Kiri

EELNÕU 18 .10.2024 Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning teiste seaduste muutmise seadus x) paragrahvi 29 lõike 2 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ Riigieelarvesse laekunud alkoholi- ja tubakaaktsiisist kantakse 3,5 protsenti üle Eesti Kultuurkapitalile. “; Selgitus: Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse (edaspidi ATKEAS ) § 29 lg 2 sätestab, et riigieelarvesse laekunud alkoholi- ja tubakaaktsiisist kantakse 3,5 protsenti üle Eesti Kultuurkapitalile, sealhulgas 0,5 protsenti Eesti Kultuurkapitali koosseisu kuuluvale kehakultuuri ja spordi sihtkapitalile. Muudatusega jäetakse viidatud sättest välja osa, millega suunatakse 0,5 protsenti alkoholi- ja tubaaktsiisist otse kehakultuuri ja spordi sihtkapitalile. Muudatus ei puuduta Kultuurkapitalile eraldatavad üldsummat , selle protsent jääb samaks. Eesti Kultuurkapitali seaduse (edaspidi KultKS ) § 10 lg 1 kohaselt kuulub Kultuurkapitali koosseisu kaheksa sihtkapitali : kirjandus , helikunst , kujutav ja rakenduskunst , arhitektuur , näitekunst , audiovisuaalne kunst , rahvakultuur ning kehakultuur ja sport. Sihtkapital on Kultuurkapitali struktuuriüksus, kelle ülesanne on Kultuurkapitali nõukogu poolt konkreetsele kultuurivaldkonnale eraldatud raha jaotamine esitatud taotluste alusel ja omal algatusel arvestades KultKS §-i 2 ning selle lõike 4 alusel kehtestatud korda. Kehakultuuri ja spordi sihtkapital loodi Eesti Kultuurkapitali juurde 1996. aastal ning hiljem kui teised sihtkapitali d . S iis nähti sellele sihtkapitalile ette garanteeritud ja teistest sihtkapitalidest erinev laekumine. Praktikas kujunes välja olukord, kus a astaid oli kehakultuuri ja spordi sihtkapitali eelarve suurem kui teistel sihtkapitalidel. Viimastel aastatel on alkoholi- ja tubakaaktsiisi laekumise kasv aeglustunud ning hasartmängumaksust tulev laekumine kasvanud. Tulemuseks on see, et seitsme sihtkapitali vahendid on hasartmängumaksu kasvu tõttu kasvanud elukallidusega enam-vähem samas tempos, aga kehakultuuri ja spordi sihtkapitali kasutatavad vahendid, mis tulevad alkoholi- ja tubakaaktsiisi laekumistest, on jäänud kasvuta või on see kasv olnud tagasihoidlik. Näiteks , võttes aluseks taotletud summade kümne aasta keskmise, on saanud Kultuurkapitalilt positiivse vastuse 41% taotluste rahalisest mahust , aga kehakultuuri ja spordi sihtkapitalilt on saanud positiivse vastuse ainult 28% taotluste st . Tänasel päeval puudub sisuline vajadus sätestada seaduse tasandil eris us , kuidas ühe Kultuurkapitali sihtkapita li vahendi d moodustuvad . Samuti on õiguslikust eba selge , mil viisil tuleb või saab koos ra k endada ATKEAS § 29 lg 2 esimese lause teis t pool t , millega nähakse ette eraldise maht kehakultuuri ja spordi sihtkapitalile , ning KultKS § 4 1 lõikes 3 sätestatud Kultuurkapitali aastatulu jaotamise aluse i d, mh sihtkapitalide vahel. M uudatusega luuakse õigu sselge olukord, kus sihtkapitale käsitletakse selgelt ühetoalistena ning erisused nende käsutusse antavate vahendite jaotamisel kaotatakse. Sihtkapitalide käsutusse antavad vahendid jaotatakse Eesti Kultuurkapitali seaduse § 4 1 lg 3 alusel . Selle kohaselt eraldab Kultuurkapitali nõukogu Kultuurkapitali aastatulust pärast põhikapitali täiendamist ja hasartmängumaksu seaduse alusel sihtotstarbeliselt laekunud summade eraldamist 75 protsenti sihtkapitalide käsutusse ning 25 protsenti maakondlike ekspertgruppide käsutusse maakonna kultuurivaldkonna projektide finantseerimiseks ja Kultuurkapitali nõukogule kultuurivaldkondade vaheliste projektide finantseerimiseks ning halduskuludeks. Selle sätte sisu ei muutu . Vahendite jagunemi se sihtkapitalide vahel määrab Kultuu rkapitali nõukogu Kultuurkapitali aastaeelarves KultKS § 11 lg 2 p 9 alusel. Kavandatav muudatus võimaldab vahendite jagunemise teiste sihtkapitalide vahel ümber arvutada selliselt, et ühegi sihtkapitali vahendid absoluutsummades võrreldes varasemate perioodidega ei vähene, muutuvad ainult protsendid. Samuti ei vähene ega suurene ka spordi ja kehakultuur i siht kapitali kasutusse jõudvad vahendid märkimisväärselt . Praktikas on s iiani on sihtkapitalide kasutusse jõudev 75 protsenti jagunenud selliselt, et esmalt arvutatakse spordi ja kehakultuuri sihtkapitalile summa, mis on 0,5% alkoholi ja tubakaaktsiisist ja see, mis järele jääb, jaguneb ülejäänud seitsme sihtkapitali vahel : 16,8% saab h elikunsti sihtkapital , 16,0% saab a udiovisuaalse kunsti sihtkapital , 15,1% saab r ahvakultuuri sihtkapital , samuti 15,1% saab k ujutava ja rakenduskunsti sihtkapital , 14,1% läheb näitekunsti sihtkapital ile , 12,5 % saab kirjanduse sihtkapital ning 10,4% läheb arhitektuuri sihtkapitalile. Kavandatava muutuse jõustumisel saaks võimalik kaheksa sihtkapitali käsutusse KultKS alusel antavate vahendite jaotus olla: spordi ja kehakultuuri siht kapital 13,5% , h elikunst i sihtkapital 14,6%, audiovisuaal se kunst i sihtkapital 13,8%, rahvakultuuri sihtkapital 13,1%, kujutava ja rakenduskunsti sihtkapital 13,1%, näitekunsti sihtkapital 12,2%, kirjanduse sihtkapital 10,8% ning arhitektuuri sihtkapital 8,9% . Selliselt sihtkapitalide omavahelised proportsioonid säilivad, toetusteks jagatavad summad ühelgi sihtkapitalil esimesel aastal ei vähene, pigem suurenevad kõigi l ühetaoliselt kui maksudest tulevad laekumised Kultuurkapitalile suurenevad . Lõpliku otsuse vahendite jagunemise kohta sihtkapitalide vahel peab tegema Kultuurkapitali nõukogu. § x . Seaduse jõustumine Käesoleva seadus e paragrahv X jõustub 202 6 . aasta 1. jaanuaril. Muudatus jõustub 2026. a 1. jaanuaril , mis on sama aeg, kui on kavandatud hasartmängumaksu seaduse § 7 lõike 2 punktis 1 kavandatud muudatuse jõustumine ( a lkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning teiste seaduste muutmise seadus 510 SE § 3 ja § 4 lg 2). Hasartmängumaksu seadusega muudetakse Eesti Kultuurkapitalile ettenähtud hasartmängumaksu eraldise sisemist jaotust, mille tagajärjel suureneb kultuuri- ja spordivaldkonna toetusteks ettenähtud vahendite osa ning väheneb kultuuriehitiste osa. See on muuhulgas oluline käesoleva ettepaneku rakendamiseks.