Lisa 1
Riigikohtu arvamus kaitseväeteenistuse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste
muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse kohta
1. Riigikohus nõustub, et põhiseaduse §-s 124 sätestatud riigikaitsest osavõtmise kohustus on
äärmiselt oluline kohustus ning selle kohustuse põhjuseta täitmata jätjaid tuleks teatud
mõjutusvahendite abil sundida seda täitma.
2. Samas tuleb hoolikalt kaaluda valitavate mõjutusabinõude sobivust ja proportsionaalsust.
Väljatöötamise kavatsuses (VTK) on kavandatud mh lähtuda täitemenetluse seadustikus (TMS)
kehtivast õiguste piiramise süsteemist lapse elatise võlgnike korral (vt VTK, lk 3). Riigikohtu
tsiviilkolleegium on 4. oktoobril 2017. a tsiviilasjas nr 2-16-14071/38 tehtud määruse p-s 13
viidanud, et elatise võlgniku õiguste piiramise menetlus võib anda aluse piirata oluliselt
võlgniku põhiseaduslikke õigusi, mh nt õigust vabale eneseteostusele ja õigust vabalt valida
tegevusala, elukutset ja töökohta. Sama kehtib praeguse VTK kohta.
3. Abinõu sobivuse osas ei ole VTK-s peatutud nt küsimusel, kas on analüüsitud või on kavas
analüüsida kohtutäiturite senist praktikat TMS peatüki 81 „Õiguse piiramine lapse elatise
võlgnevuse korral“ rakendamisel (vrdl VTK p 5, lk 6) – kas see on reaalselt kaasa aidanud
elatise võlgnevuste vähendamisele. Kuna TMS-i vastavad muudatused kehtivad alles alates
1. märtsist 2016, võib olla küll mõneti vara kohtutäiturite senise rakenduspraktika põhjal
oluliste järelduste tegemiseks.
VTK-s ei ole abinõu sobivuse osas peatutud ka küsimusel, kas eelnõu seadusena vastuvõtmisel
on kavas ka mingit laadi koostöö politseiga, kui nt juhiloa äravõtmine või selle andmisest
keeldumine ei sunni kaitseväekohustuse täitmisest kõrvalehoidjaid siiski hoiduma sõiduki
juhtimisest. Kõrvalehoidjate arv on VTK kohaselt märkimisväärne (vt VTK lk 1 ja p 9, lk 9).
4. VTK-st ei selgu, mis võiksid olla nimetatud haldussunnivahendi kohaldamise eeldused. Kuna
õiguste piiramine ei välista väärteomenetluse korras karistamist (vt kaitseväeteenistuse seaduse
– KVTS – §-d 222 ja 224), siis tuleb arvestada, et isikul võib tekkida kaks paralleelset menetlust.
Seda tuleks õiguste piiramise eelduste kehtestamisel vältida.
Arvestades potentsiaalseid mõjusid isiku õigustele, peaks eelduslikult olema tegemist ultima
ratio meetmega, mida saab rakendada alles pärast sunniraha või väärteo trahvi edutut
kohaldamist.
5. Õiguste piiramise rakendamise menetlusliku vormi valimisel (VTK p 9.1, lk-d 9–10) tuleks
meetmeid lisaks täitemenetluses antavate kohtulike lubade regulatsioonile hoolikalt võrrelda ka
HKMS 27. peatükis „Haldustoiminguks loa andmine“ ettenähtud korras toimuva
haldustoimingu tegemiseks loa andmise menetlusega, otsustamaks, kas niivõrd intensiivne
isikute õiguste piiramine on võimalik ilma kohtu eelneva loata.
6. Kui eelnõu koostamisel leitakse, et õiguste piiramise meetme rakendamise otsustab kohus,
siis tuleb täiendavalt analüüsida ning põhjendada analoogia kasutamise võimalikkust
elatisvõlgnikele piirangute seadmisega. Elatisvõlgnike puhul toimub õiguste piiramine
täitemenetluses, mille kohtulik kontroll on maakohtu pädevuses. Kuna praegusel juhul on aga
tegemist selgelt avalik-õigusliku suhtega ning õiguste piiramise otsust ei tehta muu menetluse
ajal, siis kuulub vaidluse lahendamine eelduslikult halduskohtu pädevusse.
Lisa 1
VTK järgi ei ole tegemist ka süüteomenetluses füüsilisele isikule rakendatava lisakaristusega
(vt karistusseadustiku (KarS) 3. peatüki 3. jagu), mis võiks tingida maakohtu pädevuse (vrdl nt
KarS §-d 50–52).
7. Trahviühiku suurendamine selle eelnõu raames (vt VTK, lk 3 ja p 9.2, lk 10) on nii sisuliselt
kui ka normitehniliselt lubamatu. Karistusõiguse üldosa puudutavat diskussiooni ei ole
asjakohane pidada praeguse VTK raames.
8. VTK mõjude eelanalüüsis (VTK p 11.2, lk 11) on välja toodud, et meetmete mõju
majandusele puudub. Eluliselt ei ole usutav, et juhtimisõiguse peatamisel majanduslikud mõjud
puuduvad. Juhtimisõiguse olemasolu on paljudele otseselt või kaudselt hädavajalik töö
tegemiseks.
9. Lisaks on VTK õigustamiseks toodud välja, et osa isikutest eirab kohustusi, aga saab
kasutada kõiki õigusi. Praeguses VTK-s on vaatluse all juba karistusnormide ja
haldussunnivahendiga (KVTS §-d 222, 224, 226) tagatud kohustused. Iga karistatava teo puhul
rikub isik kohustust või keeldu. Sisuliselt ei ole aru saada, mille poolest on eriline VTK-s
kirjeldatud olukord.
Samuti on VTK-s esile toodud, et tõhusamad meetmed võimaldavad paremini isikutega
kontakti saada (VTK, lk 3), eelnevalt on aga märgitud, et sunnirahad makstakse ära (VTK, lk 2).
Järelikult kontakt kohustatud isikutega juba toimib.
10. Kui VTK alusel otsustatakse töötada välja eelnõu, tuleb riigikaitsekohustusest
kõrvalehoidjale minimaalselt tagada sarnased õigused, nagu on tagatud elatise võlgnikele nende
õiguste piiramise menetluses TMS § 1771 jj kohaselt, sh kindlasti mitmekordne kohtulik
kontroll (vt selle kohta viidatud Riigikohtu määrust tsiviilasjas nr 2-16-14071/38).
Kaitseministeerium Teie 12.09.2017 nr 5-1/17/2439
[email protected]
Meie 13.10.2017 nr 6-6/17-42
Arvamuse andmine
Täname võimaluse eest avaldada arvamust kaitseväeteenistuse seaduse ja sellega seonduvalt
teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse kohta. Käesolevaga edastame
arvamuse nimetatud väljatöötamiskavatsuse kohta.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tanel Kask
Riigikohtu koolitusosakonna juhataja
õigusteabe osakonna juhataja ülesannetes
Lisa 1: Riigikohtu arvamus kaitseväeteenistuse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste
muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse kohta
Lossi 17, 50093 TARTU. Registrikood 74001127. Telefon 730 9002, faks 730 9003, e -post
[email protected]
www.riigikohus.ee