dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus
LepingAvalik

Isikliku kasutusõiguse seadmise leping ning kinnistamisavaldus ja asjaõigusleping

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus · 4. juuni 2026
Seotud ettevõtted
Elektrilevi OÜ (adressaat)
Viit
7-3/26/456
Registreeritud
4. juuni 2026
Dokumendi liik
Leping
Adressaat
Elektrilevi OÜ
Funktsioon
- -
Sari
- -
Toimik
- -

Failid

  • 📎20260604_Avalik_RKIK_7-3_26_456_notar RG 040626 140407.asice2093 KB

Sisu (failidest)

PÄRNU NOTAR ANU RAID NOTARI AMETITOIMINGUTE RAAMATU REGISTRI NUMBER 1085 ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSE SEADMISE LEPING NING KINNISTAMISAVALDUS JA ASJAÕIGUSLEPING Käesoleva notariaalakti on koostanud ja tõestanud Pärnu notar Anu Raid notaribüroos, Pärnu, Pikk tn 12, neljandal juunil kahe tuhande kahekümne kuuendal aastal (04.06.2026), ning selles notariaalaktis osalejad on Eesti Vabariik, tegutsedes Kaitseministeeriumi kaudu, registrikood 70004502, aadress Sakala tn 1, Tallinn, e-posti aadress [email protected], edaspidi nimetatud Omanik, mille esindajana tegutseb volikirja alusel Evelin Paju, isikukood 47908130297, kelle isikusamasus on tuvastatud PPA andmebaasi alusel videosilla vahendusel videokõne ajal (eeltoodud andmed juriidilise isiku olemasolu, nime ja registrikoodi kohta on notariaalakti tõestaja poolt kontrollitud notariaalakti tõestamise päeval registriandmete väljatrüki alusel), Omaniku esindaja asukoht on kaugtõestamise hetkel tema enda ütluste kohaselt Tallinn, Elektrilevi OÜ, registrikood 11050857, aadress Veskiposti tn 2, Tallinn, e-posti aadress [email protected], edaspidi nimetatud Kasutaja, mille esindajana tegutseb volikirja alusel Tiia Koel, isikukood 46407260038, kes on notariaalakti tõestajale tuntud isik ja tuvastatud videosilla vahendusel videokõne ajal (eeltoodud andmed juriidilise isiku olemasolu, nime ja registrikoodi kohta on notariaalakti tõestaja poolt kontrollitud notariaalakti tõestamise päeval registriandmete väljatrüki alusel), Kasutaja esindaja asukoht on kaugtõestamise hetkel tema enda ütluste kohaselt Kuressaare linn, kes sõlmivad lepingu alljärgnevas: 1. LEPINGU ESE 1.1. Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr 645633 on kantud kinnistu, mille koosseisu kuulub maaüksus katastritunnus 39201:001:2690, pindala 18435.0 m², aadress Kõpu kordon, Mägipe küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond, maa sihtotstarve riigikaitsemaa (100%). Registriosas on tehtud alljärgnevad kanded: 1.1.1. Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik. 1.1.2. Kolmandas jaos kehtivaid kandeid ei ole. 1.1.3. Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole. 1.2. Kinnistusraamatust nähtuvad andmed on notariaalakti tõestaja kontrollinud kinnistusraamatu elektroonilisest andmebaasist käesoleva lepingu sõlmimise päeval (04.06.2026). 1.3. Maa- ja Ruumiameti andmebaasi kohaselt kehtivad punktis üks üks (1.1.) nimetatud kinnistu osas alljärgnevad Katastriüksuse 39201:001:2690 kitsendused: Elektripaigaldise kaitsevöönd ulatus: 14,92 m²; nähtus: Elektrimaakaabelliin (AMCMK.3x35+10); seisund: kehtiv; ulatus: 1,51 m²; nähtus: Alajaamad ja jaotusseadmed (Mobiili:(Hiiu)); seisund: kehtiv. Hooldusala ulatus: 312,90 m²; nähtus: Puurkaev; seisund: kehtiv. Ranna või kalda piiranguvöönd ulatus: 1042,01 m²; nähtus: Allikas; seisund: kehtiv. Sideehitise kaitsevöönd ulatus: 1384,07 m²; nähtus: Raadiosidemast (Raadiomast) (Kõpu_Mägipe); seisund: kehtiv. Piiranguvöönd määratlemata ulatus: 3738,22 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Epipactis atrorubens (tumepunane neiuvaip)); seisund: kehtiv. 1.4. Lepingu esemeks on punktis üks üks (1.1.) nimetatud kinnistu koos selle oluliste osadega ja päraldistega. 1.5. Omaniku esindaja avaldab ja kinnitab, et: 1.5.1. Lepingu punktis üks üks (1.1.) toodud andmed lepingu eseme kohta on tõesed ja õiged ning lepingu eseme suhtes ei ole kinnistusosakonnale esitatud menetlemisel olevaid kinnistamisavaldusi. 1.5.2. Lepingu ese on Omaniku omand ning lepingu ese ei ole arestitud, selle suhtes ei ole vaidlusi, seda ei ole koormatud kolmandate isikute õigustega. 1.5.3. Lepingu eseme valdamise, kasutamise ega käsutamise suhtes ei kehti Omanikule teadaolevaid käesolevas lepingus nimetamata muinsuskaitsealaseid, looduskaitsealaseid ega muid piiranguid. 1.5.4. Kasutusõiguse alal ei paikne kolmandatele isikutele kuuluvaid, käesolevas lepingus nimetamata, maapealseid või maa-aluseid tehnovõrke ega -rajatisi. 1.5.5. Lepingu esemeks olev kinnistu on kantud Riigi Kinnisvararegistrisse (objekti kood KV6913). 1.5.6. Riigi kinnisvararegistri andmetel on lepingu eseme valitsejaks Kaitseministeerium ja volitatud asutus on Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus. 1.5.7. Kaitseministeerium on 26.05.2026.a. andnud välja käskkirja nr 1-3/26/77 lepingu eseme koormamiseks isikliku kasutusõigusega Kasutaja kasuks käesolevas lepingus toodud tingimustel. Nimetatud käskkiri on kehtiv, seda ei ole muudetud 2 ega tühistatud. 1.5.8. Tema volitused Omaniku esindajana on kehtivad, tema volitusi ei ole kehtetuks kuulutatud ega tühistatud. 1.6. Kasutaja esindaja kinnitab, et: 1.6.1. Kasutaja on üle vaadanud lepingu eseme koosseisu kuuluva maaüksuse ja kasutusõiguse ala, tutvunud talle esitatud maakatastris registreeritud maaüksuse plaaniga ning on teadlik kasutusõiguse ala suurusest ja piiridest. 1.6.2. Kasutaja on kasutusõigusega seonduvateks tegevusteks küsinud kõik vajaminevad kooskõlastused ja load. 1.6.3. Tema volitused Kasutaja esindajana on kehtivad, tema volitusi ei ole kehtetuks kuulutatud ega tühistatud. 1.7. Osalejad kinnitavad, et nad ei soovi täiendavate dokumentide muretsemist, notariaalaktile lisamist ega tehinguga seotud asjaolude täiendavat kontrollimist ning täiendavat nõustamist notariaalakti tõestaja poolt. 2. ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSE SEADMINE 2.1. Isikliku kasutusõiguse seadmisel kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: Elektriliin – võrgu kindlaid punkte ühendav võrguosa; Elektrivõrk – elektripaigaldis või selle osa, mis on ette nähtud elektrienergia edastamiseks tarbija või tootja liitumispunktini Elektripaigaldis – elektrienergia tootmiseks, edastamiseks, muundamiseks, mõõtmiseks, müügiks või tarbimiseks kasutatavate seadmete, juhtide ja tarvikute paigaldatud talitluslik kogum. Elektripaigaldise kaitsevöönd – iseseisvaks ehitiseks olevat ja elektrituruseaduse tähenduses elektripaigaldist ümbritsev maa-ala, kus kinnisasja kasutamist on piiratud elektripaigaldise ohutuse ja kaitse tagamiseks. Elektripaigaldise kaitsevööndi ulatus on kehtestatud majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrusega nr 73. Isikliku kasutusõiguse seadmise eesmärgiks on lepingu esemeks oleva kinnistu koormamine asjaõigusseaduse § 1581 järgse isikliku kasutusõigusega Kasutaja kasuks. 2.2. Omanik ja Kasutaja lepivad kokku koormata lepingu ese tasuta ja tähtajatu isikliku kasutusõigusega elektrivõrgu kaitsevööndi ulatuses elektrivõrgu majandamiseks Kasutaja kasuks. Kasutusõiguse esemeks on lepingu esemele rajatavad, käesoleva lepingu lisaks oleval plaanil näidatud elektrimaakaabelliinid, liitumis- ja jaotuskilp ning komplektalajaam oma kaitsetsooniga (edaspidi elektripaigaldise kaitsevöönd ja ka kasutusõiguse ese), mida Kasutajal on õigus kasutada elektrivõrgu majandamiseks ning elektripaigaldise kaitsevööndiga seotud õigused ja kohustused. 2.3. Isikliku kasutusõiguse sisuks on elektrivõrgu väljaehitamine, omamine ning Kasutajal lasuva elektrivõrgu arendamiskohustuse täitmise tagamine, elektriliinide remontimine, hooldamine, asendamine, kasutamine, kasutusse andmine ja muul viisil ekspluateerimine elektrivõrgu talitluse tagamise eesmärgil. Isikliku kasutusõiguse alaks on maa-ala pindalaga ligikaudu 319 m2, mille asukoht on näidatud käesoleva lepingu lisaks oleval plaanil vastavalt tähistatud ala ja piiratud asjaõiguste ruumiandmete infosüsteemis (PARI) ruumiandmete tunnusega ID 1097218 (edaspidi nimetatud ka kasutusõiguse ala). 2.4. Elektripaigaldise kaitsevööndis kehtivad kitsendused on sätestatud ehitusseadustiku 3 §-s 77 ning on toodud käesoleva lepingu punktis 6. 3. OMANIKU JA KASUTAJA ÕIGUSED JA KOHUSTUSED 3.1. Omanikul on õigus lõpetada isiklik kasutusõigus olukorras, kus kasutamiseks antud riigivara on vajalik riigivõimu teostamiseks või muul avalikul eesmärgil. 3.2. Juhul kui isikliku kasutusõiguse lõpetamisel on vajalik tehnorajatise likvideerimine, siis on Kasutajal kohustus kuue (6) kuu jooksul alates isikliku kasutusõiguse lõpetamisest likvideerida tehnorajatis ja korrastada kinnistu, kui ei lepita kokku teisiti. 3.3. Kasutajal on õigus kasutusõiguse eset omada, vallata, remontida, hooldada, asendada, kasutada, kasutusse anda ja muul viisil ekspluateerida pärast käesoleva lepingu sõlmimist. Tehnorajatise kasutusse andmine kolmandatele isikutele on võimalik ainult kinnistu Omaniku kirjalikul nõusolekul. 3.4. Kinnisasja omanikul on õigus vajaduse korral koormata sama servituudiala teiste piiratud asjaõigustega kui see ei takista käesoleva servituudi teostamist. 3.5. Kasutaja võib kinnistule siseneda ainult kinnistu valdaja loal, järgides kinnistu valdaja poolt antud korraldusi ning juhtnööre. 3.6. Kasutaja kohustub teavitama tehnorajatise plaanilistest hooldus- ja remonttöödest kinnistu valdajat vähemalt kolm (3) päeva enne tööde alustamist. Avariiremondi korral alustab Kasutaja vajaduse korral viivitamata vajalike töödega, teavitades sellest kinnistu valdajat. 3.7. Kasutaja kohustub kasutusõiguse kehtivusaja jooksul tehnorajatisega seotud tööde järel tagama, et taastab kinnistu heakorra omal kulul. 3.8. Kasutaja kohustub tasuma kõik tehnorajatise rajamise, kasutamise ning hooldamisega seotud kulud. 3.9. Isikliku kasutusõiguse seadmisega seotud notaritasu ja riigilõivu tasub kasutusõiguse omandaja. 3.10. Kasutaja kohustub pärast ehitustöö teostamist esitama Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusele majandus- ja taristuministri 14.04.2016 määruses nr 34 „Topo- geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“ sätestatud nõuetele vastava teostusjoonise. 4. ASJAÕIGUSLEPING JA KINNISTAMISAVALDUS Omanik ja Kasutaja on lepingu punktis üks üks (1.1.) nimetatud kinnistu isikliku kasutusõigusega koormamises kokku leppinud. Omanik lubab ja Kasutaja avaldab soovi kanda Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa number 645633 kolmandasse jakku esimesele järjekohale tasuta ja tähtajatu isiklik kasutusõigus elektrivõrgu ehitamiseks, remontimiseks, korrashoiuks, hooldamiseks, asendamiseks, kasutamiseks, kasutusse andmiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks elektrivõrgu talituse tagamise eesmärgil kasutusõiguse alal elektrivõrgu kaitsevööndi ulatuses vastavalt 04.06.2026 sõlmitud lepingu punktidele 2.-3. ning ruumiandmete tunnusele 1097218 Elektrilevi OÜ, registrikood 11050857, kasuks. 4 5. LEPINGU LISAD 5.1. Käesolevale notariaalaktile on lisatud plaan, millel on näha kasutusõiguse ala ja maakatastri ruumiandmete väljatrükk. 5.2. Tõestamise aluseks võetud ning lepingus viidatud dokumendid kuuluvad säilitamisele notaribüroos. Lepinguosalised ei soovi lisada käesolevale lepingule notariaalakti osana käsitletavaid lisasid ning loobuvad lepingus viidatud notariaalaktide ette lugemisest käesoleva akti tõestamise käigus. 6. AKTI TÕESTAJA POOLT OSALEJATELE ANTUD SELGITUSED 6.1. Isiklik kasutusõigus tekib selle kandmisega kinnistusraamatusse, mitte käesoleva lepingu sõlmimisega. Kinnisturaamatusse kandmata lepingupunktid kehtivad üksnes lepingupoolte vahel ning nende täitmist saavad nõuda üksnes lepinguosalised. 6.2. Hilisemate vaidluste ärahoidmiseks tuleb lepingusse märkida kõik asjasse puutuvad kokkulepped. Vastavalt võlaõigusseaduse § 11 lg 3 tuleb lepinguga samas notariaalselt tõestatud vormis sõlmida ka kokkulepped tagatiste ja teiste kõrvalkohustuste kohta. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 83 lg 1 kohaselt on seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral tehing tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti. 6.3. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 54 lg 2 ei ole kinnisasjal paiknev tehnovõrk või -rajatis, mis on ehitatud kinnisasjale asjaõiguse alusel või mille suhtes kehtib seadusest tulenev talumiskohustus, kinnisasja osa. 6.4. Vastavalt asjaõigusseaduse § 225 koormab isiklik kasutusõigus kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks see on seatud, on õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama või teostama kinnisasja suhtes teatud õigust, mis oma sisult vastab mõnele reaalservituudile. Isikliku kasutusõiguse ulatus määratakse kahtluse korral vastavalt õigustatud isiku vajadustele. 6.5. Vastavalt asjaõigusseaduse § 226 võib isikliku kasutusõiguse võib kinnisasja omaniku nõusolekul teisele isikule üle anda, muutmata seejuures isikliku kasutusõiguse kestust. Kui isikliku kasutusõiguse esemeks on tehnovõrk või -rajatis, ei ole isikliku kasutusõiguse üleandmiseks või koormamiseks kinnisasja omaniku nõusolek vajalik. 6.6. Vastavalt asjaõigusseaduse § 179 kui reaalservituuti teostatakse teenival kinnisasjal mingi ehitise või seadeldise abil, on valitseva kinnisasja omanik kohustatud selle rajama ja korras hoidma ning servituudi lõppemisel selle teeniva kinnisasja omaniku nõudel omal kulul ära vedama, kui seaduses või servituudi seadmise tehinguga ei ole sätestatud teisiti. Valitseva kinnisasja omanikul on õigus servituudi kasutamiseks vajalike ehitus- ja korrastustööde tegemiseks kasutada teenivat kinnisasja. 6.7. Vastavalt asjaõigusseaduse § 158 on kinnisasja omanik kohustatud taluma tema kinnisasjal maapinnal, maapõues ning õhuruumis ehitatavaid tehnovõrke ja -rajatisi (kütte-, veevarustus- või kanalisatsioonitorustikku, elektroonilise side või elektrivõrku, nõrkvoolu-, küttegaasi- või elektripaigaldist või surveseadmestikku ja nende teenindamiseks vajalikke ehitisi), kui need on teiste kinnisasjade eesmärgipäraseks kasutamiseks või majandamiseks vajalikud, nende ehitamine ei ole kinnisasja kasutamata võimalik või nende ehitamine teises kohas põhjustab ülemääraseid kulutusi. Eelnimetatud juhul võib kinnisasja omanik nõuda teise kinnisasja omanikult kinnisasja koormamist reaalservituudiga. Reaalservituudi täpsem sisu, tehnovõrgu või 5 -rajatise asukoht, tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab servituudi sisu, vajaduse korral tähtaja ja tasu suuruse kohus. Servituudi seadmisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve. 6.8. Vastavalt asjaõigusseaduse § 158 lg 4 kui tehnovõrgu või -rajatise ehitamise või hooldamisega kaasneb kahju tekkimine kinnisasjale, on tehnovõrgu või -rajatise omanik kohustatud kahju tagajärjed kõrvaldama või kinnisasja omanikule tekkinud kahju hüvitama. Kahjuks käesoleva sätte mõistes ei peeta talumiskohustuse tekkimisest tingitud kinnisasja väärtuse vähenemist. 6.9. Vastavalt asjaõigusseaduse § 158 lg 5 võib kinnisasja omanik nõuda tehnovõrgu või - rajatise omanikult tehnovõrgu või -rajatise ümberpaigutamist temale kuuluval kinnisasjal, kui see on tehniliselt võimalik ja kinnisasja omanik hüvitab tehnovõrgu või -rajatise ümberpaigutamisega seotud kulud. 6.10. Vastavalt asjaõigusseaduse § 1581 on kinnisasja omanik kohustatud taluma oma kinnisasjal tehnovõrku või -rajatist ja lubama selle ehitamist kinnisasjale, kui tehnovõrk või -rajatis on vajalik avalikes huvides ja puudub muu tehniliselt ning majanduslikult otstarbekam võimalus tehnovõrguga või -rajatisega liituda sooviva isiku tarbimiskoha ühendamiseks tehnovõrguga või -rajatisega või tehnovõrgu või -rajatise arendamiseks. Tehnovõrk või -rajatis on mh ehitatud avalikes huvides, kui selle kaudu osutatakse avalikku teenust ja see kuulub isikule, kellele laieneb elektrituruseaduse § 65 lõikes 1 sätestatud kohustus. Kui universaalteenuse osutamise leping lõpeb, siis ei lõpe talumiskohustus juhul, kui vastava tehnorajatise kaudu kõikidele isikutele pakutavat teenust üldistel alustel edasi osutatakse. Käesolevas lõikes sätestatud talumiskohustus tekib kinnisasja sundvõõrandamise seaduses sätestatud korras sundvalduse seadmisega. Talumiskohustust ei ole isikul juhul, kui tehnovõrgust või -rajatisest tulenev kitsendus kinnisasja omanikule on oluliselt suurem kui avalik huvi tehnovõrgu või -rajatise vastu või tehnovõrguga liituda soovija huvi tehnovõrguga liitumise vastu ja on olemas võimalus ehitada tehnovõrk või -rajatis nii, et teise kinnisasja omanik ei satu samaväärsesse või halvemasse olukorda. 6.11. Ehitise kaitsevöönd on ehitisealune ning seda ümbritsev maa-ala, mille ulatuses on kinnisasja omanikul kohustus taluda võõrast ehitist ning mille piires on kinnisasja kasutamine ja sellel tegutsemine piiratud ohutuse ning ehitise toimivuse tagamiseks. Kaitsevööndis on keelatud: 1) ohustada ehitist või selle korrakohast kasutamist; 2) ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist, sealhulgas eemaldada ning kuhjata pinnast; 3) takistada ehitisele juurdepääsu; 4) takistada ehitise hooldamist, sealhulgas kaitsevööndiga ehitise asukohast või ehitisest tulenevast ohust teavitavate tähiste paigaldamist; 5) takistada kaitsevööndis asuva taimestiku või pinnase säilitamist seisundis, mis ei ohusta ehitist; 6) muud seaduses sätestatud tegevused. Kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda kaitsevööndiga ehitise omaniku nõusolekul, kui see ei vähenda ehitise ohutust. Nõusoleku andmise eest ei või kaitsevööndiga ehitise omanik võtta tasu ega nõuda selliste lisapiirangute kehtestamist, mis ei seondu ohutusega. Ehitise omanik ei või nõusoleku andmisest põhjendamatult keelduda. Kaitsevööndiga ehitise omanikul on õigus nõuda, et kaitsevööndis tegutsev isik on kaitsevööndiga ehitise omaniku vahetu järelevalve all. Kaitsevööndiga ehitise omanik annab tasuta andmeid ehitise asukoha kohta kinnisasja omanikule ja selle õiguspärasele kasutajale. Kaitsevööndiga ehitise omanikul on kohustus: 1) tegutseda kinnisasja omaniku õigusi vähimal võimalikul viisil riivaval moel; 2) arvestada oma õiguste teostamisel kinnisasja omaniku õigustatud huviga, sealhulgas teavitada maaomanikku ehitus- ja remonditööde tegemisest mõistliku aja 6 jooksul enne tööde alustamist; 3) tagada kaitsevööndiga ehitise korrashoiuks tehtud tööde ajal kinnisasja korrashoid ning tööde lõppedes taastada kinnisasjal endine olukord, välja arvatud kui endise olukorra taastamine oleks vastuolus kaitsevööndis kehtivate piirangutega. Kui samale kinnisasjale ehitatakse mitu kaitsevööndiga ehitist, tuleb võimaluse korral eelistada kaitsevööndite ruumilist kattumist võimalikult suures ulatuses ning kinnisasja koormamist vähimal võimalikul viisil. Eeldatakse, et ühe kaitsevööndiga ehitise kaitsevööndisse võib ehitada teise kaitsevööndiga ehitise. Andmed kaitsevööndi olemasolu, selle sisu ja ruumilise ulatuse kohta kantakse maakatastrisse. Andmed maakatastrisse kandmiseks esitab kaitsevööndiga ehitise omanik. Kui uue ehitise ehitamisel või juba olemasoleva ehitise asukoha muutmisel ei ole kaitsevööndit puudutavate andmete kandmiseks maakatastrisse esitatud avaldust 30 päeva jooksul pärast ehitise valmimist või selle ümberpaigutamist, ei teki ehitise talumiskohustust ning kinnisasja omanikul on õigus nõuda selle eemaldamist oma kinnisasjalt (ehitusseadustik § 70). 6.12. Ehitusseadustiku § 77 kohaselt on elektripaigaldise kaitsevöönd iseseisvaks ehitiseks olevat ja elektrituruseaduse tähenduses elektripaigaldist ümbritsev maa-ala, kus kinnisasja kasutamist on piiratud elektripaigaldise ohutuse ja kaitse tagamiseks. Elektripaigaldise kaitsevööndis on keelatud: 1) ladustada jäätmeid, materjale ja aineid, teha mis tahes mäe-, laadimis-, süvendus-, lõhkamis- ja maaparandustöid, teha tuld, istutada ning langetada puid; 2) ankurdada veesõidukit, liikuda heidetud ankru, kettide, logide, traalide ja võrkudega, paigaldada veesõidukite liiklustähiseid ja poisid ning varuda jääd – veekaabelliinina rajatud elektripaigaldise kaitsevööndis; 3) sõita masinate ja mehhanismidega, mille üldkõrgus maapinnast koos veosega või ilma selleta on üle 4,5 meetri – õhuliinide kaitsevööndis; 4) ehitada traattarasid, rajada loomade joogikohti ja korraldada massiüritusi – kõrgepingepaigaldise õhuliinide kaitsevööndis; 5) töötada löökmehhanismidega, tasandada pinnast, teha mullatöid sügavamal kui 0,3 meetrit, küntaval maal sügavamal kui 0,45 meetrit, ning ladustada ja teisaldada raskusi – õhu- ja maakaabelliinide kaitsevööndites. 7. NOTARIAALAKTI ORIGINAAL JA ÄRAKIRJADE VÄLJASTAMINE 7.1. Käesolev notariaalakt on koostatud ühes (1) digitaalses originaaleksemplaris, mis on kasutusel elektroonilises käibes ning osalejatele kättesaadav riigiportaalis www.eesti.ee (minuasjad -> oigusabi -> Notariaalsed dokumendid) ja www.notar.ee iseteenindusportaalis. Notar teeb digitaalsest originaaldokumendist paberil kinnitatud ärakirja, mis jääb notari kätte hoiule. Osalejate soovil väljastatakse osalejale vajadusel paberkandjal ärakiri, mis asendab originaali. 7.2. Tõestamisseaduse § 53 lg 1 kohaselt esitab notariaalakti tõestaja lepingu kinnistusosakonnale. 8. LEPINGU SÕLMIMISEGA SEOTUD KULUD 8.1. Lepingu sõlmimisega seotud kulud tasub Kasutaja. 8.2. Kasutaja tasub notari tasu pangaülekandega vastavalt esitatud arvele notari arvelduskontole. Notaril on õigus notariaaltoimingu tegemiseks esitatud ning tagastamisele kuuluvaid dokumente notari tasu tasumiseni kinni pidada. 7 Käesolev notariaalakt on osalejatele notariaalakti tõestaja poolt videosilla vahendusel ette loetud, ekraanil tutvumiseks, läbivaatamiseks ja heakskiitmiseks esitatud ning seejärel osalejate poolt heaks kiidetud ning notariaalakti tõestaja ja osalejate poolt digitaalselt allkirjastatud. Notariaalakti lisad on osalejatele notariaalakti tõestaja poolt videosilla vahendusel esitatud ekraanil tutvumiseks ja heakskiitmiseks ning seejärel osalejate poolt heaks kiidetud ning notariaalakti tõestaja ja osalejate poolt digitaalselt allkirjastatud. Notari tasu isikliku kasutusõiguse lepingu tõestamisel 38,30 eurot (tehinguväärtus 639,00 eurot: notari tasu seaduse § 3, 12 lg 3, 10 lg 3, 22, 23 p 2). Notari tasu kaugtõestamisel 20,00 eurot (Notari tasu seaduse § 2 p 2.1). Notari tasu 58,30 eurot. Käibemaks 13,99 eurot. Kokku 72,29 eurot. Riigilõiv isikliku kasutusõiguse kinnistamisel 4,00 eurot (tehinguväärtus 130,00 eurot: riigilõivuseadus § 77 lg 1, 356 lg 7, 354). Notar teeb digitaalsest originaaldokumendist paberil kinnitatud ärakirja, mis jääb notari kätte hoiule ning milles on 12 lehte, mis on köidetud nööri ja reljeefpitseri abil. Omaniku esindaja allkirjastatud digitaalselt Kasutaja esindaja allkirjastatud digitaalselt Notar Anu Raid allkirjastatud digitaalselt 8 Kõpu kordon Mägipe küla Hiiumaa Lähiaadress: Kõpu kordon Töö nr LC4212 Katastritunnus: 39201:001:2690 Registriosa: 645633 plaan M 1:1000 (1 cm = 10 m), A4 39201:001:2690 Kõpu kordon 61.5 9 61.6 8 X = 6532450 S 61.6 61 Y = 396050 0 .35 61 0 .8 1.4 1 6 61 .34 61 .1 6 1 1W 61 61.67 9 61.00 .7 61 61.3 .18 9 .5 6A 61 61.02 .70 V ju tin 1 Pinn 61 e 1W 61.17 ae d .72 61 61 .7 7 0 2 61.0 61.3 k .74 V oja 1 1 61 .25 2W 61 So .5 61 1W 8 .33 61 61 .21 .71 .6 1 0 61.4 61 V .62 61 9 8 1.1 1 0.9 61 6 1W 6 8 .50 .6 61 .99 61 .47 60 61 V O rie .30 61 61 nt .00 1 .4 61 1 .61 1W 0 1W .20 1W .25 61 61.58 61 61 V 1 6 60.9 6 61.29 60.9 Kr 0 .5 61 1 61.65 1W Ko 61 .56 nte 9 ine 61 .2 r 39201:001:2690 Kõpu kordon 5 61.60 d e ae 61.5 61.15 1 tin 1W Aju Bet . 7 3 Aju 61 61.5 61.2 tin .4 e aed 6 61 8 .3 Bet .58 . 61 1 1W .52 .14 61 61.40 61 1 1W 61.41 .25 .60 61 61 .59 8 61 1 61.2 61 .12 ik W nn 1 .38 .39 61 3 61 hu .6 39201:001:2690 61 sa 1W 6 1.62 Kõpu kordon Ok 1 1.32 6 61 .4 2 61.35 .50 1 .52 61 1W 6 .24 61.2 61 61 1W1 2 61.12 61.4 0 3 61.2 2 61.3 61.1 60.82 61.43 1 1W 60.98 61.12 61.29 1 1W 60.9 61.07 61.41 60.74 0 61.2 3 HEMP MP TR 60.78 KP .22 61 39201:001:0590 Torni 1W2 61.01 61.41 61.32 39201:001:0590 39201:001:0109 Torni Torni 60.89 61 .4 Kr 2 62.1 8 61.11 61 .4 61 39201:001:0600 7 .7 7 Mäe 61 2 .57 1W 61.71 62 62.03 .15 Leppemärgid: Katastriüksuse piir Isikliku kasutusõiguse ala 1W1 Projekteeritud madalpinge-maakaabel 2W1 Projekteeritud madalpinge-maakaabel (2 kaablit ühises kaevikus) 1W2 Projekteeritud keskpinge-maakaabel tööst välja viidav kaabel Olemasolev keskpinge-maakaabel Projekteeritud liitumiskilp Projekteeritud jaotuskilp Projekteeritud komplektalajaam HEMP KP TR MP Koostaja: Keskkonnaprojekt OÜ 1. juuni 2026 Piiranguala ID 1097218 väljavõte Piirangu liik Isiklik kasutusõigus Nimetus Kõpu kordon Piiranguala kirjeldus - Ruumikuju loomise kuupäev 1. aprill 2026 Õigusliku kehtivuse kuupäev Pindala 319m² Asukoht Maa-alune Moodustusviis Digitud Täpsusklass 4 Seisund Notaris Ruumikuju piir Asub katastriüksustel: Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Mägipe küla, Kõpu kordon (39201:001:2690) Piiranguala õigustatud kasutajad ehk valitsejad Valitsejad puuduvad Ruumianalüüs üksusele 39201:001:2690 Katastri andmed Täisaadress Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Mägipe küla, Kõpu kordon Kinnistu number 645633 Kogupindala - Katastriüksuse maksustamishind 5530€ Omandivorm Riigiomand Sihtotstarve 1 RIIGIKAITSEMAA 100% Kattuvuse pindala Ligikaudne suurus 319m² Osa kõlvikuline koosseis Kõlviku nimetus Kattuvuse pindala Looduslik rohumaa 191m² Metsamaa 128m²
Allikas: Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus dokumendiregister →