Arvamus kaitseväeteenistuse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse kohta

Lisa 1 Riigikohtu arvamus kaitseväeteenistuse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse kohta 1. Riigikohus nõustub, et põhiseaduse §-s 124 sätestatud riigikaitsest osavõtmise kohustus on äärmiselt oluline kohustus ning selle kohustuse põhjuseta täitmata jätjaid tuleks teatud mõjutusvahendite abil sundida seda täitma. 2. Samas tuleb hoolikalt kaaluda valitavate mõjutusabinõude sobivust ja proportsionaalsust. Väljatöötamise kavatsuses (VTK) on kavandatud mh lähtuda täitemenetluse seadustikus (TMS) kehtivast õiguste piiramise süsteemist lapse elatise võlgnike korral (vt VTK, lk 3). Riigikohtu tsiviilkolleegium on 4. oktoobril 2017. a tsiviilasjas nr 2-16-14071/38 tehtud määruse p-s 13 viidanud, et elatise võlgniku õiguste piiramise menetlus võib anda aluse piirata oluliselt võlgniku põhiseaduslikke õigusi, mh nt õigust vabale eneseteostusele ja õigust vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta. Sama kehtib praeguse VTK kohta. 3. Abinõu sobivuse osas ei ole VTK-s peatutud nt küsimusel, kas on analüüsitud või on kavas analüüsida kohtutäiturite senist praktikat TMS peatüki 81 „Õiguse piiramine lapse elatise võlgnevuse korral“ rakendamisel (vrdl VTK p 5, lk 6) – kas see on reaalselt kaasa aidanud elatise võlgnevuste vähendamisele. Kuna TMS-i vastavad muudatused kehtivad alles alates 1. märtsist 2016, võib olla küll mõneti vara kohtutäiturite senise rakenduspraktika põhjal oluliste järelduste tegemiseks. VTK-s ei ole abinõu sobivuse osas peatutud ka küsimusel, kas eelnõu seadusena vastuvõtmisel on kavas ka mingit laadi koostöö politseiga, kui nt juhiloa äravõtmine või selle andmisest keeldumine ei sunni kaitseväekohustuse täitmisest kõrvalehoidjaid siiski hoiduma sõiduki juhtimisest. Kõrvalehoidjate arv on VTK kohaselt märkimisväärne (vt VTK lk 1 ja p 9, lk 9). 4. VTK-st ei selgu, mis võiksid olla nimetatud haldussunnivahendi kohaldamise eeldused. Kuna õiguste piiramine ei välista väärteomenetluse korras karistamist (vt kaitseväeteenistuse seaduse – KVTS – §-d 222 ja 224), siis tuleb arvestada, et isikul võib tekkida kaks paralleelset menetlust. Seda tuleks õiguste piiramise eelduste kehtestamisel vältida. Arvestades potentsiaalseid mõjusid isiku õigustele, peaks eelduslikult olema tegemist ultima ratio meetmega, mida saab rakendada alles pärast sunniraha või väärteo trahvi edutut kohaldamist. 5. Õiguste piiramise rakendamise menetlusliku vormi valimisel (VTK p 9.1, lk-d 9–10) tuleks meetmeid lisaks täitemenetluses antavate kohtulike lubade regulatsioonile hoolikalt võrrelda ka HKMS 27. peatükis „Haldustoiminguks loa andmine“ ettenähtud korras toimuva haldustoimingu tegemiseks loa andmise menetlusega, otsustamaks, kas niivõrd intensiivne isikute õiguste piiramine on võimalik ilma kohtu eelneva loata. 6. Kui eelnõu koostamisel leitakse, et õiguste piiramise meetme rakendamise otsustab kohus, siis tuleb täiendavalt analüüsida ning põhjendada analoogia kasutamise võimalikkust elatisvõlgnikele piirangute seadmisega. Elatisvõlgnike puhul toimub õiguste piiramine täitemenetluses, mille kohtulik kontroll on maakohtu pädevuses. Kuna praegusel juhul on aga tegemist selgelt avalik-õigusliku suhtega ning õiguste piiramise otsust ei tehta muu menetluse ajal, siis kuulub vaidluse lahendamine eelduslikult halduskohtu pädevusse.  Lisa 1 VTK järgi ei ole tegemist ka süüteomenetluses füüsilisele isikule rakendatava lisakaristusega (vt karistusseadustiku (KarS) 3. peatüki 3. jagu), mis võiks tingida maakohtu pädevuse (vrdl nt KarS §-d 50–52). 7. Trahviühiku suurendamine selle eelnõu raames (vt VTK, lk 3 ja p 9.2, lk 10) on nii sisuliselt kui ka normitehniliselt lubamatu. Karistusõiguse üldosa puudutavat diskussiooni ei ole asjakohane pidada praeguse VTK raames. 8. VTK mõjude eelanalüüsis (VTK p 11.2, lk 11) on välja toodud, et meetmete mõju majandusele puudub. Eluliselt ei ole usutav, et juhtimisõiguse peatamisel majanduslikud mõjud puuduvad. Juhtimisõiguse olemasolu on paljudele otseselt või kaudselt hädavajalik töö tegemiseks. 9. Lisaks on VTK õigustamiseks toodud välja, et osa isikutest eirab kohustusi, aga saab kasutada kõiki õigusi. Praeguses VTK-s on vaatluse all juba karistusnormide ja haldussunnivahendiga (KVTS §-d 222, 224, 226) tagatud kohustused. Iga karistatava teo puhul rikub isik kohustust või keeldu. Sisuliselt ei ole aru saada, mille poolest on eriline VTK-s kirjeldatud olukord. Samuti on VTK-s esile toodud, et tõhusamad meetmed võimaldavad paremini isikutega kontakti saada (VTK, lk 3), eelnevalt on aga märgitud, et sunnirahad makstakse ära (VTK, lk 2). Järelikult kontakt kohustatud isikutega juba toimib. 10. Kui VTK alusel otsustatakse töötada välja eelnõu, tuleb riigikaitsekohustusest kõrvalehoidjale minimaalselt tagada sarnased õigused, nagu on tagatud elatise võlgnikele nende õiguste piiramise menetluses TMS § 1771 jj kohaselt, sh kindlasti mitmekordne kohtulik kontroll (vt selle kohta viidatud Riigikohtu määrust tsiviilasjas nr 2-16-14071/38).  Kaitseministeerium Teie 12.09.2017 nr 5-1/17/2439 [email protected] Meie 13.10.2017 nr 6-6/17-42 Arvamuse andmine Täname võimaluse eest avaldada arvamust kaitseväeteenistuse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse kohta. Käesolevaga edastame arvamuse nimetatud väljatöötamiskavatsuse kohta. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kask Riigikohtu koolitusosakonna juhataja õigusteabe osakonna juhataja ülesannetes Lisa 1: Riigikohtu arvamus kaitseväeteenistuse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse kohta Lossi 17, 50093 TARTU. Registrikood 74001127. Telefon 730 9002, faks 730 9003, e -post [email protected] www.riigikohus.ee