Tagasiside Krediidiinkassode ja -ostjate aruandluse määruse eelnõule - Rahandusministeerium

Failid

Sisu (failidest)

30. oktoober 2024 FinanceEstonia arvamus krediidiinkasso ning vä lisriigi krediidiinkasso 5iliaali aruannete vormi, koostamise metoodika ja esitamise korra mä ä ruse eelnõ u ning krediidiostja kohta Finantsinspektsioonile esitatava teabe korra ja vormide mä ä ruse eelnõ u ning seonduvate nõ uete kohta Tä name võ imaluse eest avaldada arvamust krediidiinkasso ning vä lisriigi krediidiinkasso 4iliaali aruannete vormi, koostamise metoodika ja esitamise korra mä ä ruse eelnõ u (edaspidi krediidiinkasso aruandlusmäärus) ning krediidiostja kohta Finantsinspektsioonile esitatava teabe korra ja vormide mä ä ruse eelnõ u (edaspidi krediidiostja aruandlusmäärus) (edaspidi nimetatud koos kui aruandlusmäärused) ning nendega seonduvate nõ uete kohta. MTU@ FinanceEstonia (edaspidi FinanceEstonia) on Eesti 4inantssektori katusorganisatsioon, mis esindab enam kui 90 4inantssektoris tegutsevat ettevõ tjat, sh hulgaliselt krediidiasutusi, krediidiandjaid, krediidiostjaid ja inkassoteenuse osutajaid. FinanceEstonia on saanud oma liikmetelt tagasisidet edastatud aruandluse mä ä ruste osas ning ü ldiselt ollakse seisukohal, et aruandluse ü hetaoline ja selge kehtestamine turuosalistele on teretulnud. Samuti on FinanceEstonia seisukohal, et krediidiinkasso tegevusloa kohustus omab olulist rolli seni reguleerimata krediidiandmise elukaare etapist ning korrastab turgu. Samas juhib FinanceEstonia tä helepanu, et nii krediidiinkassode ja -ostjate seadus (edaspidi KIOS) kui sellest tulenevad aruandlusnõ uded peavad olema turuosalistele selged, ü hetaolised ning praktikas ka tä idetavad. Jä rgnevalt toome vä lja aruandlusnõ uetest ja KIOS-ist tulenevad murekohad ja meie liikmete tagasiside. I Turuosalistel on kiireloomuline vajadus täpsemate reeglite järele tegevusloa andmise otsustamisperioodil krediidihaldustegevusega jätkamiseks KIOS-i nõ uetest ja seal sä testatud tä htaegadest tulenevalt on tä naseks ebatõ enä oline, et valdav osa krediidiinkassodest jõ uab enda tegevuse KIOS-i ning sellest tulenevate aruandlusnõ uete ja tegevusloa kohustustega 31.12.2024 seisuga kooskõ lla viia. Seetõ ttu on inkassoturu õ iguspä raseks toimimiseks ja võ lgnike kaitseks kiireloomuline vajadus KIOS rakendussä tetes ettenä htud tä htaegade paindlikumaks muutmiseks jä rgnevatel põ hjustel. 1. Seadusandlusest ning aruandlusmäärustest tulenevad tähtajad on ebamõistlikult lühikesed KIOS jõ ustus 14.07.2024. Vastavalt KIOS-ile peab alates 01.01.2025 krediidihaldustegevust jä tkata sooviv inkassoettevõ tja omama tegevusluba, vastama KIOS nõ uetele, mh korraldama raamatupidamisarvestust ja aruandlust vastavalt KIOS-is sä testatule. Vastavalt KIOS-ile on aruannete periood kvartal ja aruanded tuleb esitada Finantsinspektsioonile ühe kuu jooksul pärast aruandeperioodi lõppu. Krediidiinkassode aruandlusmä ä rust plaanitakse rakendada aruannete koostamisel ja esitamisel aruandeperioodide kohta, mis lõ ppevad juba 2024. aasta 31. detsembril või hiljem. Ka krediidiostjad võ i asjakohasel juhul nende mä ä ratud esindajad, kes esitavad aruandeid KIOS-i alusel, rakendavad mä ä rust aruannete koostamisel ja esitamisel aruandeperioodide kohta, mis lõ ppevad 2024. aasta 31. detsembril või hiljem. MTÜ Maakri 19/21 (Nasdaq kontor) [email protected] 1 FinanceEstonia Tallinn 10145, Eesti financeestonia.eu 30. oktoober 2024 Aruandlusmä ä ruste eelnõ ud saadeti turuosalistele aga alles 09.10.2024 ehk vä hem kui kolm kuud enne tegevusloa kohustuse kehtestamist ning aruandlusprotsesside kooskõ lla viimise nõ uet siseriiklikele nõ uetele. Otsuse tegevusloa andmise kohta teeb Finantsinspektsioon kolme kuu jooksul arvates kõigi vajalike nõuetekohaste andmete ja dokumentide saamisest ning nõuete täitmisest, kuid hiljemalt kuus kuud pärast tegevusloa taotluse saamist. FinanceEstonia juhib tä helepanu, et isegi kui inkassoettevõ tjad oleksid esitanud tegevusloa taotluse KIOS- i jõ ustumise pä eval, ei oleks võ imalik tegevusluba hiljemalt 01.01.2025 saada, kui Finantsinspektsioon peaks kasutama ä ra kogu neile seaduse alusel antud menetlusaja. Seega on kiireloomuliselt hädavajalik paindlikumate rakendussätete järele nii KIOS-is kui vastavalt ka aruandlusmäärustes. 2. Aruandluskohustus ja tegevusloa nõuded toovad kaasa ulatusliku mõju nii inkassodele kui ka võlgnikele Aruandlusmä ä ruste eelnõ ude seletuskirjas on vä lja toodud jä rgnev: “Eelnõuga kaasnevate muudatuste mõju krediidiinkassodele ei ole täpselt mõõdetav. Küll aga peavad vastavad subjektid tegema teatuid täiendavaid toiminguid, et tagada oma aruannete esitamine Finantsinspektsioonile. See kulu ei tohiks aga hinnanguliselt olla märkimisväärne.” Antud lä henemine ei vasta FinanceEstonia hinnangul praktikale. Eestis tegelevad inkassoettevõ tjad erinevat liiki nõ uete omandamise ja sissenõ udmisega. Kusjuures paljud neist tegelevad nii krediidiostmise kui ka krediidihaldustegevusega samaaegselt ehk aruandluse nõ uete puhul peavad tä itma topeltnõ udeid. KIOS kohaldamisalasse kuuluvad need inkasso4irmad, kes tegelevad krediidilepingustest tulenevate võ lgade sissenõ udmisega võ i nende ü lesostmisega. Teadaolevalt tegeleb aga enamik Eestis tegutsevad inkassoettevõ tjaid krediidilepingutest tulenevate võ lgnevuste sissenõ udmisega ja seega võ ib eeldada, et seadus hakkab edaspidi kohalduma suuremale osale Eesti inkassoturust. Seega on mõju märkimisväärne. Hoolas inkassoettevõ tja, kes soovib oma ä ritegevusega jä tkata, on tä naseks vä ga suure ajasurve all. KIOS on tegevusloa omamise tä htaja osas range. Tegevusloa taotlus ja esitatav dokumentide pakk eeldab, et inkasso majapidamine on korras. See tä hendab, et inkasso toimib vastavalt KIOS-is sä testatule, aruandluse protsessid on paigas, võ lgnike huvid kaitstud jm. Ilma paindlikumate KIOS-i ja sellega seotud aruandlusnõuete rakendamisaktide regulatsioonita mõjutab see aga oluliselt kogu inkassoturgu ning välistatud ei ole ka turu moonutamine, kui krediidiinkasso tegevusluba taotlevatel ettevõtjatel ei võimaldata mõistliku pikkusega ja mõistlikel tingimustel üleminekuperioodi, sh ei võimaldata oma tegevusega loa otsustusmenetluse perioodil mõistlikel tingimustel jätkata ning loa saab ebamõistlikult lühikese (so 6 kuu pikkuse tähtaja jooksul) tähtaegselt kätte näiteks vaid 1-2 inkassoettevõtjat. KIOS-is sisalduvate nõ uete ning aruandlusmä ä rustega on tehtud hulgaliselt muudatusi, mis eeldavad seda, et krediidiinkassod ja krediidiostjad peavad muudatusi tegema oma sisemistes tegevusprotsessides, sh teostama IT tehnilisi arendusi, mis võ tab vä ga palju aega jm ressurssi. Selgitame, et mahukad muudatused eeldavad senise nõ uete omandamise ja haldamise protsessi olulist ü mberkorraldust ja vastavate IT-arenduste tegemist. Arendused võ tavad aega ja hetkel ei ole võ imalik isegi hinnata lõ plikku arenduste mahtu. Eestis tegutseb ka vä ikesemaid krediidiinkassosid, kes peavad selle tarbeks ka personali juurde vä rbama. Tä iendava aruandluse protsessi rakendamine tä hendab, et lisaressurssi tuleb suunata krediidiinkassode raamatupidamise osakonda ja ka muudesse osakondadesse, mis tä hendab olulises osas tö ö jõ ukulude MTÜ Maakri 19/21 (Nasdaq kontor) [email protected] 2 FinanceEstonia Tallinn 10145, Eesti financeestonia.eu 30. oktoober 2024 suurenemist. Arvestades asjaolu, et krediidiinkasso peab oma tegevuse viima kooskõ lla hiljemalt 31.12.2024, ei pruugi aruandluskohustuse tä itmiseks olla turuosalistel piisavalt aega tä iendavat ressurssi osakondadesse suunata ja protsesse muuta. Seetõttu palume kaaluda täiendava tähtaja andmist KIOS-ist tulenevate nõuete rakendamiseks ja jõustada sätted, mis nõuavad krediidiinkasso ja krediidiostjate töö ümberkorraldamist, sätestavad täiendavaid aruandluskohustusi või IT arendusi, et jõutaks vajalikud IT arendused planeerida, valmis saada ning juurutada. 3. Alates 01.01.2025 esineb oluline oht võlgnike huvide ja õiguste kaitsele KIOS aluseks on Euroopa Liidu poolt vastu võ etud direktiiv 2021/2167 (edaspidi direktiiv), mis reguleerib nende inkasso4irmade tegevust, kes tegelevad pangalaenudest (nii tarbijate kui ka ettevõ tjate) tulenevate võ lgnevuste sissenõ udmisega ja nende ü lesostmisega. Direktiivi üheks eesmärgiks on kõrgetasemeline tarbijakaitse. Seega peaks ka KIOS-i ü heks selgeks eesmä rgiks olema see, et võ lgnik, kes on niigi ü hiskondlikult haavatavas positsioonis, ei jä ä ks pelgalt seaduses sä testatud tä htaegade tõ ttu ilma vajalikust kaitsest. Praktilise nä ite võ ib tuua jä rgmise juhtumi puhul: „Krediidisaaja on võtnud pangast laenu, ent kahjuks jäänud laenumaksetega hätta ning tema nõue on täna loovutatud inkassoAirmale. Inkasso on krediidisaajaga sõlminud antud võlgnevuse tasumiseks maksegraaAiku, mida krediidisaaja kohusetundlikult ning õigeaegselt täidab. Inkassol puudub igasugune tahe heast usus tegutseva krediidisaaja vastu kohtuteed alustada. Inkasso on täna esitanud ka tegevusloa taotluse, ent menetluse võib kesta kuni kuus kuud. “ Nagu eelnevalt viidatud, siis peab inkassoettevõ tja taotlema Finantsinspektsioonilt hiljemalt 01.01.2025 tegevusloa ning viima oma tegevuse ja dokumendid KIOS-is sä testatuga vastavusse hiljemalt 31.12.2024 võ i oma tegevuse nimetatud kuupä evaks lõ petama. KIOS § 3 lg 2 p 1 sä testab, et ü heks tegevusluba vajavaks krediidihaldustegevuse liigiks on ka tasumisele kuuluvate maksete kogumine krediidisaajalt. Oluline on ka ä ra mä rkida, et inkassoettevõ tja, kes on registrisse kantud ja tegelenud enne KIOS-i jõ ustumist krediidihaldustegevusega, mis puudutab viivituses olevaid krediidilepinguid ja mille suhtes on enne 2024. aasta 31. detsembrit algatatud kohtu- võ i tä itemenetlus, võ ib krediidihaldustegevust jä tkata kuni 2026. aasta 31. detsembrini ilma, et ta peaks selles tegevuses jä rgima kä esolevas seaduses krediidihaldustegevusele ettenä htud nõ udeid (sh omama tegevusluba). Kui nõ ue on kohtus võ i tä itemenetluses, siis sellega võ ib edasi toimetada. Kui aga krediidisaajat ei saa anda kohtusse, sest ta tä idab eeskujulikult maksegraa4ikut, siis puudub inkassol KIOS-i rakendussä tete praeguse sõ nastuse korral õ igus edaspidi võ lgnikult makseid vastu võ tta, kui inkassoettevõ tjal ei ole oma parimatele jõ upingutustele vaatamata õ nnestunud hiljemalt 01.01.2025 tegevusluba veel saada (tegevusloa taotlus on FI-le esitatud). Sellisel juhul peab inkassoettevõ tja andma KIOS-i alusel võ lgnikule sisuliselt juhise, et viimane ei maksaks enam maksegraa4iku alusel tä htaegselt võ lga tagasi, vaid jä ä ks uuesti võ lgnevusse, sest inkassoettevõ tjal puudub kuni loa saamiseni õ igus maksegraa4iku alusel makseid vastu võ tta. See omakorda aga kasvatab võ lgniku võ lakohustuste ulatust ning ei ole kindlasti ei direktiivi ega ka KIOS-i eesmä rgiga kooskõ las. Praktikas tekib ka koheselt probleem, kui võ lgnik on võ la tasumiseks mä ä ranud pangas pü sikorralduse võ i saadab omaalgatuslikult võ lasumma siiski inkassole edasi. Ebaselgeks jä ä b, kas inkasso on kohustatud sellisel juhul pangakonto sulgema, et mitte minna vastuollu KIOS nõ uetega? Võ i tasutud võ lasumma võ lgnikule tagastama? MTÜ Maakri 19/21 (Nasdaq kontor) [email protected] 3 FinanceEstonia Tallinn 10145, Eesti financeestonia.eu 30. oktoober 2024 Selline olukord on praktikas äärmiselt kahetsusväärne ja eelkõige kahjustab võlgnikku ennast ning rikub antud regulatsiooni peamist ideed – kaitsta haavatavat osa ühiskonnast ning mitte süvendada võlakohustusi. Samuti saab seesugustel segastel asjaoludel oluliselt kahjustatud inkassoturu usaldusväärsus. Nä iteks tegevusloaga krediidiinkasso tegevuse lõ petamise puhul nä eb KIOS § 13 lg 5 ja § 56 lg 3 p 3 ette, et enne ei saagi tegevust lõ petada kui olemasolevad kliendisuhted ei ole lõ petatud võ i teisele krediidiinkassole ü le antud. KIOS-is puudub aga regulatsioon selle kohta, et mis saab sellisel juhul seni tegutsenud krediidiinkasso portfellist (krediidilepingute portfell ju pä eva pealt ä ra ei lõ ppe), kui 01.01.2025 pole veel tegevusluba saadud, sest Finantsinspektsioon ei ole kohustatud enne kuut kuud taotluse esitamisest otsust tegema. Seega tuleb turuosalistele luua selged juhised, mida saab või tuleb teha tegevusloata isiku krediidiportfelliga ja vastavate pangakontode rahavoogudega. U@ lalkirjeldatust tulenevalt on nii turuosalistel kui ka võ lgnikel selge ning kiireloomuline vajadus tä psemate reeglite jä rele FI tegevusloa andmise otsustamisperioodiks. Sellega seoses teeb FinanceEstonia ettepaneku reguleerida KIOS-i rakendussätted sarnaselt krediidiandjate- ja vahendate seaduse § 105 lõigetega 3-4. KAVS § 105. Tegevuse kooskõlla viimine käesoleva seaduse nõuetega (3) Kui krediidiandja või -vahendaja on esitanud vastavalt käesolevale seadusele tegevusloa taotluse enne 2016. aasta 1. jaanuari ja käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtajaks ei ole Finantsinspektsioon otsustanud tegevusloa andmist või sellest keeldumist, ei loeta krediidiandja või -vahendaja tegevust tegevusloata tegevuseks karistusseadustiku tähenduses. Sellisel juhul ei ole krediidiandjal või -vahendajal lubatud alates 2016. aasta 21. märtsist kuni tegevusloa andmise või sellest keeldumise otsustamiseni sõlmida või vahendada uusi krediidilepinguid. (4) Käesolevas seaduses krediidiandja või -vahendaja poolt krediidi andmisele või krediidi vahendamisele sätestatud nõudeid ei kohaldata krediidilepingute suhtes, mis on sõlmitud enne krediidiandjale või - vahendajale tegevusloa andmist. Kui krediidiandja või -vahendaja annab või vahendab krediiti, sealhulgas annab krediidi krediidisaaja käsutusse, lepingu alusel, mis on sõlmitud enne krediidiandjale või - vahendajale tegevusloa andmist, kohaldatakse krediidi andmisele või krediidi vahendamisele ja sellega seotud toimingutele või asjaoludele alates krediidiandjale või -vahendajale tegevusloa andmisest või hiljemalt 2016. aasta 21. märtsist käesolevas seaduses sätestatut. FinanceEstonia on seisukohal, et regulatsioon peaks toetama lä henemist, et kui krediidiinkasso on esitanud vastavalt KIOS-ile tegevusloa taotluse enne 01.01.2025 ja nimetatud ajaks ei ole Finantsinspektsioon otsustanud tegevusloa andmist võ i sellest keeldumist, ei loeta krediidiinkasso tegevust tegevusloata tegevuseks karistusseadustiku tä henduses. Leiame, et põ hjendatud oleks, kui sellisel juhul ei oleks krediidiinkassol lubatud alates 01.01.2025 kuni tegevusloa andmise võ i sellest keeldumise otsustamiseni tegeleda aktiivselt uute krediidihaldustegevustega, kuid peaks olema lubatud jätkata tegevustega, mis on seotud enne 01.01.2025 alustatud krediidihaldusega (sh sellise krediidihaldusega, mille puhul ei ole nõ ue veel kohtu- võ i tä itemenetluses). Nii võ iks krediidiinkasso enne 01.01.2025 sõ lmitud maksegraa4ikute alusel võ lasummasid jä tkuvalt koguda juhul, kui samal ajal on tema suhtes pooleli tegevusloa menetlus ning taotlus tegevusloa saamiseks on esitatud hiljemalt 31.12.2024. Lisaks sellele võ iks olla lubatud tegevused, mis on jä rgnenud varasematele kohtu- ja tä itemenetlustele (nt krediidisaaja suhtes on algatatud maksejõ uetus- võ i pä rimismenetlus). MTÜ Maakri 19/21 (Nasdaq kontor) [email protected] 4 FinanceEstonia Tallinn 10145, Eesti financeestonia.eu 30. oktoober 2024 II Aruandlusmäärused peavad olema kooskõlas KIOS teiste aruandlusnõuete ja praktikaga 1. FinanceEstonia juhib tä helepanu, et KIOS § 8 lg 1 p 4 alusel on tegevusloa taotluses vajalik esitada ä riplaan koos informatsiooniga rahavoogude kohta. Sama sä tte lg 2 alusel esitatakse ä riplaan vä hemalt kolme aasta kohta. Krediidiinkasso aruandlusmääruse kohaselt rahavoogude kohta andmete esitamine ei ole aga nõutud. Turuosalistele jä ä b arusaamatuks, miks on seaduse ja mä ä ruse nõ uded erinevad. Sellest tulenevalt leiab FinanceEstonia, et seadusest tulenevad ä riplaanis rahavoogude kajastamise nõ ue on ü leliigne, kui samal ajal sellekohast aruandlust inkassoettevõ tjalt ei nõ uta. FinanceEstonia teeb ettepaneku muuta KIOS § 8 lg 1 p 4 ning kustutada aastabilansside ja Uinantsnäitajate plaanidest rahavoogude näitamise nõue. 2. Aruandlusmä ä ruste eesmä rgiks on tagada Finantsinspektsiooni asjakohane jä relevalve krediidiinkassode ja krediidiostjate tegevuse ü le, milleks on kohustus esitada Finantsinspektsioonile regulaarset aruandlust oma tegevuse ü le. Aruandlusmä ä rused sä testavad Finantsinspektsioonile esitatavate krediidiinkasso aruannete sisu nõ uded, sealhulgas aruannete vormid ja aruannetes kasutatud kirjete sisu ning aruannete koostamise metoodika ja esitamise korra. FinanceEstonia juhib käesolevale tagasisidele lisatud lisas sisalduva tabeli kujul tähelepanu, et teatud andmeid ei ole võimalik krediidiinkassodel esitada, sest need ei vasta turupraktikas toimuvale või nende esitamise eesmärk või sisu on arusaamatu. LISA: FinanceEstonia tagasiside aruandlusmä ä rustes sisalduvate identi4ikaatorite kohta Lugupidamisega Kaido Saar FinanceEstonia juhatuse esimees Martin Lä nts FinanceEstonia krediidiandjate ja -vahendajate tö ö grupi juht Anu Mü ü rsepp FinanceEstonia tegevjuht MTÜ Maakri 19/21 (Nasdaq kontor) [email protected] 5 FinanceEstonia Tallinn 10145, Eesti financeestonia.eu 30. oktoober 2024 Lisa: FinanceEstonia tagasiside aruandlusmä ä rustes sisalduvate identi6ikaatorite kohta Andmeliik Viide Põhjendused ja ettepanekud Ettepanekud Krediidilepingu liigitus Krediidiinkasso Krediidiinkassodele loovutatakse viivituses olevaid lõ petatud Turuosalised paluvad selgitada, (viivituses/toimivad/mä ä ratlemata aruandlusmä ä ruse lisa 4 – krediidinõ udeid. Turuosalistele jä ä b arusaamatuks, mida mida peetakse silmas krediidilepingud) hallatavate krediidinõ uete tä hendavad viivituses, ent toimivad/mä ä ramata krediidinõ uded. toimivate/mä ä ramata jä ä kide aruanne p-d 2.2 ja 4.5. krediidilepingute puhul? Krediidilepingu tüübi Krediidiinkasso Krediidilepingute liikidena on sä testatud kõ ige vä hem levinud Turuosalised teevad ettepaneku identi:ikaatorid aruandlusmä ä ruse lisa 4 – krediiditü ü bid, mida krediidiostjatele loovutatakse ja inkassod mä ä rata krediidilepingute (elamiskinnisvaraga seotud hallatavate krediidinõ uete haldavad. liikidega pigem laiemalt levinud tarbijakrediit, kinnisvaraga tagatud jä ä kide aruanne p 4.7. loovutatavad krediidilepingute muu krediit, sõ iduki liising, muu liigid (nt vä ikelaen, krediidiliin, vara liising, vara ost jä relmaksuga, jä relmaks ü ldisemalt, mitte muu krediit) ainult vara jä relmaks). Krediidinõude haldamise Krediidiinkasso Antud andmetü ü bi selgitusena on lisatud, et kui krediidinõ uet Turuosalised teevad ettepaneku ulatuse identi:ikaatorid aruandlusmä ä ruse lisa 4 – hallatakse osaliselt ja krediidiinkasso nõ uab krediidisaajalt sisse antud identiGikaator vä lja jä tta, hallatavate krediidinõ uete krediidilepingust tulenevat krediidinõ uet osaliselt, nt ainult sest krediidilepinguid hallatakse jä ä kide aruanne p 4.9. põ hinõ uet võ i kõ rvalnõ uet (intress, viivis, leppetrahv võ i muud alati tervikuna. kõ rvalnõ uded) võ i osaliselt mõ lemat, mä rgitakse krediidinõ ude haldamise ulatuse identiGikaatoriks 2 „Osaliselt“. Antud kä sitlus ei vasta aga praktikale. Praktika kohaselt hallatakse alati krediidilepinguid tervikuna. Krediidisaajate arv Krediidiinkasso Kui võ tta aluseks mä ä ratud krediidilepingu tü ü pe, siis nt kui Turuosalised teevad ettepaneku aruandlusmä ä ruse lisa 4 – krediidisaajal on viivisvõ las viis erinevat krediidilepingut (s.o antud identiGikaator vä lja jä tta, hallatavate krediidinõ uete erinevad võ lausaldajad, ü hel võ lausaldajal on erinevad tooted jne), sest arusaamatuks jä ä b antud jä ä kide aruanne p 4.11. aga tü ü biks võ iks mä ä ratleda muu krediit ja seega summeeritakse andmerea esitamise eesmä rk võ i 1 kord? Siinkohal jä ä b turuosalistele arusaamatuks, mida ö elda tä psustada, millisel eesmä rgil tahetakse võ i mis sellise info esitamise eesmä rk. antud andmekirjet on vaja esitada. Krediidinõuete arv Krediidiinkasso Turuosalistele jä ä b arusaamatuks, mida tuleks krediidinõ uete Turuosalised teevad ettepaneku aruandlusmä ä ruse lisa 4 – tü kiarvu puhul nä idata. antud identiGikaatorit hallatavate krediidinõ uete tä psustada. jä ä kide aruanne p 4.13. MTÜ Maakri 19/21 (Nasdaq kontor) [email protected] FinanceEstonia Tallinn 10145, Eesti financeestonia.eu 1 30. oktoober 2024 Krediidinõude bilansiline jääk Krediidiinkasso Selgituse kohaselt on krediidinõ ude bilansiliseks jä ä giks Turuosalised teevad ettepaneku aruandlusmä ä ruse lisa 4 – omandatud krediidinõ ude summa soetusmaksumuses, millest on antud identiGikaatorit hallatavate krediidinõ uete maha lahutatud krediidisaaja poolt tehtud krediidinõ ude tä psustada. jä ä kide aruanne p 4.16. tagasimaksed. Turuosalised selgitavad, et antud arvutamisviisiga tuleb paljud nõ uded nä idata miinusmä rgiga. Nä ide: Nõue kogusumma 100 eurot, mis osteti hinnaga 30% ehk soetusmaksumus on 30 eurot. Võlgnik on teinud tagasimakse summas 70 eurot. Punktis 4.16 arvutusmeetodi kohaselt krediidinõ ude bilansiline jä ä k on 30 (soetusmaksumus) – 70 (võ lgniku poolt tehtud tasumised) = - 40 eurot. Allahindlus Krediidiinkasso Turuosalistele jä ä b arusaamatuks, mida peetakse silmas Turuosalised teevad ettepaneku aruandlusmä ä ruse lisa 4 – ”allahindlusena” viivituses oleva krediidilepingu puhul. antud identiGikaatorit hallatavate krediidinõ uete tä psustada. jä ä kide aruanne p 4.17. Üldine kommentaar Lisale 4 UW ldise tagasisidena toob FinanceEstonia esile seda, et erinevate identiGikaatorite osas on oodatud tä psustus, kas antud andmeid tuleb esitada nõ ude kaupa, portfellide kogu ulatuses võ i portfelli kaupa. Krediidinõude omaniku Krediidiinkasso Turuosalised paluvad tä psustada, kuidas kvaliGitseerida ettevõ tted, Turuosalised teevad ettepaneku identi:itsaatorid aruandlusmä ä ruse lisa 3 – kes on nii krediidiostjad ning krediidiinkassod (sh antud identiGikaatorit hallatavate krediidinõ uete kä sunduslepingu alusel pakuvad sissenõ udmisteenuseid ning tä psustada. kä ivete aruanne p 4.1. saavad selle eest teenustasu). Kas selliseid ettevõ tteid tuleks kvaliGitseerida krediidiostjana (3) võ i aruandva krediidiinkassona (4)? Krediidinõuete haldamise ulatus Krediidiinkasso Siin nä idatakse, kas aruandereal nä idatud krediidinõ ue on Turuosalised teevad ettepaneku aruandlusmä ä ruse lisa 3 – aruandva krediidiinkasso hallata krediidilepingust tuleneva antud identiGikaatorit hallatavate krediidinõ uete kogunõ ude ulatuses võ i ainult osaliselt. Praktikas hallatakse tä psustada. kä ivete aruanne p 4.8. viivituses olevaid krediidinõ udeid vaid kogu ulatuses. Võ imalusel palume tä psustada, mida peetakse silmas sõ naga “hallata”? Krediidinõude osa Krediidiinkasso Osteti nõ ue, mis koosnes nii põ hi- kui ka kõ rvalnõ udest. Võ lgnik on Turuosalised teevad ettepaneku identi:ikaatorid aruandlusmä ä ruse lisa 3 – teinud makseid, mis lä ksid põ hisumma katteks, ning maksmata jä id antud identiGikaatorit hallatavate krediidinõ uete ainult kõ rvalnõ uded. Kas sellisel juhul punktis 4.9 peab nä itama tä psustada. kä ivete aruanne p 4.9. vastavalt olukorda kõ rvalnõ udena (2) võ i põ hinõ ude ja kõ rvalnõ udena (3)? MTÜ Maakri 19/21 (Nasdaq kontor) [email protected] FinanceEstonia Tallinn 10145, Eesti financeestonia.eu 2 30. oktoober 2024 Krediidinõude käive Krediidiinkasso Kas siin on silmas peetud kuulaekumisi? Turuosalised teevad ettepaneku aruandlusmä ä ruse lisa 3 – antud identiGikaatorit hallatavate krediidinõ uete tä psustada. kä ivete aruanne p 4.13. Krediidinõude loovutamise Krediidiinkasso Praktikas ostetakse portfelle, milles sisaldub sadu nõ udeid. Jä ä b Turuosalised teevad ettepaneku väärtus aruandlusmä ä ruse lisa 3 – arusaamatuks, millist vä ä rtus tuleb selle andmeindiGikaatori puhul antud identiGikaatorit hallatavate krediidinõ uete raporteerida? tä psustada. kä ivete aruanne p 4.14. Krediidihalduslepingu algus- ja Krediidiinkasso Forward=low tü ü pi lepingute puhul ei ole võ imalik lepingu kestuse Turuosalised teevad ettepaneku lõpukuupäev aruandlusmä ä ruse lisa 3 – ajal lõ pukuupä eva selgeks mä ä rata. antud identiGikaatorit hallatavate krediidinõ uete tä psustada. kä ivete aruanne p-d 4.15 ja 4.16. Haldamistasu määratluse Krediidiinkasso Nä ide krediidihalduslepingus haldamise eest saadav tasu on Turuosalised teevad ettepaneku identi:ikaatorid aruandlusmä ä ruse lisa 3 – lepingus Gikseeritud põ hivõ la sissenõ udmise eest on x %, antud identiGikaatorit hallatavate krediidinõ uete kõ rvalnõ uete sissenõ udmise eest on y % , tasu makstakse laekunud tä psustada. kä ivete aruanne p 4.17. summade eest – kuidas seda raporteerida? Siin ei ole arusaadav, milline on identiGikaator juhul, kui haldamistasu on kokkulepitud protsent igakuiselt tegelikult laekunud summadelt. Aruande vormi esitaja Krediidiostja aruandlusmä ä ruse Palume tä iendavalt selgitada kes peaks antud aruande vormi Turuosalised teevad ettepaneku lisa 1 – krediidiostja võ i tema esitama? Kas krediidiandja, kes on loovutanud nõ uded tä psustada, kes peaks antud mä ä ratud esindaja andmed krediidiostjale, peaks selle lisa 1 nimetatud aruande igakordselt aruande esitama? esitama võ i tuleb see aruanne esitada vaid erandjuhtumil, mis on mä ä ratletud KIOS § 65, millest tulenevalt kui krediidiostja on nimetanud krediidihaldusega tegelema krediidiinkasso, krediidiasutuse võ i krediidiandja võ i muu mä ä ratud esindaja, siis tä idab kä esoleva seaduse §-dest 63 ja 64 tulenevaid kohustusi eelnimetatud krediidiinkasso, krediidiasutus võ i krediidiandja võ i tema muu mä ä ratud esindaja. Krediidiostja või tema määratud Krediidiostja aruandlusmä ä ruse Selgitusena on kirjas, et siin nä idatakse esitatavas aruandes Turuosalised teevad ettepaneku esindaja identi:ikaator lisa 2 – loovutatud kasutatav unikaalne number, millega tä histatakse aruandereal antud identiGikaatorit krediidilepingute aruanne p 4.2 esitatud krediidiostja võ i asjakohasel juhul tema mä ä ratud tä psustada. ja krediidiostja esindaja. Krediidiostja võ i tema mä ä ratud esindaja identiGikaator aruandlusmä ä ruse lisa 1 – peab kokku langema krediidiostja võ i tema mä ä ratud esindaja krediidiostja võ i tema mä ä ratud andmete aruandes esitatud identiGikaatoriga. esindaja andmed Palume selgitada, kus on leitavad krediidiostja võ i tema mä ä ratud esindaja identiGikaatorid (unikaalsed numbrid), et krediidiandja saaks need aruandesse mä rkida. Palume tä psustada identiGikaator mõ istet (s.t mida see sisaldab). MTÜ Maakri 19/21 (Nasdaq kontor) [email protected] FinanceEstonia Tallinn 10145, Eesti financeestonia.eu 3 30. oktoober 2024 Loovutatud krediidilepingute Krediidiostja aruandlusmä ä ruse Selgituses on kirjas, et siin nä idatakse, kas krediidiostjale Turuosalised teevad ettepaneku liigi identi:ikaatorid lisa 2 – loovutatud loovutatud krediidileping on tarbijakrediidileping võ i mitte. antud identiGikaatorit krediidilepingute aruanne p 4.3. Tarbijakrediidileping on võ laõ igusseaduse § 402 lõ ike 1 kohaselt tä psustada. krediidileping, millega oma majandus- võ i kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab võ i kohustub andma tarbijale krediiti võ i laenu. Kuivõ rd aruandes sisaldub rida „ei ole tarbijakrediidileping“, siis palume tä psustada kas aruandes tuleb kajastada ka muud loovutatud lepingud, mis ei ole oma olemuselt tarbijakrediidilepingud. Kui jah, siis palume selgitada mis liiki lepingud. Nä iteks Eesti Pangale tuleb aruandes kajastada ka muude lepingutega seotud infot, nt Ginantseerimislepingud (liising ä rikliendile); jä relmaks, mis ei lä he tarbijakrediidi mõ iste alla (ostu-mü ü gilepingu osamaksete tasuta ajatamine). Kü simuse selgus on ä ä rmiselt oluline planeeritavate arenduste vaatest. Aruande struktuur. Krediidiostja aruandlusmä ä ruse Palume selgitada, kas krediidinõ ude suuruse osas tuleb Turuosalised teevad ettepaneku Krediidinõude suurus lisa 2 – loovutatud mä rkida põ hiosa ja intressid kokku võ i peab need summad eraldi antud identiGikaatorit krediidilepingute aruanne p 4 5 vä lja tooma. tä psustada. Krediidilepingu tagasi Krediidiostja aruandlusmä ä ruse Siin nä idatakse juhul, kui aruande esitajaks on krediidiostja, kas Turuosalised teevad ettepaneku loovutamise identi:ikaator lisa 2 – loovutatud krediidiostja loovutas krediidinõ ude algsele krediidiostjale, antud identiGikaatorit krediidilepingute aruanne p 4.4. krediidiasutusele võ i krediidiandjale tagasi võ i mitte (st kas tä psustada. kasutati regressiõ igust võ i mitte). Tagasi loovutamise korral mä rgitakse krediidilepingu tagasi loovutamise identiGikaatoriks 1 „Tagasi loovutamine“. Kui tagasi loovutamist ei toimunud võ i kui aruande esitajaks on krediidiasutus võ i krediidiandja, mä rgitakse krediidilepingu tagasi loovutamise identiGikaatoriks 0 „Mä ä ramata“. Selguse huvides palume tä psustada, et kui krediidiostja loovutab krediidilepingu tagasi krediidiandjale, siis kas krediidiandja peab tagasi loovutuse selle toimumise kvartali aruandes raporteerima? Kui peab raporteerima, siis kas krediidiandja peab alati mä rkima tagasi loovutamise identiGikaatoriks „mä ä ramata 0“ ja ei pea muid andmeid esitama ü helgi juhul. MTÜ Maakri 19/21 (Nasdaq kontor) [email protected] FinanceEstonia Tallinn 10145, Eesti financeestonia.eu 4 Saatja: "Anu Müürsepp" <[email protected]> Saaja: "Marit Maidla" Teema: FinanceEstonia tagasiside Krediidiinkassode ja -ostjate aruandluse määruse eelnõule Kuupäev: 2024-10-30 17:03 Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Tere, Marit! Edastan FinanceEstonia tagasiside Krediidiinkassode ja -ostjate aruandluse määruse eelnõule. Heade soovidega Anu Müürsepp FinanceEstonia tegevjuht <https://financeestonia.eu/> <tel:+372 50 11107> +372 50 11107 <mailto:[email protected]> [email protected] <https://financeestonia.eu/>

Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →