Kiri

Lp Elmar Vaher, peadirektor Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus Advokaadibüroo NOVE OÜ Tallinn Registrikood 12984303 Kentmanni tn 4, 10116 Tallinn 01.06.2026 Tel: +372 610 8010 [email protected] www.nove.ee Andrus Kattel Kristiina Koll Allkirjastatud digitaalselt Arsi Pavelts, PhD Madis Abel Andra Olm Kristjan Tamm Veikko Puolakainen Liis Kikas ESITATUD E-POSTI TEEL Mari Past Indrek Niklus Kaisa Poller Karolyn Krillo [email protected] Sten Tikerpe Maris Vutt, PhD Mart Parind Krete Hänman [email protected] Marika Mugur Rainis Loit Heili Püümann Laura Raadik MÄRGUKIRI Lugupeetud Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse peadirektor Kirjutan Teile, et juhtida tähelepanu mõnele olulisele asjaolule seonduvalt Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse („RKIK“) läbi viidud riigihankega „Õppuste maastikukahjude likvideerimine“ (viitenumber 308116, „Hange“) ning selle tulemusel Koeru Infrateenused OÜ-ga („Töövõtja“) sõlmitud lepinguga nr 2-2/26/322. Kokkuvõte. RKIK on sõlminud Töövõtjaga lepingu õigusvastaselt, kuna Töövõtja pakkumust poleks tohtinud Hankes vastavaks ja seega ka mitte edukaks tunnistada. Hankes oli kehtestatud ristsubsideerimise keeld, mida Töövõtja pakkumus ilmselgelt rikub. RKIK nähtavasti ei ole ristsubsideerimise keelu järgimist tegelikult ja sisuliselt kontrollinud. RKIK-il on võimalik kestev õigusrikkumine lõpetada, kuulutades samale teenusele välja uus riigihange ja sõlmides uue ning õiguspärase lepingu. I ÕIGUSLIK PROBLEEM 1. RKIK on loonud dünaamilise hankesüsteemi („DHS“) „Teede remont ja korrashoid“ (viitenumber 253121). Selle osa/kategooria nr 2 on „Õppuste kahjustuste likvideerimine“. 2. 31.03.2026 kuulutas RKIK eelnimetatud DHS-i alusel välja piiratud hankemenetlusega Hanke. Hanke alusdokumentide hulka kuuluva tehnilise kirjelduse („TK“) p 6.2. sätestab järgmist: „Keelatud on kasutatud ristsubsideerimist. Kõik maksumuse esildises olevad tööde hinnad peavad olema kooskõlas turuhindadega.“ Seega oli Hankes kehtestatud kõikehõlmav, s.o nii lepingusisene kui -väline ristsubsideerimise keeld. Lepingusisese ristsubsideerimise keeld tähendab, et iga hinnapakkumuse rida ehk iga pakutav teenus üksikuna peab olema n-ö reaalse hinnaga ja katma ära vähemalt vastava teenuse pakkumisega seotud kulud pakkuja jaoks (teenuse omahind). Lepinguvälise ristsubsideerimise keeld tingib, et kogu hinnapakkumus tervikuna ehk kõigi osateenuste maksumus kokku peab olema n-ö reaalne ja katma ära vähemalt lepingu nõuetekohase täitmisega seotud kulud pakkuja jaoks (lepingu omahind).1 1 Riigihangete vaidlustuskomisjoni otsused asjades nr 96-20/219424, p 16; 192-20/224390, p 19. 3. Vastavalt riigihangete vaidlustuskomisjoni („VAKO“) ja kohtupraktikale on ristsubsideerimise keeld pakkumuse vastavustingimus.2 See tähendab, kui hankija on ristsubsideerimise keelu riigihanke alusdokumentides kehtestanud, peab ta pakkumuste vastavust sellele tingimusele ka reaalselt ja sisuliselt kontrollima. Nagu VAKO pidi alles hiljuti RKIK-ile ühes hankevaidluses selgitama3: „Vaidlustuskomisjon rõhutab, et hankija ei ole kohustatud keelama riigihankes ristsubsideerimist, kuid kui ta on mingil põhjustel otsustanud seda teha ning selle keelu riigihanke alusdokumentides ette näinud, on ta kohustatud ka kontrollima pakkumuste vastavust sellele tingimusele. Hankija peab rangelt kinni pidama enda poolt kindlaks määratud tingimustest (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi otsus 3-19-1501, p 22 ja EKo C- 336/12, p-d 36–37, 39–40).“ 4. RKIK-il on kahetsusväärselt välja kujunenud praktikamuster, mille kohaselt küll kehtestatakse oma riigihangetes ristsubsideerimise keeld, kuid tegelikult ja sisuliselt seda ei kontrollita. Selsamal põhjusel on RKIK kogenud ka hankevaidluste kaotusi, nt eelmises punktis viidatud VAKO otsus 2025. a detsembrikuust. 5. RKIK ilmselgelt ei ole ristsubsideerimise keelust kinnipidamist kontrollinud ka Töövõtja poolt Hankes esitatud pakkumuse puhul. Töövõtja pakkumuse sisu on avalik teave, lisatud RKIK-i dokumendiregistrisse. Töövõtja maksumuse esildiselt nähtub, et nii ühe tonni purustatud kruusa kui killustik 16-36 hinnaks on pakutud 4 eurot. Truubi läbimõõduga 1000 mm taastamise 1 m hinnaks on pakutud 30 eurot ja seda koos kõigi paigaldamiseks vajalike tööde ning materjalidega. Nii madalad hinnad on ebarealistlikud ja tugevasti alla tavapärase turuhinna. See pidanuks esiteks tekitama RKIK-is kahtlusi, mida kontrollida, ning teiseks pidanuks RKIK pärast kontrollitoiminguid Töövõtja pakkumuse RHS § 114 lg 2 alusel mittevastavana tagasi lükkama. 6. Tänased realistlikud turuhinnad kruusale ja killustikule 16-36 on koos kehtivate riigile kuuluva maavara kaevandamisõiguse tasumääradega4 ca 7–12 eurot/tonn. Nii nt võime näha, vaadates pae- ja kruusakarjääride avalikke hinnakirju, et killustik fr 16/32 tonnihind on 9,80 ja sõelutud kruusal 7,20 eurot.5 Mis puudutab truubi taastamise töid, siis ainuüksi turul tavapäraselt kasutatava 1000 mm diameetriga truubitoru jooksva meetri hind on 137–199 eurot, sõltuvalt toru pikkusest.6 Meenutuseks: Töövõtja pakutud 30 eurot/m pidi katma kõiki materjale ja ka töid. 7. Seega on ilmne, et Töövõtja pakkumus rikub TK p-s 6.2 kehtestatud ristsubsideerimise keeldu ning RKIK poleks tohtinud seda pakkumust vastavaks ega edukaks tunnistada (RHS § 117 lg 1). RKIK-i ja Töövõtja vaheline leping on sõlmitud riigihankereegleid rikkudes. Iga päev, mille võrra RKIK lepingut kehtivana hoiab ja selle alusel Töövõtjale tellimusi esitab, pikendab seda kestvat õigusrikkumist. Töövõtja sai seeläbi, et ta rikkus ristsubsideerimise keeldu ja Hankija vaikimisi aktsepteeris seda, olulise konkurentsieelise. Teised pakkujad, kes Hanke tingimustest korrektselt kinni pidasid, ei saanud hinna-dumping’uga tegelda. RKIK on oma passiivsusega rikkunud pakkujate võrdse kohtlemise põhimõtet (RHS § 3 p 2). II VÕIMALIKUD LAHENDUSED 8. Arvestades ülaltoodut, on nii asjaomase valdkonna ettevõtjate üldistes kui RKIK-i enda huvides õigusrikkumine lõpetada. RKIK-il on seega tungivalt soovituslik õigusvastane leping ennetähtaegselt lõpetada. Alternatiiv on kõnealuse lepingu alusel Töövõtjalt töid (enam) mitte tellida, s.o jätta leping ilma tellimusi tegemata seisma kuni lepingu kehtivustähtaja lõpuni. 9. Seonduvalt viimasega olgu selgitatud, et ehkki riigihangete registris on märgitud, et Hange on suunatud hankelepingu sõlmimisele ning ka Hanke tulemusel sõlmitud leping on pealkirjastatud 2 Riigihangete vaidlustuskomisjoni otsused asjades nr 96-20/219424, p 17; 192-20/224390, p 12; 127-21/234323, p 29; Tallinna Halduskohtu otsus asjas nr 3-20-1400, p 17.1; Tallinna Ringkonnakohtu otsus asjas nr 3-21-2664, p 27. 3 Riigihangete vaidlustuskomisjoni otsus asjas nr 265-25/282071, p 15. 4 Vabariigi Valitsuse 07.07.2016 määruse nr 75 „Riigile kuuluva maavara kaevandamisõiguse tasumäärad“ lisa 1. 5 Killustiku osas nt https://www.eestikillustik.ee/karjaar/rostla/, kruusa osas nt https://www.eestikillustik.ee/karjaar/supsimari/ 6 https://www.infralink.ee/et/product/gigapipe-muhvtoru-sn8-pp-id3080016006048 kui „hankeleping“, on tegelikult tegu raamlepinguga. Seda, mis tüüpi lepinguga on tegu, hinnatakse sisuliste tunnuste alusel, mitte formaalsete tunnuste alusel nagu nt see, kuidas pooled on lepingu pealkirjastanud. Hanke- ja raamlepingut eristab poolte kohustuste siduvus. Hankelepinguga lepitakse siduvalt ja konkreetselt kokku, et hankija tellib teenuseosutajalt teatud teenuseid ning viimane saab selle eest tasu. Raamleping on seevastu leping, millega kehtestatakse lepingu kehtivusaja vältel selle alusel sõlmitavaid hankelepinguid reguleerivad tingimused (RHS § 4 p 15). Teisisõnu, raamleping ei kohusta hankijat tellima ehitustöid, asju või teenuseid.7 RKIK-i ja Töövõtja vahelise lepingu p 4.3 järgi on Töövõtja küll kohustatud tegema lepingu alusel töid, kuid lepingu p-st 6.1 nähtuvalt toimub tööde teostamine RKIK-i tellimuste alusel, kusjuures RKIK tellib töid „vastavalt vajadustele“. Seega, hankijal siduva tellimuskohustuse puudumise tõttu on tegu raamlepinguga.8 10. Niisiis, RKIK ei pea Töövõtjaga sõlmitud raamlepingu alusel tegema mitte ühtegi tellimust. Nagu on kinnitanud VAKO, raamleping võib jääda täiesti kasutuseta.9 Ülal toodut silmas pidades on see ka soovituslik ja vajalik, et mitte süvendada tänaseks juba aset leidnud seaduserikkumist ja konkurentsi moonutamist. Et RKIK-il ei jääks Hankega hõlmatud vajalikud tööd teostamata, saab RKIK välja kuulutada uue riigihanke ning sõlmida selle tulemusel uue lepingu samadele töödele. Kuna praegune leping Töövõtjaga on raamleping, siis on paralleelse lepingu sõlmimine samale esemele lubatud. 11. Loodetavasti leiavad probleemid, millele ses kirjas osutame, Teie tähelepanu ja reageerimist. Igal juhul on palve allakirjutanut e-posti teel [email protected] teavitada, kas ja milliseid samme kavatseb RKIK seoses Töövõtjaga sõlmitud lepinguga võtta. Tagasiside on oodatud hiljemalt 10. juuniks 2026. Lugupidamisega Mart Parind Vandeadvokaat 7 Riigihangete vaidlustuskomisjoni otsus asjas nr 144-19/210472, p 12. 8 E.-A. Roosik, E. Fels. RHS § 29 komm. 4. – M. A. Simovart, M. Parind, E. Fels (koost.). Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Juura 2025. 9 Riigihangete vaidlustuskomisjoni otsus asjas nr 40-22/241921, p 21.