Ettepanekud eelnõule

Jürgen Ligi rahandusminister Rahandusministeerium Suur – Ameerika 1, 10122 Tallinn Saadetud elektrooniliselt e-posti aadressile: [email protected] 30. oktoober 2024 Vastus Rahandusministeeriumi 09.10.2024 kirjale nr 1.1-10.1/4473-1 Lugupeetud Jürgen Ligi Täname, et edastasite kooskõlastamiseks krediidiinkassode ja -ostjate seaduse (KIOS) alusel krediidiinkasso poolt Finantsinspektsioonile esitatavate aruannete vormi, koostamise metoodika ja esitamise korra määruse eelnõu ning krediidiostja kohta Finantsinspektsioonile esitatava teabe korra ja vormide määruse eelnõu. Käesolevaga esitab Julianus Inkasso OÜ omapoolsed seisukohad ja ettepanekud KIOS alusel loodavate õigusaktide ühese arusaadavuse ja tõlgendatavuse huvides ning eesmärgil. 1. KIOS § 2 lg 4 sätestab KIOS´i mitte kohaldumise erisused/välistused. KIOS´it ei kohaldata krediidilepingu või sellest tuleneva nõude omandamisele või krediidihaldustegevusele, kui krediidilepingu on sõlminud isik, kes ei ole krediidiasutus, ja krediidisaaja on muu isik kui tarbija. Rahandusministeeriumi poolt koostatud ja kooskõlastamiseks edastatud krediidiinkasso aruandluse määruse eelnõud ei ole kooskõlas KIOS´iga, väljudes KIOS regulatsiooni raamidest. Krediidiinkasso võib tegeleda KIOS kohaselt ühe või mitme krediidihaldustegevusega ja omandada või hallata nõudeid, mis tulenevad muudest lepingutest kui krediidilepingutest. KIOS alusel Finantsinspektsioonile esitatavad aruanded hõlmavad krediidilepingute haldamise ja krediidilepingute omandamise ülevaadet, mitte muudest lepingutest (kui krediidilepingutest)  tuleneva omandamise või haldustegevuse ülevaate esitamise kohustust. Käesoleval juhul on kooskõlastamiseks edastatud aruanded ja vormid ulatusega, mille kohaselt krediidiinkasso kohustuks Finantsinspektsioonile esitama ülevaateid ka muude lepingute, kui krediidilepingute, haldustegevuse ja omandamise kohta. Viidatu esitamise kohustus ei ole kooskõlas KIOS´iga ületades KIOS regulatsiooni piire, seega vajavad kooskõlastamiseks edastatud vormid Rahandusministeeriumi poolt täiendavat üle vaatamist ja analüüsimist ning KIOS’iga kooskõlla viimist. 2. „Finantsinspektsioonile edastatavate krediidiinkasso ning välisriigi krediidiinkasso filiaali aruannete vormid, koostamise metoodika ja esitamise kord“ Lisa 1 „Bilanss“ punkt A. AKTIVA (VARAD) alapunkt 3.2 „ostetud viivituses krediidinõuded“ ja alapunkt 3.3 „ostetud muud krediidinõuded“. Viidatud punkti 3.2 ja 3.3 kirje sisust ei selgu täpne krediidinõuete eristamise loogika. Seadusandja ei ole ka selgitanud, et kui punkt 3.2 hõlmab viivituses olevaid krediidinõudeid, siis punktis 3.3 käsitletud muud krediidinõuded on näiteks ostetud kehtivad (mitte võlas olevad krediidinõuded) ehk mitte üles öeldud võlanõuded. Teeme ettepaneku eeltoodut tulenevalt selgitada punkti 3.3 kirje sisus või seletuskirjas, milliseid nõudeid peab seadusandja silmas „ostetud muud krediidinõuded“ all ja mis on punkti 3.2 ning punkti 3.3 krediidinõuete tegeliku erisus. 3. „Finantsinspektsioonile esitatavate krediidiinkasso ning välisriigi krediidiinkasso filiaali aruannete vormid, koostamise metoodika ja esitamise kord“ Lisa 2 „Kasumiarunne“ punkt 3 kehtestab aruanderea struktuuri. Punkti 3.1 „Kirjete identifikaatorid“ punkt 1 „Müügitulu“ alapunkt 1.1 „sh müügitulu krediidihaldusteenuse osutamisest“ kirje identifikaator 5301 ja alapunkt „sh muu müügitulu krediidihaldustegevusest“ kirje identifikaator 5302. Punktis 4 „Kasumiaruande kirjete selgitused“ on alapunkti 1.1 „sh müügitulu krediidihaldusteenuse osutamisest“ selgituseks „Aruandeperioodil krediidiinkassode ja -ostjate seaduse § 3 lõike 2 määratletud  krediidihaldustegevuse käigus saadud teenustasutulu“ ja alapunkti 1.2 „sh muu müügitulu krediidihaldustegevusest“ selgituseks „Aruandeperioodil krediidiinkassode ja -ostjate seaduse § 3 lõikes 2 määratletud krediidihaldustegevuse käigus saadud muu tulu“. Teeme ettepaneku punktis 3 ja punktis 4, mille eesmärgiks on kasumiaruande kirjete määramine ja selgituste avamine ning täpsustamine, kasutatavate terminite „muu müügitulu“ ja „muu tulu“ kooskõlla viimiseks. Seejärel palume ka selgitada ja avada mõiste muu „müügitulu või muu tulu“ sisu kas punkti 4 kirjete selgituse juures või seletuskirjas, et aruande esitajatel oleks võimalik üheselt aru saada ja mõista aruande iga vastava kirje koosseisu kuuluvat tegelikku sisu ning ulatust. 4. „Finantsinspektsioonile esitatavate krediidiinkasso ning välisriigi krediidiinkasso filiaali aruande vormid, koostamise metoodika ja esitamise korda“ Lisa 3 „Hallatavate krediidinõuete käivete aruanne“ eelnõu tekst ja seletuskiri on vastuoluliselt tõlgendatav, pealiskaudne ning üldsõnaline, mis ei ole käesolevas sõnastuses toetavaks ja selgitavaks abiks aruande esitajale: 4.1 eelnõu punktis 3 „Andmete summeerimine“ on muuhulgas termin „krediidinõude käive“. Punkt 4.13 „Krediidinõude käive“ selgitab, et siin näidatakse aruande perioodi jooksul haldamiseks võetud krediidinõude summa. Krediidinõude käibeks on summa, mille ulatuses krediidinõude haldamiseks võtmise hetkel nõutakse krediidisaajalt sisse krediidinõudeid. Viidatud termini/mõiste sisu ja täpset hõlmatust termini „krediidinõude käive“ kohta ei tulene eelnõu seletuskirjast. Seletuskirjas kohaselt on tegemist justkui krediidinõude saldoga. Mõisted „käive“ ja „saldo“ on sisult ja tähenduselt erinevad, seega vajab nii lisa kui ka selgitus lisas ja seletuskirjas täpsustamist. Eelnõu seletuskirja eesmärgiks peab olema anda selge ja lihtsasti arusaadav selgitus termini sisu ja hõlmatuse kohta, et vältida aruandes tõlgendamisest tingitud  ebaõigete andmete kajastamist või turuosaliste poolt erinevat tõlgendamist; 4.2 eelnõu punkti 4.18 „Haldamistasu summa“ teine ja kolmas lause: „Kui haldamistasu määratluse identifikaatoriks on märgitud 1 „Kuutasu“, näidatakse siin krediidihalduslepingus fikseeritud igakuise tasu suurus. Kui haldamistasu määratluse identifikaatoriks on märgitud 2 „Koondsumma“, näidatakse krediidihalduslepingus fikseeritud lepinguline koondsumma“. Termini „Kuutasu“ ja „Koondsumma“ sisu selgitust samuti seletuskiri ei ava ega käsitle. Julianus Inkasso OÜ tegutseb põhimõttel, et krediidinõude haldamistasu on kliendiga (krediidiandja, krediidiostja) lepingus kokkulepitud % (protsent) laekunud summalt. St kui deebitor (võlgnik) tasub krediidinõude katteks makse krediidiinkassole tasub krediidiinkasso klient teenustasu laekunud summalt. Julianus Inkasso OÜ hinnangul vajab eelnõu seletuskiri täpsustamist termini „Koondsumma“ sisu hõlmatuse osas või alternatiivselt, kui „Koondsumma“ termin ei hõlma eelpool kirjeldatud krediidinõude haldamistasu, eelnõu täiendamist „Protsentuaalse“ termini lisamisega eelnõusse ja vastava selgituse lisamisega eelnõu seletuskirja. 5. Määrus “Krediidiostja kohta Finantsinspektsioonile esitatava teabe kord ja vormid” eelnõu § 7 lg 2 ja 4 kohta puudub seletuskirjas seadusandja poolne selgitus. Palume täpsustada, mida seadusandja peab täpselt silmas “rakendavad määrust aruannete koostamisel ja esitamisel aruandeperioodide kohta, mis lõppevad 2024. aasta 31 detsembril või hiljem”. Näiteks kui Finantsinspektsioon väljastab krediidiinkassole tegevusloa 15.11.2024.a, kas sel juhul on tegevusloa saanud krediidiinkassol aruannete koostamise ja esitamise esimeseks aruandlusperioodiks 15.11.2024.a kuni 31.12.2024.a.  6. Teeme ettepaneku punktis 5 käsitletu täpsustamisel/selgitamisel vaadata Rahandusministeeriumi poolt üle ka määruse “Finantsinspektsioonile esitatavate krediidiinkasso ning välisriigi krediidiinkasso filiaali aruannete vormid, koostamise metoodika ja esitamise kord” eelnõu § 5 sõnastus, eesmärgiga ühtlustada KIOS alusel kehtestatavates õigusaktides kasutada läbivalt sarnast sõnastust õigusakti rakendamise osas (näiteks: tegevusloa andmise otsusest vs vahetult pärast tegevusloa saamist, viimast on võimalik tõlgendada mitmel viisi). Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Merle Laurimäe Mihkel Veskimägi juhatuse liige juhatuse liige Julianus Inkasso OÜ Julianus Inkasso OÜ