Avaliku teenistuse seaduse ja avaliku teenistuse eriliike reguleerivate seaduste muutmise seaduse eelnõust

Jaak Aab Riigihalduse minister Teie 13.07.2017 nr 1.1-10/05411 Meie 01.09.2017 nr 1-12/38 Avaliku teenistuse seaduse ja avaliku teenistuse eriliike reguleerivate seaduste muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus Austatud minister Täname kaasamise eest ja esitame alljärgneva arvamuse eelnõu väljatöötamiskavatsuse kohta. Lisame ka politseinike ning vanglatöötajate lisakommentaarid, mis toovad ühisena välja vajaduse rakendada eriteenistuste puhul teistsugust režiimi, arvestades nende tavapäraselt madalamat palgataset ja raskusi ametnike värbamisel. EAKL pooldab eesmärki korrastada ametnike teenistusi reguleerivaid seadusi. Leiame, et seadus peab olema arusaadav eelkõige isikutele, kelle suhtes seda rakendatakse ja õigusakti sõnastus peaks olema niivõrd selge, et sellest arusaamiseks ei peaks kasutama õigusakti koostaja kirjalikke selgitusi. Oluline on ametnikke võrdselt kohelda, kuid regulatsioonide ühtlustamisel ei tohiks ametnike sotsiaalsed tagatised või teenistusalased õigused väheneda Me ei saa nõustuda aga Rahandusministeeriumi seisukohaga, et ametnikud ei saa olla kollektiivlepingu pooleks. Põhjendame oma arvamust järgnevaga: 1. Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) 1949.a. konventsioon nr. 98 organiseerimis- ja kollektiivläbirääkimise õiguse kohta (K 98) sätestab töötajate õiguse vabalt organiseeruda ja pidada kollektiivläbirääkimisi. Konventsioonis kasutatakse terminit “töötajad” (workers) üldmõistena, mis hõlmab töötajaid nii era- kui avalikus sektoris, samuti teenistujaid. 2. ILO 1978 aasta konventsiooniga nr 151 organiseerumisõiguse ja töötingimuste kehtestamise kohta avalikus teenistuses (K 151) tagatakse organiseerumisõigus ning õigus oma töötingimuste kehtestamisel kaasa rääkida neile ametnikele, kes teostavad riigivõimu ja kes jäävad K 98 kaitsealast välja. K 151 artikkel 7 ütleb: “Seal, kus vajalik, võetakse rahvuslikele oludele vastavaid meetmeid, et tagada ja edendada avalikus teenistuses läbirääkimiste või muu asjakohase meetodi täielikku arengut ja kasutamist, et võimaldada avalike teenistujate organisatsioonidel osaleda teenistujate töötingimuste kehtestamisel”. 3. Hoolimata asjaolust, et Eesti riik ei ole eelnimetatud konventsiooni ratifitseerinud, on ta ILO 1998. aasta deklaratsiooni artikkel 2 kohaselt kohustatud konventsioonis sätestatud põhimõtteid järgima. Nimetatud artikli järgi on kõikidel liikmesriikidel ILO konstitutsioonist ning organisatsiooni liikmelisusest tulenev kohustus austada ning heas usus edendada ja rakendada neid põhimõtteid, mis tulenevad õigusest ühinemisvabadusele ja kollektiivläbirääkimisele. 4. Parandatud ja täiendatud Euroopa sotsiaalharta (ESH) art 5 sätestab ühinemisõiguse: „Et tagada või suurendada töötajate ja tööandjate vabadust moodustada oma majandus- ja sotsiaalhuvide kaitseks kohalikke, üleriigilisi ja rahvusvahelisi Eesti Ametiühingute Keskliit │ Pärnu mnt. 41a, 10119, Tallinn │ tel: 6412800 │ e-mail: [email protected] │ www.eakl.ee  organisatsioone ning nende organisatsioonidega ühineda, kohustuvad lepingupooled tagama, et siseriiklikud õigusaktid ega nende rakendamine ei kitsendaks seda vabadust. Siseriiklikud õigusaktid määravad selles artiklis ette nähtud tagatiste kehtivuse ulatuse politsei puhul. Siseriiklikes õigusaktides määratakse kindlaks kuidas ja millises ulatuses need tagatised kehtivad relvajõududesse kuuluvate isikute suhtes.” Seega saaks erisusi kehtestada ainult politseinike ja relvajõududesse kuuluvate isikute suhtes. 5. ESH art 6 sätestab kollektiivläbirääkimiste pidamise õiguse. „Et rakendada tulemuslikult õigust pidada kollektiivläbirääkimisi, kohustuvad lepingupooled: 1. soodustama töötajate ja tööandjate ühiskonsultatsioone; 2. soodustama vajaduse korral protseduuride loomist tööandjate või tööandjate organisatsioonide ning töötajate organisatsioonide vabatahtlikeks läbirääkimisteks, et reguleerida töösuhte- ja töötingimusi kollektiivlepinguga; 3. soodustama asjakohase lepitus- ja vabatahtliku vahekohtumehhanismi loomist ning kasutamist töövaidluste lahendamisel; 4. tunnustama töötajate ja tööandjate õigust korraldada ühisaktsioone huvikonfliktide korral, sealhulgas õigust streikida, järgides kohustusi, mis tulenevad varem sõlmitud kollektiivlepingutest. ” ESH art 5 ja 6 ei välista ametnikke. Seega on ESH kohaselt ka ametnikel õigus pidada kollektiivläbirääkimisi. 6. Ka Eesti siseriiklik õigus näeb ette ametnike õiguse informeerimisele ja konsulteerimisele, samuti kollektiivläbirääkimistele ja – lepingute sõlmimisele. Ametiühingute seaduse (AÜS) § 2 kohaselt on ametiühingu eesmärgiks muuhulgas teenistusalaste õiguste ja huvides esindamine ja kaitsmine. AÜS § 17 p 1 järgi on ametiühingu pädevuses muuhulgas teenistusvaldkonda puudutavate lepingute sõlmimine muuhulgas riigiasutustega. AÜS 18 lg 1 p 2 järgi on ametiühingutel õigus pidada läbirääkimisi muuhulgas teenistusalastes küsimustes. Ka kollektiivlepingu seadus § 3 lg 4 lubab kollektiivlepinguid sõlmida valitsusasutustes, valitsusasutuste hallatavas riigiasutuses või riigi ametiasutuses. Politseitöötajate ametiühing toob täiendavalt välja kaks olulist põhimõtet, millega tuleks eelnõu väljatöötamisel arvestada: 1. Eriteenistuste ühtlustamise alla saavad kuuluda eelkõige need teenistused, mis on sarnased. Mõiste „eriteenistus“ alla ei saa liigitada teatud teenistuse liiki üksnes põhjendusel, et vastavale teenistusele on eriseaduses sätestatud mingid erisused ATSist. Tundub, et VTK on kantud kahest täiesti erinevast eesmärgist: ühelt poolt soovitakse eriseadustes sätestatud teenistustingimusi ühtlustada ATSiga, teiselt poolt (VTK-s nimetatud eesmärk) ühtlustada sarnast tööd tegevate ametnike teenistuslikud regulatsioonid. Need eesmärgid tuleb eelnõu koostamisel väga selgelt lahus hoida ning iga muudatuse korral läbi mõelda, kumba eesmärki muudatus täidab. Eriteenistustena, mille osas peaksid kehtima teatud erisused ATSist, kui teenistuslik regulatsioon tuleks ühtlustada (st peaks olema sarnane), tuleks käsitleda ametnike kategooriaid, kelle töö erineb nn tavaametnikest olemuslikult – töö välitingimustes, üldjuhul graafiku alusel (sh öötöö ja töötamine nädalavahetustel ja riigipühadel), tervist ohustavad riskitegurid (nakkushaigused, vägivald, agressiivsus, lisaks ilmastikust tingitud ohutegurid – külm, palav, niiskus jms), avaliku võimu laiad volitused, sh vahetu sunni kohaldamise pädevus jms. Eriteenistuse alla ei kuulu kindlasti kriminaalhooldusametnikud ja diplomaadid, sisuliselt ka mitte prokurörid ja kohtuteenistujad (kohtukordniku käsitlemine eriteenistujana oleks mõeldav, kuid teadaolevalt kohtukordnike kui korraloojate tegevus hetkel ei toimi). 2. Regulatsioonide ühtlustamisel ei tohi ühegi puudutatud isikute kategooria sotsiaalsed tagatised või teenistusalased õigused väheneda. Vähemalt eriteenistuste puhul on kõikvõimalikke garantiisid juba liigselt kärbitud ning kuna riigieelarvest makstava  palga tase nendel ametnikel kunagi erasektoris makstava palgani ei küüni, on pärast eripensionide ära kaotamist väga küsitav riigi sisejulgeoleku tagamise võimekus. Vanglatöötajate ametiühing kommenteerib omakorda detaile nende töövaldkonnast VangS kontekstis: 8.1.3 Tööajakavaväline tööle rakendamine Oleme selle punkti kaotamise vastu, kuna see on üks vähestest hüvedest, mis vanglaametnikel on. Üldjuhul lepitakse siiski ametnikuga kokku, et tehtud töö tasustatakse ületundidega, kuid madalat palgataset arvestades on see ametnikule pigem kahjulik. Mõju ulatus, sagedus ja sihtrühma suurus ei ole väikesed. Statistiliselt võib nii olla, kuna on tehtud eelpoolnimetatud kokkulepped ka siis kui need ametnikule tegelikult ei sobi. 8.1.4 Puhkeaeg Toetame mõtet VangS see säte välja võtta, kuna see annab võimaluse ametnikele arvestada vahetuse pikkuseks 13 tundi (ehk lisada tööaja hulka ka lõunapaus). Palume lubada võimalust teha 24tunniseid vahetusi, kuna tihtilugu on see ainuke reaalne võimalus ära katta puuduvate (ootamatult haigestunud jne) ametnike vahetused. See on eriti oluline, kui võib kaduda vahetusevälise töö topelt tasustamise põhimõte. 8.1.5 ületunnitöö Ettepaneku viimane punkt peaks olema sõnastatud vastupidiselt, ehk anda ametniku otsustada, mida ta eelistab. Kui ületunnitöö kompenseerimiseks antakse ametnikule ainult vaba aega, siis põhjustab see töökorralduses lumepalliefekti ning positsioonide mehitamine on tõsiselt häiritud. Palume eelnõu väljatöötamisel arvestada eeltoodud märkustega ja kaaluda ATS täiendamist sätetega, mis näevad ette ametnike õiguse pidada läbirääkimisi ja sõlmida kollektiivlepinguid. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Peep Peterson Esimees  RⅡ GIJA OⅣ IAVALITSUSASUTU T00TAJATE AⅣ IETIUHINGUTE LI L五 valaia l 1/4 10118 Talli Tel.661245 e-mail: riigi.oma@gmail reg.nr.80071818 Rahandusministeerium 07.08.2017.a. lllr.22 ROTALi arvamus VTK eelndust politsei- ja piirivalve ametitihingu seisukohalt seondub VTK-ga 2 olulist tingimust (hetkel tundub, et kumbagi neist ei ole plaanis jiirgida): i. Eriteenistuse i.ihtlustamise alla saavad kuuluda eelk6ige need teenistused, mis on ,'eriteenistus" alla ei saa liigitada teatud teenistuse liiki iiksnes pdhjendusel, et sarnased. M6iste vastavale teenistusele on eriseaduses siitestatud mingid erisused ATSist' Tundub, et vTK on kantud kahest tziiesti erinevast eesmlirgist: iihelt poolt soovitakse eriseadustes siitestatud teenistustingimusi iihtlustada ATSiga, teiselt poolt (VTK-s nimetatud eesmiirk) tihtlustada sarnast t6od tegevate ametnike teenistuslikud regulatsioonid'Need eesmargid tuleb eeln6u koostamisel viiga selgelt lahus hoida ning iga muudatuse korral ltibi m6elda kumba eesmzirki muudatus tiiidab. Eriteenistustena,mille osas peaksid kehtima teatud erisused ATSist, kui teenistuslik regulatsioon tuleks iihtlustada (st peaks olema sarnane), tuleks klsitleda ametnike kategooriaid, kelle t6o erineb nn tavaametnikest olemuslikult -too viilitingimustes, tildjuhui graafiku alusel ( sh oot6o ja tootamine niidalavahetustel ja riigiptiiadel), tervisi ohustavad riskitegurid(nakkushaigused, viigivald, agressiivsus' lisaks itriastit<ust iingitud ohutegurid - ktilm, palav, niiskus jms), avaliku v6imu laiad volitused, sh vahetu sunni kohaldamise piidevus jms. Eriteenistuse alla ei kuulu kindlasti kriminaalhooldusametnikud ja diplomaadid, sisuliselt ka mitte prokur6rid ja kohtuteenistujad ( kohtukordniku kiisitlemine eriteenistujana oleks m6eldav, kuid teadaolevalt kohtukordnike kui korraloojate tegevus hetkel ei toimi)' 2. Regulatsioonide iihtlustamisel ei tohi iihegi puudutatud isikute kategooria sotsiaalsed tagatised v-6i teenistusalased oigused viiheneda. Ilmselgelt piiiitakse taas kord digusliku relulatsiooni muutmise kiiigus vahendada ametnikele riigi poolt antavaid soodustingimusi, kuid juba iiigselt viihemalt eriteenistuste (vt eelmine punkt) puhul on kdikv6imalikke garantiisid kiirbitud ning kuna riigieelarvest makstava palga tase nendel ametnikel kunagi erasektoris makstava palgani ei kiiiindi, on piirast eripensionide iirakaotamist viiga kiisitav riigi sisejulgeoleku tagamise v6imekus. Vanglateenistuj ate ametiiihingu arvamus : 1. ATS ei niie otseselt kollektiivliibiriirikimiste v6imalust. V6iks ikkagi olla. 2. ATS ei kaitse piisaval maaralusaldusisikuid (koondamised jne) 3. Uhtne andmebaas koolituste osas (SAP ?) 4. Teenistuja hukkumine teenistusiilesannete tiiitmisel - i.ihtlustada kompensatsioonimiiiirad, j1fies teenistujale v6imaluse kuni 50 % ulatuses endal maarata isik, kellele kompensat - sioon viilja makstakse (elukaaslaste kaitse) ・ヽ  5. Teenistujate liikumisel ametivande andmine - piisab iihest korrast, iikskoik kus ja millal anfud, muidu vanne o'devalveerub" 6. Nduded haridusele - tihtipeale nii kutsedppes kui ka kdrghariduse omandamisel pea 50 o/o ainetest on haakuvad. Teenistujate liikumisel rihest ametkonnast teise on koigil nouded just oma erihariduse osas, kiill viiheste erisustega ( nt vanglateenistuses vdrdsustatakse politsei haridust vanglaametniku omaga, kiill mitte vastupidi). Siin on kdva kokkuhoiu- punkt. V6ib siduda erinevate ametkondade kutsestandarditega. 7. Praktikandid: ettevalmistuses viibivale isikuie (praktikandile) kehtestada garantiid. hukkumise ning tcidtilesannete tiiitmisel viga saamise puhul. 8. Ametikohale nimetamise digust omav isik: ettepanek on, et seda teeks justiitsministeeriumi vanglate osakonna asekantsler. See lihtsustaks vanglatevahelist ametnike liikumist. Hetkel selleks, et tiks ametnik rihest vanglast teise liiguks, peab esimesest tcicikohast teenistusest vabastama ning teises tcirjkohas toole vormistama. Ei ole tagatud kindlus, et uuele ametikohale ka piirast vabastamist eelmises t6rjkohas nimetatakse. Kaasneb liigne sisebiirokraatia-taustakontroll, kehalised ja muud katsed jne. Samaga ndustuvad ka kriminaalhooldusametnikud. Nt vdrdluses PPA v6i KV-ga - vanglateenistuses kehtiva korraga - kui ametnikke nimetaks teenistusse prefekt, viieosa iilem jne. Tuleb i.ihtlustada. SEEGA: arvame, et ametisse nimetamise allapoole delegeerimine tekitab rohket sisebiirokraatiat ning on VASTUOLUS muudatuste pdhiideega. 9. Uleviimine teisele ametikohale: tsitaat "Vanglateenistus ise ei ole ndusolekuta tileviimist tdhtajaliselt praktikas kasutanud" - ei vasta.tdele. Tartu Vanglas on seda tehtud korduvalt Ettepanek samaselt KVT-ga muuta VangSI selliselt, et tiihtajaline iileviimine oleks kuni KOLMEKS aastaks ja ndusolekuga saaks pikendada veel KOLMEKS aastaks. 10. Tci<ikava viiline tcjole rakendamine - vastupidiselt ettepanekule peaks see siite olema ATSis ning rakenduma kdigile; tavapalgaeest ei tulda veiljakutsele, ei vastata konedelegi! 11. Vahetuse pikkus: vastupidi eelndule meie eesmiirgiks on 24-tunniste vahetuste taastamine. 12. Uletunnitdcl: tiletunnitdd regulatsioon peab jlidarna- tiipsustama peab hoopis tunnipalga m6istet. Lugupidamisega Kalle Liivamrigi Esimees ・ヽ  Saatja: Kaidi Meristo </O=JM/OU=EXCHANGE ADMINISTRATIVE GROUP (FYDIBOHF23SPDLT)/CN=RECIPIENTS/CN=B31E771EA3B84043AC488CA49186DB7E-KAIDI MERISTO> Saaja: Kaidi Meristo Teema: FW: 1.1-10/05411 KIRI 13.07.2017 -----Original Message----- From: Merike Pill Sent: Wednesday, August 30, 2017 12:53 PM To: RAM Infolist <[email protected]> Subject: FW: 1.1-10/05411 KIRI 13.07.2017 Importance: High -----Original Message----- From: Ago Tuuling [mailto:[email protected]] Sent: Wednesday, August 30, 2017 11:44 AM To: Merike Pill <[email protected]> Cc: [email protected] Subject: Fw: 1.1-10/05411 KIRI 13.07.2017 Importance: High Arvamus "ATS ja avaliku teenistuse eriliike reguleerivate seaduste muutmise seaduse VTK" kohta 30.08.2017, Tv - 23 Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon TALO, tutvunud ja analüüsinud Teie 13.07.2017 lähetatud e-kirjas 1.1-10/05411 esitatut, märgib: * TALO liikmeskonda ei kuulu ükski VTKs loetletud sihtrüma institutsioon ega nende ametiühing. Tulenevalt puudub meil volitus nende suhtes seisukohtade esitamiseks; * TALO liikemskonda kuulub Eesti Maksu ja Tolliameti ametiühing kuid EMTAt sihtrümas ei käsitleta; * Koostöös eelmises punktis nimetatud ametiühingu ja EMTA personaliosakonnaga leiti - vaatamata sellele, et tolliametiga seonduvat VTKs ei käsitleta on asjakohane tõstatada rida probleeme, mis vajaksid praegukehtivas ATSis ja TLSis täpsustatavat ja õigusselgemat regulatasiooni. Lähtudes eeltoodust edastame Teile seisukohavõtuks ja võimalusel arvestamiseks EMTA poolt väljatöötaud ettepanekud, vt manuses. Teie VTK kohta meil eriarvamust ei ole, nõustume esitatuga. Ootame meie ettepanekule hinnangut ning täiendavate küsimuste korral pöörduda Maksu- ja Tolliametnike Ametiühingu juhatuse esimehe Regina Varret poole - [email protected], 6762186 // 5178755 ja/või allakirjutaja poole. Lugupidamisega Ago Tuuling TALO juhatuse esimees 6419804 55667536 [email protected] ----- Original Message ----- From: "Merike Pill (eLinki teel)" <[email protected]> To: <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]> Cc: <[email protected]> Sent: Thursday, July 13, 2017 5:20 PM Subject: 1.1-10/05411 KIRI 13.07.2017 > ATS ja avaliku teenistuse eriliike reguleerivate seaduste muutmise > seaduse VTK > > > > > P Säästa loodust ja ära prindi seda e-kirja! > > ________________________________ > Käesolev e-kiri võib sisaldada asutusesiseseks kasutamiseks > tunnistatud teavet. > This e-mail may contain information which is classified for official use. > ________________________________ Käesolev e-kiri võib sisaldada asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet. This e-mail may contain information which is classified for official use. Jaak Aab Rahandusministeerium Meie: 13.10.2017 nr 7-2/17-01776-2 Arvamuse andmine avaliku teenistuse seaduse ja avaliku teenistuse eriliike reguleerivate seaduste muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse kohta Austatud riigihalduse minister Täname võimaluse eest avaldada arvamust avaliku teenistuse seaduse (edaspidi ATS) ja avaliku teenistuse eriliike reguleerivate seaduste muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse kohta. Esitatud ettepanekud puudutavad valdavalt avaliku teenistuse eriliike, millega Riigikantseleil otsest puutumust ei ole. Samas on väljatöötamise kavatsuses (edaspidi VTK) ettepanekuid, mis puudutavad avalikku teenistust laiemalt ja mille kohta soovime arvamust avaldada. VTK punkt 3 Praktikandid Ettepanek (lk 13): Viia praktikantide regulatsioon eriteenistusi reguleerivatest seadustest ATS- i, sätestades võimaluse luua ametiasutustesse koosseisuväliseid praktikandi ametikohti, kelle võib teenistusse võtta konkursita, palgata ja puhkusearvestuseta. Märgime, et selgusetuks jääb vajadus luua praktikandile koosseisuväline ametikoht. Kehtiv kord võimaldab praktika sooritamiseks sõlmida praktikalepingu. Riigikantseleil ei ole selliste lepingute sõlmimise ja rakendamisega seni probleeme tekkinud. Märgime, et reeglid koosseisuväliste teenistujate kohta jäeti 2013. a jõustunud ATS-st välja põhjendusega, et ajutise iseloomuga teenistuskohad (ameti- ja töökohad) tuleb ette näha ametiasutuse koosseisus, näidates ära teenistuskoha tähtaja. Koosseisuvälise ametikoha taastamine ametiasutustes toob kaasa halduskoormuse suurenemise asutustes (koosseisuvälised ametikohad on ajutised ja nende moodustamise kohta tuleb igakordselt teha otsus, esitada aruandeid RaM-le). Samuti võivad koosseisuvälised ametikohad statistiliste andmete kogumisel moonutada infot ametiasutuse koosseisu tegeliku suuruse kohta. Teeme ettepaneku avaliku teenistuse seadusesse praktikat puudutavaid reegleid mitte sisse tuua ja jätta avaliku teenistuse eriliike puudutavad nõuded praktika kohta eriseadustesse. VTK punkt 4 Teenistusse võtmine Toetame ettepanekut (lk 18) muuta ATS-i konkursi korras teenistusse võtmise reegleid paindlikumaks, sh võimaldada sisekonkursil osaleda ka asutuse töötajal; kasutada konkursi tulemusi ka uue, konkursi korras täidetud ametikohale olulises osas sarnaste teenistusülesannetega vaba ametikoha täitmiseks; peatada konkursi luhtumise tähtaja kulgu Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 70004809 +372 693 5555 / [email protected] / www.riigikantselei.ee riigisaladusele juurdepääsuloa menetlemise või muu seaduses sätestatud ametikohale nimetamise eeltingimuseks oleva asjaolu väljaselgitamise ajaks; jätta asutusele kaalutlusõigus ametniku asendaja (va tippjuhtide osas) teenistussuhte tähtajatuks muutmiseks ilma konkursita, kui asendatav ametikohale ei naase. Samuti toetame ettepanekut (lk 137) näha ette võimalus viia ametnik tema soovil ja ametisse nimetamise õigust omava isiku nõusolekul tähtajatult üle madalamalseisvale ametikohale samas asutuses või samale ametikohale teises asutuses ilma konkursita. Muudatused annavad ametiasutusele avaliku teenistuse värbamisprotsessis senisest enam kaalutlusruumi vabade ametikohtade täitmisel, vähendavad põhjendamatut bürokraatiat ja halduskoormust teenistusse värbamisel. Samuti aitavad muudatused kaasa laiemalt ametnike ja töötajate arendamisele ning töökogemuste omandamisele avalikus teenistuses. VTK punkt 4.5 Ametikohale nimetamise haldusakt Ettepanek (lk 31): kaaluda ATS-i täiendamist ametikoha paikkonna vms mõistega, arvestades, et ka üldises avalikus teenistuses on üha rohkem ametikohti, mille teenistusülesandeid tuleb /võib (sh kaugtöö) täita kogu Eesti ulatuses, ning siseriiklikke teenistuslähetusi pigem ei vormistata. VTK selgituse kohaselt on tegemist normitehnilise muudatusega. VTK-st ei selgu, kas soovitakse näha ette uus mõiste või asendatakse senine asukoha mõiste paikkonna mõistega. Kehtiva ATS § 26 lõike 1 punkti 6 kohaselt peab haldusakt, millega isik nimetatakse ametikohale, sisaldama ametikoha asukohta. Selleks loetakse kohaliku omavalitsusüksuse territooriumi, kus ametikoha ülesannete täitmine toimub. Ühtlasi juhime tähelepanu, et tegemist ei pruugi olla tegemist normitehnilise, vaid sisulise muudatusega. VTK punkt 6 Tähtajaline üleviimine Ettepanek (lk 51): muuta ATS-i selliselt, et ametnikel oleks võimalik roteeruda töökohale ja töötajal ametikohale, sealhulgas asutusse, mis ei ole ametiasutus (nt advokatuur, rakendusüksused, Eesti Pank). Toetame eelnimetatud ettepanekut ja teeme ettepaneku jätta loetelu asutustest, kellega rotatsiooni rakendatakse, lahtiseks. Sellisel juhul oleks hõlmatud näiteks ka rahvusvahelised organisatsioonid, avalik-õiguslikud juriidilised isikud, sihtasutused jmt. Juhime tähelepanu, et kehtiv ATS räägib roteerumisel ametikohast, seega teeme ettepaneku mõisted samuti ühtlustada. Ettepanek (lk 51): muuta ATS-i § 33 selliselt, et ametnikku oleks võimalik tähtajaliselt, kuid mitte pikemaks kui 6 kuud, üle viia ka tippjuhi (riigisekretär, ministeeriumi kantsler, asekantsler, Riigikantselei direktor, ameti ja inspektsiooni peadirektor, valitsusasutuse juht) ametikohale. Selgituste kohaselt on praktikas ilmnenud probleem puuduva tippjuhi asendamisel tema pikema puhkuse või haiguse ajal, kuna tippjuhi ülesandeid täitva ametniku ametikohale ei saa asendamise perioodiks võtta teenistusse uut ametnikku (asendaja ametikoht ei ole vaba, kuigi asendaja on oma ülesannete täitmisest vabastatud). Me ei toeta esitatud ettepanekut. ATS-i § 33 kohaselt rakendatakse avalikus teenistuses ametnike tähtajalist üleviimist nende motiveerimiseks, pädevuse suurendamiseks ja ametiasutuste vahelise koostöö edendamiseks. Tähtajalise üleviimise eesmärk on kaasa aidata ametnike rotatsioonile avalikus teenistuses. Leiame, et VTK-s toodud põhjendused kehtiva korra muutmiseks ei ole kooskõlas tähtajalise üleviimise eesmärkidega ega aita kaasa nende saavutamisele. Juhul, kui tippjuht on pikemalt ära haiguse või puhkuse tõttu, on tegemist tema asendamise vajadusega ja sellises olukorras kohaldatakse puuduva ametniku ülesannete täitmise reegleid kas ATS § 57 kohaselt või teistest õigusaktidest tulenevat asendamise korda (näiteks Vabariigi Valitsuse seaduse kohaselt kui riigisekretär ei saa haiguse või muu takistuse tõttu ajutiselt oma ülesandeid täita, paneb peaminister oma korraldusega tema ülesanded ühele Riigikantselei direktoritest või struktuuriüksuse juhtidest). ATS võimaldab anda puuduva ametniku ülesanded osaliselt ühele ametnikule või jagada puuduva ametniku ülesanded täielikult teiste ametnike vahel, vabastamata neid oma ülesannete täitmisest või anda puuduva ametniku ülesanded osaliselt või täielikult ühele või mitmele teisele ametnikule, vabastades nad kas osaliselt või täielikult nende oma ülesannete täitmisest. Kui nendest võimalustest tippjuhi pikema puhkuse või haiguse korral asendamiseks ei piisa ja ka teistest õigusaktidest või ametijuhenditest ei tulene asendamise korda, võib kaaluda ATS-i § 57 muutmist ja näha ette täiendava võimaluse puuduva ametniku asendaja enda ülesannete täitmiseks. Ettepanek (lk 54): Kaaluda ATS-i täiendamist edasi roteerumise regulatsiooniga, lihtsustades senist edasi roteerumise korraldust. Nõustume põhimõtteliselt roteerumise reeglite lihtsustamisega kõikide asjaomaste isikute huvisid ja nõusolekut arvestades, kuid VTK-st ei selgu, kuidas kehtivaid reegleid muuta kavatsetakse. Ettepanek (lk 57): Täiendada ATS-i regulatsiooni võimalusega erandjuhul, kui teenistusalased huvid seda nõuavad, lõpetada tähtajaline üleviimine ennetähtaegselt vastuvõtva asutuse poolt, teatades sellest ametnikule ja saatvale ametiasutusele vähemalt kolm kuud ette. Toetame põhimõtteliselt esitatud ettepanekut, kuid märgime, et etteteatamise tähtaeg vähemalt kolm kuud võib ennetähtaegse rotatsiooni lõpetamisel teenistushuvides osutuda liiga pikaks. Ühepoolne rotatsiooni ennetähtaegse lõpetamise eeltingimuseks saavad olla ainult põhjendatud teenistusalased huvid ning sellisel juhul võib olla vajadus rakendada lühemat etteteatamise tähtaega. Ühtlasi teeme ettepaneku lisada võimalus lõpetada rotatsioon ennetähtaegselt ka saatva asutuse poolt, teatades sellest ametnikule ja vastuvõtvale ametiasutusele mõistliku perioodi jooksul ette. Muudatus tagaks paindlikkuse samas olukorras mõlemale asutusele. Lisaks VTK-s toodule teeme ettepaneku rotatsiooni rakendamise reeglite paindlikumaks muutmiseks rotatsiooni tähtaja pikendamise osas. ATS-i § 33 lõike 4 kohaselt nimetatakse tähtajalise üleviimise korral ametnik teisele ametikohale määratud ajaks. Nimetatud tähtaega võib kõigi osapoolte nõusolekul üks kord pikendada. Teeme ettepaneku rotatsiooni pikendamise kordade arvu seaduses mitte määratleda ning jätta otsustusõigus asutustele, arvestades igal konkreetsel juhul rotatsiooni eesmärki (suurendada ametniku pädevust ja motivatsiooni või edendada koostööd ametiasutuste vahel). VTK punkt 8.1.5 Ületunnitöö Toetame ettepanekut muuta ATS-i selliselt, et ametnike ületunnitöö hüvitamisel oleks analoogselt töötajate ületunnitöö hüvitamisega esimene eelistus täiendav vaba aeg ja alles mõlemapoolsel nõudmisel lisatasu (lk 72). TLS-i kohaselt hüvitab tööandja ületunnitöö vaba ajaga ületunnitöö ajaga võrdses ulatuses, kui ei ole kokku lepitud ületunnitöö hüvitamist rahas. Kehtiva ATS-i kohaselt hüvitab ametiasutus ületunnitöö, makstes ametnikule 1,5-kordset põhipalka või võimaldades ametniku taotlusel talle täiendavat vaba aega ületunnitööga võrdses ulatuses. VTK punkt 8.2.3 Puhkus ja lisapuhkus Ettepanek (lk 81): täiendada ATS-i puhkusearvestuse üleviimise põhimõtteid selliselt, et puhkusearvestus jätkuks ka juhul, kui ametnik viiakse üle töölepingulisele kohale või vastupidi. Toetame ettepanekut ja palume kaaluda võimalust puhkusearvestuse paindlikumaks muutmiseks ka erinevate ametiasutuste vahel liikudes. Teisele ametikohale asudes teises ametiasutuses ametniku teenistussuhe ei lõpe. Kolmepoolsel (ametikohalt vabastav asutus, ametisse nimetav asutus ja ametnik) nõusolekul võiks jätkuda puhkusearvestus teises ametiasutuses. Kehtiva korra kohaselt on kohustus ametist vabastamisel maksta ametiasutusel välja hüvitis kasutamata puhkusepäevade eest. Ettepanek (lk 118): töötada välja ühtne lisapuhkuste andmise (mitteandmise) kontseptsioon eriseadustes. Teeme ettepaneku ühtse regulatsiooni väljatöötamisel täiendada õigusakte selliselt, et oleks üheselt arusaadav, kas ja kuidas antakse lisapuhkust tähtajalise üleviimise korral asutusse, kus eriseadus ei rakendu. VTK punkt 10 Palgakorraldus. Valveaja tasu Ettepanek (lk 99): muuta ATS-i § 61 lõiget 1 jättes palgakomponentide hulgast välja valveajatasu. Toetame ettepanekut, et kohelda ametnikke ja töötajaid valveaja tasu rakendamisel võrdselt. Muudatus on oluline keskmise töötasu arvestamisel, nt puhkusetasu arvutamisel võetakse töötajate puhul aluseks puhkusele eelnenud kuue kalendrikuu jooksul teenitud töötasu. TLS-i kohaselt on töötasu töö eest makstav tasu ja valveaja lisatasu ei ole töötasu. Tööandja maksab töötajale tasu valveaja eest ehk siis aja eest, millal töötaja peab olema tööandjale tööülesannete täitmiseks kättesaadav väljaspool tööaega. Valveaeg ei ole tööaeg ning valveajal ei maksa tööandja töötajale tasu töö tegemise eest, seetõttu ei ole tegemist ka töötasuga. Seega ei lähe valveaja tasu arvesse puhkusetasu maksmisel. ATS-i § 61 lg 1 kohaselt kuulub valveaja tasu ametniku palga hulka. See tingib olukorra, kus töötajaid ja ametnikke ei kohelda puhkusetasu arvestamisel võrdselt. VTK punkt 14 Avaliku võimu teostamise õiguse peatumine. Teenistusest kõrvaldamine distsiplinaarmenetluse ajaks Toetame ettepanekut (lk 134) täiendada ATS-i asutuse kaalutlusõigusega ametnik distsiplinaarmenetluse ajaks teenistusest kõrvaldamise asemel teisele ametkohale üle viia, kui teenistushuvid seda võimaldavad. Samuti teeme ettepaneku näha ette võimalus, et ametniku võiks ametisse nimetamise õigust omava isiku nõusolekul distsiplinaarmenetluse ajaks üle viia ka tema enda taotlusel ning seda nii ameti- kui ka töökohale. VTK punkt 16 Teenistusest vabastamine Toetame ettepanekut täiendada ATS-i ja näha ette alus teenistusest vabastamiseks, mida õigusvastaselt teenistusest vabastatud ametnikul on õigus kohtu kaudu nõuda, ilma et ta kaotaks õiguse töötuskindlustushüvitisele (lk 145). Kehtivas ATS-s vastav alus puudub ning praktikas on rakendatud sellisel juhul alusena teenistusest vabastamist ametniku enda algatusel, mille tõttu ametnikul puudub õigus töötuskindlustushüvitisele. Toetame ettepanekut vabastada määratud ajaks ametikohale nimetatud ametnik tähtaja saabumisel ametikohalt ilma haldusaktita (lk 147-148). Leiame, et seaduse tasandil on piisav ette näha ametiasutuse kohustus teavitada ametnikku tema teenistussuhte lõppemise tähtaja saabumisest, samuti sellest, millised on ametiasutuse ja ametniku vastastikused nõuded teenistussuhte lõppemise päeval. Kuna need võivad olenevalt teenistussuhtest olla erinevad, siis ei pea me mõistlikuks teatise täpsemat sisu ja vormi ATS-is kehtestada, vaid jätta teavitamise sisu ning vorm ametiasutuse juhi otsustada. Ettepanek (lk 153): kaaluda ATS-i muutmist selliselt, et ka ATS-i § 95 (teenistusest vabastamine asjaolude tõttu, mis välistaksid ametniku teenistusse võtmise) alusel teenistusest vabastamisele eelneb ametisse nimetamise õigust omava isiku kaalutletud otsus, kas oleks võimalik ametniku tema soovil mõnele teisele ametikohale üle viia või tema oskusi või ametikohta kohandada. Toetame ettepanekut ning peame oluliseks ATS-i täiendada selguse mõttes selliselt, et vabastamisele eelneb kaalutlus, kas ametnikku oleks võimalik viia mitte ainult ametikohale, vaid ka vabale töökohale. Ettepanek (lk 155): Laiendada kaitseväeteenistuse seaduses ette nähtud erisus kõikidele ametnikele, muutes ATS-i sõnastust ning asendades asutuse kaalutlusotsuse (puhkusetasu väljateenimata põhipuhkuse eest lõpparvest kinni pidada) kinnipidamise kohustusega. KVTS- st dubleeriv säte välja jätta. Kaaluda täiendada ATS-i alusega, mis lubab asutusel pidada lõpparvest kinni ka muud rahalised võlgnevused, mis isikul sellel hetkel asutuse ees on, kui võlgnevuse üle ei ole poolte vahel vaidlust. Teeme ettepaneku jätkata senist praktikat ja jätta kaalutlusõigus ametisse nimetamise õigust omavale isikule, kas puhkusetasu väljateenimata puhkuse eest lõpparvest kinni pidada või mitte. Ametisse nimetamise õigust omaval isikul peaks olema võimalus arvestada asjaolusid, mis tingisid puhkuse kasutamise enne selle välja teenimist, näiteks puhkuse planeerimine teenistusülesannetest tingituna asutusele sobivale ajale vmt. Samuti ei pea me põhjendatuks ATS-i täiendamist sättega muude rahaliste võlgnevuste kinni pidamiseks lõpparvest, kui selle üle vaidlus puudub. Tegemist on ülereguleerimisega, kui vaidlust ei ole, siis puudub vajadus seda seaduse tasandil reguleerida. Ettepanek (lk 156): Muuta ATS-i selliselt, et ametiasutuse arvel tehtavate kulude kehtestatud limiiti ületava summa kinnipidamine palgast oleks ametiasutuse kaalutlusotsus, kuid lõpparvest kinnipidamine kohustus (arvestades aegumise tähtaegasid). Me ei toeta esitatud ettepanekut, asutuse juhile peaks jääma võimalus kaalutlusotsuse tegemiseks nii palgast kui ka lõpparvest kinnipidamisel. VTK punkt 17 Staaž Ettepanek (lk 162): Kaaluda ATS-i muutmist selliselt, et koondamise tõttu teenistusest vabastamisel arvestatakse etteteatamistähtaega ametniku ametiasutuse staaži järgi, nii nagu töötajatel. Juhime tähelepanu, et muudatuse sisseviimisel tuleks muuta ATS-s analoogselt ka soodustingimustel töölepinguga töötavate isikute etteteatamise tähtaega koondamise korral. Katseaeg Lisaks VTK-s tehtud ettepanekutele teeme ettepaneku muuta paindlikumaks ATS-is ette nähtud katseaja rakendamise korda. Kehtiva ATS-i § 24 lõike 2 kohaselt kohaldab ametisse nimetamise õigust omav isik ametnikule katseaega kestusega kuni neli kuud ametikohale asumise kuupäevast arvates. Võimalust katseaega kohaldamata jätta kehtiv ATS ei võimalda. Katseaja eesmärk on hinnata, kas ametniku haridus, töökogemus, teadmised ja oskused vastavad piisavalt seadusega või seaduse alusel teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud nõuetele. Praktikas on tekkinud vajadus paindlikkuse järgi, st anda ametisse nimetamise õigust omavale isikule võimalus otsustada katseaega mitte kohaldada. Näiteks, kui avaliku konkursi tulemusena nimetatakse ametikohale isik, kes on varasemalt rotatsiooni korras selles asutuses samal ametikohal laitmatult teenistusülesandeid täitnud, siis ei ole mõistlik tema suhtes katseaega kohaldada. Asutus on rotatsiooni jooksul saanud veenduda tema hariduse, töökogemuse, teadmiste ja oskuste vastavuses teenistusülesannete täitmiseks esitatud nõuetele. Märgime, et TLS-i § 86 lõike 2 kohaselt võib kokku leppida katseaja kohaldamata jätmises. Teeme ettepaneku sarnast põhimõtet rakendada ka avalikus teenistuses, kus katseaja kohaldamine on ametisse nimetamise õigust omava isiku kaalutletud otsus. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Heiki Loot Riigisekretär Agne Kiik 6935440 [email protected]  Rahandusministeeriumi seisukohad VTK kooskõlastuskirjades esitatud märkuste kohta. Haridus- ja Teadusministeerium Rahandusministeerium Soovime juhtida tähelepanu sellele, et vastavalt rakenduskõrgkooli Nõustume, et võimalus seaduse § 151 lõikele 3 kohalduvad rakenduskõrgkoolile kutseõppe praktikandile töökohapõhises tasemeõppe õppekava rakendamisel kutseõppeseaduse õppekorraldust ja õppes õppijale palka maksta õppekava (sh siis ka praktikat ja töökohapõhist õpet) reguleerivad peaks säilima. sätted. Seetõttu tuleb nii sise- kui riigikaitselises õppeasutuses juhinduda Samuti toetame võimaluse praktika läbiviimisel haridus- ja teadusministri 12.09.2013 määrusest nr jätmist tavapraktikandile palga 32 „Praktika korraldamise ning läbiviimise tingimused ja kord“ ning maksmiseks. Siin tuleb aga töökohapõhise õppevormi puhul haridus- ja teadusministri 20.12.2013 arvestada, et lühiajalise praktika määrusest nr 39 „Töökohapõhise õppe rakendamise kord“. eesmärk on praktikandi Töökohapõhine õpe on kutseõppe tasemeõppe õppevorm, mille puhul õpetamine ning suurt praktika ettevõttes või asutuses (edaspidi praktikakoht) moodustab lisandväärtust praktikandi tehtav vähemalt kaks kolmandikku õppekava mahust. Töökohapõhise õppe töö asutusele ei anna. Et rakendamise korra § 2 lõige 1 sätestab, et kooli, õpilase ja praktikakoha asutustel oleks huvi ja võimalus suhted töökohapõhise õppe rakendamisel reguleeritakse praktikante õpetada, ei tohiks kutseõppeasutuse seaduse § 30 lõike 3 alusel sõlmitavas palga maksmine praktikandile, praktikandilepingus. Töökohapõhise õppe korraldusele kohaldatakse liiatigi riigipoolse stipendiumi töölepingu seaduse töö- ja puhkeaja regulatsiooni. Sama määruse § 6 maksmise ajal, olla kohustuslik. sätestab õpilasele makstava tasu tööülesannete täitmise eest praktikakohas toimuval õppeperioodil vastavalt praktikalepingus Kuna praktikandi praktika on kokkulepitule ning tasu ei või olla VV kehtestatud töötasu alammäärast üks osa õppekava täitmisest, madalam. Kui töökohapõhises õppes õppijal on kehtiv tööleping piisab meie hinnangul praktikakohaga, siis praktikalepingus tasu maksmist praktika eest kokku haridusõiguses praktikantidele ei lepita. ette nähtava õppevaba perioodi Käesolevas väljatöötamiskavatsuses esitatud muudatus paneb ette regulatsioonist. Ka sel juhul, kui peaasjalikult vastupidist: võimaldada ametiasutustes koosseisuväliste praktikandid nimetatakse praktikandi ametikohtade loomist, kelle võiks teenistusse võtta ajutiselt praktikandi ametikohale konkursita, palgata ja puhkusearvestuseta. See võib omakorda tekitada ning saavad õiguse teostada vastuolusid töökohapõhise õppe määruste rakendamisel. avalikku võimu. Teeme ettepaneku võimaldada maksta töökohapõhises õppes õppijale palka. Töökohapõhises õppevormis õppija on asutusega pikemalt seotud ja õppe jooksul sooritab ta reaalseid tööülesandeid. Samuti on see hea võimalus asutusel koolitada tulevasi töötajaid. Toetame VTK-s esitatud ettepanekut eriteenistujate kutsesobivusnõuete informatiivne määruste asendamiseks kutsestandardiga, mis oleks heaks aluseks õppekavaloomele. Keskkonnaministeerium Rahandusministeerium Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas tegutseva Ka VTK punktis 1 „Teenistuse Keskkonnainspektsiooni keskkonnakaitse inspektorid täidavad sarnaselt eriliikide e. eriteenistuste politseiametnikega korrakaitseseadusest tulenevalt korrakaitseorganile määratlemine“ oleme teinud seatud ülesandeid, s.o süütegude ennetamine ja avaliku korra tagamine ettepaneku keskkonnakaitse- aga ka süütegude menetlemine. Ametikoht eeldab operatiivset inspektorite kuuluvust reageerimist võimalikele keskkonnaõnnetustele ning nõuab seega ka eriteenistujate hulka ning neile keskkonnainspektorite pidevat kohalolu. Keskkonnajärelevalve erisätete kohaldamise vajadust tagamiseks ööpäevaringselt on keskkonnajärelevalve seaduses sätestatud eelnõu koostamise käigus valveaja erisus ATS-st. Erisuse kohaselt ei kohaldata riigi analüüsida. Kindlasti on siin keskkonnainspektoritele valveaja rakendamisel ATS § 38 lõikes 6 vajalik Keskkonnaministeeriumi sätestatut ja valveaja kestus ei tohi sarnaselt vanglaametnike ja initsiatiiv ja koostöö. prokuröridega ületada 250 tundi kuus. Keskkonnakaitseinspektori Valveaja erisätte kaotamist tegutsemisõigust tõendab inspektori töötõend, inspektor kannab keskkonnajärelevalve seadusest vormiriietust ning jahi-, metsa- ja kalanduse valdkonna inspektoritel on ei pea me vajalikuks. Ka VTK 1 õigus kanda teenistuselva. Rohkem erisusi riigi keskkonna- punktis 8.1.6 on märgitud, et kaitseinspektorite teenistusregulatsioonis võrreldes ATS regulatsiooniga eriteenistuste seadusesse tuleks ei ole. erisusena ATS-st jätta valveaja Kuna avaliku teenistuse ametnike eriliikide regulatsioonid ühtlustatakse piirmäärad. Eelnõu käigus tuleks eesmärgiga, et eristaatuses ametnikke koheldakse võrdselt, siis palume analüüsida, kas on võimalik analüüsida ka riigi keskkonnakaitseinspektorite suhtes erisuste, kõigile eriteenistustele kehtes- sealhulgas hüvede sätestamist. Märgime siinjuures, et valveaja erisätet tada üks ühine valveaja piirmäär peame ka edaspidi äärmiselt oluliseks. või on vajalik igal eriteenistusel Juhime tähelepanu, et käesoleva aasta aprillis esitas Siseministeerium oma vajadustele vastav määr kooskõlastamisele teenistuse erijuhtudest tulenevalt seaduste muutmise säilitada. Ka seaduseelnõu väljatöötamise kavatsuse. Selles VTK-s käsitleti keskkonnajärelevalveinspektori eriteenistujate sotsiaalsete garantiide regulatsiooni. Juhtisime ka toona puhul tuleks vaadata tegelikku tähelepanu riigi keskkonnakaitse inspektorile. praktikat valveaja rakendamise kohta. Andmed saab iga asutus riigi personali ja palgaarvestuse andmekogust. Siseministeeriumi algatatud teenistuse erijuhtude regulat- siooni menetlemine liidetakse teenistuse erijuhte reguleerivate seadust muutmise menetlusega. Kultuuriministeerium Rahandusministeerium Meil ei ole vastuväiteid ATS-i täiendamise osas sättega, mille kohaselt VTK-s tehtud ettepanek oli ametniku viimisel tähtajaliselt üle asutusse, mis asub teises kohaliku mõeldud asutuse võimalusena, omavalitsuse üksuses, hüvitab saatev asutus tema sõidu – ja/või mitte kohustusena vastavate majutuskulud kehtestatud piirmäära ulatuses. Juhime aga tähelepanu et hüvitiste maksmiseks. antud kohustuse täitmiseks tuleb sellisel juhul ka asutuste eelarvetesse Vahendid selleks tuleb asutusel vastavad vahendid ette näha. leida oma eelarvest. Toetame ATS regulatsiooni muutmist selliselt, et ametnik, kelle ATS muutmisel vastavalt VTK- teenistustähtaeg on saabunud ja keda ei ole nimetatud uueks tähtajaks s tehtud ettepanekule kaalume samale ametikohale, loetakse teenistustähtaja saabumisel teenistusest ka VV 16.05.2013 määruse nr vabastatuks eraldi haldusakti andmiseta ning piisab ametnikule teatise 76 „Riigi personali- ja esitamisest, kuhu on märgitud hüvitise suurus ja kinnipidamised palgaarvestuse andmekogusse lõpparvest. Olukorras, kus ministeeriumidele ja nende valitsemisala andmete esitamise ja arvestuse asutustele pakub personali- ja palgaarvestuse teenust Riigi Tugiteenuste toimingute teostamise kord“ Keskus (RTK) ning seoses sellega, et RTK-le edastatakse täna makstava § 8 „Andmete andmekogusse hüvitise väljamaksmiseks ning lõpparvest kinnipidamiseks allkirjastatud esitamise alusdokumendid“ haldusakt, teeme ettepaneku lisada seletuskirja info selle kohta, kas täpsustamist. tulevikus saab seesama teatis ametnikule olema aluseks ka RTK-le väljamakse teostamiseks. Toetame ATS-i üleviimise regulatsiooni täiendamist selliselt, et see Toetame Kultuuriministeeriumi hõlmaks ka rahvusvahelistes organisatsioonides stažeerimist. Ühtlasi ettepanekut. teeme ettepaneku lisada ATS-i regulatsioon selle kohta, millised õigused ja asutuse eelarvevahendid peavad olema saatva asutuse poolt rahvusvahelise organisatsiooni töös osalevale ametnikule tagatud. Siseministeerium Rahandusministeerium Seaduste muutmise eelnõu ettevalmistamisel vajavad meie hinnangul Nõustume, et paljud VTK-s täiendavat analüüsi järgmised teemad: tehtud ettepanekud on tehtud 1. eriteenistuja definitsioon – eriteenistujate ringi kitsendamine või piisava üldistusastmega, et laiendamine, arvestades teenistusest tulenevaid ülesandeid; nende seaduse sättesse 2. eriteenistujate kutsesobivusnõuete asendamine kutsestandardiga. kirjutamise viis vajab eelnõu Kehtiva korra kohaselt annavad ametid Sisekaitseakadeemia koostamisel veel täiendavat õppekavadesse sisendi lähtudes konkreetse eriteenistuse ülesannete analüüsi. täitmiseks vajalikest kompetentsidest. Analüüsi kohaselt aitab kutsestandardi kehtestamine koostada õppekavasid selliselt, et 2 eriteenistujal, kes soovib ühest eriteenistusest teise liikuda, on parem ülevaade selle kohta, millised oskused ja kompetentsid tuleb tal soovitud taseme saavutamiseks omandada. Ühine kutsestandard ei pruugi aga oma eesmärki täita, kuna eriteenistujate kompetentsides on igal juhul erinevusi. Näiteks ei piisa päästja kompetentsidest, et täita patrullpolitseiniku ülesandeid või vastupidi, ning päästjal või patrullpolitseinikul tuleks omandada ka patrullpolitseiniku või päästja kutseharidus. 3. eriteenistujate üldiste nõuete, täiendavate nõuete ja ametisse võtmise keeldude aluste liigitamine erinevates seadustes sarnaselt. 4. taustakontrolliga seotud sätete vajalikkus, kuna menetluses on taustakontrolli seadus, mida saaks kohaldada ka eriteenistujatele; 5. eriteenistujate teise asutusse üleviimise erisused, näiteks politsei- või vanglaametniku nõusolekuta üleviimine, lähetava asutuse õigus keelduda eriteenistuja tähtajalisest üleviimisest teise asutusse, jms; 6. politseiametnike palgasüsteem, et viia politseiametniku palgakomponendid vastavusse ATS-ga; 7. eriteenistuja lisapuhkuse andmise reeglid, millega täpsustatakse eripuhkuse saamise juhud; 8. eriteenistuja piirvanus, mille ebaproportsionaalsusele on juhtinud tähelepanu ka õiguskantsler. Problemaatiliseks muutub see pärast seda, kui piirvanuse saavutavad eriteenistujad, kellele ei ole enam 50- või 55- aastaselt ette nähtud eripensioni. Kuna seaduste muutmise ettevalmistamisse on VTK koostaja plaaninud kaasata ka Siseministeeriumi, siis konkreetsemad sisulised ettepanekud ja märkused esitame seaduste muutmise eelnõu ettevalmistamise käigus. Lisaks tuleb seaduste muutmise eelnõu ettevalmistamise käigus Tõstatatud küsimus puudutab lahendada küsimused, mis on tõusetunud seoses Avaliku teenistuse pigem tööõiguse ühtlustamist seaduse (edaspidi ATS) § 49 rakendamisega. Näiteks vajab lahendamist teenistusõigusega. Samuti ametiasutuste teenistujate (nii ametnike kui töötajate) võrdse kohtlemise maksuõiguse ühtlustamist. küsimus, hüvitiste erinev maksustamine (ATS-i hüvitis on maksuvaba, Eelnõu koostamise käigus võiks kuid tööõnnetusega seotud hüvitis maksustatakse tulumaksuga), küll veelkord arutada, kas ATS millisest hetkest algab teenistusülesande täitmine, jms. § 49 sotsiaalne garantii võiks kehtida ka avaliku teenistuse töötajatele või võiks see soodustus jääda vaid ametnikele, kelle teenistussuhte arvukatele piirangutele järjest vähem soodustusi vastab. Meie pooldame pigem § 49 nimetatud juhtumite ja isikute ringi kitsendamist. VTK analüüsi punkti 16.10 ja 17 ettepanekutes märgitakse, et Probleemi saaks esialgsel 1. auastme ja teenistusastme ning vajadusel eriteenistuse staaži märke hinnangul lahendada riigi nõue viia teenistusest vabastamise haldusaktis ATS-i regulatsiooni, ning personali- ja palgaarvestuse jätta teenistusest vabastamise vormistamise regulatsioon KVTS-ist ja põhimääruse muutmisega, mida PPVS-ist välja. Eripensioni määramiseks vajalikke andmeid (sh tuleb seoses teenistuslehtede eriteenistuse staaži, au- ja teenistusastme kohta) peetakse personali- ja kadumisega SAP-iga liitunud palgaarvestuse andmekogus ning säilitatakse 75 aastat; ametiasutustest nii või teisiti 2. kaotada kõigis riigi ametiasutustes teenistuslehtede pidamise teha, kuna ka KOV asutused kohustus, kuna kõik teenistuslehel olevad andmed saab kätte riigi peavad teenistuslehti ATS § 124 personali- ja palgaarvestuse andmekogust. alusel vähemalt kuni VTK-s Pöörame tähelepanu, et ATS-i § 121 kohaselt ei ole julgeolekuasutused tehtud muudatusettepaneku realiseerimiseni (avaliku 3 liitunud riigi personali- ja palgaarvestuse andmekoguga, millest teenistuse staaži arvestamise tulenevalt ei sisaldu selles andmekogus eripensioni määramiseks lõpetamine) edasi pidama. vajalikke andmeid kõikide politseiametnike kohta. Seega peab säilima võimalus nende andmete edastamiseks ka muul viisil. Samal põhjusel peab julgeolekuasutustel säilima teenistuslehe pidamise õigus. VTK analüüsi punktis 8.2.2. on lehekülje 78 kolmandas lõigus märgitud Informatiivne Päästeameti asemel ekslikult PPA. Sotsiaalministeerium Rahandusministeerium VTK lisa 1 punktis 6.1 tehakse ettepanek kaaluda avaliku teenistuse Nõustume, et „pehmete“ seaduse (edaspidi ATS) täiendamist sättega, mis võimaldaks tervisliku meetmetega (koolitused, ühistes seisundi tõttu ametniku ajutist üleviimist või teenistusülesannete ajutist väärtustes ja printsiipides kokku kergendamist. Selgituse kohaselt ei soovita anda ametnikule absoluutset leppimine jmt) on võimalik nõudeõigust, vaid panna tööandjale kohustus otsida võimalust sama eesmärgini jõuda ning teenistusülesannete kergendamiseks. Viimast peame mõistlikumaks seaduse muudatus ei ole lahenduseks, mida kaaluda. Samas tuleb antud teema puhul jälgida hädavajalik. võrdset kohtlemist ka töötajatega. Töölepingu seadus töötajale sellist õigust ei anna. Sarnane õigus sisaldus Eesti Vabariigi töölepingu seaduses, mis kehtis kuni 30.06.2009, kuid sotsiaalpartneritega koostöös valminud töölepingu seadusesse vastavaid sätteid ei lisatud. Antud ettepaneku kaalumisel tuleb lisaks läbi mõelda, milline arst on pädev ametniku terviseseisundi üle otsustama (töötervishoiuarst, perearst) ning millist perioodi saab ajutisena käsitleda. VTK lisa 1 punktis 9.3.3 „Ametniku tegevuspiirangud“ tehakse Nõustume Sotsiaalministeeriumi ettepanek kaaluda ATS-i täiendamist selliselt, et ametnikel oleks selgitustega. keelatud teenistusalastes surveaktsioonides osalemine ka siis, kui tegemist ei ole surveaktsiooniga, milles osalevad vähemalt pooled asutuse ametnikest. Kahjuks puudub VTK-s ettepaneku tagamaade selgitus, mis annaks võimaluse hinnata ettepaneku asjakohasust. Sotsiaalministeeriumi esialgne hinnang on, et vastava keelu kehtestamine on ebavajalik ning ebaproportsionaalne, mistõttu me ei toeta keelu kehtestamist. VTK toob välja, et ametnikel on keelatud streikimine, mis oma olemuselt on väga tõsine piirang. Keelustades kõik teenistusalased surveaktsioonid, välistataks ATS-ga kõik kollektiivsed võimalused tööandjat survestada. Sellise keelu olemasolu näiteks vanglateenistuses võib olla põhjendatud, kuid kõigi ametnike puhul me keelu kehtestamist ei toeta. Lisaks on oluline märkida, et Euroopa sotsiaalõiguste komitee (edaspidi komitee) on juba 2014. a järeldustest seoses Euroopa sotsiaalharta (parandatud ja täiendatud) verisooni 2 (edaspidi harta) kohaldamisega märkinud, et streigiõigus on üks põhilistest töötajatele ja nende organisatsioonidele kättesaadavatest viisidest, millega oma majanduslikke ja sotsiaalseid õigusi edendada ja kaitsta. Harta artikli G valguses „võib teatud kategooriate ametnike, eelkõige politseinike ja relvajõudude liikmete, kohtunike ja kõrgemate riigiametnike streigiõigust piirata, kuid kõigilt ametnikelt streigiõiguse üldist äravõtmist ei saa lugeda hartaga kooskõlas olevaks” (vrd järeldusi nr I (1969)). Samuti märgib komitee, et ametnike puhul, kes ei teosta riigivõimu, saab õigustatuks pidada ainult selle õiguse piiramist, mitte absoluutset keelamist (järeldused nr XVII-1 (2005) Saksamaa kohta). Nende põhimõtete kohaselt on kõigil ametnikel, kes ei teosta riigivõimu, võimalik oma huvide kaitseks streikida. Sealhulgas tuletas komitee meelde, et harta artikli G kohaselt on streigiõiguse piirangud lubatavad ainult juhul, kui need on seadusega sätestatud, neil on legitiimsed eesmärgid ja need on demokraatlikus 4 ühiskonnas vajalikud, et kaitsta teiste isikute õigusi ja vabadusi või kaitsta avalikku huvi, riigi julgeolekut, elanikkonna tervist või moraali (järeldused nr X-1 (1987) Norra kohta (harta artikli 31 alusel)). Teisisõnu leiab komitee, et streikide keelustamine sektorites, mida loetakse kogukonna jaoks eluliselt vajalikeks, on eeldatavasti legitiimse eesmärgiga, kui tööseisak võib ohustada avalikku huvi, riigi julgeolekut ja/või elanikkonna tervist (järeldused nr I (1969), artikli 6 lõike 4 tõlgendus ning 2006. aasta 16. oktoobri otsus seoses kaebusega nr 32/2005 Bulgaaria Sõltumatute Ametiühingute Keskliidu, Töötajate Keskliidu „Podkrepa“ ja Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni vs Bulgaaria vahelises vaidluses, lõige 24). Sellest tulenevalt peab meie hinnangul igasugune surveaktsioonides osalemise piiramine olema põhjendatav läbi selle, kas ja millisel määral võivad tööseisakud õõnestada teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitset või ohustada avalikku huvi, riigi julgeolekut, elanikkonna tervist või moraali. Samuti peavad sellised piirangud kõigil juhtudel demokraatlikus ühiskonnas olema proportsionaalsed võrreldes nende eesmärgiga tagada teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitse või ennetada ohtu avalikule huvile, riigi julgeolekule, elanikkonna tervisele või moraalile. VTK lisa 1 punktis 10.1 „Palgakomponendid“ tehakse ettepanek muuta Uue ATS rakendamisel ATS § 61 lõiget 1 jättes palgakomponentide hulgast välja valveajatasu. kohtusime korduvalt SoM Kahjuks puudub VTK-s ettepaneku tagamaade selgitus, mis annaks esindajatega, et välja selgitada võimaluse hinnata muudatuse vajalikkust. töötasude liigid, mida keskmise töötasu arvutamisel arvestatakse. SoM selgitus oli, et töötasuna arvestatakse vaid tasusid töötamise eest, mille hulka valveaja tasu ei kuulu. ATS § 61 lg 1 alusel kuulub valveajatasu aga palga hulka ja nii arvestatakse seda ka keskmise palga arvestamisel. Ebavõrdse kohtlemise vältimiseks sooviksi- me valveajatasu ja ametnike keskmise palga arvutamisel palgakomponentide hulgast välja jätta. VTK lisa 1 punkti 11.2 alapunktis 2 (lk 111) on ekslikult viidatud, et informatiivne töövõimet hindab Eesti Haigekassa. Töövõimet hindab Eesti Töötukassa. VTK lisa 1 punktis 11.2 (lk 109) on ekslikult viidatud, et seaduste informatiivne muudatused jõustusid 01.06.2016. Seaduse muudatused jõustusid 01.07.2016. Nõustume VTK lisa 1 punktis 11.2 toodud ühtlustamise ettepanekutega informatiivne sotsiaalsete tagatiste osas. VTK lisa 1 punktid 11.4 ja 11.5 peavad olema kooskõlas selle Asutuste Tallinnast väljaviimis eesmärgiga, mis on Tallinnast ametiasutuste äraviimisel – kas leida eesmärk on luua töökohti ka spetsialiste uuest kohast või olemasolevad sinna viia. vähemasustatud Eesti piirkondadesse. Alati ei ole kahjuks võimalik kõiki vajalikke ametnikke juba täna kohapealt leida, ning võib tekkida vajadus ka ametnike linnast väljaviimiseks. Samas võib aga 5  vajadus olla ka lühiajaline, kus praktika ühtlustamiseks või kohapeal olevate spetsialistide väljaõpetamiseks tuleb ametnik üle viia ajutiselt, mõneks kuuks. Selleks, et ametnikul ei tekiks lisakulutusi näeme vajadust võimaldada asutusele selliste kulude hüvitamine. Sama eesmärk on ka kehtiva kohtute seaduse sarnasel sättel. VTK punktis 16.9.1 tehakse ettepanek täiendada ATS-i alusega, mis Nõustume tähelepanekuga. lubab asutusel pidada lõpparvest kinni ka muud rahalised võlgnevused, mis isikul sellel hetkel asutuse ees on, kui võlgnevuse üle ei ole poolte vahel vaidlust. Küsimusi tekitab ettepaneku osa, mis puudutab vaidluse puudumist. Kindluse selles osas, et vaidlus puudub, annab tõenäoliselt vaid see, kui ametnik annab nõusoleku kinnipidamise teostamiseks. Seega ei pruugi antud ettepanek oma eesmärki täita. Lisaks juhime tähelepanu sellele, et töölepingu seadus ei anna töötajate puhul tööandjale sellist õigust. VTK lisa 1 punktis 17 on toodud staaži arvestamine. Erinev kui VAPS´i kohaselt saavad konkreetse teenistuse staaž on staaži arvestus väljateenitud aastate väljateenitud aastate pensioni pensionide seaduse (edaspidi VAPS) alusel. VAPS § 12 puhul läheb päästeteenistujad, politsei- ja arvesse nii päästeteenistuse, politsei- kui ka vanglaametniku staaž jm vanglaametnikud. Väljateenitud määruses toodu. Samas ei lähe arvesse 90-ndate aastate alguse 3- aastate pensioni maksmisel kordsed staažid nagu on politseiametnikel politseiteenistuse staaži arvestataksegi nende kolme puhul. VAPS-i alusel on õigus pensionile ka vanglaametnikel (VAPS § teenistuse staaži. Staaži 12), mida ülevaade ei kajasta. VAPS-i puhul on oluliseks arvestamiseks võetakse tõend vaidlusküsimuseks, kas lapsehoolduspuhkus arvestada staaži hulka või töötamise kohta nimetatud mitte, kuna seaduses seda selgelt reguleeritud pole. VAPS-i puhul ei kolmees teenistuses tööandjalt. võeta arvesse perioodi, kui isik töötas osalise tööajaga, seega leiame, et Seega ei ole VAPS takistuseks ei tuleks arvesse võtta ka lapsehoolduspuhkuse aega. Kui vajalikust 12,5 avaliku teenistuse staaži aastast on isik olnud 9 aastat lapsehoolduspuhkusel, siis tema töövõime arvestamise lõpetamiseks, ega ei saa olla vähenenud selle töö tegemise tõttu, mis on selle pensioni ka teenistuslehtede pidamise maksmise eesmärk. lõpetamiseks. Problemaatiline Analüüsis on toodud, et eriteenistusstaaži arvestamise vajadus on pigem päästeteenistuse, vaadatakse üle pärast eripensionide reformi. Eripensionid on Riigikogu politseiteenistuse ja vangla- menetluses. Muudatuse järgi toimub aga nende pensionide määramine ja teenistuse (eri)staaži arvestuse maksmine veel aastakümneid. Seega on ka pärast reformi vaja arvestada ühtlustamine (muutmine), eriteenistuse staaži. Leiame, et VAPS-i pensionid tuleks kaotada lühema kuniks VAPS alusel neile perioodi jooksul kui eripensionid. teenistujatele väljateenitud Igasugune muudatus staažiarvestuses võib kaasa tuua olulise aastate pensioni arvestatakse. finantskoormuse suurenemise, sh juba määratud pensionide Samuti tuleb eelduslikult ümberarvestuse ja suurenemise. Nt VAPS-i puhul politseiteenistuse (eripensionite kaotamise staaži arvestamisel sarnaselt politsei ja piirivalve seadusega, tähendab seaduseelnõu on Riigikogu see 90-ndate alguse 3-kordsete staažide arvestamist ka neil, kes saavad menetlemisel) jätkata juba pensioni. Kui mõni periood jääb muudatuse tulemusena eriteenistuse staaži arvestust staažiarvestusest välja, on vaja üleminekusätteid. Seetõttu ei toeta me nendele teenistujatele, kes 2020. staažide, mis on aluseks pensioni määramisel, ühtlustamist. aastal prokuröri- , politsei- või tegevteenistuses on. Segadust tekitab asjaolu, et Siseministeerium on koostanud teenistuse Nõustume tähelepanekuga. erijuhtudest tulenevalt seaduste muutmise seaduseelnõu VTK ning on Siseministeeriumi algatatud koostamas eelnõu, millega muudetakse kõiki käesolevas VTK-s menetlus liidetakse mainitud seadusi. Muuhulgas käsitleb Siseministeeriumi nimetatud eriteenistuste ühtlustamise VTK-s ka teemasid, mida käsitletakse käesolevas VTK-s (näiteks menetlusega. 6 avaliku võimu teostamise õiguse peatamine, teenistusstaaži arvutamine, varalise kahju hüvitamine, tööandja eluruumi kasutamine). Eelnevat arvestades ning selleks, et tagada eelnõude menetlemisel suurem läbipaistvus, leiame, et kohane oleks kaks protsessi ühildada. Riigikantselei Rahandusministeerium VTK punkt 3 Praktikandid/ Ettepanek (lk 13): Märgime, et Selgitame, et juhtudel, kui selgusetuks jääb vajadus luua praktikandile koosseisuväline ametikoht. praktikandi väljaõpe sisaldab ka Kehtiv kord võimaldab praktika sooritamiseks sõlmida praktikalepingu. avaliku võimu teostamise Riigikantseleil ei ole selliste lepingute sõlmimise ja rakendamisega seni funktsioone, tuleb praktikant probleeme tekkinud. Märgime, et reeglid koosseisuväliste teenistujate nimetada ametikohale ning sel kohta jäeti 2013. a jõustunud ATS-st välja põhjendusega, et ajutise juhul kohaldub talle ATS iseloomuga teenistuskohad (ameti- ja töökohad) tuleb ette näha regulatsioon, kogu selle ametiasutuse koosseisus, näidates ära teenistuskoha tähtaja. ulatuses, kui praktikandile ei ole Koosseisuvälise ametikoha taastamine ametiasutustes toob kaasa seadusega kehtestatud erisusi. halduskoormuse suurenemise asutustes (koosseisuvälised ametikohad on Sellised erisused on eriteenistusi ajutised ja nende moodustamise kohta tuleb igakordselt teha otsus, reguleerivates seadustes, kuid esitada aruandeid RaM-le). Samuti võivad koosseisuvälised ametikohad mitte nt MTA, praktikantide statistiliste andmete kogumisel moonutada infot ametiasutuse koosseisu kohta. Sellised praktikandid on tegeliku suuruse kohta. Teeme ettepaneku avaliku teenistuse seadusesse hooajalised ning neid on korraga praktikat puudutavaid reegleid mitte sisse tuua ja jätta avaliku teenistuse palju. Praktikandikohtade eriliike puudutavad nõuded praktika kohta eriseadustesse. hoidmine koosseisulistena moonutab juhtimisotsusteks vajalikke andmeid (voolavus, täitmata ametikohad keskmine palk jmt), samuti tekitab täiendavat bürokraatiat asutuse koosseisude muutmiseks, eriti, kui koosseisu muudab valitsemisala ministeerium, mitte asutus, kes praktikante vajab. VTK punkt 4.5 Ametikohale nimetamise haldusakt Ettepanek (lk Nõustume, VTKs on probleemi 31): kaaluda ATS-i täiendamist ametikoha paikkonna vms mõistega, lahendamise viis jäetud lahtiseks arvestades, et ka üldises avalikus teenistuses on üha rohkem ametikohti, ning probleemi lahendamise viis mille teenistusülesandeid tuleb /võib (sh kaugtöö) täita kogu Eesti tuleb eelnõu koostamise käigus ulatuses, ning siseriiklikke teenistuslähetusi pigem ei vormistata. VTK täpsustada. selgituse kohaselt on tegemist normitehnilise muudatusega. VTK-st ei selgu, kas soovitakse näha ette uus mõiste või asendatakse senine asukoha mõiste paikkonna mõistega. Kehtiva ATS § 26 lõike 1 punkti 6 kohaselt peab haldusakt, millega isik nimetatakse ametikohale, sisaldama ametikoha asukohta. Selleks loetakse kohaliku omavalitsusüksuse territooriumi, kus ametikoha ülesannete täitmine toimub. Ühtlasi juhime tähelepanu, et tegemist ei pruugi olla tegemist normitehnilise, vaid sisulise muudatusega. VTK punkt 6 Tähtajaline üleviimine 1. Toetame Riigikantselei 1. Ettepanek (lk 51): muuta ATS-i selliselt, et ametnikel oleks võimalik ettepanekut; roteeruda töökohale ja töötajal ametikohale, sealhulgas asutusse, mis ei 2. Selgitame, et tippjuhi ole ametiasutus (nt advokatuur, rakendusüksused, Eesti Pank). Toetame ametikohale roteerumine võib eelnimetatud ettepanekut ja teeme ettepaneku jätta loetelu asutustest, olla kooskõlas eesmärgiga kellega rotatsiooni rakendatakse, lahtiseks. Sellisel juhul oleks hõlmatud suurendada ametniku pädevust, näiteks ka rahvusvahelised organisatsioonid, avalik-õiguslikud motivatsiooni ja ka eesmärgiga juriidilised isikud, sihtasutused jmt. Juhime tähelepanu, et kehtiv ATS edendada koostööd räägib roteerumisel ametikohast, seega teeme ettepaneku mõisted samuti ametiasutuste vahel. Sõltub ühtlustada. suuresti isikust, keda tippjuhi 2. Ettepanek (lk 51): muuta ATS-i § 33 selliselt, et ametnikku oleks ametikohale ajutiselt üle viiakse. 7 võimalik tähtajaliselt, kuid mitte pikemaks kui 6 kuud, üle viia ka Sama eesmärgi võiks saavutada tippjuhi ametikohale. ka asendamise regulatsiooniga, Me ei toeta esitatud ettepanekut. ATS-i § 33 kohaselt rakendatakse kuid sel juhul tuleb asutusel avalikus teenistuses ametnike tähtajalist üleviimist nende kuni 6 kuud töötada vähendatud motiveerimiseks, pädevuse suurendamiseks ja ametiasutuste vahelise koosseisus, mis tähendaks koostöö edendamiseks. Tähtajalise üleviimise eesmärk on kaasa aidata asutuse vähendatud töövõimet. ametnike rotatsioonile avalikus teenistuses. Leiame, et VTK-s toodud Seda seetõttu, et asendaja põhjendused kehtiva korra muutmiseks ei ole kooskõlas tähtajalise ametikoht ei ole vaba ning tema üleviimise eesmärkidega ega aita kaasa nende saavutamisele. Juhul, kui ametikohale ei saa korraldada tippjuht on pikemalt ära haiguse või puhkuse tõttu, on tegemist tema konkurssi ega nimetada uut asendamise vajadusega ja sellises olukorras kohaldatakse puuduva ametnikku. ametniku ülesannete täitmise reegleid kas ATS § 57 kohaselt või teistest 3. VTK-s on toodud probleem ja õigusaktidest tulenevat asendamise korda (näiteks Vabariigi Valitsuse eesmärk kuhu regulatsiooni seaduse kohaselt kui riigisekretär ei saa haiguse või muu takistuse tõttu muutmisega jõuda tahetakse. ajutiselt oma ülesandeid täita, paneb peaminister oma korraldusega tema Täpsem sõnastus selgub eelnõu ülesanded ühele Riigikantselei direktoritest või struktuuriüksuse kirjutamise käigus. juhtidest). ATS võimaldab anda puuduva ametniku ülesanded osaliselt 4. Riigikantselei ettepanekut ühele ametnikule või jagada puuduva ametniku ülesanded täielikult võib eelnõu koostamisel teiste ametnike vahel, vabastamata neid oma ülesannete täitmisest või kaaluda, kuid Riigikantselei ei anda puuduva ametniku ülesanded osaliselt või täielikult ühele või ole selgitanud, millised on need mitmele teisele ametnikule, vabastades nad kas osaliselt või täielikult juhtumid, kus saatval asutusel nende oma ülesannete täitmisest. Kui nendest võimalustest tippjuhi peaks tekkima vajadus oma pikema puhkuse või haiguse korral asendamiseks ei piisa ja ka teistest ametniku tagasikutsumiseks õigusaktidest või ametijuhenditest ei tulene asendamise korda, võib tagasikutsutava ametniku soovi kaaluda ATS-i § 57 muutmist ja näha ette täiendava võimaluse puuduva vastaselt. Ametnikule peab ametniku asendaja enda ülesannete täitmiseks. jääma mõistlik kindlus oma 3. Ettepanek (lk 54): Kaaluda ATS-i täiendamist edasi roteerumise positsiooni ja teenistussuhte regulatsiooniga, lihtsustades senist edasi roteerumise korraldust. osas ka ajutise üleviimise Nõustume põhimõtteliselt roteerumise reeglite lihtsustamisega kõikide korral. asjaomaste isikute huvisid ja nõusolekut arvestades, kuid VTK-st ei selgu, kuidas kehtivaid reegleid muuta kavatsetakse. 4. Ettepanek (lk 57): Täiendada ATS-i regulatsiooni võimalusega erandjuhul, kui teenistusalased huvid seda nõuavad, lõpetada tähtajaline üleviimine ennetähtaegselt vastuvõtva asutuse poolt, teatades sellest ametnikule ja saatvale ametiasutusele vähemalt kolm kuud ette. Toetame põhimõtteliselt esitatud ettepanekut, kuid märgime, et etteteatamise tähtaeg vähemalt kolm kuud võib ennetähtaegse rotatsiooni lõpetamisel teenistushuvides osutuda liiga pikaks. Ühepoolne rotatsiooni ennetähtaegse lõpetamise eeltingimuseks saavad olla ainult põhjendatud teenistusalased huvid ning sellisel juhul võib olla vajadus rakendada lühemat etteteatamise tähtaega. Ühtlasi teeme ettepaneku lisada võimalus lõpetada rotatsioon ennetähtaegselt ka saatva asutuse poolt, teatades sellest ametnikule ja vastuvõtvale ametiasutusele mõistliku perioodi jooksul ette. Muudatus tagaks paindlikkuse samas olukorras mõlemale asutusele. Lisaks VTK-s toodule teeme ettepaneku rotatsiooni rakendamise reeglite paindlikumaks muutmiseks rotatsiooni tähtaja pikendamise osas. ATS-i § 33 lõike 4 kohaselt nimetatakse tähtajalise üleviimise korral ametnik teisele ametikohale määratud ajaks. Nimetatud tähtaega võib kõigi osapoolte nõusolekul üks kord pikendada. Teeme ettepaneku rotatsiooni pikendamise kordade arvu seaduses mitte määratleda ning jätta otsustusõigus asutustele, arvestades igal konkreetsel juhul rotatsiooni eesmärki (suurendada ametniku pädevust ja motivatsiooni või edendada koostööd ametiasutuste vahel). VTK punkt 8.2.3 Puhkus ja lisapuhkus 1. Selgitame, et ametniku 1. Ettepanek (lk 81): täiendada ATS-i puhkusearvestuse üleviimise liikumisel ühest ametiasutusest 8 põhimõtteid selliselt, et puhkusearvestus jätkuks ka juhul, kui ametnik teise on soovitav liikumine viiakse üle töölepingulisele kohale või vastupidi. Toetame ettepanekut ja vormistada üleviimisena. Sel palume kaaluda võimalust puhkusearvestuse paindlikumaks muutmiseks juhul jätkub ka puhkusearvestus. ka erinevate ametiasutuste vahel liikudes. Teisele ametikohale asudes 2. Selgitame, et tegemist on teises ametiasutuses ametniku teenistussuhe ei lõpe. Kolmepoolsel vajadusepõhise lisapuhkusega, (ametikohalt vabastav asutus, ametisse nimetav asutus ja ametnik) mis tuleks välja võtta vahetult nõusolekul võiks jätkuda puhkusearvestus teises ametiasutuses. Kehtiva vajaduse tekkides ning mida korra kohaselt on kohustus ametist vabastamisel maksta ametiasutusel uude asutusse kaasa ei võeta. välja hüvitis kasutamata puhkusepäevade eest. 2. Ettepanek (lk 118): töötada välja ühtne lisapuhkuste andmise (mitteandmise) kontseptsioon eriseadustes. Teeme ettepaneku ühtse regulatsiooni väljatöötamisel täiendada õigusakte selliselt, et oleks üheselt arusaadav, kas ja kuidas antakse lisapuhkust tähtajalise üleviimise korral asutusse, kus eriseadus ei rakendu. VTK punkt 10 Palgakorraldus. Valveaja tasu Informatiivne Ettepanek (lk 99): muuta ATS-i § 61 lõiget 1 jättes palgakomponentide hulgast välja valveajatasu. Toetame ettepanekut, et kohelda ametnikke ja töötajaid valveaja tasu rakendamisel võrdselt. Muudatus on oluline keskmise töötasu arvestamisel, nt puhkusetasu arvutamisel võetakse töötajate puhul aluseks puhkusele eelnenud kuue kalendrikuu jooksul teenitud töötasu. TLS-i kohaselt on töötasu töö eest makstav tasu ja valveaja lisatasu ei ole töötasu. Tööandja maksab töötajale tasu valveaja eest ehk siis aja eest, millal töötaja peab olema tööandjale tööülesannete täitmiseks kättesaadav väljaspool tööaega. Valveaeg ei ole tööaeg ning valveajal ei maksa tööandja töötajale tasu töö tegemise eest, seetõttu ei ole tegemist ka töötasuga. Seega ei lähe valveaja tasu arvesse puhkusetasu maksmisel. ATS-i § 61 lg 1 kohaselt kuulub valveaja tasu ametniku palga hulka. See tingib olukorra, kus töötajaid ja ametnikke ei kohelda puhkusetasu arvestamisel võrdselt. VTK punkt 14 Avaliku võimu teostamise õiguse peatumine. Nõustume Riigikantselei Teenistusest kõrvaldamine distsiplinaarmenetluse ajaks ettepanekuga Toetame ettepanekut (lk 134) täiendada ATS-i asutuse kaalutlusõigusega ametnik distsiplinaarmenetluse ajaks teenistusest kõrvaldamise asemel teisele ametkohale üle viia, kui teenistushuvid seda võimaldavad. Samuti teeme ettepaneku näha ette võimalus, et ametniku võiks ametisse nimetamise õigust omava isiku nõusolekul distsiplinaarmenetluse ajaks üle viia ka tema enda taotlusel ning seda nii ameti- kui ka töökohale. VTK punkt 16 Teenistusest vabastamine 1. Toetame Riigikantselei 1. Ettepanek (lk 153): kaaluda ATS-i muutmist selliselt, et ka ATS-i § ettepanekut; 95 (teenistusest vabastamine asjaolude tõttu, mis välistaksid ametniku 2. Ei pea Riigikantselei teenistusse võtmise) alusel teenistusest vabastamisele eelneb ametisse seisukohta väljateenimata nimetamise õigust omava isiku kaalutletud otsus, kas oleks võimalik puhkuse lõpparvest kinni ametniku tema soovil mõnele teisele ametikohale üle viia või tema pidamise osas põhjendatuks. oskusi või ametikohta kohandada. Toetame ettepanekut ning peame Muude rahaliste võlgnevuste oluliseks ATS-i täiendada selguse mõttes selliselt, et vabastamisele kinni pidamise osas lõpparvest eelneb kaalutlus, kas ametnikku oleks võimalik viia mitte ainult nõustume Riigikantselei ametikohale, vaid ka vabale töökohale. seisukohaga. 2. Ettepanek (lk 155): Laiendada kaitseväeteenistuse seaduses ette 3. Ei pea riigikantselei nähtud erisus kõikidele ametnikele, muutes ATS-i sõnastust ning seisukohta põhjendatuks. asendades asutuse kaalutlusotsuse (puhkusetasu väljateenimata põhipuhkuse eest lõpparvest kinni pidada) kinnipidamise kohustusega. KVTSst dubleeriv säte välja jätta. Kaaluda täiendada ATS-i alusega, mis lubab asutusel pidada lõpparvest kinni ka muud rahalised võlgnevused, mis isikul sellel hetkel asutuse ees on, kui võlgnevuse üle ei ole poolte 9 vahel vaidlust. Teeme ettepaneku jätkata senist praktikat ja jätta kaalutlusõigus ametisse nimetamise õigust omavale isikule, kas puhkusetasu väljateenimata puhkuse eest lõpparvest kinni pidada või mitte. Ametisse nimetamise õigust omaval isikul peaks olema võimalus arvestada asjaolusid, mis tingisid puhkuse kasutamise enne selle välja teenimist, näiteks puhkuse planeerimine teenistusülesannetest tingituna asutusele sobivale ajale vmt. Samuti ei pea me põhjendatuks ATS-i täiendamist sättega muude rahaliste võlgnevuste kinni pidamiseks lõpparvest, kui selle üle vaidlus puudub. Tegemist on ülereguleerimisega, kui vaidlust ei ole, siis puudub vajadus seda seaduse tasandil reguleerida. 3. Ettepanek (lk 156): Muuta ATS-i selliselt, et ametiasutuse arvel tehtavate kulude kehtestatud limiiti ületava summa kinnipidamine palgast oleks ametiasutuse kaalutlusotsus, kuid lõpparvest kinnipidamine kohustus (arvestades aegumise tähtaegasid). Me ei toeta esitatud ettepanekut, asutuse juhile peaks jääma võimalus kaalutlusotsuse tegemiseks nii palgast kui ka lõpparvest kinnipidamisel. VTK punkt 17 Staaž Ettepanek (lk 162): Kaaluda ATS-i muutmist Selgitame, et soodustingimustel selliselt, et koondamise tõttu teenistusest vabastamisel arvestatakse töötajatele jätkatakse staaži etteteatamistähtaega ametniku ametiasutuse staaži järgi, nii nagu arvestust kuni 2018. a 31. töötajatel. Juhime tähelepanu, et muudatuse sisseviimisel tuleks muuta märtsini vaid penisonide ATS-s analoogselt ka soodustingimustel töölepinguga töötavate isikute suurendamiseks. Etteteatamine etteteatamise tähtaega koondamise korral. koondamise tõttu teenistusest vabastamiseks toimub ka soodustingimustel töötajatel TLS regulatsiooni järgi. Katseaeg / Lisaks VTK-s tehtud ettepanekutele teeme ettepaneku muuta Nõustume Riigikantselei paindlikumaks ATS-is ette nähtud katseaja rakendamise korda. Kehtiva ettepanekuga. ATS-i § 24 lõike 2 kohaselt kohaldab ametisse nimetamise õigust omav isik ametnikule katseaega kestusega kuni neli kuud ametikohale asumise kuupäevast arvates. Võimalust katseaega kohaldamata jätta kehtiv ATS ei võimalda. Katseaja eesmärk on hinnata, kas ametniku haridus, töökogemus, teadmised ja oskused vastavad piisavalt seadusega või seaduse alusel teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud nõuetele. Praktikas on tekkinud vajadus paindlikkuse järgi, st anda ametisse nimetamise õigust omavale isikule võimalus otsustada katseaega mitte kohaldada. Näiteks, kui avaliku konkursi tulemusena nimetatakse ametikohale isik, kes on varasemalt rotatsiooni korras selles asutuses samal ametikohal laitmatult teenistusülesandeid täitnud, siis ei ole mõistlik tema suhtes katseaega kohaldada. Asutus on rotatsiooni jooksul saanud veenduda tema hariduse, töökogemuse, teadmiste ja oskuste vastavuses teenistusülesannete täitmiseks esitatud nõuetele. Märgime, et TLS-i § 86 lõike 2 kohaselt võib kokku leppida katseaja kohaldamata jätmises. Teeme ettepaneku sarnast põhimõtet rakendada ka avalikus teenistuses, kus katseaja kohaldamine on ametisse nimetamise õigust omava isiku kaalutletud otsus. Riigikogu Kantselei Kõiki riigiasutusi puudutavate muudatuste kavatsuste osas me valdavalt 1) Nagu ka VTK-s selgitatud on toetame väljapakutud ettepanekuid. ettepaneku eesmärk võrdne Mõne ettepaneku puhul ei näe me erilist vajadust muudatuste järele: kohtlemine samuti õigusloome 1) lisaanalüüsi punkt 11.3 (kahju hüvitamise muudatused); mahu vähendamine. 2) punkt 11.4 (hüvitised seoses eluasemekulude hüvitamisega); 2) Ettepanek soodustab 3) punkt 13.1 (distsiplinaarsüüteo võimalik mõiste muutmine); ametiasutuste vahelist koostööd, 4) punkt 16.4.1 teine ja kolmas ettepanek (teenistusest vabastamine ilma praktika ning riigiteenuste kvaliteedi ühtlustamist. Samuti 10 täiendava haldusaktita: ei ole erilist vahet, kas vabastamisel esitatakse hõlbustab ettepanek teatis või antakse haldusakt, mille koostab nii või teisiti mõni alam regionaalpoliitika elluviimist. ametnik, mitte juht); 3) Ettepaneku eesmärk on 5) Punkti 7.1 puhul ei ole meile selge muudatuse mõte, sest asendaja võrdne kohtlemine ja määramise volitamine allapoole näib ebavajalik. Puhkusel oleva asutuse õigusloome mahu vähendamine. juhi või teise ametisse nimetamise õigust omava isiku ülesandeid (s.h 4) Otsuse teeb juht ja asendaja määramist) saab täita ka seaduse praeguse sõnastuse kohaselt eeldatavasti ka tutvub otsuse asetäitja. eelnõuga. Eriti annab see tunda juhul, kui otsustajaks on asutuseväline isik (nt Vabariigi Valitsus). 5) Ettepaneku mõte oli lihtsustada asendaja määramist analoogselt puhkusele lubamisega, et vähendada ametikohale nimetamise õigust omava isiku töökoormust. Kantselei ei toeta punkti 6.1 (roteerumise ja üleviimise küsimused) teist Teadmiseks võetud ettepanekut, juhul kui silmas on peetud, et ametniku saab distsiplinaarmenetluse ja kriminaalmenetluse ajaks viia üle madalamale ametikohale tema nõusolekuta; Kantselei ei toeta punkti 14. 2 teist ettepanekut, juhul kui silmas on Sama peetud, et ametniku saab üle viia teisele ametikohale tema nõusolekuta; Kantselei ei toeta punkti 8.1.5, kus soovitakse sätestada ületunnitöö Vaba aja andmise eelistuse mõte hüvitamisel esimese eelistusena vaba aja andmist. Töölepingu seadusega on vältida tööstressi, mis viib ühtlustamiseks võiks muuta pigem töölepingu seadust ja lugeda ametniku töö efektiivsuse esimeseks eelistuseks lisatasu maksmist või lasta töötajal/teenistujal langemiseni. Ametnikul võiks valida, kumba ta eelistab – vaba aega või lisatasu. säilida valikuvabadus, kuid esimene eelistus peaks olema vaba aeg puhkamiseks. Riigikohus Rahandusministeerium Ametikoha täitmine konkursi korras. Väljatöötamise kavatsuse lk 18 Toetame Riigikohtu ettepanekut. toodud kavatsused ATS-i regulatsiooni paindlikumaks muutmiseks on tervitatavad, sh kaalutlusõiguse jätmine asutusele olukorras, kus asendatav ametnik teenistusse ei naase ning samal teenistuskohal võiks konkurssi korraldamata jätkata seni vastava ametikoha ülesandeid täitnud ametnik. Täiendavalt võiks kaaluda sarnase võimaluse pakkumist ka olukorras, kus küsimus ei ole konkreetse isiku asendamises, vaid sama sisuga ametikohal jätkamises, kus kõik argumendid väljaõppe, omandatud kogemuse ja tööandjapoolse oskustes veendumuse kohta on samad nagu ametniku asendajale konkursita jätkamise võimaluse puhul. Toon konkreetse Riigikohtu-põhise näite: asendajana ametis oleva nõuniku teenistustähtaeg saabub asendaja teenistusse naasmise tõttu. Samal ajal on teenistusest tähtaegselt või ka tähtajatult lahkumas teine sama üksuse nõunik – seega on formaalselt tegemist teise ametikohaga, kuid sisult on need teenistuskohad samased. Praeguse regulatsiooni järgi tuleb tööandjal korraldada konkurss, seda ka olukorras, kui seni asendajana ametis olnud nõuniku näol on tegemist end veenvalt tõestanud tippspetsialistiga, kelle puhul on kaheldav ühegi muu kandideerija sisulise konkureerimise võimalus. Eelnõu väljatöötamise kavatsuse lk-l 18 tehakse ettepanek muuta ATS-i Nõustume Riigikohtu konkursi korras teenistusse võtmise regulatsiooni paindlikumaks, pannes ettepanekuga. 10 tööpäeva on asutusele kohustuse teavitada kandidaati koheselt pärast tema kohta meie hinnangul piisav tähtaeg 11 tehtud otsuse tegemist, mitte pärast konkursi lõppemist. tehtud otsusest teavitamiseks. Pakutav sõnastus sisaldab määratlemata mõistet "koheselt". Vaidluste vältimise eesmärgil võiks kaaluda sõnastust, mille puhul kandidaati teavitatakse konkreetselt määratud (lühikese) tähtaja jooksul tema kohta tehtud otsuse tegemisest. (olgu 7 või 10 või 14 päeva kandidaadi kohta otsuse tegemisest (pro konkursi lõppemisest)). Eelnõu väljatöötamise kavatsuse lk-del 31-32 tõstatavad autorid Arvestades kohtunikuabi rolli ei probleemi, et ATS-is sätestatud ametivandest kõlavad erinevalt näe me vajadust kohtunikuabile päästeteenistuja, politseiametniku, tegevväelase ja kohtunikuabi teistest ametnikest erineva ametivanded, ja teevad ettepaneku jätta PPVS-ist ja PäästeTS-ist välja vandeteksti andmiseks. ametivande tekst, kohaldades ATS-i ametivande teksti ka Kohtuniku vande teksti esimene päästeteenistujatele ja politseiametnikele. pool on sama, mis Eelnõu väljatöötamise kavatsuse autoritel on jäänud võtmata seisukoht, tavaametnikel. Teine pool kas ATS-i ametivande teksti võiks kohaldada ka kohtunikuabidele (ja kohtuniku ametivandest erineb teha sellekohane seadusmuudatus). Nimelt sätestab KS § 121, et vaid selle poolest, et arvestades kohtunikuabi annab ametisse astudes valdkonna eest vastutava ministri kohtuniku sõltumatust oma ees järgmise vande: «Tõotan olla ustav Eesti Vabariigile ja tema otsuste tegemisel, on rõhutatud põhiseaduslikule korrale. Tõotan täita oma ametiülesandeid ülesannete täitmisele oma südametunnistuse järgi kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseaduse ja südametunnistuse järgi. seadustega.» Kohtunikuabil sellist vabadust alati ei ole. ATS § 33 puhul viiakse ametnik tähtajaliselt üle naasmise eeldusega, et Tähtajatu üleviimine ei eelda motiveerida, pädevust suurendada või edendada asutuste vahelist ametikoha tähtajatust vaid koostööd. ATS § 98 aga käsitleb ametniku tähtajatut üleviimist, mille tähendab, et ametnik puhul võib eeldada, et seadusandja on pidanud silmas üleviimist vabastatakse ametikohalt, millelt tähtajatule ametikohale. Olukorraks, kus kohtusüsteemi ametnik tuleks ta üle viiakse ning õigust vanale üle viia kohtunõuniku või kohtudirektori tähtajalisele ametikohale ametikohale naasta ei ole. Kui naasmise eelduseta, alus puudub. Olemasoleva regulatsiooni valguses uus ametikoht on tähtajaline, siis oleks korrektne lahendus ametnik esmalt eelmiselt ametikohalt ametikoha tähtaja saabumisel, vabastada ning nimetada seejärel uuesti ametisse, millega kaasneb aga lõpeb ametniku teenistussuhe teenistusstaaži, puhkusearvestuse põhjendamatu katkestamine, lõpparve tööandjaga. Niisiis tuleb teha jmt. Huvitav on, et ATS pakub staaži- ja puhkusearvestuse jätkumiseks vahet üleviimise ja ametikoha lahendust siis, kui ühe teenistustähtaja lõppemise tõttu ametist lahkuma tähtajalisusel ning ametikohalt pidanud ametnik nimetatakse samas asutuses teenistusse teisel vabastamisel ja teenistusest tähtajalisel ametikohal, tulenegu tähtaeg siis nt jällegi asendamisest või vabastamisel. Tähtajatul sellest, et ametikohale on seaduses seatud tähtaeg – sel juhul sätestab üleviimisel tähtajalisele ATS § 88 lg 2, et vabastamist ei vormistata (ametnikku ei vabastata, ametikohale tuleb samuti kuigi vormistatakse uus ametisse nimetamine, milles on ilmselt selguse kohaldada ATS § 98 lõiget 8. huvides vajalik viidata eelneva tähtaja lõppemisele ja puhkusearvestuse jätkumisele ning juba väljateenitud puhkusele ja staažile. Seega on sisult tegemist siiski n-ö üleviimise olukorra fikseerimisega) Lk 81 esitatud ettepanek täiendada ATS-i puhkusearvestuse üleviimise Puhkusearvestuse jätkumine põhimõtteid selliselt, et puhkuse arvestus jätkuks ka juhul, kui ametnik juhul, kui ametnik nimetatakse viiakse üle töölepingulisele kohale või vastupidi, on kahtlemata uuesti ametisse on võimalik läbi tervitatav. Regulatsioon võiks laieneda mitte üksnes kitsalt üleviimisele,üleviimise regulatsiooni vaid võiks olla kohaldatav ka olukorras, kui teenistuja nimetatakse kohaldamise. Töötajaga uuesti uuesti ametisse (ATS § 88 lg-le 2 vastav olukord) või sõlmitakse uuesti töölepingu sõlmimisel on tööleping. võimalik puhkusearvestuse üleminekus kokku leppida ka ilma seaduse sellekohase sätteta. Eelnõu väljatöötamise kavatsuse lk-l 99 tehakse ettepanek kaaluda ATS Toetame põhimõtteliselt § 61 lg 2 täiendamist põhipalga kujundamise elementidega, mis Riigikohtu ettepanekut mitte võimaldaks põhipalga kujundamisel arvesse võtta ka nt ametikoha arvata nn piirkonnatasu asukohta (regionaalpoliitika arengusuundade toetamiseks). põhipalga hulka. Kuid kindlasti Arvestades, et põhipalk on fikseeritud palga osa põhitöö eest, mis sõltub ei tohiks regioonitasu maksmine 12 teenistusülesannetest ning ametniku teadmistest/oskustest/kogemustest mõjutada preemia, tulemustasu (eelnõu väljatöötamise kavatsuse lk 94), võiks kaaluda ja täiendavate tööülesannete eest palgakomponentide selguse eesmärgil piirkondlikkuse eest makstava lisatasu (muutuvpalga) tasu lugemist muutuvpalga komponentide (nt lisatasu piirkondlikkuse maksmiste võimalust. Seega alusel) hulka (st mitte käsitada seda põhipalga kujundamise võiks piirkonnatasu jääda elemendina). sarnaselt ületunnitöö ja öötöö tasule palgakomponentide hulka, mille maksmist ei piirata 20%- ga aastasest põhipalgast. Eelnõu väljatöötamise kavatsuse lk-l 152 peetakse vajalikuks täpsustada Uue ATS eelisõiguste andmise ATS § 90 lg-t 5, mis sätestab teenistusse jäämise eelisõiguse regulatsiooni on muudetud koondamisel. peamiselt eesmärgiga jätta Võiks kaaluda, kas eristumine siinkohal TLS-i sellekohasest esmalt teenistusse kõige regulatsioonist (TLS § 89 lg 5) on põhjendatud ja vajalik või tuleks kvalifitseeritumad ametnikud eelistada ametnike ja töötajate võrdset kohtlemist. ning eesmärgiga kaitsta väikelaste vanemaid, kes oma õiguste kaitsmisel ja uue töökoha leidmisel on nõrgemal positsioonil kui töötajate esindajad. Samuti ei sõltu toimetulek sellest, kas tegemist on töötajate esindajaga, vaid sellest, kui palju on ülalpeetavaid. Vabariigi Presidendi Kantselei Rahandusministeerium VTK eesmärk saavutada läbi eriteenistuste personalipoliitika Nõustume, et eelnõu regulatsioonide ühtlustamise ühtne ja paindlik avalik teenistus, tagada kirjutamisel arvestatakse õigusselgus ja vähendada õigusloome mahtu, on ajakohane ja väärib nimetatud põhimõtetega. VTK- toetust. Siiski juhime tähelepanu asjaolule, et planeeritavatel ametnike s on toodud üldised meetmed õiguste kitsendamisel ja soodustuste vähendamisel tuleks seaduseelnõu eesmärgi saavutamiseks. rakendussätetega tagada piisav vacatio legis ja järgida õiguskindluse Riigi kui tööandja maine ja ning õiguspärase ootuse põhimõtet. Samuti tasub Vabariigi Presidendi atraktiivsuse parandamisega Kantselei hinnangul arvestada eelnõu väljatöötamisel oleme muudatusettepanekutes Rahandusministeeriumi välja kuulutatud riigihanke «Riik kui tööandja» arvestanud. Nt VTK-s toodud eesmärgiga, milleks on kujundada ja parandada riigi kui tööandja mainet ettepanek piirvanuse kaotamise ning atraktiivsust. Üksikasjalikke märkusi ja ettepanekuid VTK lisas kohta, samuti nõusolekuta esitatud analüüsis pakutud ettepanekute kohta saame avaldada üleviimise kaotamine, konkreetseid muudatusi sisaldava seaduseelnõu alusel. eneseteostuse ja rotatsiooni toetamine (elamis- ja/või sõidukulude hüvitamine ajutisel üleviimisel, piirangute kaotamine ajutise üleviimise ametikoha, isiku või tähtaja osas), jmt. Eesti Ametiühingute Keskliit Rahandusministeerium Me ei saa nõustuda aga Rahandusministeeriumi seisukohaga, et Ametnike esindajate ja ametnikud ei saa olla kollektiivlepingu pooleks. ametiasutuste vaheliste 1. Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) 1949.a. konventsioon nr. kollektiivläbirääkimiste 98 organiseerimis- ja kollektiivläbirääkimise õiguse kohta (K 98) regulatsiooni oli plaanis ATS-i sätestab töötajate õiguse vabalt organiseeruda ja pidada viia 2014. a Riigikogu kollektiivläbirääkimisi. Konventsioonis kasutatakse terminit “töötajad” menetlusest välja langenud (workers) üldmõistena, mis hõlmab töötajaid nii era- kui avalikus kollektiivlepingu ja kollektiivse sektoris, samuti teenistujaid. töötüli lahendamise seaduse 2. ILO 1978 aasta konventsiooniga nr 151 organiseerumisõiguse ja eelnõuga. Meie hinnangul on töötingimuste kehtestamise kohta avalikus teenistuses (K 151) tagatakse mõistlik kollektiivläbirääkimiste 13 organiseerumisõigus ning õigus oma töötingimuste kehtestamisel kaasa teemat menetleda koos rääkida neile ametnikele, kes teostavad riigivõimu ja kes jäävad K 98 sellekohase töötajatele kehtiva kaitsealast välja. K 151 artikkel 7 ütleb: “Seal, kus vajalik, võetakse regulatsiooni menetlemisega, rahvuslikele oludele vastavaid meetmeid, et tagada ja edendada avalikus kui Sotsiaalministeerium eelnõu teenistuses läbirääkimiste või muu asjakohase meetodi täielikku arengut uuesti menetlemiseks avab. ja kasutamist, et võimaldada avalike teenistujate organisatsioonidel osaleda teenistujate töötingimuste kehtestamisel”. 3. Hoolimata asjaolust, et Eesti riik ei ole eelnimetatud konventsiooni ratifitseerinud, on ta ILO 1998. aasta deklaratsiooni artikkel 2 kohaselt kohustatud konventsioonis sätestatud põhimõtteid järgima. Nimetatud artikli järgi on kõikidel liikmesriikidel ILO konstitutsioonist ning organisatsiooni liikmelisusest tulenev kohustus austada ning heas usus edendada ja rakendada neid põhimõtteid, mis tulenevad õigusest ühinemisvabadusele ja kollektiivläbirääkimisele. 4. Parandatud ja täiendatud Euroopa sotsiaalharta (ESH) art 5 sätestab ühinemisõiguse: „Et tagada või suurendada töötajate ja tööandjate vabadust moodustada oma majandus- ja sotsiaalhuvide kaitseks kohalikke, üleriigilisi ja rahvusvahelisi organisatsioone ning nende organisatsioonidega ühineda, kohustuvad lepingupooled tagama, et siseriiklikud õigusaktid ega nende rakendamine ei kitsendaks seda vabadust. Siseriiklikud õigusaktid määravad selles artiklis ette nähtud tagatiste kehtivuse ulatuse politsei puhul. Siseriiklikes õigusaktides määratakse kindlaks kuidas ja millises ulatuses need tagatised kehtivad relvajõududesse kuuluvate isikute suhtes.” Seega saaks erisusi kehtestada ainult politseinike ja relvajõududesse kuuluvate isikute suhtes. 5. ESH art 6 sätestab kollektiivläbirääkimiste pidamise õiguse. „Et rakendada tulemuslikult õigust pidada kollektiivläbirääkimisi, kohustuvad lepingupooled: 1. soodustama töötajate ja tööandjate ühiskonsultatsioone; 2. soodustama vajaduse korral protseduuride loomist tööandjate või tööandjate organisatsioonide ning töötajate organisatsioonide vabatahtlikeks läbirääkimisteks, et reguleerida töösuhte- ja töötingimusi kollektiivlepinguga; 3. soodustama asjakohase lepitus- ja vabatahtliku vahekohtumehhanismi loomist ning kasutamist töövaidluste lahendamisel; 4. tunnustama töötajate ja tööandjate õigust korraldada ühisaktsioone huvikonfliktide korral, sealhulgas õigust streikida, järgides kohustusi, mis tulenevad varem sõlmitud kollektiivlepingutest. ” ESH art 5 ja 6 ei välista ametnikke. Seega on ESH kohaselt ka ametnikel õigus pidada kollektiivläbirääkimisi. 6. Ka Eesti siseriiklik õigus näeb ette ametnike õiguse informeerimisele ja konsulteerimisele, samuti kollektiivläbirääkimistele ja – lepingute sõlmimisele. Ametiühingute seaduse (AÜS) § 2 kohaselt on ametiühingu eesmärgiks muuhulgas teenistusalaste õiguste ja huvides esindamine ja kaitsmine. AÜS § 17 p 1 järgi on ametiühingu pädevuses muuhulgas teenistusvaldkonda puudutavate lepingute sõlmimine muuhulgas riigiasutustega. AÜS 18 lg 1 p 2 järgi on ametiühingutel õigus pidada läbirääkimisi muuhulgas teenistusalastes küsimustes. Ka kollektiivlepingu seadus § 3 lg 4 lubab kollektiivlepinguid sõlmida valitsusasutustes, valitsusasutuste hallatavas riigiasutuses või riigi ametiasutuses. Palume eelnõu väljatöötamisel arvestada eeltoodud märkustega ja kaaluda ATS täiendamist sätetega, mis näevad ette ametnike õiguse pidada läbirääkimisi ja sõlmida kollektiivlepinguid. Politseitöötajate ametiühing toob täiendavalt välja kaks olulist 1. VTK-s on kasutatud mõistet põhimõtet, millega tuleks eelnõu väljatöötamisel arvestada: „eriteenistuja“ lühendina ATS-is 14 1. Eriteenistuste ühtlustamise alla saavad kuuluda eelkõige need kasutatud mõistest „avaliku teenistused, mis on sarnased. Mõiste „eriteenistus“ alla ei saa liigitadateenistuse eriliik“, mis on teatud teenistuse liiki üksnes põhjendusel, et vastavale teenistusele on sisustatud ATS § 2 lõikes 2 ja eriseaduses sätestatud mingid erisused ATS-st. Tundub, et VTK on hõlmab endas ka prokuröri- ja kantud kahest täiesti erinevast eesmärgist: ühelt poolt soovitakse välisteenistust ning teisi eriseadustes sätestatud teenistustingimusi ühtlustada ATSiga, teiselt eriseadustes sätestatud poolt (VTK-s nimetatud eesmärk) ühtlustada sarnast tööd tegevate teenistuse liike. Mõiste kasutust ametnike teenistuslikud regulatsioonid. Need eesmärgid tuleb eelnõu on selgitatud VTK leheküljel 1. koostamisel väga selgelt lahus hoida ning iga muudatuse korral läbi Sarnast tööd tegevate mõelda, kumba eesmärki muudatus täidab. Eriteenistustena, mille osas teenistujate eriregulatsioonide peaksid kehtima teatud erisused ATS-st, kui teenistuslik regulatsioon vajadustega ja nende tuleks ühtlustada (st peaks olema sarnane), tuleks käsitleda ametnike omavahelise ühtlustamise kategooriaid, kelle töö erineb nn tavaametnikest olemuslikult – töö võimalusega on VTK-s ka välitingimustes, üldjuhul graafiku alusel (sh öötöö ja töötamine arvestatud. nädalavahetustel ja riigipühadel), tervist ohustavad riskitegurid 2. VTK-s on tehtud ettepanek (nakkushaigused, vägivald, agressiivsus, lisaks ilmastikust tingitud vaid kahe sotsiaalse hüve ohutegurid – külm, palav, niiskus jms), avaliku võimu laiad volitused, kärpimiseks: suuremahulised sh vahetu sunni kohaldamise pädevus jms. Eriteenistuse alla ei kuulu koondamishüvitised ja kuu kindlasti kriminaalhooldusametnikud ja diplomaadid, sisuliselt ka mitte keskmise palga suurune hüvitis prokurörid ja kohtuteenistujad (kohtukordniku käsitlemine tööõnnetuse korral, millega ei eriteenistujana oleks mõeldav, kuid teadaolevalt kohtukordnike kui kaasne alalist töövõime korraloojate tegevus hetkel ei toimi). vähenemist. Esimesele 2. Regulatsioonide ühtlustamisel ei tohi ühegi puudutatud isikute vastandub ettepanek kaotada kategooria sotsiaalsed tagatised või teenistusalased õigused väheneda. nõusolekuta üleviimised, mis Vähemalt eriteenistuste puhul on kõikvõimalikke garantiisid juba liigseltkehtiva regulatsiooni kohaselt kärbitud ning kuna riigieelarvest makstava palga tase nendel ametnikel võimaldab koondamise asemel kunagi erasektoris makstava palgani ei küüni, on pärast eripensionide ametnik üle viia ametikohale, ära kaotamist väga küsitav riigi sisejulgeoleku tagamise võimekus. mis teda ei innusta ning jätta ametnik ilma ka nendest sotsiaalsetest garantiidest, mida riik kõigile teistele töötajatele ja ametnikele pakub. Samuti soodustavad kehtivad suuremahulised koondamishüvitised ametnike pikaaegset tööturult eemal viibimist, mistõttu on hiljem endisel ametnikul raske tööturule naasta. Teise sotsiaalse garantii kärpimise põhjus on hetkel kehtiv topelthüvitis. Vanglatöötajate ametiühing kommenteerib omakorda detaile nende 8.1.3 Nõustume, et ATS töövaldkonnast VangS kontekstis: rakendamine selliselt, et 8.1.3 Tööajakavaväline tööle rakendamine. Oleme selle punkti töögraafik tehakse kuupõhiselt, kaotamise vastu, kuna see on üks vähestest hüvedest, mis kuid ületunde arvestatakse vanglaametnikel on. Üldjuhul lepitakse siiski ametnikuga kokku, et kvartaalselt viib selleni, et tehtud töö tasustatakse ületundidega, kuid madalat palgataset arvestades graafikuvälisel töötamisel on see ametnikule pigem kahjulik. Mõju ulatus, sagedus ja sihtrühma ületunde ei tekigi. Need suurus ei ole väikesed. Statistiliselt võib nii olla, kuna on tehtud tasaarvestatakse järgmise kuu eelpoolnimetatud kokkulepped ka siis kui need ametnikule tegelikult ei töögraafikus. Kuid see ei ole sobi. ületunnitöö hüvitamise mõte. 8.1.4 Puhkeaeg. Toetame mõtet VangS see säte välja võtta, kuna see Eelnõu koostamise käigus tuleks annab võimaluse ametnikele arvestada vahetuse pikkuseks 13 tundi (ehk läbi mõelda pigem summeeritud lisada tööaja hulka ka lõunapaus). Palume lubada võimalust teha tööaja rakendamise põhimõtted 24tunniseid vahetusi, kuna tihtilugu on see ainuke reaalne võimalus ära ning need vajadusel ATS-s 15 katta puuduvate (ootamatult haigestunud jne) ametnike vahetused. See täpsustada või lahti seletada on eriti oluline, kui võib kaduda vahetusevälise töö topelt tasustamise ATS käsiraamatus. põhimõte. Vahetusvälise töö hüvitamise 8.1.5 ületunnitöö. Ettepaneku viimane punkt peaks olema sõnastatud kaotamine ei olnud VTK vastupidiselt, ehk anda ametniku otsustada, mida ta eelistab. Kui eesmärk. Vahetusvälist tööd ületunnitöö kompenseerimiseks antakse ametnikule ainult vaba aega, tuleb käsitleda ületunnitööna. siis põhjustab see töökorralduses lumepalliefekti ning positsioonide 8.1.4 24 tunnine vahetus ei soosi mehitamine on tõsiselt häiritud. ametnike väljapuhkamist, samuti on riigile kulukam, arvestades tasustatud vahepause puhkamiseks ja magamiseks. 8.1.5 Nõustume, et ametnikul võiks jääda valikuvõimalus ületunnitöö hüvitamise viisi osas. ROTAL Rahandusministeerium (Riigi ja Omavalitsusasutuste Töötajate Ametiühingute Liit) Politsei- ja Piirivalve ametiühingu seisukoht on esindatud ka ROTAL-i Vt. Eesti Ametiühingute kooskõlastuskirjas: Keskliidu kommentaaridele 1. Eriteenistuste ühtlustamise alla saavad kuuluda eelkõige need antud vastuseid. teenistused, mis on sarnased. Mõiste „eriteenistus“ alla ei saa liigitada teatud teenistuse liiki üksnes põhjendusel, et vastavale teenistusele on eriseaduses sätestatud mingid erisused ATS-st. Tundub, et VTK on kantud kahest täiesti erinevast eesmärgist: ühelt poolt soovitakse eriseadustes sätestatud teenistustingimusi ühtlustada ATSiga, teiselt poolt (VTK-s nimetatud eesmärk) ühtlustada sarnast tööd tegevate ametnike teenistuslikud regulatsioonid. Need eesmärgid tuleb eelnõu koostamisel väga selgelt lahus hoida ning iga muudatuse korral läbi mõelda, kumba eesmärki muudatus täidab. Eriteenistustena, mille osas peaksid kehtima teatud erisused ATS-st, kui teenistuslik regulatsioon tuleks ühtlustada (st peaks olema sarnane), tuleks käsitleda ametnike kategooriaid, kelle töö erineb nn tavaametnikest olemuslikult – töö välitingimustes, üldjuhul graafiku alusel (sh öötöö ja töötamine nädalavahetustel ja riigipühadel), tervist ohustavad riskitegurid (nakkushaigused, vägivald, agressiivsus, lisaks ilmastikust tingitud ohutegurid – külm, palav, niiskus jms), avaliku võimu laiad volitused, sh vahetu sunni kohaldamise pädevus jms. Eriteenistuse alla ei kuulu kindlasti kriminaalhooldusametnikud ja diplomaadid, sisuliselt ka mitte prokurörid ja kohtuteenistujad (kohtukordniku käsitlemine eriteenistujana oleks mõeldav, kuid teadaolevalt kohtukordnike kui korraloojate tegevus hetkel ei toimi). 2. Regulatsioonide ühtlustamisel ei tohi ühegi puudutatud isikute kategooria sotsiaalsed tagatised või teenistusalased õigused väheneda. Vähemalt eriteenistuste puhul on kõikvõimalikke garantiisid juba liigselt kärbitud ning kuna riigieelarvest makstava palga tase nendel ametnikel kunagi erasektoris makstava palgani ei küüni, on pärast eripensionide ära kaotamist väga küsitav riigi sisejulgeoleku tagamise võimekus. Vanglateenistujate ametiühingu arvamus: 1. Ametnike esindajate ja 1. ATS ei näe otseselt kollektiivläbirääkimiste võimalust. Võiks ikkagi ametiasutuste vaheliste olla. kollektiivläbirääkimiste 2. ATS ei kaitse piisaval määral usaldusisikuid (koondamisel jne). regulatsiooni oli plaanis ATS-i 3. Ühtne andmebaas koolituste osas (SAP?). viia 2014. a Riigikogu 4. Teenistuja hukkumine teenistusülesannete täitmisel – ühtlustada menetlusest välja langenud kompensatsioonimäärad, jättes teenistujale võimaluse kuni 50% ulatuses kollektiivlepingu ja kollektiivse endal määrata isik, kellele kompensatsioon välja makstakse (elukaaslase töötüli lahendamise seaduse 16 kaitse). eelnõuga. Meie hinnangul on 5. Teenistujate liikumisel ametivande andmine – piisab ühest korras, mõistlik kollektiivläbirääkimiste ükskõik kus ja millal antud, muidu vanne „devalveerub. teemat menetleda koos 6. Nõuded haridusele- tihtipeale nii kutseõppes kui ka kõrghariduse sellekohase töötajatele kehtiv omandamisel pea 50% ainetest on haakuvad. Teenistujate liikumisel regulatsiooni uuesti ühest ametkonnast teise on kõigil nõuded just oma erihariduse osas, küll menetlemisega, kui väheste erisustega (nt vanglateenistuses võrdsustatakse politsei haridust Sotsiaalministeerium eelnõu vanglaametniku omaga, küll mitte vastupidi). Siin on kõva uuesti menetlemiseks avab. kokkuhoiupunkt. Võib siduda erinevate ametkondade 2. Uue ATS eelisõiguste kutsestandarditega. andmise regulatsiooni on 7. Praktikandid: ettevalmistuses viibivale isikule (praktikandile) muudetud peamiselt eesmärgiga kehtestada garantiid hukkumise ning tööülesannete täitmisel viga jätta esmalt teenistusse kõige saamise puhul. kvalifitseeritumad ametnikud 8. Ametikohale nimetamise õigust omav isik: ettepanek on, et seda teeks ning eesmärgiga kaitsta justiitsministeeriumi vanglate osakonna asekantsler. See lihtsustaks väikelaste vanemaid, kes oma vanglate vahelist ametnike liikumist. Hetkel selleks, et üks ametnik õiguste kaitsmisel on nõrgemal ühest vanglast teise liiguks, peab esimesest töökohast teenistusest positsioonil kui töötajate vabastama ning teises töökohas tööle vormistama. Ei ole tagatud esindajad. kindlus, et uuele ametikohale ka pärast vabastamist eelmises töökohas 3. RTIP-is (riigitöötaja nimetatakse. Kaasneb liigne Sisebürokraatia- taustakontroll, kehalised ja iseteenisndusportaal) on muud katsed jne. võimalik näha (hetkel veel ainult Samaga nõustuvad ka kriminaalhooldusametnikud. Nt võrdluses PPA mõningaid) keskselt korraldatud või KV-ga - vangalateenistuses kehtiva korraga - kui ametnikke koolitusi ja asutuse enda nimetaks teenistusse prefekt, väeosa ülem jne. Tuleb ühtlustada. koolitusi, asutuste korraldatud SEEGA: arvame, et ametisse nimetamise allapoole volitamine tekitab koolitused on küll RTIP-i rohket sisebürokraatiat ning on VASTUOLUS muudatuste põhiideega. koolitusmoodulis olemas, kuid 9. Üleviimine teisele ametikohale: tsitaat „Vanglateenistus ise ei ole iga asutus näeb vaid oma nõusolekuta üleviimist tähtajaliselt praktikas kasutanud“ – ei vasta tõele. koolitusi. Ühtse koolituste Tartu Vanglas on seda tehtud korduvalt. Ettepanek sarnaselt KVT-ga andmebaasi loomist võib muuta VangS-i selliselt, et tähtajaline üleviimine oleks kuni KOLMEKS arutada, kuid see ei ole seotud aastaks ja nõusolekuga saaks pikendada veel KOLMEKS aastaks. ATS ega eriseaduste 10. Tööajakava väline tööle rakendamine – vastupidiselt ettepanekule muutmisega. RTIP peaks see säte olema ATS-s ning rakenduma kõigile; tavapalga eest ei koolitusmooduli arendamine on tulda väljakutsele, ei vastata kõnedelegi! käimas. 11. Vahetuse pikkus; vastupidi eelnõule, meie eesmärgiks on 24- 4. Tehtud. Muudatus jõustus 1. tunniste vahetuste taastamine. juulil 2016. a. 12. Ületunnitöö: Ületunnitöö regulatsioon peab jääma _täpsustama peab 5. Vastavasisuline ettepanek hoopis tunnipalga mõistet. tehtud VTK punktis 4.6 6. Vastavasisuline ettepanek tehtud VTK punktis 4.2.2. 7. Ettepanek VangS muutmiseks on tehtud VTK punktis11.2. 8. Kõigi 800 vanglateenistuja üle ametikohale nimetamise õigust omava isiku ülesannete teostamine on vanglate asekantslerile ilmselgelt liigne koormus. Ka vanglate vahelisel liikumisel on võimalik (ja soovitav) kohaldada ATS § 98 kohast üleviimist ja VangS (VTK kohase) muutmise järgselt ka ATS § 33 regulatsiooni. Mõlemal juhul säilib ametnikule nii kindlus, et ta uue kohas ikka 17  ametikohale nimetatakse kui jätkub ka puhkusearvestus. Täismahus taustakontrolli ja kehalisi jm katseid igakordsel ametikohale nimetamisel teha ei ole nii või teisiti mõistlik. 9. Oleme VTK-s lähtunud Justiitsministeeriumi Vanglate osakonna antud andmetest. VTK-s oleme teinud ettepaneku nõusolekuta üleviimine VangS- st välja jätta. 10. Vahetusvälise töö hüvitamise kaotamine ei olnud VTK eesmärk. Vahetusvälist tööd tuleb käsitleda ületunnitööna. 11. 24- tunnine vahetus ei soosi ametnike väljapuhkamist. Samuti on riigile kulukam, arvestades tasustatud vahepause puhkamiseks ja magamiseks ning hilisemat koormust riigi tervishoiusüsteemile. 12. VTK-ga oleme teinud ettepaneku ületunnitöö tasustamise VangS-ist väljajätmiseks. Ülejäänud osas on ületunnitöö regulatsioon asjakohane. Me ei näe põhjust ületunnitöö tasustamise regulatsiooni erisusteks. TALO Rahandusministeerium (Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon) § 39 lg 6 ületunnitöö hüvitamine ATS § 39 lg 6, § 40 lg 6: Ületunnitöö Ei nõustu ettepanekuga. hüvitamine toimub rahas, kui ametnik ei esita taotlust hüvitamiseks Puhkeaeg on vajalik ametniku tehtud töö vaba ajaga. Kui hüvitamine toimub rahas, siis makstakse töövõime säilitamiseks ja tööjõu ametnikule ületundide eest 1,5- kordset põhipalka. TLS § 44 lg 6 ütleb, taastootmiseks. Vähene puhkus et ületunnitöö hüvitatakse vaba ajaga juhul kui ei lepita kokku, et see põhjustab töövõime langust ja hüvitatakse rahas. Hüvitades ületunnitöö rahas peab ületundide eest toob kaasa ka asutuse maksma ühekordset tasu ja võimaldama töötajale lisaks ka tasustatud efektiivsuse languse, samuti vaba aja ületunnitööga võrdses ulatuses (Töölepinguseaduse täiendavad kulud riigi käsiraamat). Ületunnitöö hüvitamise säte ATS-s on ametnikule tervishoiu- ja võrreldes töötajaga ebasoodsam, mis on vastuolus võrdse kohtlemise sotsiaalkindlustussüsteemile. printsiibiga. Ettepanek: ühtlustada ATS-i ja TLS-i regulatsioone ja kehtestada, et ületunnitöö eest hüvitatakse ennekõike rahas 1,5 kordse põhipalga ulatuses ja soovi korral vaba aja andmisega. ATS § 26; ATS § 42: 1) Nii ametniku kui ka töötaja täistööaeg on 40 1. TALO ei ole oma ettepanekus tundi nädalas ning üldjuhul on tööaeg kaheksa tundi päevas. Peale üldise toonud ühtegi põhjendust, mis tööaja määrangu näeb ATS-i § 26 ette töö tegemise ajalise piirangu, tööajapiirangu muudatust mille kohaselt ametnik ei saa neljakuulise perioodi jooksul keskmiselt toetaks. Eelnõu koostamisel rohkem tööd teha kui 48 tundi. Töölepingu seaduse 46 lg 3 kohaselt on saab arvestada vaid põhjendatud töötajal kokkuleppel tööandjaga erandjuhtudel võimalik teha ettepanekutega. 48 tunnine maksimaalselt tööd kuni 52 tundi nädalas kuni neljakuulise perioodi töötamise piirang on kehtestatud 18 jooksul, kui töötamine ei kahjusta töötaja tervist ja ohutust. ametnike kaitseks, et vältida Ettepanek ühtlustada ATS-i ja TLS-i regulatsioone võimaldades ka tööstressi teket. ametnikele töötamist 52 tundi nädalas. 2. Nõustume, et summeeritud 2) Probleeme tekitab tööaja lühendamise enne riigipühi summeeritud tööaja rakendamine tuleks tööajaarvestuse korral. Vastavalt ATS § 42-le ametniku tööaega täpsemalt lahti kirjutada nii lühendatakse kolme tunni võrra uusaastale, Eesti Vabariigi aastapäevale, TLS-is kui ka ATS-is. võidupühale ja jõululaupäevale vahetult eelneval tööpäeval. Regulatsioon on samasugune võrreldes töölepingu seadusega (TLS § 53). ATS-i käsiraamatus on selgitatud, et summeeritud tööajaarvestuse alusel töötavates ametiasutustes on ilmselge, et töö peab kogu aeg tehtud olema ning tööaja lühendamine ATS § 42 alusel võimalik ei ole. Kuna aga ametnikel selle sätte alusel puudub kohustus teenistusülesandeid täita, siis loetakse need tunnid töötatud tundideks ning vajadusel arvestusperioodi lõpul ületunnitööks. Tööinspektsiooni seisukohalt on riigipühade eelsetel päevadel tööpäeva lühendamine kohustuslik nii tavapärase kui ka summeeritud tööaja arvestuse korral. Tegu on imperatiivse õigusnormiga, mis erandeid ette ei näe ja isegi asjaolu, et tööandja tööprotsess on katkematu, ei anna alust jätta tööpäeva lühendamata TLS § 53 tulenevalt. 2) Ettepanek: selleks, et tagada ametiasutuses ühtne tööaja korraldus (st et ametiasutuse töötajatele ja ametnikele kohalduksid tööaja lühendamisel samad põhimõtted) tuleks ATS-i ja TLS-i vastavaid sätteid täpsustada/ühtlustada. 1. ATSiga on kehtestatud konkursside korraldamise nõuded. Konkursi ei 1. Ettepanek ilma konkurssi korraldata, kui ametnik viiakse üle ATS § 98 lõike 1 punktides 1-3 korraldamata ametniku avalduse toodud juhtudel, kuid kahjuks ei ole ette nähtud juhtumit, kui ametnik alusel karjääris tagasi minna, on liigub oma karjääris tagasi. Praeguse regulatsiooni järgi peab tööandja VTK-s tehtud. korraldama sisekonkursi ja suunama ametniku kandideerima ning siis on Keeldu ametnikule koondamis- tegemist näilise konkursiga ja teiste kandideerijate petmisega. situatsioonis tähtajalist ameti- Samuti ei ole võimalik koondamissituatasioonis viibivat ametnikku kohta pakkuda ei ole. konkursita üle viia talle sobivale tähtajalisele ametikohale ajutiselt äraoleva töötaja asedndajaks. Ametnik tuleb vabastada koondamisega ja 2. Ka selline ettepanek on VTK- tasuda kõik koondamisega seotud hüvitised ja jällegi korraldada näiline s tehtud. konkurss. Sellistel puhkudel konkursside korraldamine kahjustab tööandja mainet ja tekib konkursside devalveerumise oht. 3. Selline erisus on kehtestatud 2. Sisekaitseakadeemia maksunduse ja tolli eriala lõpetajaid eesistumise ajaks, kuna tegemist kandideeriva värbamiskonkursside kaudu Maksu- ja Tolliametisse tööle on väga intensiivse ja kandideerivad võrdsetel alustel teiste kandidaatidega. Valituks osutub tööperioodiga, ning asendajad parim kandidaat, kelleks ei pruugi osutuda SKA lõpetaja. Riik koolitab leitakse „salvest“. Tavajuhul me SKA näol järelkasvu, siis peaks saama teha SKA tudengitele pigem ei toeta asendaja otsepakkumisi, sest praktikajuhendaja ja üksuse juht saavad hinnata ametikohale nimetamist ilma tudengi sobivust ametikohale juba 3 kuulise tööpraktika käigus. konkursita. Asendamise Konkursside korraldamise nõuded tuleb muuta paindlikumaks, et kaoks vajaduse kestus võib olla pikem, vajadus korraldada fiktiivseid konkursse. kui keskmine ühel ametikohal ATS-i oleks vaja tuua sisse erisusi SKA praktikantide ametisse töötamise aeg. Seetõttu nimetamiseks praktika ajaks ja nende teenistusse võtmiseks peale kooli. pooldame pigem konkursi 3. Kehtestada erisus tähtajaliselt ajutiselt vakantsele ametikohale kaotamist juhul. Kui asendatav ametnike värbamiseks ilma konkursi korraldamise kohustuseta. teenistusse ei naase ning ametiasutus ja asendaja on valmis asendaja teenistussuhte muutma tähtajatuks. 1. ATS §§ 16 ja 23: ATS § 23 lg 2 p 1: ajutiselt äraoleva ametniku Oleme vastava ettepaneku VTK- asendaja nimetatakse ametikohale asendatava ametikohale naasmiseni s teinud. või ametikohalt vabastamiseni. Juhul kui ajutiselt äraolev ametnik teatab 19 ametikohale mittenaasmisest, tuleb konkursi korras valitud asendaja tähtaja saabumise tõttu ( ATS § 23 lg 2 p 1) teenistusest vabastada ning vabanenud ametikohale korraldada konkurss. Asendaja on ametikohale valitud konkursi tulemusena, läbinud katseaja ja osalenud vajalikel koolitustel. Uue inimese koolitamine tekitab asutusele mõttetut lisakulu. Praktika näitab, et ametiasutused soovivad asendaja ametikohal jätkamist ning asendatava ametikoha täitmiseks korraldatavad sisekonkursid on kallutatud otsusega (sooviga võtta uuesti teenistusse senine asendaja). Selliselt läbiviidud konkursid tekitavad põhjendamatut halduskoormust ning ei täida eesmärki suurema läbipaistvuse suunas liikumisel vaid võivad vastupidiselt kahjustada avaliku teenistuse mainet. Ettepanek: võimaldada asutusel asendatava teenistussuhte lõpetamisel teha ajutiselt äraoleva ametniku asendajale ettepanek asuda teenistusse tähtajatult, kui asendaja profiil sobib ametikoha pikaajaliseks täitmiseks ning asutus peab seda põhjendatuks. Mõelda läbi objektiivsed kriteeriumid. ATS § 16. Konkursi korraldamise kohustus: 1. Toetame ettepanekut. 1. Ajutiselt äraoleva ametniku asendajana teenistusse võetud isiku peale tähtaja saabumist ilma konkursita üle viimine asutuses olemasolevale 2. Ei toeta ettepanekut. See ei teisele vabale ametikohale ei ole võimalik. Asendaja on teenistusse vasta avaliku teenistuse avatuse võetud konkursi korras ning teenistuses olnud aja jooksul on teda printsiibile, samuti avab tee koolitatud konkreetses valdkonnas. Kulutatud ressurss on mõistlik ära võimu kuritarvitamisele ja kasutada. „onupojapoliitikale“. Ettepanek: võimaldada viia ametnik tähtaja saabudes ilma konkursita üle teisele olulises osas ühesuguste teenistusülesannetega vabale 3. Ettepanek ilma konkurssi ametikohale. korraldamata ametniku avalduse 2. Kehtiv ATS ei toeta horisontaalset karjäärisüsteemi. Uuele alusel karjääris tagasi minna, on ametikohale asudes tuleb ATS kohaselt korraldada konkurss. VTK-s tehtud. Ettepanek: Kaaluda ATS § 16 muutmist võimaldada ametniku üleviimist vastavalt asutuses kehtestatud karjäärisüsteemile. 3. ATS-s puudub mõistlik lahendus juhtumil, kus „kõrgemal ametiastmel“ olev ametnik soovib asuda samas ametiasutuses olevale vakantsele „madalamale ametikohale“, mille teenistusülesanded sobivad tema haridusele, töökogemusele, teadmistele ja oskustele. Teatud juhtudel on see võimalus olemas: § 48, § 92, § 93, § 95. Kuid väljaspool nimetatud juhte, tuleb ametiasutusel korraldada ametniku madalamale ametiastmele üleviimiseks näiline konkurss. Ettepanek: peab olema üleviimise võimalus. Täiendada ATS-i alustega ja tingimustega, mille puhul on võimalik ametnik omal soovil alaliselt, ilma konkursita üle viia madalamale ametiastmele. § 23 lg 2 määratud tähtajaga ametnik: Ajutiselt äraoleva ametniku ATS § 23 lg 2 räägib ametikohale naasmisel ning koheselt uuesti puhkusele jäämise korral on ametikohale naasmisest. tuleb asendaja vastavalt ATS § 23 lg 2 punktile 1 vahepeal vabastada Mõeldud on, et ametnik naaseb ning korraldada uuesti tekkinud vabale ametikohale konkurss. Selline oma teenistusülesandeid täitma. toimimisviis ei ole mõistlik ning tekitab liigset halduskoormust. Kui ametnik lõpetab küll LHP, Ettepanek: ATS sõnastust korrigeerida ja lähtuda tegelikust teenistusse kuid võtab koheselt välja naasmisest. puhkuse või viiakse ta koheselt ajutiselt üle teisele ametikohale, jätkub asendaja teenistus kuni asendatava reaalse naasmiseni. Probleem on pigem juhul, kui LHP õigusega isik kasutab seda õigust katkendlikult. Täpsustuse võib kirjutada ATS 20  käsiraamatusse. 1. § 61 lg 6 lisatasu ja toetuse maksmise keeld: ATS § 61 lg 6 Kogumispensionide seadus Ametiasutus ei maksa ametnikule sellist lisatasu või toetust, mille annab tööandjale õiguse teha maksmine ei tulene seadusest. Kuidas kohelda samas ametiasutuses sissemakseid tööandja töötavaid ja teenistuses olevaid teenistujaid võrdselt. Maksta ei tohi pensionifondi (s.h ka lisatasu või toetust, mis ei tulene seadusest, kuid seadus ei ütle midagi ametnikele). Lubatud on ka hüvitiste kohta. 2. töötaja (s.h ametniku) tervise Kehtiv ATS rahaliselt hinnatava motivatsioonipaketi pea olematuks. edendamiseks teha kulutusi 100 Palk on vaid üks osa motivatsioonipaketist. Raske on järgida tervist euro ulatuses töötaja kohta edendava töökeskkonna poliitikat. kvartalis (vt TuMS § 48 lg 55). Ettepanek: Kaaluda võimalust laiendada lubatud toetuste ringi Samuti on võimalik ametnikule motiveerimise või tervist edendava keskkonna loomise eesmärgil. maksta hüvitist teise ja kolmanda haiguspäeva eest. 21  Urmas Reinsalu Justiitsministeerium Meie 26.10.2017 nr 1.1-21/1518-1 [email protected] Avaliku teenistuse seaduse ja avaliku teenistuse eriliike reguleerivate seaduste muutmise seaduse eelnõust Austatud härra Reinsalu Riigi kui tööandja personalipoliitika valge raamatu tegevuskava punkti 1.1.5 järgi on Justiitsministeerium põhivastutaja avaliku teenistuse seaduse ja avaliku teenistuse eriliike reguleerivate seaduste muutmise seaduse väljatöötamisel. Sellest tulenevalt edastame Teile Rahandusministeeriumi poolt 13.07.2017 eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks edastatud avaliku teenistuse ja avaliku teenistuse eriliike reguleerivate seaduste muutmise seaduse väljatöötamiskavatsuse (toimik 17-0844/01) kohta esitatud arvamused, mis ei ole EIS-is registreeritud. Samuti edastame oma seisukohad kõigi väljatöötamiskavatsusele saabunud märkuste kohta. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jaak Aab riigihalduse minister Lisa(d): 1. Rahandusministeeriumi seisukohad VTK kooskõlastuskirjades esitatud märkuste kohta 17 lehel 2. ROTAL´i arvamused ATS-i ja avaliku teenistuse eriliike reguleerivate seaduste muutmise seaduse VTK kohta 3. TALO arvamused ATS-i ja avaliku teenistuse eriliike reguleerivate seaduste muutmise seaduse VTK kohta 4. EAKL´i arvamused ATS-i ja avaliku teenistuse eriliike reguleerivate seaduste muutmise seaduse VTK kohta Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee / registrikood 70000272 5. Riigikantselei arvamused ATS-i ja avaliku teenistuse eriliike reguleerivate seaduste muutmise seaduse VTK kohta Kaidi Meristo 6113303 [email protected] Lisaadressaadid: Haridus- ja Teadusministeerium Keskkonnaministeerium Kultuuriministeerium Siseministeerium Sotsiaalministeerium Riigikogu Kantselei Riigikohus Vabariigi Presidendi kantselei Eesti Ametiühingute Keskliit Riigi ja Omavalitsusasutuste Töötajate Ametiühingute Liit Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon Riigikantselei