlemise ja koostöö korraldamine, tugispetsialistide kaasamine jne.
2) Tegevused, mis on seotud vanemate ja perega – toe korraldamine ja abi pakkumine
vanematele. Siin on oluline roll lastekaitsel ja kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajatel, liituvad
teised tugispetsialistid.
3) Tegevused, mis on seotud kohtumenetlusega, juhul kui lastekaitse otsustab lapse perest
eraldada.
Need tegevused ei ole otseselt turvakoduteenuse osa, kuid mõjutavad oluliselt lapse turvakodus
viibimise kestust.
All toodud põhimõtted ja tegevused ei ole ammendavad, pigem markeerides põhimõtteid ja
tegevusi, mis on tänases süsteemis puudu või vajaka.
Võrgustikutöö Töö perega Kohtumenetlus lapse perest Märkamine / jõudmine
eraldamiseks
Lapse liikumisel Lapse turvakodus olemise aeg Kohtupoolne eelnev isiklik Et abi vajav laps saaks abi
turvakoduteenusele kaasneb on vanemale sisutihe (töö ja kokkupuude lapse ja vanematega
niivõrd suur eluline muutus, et toetamine)
vajalik on teha uuesti lapse
abivajaduse hindamine,
koostöös turvakodu ja teiste
spetsialistidega.
91
Võrgustikutöö Töö perega Kohtumenetlus lapse perest Märkamine / jõudmine
eraldamiseks
Abivajaduse hindamise KOV suunab pere toetavatele Suurem läbipaistvus selles, Varane märkamine
tulemusel valida tegevuskavasse teenustele, näiteks: kuidas kohus lapse üle otsuseid
need meetmed, mis on lapsest ja langetab
perest lähtuvalt nende ● SRT
abistamiseks oluline. ● Peretöötaja
● Tugiisik
● Psühholoog
● Nõustaja
● Terapeut
Oluline: lastekaitsel on selge Tugiisik perele toeks alates Ei tohiks olla: seaduse erinev Politsei teadlikkus oluline
nägemus edasisest. Ka lapse teenusele minekust tõlgendamine. Eri lastekaitsel ja
turvakodul on seda vaja töö kohtunikel erinevad praktikad
planeerimiseks.
Erinevate osapoolte rollide ja Perelahendused: otsida Ühtsus eraldamise põhimõtetes.
ülesannete selgus lähivõrgustikku lapsele ja Mitme persoona puhul: sama
perele toeks laps maal ei pruugi jõuda
turvakodusse.
Võrgustikul on ülevaade juhtumi Pere teadvustab muutuse Kaugemates piirkondades:
seisust, regulaarne infovahetus. vajadust ja on valmis viimane samm enne lõplikku
muutusega alustama ja eraldamist. Enne kogukonna- ja
koostööd tegema perepõhised lahendused.
Ka kool on toetatud (saab tuge Perega tegelemine jätkub ka
samast võrgustikust) siis, kui laps on kodus tagasi
(võrgustiku osaliste koostöö
jätkub).
Koostöö toimimiseks vaja Kui juba on eelnevalt õed-
võrgustiku koordinaatorit. vennad eraldatud, peaks pere
92
Võrgustikutöö Töö perega Kohtumenetlus lapse perest Märkamine / jõudmine
eraldamiseks
Vaikimisi eeldus on, et see on juba olema lastekaitse
lastekaitsetöötaja, tegelikkuses vaateväljas
võtab seda rolli ka turvakodu ja
tihti on see selgelt
määratlemata.
Lastekaitse annab infot lapsele
ja vanematele
Lapse psühholoog teeb
koostööd vanema psühholoogi
või tugiisikuga
Lastekaitse on kursis
abivajadusega, mida turvakodu
igapäevases töös näeb.
EI tohiks olla: laps kaob
lastekaitse vaateväljalt kui
lahkub turvakodust
Väljakutsed
Selleks, et laps saaks parimat võimalikku abi, on oluline erinevate osapoolte (neid võib ühe lapse ja
pere ümber olla 20 ringis) koordineeritud koostöö ja kommunikatsioon. Täna ei ole selge, kes selle
võrgustiku kokku kutsub ja suhtlemist korraldab. On ootus, et see on lastekaitse, de facto teeb palju
tööd turvakodu, samas turvakodu ei oma volitusi teha otsuseid.
93
Soovitused
Turvakodu teenuse disaini kõrval on oluline vaadata üle ja sätestada, kuidas käib võrgustiku loomine
ja paika panna, kuidas peab olema korraldatud suhtlemine erinevate osapoolte vahel ning kellel on
selles juhtroll.
Juhtumikorralduse mudel loomine polnud selle teenusedisaini protsessi ülesanne, kuid uuringutest
koorus väga selgelt, et lapse turvakodus viibimise taustal toimuv töö võrgustikus ja koostöö selle
erinevate osapoolte vahel on tihti peamine tegur, mis määrab lapse turvakodusse jäämise kestuse.
94
11. Turvakodu teenuse kättesaadavuse parandamine -
lahendusettpanekud
Kui ühelt poolt on probleemiks, et lapsed jäävad turvakodusse liiga kauaks, siis teisalt on
probleemiks – ja võibolla isegi suuremaks probleemiks – see, et lapsed jäävad märkamata ja nende
probleemid jäävad pikka aega lahenduseta.
11.1 Väljakutse: liiga hiline märkamine
Kõigi viie persoona puhul tuleb nentida, et nad jõudsid turvakodusse ja hakkasid süstemaatilist abi
saama pigem liiga hilja kui liiga vara. Laste teekonda jälgides ja lugusid kuulates on näha, et on
inimesi, kellele probleem on teada või kellel võiks olla vähemalt kahtlus, et seal kodus, selle lapsega,
ei ole kõik hästi.
Võimalikud lahendused:
- Kaardistada potentsiaalsed märkajad lapse elukaarel, olgu need institutsioonid või inimesed
kogukonnas.
- Luua kontakt ja teha nendega koostööd
- Luua juhised olulistele osapooltele, kuidas ära tunda abi vajavat last ja mida selle järel teha.
Seejuures on meie persoonad loodud nende laste lugude baasil, kes on turvakodusse
jõudnud Tallinnast või selle lähiümbrusest. Teine ja suurem probleem ongi aga piirkondades,
kus kohalik turvakodu puudub.
11.2 Kuidas toimida, kui enda piirkonnas turvakoduteenust ei ole?
Kogu Eestis on kokku vaid 9 omavalitsust, kellel on oma turvakodu. Täienduseks intervjueerisime ka
lastekaitsetöötajaid väiksemates piirkondades, et uurida, kas ja kuivõrd erineb maapiirkondades
erinevate laste käekäik nendest lastest, kes elavad suuremates keskustes.
Kui lähim turvakodu on 80 kilomeetri kaugusel, siis politsei pigem ei kiirusta last turvakodusse viima
– see tähendaks ka politseile pikka edasi-tagasi sõitu. Kindlasti on see vähem tõenäoline kui
95
Tallinnas. Kohalik lastekaitsetöötaja otsib esmalt pigem lahendusi kogukonna sees – lastele otsitakse
ajutist tuge näiteks samas kogukonnas elavate sugulaste juures või otsitakse üles kaugemad
sugulased.
On väga tõenäoline, et Kristofer maal elades väikese beebina polekski turvakodusse jõudnud.
„Turvakodu tuleb tavaliselt mängu siis, kui on näha, et lähebki laste perest eraldamiseks,“ ütleb
sellise väikese piirkonna lastekaitse. Lapsed jõuavadki sellisel juhul turvakodusse juba pikema
protsessi ootuses ja võivad jääda lahenduse ootuses sinna mitmeks kuuks.
Turvakodu teises omavalitsuses ning võimalik edasi liikumine järgmisele teenusele tähendab lapse
elus suuri muutuseid, sest sellisel juhul ei ole võimalik jätkata samas koolis või lasteaias (mis jääb
kümnete kilomeetrite kaugusele) ning ajutiselt võib olla takistatud ka hariduse saamine, kuni
lapsele uues omavalitsuses uus kool leitakse. Kui turvakodu on kohalikus omavalitsuses olemas, on
ka nende muutuste mõju lapse elule palju väiksem.
Võimalikud lahendused:
- Kaardistada lapse teekonnal olulised osapooled kohalikus kogukonnas.
- Kaardistada kohalikke praktikaid väiksemates piirkondades – tihti täidavad turvakodu rolli
kohalikus kogukonnas elavad sugulased.
- Kaardistada praktikad, kuidas väiksemates kogukondades sellise kohaliku võrgustikuga tööd
tehakse ja millist abi selleks oleks vaja.
- Luua „ohumärkide plaan“ või muu juhendmaterjal, mis aitab ära tunda olukordi, kui laps
tuleks perest eraldada ja viia ohututesse tingimustesse. Intervjuu Lõuna-Eesti lastekaitsega
tõi näiteks välja, et nädalavahetusel alkoholijoobes vanematele kutsutud politsei jätab lapse
pere juurest ohutusse kohta viimata ka seal, kus see tegelikult oleks vajalik.
- Lahendada tuleb ka lapse transpordi küsimus, kui lähim turvakodu jääb kümnete kilomeetrit
kaugusele.
- Kaaluda, kas siis kui turvakodu pigem on viimane vahejaam enne lapse lõplikku perest
eemaldamist, siis mis on tegelikult sellele lapsele õige koht ja kas turvakodu asemel võiks
lapse suunata ka otse ajutise asendushoolduse teenusele.
96
11.3 Kuidas aidata kaasa turvakodu loomisele piirkondades,
kus seda veel ei ole?
Koosloome-protsessi jooksul koguti ka ideid, mis tingimustel saaksid omavalitsused, kel turvakodu
pole, seda teenust pakkuda.
- Mitme KOVi peale üks turvakoduteenus.
- Turvakoduruumid teise toimiva asutuse juures, kuhu saab vajadusel ootamatult minna.
Näiteks on väiksemas kohas lihtsam turvakodu pidada, kui see on kõrvuti
asendushooldusega.
- Rendipind, kuhu ajutiselt lapse eest hoolitsev inimene saab lapsega minna – nt kohalik
omavalitsus annab pinna.
- Kohalik omavalitsus koos võrgustikuga töötab selle nimel, et piirkonnas oleks olemas
kriisihoolduspered.
- Kohalikud omavalitsused teevad koostööd, et mitme omavalitsuse peale oleks olemas
vähemalt üks kriisihoolduspere.
- Poliitikakujundajad võiksid kaaluda, kas 90-päevast asendushooldust ja turvakoduteenust
saaks pakkuda ühistel pindadel ja millistele sihtrühmadele see lahendus sobiks.
97
12. Turvakodu teenuse tulemuslikkuse ja mõju hindamise ettepanekud
Koosloome-töötoas sõnastati järgnevad ettepanekud turvakodu teenuse tulemuslikkuse ja mõju
hindamiseks.
Ettepanek 1. Muudatuste tegemine turvakoduteenuse kvaliteedijuhise kriteeriumidesse
„Eesmärkide seadmine“ ja „Tulemuste ja mõju hindamine“, et seejärel vastavaid ootuseid
teenuseosutajatele üle-eestiliselt ühtlustada.
Teenuse tulemuslikkuse ja mõju hindamisel näeb kvaliteedijuhis12 ette alljärgnevalt ära toodud
rollijaotuse kohaliku omavalitsuse (edaspidi: KOV) lastekaitsetöötaja ja turvakoduteenuse osutaja
(edaspidi: teenuseosutaja) vahel.
KOV lastekaitsetöötaja: Teenuseosutaja:
● koostab perele juhtumiplaani, lisades ka lapsevanema/ ● koostab lapsele tegevuskava, mille eesmärgid on sõnastanud koos
eestkostja kohustused või täiendab olemasolevat lapsega, eesmärgid ja tegevused on planeeritud lähtuvalt lapse
juhtumiplaani; individuaalsetest vajadustest, on realistlikud ja nende tulemusi on
võimalik mõõta;
● korraldab juhtumiplaani (sh vahe)hindamise(d) ja
täiendamise, milles osalevad laps ja eestkostja/ ● korraldab tegevuskava (sh vahe)hindamise(d) ja täiendamise, milles
lähedased. osalevad nii laps ja eestkostja/lähedased;
● koostab ja viib läbi rahulolu- ja tagasiside- küsimustikke teenusel
olevate laste hulgas.
Teenuseosutajad rakendavad kvaliteedijuhise sätteid väga erinevalt. Kolm näidet on toodud
alljärgnevalt.
1. Teenuseosutaja ei koosta tegevuskava ühelegi teenusele tulijale.
Allikas: Eesti turvakoduteenuse kvaliteedijuhis (Sotsiaalkindlustusamet,
12
https://sotsiaalkindlustusamet.ee/et/kvaliteet-ja-jarelevalve/kvaliteedijuhised).
98
2. Teenuseosutaja peab iga teenuse saaja kohta digitoimikut, milles kajastatakse hetkeseisu
seoses teenuse pakkumisega ja plaane edasiseks, kuid tegemist pole formaalses mõttes
tegevuskavaga.
3. Teenuseosutaja koostab iga teenuse saaja kohta juhtumikirjelduse (ankeedi), mille vormi
peamised plokid on alljärgnevad:
a. olukorra kirjeldus;
b. lastekaitse juhtumiplaani meetmed;
c. turvakodu poolsed eesmärgid ja tegevused (samas sõnastatakse mõnikord eesmärke
ka tegevustena, nt pannakse eesmärgina kirja „spetsialisti abi saamine“)
d. õnnestumised ja ebaõnnestumised eelmisel perioodil;
e. korrigeeritud eesmärgid uueks perioodiks.
Teenusepakkujad ei kogu süsteemselt (sh küsimustike abil) ka rahulolu- ja tagasisideinfot teenuse
saajatelt ning teistelt osapooltelt.
Turvakoduteenuse kvaliteedijuhise kriteeriumidesse muudatuste tegemisel ja teenuseosutajate
praktikate ühtlustamisel tasub arvesse võtta teenuseosutajate hoiakuid ja takistusi seoses
kvaliteedipõhimõtete rakendamisega seni sätestatud viisil. Peamised (nii korralduslikud kui
hoiakulised) takistused on loetletud alljärgnevalt. Sealjuures on kasutatud võimalikult suurel määral
teenuseosutajate endi sõnastusi, kuna need aitavad hoiakuid paremini tajuda.
1. Teenuseosutaja võib tajuda tegevuskava koostamist KOVi juhtumiplaani dubleerimisena,
sest tunneb, et tegutseb ainult lastekaitsespetsialistilt saadud juhiste järgi ning seetõttu pole
teenuseosutajal ühtegi niiöelda iseseisvat tegevust, mida eraldi tegevuskavas fikseerida.
2. Teenuseosutaja võib eraldi tegevuskava koostamist tajuda ebamõistlikuna, kuna teenuse
saaja viibimise kestus turvakodus pole ette teada või see osutub paljudel juhtudel väga
lühikeseks.
3. Teenuseosutaja võib tunda, et (sh teenusesaaja kaasamise kaudu) tegevusplaani koostamine
võib hoopis halvendada pakutava teenuse kvaliteeti selle asemel, et hea kvaliteediga
teenuse pakkumist toetada.
99
a. Ühelt poolt võidakse leida, et haavatavas olukorras olevat last või noort võib iga vestlus
emotsionaalselt tugevalt mõjutada ja tema olukorda destabiliseerida. Seega ei pruugi
koos tegevuskava täitmine olla konkreetse lapse või noorega usaldusliku suhte
kujundamisel konstruktiivne samm.
b. Teisalt võidakse tunda, et piiratud aja tingimustes jätaks tegevusplaani koostamine
sisuliseks tööks vähem aega (ehk koos teenuse saajaga tegevusplaani koostamist
tajutakse mingil põhjusel niiöelda lisanduva bürokraatiana, mitte osana sisulisest tööst
või seda vähemalt toetavana).
Eelpool tooduga on välja selgitatud olulised teemad, mida tuleb lahendada koos
teenuseosutajatega. Kokkuvõtvalt on lahendamist vajavad küsimused sõnastatud alljärgnevalt.
1. Kuidas luua selge ja üksteist täiendav ning toetav rollijaotus lastekaitsetöötaja ja
teenuseosutaja vahel teenuse saaja eesmärkide seadmiseks teenusesaaja olukorra
parandamiseks ning tema aitamiseks tehtud tegevuste tulemuste hindamiseks?
a. Üheks võimaluseks on selge protseduuri loomine selleks, kuidas turvakoduteenuse
pakkuja saab lastekaitsetöötaja poolt hallatava juhtumiplaani asjakohastele plokkidele
juurdepääsu ja seda täiendada.
b. Sh osapoolte vastastikuste ootuste täpsustamine, nt kas lapse elukorralduse
pikemaajalisema plaani koostab lastekaitsetöötaja, turvakodu või tehakse seda
(lastekaitsetöötaja või turvakodu algatusel) koostöös? Tänasel päeval võivad Eesti eri
piirkondades olla osapoolte ootused üksteise rollidele erinevad.
2. Kuidas leida tegevuskavale turvakoduteenuse pakkumisel funktsioon, mida
teenuseosutaja tajub tema sisulist tööd toetavana (ka olukordades, kus teenuse saaja viibib
turvakodus väga lühikese ajaperioodi jooksul või tema lahkumise tähtaeg on äärmiselt
ebaselge)?
a. Sh tegevuskava formaadi standardiseerimine.
3. Kuidas koostada tegevuskava koos laste ja noortega viisil, mis toetab nendega tehtavat
koostööd ja usalduse kujundamist?
a. Sh teenuseosutajate nõustamine ja mentorlus praktikute poolt.
100
Omaette kokkulepet vajab rahulolu ja tagasiside hindamine. Näiteks – kuivõrd seda võiks
objektiivsemate tulemuste saamiseks teha mõni teine osapool, mitte teenusepakkuja ise?
Ettepanek 2. Turvakoduteenuse tulemuslikkuse ja mõju hindamisel keskenduda näitajatele,
mille mõjutamine on teenusepakkujate kontrolli all ning mille osas positiivsete arengute
saavutamine on eelduseks lapse või noore heaolu tagamisele ka väljaspool turvakodu.
Üheks teenusepakkujate tööd toetavaks võimaluseks on standardiseeritud indikaatorite paketi
loomine kontrollnimekirja vormis, sh laiemalt sõnastatud baasindikaator koos täpsemate
alaindikaatoritega. Näide taolisest kontrollnimekirjast on toodud alljärgnevalt (hetkel eristamata
teenusesaajate profiile nt vanuserühmade ja vajaduste lõikes).
1. Teenusesaajate baasvajadused on täidetud.
a. Näited alaindikaatoritest: teenusesaajatel on kindel turvaline täiskasvanu, kelle poole ta
saab vajadusel pöörduda, teenusesaajad söövad regulaarselt, teenusesaajad magavad
piisavalt, teenusesaajate hügieenilisus on tagatud, teenusesaajad võtaad kaalus juurde
(kui kaal on olnud liiga väike), teenusesaajad on rahulikud.
2. Teenusesaajate terviseseisund on välja selgitatud ja pideval jälgimisel.
a. Näited alaindikaatoritest: teenusesaajatel on perearst, esmane tervisekontroll on
tehtud, teenusesaajatele on vajaminevad ravimid soetatud, teenusesaajad võtavad
vajalikke ravimeid, toimunud on vaimse tervise spetsialisti initsiatiivil vähemalt üks
kontaktkohtumine teenusesaajaga, teenusesaajad saavad vajadusel vaimse tervise
teenuseid, teenusesaajad on vaimse tervise teenustega rahul, tüüpiliste probleemide
nagu enureesi ja enkopreesi nähud taanduvad.
3. Teenusesaajate elukorraldus toimub võimalikult stabiilselt ja nende heaolu toetavalt.
a. Näited alaindikaatoritest: teenusesaajad tunnevad end turvakodus turvaliselt,
teenusesaajad ei satu turvakodus konfliktidesse, teenusesaajad ei põgene turvakodust
teenusesaajad saavad võimalusel jätkata õppimist tavapärases haridusasutuses,
osaleda huviringides ja kohtuda sõpradega, teenusesaajate õppeedukus paraneb.
4. Lastekaitsetöötaja ja turvakodu vahel toimib regulaarne koostöö.
101
a. Näited alaindikaatoritest: toimub regulaarne infovahetus vähemalt üks kord nädalas,
vastastikusele koostööle antakse positiivne hinnang.
5. Teenusesaajatel on võimalus anda regulaarset tagasisidet ja tagasisideküsitluste
tulemused on positiivsed. Negatiivse tagasiside põhjuseid analüüsitakse ja vajadusel tehakse
turvakoduteenuse pakkuja, lastekaitsetöötaja ja/või teiste võrgustikupartnerite töös
korrektiive.
102
13. Kokkuvõte
Vahemikus juunist detsembrini 2022 toimus kuus koosloome-töötuba ning nende töötubade vahel
viisime läbi 26 intervjuud turvakodusse jõudnud laste vajaduste mõistmiseks ja teenuse teekondade
kaardistamiseks.
Intervjuude põhjal panime kokku turvakodusse jõudvate laste portreed ja nende teekonnad
teenusele:
1) väikelapsed (vanuses 0-3 aastat);
2) hooletusse jäetud laps;
3) terviseprobleemidega laps;
4) väärkohtlemise ohvriks langenud laps;
5) käitumisprobleemidega laps;
6) saatjata alaealine välismaalane.
Intervjuudest laste ja nendega töötavate ekspertidega koorus ka, et piirjooned nende sihtgruppide
vahel pole ühesed. Hooletusse jäetud lapsel võivad süveneda terviseprobleemid, mis võivad viia
suitsiidiohuni, käitumisraskuste või ka sõltuvusteni. Väärkohtlemise välisteks sümptomiteks on
sageli samuti käitumisraskused või sõltuvused.
Oluline kõigi laste puhul on see, et nad on pikka aega jäänud vanema hooleta ning sattunud, tihti
korduvalt, olukordadesse, kus nende elu ja tervis on ohus või on näinud pealt olukordi, kus on
pandud ohtu nende lähedase elu ja tervis.
Need lapsed on tihti ka kogenud seda, et abi jääb saabumata seal, kus nad abi vajavad või ootavad.
Esimesed tunnid turvakodus määravad, milline on nende valmisolek abi vastu võtta ja koostööd teha
kogu turvakodus olemise aja jooksul – või ka järgmistel teenustel, juhul kui turvakodu on nende
väravaks asendushooldusele.
Mis tahes lapse puhul on seega esmane traumateadlik abi pakkumine. Täpsemad põhimõtted ja
tegevused sellise abi pakkumiseks turvakodu keskkonnas on toodud 6. peatükis
103
Lisaks sellele on lastel spetsiifilisemad vajadused, sõltuvalt nende taustast, tervisest ja ka sellest, kui
kauaks nad on hooletusse jäetud. Need on täiendavad persoona-kesksed tegevused ja komponendid.
Lisaks tuvastasime kolm sihtgruppi, kelle jaoks turvakodu asemel tuleks eelistada võimalusel muud
teenust:
- Väikelapsed, kes oma arenguks vajavad sidet ühe-kahe inimesega. Nende puhul tuleks
eelistada kriisihoolduspere lahendust või kui seda ei ole võimalik kasutada, siis esimesel
võimalusel kaasata üks hoidja, kes beebi või väikelapsega tegeleb (soovitavat vanusepiiri võiks
täpsustada lapse arengu spetsialistidega).
- Sõltuvushäiretega lastele ei paku turvakodu keskkonda, mis neid toetaks, ning
sõltuvushäiretega laste käitumine või häirida sügavalt teisi lapsi, kes tihti on tulnud
sõltuvusprobleemidega perest. Isegi kui turvakodu pakub neile ajutist turvalist eluaset tuleks
leida võimalus senisest kiiremini pakkuda neile lastele lahendust teistel teenustel.
- Tõsiste terviseprobleemidega laste puhul tuleks eelistada ravikodu keskkonda, kus on võimalik
nende terviseprobleemide põhjustega tegeleda. Eriti oluline on see vaimse tervise häirete
puhul.
Tellija ootuseid ning koosloome-töötoast saadud sisendit silmas pidades pakkusime välja turvakodu
teenuse mudeli kui
- ajutise lahenduse
- lapsele, kes on erakorraliselt perest eraldatud (või vanem toob lapse turvakodusse või tuleb laps
ise)
- ning pole teada lahendust, mis saab edasi või kui kauaks laps perest eraldi peab jääma.
Olukorras, kus
- lapse perest eraldamine on planeeritud,
- otsuse selleks teeb lastekaitse
- ning on teada, et laps vajab turvalist ja stabiilset keskkonda rohkem kui ühe kuu jooksul, võiks
rohkem kasutada ajutise asendushoolduse võimalusi.
104
Tuleb silmas pidada, et enam kui 50% lastest on turvakodu teenusel kuni nädala ning lapsele, kes
pikaaegselt jääb turvakodusse, tähendab see järjepidevat kohanemist muutuste ja uute inimestega,
lisaks sellele, et ta peab tegelema sellega, et on perest eraldi ja nende põhjustega, mis selleni viisid.
Erinvate laste vajadusi silmas pidades pakkusime välja nelja-etapilise turvakodu teenuse mudeli
selgete vahetärminitega, mis lähtub ajastustes traumateraapia põhimõtetest. Tegevused nendes
etappides erinevad mõnevõrra, sõltuvalt sellest, kas turvakodu pakub ajutist varjupaika mõneks
päevaks, enne kui laps saab pöörduda tagasi pere juurde või pikemaks perioodiks (välja pakutud
mudelis kuni 14 päeva, kuni 30 päeva või erandkorras rohkem kui 30 päeva) kuni lapsele leitakse sobiv
pikaajaline lahendus.
Teenuse mudel on kirjeldatud peatükkides 5-7.
Meie uuringud näitavad ka, et peamine põhjus, miks lapsed jäävad turvakodu teenusele pikaks ajaks,
ei ole mitte teenuses endas vaid taustal toimuvates tegevustes:
- kuidas ja millises ajaraamis teeb oma otsuseid ja tegevusi lastekaitse;
- millist tööd ja kui kaua tehakse perega;
- kui kaua võtab kohtumenetluse eelne materjalide kogumine;
- kui kaua võtab juhtumi menetlus kohtus.
Kuna selle koosloome-protsessi fookuses oli turvakodu teenuse disain, siis meil ei olnud võimalik
detailselt neid taustal olevaid tegevusi ja nendega seotud osapooli kaardistada ning taustategevuste
kitsaskohad ja pudelikaelad on välja toodud esmajoones turvakodu ja Sotsiaalkindlustusameti vaates.
10. peatükis on ära toodud koosloome-protsessis kogutud lahendusideed taustaprotsesside
korrastamiseks, kuid terviklikuma lahenduse loomiseks tuleks selleks kaasata ka päriselt nende
protsessidega seotud osapooled nii korraldajate kui läbi viijate poolelt.
105
14. Viited
Alford, John (2009). Engaging Public Sector Clients: From Service-Delivery to Co-Production.
London: Palgrave Macmillan.
Alford, John ja Janine O’Flynn (2012). Rethinking Public Service Delivery. Managing with External
Providers. London: Red Globe Press.
Ansell, C., Torfing J. (2021). Public Governance as Co-creation. A Strategy for Revitalizing the Public
Sector and Rejuvenating Democracy. Cambridge: Cambridge University Press.
Bason, Christian (2010). Leading Public Sector Innovation: Co-creating for a Better Society, Bristol:
The Policy Press.
Junginger, Sabine (2017). Transforming Public Services by Design. Re-orienting policies,
organizations and services around people. London and New York: Routledge.
Mendes, Américo & Baptista, António & Fernandes, Liliana & Macedo, Palmira & Pinto, Filipe &
Rebelo, Luis & Ribeiro, Marta & Ribeiro, Ricardo & Tavares, Marisa & Sottomayor, Miguel & Verdelho,
Vítor (2012). Barriers to Social Innovation. A deliverable of the project: “The theoretical, empirical and
policy foundations for building social innovation in Europe” (TEPSIE).
Naarits-Linn, T. (2022). Laps akuutses kriisis. Kriisinõustamise AB. - Kriisinõustamise ja Eneseleidmise
Keskus Mahena täienduskoolituste käsikirjalised konspektid ja personaalne konsultatsioon T.
Naarits-Linnaga.
NESTA (2011). Annual Innovation Report 2010. UK Department for Business, Innovation and Skills.
Patton, Michael Quinn (1987). How to use qualitative methods in evaluation. Thousand Oaks,
California: Sage.
Pedanik, Rasmus, Marko Uibu, Kaie Koppel (2022). Pragmatism-based Co-inquiry in Public Service
Innovation. The Public Sector Innovation Journal, 27(1), 2022.
106
Sotsiaalministeerium
[email protected] Meie 02.04.2023 nr 8-1/13606-1
Suur-Ameerika 1
10122, Tallinn
Laste turvakoduteenuse disaini raport
Kokkuleppel Sotsiaalministeeriumiga on Sotsiaalkindlustusamet (SKA) läbi viinud laste
turvakoduteenuse disaini, mis valmis 2023 aasta alguses. Edastame Sotsiaalministeeriumile
raporti teadmiseks ja arvestamiseks.
Alljärgnevalt toome kokkuvõtlikult välja turvakoduteenusega seotud peamised probleemkohad ja
lahendusettepanekud, millest on põhjalikumalt juttu raportis. Läbi viidud laste turvakodu
teenusedisaini protsess keskendus laste vajadustele teenusel viibides ning turvakodu teenusega
seotud seadusandlust ja järelevalvet otseselt ei käsitletud.
I PEAMISED PROBLEEMID
1. Turvakoduteenusega seotud peamised probleemid: SKA algne vaade
1.1. Turvakoduteenuse regulatsioon on kohati puudulik ja turvakodudes puudub ühtne
teenusstandard.
1.2. Teenuse kättesaadavus on piiratud ja erineb piirkonniti.
Väiksematel omavalitsustel puudub suutlikkus luua eraldiseisvaid asutusi turvakoduteenuse
osutamiseks ja see ei ole alati otstarbekas. Seega, praktikas ei ole kõigile lastele tagatud
ühesugune ligipääs turvakoduteenusele.
1.3. Teenuse teekond ei ole selgelt läbimõeldud ja lapsed liiguvad asutuste vahel.
1.4. Lapsel kaasneb perest eraldamisega ja turvakodusse sattumisega teadmatus, mis
saab edasi ja kas ta saab koju tagasi.
1.5. Turvakodudes viibivad koos väga erineva vanusega ja (eri)vajadustega lapsed.
Teenusel viibivad lapsed vanuses 0-18, väikelastest agressiivse käitumise, psüühikahäirete ja
sõltuvusprobleemidega noorukiteni, kes kõik vajavad individuaalset lähenemist ja tuge.
1.6. Keeruline on pakkuda suurema hooldusvajadusega lastele vajaduspõhist teenust.
1.7. Turvakoduteenusel viibivad lapsed ei saa piisavalt toetavaid teenuseid.
Toetavateks teenusteks on nt kriisinõustamine, psühhoteraapia, psühhiaatriline diagnostika,
medikamentoosne ravi, logopeediline abi, eripedagoogiline abi, kunstiteraapia jne. Turvakodude
võimekus toetavaid teenuseid pakkuda või korraldada on väga erinev.
1.8. Turvakodud on liiga institutsionaalsed isikukeskse, vajaduspõhise ja võimestava
teenuse pakkumiseks.
1.9. Väikelapsed (0-3a) viibivad institutsionaalsel ehk asutusepõhisel teenusel.
1.10 Puudub ühtne hästi koordineeritud võrgustikutöö kohaliku omavalitsuse,
teenuseosutajate, haridusasutuste, tervishoiuvaldkonna vahel.
1.11 Turvakoduteenust ei kasutata ajutise abinõuna ja lapsed viibivad teenusel üle 180
ööpäeva, sh väikelapsed.
Lähtudes lapse arengu vajadustest on oluline leida talle stabiilne elukoht ja püsiv hooldaja.
Paldiski mnt 80 / 15092 Tallinn / 612 1360 /
[email protected] /
www.sotsiaalkindlustusamet.ee / registrikood 70001975
1.12 Probleemiks on pädeva ja kvalifitseeritud personali puudus, et tagada lastele vajalik
kriisiabi.
1.13 Turvakodudes töötavatele inimestele (sh vabatahtlikele) ei teostata taustakontrolli,
kuigi seadus seda nõuab.
2. Turvakoduteenusega seotud probleemid: töögrupi poolt esile toodud probleemid
2.1. Turvakodu teenusele jõuavad lapsed, kes vajavad tegelikult teistsugust teenust.
- On sihtrühmi, kellele pole sobivaid teenuseid või sobival teenusel pole piisavalt kohti: nt
ravikodu, kinnine lasteasutuse teenus, sotsiaalprogramm jne.
- Teenuseosutajal tekivad keerulised valikukohad kui turvakodusse jõudnud laps võib kahjustada
oma käitumisega teisi lapsi, kes samal ajal turvakodus viibivad.
- Väikelapsed (vanuses 0-3 aastat) viibivad asutusepõhisel teenusel, kuigi laste arengu
toetamiseks peaks teenus olema perepõhise mudeli järgi üles ehitatud.
- Turvakoduteenust ei arendata ühes süsteemis kriisihooldusperedega.
2.2 Turvakoduteenuse ja lühiajalise asendushoolduse teenuse vahel puuduvad selged
piirid ning omavalitsused lähtuvad erinevatest praktikatest.
2.3 Rollid ja vastutus lapsele ja perele toeks olevas võrgustikus pole selged ja puudub
ühtne infoväli ja info jagamise süsteem.
- Puudub ühtne infoväli ja teenuseosutajal pole kiirelt võimalik lapse kohta infot saada.
- Teenuseosutajal puudub võimalus STAR-i kasutada.
- Teenuseosutajal pole ligipääsu lapsega seotud õppeinfole.
- Kui info ei liigu, tekib olukord, kus laps on kaasatud mitmetesse paralleelsüsteemidesse.
- Võrgustikkus on inimesi, kelle rollid pole selged, nõudmisi on palju, kuid vastutus hägustub.
- Turvakodud töötavad 24/7 ning töös lapsega on aga kesksel kohal juhtumiplaan, mille loob
lastekaitsetöötaja, kes aga töötab tööpäevadel 9-17. Turvakodude jaoks on väljakutseks
olukorrad, kus lapsed jõuavad turvakodusse hilisõhtutel ja nädalavahetustel ning puudub kontakt,
kelle käest lapse kohta lisainfot saada, sh saada teavet teiste perega seotud osapoolte kohta.
Samas esimesed 72 tundi on ka nii lapsele kui perele kriisiabi pakkumise seisukohast väga
olulised, kuid kui laps eraldatakse perest reede õhtul, on väga suur osa sellest ajast möödunud,
kui lastekaitse või lastekaitse töötaja esmaspäeva hommikul tööle asub.
Kui turvakodu ei ole parim valik
Uuringust ja ekspertintervjuudest selgus, et kõigi laste jaoks ei ole turvakodu parim valik, ka mitte
lühiajalise teenusena. Soovitusena tehti ettepanek teenuse disainis keskenduda turvakodu
teenuse puhul teenusele, kui ajutisele lahendusele lapsele, kes on erakorraliselt perest eraldatud
ning pole teada, mis saab edasi või kui kauaks laps perest eraldi peab jääma.
Raportis ptk 4. on välja toodud erinevad situatsioonid, 1) kui turvakodu on lapsele hea valik ning
2) kus soovitatakse kaaluda alternatiive (vastavalt sihtgrupile).
3. Persoonad
Põhjalikud persoona kirjeldused, mis on aluseks lapse vaate mõistmiseks ja selle pinnal arenduse
tegemiseks on leitavad raporti lk 17-42.
II LAHENDUSETTEPANEKUD
1. Osutada turvakoduteenust lähtuvalt traumateraapia ja kriisiabi põhimõtetest lähtuva
teenuseplaani alusel
1.1. Kriisiabist lähtuv ajakäsitlus (lk 49-52)
1.2. Teenuse teekond (lk 52-55)
1.3. Traumateadlik perest eraldamine (lk 53)
1.4. Otsustustähtajad (lk 55-56)
1.5. Teenuseplaan (lk 57-62)
1.6. Teenuseplaan erinevate perioodide kaupa (lk 63-69)
2
1.7. Last ettevalmistavad tegevused tavaellu naasmiseks (lk 69-70)
1.8. Teenusekomponendid (lk 71-83)
1.9. Vähendada turvakoduteenusel viibimise aega (lk 84-87)
2. Ettepanekud: sobivate teenuste arendamine ja kättesaadavuse parandamine (lk 87)
3. Praktikate kohandamine olemasolevate teenuste süsteemi raames (lk 87-89)
4. Ettepanekud võrgustikutöö korraldamiseks seoses turvakoduteenusega (lk 91-94)
5. Ettepanekud turvakoduteenuse kättesaadavuse parendamiseks (sh kui turvakodu
praegu puudub ja kuidas aidata kaasa selle loomisele) (lk 95-97)
6. Ettepanekud turvakoduteenuse tulemuslikkuse ja mõju hindamiseks (lk 98-102)
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaja Rattas
asendushoolduse talituse juht
Lisa: laste turvakoduteenuse disaini raport
Kaja Rattas
53401856,
[email protected]
3