Riigikohtu teenistujate arengu- ja hindamisvestluse pidamise korra muutmine

KINNITATUD Riigikohtu direktori 17.04.2014 käskkirjaga nr 9-2/14-50 MUUDETUD Riigikohtu direktori 27.11.2017 käskkirjaga nr 9-2/17-124 RIIGIKOHTU TEENISTUJATE ARENGU- JA HINDAMISVESTLUSE PIDAMISE KORD Riigikohtu teenistujate arengu- ja hindamisvestluste pidamise kord kinnitatakse avaliku teenistuse seaduse § 30 lg 4 ja Riigikohtu kodukorra alusel. 1. peatükk ÜLDPÕHIMÕTTED 1. Riigikohtu teenistujate arengu- ja hindamisvestluse pidamise kord (edaspidi kord) reguleerib Riigikohtu ametnike ja töötajate arengu- ja hindamisvestluste põhimõtteid ja korraldust. 2. Korda ei kohaldata riigikohtunikele. 3. Käesolevas korras kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 3.1. Teenistuja - isik, kes on ametis Riigikohtu ametnikuna või kes töötab Riigikohtus töölepingu alusel; 3.2. Vahetu juht - teenistuja või teenistujate tööd igapäevaselt juhtiv Riigikohtu liige või teenistuja, kelleks on kolleegiumi esimees kolleegiumi teenistujate suhtes, teenindava struktuuriüksuse juht üksuse teenistujate suhtes, direktor teenindavate struktuuriüksuste juhatajate suhtes ning Riigikohtu esimees direktori ja esimehe nõuniku suhtes. 2. peatükk ARENGU- JA HINDAMISVESTLUSE KORRALDAMISE PÕHIMÕTTED 4. Arengu- ja hindamisvestlus (edaspidi: vestlus) on vahetu juhi ja alluva vaheline vestlus, mille eesmärk on arutada teenistuja tööga ja töökorraldusega ning teenistuja teenistusalase arengu ja koolitusvajadusega seotud küsimusi, anda vastastikust tagasisidet ning leppida kokku eesmärkides järgnevaks perioodiks. 5. Teenistuja töötulemuste hindamine ja järgmise perioodi tööalaste eesmärkide kokkuleppimine võib toimuda ka eraldi arutelu vormis. Töötulemuste hindamisel arvestatakse töö kvaliteeti, teenistusülesannete täitmise tähtaegsust, vastavust teenistuskohale esitatud nõuetele, valmisolekut täiendada end teenistusülesannete täitmiseks vajalikes valdkondades ja täita töö üldisest käigust tulenevaid, ametijuhendis või töökirjelduses mittekajastuvaid ülesandeid, käitumist kolleegide ja teiste isikutega ja muid tööga seotud näitajaid. Töötulemuste hindamisel arvestatavad kriteeriumid sõltuvad iga teenistuskoha eripärast. 6. Vahetu juht peab temale vahetult alluvate teenistujatega vestluse vähemalt ühel korral kalendriaastas. Vestluse edasilükkamine pikemale perioodile on lubatud seaduses ettenähtud juhtudel. 1  3. peatükk VESTLUSE KORRALDUS 7. Vestluse toimumise aja määrab vahetu juht, arvestades struktuuriüksus(t)e töökorraldust ja vajadust. Vahetu juht kooskõlastab vestluste toimumise perioodi enda vahetu juhiga, vastavalt Riigikohtu esimehe või direktoriga. 8. Vestlusele eelnevalt edastab vahetu juht teenistujale küsimused, mida vestlusel käsitletakse. Vestlust ettevalmistavate küsimustena võib kasutada lisas 1 toodud näidist. Olenevalt teenistuskohast ja teenistujast tulenevast vajadusest otsustab küsimuste lõpliku valiku üle vahetu juht. 9. Vestluste ettevalmistamist ja korraldamist nõustab ning asjakohast abi annab personaliosakonna juhataja. 10. Vestluse kokkuvõte koostatakse kirjalikku taasesitamist võimalikus vormis kahes osas. Kokkuvõtte esimene osa hõlmab vestlusel käsitletavaid küsimusi ja teemasid, milles edasiminekuks või millest teavitamiseks ei ole vajalik kaasata kolleege väljastpoolt struktuuriüksust. Kokkuvõtte teises osas lepivad juht ja teenistuja kokku probleemides, küsimustes ja ettepanekutes, millele lahenduse leidmiseks või vastuse saamiseks on vajalik kolleegide kaasamine väljastpoolt struktuuriüksust. Kokkuvõtete koostamisel võib kasutada lisades 2 ja 3 toodud näidiseid. [muudetud Riigikohtu direktori 27.11.2017 käskkirjaga nr 9-2/17-124] 11. Kokkuvõtte osad koostab vestluse põhjal vahetu juht või, kokkuleppel vahetu juhiga, teenistuja. Vestluse kokkuvõtte osades väljatoodu kooskõlastatakse omavahel ning kokkuvõtte teine osa edastatakse seejärel Riigikohtu direktorile. [muudetud Riigikohtu direktori 27.11.2017 käskkirjaga nr 9-2/17-124] 12. Vahetul juhil ja teenistujal on õigus edastada ka vestluse kokkuvõtte esimene osa või selle sisu vahetu juhi kõrgemalseisvale juhile probleemidele tähelepanu juhtimiseks. 4. peatükk RAKENDUSSÄTTED 13. Kord jõustub selle kinnitamise päevale järgneval tööpäeval, kui käskkirjas ei sätestata teisiti. 14. Kord avalikustatakse Riigikohtu siseveebis. 2  KÄSKKIRI Tartu 27.11.2017 nr 9-2/17-124 Riigikohtu teenistujate arengu- ja hindamisvestluse pidamise korra muutmine Avaliku teenistuse seaduse § 30 lg 4 ja Riigikohtu kodukorra p 41.3 alusel Teen Riigikohtu direktori 17.04.2014 käskkirjaga nr 9-2/14-50 kehtestatud „Riigikohtu teenistujate arengu- ja hindamisvestluse pidamise korda“ (edaspidi kord) järgmised muudatused: 1. Korra punkti 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „10. Vestluse kokkuvõte koostatakse kirjalikku taasesitamist võimalikus vormis kahes osas. Kokkuvõtte esimene osa hõlmab vestlusel käsitletavaid küsimusi ja teemasid, milles edasiminekuks või millest teavitamiseks ei ole vajalik kaasata kolleege väljastpoolt struktuuriüksust. Kokkuvõtte teises osas lepivad juht ja teenistuja kokku probleemides, küsimustes ja ettepanekutes, millele lahenduse leidmiseks või vastuse saamiseks on vajalik kolleegide kaasamine väljastpoolt struktuuriüksust. Kokkuvõtete koostamisel võib kasutada lisades 2 ja 3 toodud näidiseid.“ 2. Korra punkti 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „11. Kokkuvõtte osad koostab vestluse põhjal vahetu juht või, kokkuleppel vahetu juhiga, teenistuja. Vestluse kokkuvõtte osades väljatoodu kooskõlastatakse omavahel ning kokkuvõtte teine osa edastatakse seejärel Riigikohtu direktorile.“ (allkirjastatud digitaalselt) Kerdi Raud Riigikohtu direktor Lisa: Riigikohtu teenistujate arengu- ja hindamisvestluse pidamise kord 2(2)