Justiitsministri 14. detsembri 2007. a määruse nr 51 "Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi põhimäärus" muutmine

27.06.2019 nr 8 MINISTRI MÄÄRUS Justiitsministri 14. detsembri 2007. a määruse nr 51 "Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi põhimäärus" muutmine Määrus kehtestatakse kohtuekspertiisiseaduse § 8 lõike 11 alusel. § 1. Justiitsministri 14. detsembri 2007. a määruse nr 51 Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi põhimäärus muutmine Justiitsministri 14. detsembri 2007. a määruses nr 51 „Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 kolmas lause sõnastatakse järgmiselt: „Mujal kui instituudi asukohas paiknevate tegevusüksuste postiaadressid on järgmised: Ravila 19, 50411 Tartu; Ravi 10c, 30322 Kohtla-Järve; Ristiku 1, 80010 Pärnu.“; 2) paragrahvi 6 lõikest 2 jäetakse välja sõnad „, kui see on sätestatud struktuuriüksuse põhimääruses“; 3) paragrahvi 11 lõikes 4 asendatakse lauseosa „sätestatakse tema põhimääruses, mille kinnitab direktor“, lauseosaga „kinnitab direktor käskkirjaga“; 4) paragrahvi 11 lõikes 5 asendatakse sõna „justiitsminister“ sõnadega „direktor käskkirjaga“; 5) paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses: „(6) Instituudi töötajate piirarv on 161 töötajat.“; 6) paragrahv 13 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt: „1) Põhja-Lääne kohtuarstliku ekspertiisiosakonna asukoht on Tallinna linn ja Pärnu linn ning tööpiirkond on Harjumaa, Pärnumaa, Läänemaa, Raplamaa, Järvamaa, Hiiumaa ja Saaremaa.“; 7) paragrahvi 13 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks; 8) paragrahvi 15 lõike 1 punkti 3 täiendatakse pärast sõna „institutsioonidega“ sõnadega „ning rahvusvahelises suhtluses“; 9) paragrahvi 15 lõike 1 punkt 10 sõnastatakse järgmiselt: „10) teeb justiitsministrile ettepanekuid instituudi põhimääruse muutmise kohta;“; 10) paragrahvi 15 lõike 1 punkt 12 sõnastatakse järgmiselt: „12) teostab teenistuslikku järelevalvet instituudi tegevuse üle;“; 11) paragrahvi 17 punkt 4 sõnastatakse järgmiselt: „4) teeb direktorile või asedirektorile ettepanekuid osakonna struktuuri, koosseisu ja töökorralduse ning osakonna töötajate töötasustamise ja ergutuste kohaldamise kohta;“; 12) paragrahvi 18 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt: „3) teeb vahetule juhile ettepanekuid talituse struktuuri, koosseisu ja töökorralduse ning talituse töötajate töötasustamise ja ergutuste kohaldamise kohta;“. § 2. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. septembril 2019. a. (allkirjastatud digitaalselt) Raivo Aeg Minister (allkirjastatud digitaalselt) Tõnis Saar Kantsler  Justiitsministri 14. detsembri 2007. a määruse nr 51 „Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi põhimäärus” muutmise määruse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõuga korrastatakse Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi (edaspidi instituut või EKEI) struktuuri ning vähendatakse halduskoormust, mis võimaldab paremini keskenduda põhitegevustele, milleks on ekspertiiside läbiviimine. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna karistusõiguse ja menetluse talituse nõunik Anne Kruusement (6208203, [email protected]) ja sama talituse praktikant Dana Kadanik, koostöös Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi arendus- ja personalitalituse personalijuhi Krista Reineki (6636610, [email protected]) ning direktor Üllar Lannoga (6636600, [email protected]). 1.3. Märkused Eelnõuga muudetakse justiitsministri 14. detsembri 2007. aasta määrust nr 51 „Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi põhimäärus“ redaktsioonis RT I, 06.02.2015, 3. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu § 1 punktiga 1 (määruse § 2) nimetatakse instituudi kõigi tegevusüksuste asukohad aadressi täpsusega, kuna määruse muudatuste (vt § 11 lõige 4 muudatust) tulemusena kaob ära nõue kehtestada igale struktuuriüksusele eraldi põhimäärus, milles on seni olnud nimetatud nende postiaadressid. Eelnõu § 1 punktiga 2 jäetakse määrusest välja instituudi põhimääruse § 6 lõike 2 sõnad „, kui see on sätestatud struktuuriüksuse põhimääruses“, kuna reeglina eraldi sümboolikat struktuuriüksustel ei ole. Erisused struktuuriüksuste vahel, sh erinev sümboolika oli aktuaalne enne Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi loomist 2008. aastal, kui tegutsesid erinevad ekspertiisiasutused erinevate ministeeriumite haldusalas. Siiski võib osakondade nimetuse tõttu erinevusi olla, kuid sümboolika erisuse tarbeks ei ole vajalik eraldi põhimääruste kehtestamine ja selle saab reguleerida analoogselt muude struktuuriüksust puudutavate regulatsioonidega kas asjaajamiskorras või kvaliteedi käsiraamatus. Eelnõu § 1 punktid 3, 4 ja 5 käsitlevad muudatusi §-s 11. Punktiga 3 (§ 11 lg 4) kaotatakse nõue struktuuriüksuste põhimääruse kinnitamiseks. Struktuuriüksuste põhimäärustest loobumine vähendab instituudi personali- ja dokumendivaldkonna töökoormust, kuna praegu kinnitatakse ja vajadusel muudetakse sama sisuga dokumente (kokku on 17 struktuuriüksuse põhimäärust) kahe erineva vormistusega- instituudi põhimääruse ja struktuuriüksuse põhimääruse kohaselt. Sisuline ja praktiline vajadus selliseks eristamiseks puudub. Struktuuriüksuste ülesanded sisalduvad instituudi põhimääruses ja detailsemalt ekspertiisiliigi põhiselt kvaliteedi käsiraamatus 1, mille kinnitab direktor. Struktuuriüksustel ei ole võrrelduna instituudiga üldiselt mingit erinevat rolli või pädevust, mis nõuaks eraldi põhimääruse olemasolu ja seega on otstarbekas kaotada struktuuriüksuste põhimääruste kehtestamise nõue. Määruse muudatuse järgselt vaadatakse (direktori poolt) kõik sisemised regulatsioonid seoses struktuuriüksuste põhimääruste ära kaotamisega üle ja vajalikud muudatused (sh ka sümboolika küsimus) reguleeritakse alles jäävate kordadega. Punktiga 4 (§ 11 lg 5) muudetakse seni kehtinud korda, kus instituudi töötajate koosseisu kehtestab justiitsminister oma käskkirjaga. Instituudi töötajate arvus ei ole viimastel aastatel toimunud muudatusi väga sageli, kuid aeg-ajalt on tehtud muudatusi töökohtade nimetustes või nende paiknemises struktuuris, mis on tinginud koosseisu muutmise käskkirja muudatused justiitsministri poolt vähemalt kord aastas või sagedamini. Näiteks uue eksperdiõpilase tööle võtmisel on tema töökoha nimetus 1 Instituudi tegevused toimuvad vastavuses EVS-EN ISO/IEC 17025:2006 ja EVS-EN ISO/IEC 17020:2012 standarditele ühtsete nõuetega ning struktuuriüksuste sisulised erisused on kirjeldatud kvaliteedi käsiraamatus. 1 peaspetsialist ning pärast eksperdi ettevalmistusaja läbimist keskmiselt kahe aasta pärast nimetatakse see ümber eksperdiks. Kuigi sisuliselt täidab sama inimene sama kohta, siis on vajalik igakordselt justiitsministril muuta töötajate koosseisu käskkirja. Olenemata muudatuse sagedusest (keskmiselt kord aastas) on tegemist mõningase halduskoormusega justiitsministeeriumile, mida saaks vältida kui instituudi töötajate koosseisu- konkreetsete töökohtade jagunemise struktuuriüksuste vahel ja töökohtade nimetused kinnitaks instituudi direktor oma käskkirjaga. Muudatuse eesmärk on ühtlasi suurendada instituudi direktori vastutust ning tagada paindlikkus koosseisu muutmiseks ja kinnitamiseks vastavalt tekkivale vajadusele. Seejuures kehtestatakse instituudi põhimäärusega instituudi töötajate piirarv (§ 11 uus lõige 6), mille ulatuses on direktoril võimalus teha vastavaid muudatusi. Punktiga 5 (§ 11 lg 6) kehtestatakse piirarv instituudi töökohtade arvule. So seotud eelnevalt kirjeldatud muudatusega (§ 11 lõige 5), mille kohaselt kinnitab edaspidi justiitsministri asemel instituudi töötajate koosseisu direktor oma käskkirjaga. Piirarvu on seni kehtestanud justiitsminister oma käskkirjaga ja see arv ei muutu. Eelnõu § 1 punktid 6 ja 7 (§ 13 lõiked 1 ja 4) käsitlevad Põhja-Eesti ja Lääne-Eesti kohtuarstlike osakondade ühendamist üheks Põhja-Lääne kohtuarstlikuks osakonnaks. Kaks kohtuarstlikku osakonda ühendatakse, kuna EKEI soovib järk-järgult viia läbi juhtimistasandite vähendamist, mis tagab efektiivsema ja ühtlasema kvaliteedi kohtuarstlike ekspertiiside tegemiseks. Juhtimistasandite muutmise esimene etapp toimub just Põhja-Eesti ja Lääne-Eesti osakondade liitmisena seetõttu, et senine Põhja- Eesti kohtuekspertiisiosakonna juhataja soovis taanduda juhi ametist ja jätkata kohtuarst-eksperdina, mistõttu on otstarbekas lähitulevikku kavandatud osakondade liitmine ja juhtimisfunktsioonide ühendamine teostada juba nüüd. Kui kahe erinevas linnas paikneva kohtuarstliku osakonna liitmine ennast õigustab, on kavas tulevikus liita järk-järgult kõik kohtuarstlikud osakonnad üheks suureks osakonnaks. Analoogne osakondade ühendamine on toimunud varem teiste ekspertiisiliikide puhul edukalt (näiteks DNA osakond asub samuti kahes linnas ja seda juhib üks juhataja). Seni on juhtinud osakonda kohtuarst-eksperdid, kellele on lisaks pandud juhtimisfunktsioon, mille ära langemine võimaldab kohtuarstil kui tippspetsialistil keskenduda senisest enam eksperditööle ning teadustegevusele. Samal ajal ei ole tänapäevaste kommunikatsioonivahendite abil liiga keeruline juhtida osakonda, mis paikneb mitmes kohas üle Eesti. Kohtuarst-eksperdi töö ei ole selline, mida peab igapäevaselt juht kohapeal kontrollima või juhendama. Põhimääruse muutmisel lisatakse uue ühendatud struktuuriüksuse nimetus, asukohad ja nimetatakse kõik tööpiirkonnad. Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks § 13 punkt 4 (eelnõus p 7), kuna Lääne-Eesti kohtuarstlikku osakonda puudutav lisatakse p-i 1. Eelnõu § 1 punktid 8, 9 ja 10 käsitlevad muudatusi §-s 15, mis reguleerib instituudi direktori ülesandeid järgmiselt. Punkt 8 (§ 15 lg 1 p 3). Kehtivas määruses on nimetatud, et direktor esindab instituuti suhetes riigi- ja omavalitsusorganitega ning teiste asutuste ja organisatsioonidega. Tegemist on eelkõige siseriikliku esindamisega. Kohtuekspertiisvaldkond on aga väga rahvusvaheline ning samuti on ekspertiisitegevus teatud valdkondades (näiteks küberkuriteod, terrorism jt) piiriülene. Praktikas esindab direktor instituuti rahvusvaheliselt erinevatel kohtumistel, konverentsidel, töögruppides ning samuti rahvusvahelistes erialaorganisatsioonides (näiteks on EKEI European Network of Forensic Science Institutes – ENFSI liige). Seetõttu on korrektne nimetada direktori pädevus instituudi rahvusvaheliseks esindamiseks ka põhimääruses. Punkti 9 (§ 15 lg 1 p 10) muudetakse seetõttu, et viia regulatsioon vastavusse tegelikkusega. Kehtiva korra kohaselt peaks direktor tegema ministrile ettepaneku muuhulgas töösisekorraeeskirja ja asjaajamiskorra ning muu töökorralduse kohta. Nimetatud korrad on instituudi sisemist tööd reguleerivad ja ei ole otstarbekas neid kehtestada justiitsministri määrusega ning seda ka ei tehta, mistõttu on selline regulatsioon eksitav. Sama muudetava paragrahvi punkt 9 paneb direktorile kohustuse anda käskkirju instituudi töö juhtimiseks ja koordineerimiseks (so töökorraldus, mis reguleeritakse töösisekorraeeskirjaga) ning asjaajamise korraldamiseks (reguleeritakse asjaajamiskorras). Sisuliselt reguleerib kehtiv põhimäärus sama asja kahel erineval tasandil, kuid praktikas korraldab instituudi tegevust ikkagi direktor ja korrektne on põhimäärusest selles osas minister välja jätta. Küll aga kehtestab ka edaspidi justiitsminister EKEI põhimääruse ja selle muutmiseks teeb direktor ettepanekuid. 2 Punktiga 10 (§ 15 lg 1 p 12) muudetakse direktori ülesandeid vastavalt töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse §-le 1, mis alates 01.04.2013 ei kohaldu töölepingulistele suhetele. Distsiplinaarkaristusi saab määrata ainult ametnikele, kuid EKEI-s töötavad kõik töötajad töölepinguga. Rikkumise toime pannud töötaja saab seaduses toodud alustel töölt vabastada ning selline õigus on direktoril kehtiva määruse punkti 11 kohaselt ja seda ei muudeta. Punkti 12 muudetakse lisaks distsiplinaarkaristuse määramise osa muutmisele ka järelevalve ja ergutuste osas üldisemaks. Täpsemalt reguleerib teenistusliku järelevalve teemat Vabariigi Valitsuse seaduse § 93. Oluline on, et teenistuslik järelevalve direktori poolt saab olla seotud instituudi üldise toimimisega ning personali tegevuse ja ressursside kasutamisega, kuid mitte ekspertiisitegevusega sisuliselt, kuna ekspert on oma arvamuse andmisel sõltumatu. Eelnõu § 1 punktide 11 (§ 17 p 4) ja 12 (§ 18 p 3) muudatuse põhjus on analoogne punkti 10 (§ 15 lg 1 p 12) muudatusega, mis seondub sellega, et alates 01.04.2013 ei kohaldu töölepingulistele suhetele töötajate distsiplinaarvastutuse seadus. Vastavalt jäetakse põhimääruse § 17 p-st 4 (osakonna juhataja ülesanded) ja § 18 p-st 3 (talitusejuhataja ülesanded) välja osa distsiplinaarkaristuse määramise kohta. Samuti on muutunud mõiste palk laiemakas ja selle asemel kasutatakse õigusaktides mõistet töötasu ning ettepanekud töötasustamise kohta sisaldavad laiemalt ettepanekuid seonduvalt töötasustamisega. Sel põhjusel ning parema keelelise loetavuse huvides antakse uuesti mõlema muudetava punkti kogu tekst. Muud loetletud ülesanded ei muutu. Eelnõu §-ga 2 sätestatakse määruse muudatuste jõustumise tähtaeg 1. september 2019. Määruse jõustumiseks on vajalik mõningane ajavaru seoses Põhja-Eesti ja Lääne-Eesti kohutuarstlike osakondade ühendamisega ning vajalik on eelnevalt dokumentide ja töökorralduse ühtlustamine. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Muudatuste mõju on pigem tehnilist laadi ja ei ulatu väljapoole EKEI-d. Muudatused saab mõju laadilt jagada: 1) rohkem tehnilist laadi muudatusteks, mis on seotud muuhulgas õigusraamistiku ja tegelikkuse kooskõlla viimisega ning 2) muudatus, millega ühendatakse kaks kohtuarstlikku ekspertiisiosakonda. 1. Tehnilised muudatused: 1.1. Struktuuriüksuste põhimääruste ära kaotamine ning koosseisu kehtestamine direktori poolt. Muudetavad §-d 2, 6 ja 11. Struktuuriüksused on EKEI-s talitused (5 talitust: arendus- ja personalitalitus, majandustalitus, asjaajamistalitus, kvaliteeditalitus ja kohtupsühhiaatriatalitus) ja osakonnad (11 osakonda), mis on moodustatud ekspertiisiliigi põhiselt. Osakondade põhiülesanne on teha ekspertiise vastavalt menetlusseadustikele ja kohtuekspertiisiseadusele (KES) ning erisusi osakondade ja talituste toimimise põhimõtete vahel ei ole. Erinevused ekspertiisiliikidele tulenevad KES-ist või selle alusel kehtestatud õigusaktidest, mistõttu puudub vajadus igale osakonnale oma põhimäärus kehtestada. Praegu on kehtestatud 17 struktuuriüksuse põhimäärust (11-l osakonnal, 5-l talitusel ja juhtkonnal). Põhimääruste olemasolu nõuab aeg-ajalt ressurssi osakondade juhtidelt ning EKEI personalitöötajatelt, et vormistada muudatusi ja parandusi kõigis struktuuriüksuste põhimäärustes ka siis kui muudatus on samasugune kõigi jaoks. Seega põhimääruste ära kaotamine vabastab nimetatud töötajad praktikas mittevajalike muudatuste dubleerivast vormistamise kohustusest edaspidi. EKEI töötajate ega koostööpartnerite või avalikkuse jaoks olukord ei muutu, kuna sisuliselt on sama regulatsioon instituudi põhimääruses ning ekspertiisiliigi spetsiifiliselt muudes õigusaktides ja dubleerimise vajadus puudub. EKEI-s on 11 osakonda ja 5 talitust. Personalivaldkonna töötajaid on 2. Lisaks puudutab muudatuse see osa, mis ei nõua edaspidi instituudi koosseisu muutmist Justiitsministri käskkirjaga, ka justiitsministeeriumi töötajaid, eelkõige personalivaldkonna (1-2 töötajat) ning kriminaalpoliitika osakonna töötajaid (1-2 töötajat), kes EKEI koosseisu muutmise ettepanekuid peavad kehtiva regulatsiooni kohaselt vormistama ja menetlema. Direktori käskkirjaga kehtestatava instituudi 3 koosseisu korral vabaneb mõningane ressurss justiitsministeeriumis, kuid kuna selliseid muudatusi tehakse harva (keskmiselt 1 kord aastas), siis ei anna see muudatus otsest kokkuhoidu, kuid muudab kindlasti protsessi paindlikumaks ning vähendab vastutuse hajumist. Koosseisu käskkirja ettevalmistamise ja kehtestamisega EKEI-s on seotud personalijuht ja direktor ning muudatusettepanekute tegemisega võivad seotud olla kõikide osakondade ja talituste juhid. Ettepanekute tegemine koosseisu muudatusteks juhtide poolt ei muutu. Muudatuse tulemusel muutub koosseisude kinnitamine edaspidi paindlikumaks ja operatiivsemaks, samuti muutub efektiivsemaks eelnõu ettevalmistavate töötajate tööaja kasutus, seeläbi tõuseb töö kvaliteet. Muudatus on kokkuvõttes positiivne. 1.2. Direktori ning osakonna juhajata ja talitusejuhataja ülesannete loetelu muutmine, mis on seotud teiste õigusaktidega ning tegeliku praktikaga kooskõlla viimisega. Muudetavad §-d 15, 17 ja 18. Direktori ülesannete loetelust §-s 15 muudetakse kolme punkti, millest lg 1 p-ga 3 lisatakse praktikas juba toimuv rahvusvaheline suhtlus direktori ülesandeks. Rahvusvahelisel suhtlusel on oluline positiivne mõju Eesti julgeolekule, justiitskoostööle ning mainele. Kui on tegemist rahvusvaheliste projektidega, siis võib mõju olla ka täiendavate rahaliste vahendite toomisega EKEI-le. Kuna direktor on praktikas aktiivne rahvusvahelises koostöös, vaatamata sellele, et rahvusvahelist suhtlust ei ole põhimääruses seni olnud nimetatud, siis ei avalda muudatus tegelikkuses mõju. Tegemist on õigusakti tagantjärele tegelikkusega kooskõlla viimisega. § 15 lg 1 p 10 seondub samuti regulatsiooni tegelikkusega kooskõlla viimises, kuna Justiitsminister ei kehtesta loetelus nimetatud dokumente, mille muudatusteks kehtiva määruse järgi peaks direktor ettepanekuid tegema. Muudatuse tulemusel vastab regulatsioon tegelikkusele. § 15 lg 1 p 12 ning § 17 p 4 ja § 18 p 3 muudatused on seotud sellega, et juba alates 01.04.2013 ei kohaldu töölepingulistele suhetele töötajate distsiplinaarvastutuse seadus ning talitusejuhataja ja osakonnajuhataja ei tee direktorile ettepanekut ning direktor ei määra distsiplinaarkaristusi. Muudatusel ei ole muud mõju kui õigusakti tegeliku olukorraga kooskõlla viimine. 2. Kohtuarstlike osakondade ühendamine. Muudetav § 13. Muudatus puudutab kahe kohtuarstliku osakonna töötajaid (Põhja-Eesti kohtuarstlikus osakonnas 20 töötajat ja Lääne-Eesti kohtuarstlikus osakonnas 5 töötajat). Osakondade ühendamine on algus juhtimistasandite vähendamisele, vabastades sellega kõrgelt kvalifitseeritud eksperdid juhtimisülesandest, mis omakorda võimaldab kasutada eksperdi potentsiaali tulusamalt instituudi põhiülesannete täimisel, ekspertiiside tegemiseks ja teadustööks. Kuna Põhja-Eesti kohtuarstliku osakonna juhataja on esitanud taotluse enda osakonna juhataja ülesannetest vabastamiseks ning Lääne-Eesti kohtuarstliku osakonna juhataja on andnud nõusoleku ühendatavat osakonda juhtida, siis ei too muudatus kaasa personali koondamist ega ka täiendavat ressursivajadust. Kahe osakonna liitmine ja sellele ühise juhataja nimetamine, ei too kaasa tööhõive vähendamist piirkondades või muid regionaalpoliitilisi muudatusi, kuna erinevates asukohtades töötajate arv ei muutu. Kaudselt puudutab muudatus EKEI personali- ja dokumendivaldkonna töötajaid, kes peavad ühekordsena vormistama ümber osakondade ühendamisega seotud dokumendid, kuid nimetatud tegevus ei vaja täiendavat ressurssi. EKEI koostööpartnereid ja teisi väliseid isikuid muudatus ei puuduta kuna kohtuarstlik tegevus jätkub endistes asukohtades ja tööpiirkondades. Osakonna nimetuse muudatusest ja juhi isikust teavitatakse vajalikke koostööpartnereid, kuid see ei too neile kaasa mingeid töökorralduslikke vm muudatusi või täiendavat ressursivajadust. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Kohtuarstlike ekspertiisiosakondade ühendamisega üheks Põhja-Lääne osakonnaks personalimuudatusi ei kaasne, rahalisi kohustusi ega ka kokkuhoidu muudatus ei too. 4 Teised muudatused, mis on pigem tehnilist laadi ja seonduvad tegeliku olukorra praktikaga vastavusse viimisega, ei too kaasa täiendavaid kulusid ja tulusid. Instituudi sisemise töökorralduse jaoks tähendavad muudatused vajadust üle vaadata töökorraldus ning reeglid, kuid see ei nõua täiendavaid vahendeid, kuna toimub tööplaaniga kavandatud raames . 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. septembril 2019. a. Määruse jõustumiseks on vajalik mõningane ajavaru seoses Põhja-Eesti ja Lääne-Eesti kohutuarstlike osakondade ühendamisega ning vajalik on eelnevalt dokumentide ja töökorralduse ühtlustamine. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõul ei ole puutumust ministeeriumide, laiemate huvirühmade ega avalikkusega. 5