Leping

RAAMLEPING 06.07.2026 nr 2-2/533 Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (registrikood 70009764, aadress Järve 34a, 11314 Tallinn), ja Kaitsevägi (registrikood 70008641, aadress Juhkentali 58, 15007 Tallinn), keda esindab direktori 07.12.2020 käskkirja nr 77 punkti 6.3² alusel hankebüroo juht Maia Prunt (edaspidi rentnik), ning XW Production OÜ (registrikood 17079039, aadress Magasini, Piiri küla, Muhu vald, 94730 Saare maakond), keda esindab põhikirja alusel juhatuse liige Jürgen Visnapuu (edaspidi rendileandja), eraldi: pool ja ühiselt: pooled, on sõlminud järgmise raamlepingu (edaspidi leping): 1. Lepingu sõlmimise alus ja ese 1.1. Leping on sõlmitud lähtudes riigihanke „Paatide rentimine lühiajalisteks perioodideks“ (viitenumber 310632) (edaspidi riigihange) alusdokumentidest ja selles riigihankes rendileandja esitatud pakkumusest. 1.2. Lepingu esemeks on paatide (edaspidi paat/paadid), varustuse ja transportimise vahendite (haagiste) rentimine (edaspidi ka teenus). 1.3. Paatide sõidupiirkond on valdavalt Läänemeri (sõidupiirkonnad B, C ja D) ning tulenevalt operatsioonilistest vajadustest Euroopa Liidu ja/või NATO liikmesriikide merealad. Täpsem sõidupiirkond lepitakse kokku hankelepingus. 1.4. Lepingu alusel hangitakse lepingu esemeid nii kohustusliku kui vabatahtliku keskse hankimise raames, mis tähendab, et Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse kui keskse hankija sõlmitud raamlepingut võivad kooskõlas riigihangete seaduse (edaspidi RHS) § 30 lõikega 2 kasutada ka teised hankijad, kes kasutavad Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse keskse hankimise teenust. 1.5. Rentnik on sõlminud lepingu rendileandjaga, tuginedes rendileandja pakkumusele, lepingus esitatud rendileandja avaldustele ja kinnitustele ning eeldades heas usus rendileandja professionaalsust ja võimekust lepingut nõuetekohaselt täita. Alltöövõtjate kasutamise korral jääb lepingu nõuetekohase täitmise eest rentniku ees vastutavaks rendileandja. 1.6. Rendileandja avaldab ja kinnitab, et: 1.6.1. temal ja tema esindajal on lepingu sõlmimiseks kõik õigused ja volitused; 1.6.2. ta on tutvunud lepingu ja riigihanke alusdokumentidega ning mõistab täielikult enesele võetavate kohustuste sisu ja tagajärgi ning on nõus nendes toodud tingimustega; 1.6.3. lepingu täitmisega ei kahjustata kolmandate isikute õigusi ning puuduvad mistahes asjaolud, mis välistaksid tema õigusi sõlmida leping ja seda nõuetekohaselt täita; 1.6.4. ta omab lepingu täitmiseks vajalikke kehtivaid lubasid, registreeringuid, esindusõigusi ja sertifikaate ning nende lõppemisel lepingu kehtivusperioodil kohustub neid pikendama/uuendama. Kui lubade, registreeringute, esindusõiguste ja sertifikaatide pikendamine ei ole võimalik temast sõltumata asjaoludel, on rendileandja kohustus rentnikku sellest koheselt teavitada; 1.6.5. rentnikule osutatava teenuse suhtes puuduvad kolmandatel isikutel mistahes nõuded või muud õigused, mida kolmandatel isikutel on õigus teenuse suhtes maksma panna; 1.6.6. tema ja tema poolt pakutav teenus ega sellega seotud kaup ei ole rahvusvahelise  sanktsiooni subjekt ega pärit sanktsiooni all olevast piirkonnast rahvusvahelise sanktsiooni seaduse (RSanS) mõttes. 1.7. Lepingu ja selles sätestatud tingimuste alusel kohustub rendileandja rentnikule osutama teenust ning rentnik kohustub tasuma rendileandjale teenuse ostuhinna rahas. 1.8. Teenuse osutamise tingimused, maksumus ja rentniku kontaktisik sätestatakse võimalusel hankelepingutes. Juhul, kui kõik vajalikud tingimused ei ole sel hetkel teada, edastatakse vajalik info hankelepingu täitmise ajal e-posti teel. 1.9. Varustuse ja transportimise vahendite (haagiste) rentimisele kohaldatakse lepingus paatide kohta sätestatut (va osas, mida ei ole võimalik varustuse ja transportimise vahendite (haagiste) osas rakendada). 1.10. Osutatav teenus peab vastama eelkõige riigihanke alusdokumentidele ja seejärel rendileandja esitatud pakkumusele. Osutatav teenus peab vastama lepingutingimustele. Lepingu- tingimustele peavad vastama ka teenuse juurde kuuluvad dokumendid. 1.11. Dokumentide hierarhia on järgmine: riigihanke tehniline kirjeldus, arvestades pakkumuse esitamise ettepanekus või tellimuses sätestatud erisustega; raamleping hankelepingus sätestatud erisustega ja seejärel rendileandja poolt esitatud pakkumus. Hankelepingutele kohalduvad raamlepingus sätestatud tingimused, välja arvatud, kui ei ole hankelepingutes sätestatud teisiti. Rendileandja teenuse osutamist reguleerivad tüüptingimused saavad rakenduda ainult osas, mis ei ole vastuolus käesolevas lepingus sätestatud tingimustega. 2. Lepingu osad Lepingu lahutamatud osad on riigihanke alusdokumendid, rendileandja riigihanke pakkumus ja selle lisad, riigihanke menetluse ajal antud selgitused, kinnituskirjad, lepingu alusel esitatud pakkumuse esitamise ettepanekud ja pakkumused, lepingu alusel sõlmitud hankelepingud, poolte vahel edastatud teated ning kõik sõlmitavad lepingu ja hankelepingu muudatused. Kui hankelepingut ei ole sõlmitud, on hankelepingutena käsitletavad ka rentniku poolt tehtud tellimused, tellimuskirjad või ostutellimused, millega võetakse rahaline kohustus. 3. Hankelepingute sõlmimine 3.1. Käesoleva raamlepingu alusel tehakse tellimusi lähtudes raamlepingu partnerite poolt riigihankes esitatud pakkumuste paremusjärjestusest (kaskaadmeetod), järgneva korra alusel: 3.1.1. Vastavalt raamlepingu partnerite poolt riigihankes esitatud pakkumustele, koostab rentnik pakkumuste paremusjärjestused. Paremusjärjestused võivad lepingu kehtivuse ajal muutuda, kui nt ühe rendileandjaga lõpetatakse leping või kui üks või mitu rendileandjat taotleb punktis 9.7. nimetatud alusel ühikuhindade korrigeerimist. 3.1.2. Rentnik esitab tellimuse esmalt paremusjärjestuselt esimesel kohal oleva pakkumuse teinud raamlepingu partnerile, esitades talle mh tellitava teenuse kirjelduse. 3.1.3. Kui paremusjärjestuselt esimesel kohal oleva pakkumuse teinud raamlepingu partner tellimust ei kinnita või teatab, et loobub tellimuse täitmisest, esitab rentnik tellimuse paremusjärjestuselt järgmise pakkumuse teinud raamlepingu partnerile, esitades talle mh tellitava teenuse kirjelduse. 3.1.4. Kui paremusjärjestuselt esimesel kohal oleva pakkumuse teinud raamlepingu partneril ei ole pakkuda seda kogust paate, mida rentnikul on vaja, võtab rentnik paremusjärjestuselt esimesel kohal oleva pakkumuse teinud raamlepingu partnerilt selle koguse paate, mis tal on pakkuda ning ülejäänud paadid võtab rentnik paremusjärjestuselt teisel kohal oleva pakkumuse teinud raamlepingu partnerilt. 3.1.5. Pärast rentniku poolt tellimuse esitamist raamlepingu partnerile on raamlepingu partneril aega üldjuhul 3 tööpäeva hinnapakkumuse tegemiseks. Rentnik annab üldjuhul juurde lisaaega, kui hankelepingu esemeks olevate paatide arv on suurem kui kolm. Kiireloomuliste vajaduste puhul on rentnikul õigus hinnapakkumuse 2/12  tegemise aega lühendada. 3.1.6. Rentnik on kohustatud vastama hinnapakkumisele 3 tööpäeva jooksul, nõustudes hinnapakkumuses tooduga täies mahus või osaliselt. Pakkumusega nõustumine toimub e-kirja teel raamlepingu partneri kontaktisikule. Nõustumuses on mh märgitud teenuse kogumaksumus ilma käibemaksuta ja teenuse osutamise tähtaeg. 3.2. Rentnikul on õigus kõrvale kalduda punktis 3.1 nimetatud korrast ja pöörduda kohe paremusjärjestuselt järgmise pakkumuse teinud raamlepingu partneri poole, kui: 3.2.1. kaskaadi paremusjärjestuses eespool oleva pakkumuse teinud raamlepingu partner ei ole varasemate tellimuste alusel osutanud teenust tähtaegselt ja/või kvaliteetselt ning puudusi teenuse tähtaegsel osutamisel ja/või teenuse kvaliteedis on esinenud vähemalt kaks korda ühe kalendriaasta jooksul ning puudused on fikseeritud vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kui viimasest fikseeritud puudusest on möödas vähem kui 6 kuud, on rentnikul õigus pöörduda kohe paremusjärjestuselt järgmise pakkumuse teinud raamlepingu partneri poole; 3.2.2. kaskaadi paremusjärjestuses eespool oleva pakkumuse teinud raamlepingu partner ei ole osutanud teenust tähtaegselt ning uue teenuse tellimise hetkel on ta viivituses eelmise teenuse osutamisega; 3.2.3. kaskaadi paremusjärjestuses eespool oleva pakkumuse teinud raamlepingu partner on teavitanud, et osutavad teisi teenuseid mahus, mis ei võimalda tal uusi tellimusi töösse võtta. 3.3. Pakkumuse esitamise ettepanekus ja/või tellimuses võib sätestada lisanduvaid nõudeid ja tingimusi. 3.4. Hankelepingud sõlmitakse vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Juhul, kui hankelepingu maksumus ilma käibemaksuta on vähemalt 50 000 eurot, sõlmivad pooled hankelepingu kahepoolselt allkirjastatud dokumendina. 3.5. Juhul, kui riigihanke tulemusena jõutakse vähem kui kahe raamlepingu partnerini või raamlepingu kehtivuse perioodil väheneb raamlepingu partnerite arv üheni, toimub tellimuste tegemine alljärgneva korra alusel: 3.5.1. Rentnik esitab rendileandjale pakkumuse esitamise ettepaneku. 3.5.2. Rendileandja esitab hiljemalt 5 päeva jooksul pärast rentnikult pakkumuse esitamise ettepaneku saamist pakkumuse koos teenuse maksumusega. Juhul, kui rendileandjal ei ole võimalik sellest tähtajast kinni pidada, teavitab ta sellest rentnikku viivitamata. 3.5.3. Rentnik annab pakkumusele nõusoleku hankelepingu sõlmimisega või keeldub pakkumusest hiljemalt 14 päeva jooksul. Rentnik ei ole kohustatud esitatud pakkumuse alusel hankelepingut sõlmima. Kui rentnik nõutud päevade jooksul pakkumusele ei vasta, loetakse seda keeldumiseks ning pakkumuse jõusoleku tähtaeg lõpeb. 3.6. Rentnik võib tellida teenust eeldatava maksumusega kuni 15 000 eurot käibemaksuta vabalt valitud lepingu pooleks olevalt pakkujalt eeldusel, et nende ostude kogumaksumus ei ületa 20% kogu hanke eeldatavast maksumusest. Riigihangete seaduse § 30 lõike 8 alust kasutatakse eelkõige kiirete ja väiksemahuliste ostude sooritamiseks (nt vajadus kiireloomuliselt ühe paadi rentimiseks). Rentnik teeb raamlepingu partnerite vahel valiku oma vajadustest lähtuvas järjestuses, kus arvestatakse nii kiirust (kui kiirelt soovitud teenust on võimalik saada), vajaliku teenuse olemasolu, kui ka seda, kas tellitakse eelnevalt soetatud teenusele lisa. Üksikasjad lepitakse kokku hankelepingus. 4. Rentniku õigused ja kohustused 4.1. Rentnikul on õigus jooksvalt kontrollida lepingust tulenevate kohustuste täitmist ja teenuse tellimisega seotud dokumente ning nõuda igal ajal informatsiooni lepingu täitmise kohta. 4.2. Rentnikul on õigus kontrollida rendileandja esitatud arvete, kalkulatsioonide ja muude 3/12  kulutuste õigsust ja vastavust tegelikkusele. Vajadusel on õigus nõuda välja alltöövõtjate arveid. 4.3. Rentnikul on õigus konsulteerida rendileandjaga teenuse osutamisega seotud küsimustes. 4.4. Rentnikul on õigus nõuda rendileandja süül tekkinud kahjude hüvitamist. 4.5. Rentnikul on õigus nõuda teenusel ilmnenud puuduste viivitamatut kõrvaldamist. 4.6. Rentnik jätab endale õiguse tellida teenust lepingu väliselt, kui: ükski rendileandja ei esita pakkumust; kõik rendileandjad loobuvad kaskaadis tellimuse täitmisest; rendileandjate esitatud pakkumused ei vasta nõuetele; ükski rendileandja ei ole võimeline hankelepingut täitma või lepingust või hankelepingust on taganetud; pakutud teenuse hind on keskmise turuhinnaga võrreldes põhjendamatult kõrge ja rentnikule majanduslikult ebamõistlik. 4.7. Rentnik kohustub tasuma rendileandjale lepingule vastavalt osutatud teenuse eest lepingus sätestatud tingimustel. 4.8. Rentnik kohustub vastama mõistliku aja jooksul kõikidele rendileandja poolt esitatud taotlustele teenuse täitmiseks vajalike juhiste saamiseks. 4.9. Rentnik kohustub informeerima rendileandjat esimesel võimalusel probleemidest, mis on seotud hankelepingu täitmisega. 4.10. Rentnik kohustub seoses teenuse osutamisega võimaldama juurdepääsu rentniku territooriumile isikul, kes on läbinud eelnevalt taustakontrolli, ajavahemikul 8.00–17.00. Muul ajal rentniku territooriumile lubamine sõltub vastavatest julgeolekualastest otsustest. 4.11. Rentnik kohustub kasutama paate säästlikult ja heaperemehelikult, hoolikalt järgima paadi valmistajatehase hooldamise, kasutamise ja ekspluateerimise eeskirjadest tulenevaid nõudeid. 4.12. Rentnik kohustub tagama, et paati juhib selleks õigust omav isik. 4.13. Rentnik kohustub tagama, et ilma rendileandja kirjaliku loata ei kasutata paate väljaspool kindlustuse kehtivuse piirkonda. 4.14. Rentnik kohustub viivitamatult, kuid mitte hiljem kui esimesel tööpäeval asjaoludest teadasaamisest, informeerima rendileandjat, kui: 4.14.1. paat läheb kaotsi, kahjustub, hävib osaliselt või täielikult; 4.14.2. läheb kaotsi või kahjustub paadi tehniline ja/või garantiidokumentatsioon. 4.15. Rentnik kohustub paadi ekspluateerimisel järgima ohutu meresõidu (COLREG) nõudeid ja ohutusnõudeid – paadist lahkudes lukustama kõik panipaigad, võtma kaasa kõik paadi dokumendid ja rakendama ette nähtud turvameetmeid. 4.16. Rentnik kohustub võimaldama rendileandjal kontrollida ja üle vaadata paadi seisukorda. 5. Rendileandja õigused ja kohustused 5.1. Rendileandjal on õigus saada rentnikult juhiseid, selgitusi või muud teavet, mis mõjutab lepingu täitmist. 5.2. Rendileandjal on õigus teha ettepanekuid teenuse osutamisega seotud tegevuste parema organiseerimise osas. 5.3. Rendileandjal on õigus saada kokkulepitud tasu nõuetekohaselt osutatud teenuse eest vastavalt lepingus sätestatud tingimustele. 5.4. Rendileandja kohustub esitama rentniku nõudmisel määratud perioodi osas koondväljavõtte rendileandjalt tellitud teenuse kohta (sh hankelepingu sõlmimise või ostutellimuse tegemise kuupäev, teenuse nimetus ja maksumus ilma käibemaksuta, hankelepingute/ostutellimuste maksumus kokku ilma käibemaksuta jms) MS Excel või rentnikuga kokkuleppel muus vormingus 10 päeva jooksul vastava nõude saamisest juhul, kui pooled ei ole teisiti kokku leppinud. 5.5. Rendileandja kohustub sõlmima paadile ja haagisele kindlustuskaitselepingud. 5.6. Rendileandja kohustub rentniku nõudmisel esitama informatsiooni (maht ja otstarve) alltöövõtjate kohta. Juhul, kui rendileandja on esitanud vastavasisulise informatsiooni enne lepingu sõlmimist, siis rendileandja peab rentnikuga eelnevalt kooskõlastama varem nimetatud isikute vahetumise. 5.7. Rendileandja kohustub viivitamata teavitama rentnikku lepingu täitmist takistavatest 4/12  asjaoludest. 5.8. Rendileandja kohustub viivitamata teavitama rentnikku rendileandja vastu suunatud rentnikuga seotud küberründest ja -intsidendist ning esitama rentniku nõudmisel rentnikule küberintsidendi raporti. 5.9. Rendileandja kohustub järgima lepingu täitmisel õiglase kaubanduse tingimusi, lähtuma keskkonnasäästlikest põhimõtetest, mitte kasutama orja- ja lapstööjõudu. 5.10. Rendileandja kohustub rentnikku viivitamata teavitama, kui tal ei ole võimalik kokkulepitud tähtajal teenust osutada. 5.11. Rendileandja kohustub osutama teenust tähtaegselt ja nõuetekohaselt kokkulepitud mahus ja sagedustega vastavalt lepingus sätestatud tingimustele ning parimas praktikas rakendatavatele nõuetele, normidele ja standarditele. 5.12. Rendileandja kohustub tagama paatide registreerimise Transpordiameti liiklusregistris enne rentnikule üleandmist. 5.13. Rendileandja kohustub rentniku nõudel väljastama lepingu tähtaja vältel paadi kasutamiseks vajalikud volitused või aitama kaasa dokumentide väljaandmisele ja vormistamisele vastavate institutsioonide poolt (nt notariaalselt tõestatud volikirjad jne). 5.14. Rendileandja kohustub paadil tuvastatud puudused likvideerima oma kulul poolte kontaktisikute vahel kokku lepitud tähtaja jooksul. Puudusteks loetakse nii paadi saatedokumendis fikseeritud (ilmsed puudused) kui hiljem avastatavad puudused (varjatud puudused). 6. Paadi üleandmine ja vastuvõtmine 6.1. Paatide üleandmise ja vastuvõtmise asukohad on üldjuhul Eestis ning erandkorras väljaspool Eestit. Täpsed asukohad ja rendiperioodid lepitakse eraldi kokku hankelepingus. Minimaalseks rendiperioodi pikkuseks on kaks (2) nädalat. 6.2. Paadi üleandmine toimub üleandmise-vastuvõtmise akti või muu asjakohase dokumendi (edaspidi saatedokument) alusel. Saatedokumendi vormistab rendileandja paberkujul või digitaalselt paadi üleandmise hetkel. Rentnik kontrollib paadi kvaliteedi vastavust lepingutingimustele (sh tehnilisele kirjeldusele) enne paadi üleandmist. Rentnik kooskõlastab kvaliteedikontrolli tegemise aja rendileandjaga. Saatedokumendis fikseeritakse paadi tehniline seisukord ja selle juurde kuuluv lisavarustus ning see allkirjastatakse poolte kontaktisikute poolt kahes eksemplaris. Kui selgub, et paat ei vasta kvaliteedi nõuetele, keeldub rentnik paadi vastuvõtmisest. Rentniku keeldumisel paadi vastuvõtmisest peab rendileandja üle andma rentnikule nõuetekohase paadi (vt punkt 6.5). Nõuetekohase paadi üleandmiseni rentnikule loetakse rendileandja paadi üleandmisega viivitanuks. 6.3. Rendileandja kohustub lisaks saatedokumendile andma rentnikule üle kõik dokumendid, mis on vajalikud paadi vastuvõtmiseks, valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks (sh kasutus- ja hooldusjuhendid). 6.3.1. Saatedokument peab lisaks punktis 6.2. sätestatule sisaldama veel vähemalt järgmisi andmeid: 6.3.1.1. rendileandja andmed; 6.3.1.2. rentniku andmed; 6.3.1.3. paadi üleandja ja vastuvõtja nimi; 6.3.1.4. hankelepingu ja/või ostutellimuse number; 6.3.1.5. riigihanke viitenumber; 6.3.1.6. paadi/paatide kogus, mudel, mark, WIN/HIN/CIN-kood; 6.3.1.7. veovahendi liik; 6.3.1.8. paadiga kaasasolev varustus. 6.4. Varaline vastutus paadi eest läheb rendileandjalt üle rentnikule pärast saatedokumendi, millega paat on vastu võetud, allkirjastamist poolte poolt. 6.5. Saatedokumendi puudumise korral on rentnikul õigus vastav paat enda valdusesse võtta, kuid üleandmine-vastuvõtmine loetakse toimunuks korrektse saatedokumendi kättesaamisel. 5/12  6.6. Rentnik ei allkirjasta saatedokumenti, kui üle antud paat ei vasta lepingus sätestatud tingimustele. Saatedokumendi allkirjastamata jätmise korral esitab rentnik kirjaliku pretensiooni mõistliku aja jooksul. Rendileandja on kohustatud lepingu tingimustele mittevastavused likvideerima viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 10 tööpäeva jooksul alates kirjaliku pretensiooni saamisest. 7. Paadi tagastamine 7.1. Rentnik kohustub rendiperioodi lõppemisel paadi rendileandjale tagastama, v.a juhul, kui see ei ole võimalik paadi hävimise tõttu. 7.2. Rentniku poolt rendileandjale tagastatav paat peab olema samas komplektsuses, sisaldama paadiga kaasa antud või sellele rendileandja paigaldatud lisaseadmeid ja rendileandjale kuuluvaid parendusi. 7.3. Paat tagastatakse sama kütuse kogusega, mis üleandmise hetkel. 7.4. Paat peab tagastamise hetkel olema puhas. 7.5. Rentnik kannab kõik kulud paadi algse tehnilise seisukorra taastamisega (va loomulik kulu). 7.6. Rentniku poolt üle antaval paadil ei tohi olla olulisi kahjustusi. Olulisteks kahjustusteks ei loeta ekspluatatsiooni käigus tekkivaid loomulikke väliseid värvkatte kahjustusi nagu näiteks (kivi)täkkeid, UV-kiirgusest tulenevaid värvitooni muutuseid ja värvkatet mitteläbistavaid kriimustusi. Paadi salongis ei loeta oluliseks vigastuseks loomulikku kulumist. 7.7. Paadi tagastamise täpne aeg ja koht lepitakse kokku poolte kontaktisikute vahel. Paadi tagastamisel koostatakse paadi üleminekut rendileandjale kinnitav dokument, mille allkirjastamise hetkest poolte poolt lähevad rendileandjale üle paat ja sellega kaasnevad õigused, kohustused ning vastutus. 7.7.1. Paadi üleminekut rendileandjale kinnitav dokument peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid: 7.7.1.1. rendileandja andmed; 7.7.1.2. rentniku andmed; 7.7.1.3. paadi üleandja ja vastuvõtja nimi; 7.7.1.4. hankelepingu ja/või ostutellimuse number; 7.7.1.5. riigihanke viitenumber; 7.7.1.6. paadi/paatide kogus, mudel, mark, WIN/HIN/CIN-kood; 7.7.1.7. veovahendi liik; 7.7.1.8. paadiga kaasasoleva varustuse nimekiri. 7.8. Paadi tagastamist rendileandjale kinnitaval dokumendil fikseerivad pooled paadi komplektsuse, paadi tehnilise seisukorra ja ekspluatatsiooniomaduste vastavuse hanke alusdokumentides ja lepingus toodud sätetele. 7.9. Rentnikul on õigus paat tagastada rendileandjale enne rendiperioodi lõppu. Sellisel juhul lõppeb leping ennetähtaegselt ja rentnik on kohustatud tasuma ainult perioodi eest, mil ta paati kasutas. Rentnikul on õigus tagastada rendileandjale enne rendiperioodi lõppu ka mitmest renditavast paadist üks või mitu paati. Sellisel juhul on rentnik kohustatud tasuma tagastatava(te) paadi/paatide osas perioodi eest, mil ta paati/paate kasutas. Paadi/paatide osas, mida ei tagastata, jätkub rentimine lepingus toodud tingimuste kohaselt. 8. Kindlustus 8.1. Rendileandja kohustub tagama paadi kahjukindlustuse ja haagise kohustusliku vastutuskindlustuse hankelepingu sõlmimise ajaks. 8.2. Kahjukindlustus peab sisaldama vähemalt: väline mehhaaniline jõud, torm ja/või tuul, vargus, vandalism, tulekahju, plahvatus, pikselöök, väikelaeva hävimine või kahjustumine, mis tekkis väikelaeva veest välja tõstmisel, vette laskmisel või ellingu hoidmisel, väikelaeva hävimine või kahjustumine, mis tekkis väikelaeva transpordil selleks ettenähtud treileril. 8.3. Paadi kahjustumisel kahjujuhtumi tagajärjel asendab rendileandja kahjustunud paadi uue 6/12  paadiga esimesel võimalusel. Sellisel juhul lepivad rendileandja ja rentnik kokku edaspidised rendivõimalused, et rentida ülejäänud rendiperioodil samaväärset paati. Asenduspaadi kasutamine rentniku poolt ja parandatud paadi uuesti kasutusse andmine rentnikule on hankelepingus fikseeritud tasu alusel ja hankelepingus sätestatud tingimustel. 9. Lepingu maksumus ja maksetingimused 9.1. Raamlepingute eeldatav maksimaalne kogumaksumus riigihankes on 400 000 eurot, millele lisandub käibemaks seaduses sätestatud juhul. 9.2. Rendileandja kanda jäävad kõik teenuse osutamisega seotud kulud. 9.3. Rentniku kanda jäävad osutatud teenuse vastuvõtmiseks, lepingu ettevalmistamiseks ja ostuhinna tasumiseks tehtavad kulud. 9.4. Rentnik ei tasu rendileandjale ettemaksu ning lepingu sõlmimise tasu ei kaasne. 9.5. Rendimakse sisaldab paadi kahjukindlustust ja haagise vastutuskindlustust, korralisi hooldusi, remonttöid ja nendega seotud kulusid kogu rendiperioodi jooksul. 9.6. Lepinguga fikseeritakse maksimaalsed teenuse hinnad minimaalselt 12 kuuks ning igale konkreetsele tellimusele pakutav hind ei või ületada rentnikuga sõlmitud lepingu lisas 1 sätestatud või punkti 9.7. alusel muudetud hindu. 9.7. Rendileandjal on õigus taotleda üks kord pärast 12 kuu möödumist raamlepingus fikseeritud hindade korrigeerimist üksnes eelneval perioodil (raamlepingu sõlmimise kuust kuni hinnamuutustaotluse esitamise kuuni) toimunud Statistikaameti poolt avaldatud tarbijahinnaindeksi muutuse ulatuses või tingituna erandlikest asjaoludest, mis ei sõltu pooltest. Nendeks võivad olla näiteks õigusaktide muudatused, poliitilised otsused või teenuse turuhinna oluline muutus. Samuti on rentnik õigustatud esitama ühepoolse tahtevalduse hindade langetamiseks üks kord kalendriaastas, kui Statistikaameti poolt avaldatud tarbijahinnaindeksi muutus on negatiivne või muudel käesolevas punktis nimetatud juhtudel. 9.8. Nimetatud hinna muutmise vajaduse tekkimisel esitatakse põhjendatud avaldus. Rentnikul on õigus hinnata muudatuse põhjendatust, sealhulgas võtta turult võrdlevaid pakkumusi ning küsida rendileandjalt tõendeid hinnatõusu põhjuste kohta. Rentnik ei nõustu hinnatõusuga, kui selgub, et see ei ole põhjendatud ja/või rentnikul puuduvad selleks eelarvelised vahendid. Põhjendatuks tunnistatud hinna muutmise korral vormistatakse uute hindade kohta lepingu lisa. Kui avaldust ei esitata või rentnik ei nõustu hinnatõusu avaldusega, jäävad lepingus fikseerituks riigihanke pakkumuses esitatud maksimaalsed hinnad. 9.9. Maksimaalselt võivad indekseerimise tulemusel ühikuhinnad tõusta 10% esialgu esitatud ja iga-aastaselt muudetud ühikuhindadest. 9.10. Pooltel on õigus taotleda ka ühikuhindade langetamist, kui Statistikaameti poolt avaldatud tarbijahinnaindeks on olnud negatiivne. 9.11. Teenuse eest tasutakse üks kord kuus või rendiperioodi lõppedes (juhul kui rendiperiood on lühem kui üks kuu), kui ei ole hankelepingus kokku lepitud teisiti. 9.12. Rendileandja esitab arve e-arvena (masintöödeldavas XML-formaadis). Juhul, kui väljaspool Eesti Vabariiki registreeritud rendileandjal ei ole tehnilistel põhjustel võimalik esitada e-arvet, esitab ta PDF-formaadis arve lepingus nimetatud e-posti aadressile juhul, kui hankelepingus ei ole teisiti kokku lepitud. 9.13. Rendileandja esitab arve järgmiste andmetega: 9.13.1. Maksja andmed (arve tasuja): Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (registrikood 70009764, aadress Järve 34a, 11314 Tallinn); Kaitsevägi (registrikood 70008641, aadress Juhkentali 58, 15007 Tallinn). 9.13.2. Muud arvele märgitavad andmed: rentniku kontaktisiku nimi (täpsustatakse hankelepingus); raamlepingu number; hankelepingu (ostutellimuse) number; 7/12  riigihanke viitenumber; teenuse liik ja osutamise aeg; riigihangete registris 15-kohaline lepingu osa viitenumber (olemasolul), mis on leitav riigihangete registrist riigihankes rendileandjaga sõlmitud lepingu andmetest. 9.13.3. Rendileandja pangarekvisiidid: Saaja pank: AS LHV Pank; Saaja pangakonto number (IBAN): EE117700771011128679; SWIFT: LHVBEE22. 9.14. Rentnik tasub lepingu tingimustele vastavalt osutatud teenuse eest 28 päeva jooksul pärast lepingu tingimustele vastava arve kättesaamist. Arve esitamise aluseks on maksegraafik või paadi üleminekut rendileandjale kinnitav dokument. 9.15. Rentnik ei aktsepteeri arvet, mis ei vasta lepingutingimustele. Sellisel juhul rendileandja esitab uue arve 7 päeva jooksul. Tasumine loetakse teostatuks rentniku panga poolt maksekorralduse vastuvõtmisest. 9.16. Rentnik kontrollib enne arve, mille maksumus on koos käibemaksuga 10 000 eurot või rohkem, tasumist rendileandja maksuvõla puudumist Maksu- ja Tolliameti kodulehekülje kaudu. Vähemalt 10 000-eurose maksuvõla olemasolu korral informeerib rentnik tasutavast arvest Maksu- ja Tolliametit. 10. Vääramatu jõud 10.1. Lepingust tulenevate kohustuste rikkumine on vabandatav, kui pool on rikkunud kohustust vääramatu jõu tõttu. Pooled loevad vääramatuks jõuks asjaolu, mida kohustust rikkunud pool ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks, nt loodusõnnetusi, üldisi elektrikatkestusi, sõjategevust, blokaadi. Pooled ei loe vääramatuks jõuks rendileandja kolmandast isikust lepingupartneri (sh personali vahetus) suutmatust lepingut täita. 10.2. Kui mistahes vääramatu jõu tingimustele vastav asjaolu tõi kaasa lepingu mittetäitmise lepingus või selle lisades ette nähtud tähtajal ning selle mõju on ajutine, on lepingust tulenevat kohustust rikkunud poole käitumine vabandatav üksnes ajal, mil vääramatu jõud kohustuse täitmist takistas. 10.3. Vääramatu jõu esinemise tõttu lükatakse lepingulise kohustuse täitmise tähtaeg edasi vastavalt asjaolu mõjumise ajale, kuid mitte enamaks kui 90 päeva juhul, kui pooled ei ole teisiti kokku leppinud. Vääramatu jõu esinemisel tehakse tarneaja osas vajadusel hanke- lepingu muudatus. 10.4. Pool, kes ei suuda oma kohustusi vääramatu jõu tõttu täita, peab viivitamatult teatama teisele poolele nimetatud olukorra tekkimisest ja lõppemisest. Mitteteatamine või mitteõigeaegne teatamine võtab poolelt õiguse viidata rikkumise vabandatavusele, s.o vääramatu jõu esinemisele, ning teavitamise kohustust rikkunud pool vastutab lepingulise kohustuse rikkumise eest vastavalt lepingus sätestatule. 10.5. Juhul, kui vääramatu jõu mõju on alaline ega võimalda pooltel täita lepingulisi kohustusi täielikult või osaliselt, on pooltel õigus leping üles öelda või lepingust taganeda, tehes teisele poolele vastava lepingu(st) ülesütlemis- või taganemisavalduse. 10.6. Vene Föderatsiooni ja Valgevenega seotud impordi piirangutest tulenevat mõju teenuse osutamise kohustuse täitmisele ei käsitle pooled vääramatu jõuna juhul, kui need asjaolud esinesid lepingu sõlmimise hetkel. 11. Konfidentsiaalsus- ja julgeolekutingimused 11.1. Konfidentsiaalse teabe all mõistavad pooled lepingu täitmisel teatavaks saanud teavet, isikuandmeid, turvaandmeid, selgelt tähistatud asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud dokumente ning muud teavet, mille avalikuks tulek võiks kahjustada rentnik huve. Konfidentsiaalne teave ei hõlma endas teavet, mille avalikustamise kohustus tuleneb õigusaktidest tingimusel, et selline avaldamine viiakse läbi võimalikest variantidest kõige 8/12  piiratumal viisil. 11.2. Konfidentsiaalsusnõude kohaselt pool kohustub mitte avaldama lepingu kehtivuse ajal ega hiljem teise poole kirjaliku nõusolekuta teise poole konfidentsiaalset teavet. Pool kaitseb temale lepingu täitmise käigus teatavaks saanud teabe konfidentsiaalsust. 11.3. Rendileandja kohustub mitte kasutama rentniku kirjaliku nõusolekuta lepingu juurde kuuluvat dokumenti või informatsiooni, v.a juhtudel, mis on vajalikud lepingu täitmiseks. Kõik dokumendid peale lepingu ja selle lisade on rentniku omand ning kui rentnik nõuab, on rendileandja kohustatud tagastama need talle pärast lepingu lõppemist. 11.4. Asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe avaldamine mistahes kolmandatele isikutele on keelatud. 11.5. Juhul, kui rendileandja osutab rentnikule teenust või lepingu täitmiseks on rendileandjal vaja siseneda Kaitseministeeriumi valitsemisala territooriumile, siis rendileandja kohustub täitma kehtivaid julgeolekutingimusi (lisa 2). Juhul, kui rendileandja kasutab nimetatud territooriumil või teenuse osutamisel alltöövõtjaid, siis need tuleb eelnevalt kirjalikult kooskõlastada rentnikuga ning ka neile rakenduvad kõik lepingus sätestatud julgeolekutingimused. Rendileandja vastutab selle eest, et alltöövõtjad täidavad julgeolekutingimusi. 11.6. Avalikkusele suunatud lepingu eseme või selle täitmisega seotud teavitus, sh pressiteated, rentnikule viitamine reklaamis või võrguväljaandes, on lubatud ainult rentnik sõnaselgel kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul. 11.7. Konfidentsiaalsusnõue on tähtajatu. 12. Vastutus 12.1. Pooled kannavad teineteise ees vastutust lepingujärgsete kohustuste mittenõuetekohase täitmise või täitmata jätmise korral vastavalt lepingu sätetele ja kehtivatele õigusaktidele. 12.2. Rendileandja vastutab teenuse lepingu tingimustele mittevastavuse (puuduste) eest, kui teenuse lepingu tingimustele mittevastavus avastatakse (st puuduseid ei olnud võimalik nende tavapärase ülevaatuse käigus avastada, nn varjatud puudused) teenuse osutamise käigus. 12.3. Juhul, kui rendileandja täidab lepingut mittenõuetekohaselt, on rentnikul õigus keelduda osutatud teenuse eest ostuhinna tasumise kohustuse täitmisest ning esitada rendileandjale lepingus sätestatud viisil kohustuse täitmise nõue pärast kohustuse rikkumisest teadasaamist, andes rendileandjale mõistliku tähtaja lepingu täitmiseks. Nõuetekohase teenuse osutamiseni rentnikule loetakse rendileandja teenuse osutamisega viivitanuks. 12.4. Teenus ei vasta lepingu tingimustele muu hulgas, kui teenust ei ole osutatud ootuspärasele kvaliteedile vastavalt, teenusel ei ole kokkulepitud omadusi, teenust ei ole osutatud kokkulepitud tähtajal, kokkulepitud mahus, ettenähtud sagedusega, rendileandja ei esita teenuse osutamise kohta nõuetekohast dokumentatsiooni, jätab rentnikule lepingu täitmise kohta informatsiooni esitamata vms. 12.5. Rentnik on kohustatud teavitama rendileandjat vähemalt e-posti teel teenuse lepingu tingimustele mittevastavusest 30 päeva jooksul arvates sellest, kui rentnik või rentniku volitatud isik sai teada teenuse lepingu tingimustele mittevastavusest. Teates kohustub rentnik nõudma rendileandjalt kohustuse täitmist, andes ühtlasi lepingu kohaseks täitmiseks rendileandjale mõistliku tähtaja, mis ei tohi olla üldjuhul pikem kui 60 päeva. 12.6. Juhul, kui rentnik ei teata rendileandjale teenusel esinevast puudusest lepingus sätestatud tähtaja jooksul pärast puudusest teadasaamist, vabaneb rendileandja vastutusest teenuse puuduste eest, v.a juhul, kui puudustest teatamata jätmine oli mõistlikult vabandatav. 12.7. Juhul, kui osutatud teenus ei vasta lepingu tingimustele, on rentnikul õigus nõuda rendileandjalt mittevastava teenuse teistkordset osutamist lepingu tingimustele vastava teenusega. 12.8. Juhul kui teenus ei vasta lepingu tingimustele ja rentnik on nõus vastu võtma puudustega teenuse, on rentnikul õigus alandada selle teenuse hinda puudustele vastava osa võrra, esitades selleks rendileandjale avalduse. 12.9. Teenuse tähtaegselt osutamata jätmise korral on rentnikul õigus nõuda rendileandjalt leppetrahvi kuni 0,25% tähtaegselt osutamata teenuse maksumusest päevas iga teenuse osutamata jätmisega viivitatud päeva eest, kuid mitte rohkem kui 50% hankelepingu 9/12  maksumusest, kui hankelepingus ei ole sätestatud teisiti. 12.10. Pooltel on õigus lisaks lepingu ülesütlemisele või lepingust taganemisele nõuda lepingu olulise rikkumise eest leppetrahvi, kahju hüvitamist ja kasutada teisi õiguskaitsevahendeid. 12.11. Juhul, kui rendileandja rikub muud lepingujärgset kohustust kui tähtaegne teenuse osutamine, on rentnikul õigus nõuda rendileandjalt leppetrahvi kuni 10% kogu hankelepingu objektiks oleva teenuse maksumusest. 12.12. Konfidentsiaalsuskohustuse rikkumise korral on poolel õigus nõuda kohustust rikkunud poolelt leppetrahvi kuni 10 000 eurot iga vastava juhtumi korral. 12.13. Juhul, kui rentnik viivitab arve tasumisega, on rendileandjal õigus nõuda rentnikult võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivist tähtajaks tasumata summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest kuni 0,25% päevas tingimusel, et viivitusest on rentnikule teada antud 30 päeva jooksul selle tekkimisest. Viivise kogusuurus ei ületa 10% viivituses oleva summa suurusest. 12.14. Leppetrahv on kokkulepitud kohustuse täitmise tagamiseks, mitte kohustuse täitmise asendamiseks. Leppetrahvi nõudmine ei võta rentnikult õigust nõuda rendileandjalt lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. 12.15. Leppetrahvide nõudeõigus on 180 päeva alates vastava rikkumise avastamisest arvates. 12.16. Leppetrahvid ja viivised tasutakse 28 päeva jooksul vastava nõude saamisest arvates, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Rentnikul on õigus arvestada rentnik poolt esitatud leppetrahvi nõuete summad ja kahjuhüvitiste summad maha rendileandjale tasumisele kuuluvast tasust. 12.17. Pooltel on õigus kokkuleppel leppetrahv (ka osaliselt) asendada samas väärtuses lepingu esemega või lepingu esemega seotud teenusega. Käesoleva punkti rakendamisel ei ole tegemist leppetrahvi määramisega, vaid eraldiseisva lepingust tuleneva õiguskaitsevahendiga. 13. Lepingu lõpetamise alused 13.1. Rentnik annab lepingu(st) ülesütlemisel/taganemisel rendileandjale mõistliku tähtaja lepingu täitmiseks, mis ei või üldjuhul olla pikem kui 30 päeva. Lepingu täitmiseks antav tähtaeg ei vabasta poolt vastutusest kohustuse rikkumise eest. 13.2. Rentnik ei ole kohustatud lepingu(st) ülesütlemisel/taganemisel andma tähtaega lepingu täitmiseks olulise lepingurikkumise korral. Sel juhul rentnik esitab rendileandjale kirjaliku lepingu ülesütlemis-/taganemisavalduse mõistliku aja jooksul olulisest lepingurikkumisest teadasaamisest arvates. Lepingu(st) ülesütlemine/taganemine loetakse toimunuks, kui rendileandja on saanud ülesütlemis-/taganemisavalduse kätte. 13.3. Lepingu täitmiseks antud täiendava tähtaja möödumisel rentnik võib esitada rendileandjale kirjaliku lepingu(st) ülesütlemis-/või taganemisavalduse. Lepingu(st) ülesütlemine või taganemine loetakse toimunuks ülesütlemis-/taganemisavalduse rendileandja poolt kättesaamisest arvates. Lepingu(st) ülesütlemis-/taganemisavaldust ei ole vaja esitada, kui täiendava tähtaja andmisel on rentnik eelnevalt kirjalikult selgitanud, et tähtaja jooksul lepingujärgse kohustuse täitmata jätmisel ütleb rentnik lepingu üles/taganeb rentnik lepingust. Sel juhul lõpeb leping rentniku poolt lepingu täitmiseks määratud tähtaja möödumisel ja tingimusel, et rendileandja ei ole pakkunud rentnikule kohast täitmist. 13.4. Poolel on õigus leping täiendava tähtajata üles öelda või lepingust taganeda, kui teine pool on lepingust tulenevaid kohustusi oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). Oluliste lepingurikkumistega on muu hulgas tegemist juhul, kui: 13.4.1. rikutakse lepingust tulenevaid kohustusi tahtlikult või raske hooletuse tõttu; 13.4.2. rendileandja on jätnud rentniku antud täiendava tähtaja jooksul oma kohustused täitmata; 13.4.3. rendileandja edastab rentnikule teate täitmisest keeldumise kohta; 13.4.4. rendileandja ei ole alustanud lepingu täitmist aja jooksul, mis võimaldaks lepingut tähtaegselt täita; 13.4.5. esitatakse valeteavet või võltsitud andmeid; 13.4.6. rikutakse konfidentsiaalsuskohustust; 10/12  13.4.7. kohustuse rikkumine annab poolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine pool ei täida kohustust ka edaspidi; 13.4.8. rendileandjal esineb lepingu kehtivuse ajal seadusrikkumisi lepingu esemeks oleva kauba müügi või teenuse osutamisega; 13.4.9. rendileandjal lõppevad lepingu täitmiseks vajalikud load ning rendileandja ei pikenda neid või lubade pikendamine ei ole võimalik; 13.4.10. rendileandja on enam kui kolmel korral rikkunud lepingu tingimusi, mida ei ole nimetatud punktides 13.4.1–13.4.9. 13.5. Rentnikul on õigus leping erakorraliselt üles öelda juhul, kui rendileandja suhtes on tehtud pankrotiotsus või on algatatud likvideerimisprotsess. 13.6. Rentnikul on õigus leping igal ajal üles öelda, teatades sellest rendileandjale vähemalt 30 kalendripäeva ette. 13.7. Pooltel on õigus leping igal ajal lõpetada poolte kokkuleppel. 13.8. Ülesütlemisel ei ole pooled kohustatud lepingut täitma. Pooled on lepingu ülesütlemisel või taganemisel kohustatud tagastama teineteisele lepingu lõpetamisele järgneva aja kohta juba ette üleantu võlaõigusseaduses sätestatud korras. 14. Kontaktisikud 14.1. Rentniku kontaktisik on vastava valdkonna kategooriajuht, kes on lepingu sõlmimise hetkel mereväe kategooriajuht Marek Mardo (tel +372 5853 9577, e-post [email protected]). 14.2. Ostutellimuste esitaja on rentnik ostu projektijuht või rentnik kontaktisiku volitatud isikud. Volituse andmine ja tagasivõtmine toimub e-posti teel või täpsustatakse hankelepingus. 14.3. Rendileandja kontaktisik on Jürgen Visnapuu (tel +372 5373 9913, e-post [email protected]). 14.4. Kontaktisikud teenuse vastuvõtmiseks lepitakse kokku hankelepingus. 14.5. Kõik teated, millel ei ole õiguslikku tagajärge, esitatakse e-posti teel ning peavad olema adresseeritud lepingu kontaktisikutele juhul, kui hankelepingus ei ole teisiti kokku lepitud. 14.6. Pool teavitab teist poolt kontaktisiku või muude andmete muutumisest viivitamata e-posti teel. Seda teadet ei loeta lepingu muudatuseks. 15. Lõppsätted 15.1. Leping jõustub, kui rentnik on selle allkirjastanud. 15.2. Leping kehtib alates jõustumisest 18 kuud või kuni punktis 9.1 sätestatud raamlepingute maksimaalse maksumuseni, olenevalt sellest, milline tingimus saabub varem. Hanke maksimaalse maksumuse arvestamisel lähevad arvesse kõik sõlmitud raamlepingute alusel sõlmitud hankelepingud ja/või esitatud ostutellimused. 15.3. Lepingu täitmise keel on eesti keel, kui pooled ei ole teisiti kokku leppinud. 15.4. Lepingu täitmisel ja lepingust tulenevate vaidluste korral lähtutakse Eesti Vabariigi õigusaktidest, kui pooled ei ole teisiti kokku leppinud. 15.5. Pooled on kokku leppinud võtta tarvitusele kõik abinõud omavaheliste erimeelsuste lahendamiseks läbirääkimiste teel. Kokkuleppele mittejõudmisel lahendatakse vaidlus vastavalt Eesti Vabariigi õigusele Harju Maakohtus, v.a juhul, kui pooled on teisiti kokku leppinud. 15.6. Lepingu üksiku sätte kehtetus ei too kaasa kogu lepingu või lepingu teiste sätete kehtetust. 15.7. Kumbki pool ei oma õigust oma lepingulisi õigusi ja kohustusi üle anda kolmandatele isikutele teise poole kirjaliku nõusolekuta. 15.8. Lepingu muutmises võib kokku leppida riigihangete seaduses toodud tingimustel. 15.9. Lepingu muudatused kehtivad juhul, kui need on vormistatud kirjalikult. Kirjaliku vorminõude mittejärgimisel on lepingu muudatused tühised. Kõik lepingu muudatused jõustuvad pärast nende allkirjastamist poolte poolt või poolte määratud tähtajal. 15.10. Pooltevaheliste õiguslikku tähendust omavate teadete edastamine peab toimuma kirjalikult või e-posti teel digitaalselt allkirjastatuna. Teatis loetakse kättesaaduks ka juhul, kui see on edastatud postiasutuse poolt tagasisaadetava väljastusteatega lepingus tähendatud asukohta 11/12  ja teate posti panemisest on möödunud 5 päeva. E-posti teel teate saatmise korral loetakse teade kättesaaduks järgmisel tööpäeval. 15.11. Leping on koostatud ühes eksemplaris ja allkirjastatud digitaalselt. 16. Lisad 16.1. Lisa 1. Rendileandja pakkumus; 16.2. Lisa 2. Julgeolekutingimused koos lisadega. Rentnik: Rendileandja: (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Maia Prunt Jürgen Visnapuu hankebüroo juht juhatuse liige 12/12  VÄIKELAEVAKINDLUSTUSE TINGIMUSED KT.0340.08 Käesolevaid väikelaevakindlustuse tingimusi (edaspidi tingimused) datakse iga kindlustusjuhtumi korral. kohaldatakse ERGO Insurance SEs sõlmitud kindlustuslepingute 7.2. Hüvitise arvutamisel lahutatakse omavastutuse summa pärast suhtes, milles kindlustusobjektiks on väikelaev. Väikelaevakind- alakindlustuse sätte ja muude hüvitist vähendavate sätete lustuse tingimustes lahendamata küsimustes juhinduvad kindlustus- kohaldamist. lepingu pooled võlaõigusseadusest ja muudest õigusaktidest. 8. Kindlustusmakse 1. Kindlustusandja 8.1. Kindlustusmakse on rahasumma, mille kindlustusvõtja peab Kindlustusandja on ERGO Insurance SE. kindlustusandjale tasuma. 8.2. Kindlustusmakse või kindlustusmakse osa peab olema tasutud kindlustuslepingus ettenähtud tähtpäevaks. 2. Kindlustusvõtja 2.1. Kindlustusvõtja on isik, kes on kindlustusandjaga sõlminud 9. Kindlustusjuhtum kindlustuslepingu. 2.2. Kindlustusvõtjaks võib olla väikelaeva omanik või seaduslik 9.1. Kindlustusjuhtum on väikelaeva või selle osade ootamatu valdaja, kel on kindlustushuvi. ja ettenägematu hävimine, kahjustumine või kaotsiminek, 2.3. Kindlustusvõtjaga võrdsustatakse kindlustuslepingust tule- mis on põhjustatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 loetletud nevate kohustuste täitmisel kindlustusobjekti seaduslik(ud) sündmus(t)est. valdaja(d). 9.2. Väikelaev kindlustatakse vastavalt kindlustusvõtja valitud variandile. Kindlustusvariandid on laiendatud kindlustuskaitse või piiratud kindlustuskaitse. 3. Soodustatud isik 9.2.1. Laiendatud kindlustuskaitse. Hüvitatakse kahju, mille on väikelaevale põhjustanud alljärgnevad ootamatud Soodustatud isik on kindlustuslepingus nimetatud kolmas isik, kel on ja ettenägematud sündmused: kindlustusjuhtumi toimumise korral õigus saada kindlustushüvitis või 9.2.1.1. väline mehhaaniline jõud, k.a karilesõit või kindlustusandja muu kohustuse täitmine vastavalt kindlustuslepingule. veekogu põhja riivamine, kokkupõrge mis tahes muu liikuva või liikumatu kehalise ese- mega, sh teise veesõiduki või sadamarajati- 4. Kindlustusobjekt sega; 9.2.1.2. torm ja/või tuul (v.a purjedele tekitatud kahju); 4.1. Kindlustusobjektiks on kindlustuslepingus märgitud väikelaev, 9.2.1.3. vargus. Hüvitatakse väikelaeva kaotsiminek mis on õigusaktidega ettenähtud juhtudel vastavas registris või kahjustumine, mille põhjuseks on väike- nõuetekohaselt registreeritud. laeva või selle osade vargus või röövimine; 4.2. Väikelaeva all mõistetakse veesõidukit kogupikkusega kuni 24 9.2.1.4. vandalism. Hüvitatakse kolmanda(te) meetrit (nt paat, purjejaht, kaater jms). isiku(te) poolt väikelaeva rikkumise või hävi- 4.3. Väikelaev on kindlustatud kindlustuslepingus märgitud komp- tamisega tekitatud kahju; lektsuses. Kindlustatud ei ole esemed, mis ei kuulu väike- 9.2.1.5. tulekahju. Tulekahjuks loetakse kontrollima- laeva standardvarustusse, nt kütte- ja määrdeained; kalastus-, tut põlemisprotsessi väljaspool selleks ette- ujumisja sukeldumisvarustus, veesuusad jms. nähtud kollet, s.o valgusefektiga tuld, mis tekkis ilma kohaliku koldeta või väljus kohali- kust koldest ja millel on võimalus levida; 5. Kindlustusväärtus ja kindlustussumma 9.2.1.6. plahvatus; 9.2.1.7. pikselöök. Pikselöögi all mõistetakse äike- 5.1. Kindlustusväärtus on väikelaeva või selle osade Eestis kehtiv selaengu otsest ülekandumist kindlustatud harilik väärtus ehk turuväärtus kindlustusjuhtumi toimumise väikelaevale; ajal. Väikelaeva harilik väärtus on selle keskmine müügihind 9.2.1.8. väikelaeva hävimine või kahjustumine, mis (turuhind). tekkis väikelaeva veest välja tõstmisel, vette 5.2. Kindlustussumma on maksimaalne väljamaksusumma ühe laskmisel või ellingul hoidmisel (ellingu- kindlustusjuhtumi kohta. Kui kindlustussumma ei vasta kind- kahju). lustusväärtusele, siis juhindutakse ala- või ülekindlustusest. 9.2.1.9. väikelaeva hävimine või kahjustumine, mis tekkis väikelaeva transpordil selleks ettenäh- tud treileril (transpordikahju). 6. Kindlustusperiood ja kindlustuse kehtivuspiirkond 9.2.2. Piiratud kindlustuskaitse. Hüvitatakse kahju, mille on väikelaevale põhjustanud käesoleva paragrahvi lõikes 6.1. Kindlustusperiood on ajavahemik, mille alusel arvutatakse 9.2 punktis 9.2.1 loetletud sündmused, v.a välise meh- kindlustusmakseid. haanilise jõu tekitatud kahju. 6.2. Kindlustuskate kehtib Eesti Vabariigis (sh laevatatavates sise- 9.2.3. Kui kindlustusjuhtumi toimumise aega pole võimalik vetes) ja Läänemerel, kui kindlustuslepingus pole teisiti kokku määrata, loetakse selleks ajaks hetk, mil kindlustus- lepitud. võtja või temaga võrdsustatud isik oleks pidanud kind- lustusjuhtumist teada saama. 7. Omavastutus 10. Kindlustushüvitis, hüvitamise vormid ja hüvitatavad 7.1. Omavastutus on kindlustuslepingus sätestatud osa kahjust, kulud mida kindlustusandja ei hüvita. Kindlustuslepingus võib olla mitu erinevat omavastutust, mida rakendatakse tulenevalt 10.1. Kindlustushüvitis on rahasumma, mis makstakse välja kindlus- kindlustusjuhtumist kas koos või eraldi. Omavastutust kohal- tusjuhtumi tagajärjel tekkinud kahju hüvitamiseks. Kehtivad alates 1/4 10.2. Kindlustushüvitise suurus ühe kindlustusjuhtumi kohta on kindlustusandjat viivitamatult teavitada kirjalikku taas- piiratud kindlustusjuhtumi tagajärjel tekkinud kahju suurusega esitamist võimaldavas vormis; ja kindlustussummaga. 14.1.5. väikelaeva registrist või laevakinnistusraamatust kus- 10.3. Hüvitamise vormi ja hüvitise suuruse otsustab kindlustusandja. tutamisel; Hüvitamise vormid on rahaline hüvitis, kahjustatud väikelaeva 14.1.6. kogu kindlustussumma väljamaksmisel; või selle osade taastamine või asendamine samaväärse(te)ga. 14.1.7. seaduses ettenähtud muudel alustel. Samaväärse all mõistetakse klassi, tüübi, vanuse ja tehnilise 14.2. Kindlustuslepingu pooltel on õigus kindlustusleping üles öelda seisundi poolest kindlustusobjektiga võrdset või kindlustusob- seaduses ettenähtud korras ja alusel. jektile võimalikult sarnast väikelaeva. 14.3. Kindlustusandjal on õigus kindlustusleping üles öelda: 10.4. Lisaks otsesele varalisele kahjule hüvitab kindlustusandja: 14.3.1. kui kindlustusvõtja on rikkunud kindlustuslepingu tingi- 10.4.1. kahju ärahoidmise või vähendamise põhjendatud ja musi; mõistlikud kulud; 14.3.2. kui kindlustusvõtja või soodustatud isik on petnud või 10.4.2. põhjendatud ja mõistlikud transpordi- ja hoiukulud; üritanud petta kindlustusandjat kindlustuslepingu või 10.4.3. ladustamiskulud remondi ajal. kindlustusjuhtumi toimumise asjaolude suhtes; 10.5. Hüvitise summasse ei arvestata lõive ja makse, mida kindlus- 14.3.3. kindlustusriski suurenemisel; tushüvitise saamiseks õigustatud isikul on võimalik tasaarves- 14.3.4. kui kindlustusvõtja on jätnud tasumata teise või järg- tada või mis tagastatakse kindlustushüvitise saamiseks õigus- neva kindlustusmakse. tatud isikule (nt käibemaks). 14.4. Kindlustusandja on kohustatud järgima kindlustuslepingu ülesütlemisel võlaõigusseaduses ettenähtud nõudeid ja täht- aegu. 11. Mitmekordne kindlustus, ülekindlustus ja alakindlustus 14.5. Kindlustusandjal ei ole kindlustuslepingu ülesütlemise õigust, kui rikkumisel ei ole mõju kindlustusriski võimalikkuse suure- 11.1. Mitmekordne kindlustus on olukord, kus väikelaev on kas nemisele või kindlustusandja kindlustuslepingu täitmise kohus- osaliselt või täielikult kindlustatud sama kindlustusriski vastu tusele (v.a järgmakse tasumata jätmine). sama või mitme kindlustusandja juures ning kindlustusand- 14.6. Pärast kindlustusjuhtumit võivad mõlemad kindlustuslepingu jate poolt maksmisele kuuluvate hüvitiste kogusumma ületaks pooled kindlustuslepingu üles öelda, sellest teisele osapoolele kahju suuruse või kindlustussummad kokku ületaksid kindlus- üks nädal ette teatades. Kindlustuslepingu ülesütlemise korral tusväärtuse. säilib kindlustusandjal kindlustuslepingu täitmise kohustus 11.2. Ülekindlustus on olukord, kus kindlustussumma ületab väike- kindlustuslepingu kehtivuse ajal toimunud kindlustusjuhtumite laeva kindlustusväärtuse. Ülekindlustus tekib ka juhul, kui suhtes. väikelaeva kindlustusväärtus kindlustusperioodil väheneb, 14.7. Kindlustusandjal on õigus kindlustuslepingust taganeda, kui kuid kindlustussummat ei vähendata. kindlustusvõtja on rikkunud käesolevate tingimuste punktis 11.3. Alakindlustus on olukord, kus väikelaeva kindlustussumma on 13.1.1 märgitud kohustusi. Kindlustusandjal on lepingust taga- väiksem kui väikelaeva kindlustusväärtus kindlustusjuhtumi nemise õigus ühe kuu jooksul arvates ajast, mil ta sai teada või toimumise ajal. pidi teada saama teatamiskohustuse rikkumisest. 14.8. Kui kindlustusvõtja ei ole tasunud esimest kindlustusmakset 14 päeva jooksul arvates kokkulepitud tähtpäevast ja kui kind- 12. Kindlustusrisk ja seda mõjutavad olulised asjaolud lustusandja ei ole andnud kindlustusvõtjale selle aja jooksul makse tasumise uut tähtaega, siis eeldatakse, et kindlustus- 12.1. Kindlustusrisk on oht, mille tagajärgede vastu väikelaev kind- andja on lepingust taganenud. lustatakse. 14.9. Kindlustuslepingu ülesütlemisel on kindlustusvõtjal õigus 12.2. Kindlustusriski suurenemiseks loetakse riskiasjaolude sellist saada tagasi kindlustusperioodi lõpuni jääva aja eest tasutud muutumist, mille puhul suureneb kindlustusjuhtumi oht ja/või kindlustusmakse, millest on maha arvatud kindlustusandja võimaliku kahju suurus. asjaajamiskulud (15% aastasest kindlustusmaksest). Kui kind- 12.3. Kindlustusriski mõjutavaks oluliseks asjaoluks loetakse lustusleping öeldakse üles pärast kindlustusjuhtumi toimumist, eelkõige teavet, mida kindlustusandja küsib enne kindlus- siis on kindlustusandjal õigus tasaarvestada kindlustusvõtja tuslepingu sõlmimist kindlustusvõtjalt kirjalikku taasesitamist poolt tasumata kindlustusmaksed kuni kindlustusperioodi võimaldavas vormis. Samuti loetakse kindlustusriski mõjutava- lõpuni. teks olulisteks asjaoludeks kindlustuslepingus või selle lisades 14.10. Kindlustuslepingust taganemisel tagastab kindlustusandja sätestatud, riski puudutavate eritingimuste või kokkulepete kindlustusvõtjale kindlustusmakse, millest on maha arvatud täitmata jätmisi. kindlustusandja asjaajamiskulud. 12.4. Kindlustusriski võimalikkuse suurendamisest tuleb kindlustus- andjale viivitamata teatada, v.a juhul, kui kindlustusriski võima- likkuse suurenemise põhjustas üldteada asjaolu. 15. Kindlustusvõtja kohustused 15.1. Kindlustusvõtja on kohustatud: 13. Kindlustuslepingu sõlmimine ja jõustumine 15.1.1. võimaldama kindlustusandja esindajal tutvuda väike- laeva seisundiga ja kindlustuslepingu sõlmimiseks 13.1. Kindlustusvõtja on kindlustuslepingu sõlmimisel kohustatud: vajalike dokumentidega; 13.1.1. esitama kindlustusandjale kindlustuslepingut puudu- 15.1.2. viivitamatult teatama kindlustusandjale mitmekordse tavates küsimustes õiged ja täielikud andmed ning kindlustuse tekkimisest ja kindlustusriski suurenemi- teavitama kõigist talle teadaolevatest kindlustusriski sest, v.a juhul, kui kindlustusriski suurenemise põhjus- mõjutavatest olulistest asjaoludest; tas üldteada asjaolu. 13.1.2. esitama kindlustusandjale väikelaeva registreerimis- 15.1.3. kasutama väikelaeva sihtotstarbeliselt vastavalt õigus- tunnistuse ja/või muud kindlustusandja poolt nõutavad aktidele, kindlustuslepingule ja tootja nõuetele; dokumendid ja andmed. 15.1.4. tegema kõik endast oleneva kindlustusjuhtumi ära- 13.2. Kindlustusleping jõustub kindlustuspoliisil märgitud kindlustus- hoidmiseks ja võimaliku kahju vähendamiseks, mitte perioodi alguskuupäeval. suurendama kindlustusriski ja mitte võimaldama seda suurendada isiku(te)l, kelle eest kindlustusvõtja vastu- tab; 14. Kindlustuslepingu lõppemine, kindlustuslepingu 15.1.5. hoidma ja kasutama väikelaeva heaperemehelikult ja ülesütlemine ja kindlustuslepingust taganemine turvaliselt, st: 15.1.5.1. väikelaeva juurest lahkumisel väikelaeva 14.1. Kindlustusleping lõpeb: lukustama, sulgema aknad-luugid ja/või 14.1.1. kindlustusperioodi möödumisel; paigaldama muud tootja poolt ettenähtud 14.1.2. kindlustuslepingu ülesütlemisel; katted; ärandamisvastaste seadmete ole- 14.1.3. kindlustuslepingust taganemisel; masolul need sisse lülitama, kaasa võtma 14.1.4. väikelaeva võõrandamisel. Võõrandamisest tuleb väikelaeva registreerimisdokumendid; Kehtivad alates 2/4  15.1.5.2. hoidma väikelaeva võtmeid ja registreerimis- tatakse kindlustusvõtjale kirjalikku taasesitamist võimaldavas dokumente nii, et kolmanda(te)l isikute(te)l ei vormis. Kui kindlustusvõtja ei nõustu täiendavate turvameet- oleks võimalik neid lihtsal kombel hõivata; mete rakendamisega, siis on kindlustusandjal õigus kindlus- 15.1.5.3. väikelaeva omanikujärelevalveta jätmisel tusleping üles öelda seaduses ettenähtud korras ja tähtae- peab laev asuma sadamas lukustatuna; väi- gadel. kelaeva omanikujärelevalveta jätmisel mais- 16.3. Kindlustusandjal on kahjujuhtumijärgse menetluse käigus maal peab laev asuma lukustatud hoiuruu- õigus teostada ametkondlikku juurdlust juhtumi asjaolude mis, aiaga piiratud ja lukustatud või ööpäev selgitamiseks ja kahju ulatuse ning põhjuste kindlakstegemi- läbi valvataval territooriumil; seks (tunnistajate küsitlemine, tõendusmaterjalide kogumine 15.1.5.4. väikelaeva rippmootor peab olema kinnitatud jne), kaasates vajadusel eksperte. kas poltidega läbi väikelaeva kere või spet- siaalse rippmootori lukuga; 15.1.5.5. väikelaevast eraldi hoiustamisel peab ripp- 17. Hüvitamise kord mootor asuma lukustatud hoiuruumis. 15.2. Kindlustusjuhtumi toimumisel on kindlustusvõtja kohustatud: 17.1. Hüvitatakse otsene varakahju ja muud punktis 10.4 loetletud 15.2.1. võtma viivitamatult tarvitusele mõistlikud ja vajalikud mõistlikud ja põhjendatud kulud. meetmed väikelaeva päästmiseks ja kahju suurene- 17.2. Ülekindlustuse puhul ei hüvita kindlustusandja rohkem, kui on mise ärahoidmiseks ning võimaliku lisakahju vältimi- tegelik kahjusumma või väikelaeva kindlustusväärtus. seks; 17.3. Alakindlustuse korral makstakse kindlustushüvitist (sh kahju 15.2.2. tegutsema vastavalt õigusaktidega kehtestatud korrale ärahoidmise ja vähendamise kulud) võrdeliselt kindlustus- ja järgima kindlustusandja juhiseid. Olenevalt juhtumi summa ja kindlustusväärtuse suhtega kindlustusjuhtumi iseloomust sellest viivitamatult teatama vastavale toimumise ajal. organile (vetelpääste, päästeamet, politsei, sadam, 17.4. Mitmekordse kindlustuse korral ei ole kindlustusandja hüvi- piirivalve jne); tamiskohustus suurem kui kindlustusobjekti tegeliku kahju ja 15.2.3. viivitamatult teatama kindlustusandjale kindlustusjuh- kindlustuslepingu järgsete ülejäänud hüvituskohustuste vahe, tumi toimumisest kirjalikku taasesitamist võimaldavas millest on maha arvatud lepingus märgitud omavastutus. vormis. 17.5. Väikelaeva taastamiskulude hüvitamise korral on kindlustus- 15.2.4. väikelaeva varguse või röövimise korral esitama kind- andjal õigus määrata väikelaeva taastamise koht või korral- lustusandjale väikelaeva olemasolevad registreerimis- dada ja tellida väikelaeva taastamine. Väikelaeva asendamise dokumendid ja võtmekomplektid (k.a ärandamisvas- korral on kindlustusandjal õigus määrata koht, kust hangitakse taste süsteemide elektroonilised võtmed-puldid); samaväärne väikelaev. Kui kindlustusvõtja või soodustatud isik 15.2.5. tegema vajalikud ja mõistlikud toimingud kindlustus- ei nõustu eeltooduga, hüvitab kindlustusandja kahju ulatuses, andja nõudeõiguse tagamiseks (osutama abi kahjujuh- milline see oleks olnud, kui kindlustusandja juhiseid oleks tumi toimumise eest vastutava isiku väljaselgitamisel järgitud. ja/või tunnistajate leidmisel jmt). 17.6. Kindlustushüvitis makstakse välja 10 päeva jooksul alates 15.3. Kindlustusjuhtumi toimumisel väljaspool Eestit on kindlustus- hüvitamisotsuse vastuvõtmisest. Kui kindlustussumma ja võtja kohustatud andma hävinud või kahjustatud väikelaeva väljamakstav hüvitis on erinevas valuutas, makstakse hüvitis kindlustusandjale üle Eesti Vabariigi territooriumil. välja vastavalt Eesti Panga kursile kahju toimumise kuupäeval. 15.4. Kindlustusvõtja peab esitama vigastatud väikelaeva või selle 17.7. Kindlustushüvitise maksmisel on kindlustusandjal õigus hüvi- jäänused kindlustusandjale ülevaatamiseks kindlustusjuhtumi tisest kinni pidada jooksva kindlustusperioodi lõpuni tasumata järgses ja remondi eelses seisus; samuti esitama vigastatud kindlustusmaksed, sõltumata sellest, kas kindlustusmakse osade ja lisavarustuse (kui see oli kindlustatud) jäänused. tähtpäev on saabunud. Kindlustusvõtja ei tohi asuda väikelaeva taastama või utilisee- 17.8. Väikelaeva varguse või röövimise korral või juhul, kui väike- rima ilma kindlustusandja nõusolekuta. laeva taastamine ei ole majanduslikult põhjendatud, maks- 15.5. Kindlustusjuhtumi tõendamise kohustus lasub kindlustusvõtjal. takse välja väikelaeva kindlustusväärtus, nagu see oli kind- lustusjuhtumi toimumise ajal (alakindlustuse korral makstakse välja kindlustussumma), millest arvestatakse maha kindlustus- 16. Kindlustusandja kohustused ja õigused võtja omavastutus, kindlustuslepingus sätestatud kindlustus- hüvitise vähendused ja tasumata kindlustusmakse(d). 16.1. Kindlustusandja on kohustatud: 17.9. Väikelaeva taastamisel kasutatakse väikelaeva vanusele ja 16.1.1. enne kindlustuslepingu sõlmimist tutvustama kindlus- tehnilisele seisundile vastava kulumisastmega osasid. Kui tusvõtjale kindlustuslepingu dokumente; vastava kulumisastmega osasid ei ole võimalik või otstarbekas 16.1.2. hoidma saladuses talle kindlustuslepinguga seoses hankida, hüvitatakse uute osade hind. teatavaks saanud andmed; 17.10. Kindlustusandja hüvitab kahjustatud osade ja mehhanismide 16.1.3. registreerima kahjuteate ja tutvustama kindlustusvõt- taastamis- ning asendamiskulud maksimaalselt originaalosade jale kindlustusjuhtumi lahendamise ning kahju hüvita- maksumuses vastavalt kindlustuslepingus märgitud komplekt- mise korda; susele. 16.1.4. pärast kindlustusvõtjalt kahjuavalduse saamist alus- 17.11. Hüvitatud väikelaeva või selle jäänuste ja osade omandiõigus tama viivitamatult kahjujuhtumi käsitlust; läheb üle kindlustusandjale. Kui kindlustusvõtja soovib jätta 16.1.5. vaatama vigastatud väikelaeva üle 5 tööpäeva jooksul kindlustusjuhtumis kahjustatud väikelaeva või väikelaeva alates kindlustusvõtjalt kahjuavalduse saamisest; osa(d) enda omandisse või ei anna neid kindlustusandjale üle, 16.1.6. tegema kahju hüvitamise või sellest keeldumise siis vähendatakse kindlustushüvitist selle vara kindlustusjuhtu- otsuse hiljemalt 10 tööpäeva jooksul alates kõigi nõu- mijärgse väärtuse võrra. tavate dokumentide saamisest ning kahju suuruse ja 17.12. Kui kindlustusjuhtumi tagajärjel tekkinud kahju suurus või selle tekkimise asjaolude kindlakstegemisest; Alustatud põhjus on tõendamata, hüvitab kindlustusandja tähtaegselt kriminaalmenetluse korral on kindlustusandjal õigus vaid tõendatud osa. otsuse vastuvõtmist edasi lükata kuni kriminaalmenet- 17.13. Kui kindlustusandja on maksnud kindlustushüvitise varguse luse lõpetamise määruse või jõustunud kohtuotsuse või röövimise tagajärjel, tuleb kindlustusobjekti leidmisel kättesaamiseni; sellest kindlustusandjat viivitamatult teavitada ja kindlustusob- 16.1.7. teatama kindlustusvõtjale kahju hüvitamisest keeldumi- jekt kindlustusandjale üle anda või tagastada kindlustushüvitis. sest viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 5 tööpäeva jook- sul arvates otsuse tegemisest, esitades keeldumise või kindlustushüvitise vähendamise põhjuse ja aluse. 18. Kindlustusandja vabanemine kindlustuslepingu täit- 16.2. Kindlustusperioodi jooksul on kindlustusandjal õigus väikelaev mise kohustusest üle vaadata ja suurenenud kindlustusriski vähendamiseks nõuda kindlustusvõtjalt täiendavate turvameetmete raken- 18.1. Kindlustusandja vabaneb osaliselt või täielikult kindlustusle- damist ja/või suurenenud kindlustusriski eest suurenenud pingu täitmise kohustusest, kui: kindlustusmakset. Täiendavate turvameetmete nõuded edas- 18.1.1. kindlustusvõtja ei ole täitnud vähemalt ühte punktis 15 Kehtivad alates 3/4  esitatud kohustustest ja kohustus(t)e täitmata jätmise tatud kahju, kui see ei ole tekkinud mõne punktis 9.2 ning kindlustusjuhtumi ja/või selle tagajärjel tekkinud loetletud sündmuse tagajärjel; kahju suuruse vahel esineb põhjuslik seos; 19.1.8. elektririkke tõttu tekkinud kahju, v.a kui see rike põh- 18.1.2. kindlustusvõtja ei ole tasunud kindlustusmakset kok- justas tulekahju või kui elektrihäire tekkis väikelaeva kulepitud tähtpäevaks (järgmakse korral hiljemalt kind- vahetult tabanud pikselöögist; lustusandja poolt täiendavalt määratud tähtpäevaks) 19.1.9. kahju, mille põhjuseks oli väikelaeva mitteotstarbeko- ja kui kindlustusjuhtum toimub pärast kindlustusmakse hane kasutamine tingimustes, mis ei vasta väikelaeva tasumise tähtpäeva möödumist; tehnilistele omadustele või tootja nõuetele (nt ülekoor- 18.1.3. kindlustusjuhtum on toimunud kindlustusvõtja raske mamine); hooletuse või tahtluse tõttu. Raske hooletuse all mõis- 19.1.10. kindlustusjuhtumi tõttu saamata jäänud tulu, tetakse olukorda, mil isik näeb ette oma käitumise samuti kindlustusjuhtumiga seotud kaudsed kulud ja tagajärgi, kuid loodab kergemeelselt, et tagajärjed jää- kahju (reisi- ja sidekulud, töötasu vähenemine jms); vad tulemata; 19.1.11. kahju on toimunud seetõttu, et kindlustusvõtja 18.1.4. kindlustusjuhtumi toimumise ajal oli väikelaeva juh- kasutas väikelaeva süüteo toimepanemiseks täidevii- tinud isik alkoholijoobes, narkootikumide või psühh- jana või osavõtjana. otroopsete ainete mõju all; sellises haigus- või väsi- 19.2. Kindlustusandja ei kata kahju ja kulu, mille otseseks või kaud- musseisundis, mis takistas olude täpset tajumist ning seks põhjuseks on: ohutu meresõidu nõuete kõrvalekaldumatut täitmist; 19.2.1. sõda, kodusõda, mis tahes sõjategevus, relvakokku- väikelaeva juhil puudus vastava kategooria väikelaeva põrge; juhtimise õigus. Kahjujuhtum loetakse samuti toimu- 19.2.2. streik, lokaut, töölisrahutus, mis tahes seadusevas- nuks alkoholi, narkootikumide või psühhotroopsete tane tegevus, revolutsioon, mäss, muu rahvarahutus, ainete mõju all, kui väikelaeva juht oli tarvitanud ees- terroriakt. Terrorismi all mõistetakse jõu kasutamist pool nimetatud aineid enne õnnetuse nõuetekohast poliitiliste eesmärkide saavutamiseks, sh vägivallate- registreerimist vastavalt kehtivatele õigusaktidele või gusid elanike hirmutamiseks; kui väikelaeva juht keeldub pärast kindlustusjuhtumit 19.2.3. mahajäetud miinid, torpeedod, pommid või muud joobe tuvastamisest; mahajäetud sõjarelvad; 18.1.5. kahju hüvitatakse väikelaevale antud garantii või mõne 19.2.4. tuumaenergia kasutamine mis tahes eesmärgil või teise lepingu alusel; selle väljumine kontrolli alt, samuti radioaktiivsus; 18.1.6. kindlustusvõtja või soodustatud isik eksitas või püüdis 19.2.5. sundvõõrandamine, hõivamine, arestimine, tõkesta- eksitada kindlustusandjat kahju toimumise asjaolude mine, kinnipidamine või nende katsed või tagajärjed; ja/või suuruse osas või püüdis kindlustusandjat muul 19.2.6. trahvid või muu sarnane; viisil petta kindlustuslepingu või selle täitmise asja- 19.2.7. arvuti, arvutisüsteemi, arvuti tarkvara, programmi või olude suhtes; mis tahes elektroonilise süsteemi kasutamine või töö- 18.1.7. kindlustusvõtja loobub oma õigustest kahju tekitamises tamine, kui sellise kahju, vigastuse, kulutuse või vas- süüdi oleva isiku vastu või kui kindlustusandja regres- tutuse põhjustas otseselt või kaudselt kuupäevamuu- siõiguse realiseerimine osutub kindlustusvõtja süül tuste tegemine; võimatuks (ületatakse süüdlasele nõude esitamise täht- 19.2.8. mootorpaadi osalemine võistlusel või treeningul. aega, ei esitata kindlustusandjale vajalikke dokumente). 18.2. Kindlustuslepingu täitmise kohustusest vabanemise ulatuse otsustab kindlustusandja. 20. Kindlustushüvitise tagastamine Soodustatud isik ja/või kindlustusvõtja on kohustatud tagastama 19. Välistused kindlustusandjale kindlustushüvitise, kui hüvitamist välistavad asjaolud on ilmnenud pärast kahju hüvitamist või kui kahju on 19.1. Hüvitamisele ei kuulu: hüvitatud seadusega ettenähtud korras kolmanda isiku poolt. 19.1.1. kahju, mis on tekkinud väikelaeva kasutamisest väljas- pool kindlustusterritooriumi; 19.1.2. kahju, mis on tekkinud mootorile, jõuülekannetele või 21. Kohaldatav õigus väikelaeva muudele seadmetele tehnilise vea või jahu- tus- või määrdesüsteemi rikke tõttu; samuti kahju, mille Kindlustuslepingule kohaldatakse ja vaidluste lahendamisel juhindu- põhjustas ebakvaliteetne õli või kütus; takse Eesti Vabariigi õigusest. 19.1.3. kahju, mille põhjuseks oli viga kindlustusobjekti projek- teerimisel, tootmisel, ehitamisel, remontimisel, paigal- damisel või töötlemisel; 22. Kaebuste esitamine ja vaidluste lahendamine 19.1.4. kahju, mille põhjuseks oli roostetamine, sööbimine, hallitamine, seenetamine, mädanemine või muu aega- 22.1. Kindlustusvõtjal on õigus esitada kaebus kindlustusandja tege- mööda toimuv protsess; vuse kohta Finantsinspektsiooni. 19.1.5. kahju põhjustanud kulunud või väsinud detaili maksu- 22.2. Kõik käesolevast kindlustuslepingust tulenevad vaidlused mus; lahendatakse Harju Maakohtus. 19.1.6. kahju, mis on põhjustatud väikelaeva mootori või varustuse vette kukkumisest või kaotsiminekust, kui mootor või varustus ei olnud tootja nõuete kohaselt 23. Teadete vorm kinnitatud; 19.1.7. väikelaevale või selle osadele vihmast, saastunud Kõik kindlustuslepingu poolte vahel lepingu täitmise käigus esitatavad veest, niiskusest, lumest, jääst või jäätumisest teki- teated tuleb esitada kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kehtivad alates 4/4  VEESÕIDUKI VALDAJA VASTUTUSKINDLUSTUSE TINGIMUSED KT.0591.10 Käesolevaid veesõiduki valdaja vastutuskindlustuse tingimusi (edas- 5. Hüvitispiir pidi tingimused) kohaldatakse ERGO Insurance SEs sõlmitud kind- lustuslepingute suhtes, milles kindlustusobjektiks on kindlustatud 5.1. Hüvitispiir on kindlustuslepingus kokkulepitud summa, mis on isiku tsiviilvastutus seoses kahju tekitamisega kolmandale isikule kõigi väljamakstavate kindlustushüvitiste piiriks. väikelaeva kasutamisel. Käesolevates tingimustes lahendamata küsi- 5.2. Lisaks hüvitispiirile võib kokku leppida ka üksikjuhtumi hüvi- mustes juhindutakse kindlustuslepingute üldtingimustest, võlaõigus- tispiiri. Üksikjuhtumi hüvitispiir on maksimaalselt väljamakstav seadusest ja muudest õigusaktidest. kindlustushüvitis kõikide ühest ja samast rikkumisest tulenevate nõuete suhtes. 5.3. Hüvitispiir ja üksikjuhtumi hüvitispiir märgitakse kindlustusle- 1. Kindlustusvõtja ja kindlustatud isik pingus. Kui üksikjuhtumi hüvitispiiri ei ole märgitud, loetakse see võrdseks hüvitispiiriga. 1.1. Kindlustusvõtjaks võib olla väikelaeva omanik või seaduslik 5.4. Hüvitispiir väheneb sama kindlustuslepingu alusel väljamakstud valdaja, kel on kindlustushuvi. kindlustushüvitise võrra. 1.2. Kindlustusvõtjaga võrdsustatakse kindlustuslepinguliste kohus- 5.5. Hüvitispiiri taastamiseks on võimalik sõlmida lisaleping. tuste täitmisel kindlustuslepingus märgitud väikelaeva seadus- likud valdajad, kindlustusvõtja töötajad ja pereliikmed, samuti isikud, kes kasutavad kindlustusobjekti omaniku nõusolekul. 6. Omavastutus ja kahjude hüvitamine 1.3. Kindlustatud isik ehk kindlustatu on väikelaeva seaduslik valdaja. 6.1. Omavastutus on kindlustuslepingus kokkulepitud rahasumma, mis iga kindlustusjuhtumi korral jääb kindlustusvõtja kanda. 6.2. Kindlustusvõtja on kohustatud tagastama kindlustushüvi- 2. Kindlustusjuhtum tise kindlustusandjale, kui hüvitamist välistavad asjaolud on ilmnenud pärast seda, kui kindlustusandja on nõude hüvitanud. 2.1. Kindlustusjuhtum on kindlustatud isiku poolt väikelaeva kasuta- 6.3. Kui kindlustusvõtja on jõudnud nõude esitajaga kokkuleppele misel õigusvastase kahju tekitamine kolmandale isikule. või juba hüvitanud nõude või selle osa, siis ei loe kindlustus- 2.2. Käesolevate tingimuste mõistes on kindlustusjuhtumiga tege- andja seda nõuet endale siduvaks, kui nõude tegelik suurus mist ainult siis, kui esinevad korraga kõik järgmised asjaolud: pole tõendatud ja/või kindlustatud isiku hüvitamiskohustus on 2.2.1. kahju on kolmandale isikule põhjustatud kindlustus- vaieldav. perioodi jooksul; 2.2.2. kahju on tekkinud kindlustatud isiku tegevusest või tegevusetusest; 7. Kindlustusvõtja kohustused 2.2.3. kindlustusvõtja tegevuse ja kahju vahel on põhjuslik seos; 7.1. Kindlustusvõtja on kohustatud: 2.2.4. kindlustusvõtja vastutab kahju tekkimise eest. 7.1.1. teatama kindlustusandjale kindlustuslepingu sõlmimi- sel kõigist talle teadaolevatest olulistest asjaoludest, millel võib olla mõju kindlustusandja otsusele kindlus- 3. Kindlustusperiood ja kindlustuslepingu kehtivus tusleping sõlmida või teha seda kokkulepitud lisatingi- mustel; 3.1. Kindlustusperiood on ajavahemik, mille alusel arvutatakse kind- 7.1.2. esitama kindlustusandja nõudmisel kindlustatava riskiga lustusmakseid. seotud lisaandmeid; 3.2. Kindlustusleping kehtib kindlustuslepingus sätestatud kindlus- 7.1.3. tutvustama kindlustusdokumente kõigile kindlustatud tusperioodil, -tingimustel ja -territooriumil. isikutele; 3.3. Kui kindlustuslepingus ei ole märgitud muud kindlustusterri- 7.1.4. tegema kõik endast oleneva kindlustusjuhtumi ära- tooriumi, kehtib kindlustusleping vaid kahjude suhtes, mis on hoidmiseks, mitte suurendama kindlustusriski ja mitte tekkinud Läänemerel ja Eesti Vabariigi piires. võimaldama seda suurendada isikutel, kelle eest kind- lustusvõtja vastutab; 7.1.5. viivitamatult teatama kindlustusandjale mitmekordse 4. Kindlustushüvitis ja hüvitamise vormid kindlustuse tekkimisest ja/või kindlustusriski suurene- misest; 4.1. Kindlustushüvitis on rahasumma, mis makstakse välja kahju 7.1.6. võimaldama kindlustusandja esindajal hinnata kindlus- ja/või vajalike õigusabikulude korvamiseks. tusriski; 4.2. Hüvitamisele kuuluvad: 7.1.7. teatama kindlustusandjale nõude esitamisest ja/või 4.2.1. kannatanu asja hävimisest või kahjustumisest tulenev asjaolust, mis võib põhjustada kindlustusjuhtumi, ühe väärtuse vähenemine; nädala jooksul arvates ajast, mil kindlustusvõtja sai 4.2.2. kannatanu ravikulud, ajutisest ja püsivast töövõimetu- asjaolust või nõude esitamisest teada; sest tulenevad kahjud, matusekulud, ülalpidamispen- 7.1.8. viivitamatult teatama kindlustusandjale kindlustusandja sion jms. vastutust põhjustada võiva kohtu- või muu menetluse 4.3. Õigusabikuludeks käesolevate tingimuste mõistes loetakse algatamisest või asjaolust, mis võib olla aluseks kind- kindlustatud isiku õigusabi-, ekspertiisi- ja kohtukulusid. lustusvõtja vastu nõude esitamisele; 4.4. Õigusabikulud hüvitab kindlustusandja juhul, kui need on vaja- 7.1.9. viivitamatult võtma tarvitusele meetmed nõude suure- likud kindlustatud isiku vastutuse ja/või süü puudumise tõenda- nemise ärahoidmiseks; miseks. 7.1.10. olenevalt juhtumi iseloomust viivitamatult teatama sel- 4.5. Hüvitamisele kuuluvad ainult kindlustusandjaga eelnevalt koos- lest vastavaid päästetöid tegevale ja juhtumi asjaolusid kõlastatud õigusabikulud. uurivale organile (vetelpääste, päästeamet, politsei, 4.6. Kindlustushüvitise suurus ühe kindlustusjuhtumi kohta on sadam, piirivalve jne). piiratud kahju suurusega ja hüvitispiiriga. Kehtivad alates 01.06.2010 1/2 8. Välistused Kahjujuhtum loetakse samuti toimunuks alkoholi, nar- kootikumide või psühhotroopsete ainete mõju all, kui 8.1. Kindlustuslepingu alusel ei hüvitata: väikelaeva juhtinud isik oli tarvitanud eespool nimeta- 8.1.1. nõudeid, mis on tingitud väikelaeva kasutamisest väl- tud aineid enne õnnetuse nõuetekohast registreerimist jaspool kindlustusterritooriumi; vastavalt kehtivatele õigusaktidele või kui väikelaeva 8.1.2. nõudeid, mis on seotud keskkonna, s.o pinnase, õhu, juhtinud isik oli keeldunud pärast kindlustusjuhtumi vee reostamisega; toimumist joobe tuvastamisest vastavalt kehtivatele 8.1.3. nõudeid, mis on põhjustatud kahjujuhtumist, mille tekki- õigusaktidele; mise ajal veesõiduki juhil (kindlustatul) kehtiv juhtimis- 8.1.8. nõudeid, mis on tingitud kahju tekitamisest veesuusata- õigus puudus või oli peatatud; jale, langevarjurile või muule väikelaeva järel veetavale 8.1.4. nõudeid, mis on tingitud kolmanda isiku vara valdami- isikule; sest (nt väikelaevas asuv kolmanda isiku vara); 8.1.9. nõudeid, mis on tingitud mootorpaadi võistlusel või 8.1.5. nõudeid, mis on tingitud kahju tekitamisest oma väike- treeningul osalemise ajal tekkinud kahjust; laeva reisijatele ja/või meeskonnale; 8.1.10. nõudeid, mis on seotud lepinguga võetud täiendavate 8.1.6. nõudeid, mis on seotud pukseerimisel tekkinud kah- kohustustega (lepinguline vastutus – sh leppetrahvid juga; jmt); 8.1.7. nõudeid, mis on tekkinud, kui kindlustatu oli õnnetus- 8.1.11. saamata jäänud tulul põhinevaid või mittevaralisi nõu- juhtumi toimumise ajal alkoholijoobes, narkootikumide deid; või psühhotroopsete ainete mõju all; sellises haigus- või 8.1.12. nõudeid, mis põhinevad kindlustusvõtjale määratud väsimusseisundis, mis takistas olude täpset tajumist ja seadusjärgsetel trahvidel, intressidel, viivistel ja muu- meresõidu ohutusnõuete kõrvalekaldumatut täitmist. del kahjule lisanduvatel karistustel. Kehtivad alates 01.06.2010 2/2  KINDLUSTUSPOLIIS nr 38851645/2 Väikelaevakindlustus Käesolev kindlustuspoliis tõendab, et kindlustusandja ja kindlustusvõtja on sõlminud tähtajalise kindlustuslepingu. KINDLUSTUSVÕTJA XW Production OÜ Aadress Magasini, Piiri küla, 94730 Muhu vald, Saare maakond Registrikood 17079039 Telefon 53739913 E-post [email protected] KINDLUSTUSANDJA ERGO Insurance SE Aadress Veskiposti 2/1, 10138 Tallinn Registrikood 10017013 Telefon +372 610 6500 E-post [email protected] Haldur Kristel Nõgu Telefon +372 682 4709 E-post [email protected] KINDLUSTAMINE Kindlustusobjekt Mootorpaat rippmootoriga XW Modular 750 RIB CW Modular; Ehitusaasta: 2023. Kerematerjal: Alumiinium, hüpalon. Pikkus: 7,7 m. HIN/CIN kood: EE-BEWRB000H323. Reg. nr: VKF-441._Reg. riik: Eesti_ Mootor : Mark,mudel: Mercury Verado V8. Ehitusaasta: 2023. Võimsus 300. Mootori number: 3B403461_ Treiler: Respo Multirull 2700V802T230; reg.märk 810YPW. Ehitusaasta 2026. Tehasetähis V610220DCTE000004 _ - VHF raadiojaam ICOM IC-M510E (580+KM)_ - Käeshoitav otsingulamp (390€+KM)_ . plotter_ Lisavarustuse all mõistetakse väikelaevale paigaldatud erivarustust ja _väikelaeva juurde kuuluvaid kallimaid seadmeid, mille koosseis ja_väärtused märgitakse kliendi esitatud nimekirjas._ Väikelaeva 200 000 eurot kindlustusjuhtumi kohta 200 000 eurot kogu kindlustuslepingu kohta kindlustussumma Väikelaeva Vastutuskindlustus 200 000 eurot. Piirkond (Euroopa navigeeritavad veekogud) _ kindlustuskaitse Kindlustuskaitse on laiendatud kaitse_ Vastutuskindlustus Vastutuskindlustuse kindlustussumma 200 000 eurot kindlustusjuhtumi kohta 200 000 eurot kogu kindlustuslepingu kohta Kindlustatud on ka kindlustusvõtja vastutus, mis tekkis lepingus_märgitud väikelaeva kasutamisest ja põhjustas kahju kolmandale isikule._ Lisaks veesõiduki valdaja vastutuskindlustuse tingimustes KT.0591.10 _nimetatud välistustele on välistatud ka nõuded seoses järgmiste asjade_rikkumisega ja/või hävitamisega: väärismetallitoorikud ja nendest_valmistatud tooted, vääriskivid ja juveelitooted, rahatähed, mündid,_obligatsioonid, maksevahendid, väärtpaberid, kunstiteosed._ Omavastutus 1 000 eurot kindlustusjuhtumi kohta Lisaomavastutused Varguse, sõukruvi ja tüürilabade ning nende võllide (mootorijala) _vigastuste korral 15% kahjusummast iga kindlustusjuhtumi kohta, kuid_mitte vähem kui üldine omavastutus._ Kui ühe juhtumi tagajärjel on võimalik rakendada mitut omavastutust,_siis rakendatakse ühte ja suurimat omavastutust._ Kindlustuspiirkond Euroopa navigeeritavad veekogud välja arvatud nende riikide territoriaalveed, millede suhtes kohaldub Sanktsiooniklausel sealhulgas:_Iisrael sh Palestiina (Gaza ja West Bank piirkond), Liibanon, Liibüa, Süüria, Ukraina, Venemaa Föderatsioon, Valgevene ning Must_Meri. Kindlustusandja ei hüvita mis tahes nõudeid ega kahju, mis on tekkinud või põhjustatud eelpool nimetatud territoriaalvetes._ Lisartingimused Kindlustus kehtib ka siis, kui väikelaeva üüritakse välja kolmandatele _isikutele ilma kaptenita/meeskonnata._ Sanktsiooniklausel: Kindlustusandja ei paku kindlustuskaitset, ei hüvita _mis tahes kahju ega nõudeid ja ei paku mistahes kindlustuslepingujärgset_hüve, kui see oleks vastuolus mis tahes Ühinenud Rahvaste_Organisatsioon, Euroopa Liidu, Suurbritannia, Ameerika Ühendriikide või_Eesti Vabariigi Valitsuse kehtestatud sanktsioonide, keeldude või _piirangutega._ Pakkumuse kehtivus Kui pärast kindlustuse pakkumist toimub kahjujuhtum või kindlustusandja _saab lisainfot objekti või kindlustatu kahjude kohta, siis on_kindlustusandjal õigus pakkumust või lepingut muuta või sellest _taganeda._ Märkused Väikelaeva rendilevõtja: Riigi Kaitseinvesteeringute keskus _ Väikelaeva kasutaja: Mereväe tuukrigrupp_ Kindlustusperiood 10 kuud ja 1 päeva Alates 12.06.2026 kuni 12.04.2027 Makseosade arv 4 Vaata lisa 1 Kindlustusperioodi 3 768,00 eurot  KINDLUSTUSPOLIIS nr 38851645/2 Väikelaevakindlustus makse Kindlustuspoliisi osad ERGO kindlustusteenuste üldtingimused (kehtivad alates 01.05.2024). . ERGO kindlustustingimused asuvad veebilehel www.ergo.ee/tingimused. . Väikelaeva kindlustustingimused KT.0340.08. . Veesõiduki valdaja vastutuskindlustuse tingimused KT.0591.10. . ERGO väikelaevakindlustusega saab tutvuda veebilehel www.ergo.ee/erakliendile/vaikelaevakindlustus . Kindlustuslepingu osaks on ka järgmised rahvusvaheliselt tunnustatud .kindlustuse klauslid . Terrorism Exclusion Clause . Communicable Disease Endorsement, JS2020-011, 23.07.2020. . Väljastamise kuupäev 12.06.2026 Kindlustusvõtja nõustub sellega, et dokument on koostatud elektrooniliselt ja seda ei allkirjastata. Kindlustusmakse on määratud võttes aluseks kindlustusobjekti ja kindlustusvõtjaga seotud kindlustusriski. Sõlmitud kindlustuslepingu kindlustusmakse tasumisega kinnitab kindlustusvõtja, et ta nõustub kindlustuslepinguga ja selles esitatud andmetega. Lisa nr 1 Väljastatud 12.06.2026 Väikelaevakindlustus Kindlustuspoliis nr 38851645/2 KINDLUSTUSPOLIISI LISA KINDLUSTUSVÕTJA XW Production OÜ Aadress Magasini, Piiri küla, 94730 Muhu vald, Saare maakond Registrikood 17079039 Telefon 53739913 E-post [email protected] KINDLUSTUSANDJA ERGO Insurance SE Aadress Veskiposti 2/1, 10138 Tallinn Registrikood 10017013 Telefon +372 610 6500 E-post [email protected] Haldur Kristel Nõgu Telefon +372 682 4709 E-post [email protected] Kindlustusmakse 3 768,00 eurot kuulub tasumisele järgnevatel tähtpäevadel Tasumise tähtpäev Makse suurus 1. makse 13.04.2026 833,00 2. makse 13.07.2026 979,00 3. makse 13.10.2026 978,00 4. makse 13.01.2027 978,00 Kindlustusvõtja nõustub sellega, et dokument on koostatud elektrooniliselt ja seda ei allkirjastata. Kindlustusmakse on määratud võttes aluseks kindlustusobjekti ja kindlustusvõtjaga seotud kindlustusriski. Sõlmitud kindlustuslepingu kindlustusmakse tasumisega kinnitab kindlustusvõtja, et ta nõustub kindlustuslepinguga ja selles esitatud andmetega. 3/3  CERTIFICATE OF INSURANCE This certificate is written proof of the Motorboat and Yacht Insurance contract concluded between the Insurer and the Assured. POLICYHOLDER XW Production OÜ Address Magasini, Piiri küla, 94730 Muhu vald, Saare maakond Registry code 17079039 Phone 53739913 E-mail [email protected] INSURER ERGO Insurance SE Address Veskiposti 2/1, 10138 Tallinn Registry code 10017013 Phone +372 610 6500 E-mail [email protected] Manager Kristel Nõgu Phone +372 682 4709 E-mail [email protected] INSURANCE Policy No 38851645 Object of Insurance Mootorpaat rippmootoriga XW Modular 750 RIB CW Modular; Ehitusaasta: 2023. Kerematerjal: Alumiinium, hüpalon. Pikkus: 7,7 m. HIN/CIN kood: EE-BEWRB000H323. Reg. nr: VKF-441._Reg. riik: Eesti_ Mootor : Mark,mudel: Mercury Verado V8. Ehitusaasta: 2023. Võimsus 300. Mootori number: 3B403461_ Treiler: Respo Multirull 2700V802T230; reg.märk 810YPW. Ehitusaasta 2026. Tehasetähis V610220DCTE000004 _ - VHF raadiojaam ICOM IC-M510E (580+KM)_ - Käeshoitav otsingulamp (390€+KM)_ . plotter_ Sum Insured Total Sum Insured 200 000 € Maximum Sum Insured per any one Event 200 000 € Third Party Liability Maximum indemnity limit 200 000 € per any one Event 200 000 € per Insurance Contract Insured is boat possessor's liability, which may arise from the usage of_insured boat, if damage caused to a third party._ Territorial Coverage The navigable waters of Europe, excluding the territorial waters of those countries to which the Sanctions Clause applies including_but not limited to: Belarus, Israel including Palestinia (Gaza Strip and West Bank regions), Lebanon, Libya, Russian Federation,_Syria, Ukraine and Black Sea._Additionally, if by any means insurance risks outlined in this insurance policy will occur in any of the aforementioned territorial_waters, insurer shall not be liable to pay any claim or provide any benefit hereunder to the extent that the provision of payment of_such claim or provision of such benefit would expose that limitation of territorial coverage was violated._ Special Conditions Sanctions clause: No (re)insurer shall be deemed to provide cover and no_(re)insurer shall be liable to pay any claim or provide any benefit_hereunder to the extent that the provision of such cover, payment of_such claim or provision of such benefit would expose that (re)insurer to_any sanction, prohibition or restriction under United Nations_resolutions, laws or regulations of the European Union as well as the_United States of America insofar as they are not in contradiction to the_legislative provisions applicable to the (re)insurer concerned._ Notes and Remarks Väikelaeva rendilevõtja: Riigi Kaitseinvesteeringute keskus _ Väikelaeva kasutaja: Mereväe tuukrigrupp_ Period of Insurance 10 months and 1 days From 12.06.2026 to 12.04.2027 Parts of Insurance General terms and conditions of insurance contracts (valid from 05.01.2022). . Policy ERGO insurance conditions are available on the website . www.ergo.ee/tingimused. . Recreational craft insurance conditions KT.0340.08 . Liability insurance conditions of water craft possessor KT.0591.10 . You can get more info about ERGO boat insurance on the website www.ergo.ee/en/private-clients/boat-hull-insurance . The following international Marine Insurance Clauses are also part of .the insurance contract . Terrorism Exclusion Clause . Communicable Disease Endorsement, JS2020-011, 23.07.2020. . Insurance Policy Issued 12.06.2026 CERTIFICATE OF INSURANCE  XW Production OÜ Registrikood 17079039 · Muhu, Saare maakond, Eesti Renditud paadi tagastamise nõuete kirjeldus 1. Üldsätted Käesolev dokument kirjeldab nõudeid, millele renditud paat peab vastama selle tagastamisel rendileandjale rendiperioodi lõppemisel või rendilepingu ennetähtaegsel lõpetamisel. Rendileandja: XW Production OÜ (registrikood 17079039) Rentnik: Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (RKIK) Rendiese (paat): XW Modular 750 RIB, mootoriga Mercury 300 hj 2. Tagastamise kord Paadi tagastamine toimub järgmiste põhimõtete kohaselt: –​ Rendiperiood lõpeb kokkulepitud tähtajal või rendilepingu lõpetamisel. –​ Paadi üleandmine rendileandjale (sealhulgas paadi transport) korraldatakse rendileandja poolt täisteenuse raames, kui pooled ei lepi kokku teisiti. –​ Tagastamine vormistatakse poolte ühise ülevaatuse käigus ning fikseeritakse mõlema poole allkirjastatud üleandmis-vastuvõtuaktis. –​ Ülevaatus viiakse läbi päevavalguse tingimustes ning paat peab olema ülevaatuse hetkel puhas, et võimalikud puudused oleksid tuvastatavad. 3. Paadi seisukord tagastamisel Paat tagastatakse seisukorras, mis vastab järgmistele nõuetele: –​ Paat on terve ja töökorras ning valmis järgmiseks kasutuseks, arvestades tavapärast kulumist. –​ Paadi kere, tekk ja kasutusala on puhastatud üleandmise hetkeks (eemaldatud mustus, jäätmed ja isiklikud esemed). –​ Kõik paadi juurde kuuluvad seadmed, lisavarustus, dokumentatsioon ja võtmed on tagastatud terviklikult vastavalt esmasele üleandmis-vastuvõtuaktile. –​ Kütusepaak on täidetud tasemeni, mis vastas paadi üleandmise hetkele rentnikule. 4. Tavapärane kulumine ja kahjustused 4.1. Tavapärane kulumine Tavapäraseks kulumiseks loetakse paadi sihipärasest ja tavapärasest kasutamisest tulenevat seisukorra muutust, mis ei mõjuta paadi töökindlust ega ohutust, sealhulgas pinnakatte väiksemad kriimustused, kanduri- ja istmekatete tavapärane kulumine ning sarnased ilmingud. Tavapärane kulumine ei kuulu rentniku hüvitamiskohustuse alla. 4.2. Kahjustused ja puudused Tavapärast kulumist ületavad kahjustused, samuti puuduvad või kahjustatud seadmed ja varustus, fikseeritakse tagastamise aktis. Sellistest kahjustustest tulenevad kulud kannab rentnik vastavalt rendilepingule ja käesolevatele nõuetele, arvestades p-s 5 sätestatud kindlustustingimusi. Paadi tagastamise nõuete kirjeldus · XW Production OÜ Lk 1 / 2 5. Kindlustus ja omavastutus –​ Paat on kindlustatud rendileandja poolt sõlmitud kehtiva täiskindlustusega. –​ Kindlustusjuhtumi korral kannab kindlustuslepingu järgse omavastutuse rentnik. –​ Kui kahju ei kuulu kindlustusjuhtumina hüvitamisele, hüvitab rentnik tavapärast kulumist ületava kahju rendileandjale täies ulatuses. 6. Puuduste fikseerimine ja kõrvaldamine Tagastamise ülevaatusel tuvastatud puudused kirjeldatakse tagastamise aktis koos fotodega. Tavapärast kulumist ületavate puuduste kõrvaldamise kulud arvestatakse poolte vahel kokku ning hüvitatakse vastavalt p-le 5. Aktis fikseerimata jäetud, kuid hiljem ilmnenud varjatud kahjustustest teavitab rendileandja rentnikku mõistliku aja jooksul pärast nende avastamist. 7. Üleandmis-vastuvõtuakt Paadi seisukord fikseeritakse nii rentnikule üleandmisel kui ka tagastamisel poolte allkirjastatud üleandmis-vastuvõtuaktis. Akt sisaldab vähemalt: paadi ja varustuse loetelu, kütusetaset ja seisukorra kirjeldust ning fotosid. Tagastamisel võrreldakse paadi seisukorda esmase aktiga ning kõrvalekalded märgitakse aktis. Paadi tagastamise nõuete kirjeldus · XW Production OÜ Lk 2 / 2  XW Production OÜ Registrikood 17079039 · Muhu, Saare maakond, Eesti Täisteenusrendi rentimise tingimused 1. Üldsätted Käesolevad tingimused reguleerivad paadi täisteenusrenti (rent koos hoolduse, tehnilise toe ja kindlustusega) rendileandja ja rentniku vahel. Rendileandja: XW Production OÜ (registrikood 17079039) Rentnik: Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (RKIK) Rendiese (paat): XW Modular 750 RIB, mootoriga Mercury 300 hj Täisteenusrent tähendab, et rendileandja tagab paadi kasutusvalmiduse kogu rendiperioodi vältel, kandes p-s 2 nimetatud teenuste ja kulude eest hoolt. 2. Renditeenuse sisu Täisteenusrent hõlmab järgmisi teenuseid ja kulusid, mis on kaetud rendileandja poolt: –​ Paadi ja mootori plaaniline hooldus ja teenindus vastavalt tootja hooldusgraafikule; –​ Tavapärasest kasutusest tulenevate kuluvosade remont ja väljavahetamine; –​ Paadi kindlustus ja vastutuskindlustus; –​ Paadi kohaletoimetamine ja äraviimine (transport); –​ Tehnilise toe liin rentniku küsimuste ja tõrgete lahendamiseks; –​ Kasutajate väljaõpe ja paadi kasutamise tutvustus (operaatorite juhendamine); –​ Plaanilise hoolduse varuosad ja kulumaterjalid. 3. Rentniku kanda jäävad kulud Järgmised kulud ei sisaldu täisteenuses ja jäävad rentniku kanda: –​ Kütus ja muud paadi kasutamisega seotud jooksvad kulud; –​ Kindlustusjuhtumi korral kindlustuslepingu järgne omavastutus; –​ Tavapärast kulumist ületav kahju, samuti hooletust või väärkasutust tulenev kahju, kui see ei kuulu kindlustuse alla. 4. Kindlustus –​ Paat on kindlustatud rendileandja poolt sõlmitud kehtiva täiskindlustusega kogu rendiperioodi vältel. –​ Kindlustuskaitse kehtib kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides. –​ Kindlustusjuhtumi korral kannab omavastutuse rentnik. –​ Kindlustuspakkuja tingimused on lisatud digikonteinerisse lisadena. 5. Kasutustingimused –​ Paati tohivad juhtida üksnes vastava kehtiva juhtimisõiguse ja kvalifikatsiooniga isikud. –​ Paadi kasutamisel väljaspool Eestit, kuid Euroopa Liidu piires, teavitab rentnik rendileandjat kirjalikult vähemalt 14 (neliteist) päeva ette. –​ Paati kasutatakse sihtotstarbeliselt, järgides tootja juhiseid, ohutusnõudeid ja kohaldatavat õigust. Täisteenusrendi tingimused · XW Production OÜ Lk 1 / 2 6. Poolte kohustused 6.1. Rendileandja kohustused –​ Anda paat rentnikule üle töökorras ja kasutusvalmis seisukorras; –​ Tagada paadi plaaniline hooldus, kuluvosade remont ja tehniline tugi; –​ Hoida paat kindlustatuna kogu rendiperioodi vältel; –​ Korraldada paadi transport ja kasutajate juhendamine. 6.2. Rentniku kohustused –​ Kasutada paati sihipäraselt ja heaperemehelikult ning tagada, et paati juhivad üksnes kvalifitseeritud isikud; –​ Teavitada rendileandjat viivitamata paadi tõrgetest, kahjustustest või kindlustusjuhtumitest; –​ Kanda kütuse- ja jooksvad kasutuskulud ning kindlustusjuhtumi omavastutus; –​ Tagastada paat vastavalt paadi tagastamise nõuete kirjeldusele. 7. Hooldus ja tehniline tugi Rendileandja tagab paadi plaanilise hoolduse tootja hooldusgraafiku alusel ning kuluvosade remondi täisteenuse raames. Rentniku käsutuses on tehnilise toe liin, mille kaudu lahendatakse paadi kasutamisega seotud küsimused ja tõrked mõistliku aja jooksul. 8. Vastutus Rendileandja vastutab paadi kasutusvalmiduse ja täisteenuse osutamise eest käesolevate tingimuste kohaselt. Rentnik vastutab paadi sihipärase kasutamise eest ning tavapärast kulumist ületava kahju, paadi või selle varustuse kaotsimineku ja väärkasutuse eest. Kindlustusjuhtumi korral kannab rentnik omavastutuse. 9. Rendiperiood ja lõpetamine Rendiperioodiks on kokkulepitud tähtaeg vastavalt hankelepingule (rendioptsiooni periood kuni 18 kuud). Rendisuhte lõpetamisest teavitab pool teist poolt kirjalikult vähemalt 14 (neliteist) päeva ette. Paadi tagastamine toimub vastavalt paadi tagastamise nõuete kirjeldusele. 10. Renditasu ja maksetingimused Renditasu suurus ja maksetingimused on sätestatud eraldi dokumendis. Käesolevad tingimused reguleerivad täisteenuse sisu ja kasutustingimusi ning neid kohaldatakse koos renditasu käsitleva dokumendi ja rendilepinguga. 11. Lõppsätted Käesolevatele tingimustele ja rendisuhtele kohaldatakse Eesti Vabariigi õigust. Tingimustes reguleerimata küsimustes lähtutakse rendilepingust ja kehtivast õigusest. Pooled lahendavad vaidlused läbirääkimiste teel, kokkuleppe mittesaavutamisel Harju Maakohtus. Täisteenusrendi tingimused · XW Production OÜ Lk 2 / 2  Cross Water RENDIPAKKUMINE XW Production OÜ XW Modular 750 RIB Reg nr: 17079039 Kuupäev: 16.06.2026 Magasini, Muhu, 94730 EE [email protected] Saaja: Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus +372 5373 9913 Kontakt: Marek Mardo PAKKUMISE ÜLEVAADE XW Production OÜ pakub Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusele rendile XW Modular 750 RIB paati koos haagisega navigatsioonihooajaks 2026. Paat vastab esitatud tehnilistele miinimumnõuetele ning on varustatud 16" SIMRAD plotteriga koos Eesti kaardiga.Paigaldatud on ka VHF jaam, TTJA sideluba SLV-26-0146. Pakume 1 (ühte) paati koos haagisega. TEHNILISED ANDMED Mudel XW Modular 750 RIB Mootor Mercury 300 hp päramootor Kogupikkus 7,7 m Kütus Bensiin 98 Kogulaius 2,5 m Kütusepaak 180 l Süvis (koos sõukruviga) 0,85 m Max kiirus 52 sõlme Kaal (koos mootoriga) 1 740 kg Kruiiskiirus 40 sõlme (~50 l/h) Kandevõime 1 085 kg Kere Alumiinium, hüpalon pontoonid Lubatud inimeste arv 8 inimest Navigatsioon SIMRAD navi süsteem Sõidupiirkond Kategooria C Muud seadmed Zipwake interceptors Moodulid: 2× jockey iste, kokkupandav pink, ahtri pink panipaikadega.  HAAGIS Haagis Respo multirull elektrilise vintsiga Haakeseade 50 mm kuulpolt haakeseadmega ja vajalike ühendustega RENDIHINNAD PERIOOD HIND (KM-TA) Päev 590 € Nädal 3 600 € 2 Nädalat 6 590€ € * Kõikidele hindadele lisandub käibemaks (24%). RENTIMISE TINGIMUSED Kasutuspiirkond Euroopa navigeeritavad veekogud Paadi asukoht / üleandmine Paat jääb eelnevast rendiperioodist jätkuvalt rentniku valdusesse Tagastamine Täpsustamisel Kindlustus ERGO väikelaeva- ja vastutuskindlustus Poliis kehtiv alates 12.06.2026. Kütus Rentija kanda (bensiin 98) Juhi nõue Kehtiv juhtimisõigus C-kategooria veesõidukile Kaasuvad kulud Kütus, sadamatasud ja muud operatsioonikulud rentija kanda Jürgen Visnapuu Käesolev pakkumine ei ole siduv leping. XW Production OÜ Küsimuste korral võtke julgelt ühendust. +372 5373 9913 [email protected] www.xwmodular.com  1 ÜLEANDMISE-VASTUVÕTMISE AKT Veesõiduki rent Akti nr: XWP20260613 Kuupäev: _______________________ POOLED Üleandja: Vastuvõtja: XW Production OÜ Asutus: ________________________ Reg nr: 17079039 Aadress: _______________________ Magasini, Muhu, 94730 EE ______________________________ Esindaja: Jürgen Visnapuu Esindaja: _______________________ VEESÕIDUKI ANDMED Nimetus XW Modular 750 RIB Registreerimisnumber EE-BEWRB000H323 Mootor Mercury 300 hp päramootor Sõidupiirkond Kategooria C HAAGISE ANDMED Nimetus Respo Multirull Numbrimärk 810YPW Lisavarustus Elektriline vints koos akukasti ja puldiga ÜLEANTAV VARUSTUS Järgmine varustus antakse üle koos veesõidukiga: Moodulid •​ T-top konsool ○​ 16" SIMRAD NSS evo3S ○​ VHF raadiojaam ICOM IC-M510E •​ 2x Ullman jockey istmed koos MOLLE katetega •​ Ahtri pink panipaikadega Üleantavad esemed •​ Paadi võti •​ Bluetooth killswitch koos randmepaelaga Vööri panipaik •​ Tulekustuti 2 kg •​ Ankur + 30 m ankruots Konsooli eesmise istme alune panipaik •​ Paadi dokumendid ja kasutusjuhendid  2 •​ Esmaabi komplekt •​ Ohutusasjade kohver ○​ 2x signaalrakett ○​ 2x säraküünal ○​ 1x killswitch varu patarei •​ Päästeling •​ Mõla •​ Käsipump •​ Vender Konsooli sisene kindalaegas •​ Tuletekk Ahtri pingi panipaigad •​ Kaldavoolu laadimisjuhe + adapter •​ 4x modulaarkinnituse aasad •​ 2x väikesed koormarihmad •​ 2x kiirkoormarihmad VEESÕIDUKI SEISUKORD Üldseisukord Hooldatud, puhas Kütuse tase 180 liitrit (täis paak) Nähtavad kahjustused Paadi keskosas kiilu juures mõlk (ohutu, kontrollitud) Märkused TINGIMUSED 1. Vastuvõtja kinnitab, et on veesõiduki ja varustuse üle vaadanud ning need vastavad kirjeldatule. 2. Vastuvõtja kohustub veesõiduki tagastama sama seisukorra ja varustusega, milles see üle anti. 3. Kahjustuste või puuduste korral tagastamisel on rentija kohustatud need hüvitama. 4. Kütus on rentija kanda (bensiin 98). 5. Veesõiduki kasutamine toimub vastavalt rendilepingus sätestatud tingimustele. ALLKIRJAD ÜLEANDJA VASTUVÕTJA Allkiri: _______________________ Allkiri: _______________________  Lisa 2 [Dokumendi reg. kpv] lepingu nr [Dokumendi reg. nr] juurde Julgeoleku tingimused Riigihanke objekti asumisega Kaitseväe julgeolekualal teavitatakse lepingupartnerit alljärgnevatest tingimustest, õigustest ja kohustustest eesmärgiga selgitada lepingupartnerile poolte õigusi ja kohustusi julgeolekualaste nõuete täitmisel Kaitseväe julgeolekualal. M ÕISTED Julgeoleku eest vastutav isik (edaspidi JEVI) - konkreetsel KV JOA-l asuva riigihanke objekti julgeolekualaste nõuete täitmise eest vastutav Kaitseväe allüksus või teenistuja. Julgeolekualased nõuded - Kaitseväe julgeolekualale sisenemisel ja viibimisel kehtestatud üldised julgeolekunõuded (lisa 5) ning muudest õigusaktidest tulenevad Kaitseväe julgeoleku tagamiseks kehtestatud nõuded. Kaitseväe julgeolekuala (edaspidi KV JOA) - Kaitseväe valduses olev territoorium, Kaitseväe laevad, lennuvahendid ja sõidukid. Lepingupartneri kontaktisik - lepingu täitmise nõuete ja julgeolekualaste nõuete täitmise eest vastutav lepingupartneri ja/või tema alltöövõtja määratud isik. Nõusolek – taustakontrolli tegemiseks vajalik eelnev kirjalik nõusolek, millega isik lubab Kaitseväel koguda enda kohta andmeid ja teha päringuid nõusoleku andmisest viie aasta jooksul (KKS § 41 6 ) (lisa 2 eesti keeles ja lisa 3 inglise keeles) . Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse (edaspidi RKIK) kontaktisik - lepingujärgne isik, kelle kaudu toimub lepingujärgsete kohustuste täitmise korraldamine ja lepingus ettenähtud teadete, nõuete ja teiste dokumentide edastamine. Riigihanke objekt - lepingu täitmiseks ettenähtud Kaitseväe julgeolekualal paiknev tööpiirkond. Taustakontroll - Kaitseväele teenuse osutamisega seotud isiku (edaspidi teenuseosutaja) KV JOA-le lubamise otsustamiseks läbiviidav kontroll Kaitseväe korralduse seaduse (edaspidi KKS) § 41 3 alusel ja KKS §-s 41⁵ viisil. Taustakontrolli taotlus (e-kiri) - lepingupartneri kontaktisiku poolt esitatav taotlus teenuseosutajale taustakontrolli tegemise algatamiseks (lisa 1). Teenuseosutaja - lepingupartneri ja/või tema alltöövõtja töötaja, kelle suhtes teostatakse taustakontrolli tema eelneval kirjalikul nõusolekul, seoses sissepääsuõiguse taotlemisega KV JOA-le. T urvaala - konfidentsiaalse, salajase või täiesti salajase taseme riigisaladuse või salastatud välisteabe ja seda sisaldava salastatud teabekandja töötlemiseks lubatav ala. Sissepääsutaotlus (e-kiri) - lepingupartneri kontaktisiku poolt esitatav taotlus teenuseosutaja KV JOA-le lubamiseks ( l isa 4 ). Sissepääsuõigus - õigus viibida KV JOA-l asuval riigihanke objektil seoses lepingu täitmisega. Sissepääsuõigust omav isik - taustakontrolli läbinud isik, kelle sissepääs KV JOA-l asuvale riigihanke objektile on otsustatud ning kellel on õigus saatjata siseneda ja viibida KV JOA-l asuval riigihanke objektil seoses lepingu täitmisega. LEPINGUPARTNERI ÕIGUSED JA KOHUSTUSED Lepingupartneril, sh t eenuse osutajal ja lepingupartneri kontaktisikul , on õigus riigihanke objekti JEVI-lt saada julgeolekualaste nõuete täitmiseks vajalikku informatsiooni ja teavet KV JOA-le sissepääsuõiguse saamise kohta. Konkreetse riigihanke objekti JEVI kontaktid edastab lepingupartneri le esimesel võimalusel RKIK -i kontaktisik. Lepingupartner kohustub: mitte planeerima KV JOA-le teenust osutama teatamiskohustusega välisriikide kodanikke. Teatamiskohustusega riikideks on lepingu sõlmimise hetkel siseministri 29.09.2023 käskkirja nr 1-3/112 alusel : Armeenia Vabariik ; Aserbaidžaani Vabariik ; Hiina Rahvavabariik (sh Hongkongi ja Macau erihalduspiirkonnad) ; Iraani Islamivabariik ; Kasahstani Vabariik ; Kirgiisi Vabariik ; Korea Rahvademokraatlik Vabariik ; Tadžikistani Vabariik ; Türkmenistan ; Usbekistani Vabariik ; Valgevene Vabariik ; Venemaa Föderatsioon. Juhul kui nimetatud siseministri käskkirjas tehakse muudatusi, siis teavitatakse sellest lepingupartnerit ning vajadusel muudetakse käesolevaid julgeolekutingimusi ; tagama, et lepingupartneri kontaktisik esitab taustakontrolli taotluse (lisa 1 koos lisadega 2 ja/või 3) esimesel võimalusel, arvestades lepingus kokkulepitud töö teostamise alguskuupäeva ning taustakontrollile kuluvat aega ( 14 kalendripäeva ) , e-posti aadressile [email protected] ; tagama, et lepingupartneri kontaktisik lisab välismaalasele taustakontrolli algatamise taotlusele juurde: koopia isikut tõendava dokumendi pildiga leheküljest , sh viisast vm Eestis viibimise seaduslikku alust kinnitavast dokumendist; isiku kodukohariigi karistusregistri väljavõtte ; tagama, et lepingupartneri kontaktisik esitab sissepääsutaotluse (lisa 4) esimesel võimalusel, arvestades lepingus kokkulepitud töö teostamise alguskuupäeva ning sissepääsutaotluse menetlemiseks kuluda võivat mõistlikku aega, RKIK kontaktisiku või tema määratud isiku e-posti aadressile ; teavitama viivitamatult teenuseosutaja ennetähtaegse sissepääsuvajaduse lõppemisest KV JOA-le e-kirja teel Kaitseväe taustakontrolli [email protected] ja RKIK kontaktisikut ; täitma ja tagama teenuseosutaja julgeolekualaste nõuete järgimise KV JOA-l kehtestatud tingimustel ning tagama nende täitmise alltöövõtja poolt. K AITSEVÄE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED Kaitseväel on õigus: teha taustakontrolli Kaitseväele teenuse osutamisega seotud i sikule KV JOA-le lubamise otsustamiseks ; anda või piirata taustakontrolli käigus ilmnenud asjaoludele tuginedes teenuseosutaja sissepääsuõigus K V JOA-le ; jätta taustakontrolli taotlus läbi vaatamata haldusmenetluse seaduses sätestatud korras ; keelduda julgeolekukaalutlustel sissepääsuõiguse and misest isikule, kellele ei ole taustakontrolli tehtud , kes ei läbinud taustakontrolli või kellele ei ole võimalik seda teha ; piirata või keelduda sisse pääsu õiguse andmisest julgeoleku- ja turvaaladele kodakondsuseta või välisriigi kodakondsusega isikutele, lähtudes julgeolekukaalutlusest . k o ntrollida riigihanke objektil kehtestatud julgeolekualastest nõuetest kinni pidamist sissepääsuõigust omava teenuse osutaja suhtes ning julgeolekualaste nõuete mitte järg i misel või nende rikkumisel keelata teenuseosutajal viibimine K V JOA-l . Kaitsevägi kohustub: teavitama taustakontrolli taotluse esitanud isikut kirjalikus taasesitamist võimaldavas vormis teenuseosu taja taustakontrolli tulemusest ; teavitama KV JOA-le sissepääsutaotluse esitanud isikut kirjalikus taasesitamist võimaldavas vormis teenuseosutajale sissepääsuõiguse saamisest, sh sellekohastest piirangutest ; tutvustama teenuse osutajale KV JOA-l paikneva riigihanke o bjektil keh t ivaid julgeolekualase i d nõude i d ; teavitama RKIKi, kui teenuse osutaja ja/või lepingupartner rikub julgeolekutingimusi ega järgi riigihanke objektil kehtestatud julgeolekualaseid nõudeid (lisa 5) ; teavitama vastavalt punktile 3.1.3 taotluse läbi vaatamata jätmisel kirjalikult. L ÕPPSÄTTED Julgeolekut ingimustes nimetatud kontaktisikud määratakse kindlaks hankelepingu sõlmimisel ja nende muutumisest teavitatakse pooli e-kirja teel. Isikuandmete töötlemisel lähtutakse kehtivate õigusaktide nõuetest. LISA 1 : Näidis T austakontrolli taotl us (e-kiri) Taotlus saata e-posti aadressile [email protected] PEALKIRI: Taustakontrolli taotlus (linnaku ja objekti nimetus) ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS KAITSEVÄGI Juurdepääsupiirang kehtib alates dokumendi koostamise kuupäevast kuni vajaduse möödumiseni, kuid mitte kauem kui 75 aastat Alus: avaliku teabe seadus § 35 lg 1 p 12 TEKST: Tere Seoses RKIK (lepingu nimi) lepinguga nr xxxxxxxxx , sõlmitud pp . kk . aaaa, edastan Kaitseväe le taustakontrolli tegemiseks allolev ate isikute andmed. Taustakontrolli dokumendid on lisatud e-kirja manusesse . Lisainfo on tabelis: Eesnimi Perenimi Isikukood Ettevõte Osutatav teenus Teenuse osutamise objekt Teenuse osutamise perioodi algus pp.kk.aaaa Teenuse osutamise perioodi lõpp pp.kk.aaaa T eenuse osutamine turvaalal JAH/EI Olen teadlik, et taustakontroll võib võtta nõuetekohase taotluse esitamisest aega kuni 1 4 kalendri päeva . Lugupidamisega Taotluse esitaja ees- ja perenimi Ametikoht Ettevõtte nimi Kontakttelefon, e-posti aadress LISA 2: NÕUSOLEKUVORM (eesti keeles) ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Teabevaldaja: Kaitsevägi Juurdepääsupiirang kehtib alates dokumendi koostamise kuupäevast kuni vajaduse möödumiseni, kuid mitte kauem kui 75 aastat Alus: AvTS § 35 lg 1 p 12 KINNITATUD Kaitseväe juhataja 23.03.2026 käskkirjaga nr 0.1-3.1/26/63 Lisa 2 ISIKU NÕUSOLEK TAUSTAKONTROLLI TEOSTAMISEKS (ees- ja perekonnanimi) Isikukood: Luban Kaitseväel teostada minu suhtes taustakontrolli Kaitseväe korralduse seaduse (edaspidi KKS) § 41 3 alusel ning KKS § 41⁵ sätestatud viisil käesoleva nõusoleku andmisest viie aasta jooksul. Olen teadlik, et: mul on õigus keelduda nõusoleku andmisest (KKS 41 6 lg 2 p 1); mul on õigus keelduda selliste andmete esitamisest, mis võivad põhjustada minu teenistusest või ametikohalt vabastamise või töölepingu ülesütlemise või minu või minu lähedase või elukaaslase suhtes süüteo- või distsiplinaarmenetluse ( KKS 41 6 lg 2 p 2) ; mul on õigus taotleda minu kohta andmete kogumise või päringute tegemise lõpetamist ( KKS 41 6 lg 2 p 3) ; mul on õigus esitada minu kohta kogutud andmete kohta selgitusi (KKS 41 6 lg 2 p 4); mul on õigus pöörduda oma õiguste kaitseks ja § 41 5 alusel kogutud andmete põhjal tehtud otsuse vaidlustamiseks kohtu, õiguskantsleri, Andmekaitse Inspektsiooni või töövaidluskomisjoni poole, et kontrollida, kas minu põhiõiguste ja -vabaduste tagamise põhimõtet ning hea halduse tava on järgitud ( KKS 41 6 lg 2 p 5). kui ma keeldun nõusoleku andmisest või taotlen andmete kogumise või päringute tegemise lõpetamist (KKS § 41 7 ), siis on see minu taustakontrolli lõpetamise aluseks (KKS § 41 3 ); Kaitsevägi võib piirata minu õigusi töödeldavate isikuandmete suhtes (KKS § 41¹⁰ lg 3 ja lg 4). Olen teadlik, et Kaitseväe julgeolekualal(e) (s.o. Kaitseväe laevad, lennuvahendid, sõidukid ja Kaitseväe territoorium): ei tohi viibida ilma Kaitseväe loata (KKS § 52 lg 1); peab täitma Kaitseväes kehtivat korda ja Kaitseväe esindaja korraldusi (KKS § 52 lg 2); ei tohi pilti või kujutist salvestada ja edastada (KKS § 56 3 ); ei tohi kasutada osaliselt või täielikult automaatset või kaugjuhitavat sõidukit (KKS § 52 lg2, KKS § 56 2 ); ei tohi kasutada agressioonisümboleid (KarS § 151 1 ); on Kaitseväel õigus teostada minu, minuga kaasas oleva eseme ja sõiduki turvakontrolli (KKS § 56); peab sõiduki pardakaamera olema kaetud ja video-ja helisalvestus välja lülitatud (KKS § 52 lg 2); ei tohi tuua kolmandaid isikuid ega lemmikloomi (KKS § 52 lg 2); ei tohi tuua ega tarvitada alkoholi, narkootilist või psühhotroopset ainet ega viibida julgeolekualal selle tarvitamise kahtlusega või joobes (KKS § 52 lg 2); ei tohi tuua relva, drooni, lõhke- ja süüteainet või -seadeldist või seda sisaldavat eset ja muud vahendit, mis võib ohustada alal viibivaid isikuid, tehnikat ja seadmeid. Loetelu ei ole lõplik, Kaitseväel on õigus hinnata kaasatoodu ohtlikkust ja seda julgeolekualale mitte lubada (KKS § 52 lg 2); Olen teadlik, et ma ei tohi avaldada mulle teatavaks saanud riigi- ja ärisaladust, salastatud välisteavet, Kaitseväe teenistujate perekonna- ja eraelulisi andmeid ning muud Kaitseväega seotud teavet ilma Kaitseväe kirjaliku loata (KKS § 52 lg 2). (päev, kuu, aasta) [ allkirjastatud digitaalselt ] LISA 3 : NÕUSOLEKUVORM ( inglise keeles) FOR OFFICIAL USE ONLY Information owner: ESTONIAN DEFENCE FORCES Restrictions on access to information were enforced when this document was created and are valid as long as necessary but no longer than 75 years Legal grounds : Public Information Act clause 3 5 ( 1 ) 12 ) Annex 3 APPROVED With the 23.03.2026 Directive o f the Commander of the Estonian Defence Forces No 0.1-3.1/26/63 AUTHORISATION FOR BACKGROUND CHECK ( first and last name ) Personal identification code : I hereby authorise the Estonian Defence Forces to perform a background check on me in accordance with section 41 3 of the Estonian Defence Forces Organisation Act and in the manner specified in section 41 5 of the Estonian Defence Forces Organisation Act during five years as of my authorisation. I am aware of the following conditions. I have the right to refuse authorisation (clause 41 6 (2) 1) of the Estonian Defence Forces Organisation Act). I have the right to refuse to disclose information that might cause me being released from service or my position, or my employment contract being terminated, or that might lead to an offence or disciplinary proceeding for my loved ones or partner (clause 41 6 (2) 2) of the Estonian Defence Forces Organisation Act). I have the right to request the termination of data collection and inquiries about me (clause 41 6 (2) 3) of the Estonian Defence Forces Organisation Act). I have the right to provide explanations about the information collected about me ( clause 41 6 (2) 4) of the Estonian Defence Forces Organisation Act). I have the right to turn to the court, the Chancellor of Justice, the Data Protection Inspectorate, and the labour dispute committee to protect my rights and dispute the decision made about me based on the information collected on the grounds of section 41 5 to confirm whether the principles of protecting my basic rights and freedoms, and the code of good administration behaviour were followed ( clause 41 6 (2) 5) of the Estonian Defence Forces Organisation Act). If I refuse authorisation or request that data collection and inquiries were terminated ( section 41 7 of the Estonian Defence Forces Organisation Act), it serves as the basis to end my background check ( section 41 3 of the Estonian Defence Forces Organisation Act). The Estonian Defence Forces may restrict my rights to the personal data being processed ( subsections 41 10 (3) and (4) of the Estonian Defence Forces Organisation Act). I am aware of the following rules that apply on the restricted area of the Estonian Defence Forces (including vessels, aircraft, vehicles, and the territory of the Estonian Defence Forces). Staying on the restricted area is not allowed without the permission of the Estonian Defence Forces (EDF) ( subsection 52 (1) of the Estonian Defence Forces Organisation Act). Each person on the restricted area must follow the procedures in force in the Estonian Defence Forces and the orders given by a representative of the EDF ( subsection 52 (2) of the Estonian Defence Forces Organisation Act). It is not allowed to take pictures or other images on the restricted area, or forward such pictures or images ( section 56 3 of the Estonian Defence Forces Organisation Act). It is not allowed to use partially or entirely automatic or remote-controlled devices on the restricted area ( section 56 2 of the Estonian Defence Forces Organisation Act). It is not allowed to display symbols of aggression on the restricted area (section 151 1 of the Penal Code). The Estonian Defence Forces has a right to perform a security check on any person, personal item or vehicle on the restricted area ( section 56 of the Estonian Defence Forces Organisation Act). The board camera of a vehicle must be covered and any video and sound recording devices shut off on the restricted area ( subsection 52 (2) of the Estonian Defence Forces Organisation Act). It is not allowed to bring third persons or pets to the restricted area ( subsection 52 (2) of the Estonian Defence Forces Organisation Act). It is not allowed to bring or use alcohol, narcotic or psychotropic substances, nor be under the influence of such substances on the restricted area ( subsection 52 (2) of the Estonian Defence Forces Organisation Act). It is not allowed to bring a weapon, a drone, explosives, fuels or ignitions or anything that contains such substances, or any equipment that might endanger the people, technology and devices on the restricted area. This list is not conclusive, and the Estonian Defence Forces has the right to evaluate the hazards of any personal items and prevent any person from entering with a potentially dangerous item ( subsection 52 (2) of the Estonian Defence Forces Organisation Act). It is not allowed to disclose to any third persons the information made available to a person on the restricted area ( subsection 52 (2) of the Estonian Defence Forces Organisation Act). ( day , month , year ) [ signed digitally ] LISA 4: Näidis S issepääsutaotl us (e-kiri) Taotlus saata lepingus määratud RKIK kontaktisiku või tema poolt määratud isiku e-posti aadressile. PEALKIRI: Sissepääsutaotlus ( linnaku ja objekti nimetus ) TEKST: ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS KAITSEVÄGI Juurdepääsupiirang kehtib alates dokumendi koostamise kuupäevast kuni vajaduse möödumiseni, kuid mitte kauem kui 75 aastat Alus: avaliku teabe seadus § 35 lg 1 p 12 Tere Seoses RKIK (lepingu nimi) lepinguga nr xxxxxxxxx , sõlmitud pp . kk . aaaa, edastan sissepääsutaotluse. Lisainfo on manuses ( NB! kasutada MS Exceli formaati ) : Eesnimi Perenimi Isikukood Ettevõte Osutatav teenus Teenuse osutamise objekt Teenuse osutamise perioodi algus pp.kk.aaaa Teenuse osutamise perioodi lõpp pp.kk.aaaa Sõiduki mark ja reg number Taotluse esitaja on teadlik, et : 1. taustakontrolli läbimine ei taga automaatset sissepääsu Kaitseväe julgeolekualale ; 2. Kaitseväel on õigus piirata isikute sisse pääsu Kaitseväe julgeol ekualale. Lugupidamisega Taotluse esitaja ees- ja perenimi Ametikoht Ettevõtte nimi Kontakttelefon, e-posti aadress LISA 5: Kaitseväe julgeolekualale sisenemisel ja viibimisel kehtestatud üldised julgeolekunõuded. Kaitseväe julgeolekualal viibimisel (KKS § 52 lg 3) peab täitma Kaitseväes kehtivat korda (sh tuleohutuse-, liiklemise- ja parkimise korda) ja Kaitseväe esindaja korraldusi (KKS § 52 lg 2), sealhulgas Kaitseväe julgeolekualale on keelatud siseneda alkoholi, narkootiliste-või psühhotroopsete ainetega, tulirelvaga, lõhkematerjaliga, osaliselt või täielikult automaatse või kaugjuhitava lendava seadmega (droon, jmt), radioaktiivsete- ja kergesti süttivate ainetega või neid sisaldavate esemetega ja muude vahenditega, mis võivad ohustada isikut ennast või objektil viibivaid isikuid, tehnikat ja seadmeid; Kaitseväe loata ei tohi Kaitseväe julgeolekualale tuua ega lubada kolmandaid isikuid; Sõidukiga Kaitseväe julgeolekualale sisenedes on kohustuslik video- ja/või helisalvestavad sõidukaamerad katta, välja lülitada või eemaldada; Kaitseväel on õigus turvakontrolli läbiviimiseks pidada kinni isikut (sealhulgas sõidukit) sisenemisel Kaitseväe julgeolekualale, viibimisel Kaitseväe julgeolekualal või väljumisel Kaitseväe julgeolekualalt ning kontrollida isikut (sealhulgas tema riietust või temaga kaasas olevat asja (sealhulgas sõidukit) vaatlemise ja kompimise teel või tehnilise vahendi või väljaõppe saanud teenistuskoera abil; Kaitsevägi võib julgeoleku- või ohutuskaalutlustel ajutiselt keelata isikutele sissepääsu Kaitseväe julgeolekualale ja anda korralduse Kaitseväe julgeolekualal viibivatele isikutele Kaitseväe julgeolekualalt lahkuda või keelata sealt lahkumist; Kaitseväe eelneva nõusolekuta on keelatud pildistamine, video- ja helisalvestamine Kaitseväe julgeolekualal ja -hoonetes ning nimetatud materjali jagamine/üleslaadimine mis tahes kujul ja keskkonnas; Kaitseväe julgeolekualal on keelatud viibida alkoholi, narkootiliste- või psühhotroopsete ainete tarvitamise kahtlusega, -tunnustega või -joobes; Kaitseväe julgeolekualal on keelatud kasutada (sealhulgas sõidukites ) agressioonisümboleid.