Arvamus PSJV asjas nr 5-17-31

Kadri Nõmm Riigikohus Teie 19.10.2017 [email protected] Meie 13.12.2017 nr 10-3/7454 Arvamus põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 5-17-31 (RÕS § 37 lg 1) Harju Maakohus tunnistas 09.10.2017 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-17-8679 põhiseadusega vastuolus olevaks ning jättis kohaldamata riigi õigusabi seaduse (edaspidi RÕS) § 37 lõike 1 osas, milles see ei võimalda saada riigi õigusabi kaebusega Euroopa Inimõiguste Kohtusse pöördumiseks isikul, kes ei ole Eesti kodanik või Eestis elamisloa alusel viibiv isik. Riigikohus palus justiitsministri arvamust eelpool toodud sätte põhiseaduspärasuse kohta. Vaidlustatud sätteks on RÕS § 37 lõige 1, mille kohaselt Eesti kodanik või Eestis elamisloa alusel viibiv isik, kes vastab käesoleva seaduse § 6 lõike 1 nõuetele, võib selles seaduses ettenähtud korras saada riigi õigusabi kaebusega Euroopa Inimõiguste Kohtusse pöördumiseks kuni võimaluse tekkimiseni taotleda õigusabi Euroopa Inimõiguste Kohtult, kui tema kaebuse aluseks oleva inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni või selle juurde kuuluvate ja Eesti suhtes siduvate lisaprotokollide väidetava rikkumise on toime pannud Eesti riik. Soovides olla ökonoomne, märgin lihtsalt, et minu hinnangul on tegemist põhiseaduslikkuse järelevalve asjaga, vaidlustatud säte on asjassepuutuv ning säte on ka formaalselt põhiseaduspärane. Legitiimseks eesmärgiks on riigi raha otstarbekas ja säästlik kasutamine. Riigi kohustus tagada õigusabi tuleneb põhiseaduse §-de 12, 13, 15 ja 28 koosmõjust. Isiku õiguste kaitse ei tohiks ohtu sattuda pelgalt seetõttu, et tema majanduslik olukord on kehv. Selleks on riik võrdse kohtlemise põhimõtet silmas pidades ka loonud mehhanismi, mille alusel isikule teatud eelduste täitumisel õigusabi tagatakse. Käesoleval juhul on riigi õigusabi taotlejaks rahvusvahelise kaitse taotleja, kes on paigutatud kinnipidamiskeskusesse välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (edaspidi VRKS) § 1 36 lõike 1 ja lg 2 punktide 4-6 alusel. Rahvusvahelise kaitse taotlejale on tagatud õigusabi siseriikliku kohtumenetluse tarbeks kõigis kolmes astmes. Õigusabi antakse VRKS § 10 lg 2 punkti 9 alusel, mille kohaselt on rahvusvahelise kaitse taotlejal ja ajutise kaitse alusel elamisloa taotlejal on õigus saada VRKS alusel tehtud otsuse vaidlustamiseks halduskohtumenetluses õigusabi riigi RÕS § 4 lõike 3 punkti 5 tähenduses. RÕS § 4 lõike 3 punkt 5 määratleb riigi õigusabi ühe liigina isiku esindamise halduskohtumenetluses. RÕS § 37 lg 1 kohaselt on kaebusega Euroopa Inimõiguste Kohtusse pöördumisel õigus riigi õigusabi saada vaid kahel kategoorial isikutel: 1) Eesti kodanikul ja 2) Eestis elamisloa alusel viibival isikul. Seega kitsendab RÕS märkimisväärselt õigustatud isikute ringi, jättes sealt välja nt rahvusvahelise kaitse taotleja. Rahvusvahelise kaitse saajal on kahtlemata õigus pöörduda kaebusega Euroopa Inimõiguste Kohtu poole, sellist õigust ei saa ega tohikski mingil moel teel välistada inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni ega selle lisaprotokollide tõlgendamisel. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898 Seega jääb üles küsimus võrdse kohtlemise põhimõttest. Siseriiklikus kohtumenetluses on rahvusvahelise kaitse taotlejale riigi õigusabi tagatud, kaebusega Euroopa Inimõiguste Kohtusse pöördumisel aga mitte. Vastata tuleb küsimusele, mis on sellise vahetegemise mõistlikuks põhjenduseks. Rahvusvahelise kaitse taotlejale on kuni siseriikliku kohtmenetluse kolmanda astmeni tagatud õigusabi. Tulenevalt Eesti Vabariigi põhiseaduse § 149 lõikest 3 on riigikohus riigi kõrgeim kohus, kes vaatab kohtulahendeid läbi kassatsiooni korras. Riigikohtu otsuse või kassatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määruse jõustumisega saab isik ka lõpliku siseriikliku lahendi. Riik on taganud kuni selleni rahvusvahelise kaitse taotlejale õigusabi, luues seeläbi isikule igakülgse võimaluse läbida kolm kohtuinstantsi saamaks õiglast lahendit. Riigil peab olema (ja ongi) õigus otsustada, kuidas oma raha otstarbekalt ja säästlikult kasutada. Riik panustab rahvusvahelise kaitse taotleja õiguste tagamiseks siseriiklikult. Euroopa Inimõiguste Kohtusse pöördumisel rahvusvahelise kaitse taotlejale õigusabi tagamine väljub minu hinnangul legitiimse eesmärgi saavutamise raamidest: riik on loonud piisavad tagatised, et isik saaks lõpliku otsuse Eestis. Euroopa Inimõiguste Kohtu 2013-2016 aasta statistika põhjal võib järeldada, et 1 keskmiselt esitatakse nimetatud kohtusse aastas 205 taotlust . Seejuures 2016.a tehti otsus viies 2 asjas, millest kolme puhul tuvastati vähemalt üks rikkumine . Statistika põhjal esitati 2016.a Euroopa 3 Inimõiguste Kohtusse 1,57 taotlust 10 000 inimese kohta . Eeltoodust võib järeldada, et Euroopa Inimõiguste Kohtust rikkumist tuvastava otsuse saamine on erandlik. Seetõttu on mõistlik eeldada, et riik toetab õigusabiga isikuid, kellel on Eestiga selgem ja tihedam side, s.o Eesti kodanikku ja Eestis elamisloa alusel viibivat isikut. Võttes arvesse asjaolusid, et rahvusvahelise kaitse taotlejale on siseriiklikus kohtumenetluses tagatud riigi õigusabi kõigis kolmes astmes, mille tulemusel peaks olema selge ka õiguslik positsioon isiku poolt vaieldavas küsimuses ning Euroopa Inimõiguste Kohtusse pöördumine on pigem erandlik kui tavapärane asjade käik, siis leian, et RÕS § 37 lõige 1, millega välistatakse riigi õigusabi andmise teistele isikutele peale Eesti kodaniku ja Eestis elamisloa alusel viibivale isikule on proportsionaalne meede legitiimse eesmärgi – riigi raha otstarbekas ja säästlik kasutamine – suhtes. Eeltoodust tulenevalt leian, et RÕS § 37 lõige 1 on põhiseadusega kooskõlas. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Urmas Reinsalu minister 1 http://echr.coe.int/Documents/Stats_analysis_2016_ENG.pdf, Eestit puudutav statistika kajastatud lk 11. 2 http://echr.coe.int/Documents/Stats_violation_2016_ENG.pdf, Eestit puudutav statistika kajastatud lk 1. 3 Vt allmärkus 1. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898