Ettepanek

Rahandusministeerium [email protected] Meie 31.10.2024 nr 6-5/025342 Ettepanek Maksu- ja Tolliameti põhimääruse muutmiseks Käesolevalt teeme ettepaneku muuta rahandusministri 06.10.2008.a määrust nr 29 “Maksu- ja Tolliameti põhimäärus”, ühtlasi esitades vastava eelnõu ja selle seletuskirja kavandid. Muudatused seonduvad vajadusega ajakohastada Maksu- ja Tolliameti ning ameti struktuuriüksuste põhiülesandeid, samuti lisada ameti toimimisse veelgi enam paindlikkust, seades eesmärgiks toetada maksu- ja tollivaldkonna arengute ja poliitikate elluviimist. Muudatused on kavandatud jõustuma 01.jaanuaril 2025.a. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Raigo Uukkivi peadirektor Lisa: määruse eelnõu ja seletuskirja kavandid Eero Kosk, [email protected] Lõõtsa 8a / 15176 Tallinn / Eraklientide nõustamine +372 880 0811 / Äriklientide nõustamine +372 880 0812 [email protected] / www.emta.ee / Registrikood 70000349  Seletuskiri rahandusministri määruse „Rahandusministri 6.oktoobri 2008.a määruse nr 29 „Maksu- ja Tolliameti põhimäärus“ muutmine“ eelnõule 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõuga muudetakse rahandusministri 06.oktoobri 2008.a määrusega nr 29 kinnitatud „Maksu- ja Tolliameti põhimäärust“1 seonduvalt vajadusega ajakohastada Maksu- ja Tolliameti ning tema struktuuriüksuste põhiülesandeid, samuti lisada ameti toimimisse veelgi enam paindlikkust, seades eesmärgiks toetada maksu- ja tollivaldkonna arengute ja poliitikate elluviimist. Määrus kehtestatakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 42 lõike 1 alusel, millise sätte kohaselt kehtestab minister ameti põhimääruse. Määrus jõustub 1.jaanuaril 2025.a. 1.2. Eelnõu ettevalmistajad Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Maksu- ja Tolliameti (edaspidi ka MTA ja amet) juriidilise osakonna õigusloome jurist Eero Kosk (e-post [email protected]). Eelnõu juriidilist kvaliteeti kontrollis Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna õigusloome valdkonna juht Virge Aasa (e-post [email protected]) ning keeleliselt toimetas personali- ja õigusosakonna keeletoimetaja Sirje Lilover (e-post [email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kahest paragrahvist. Paragrahvis 1 tehakse MTA põhimääruses järgmised muudatused: Punktis 1 täpsustatakse, et kuigi formaalselt võttes asub MTA Tallinnas ja ameti postiaadress on Tallinn Lõõtsa 8a, siis MTA toimib üle Eesti ning rida allüksuseid ja nende allüksuseid asuvad väljaspool Tallinna. Näitena olgu toodud uurimisosakonna Ida, Lõuna ja Lääne talitused – mis paiknevad Eesti eelnimetatud regioonides –, samuti teenindusbürood ja tollipunktid2. Punkt 2 kannab eesmärki lahendada aastatepikkune segadus Maksu- ja Tolliameti nimetuse lühendi ümber. Maksu- ja Tolliamet on võtnud aastaid tagasi enese jaoks kasutusele lühendi MTA, seda ka võimaluste piires asutusest välja signaliseerides, kuid häirivalt tihti – sealhulgas seaduseelnõude väljatöötamiskavatsustes ning seaduste ja määruste eelnõude seletuskirjades – kohtab kombinatsiooni EMTA, mis aga on omane Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiale. Vt siinkohal lühendi EMTA kasutamist Eesti Teatri- ja Muusikaakadeemia veebilehel https://eamt.ee/uldinfo/oigusaktid-ja-juhendid/, samuti Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia seaduse3 ametlikku lühendit, milleks on EMTAS. Lühendi MTA sätestamine ameti 1 Rahandusministri 06.oktoobri 2008.a määrus nr 29 Maksu- ja Tolliameti põhimäärus Avaldamismärge: RT I, 12.10.2023, 17. 2 Vt MTA teeninduskohtade loetelu https://www.emta.ee/ariklient/amet-uudised-ja- kontakt/kontaktid/teeninduskohad 3 https://www.riigiteataja.ee/akt/114032019002 põhimääruses annab praktikas vajaliku selguse, mõjudes ühtlasi veenvalt ametivälistele isikutele ja institutsioonidele – sealhulgas kohtule –, kui nad koostavad dokumente, kus mainitakse Maksu- ja Tolliametit. Punktis 3 tehtav muudatus on kantud asjaolust, et senine redaktsioon maksuvõlgade sissenõudmine, maksuvõla tasumise ajatamine, maksuvõla mahakandmine ja kustutamine on liialt kitsas, hõlmamata muid riiginõudeid, mille sissenõudmise ja sellealaste tegevustega MTA samuti tegeleb. Olgu siinkohal näitena toodud 1) kohtumenetlusest tulenevad avalik-õiguslikud rahalised kohustused, sealhulgas kassatsioonikautsjon ja riigilõiv; 2) prokuratuuri lahenditest tulenevad avalik-õiguslikud rahalised kohustused; 3) riigile üle läinud elatisnõude ja alaealise lapse elatise sissenõudmise eest kohtutäiturile riigi makstud tasu; 4) Kaitseressursside Ameti otsustest tulenevad avalik-õiguslikud rahalised kohustused, – millised objektid aga ei ole käsitletavad kui maksuvõlg MKS § 32 tähenduses. Punktis 4 tehakse terminoloogiline parandus, kasutades edaspidi sõna „ühenduseväliste“ asemel sõna „liiduväliste“, kuivõrd terminit liiduväline kasutatakse läbivalt liidu tolliseadustiku eestikeelses ametlikus tõlkes4, samuti tolliseaduses5. Punktis 5 tuuakse võrreldes senise redaktsiooniga paremini esile, et kaupade ebaseadusliku käitlemise tõkestamine on fokusseeritud õigusaktidest tulenevate nõuete järgimisele nii siseriikliku käitlemise puhul (näiteks jaekaubanduses teostatav kontroll maksumärgistamisele kuuluva alkoholi ja tubakatoodete üle) kui kaupade sisse- ja väljaveol (enamjaolt – tollipiiril). Siinkohal tasub eraldi rõhutada MTA rolli rahvusvahelistest sanktsioonidest kinnipidamise tagamisel vastavalt rahvusvahelise sanktsiooni seaduse6 § 11 lg 3 p 4, milline tegevus on viimasel ajal eriti hoogustunud7. Punktis 6 täpsustatakse, et senises redaktsioonis sedastatule – ühiskonna ja majanduse kaitsmine maksu- ja tollialaste süütegude ennetamisega, tõkestamisega ja avastamisega – järgneb õiguspärase ja muidu loogilise sammuna vastavate süütegude menetlemine. Punktis 7 tuuakse ameti ülesannete all esile oluline tegevusvaldkond, milleks on siduvate eelotsuste andmine8. Siduva eelotsusega annab MTA maksukohustuslase taotlusel siduva hinnangu tulevikus sooritatava toimingu või toimingute kogumi maksustamise kohta. Siduva eelotsuse taotlusi laekus 2022.a – 16, 2023.a – 24 ja 2024.a üheksa kuuga – 17. Lahendini jõudsid neist9 2022.a – 13, 2023.a – 18 ja 2024.a üheksa kuuga – 16. Punktis 8 tuuakse ameti ülesannete all esile – kõrvuti hasartmängude tegevuslubade ja korralduslubade väljaandmise ning tegutsemisega hasartmängu järelevalveasutusena –, et niisamuti tegeleb amet vedelkütuse käitlemise tegevuslubade väljastamise ja riikliku järelevalve teostamisega vedelkütuse käitlemise üle. Vt siinkohal vedelkütuse seadus10, vastavalt § 19 lg 1 ning § 20 lg 1 p 2 ja lg 3. Punktis 9 tehtav muudatus on kantud asjaolust, et senine redaktsioon /ameti/ koostöö teiste ametiasutuste, välisriikide asjakohaste ametiasutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonidega on liialt kitsas, hõlmamata ameti mitmeid häid koostööpartnereid. Olgu siinkohal näitena toodud Tervisekassa ja Eesti Töötukassa (mis on oma õiguslikult vormilt avalik-õiguslikud 4 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=celex:32013R0952 5 https://www.riigiteataja.ee/akt/107062024024 6 https://www.riigiteataja.ee/akt/107062024020 7 Vt ka https://emta.ee/uudised/mta-viimase-kuu-ajaga-tuvastanud-eesti-venemaa-piiril-ligi-600-rikkumist 8 Vt ka https://www.emta.ee/ariklient/maksud-ja-tasumine/tasumine-volad/siduvad-eelotsused 9 Asjaolud, mis tingivad eelotsuse andmisest keeldumise või taotluse läbi vaatamata jätmise, on sätestatud vastavalt MKS § 912 lg 1 ja § 917 lg 1. 10 https://www.riigiteataja.ee/akt/108102024022 juriidilised isikud) ning Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ja Eesti Liikluskindlustuse Fond (mis on oma õiguslikult vormilt MTÜ-d). Punktis 10 sätestatakse siduvate eelotsuste koostamine juriidilise osakonna ühe põhiülesandena. Faktiliselt toimib see nii juba täna. Punktides 11 ja 12 tehakse täpsustused MTA tulude osakonna (edaspidi TUO) ja tulumaksu osakonna (edaspidi TMO) tegevusvaldkondades. Kui seni on MKS § 3 lõikes 4 esitatud maksete ja tasude kataloog11 sätestatud tervikuna kui TMO tegevusvaldkond, siis senise praktika pinnalt on otstarbekas jätta TMO-le vaid kogumispensionide makse ja töötuskindlustusmaksega seonduv ning muu (s.o keskkonnatasud ja teekasutasu) sätestada TUO tegevusvaldkonnana. Ühtlasi – pidades silmas eesmärki, et igal maksukorralduse seaduse §-st 3 (Maksusüsteem) tuleneval teemal oleks n.ö omanik – lisatakse TMO tegevusvaldkonna hulka 01.jaanuarist 2025.a kehtima hakkava mootorsõidukimaksuga seonduv. Olgu siinkohal ka märgitud, et ettevalmistavaid tegevusi mootorsõidukimaksu rakendamiseks on 2024.a vältel viidud läbi just TMO-s. Punktis 13 antakse ameti peadirektorile pädevus volitada ameti sisemiste, haldusvälistele isikutele mittesuunatud regulatsioonide kehtestamist allapoole. Nimetatu kannab kitsamalt eesmärki vähendada pika otsustusahela tulemusel tekkivat bürokraatiat, laiemalt – tugevdada ameti strateegiliste eesmärkide elluviimist. Allapoole volitamise võimaluse loomisel on eeskätt peetud silmas peadirektori asetäitjaid, kelle puhul on otstarbekas, et nemad kehtestavad spetsiifilisi eeskirju oma valdkonna sees (näiteks peadirektori asetäitja maksude alal kinnitab maksuaudiitori käsiraamatu ja peadirektori asetäitja arenduste alal – teenindusbüroodes hea klienditeeninduse juhendi), kuid fookuses on ka osakonnajuhatajate tasand (näiteks osakonna töökorralduse kehtestamine). Kindlasti ei ole kavas delegeerida allapoole ametiüleste regulatsioonide kehtestamist. Seega näiteks ameti sisekorraeeskiri ja ameti teabehalduse kord jäävad jätkuvalt ameti peadirektori kehtestada. Punktis 14 kõrvaldatakse ekslik arusaam, justkui ameti peadirektoril on maksuhalduri haldusaktide andmise ainupädevus. Maksukorralduse seaduse § 46 lg 5 kohaselt maksuhalduri haldusaktile kirjutab alla maksuhalduri juht, juhi asetäitja või juhi poolt volitatud ametnik, mis tähendab, et lisaks ameti peadirektorile võivad maksuhalduri haldusakte allkirjastada samuti: 1) peadirektori asetäitjad, kelle sellekohane pädevus tuleneb otse seadusest; 2) madalama teenistuskohaga ametnikud, kui neile on ameti peadirektori poolt antud sellekohane volitus. Viimati nimetatu toimib MTA praktikas juba aastaid, vt ameti peadirektori käskkirjadega MKS § 46 lg 5 alusel osakondade teenistujatele antud volitusi, mis on avalikult kättesaadavad ameti veebilehel12. Paragrahvis 2 sätestatakse määruse jõustumise kuupäev, milleks on 1.jaanuar 2025.a. 3. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid. Küll korrastatakse § 1 p-s 4 MTA põhimääruse senist terminoloogiat („liiduväline“ vrs „ühenduseväline“). 11 MKS § 3 lõikes 4 nimetatud maksed ja tasud on järgmised: 1) kogumispensionide makse ja töötuskindlustusmakse; 2) saastetasu, vee erikasutusõiguse tasu, keskkonnahäiringu hüvitamise tasu ja maavara kaevandamisõiguse tasu; 3) teekasutustasu. 12 https://emta.ee/ariklient/amet-uudised-ja-kontakt/maksu-ja-tolliamet/ametnike-volitused 4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei oma puutumust Euroopa Liidu õigusega. 5. Määruse mõjud Käesolevad muudatused toetavad ühelt poolt MTA arengukavas13 seatud eesmärke, teisalt – varasemalt MTA põhimääruses tehtud muudatusi14, millega taotleti (ja saavutati) järgmist:  joondada ühiste eesmärkide kaudu kogu asutus  tuua kokku sisu ja ressursi juhtimine  suurendada teenuste toimepidevust, tagades põhitegevustele tervikuna selged vastutajad  muuta ressursikonfliktid paremini juhitavaks. Kitsamalt taanduvad käesolevad muudatused MTA seesmisele töökorraldusele ja ameti struktuuriüksuste vahelisele tööjaotusele, st reguleeritakse valitsusasutuse sisesuhteid. Muudatustega ei ole ette näha olulisi riske ega negatiivseid kõrvalmõjusid. Kindlasti ei kasva maksu- ja tolliklientide halduskoormus. 6. Määruse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad tulud ja kulud Määruse rakendamisega ei teki ametile teadaolevalt kulusid ega tulusid, sh ei ole ette näha teenistuskohtade koosseisu suurenemist ega vähenemist. Määruse rakendamiseks on olulisim: 1) korrigeerida ameti peadirektori poolt kehtestatud TMO ja TUO põhimäärust15 ja nende osakondade volituste käskkirju haldusmenetluse läbiviimiseks16; 2) anda ameti peadirektori käskkirjaga peadirektori asetäitjatele (võimalik et ka osakonnajuhatajatele) volitus valdkonna (osakonna) teenistujatele suunatud eeskirjade kehtestamiseks. Sellealane analüüs (vajaduste kaardistamine) ja vormistamine on kavas viia läbi 2024.a detsembris (jõustamisega 1.jaanuarist 2025.a). 7. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1.jaanuaril 2025.a. 8. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõud kooskõlastamiseks ei saadeta, kuna teistele ministeeriumitele ega Riigikantseleile eelnõus kohustusi ette ei nähta ning eelnõu nende valitsemisala ega ülesandeid ei puuduta17. 13 https://emta.ee/sites/default/files/documents/2023-05/mta_arengukava_2023.pdf 14 Vt MTA põhimääruse üle-eelmist, 03.02.2023.a jõustunud muudatust: https://www.riigiteataja.ee/akt/131012023002 ja eelmist, 01.02.2024.a jõustunud muudatust: https://www.riigiteataja.ee/akt/112102023015 15 https://emta.ee/ariklient/amet-uudised-ja-kontakt/maksu-ja-tolliamet/tutvustus-ja-struktuur 16 https://emta.ee/ariklient/amet-uudised-ja-kontakt/maksu-ja-tolliamet/ametnike-volitused 17 Vabariigi Valitsuse 13.jaanuari 2011.a määrus nr 10 Vabariigi Valitsuse reglement, § 6 lg 1. Avaldamismärge: RT I, 05.07.2023, 236.  EELNÕU 30.10.2024 Rahandusministri 6.oktoobri 2008.a määruse nr 29 „Maksu- ja Tolliameti põhimäärus“ muutmine Määrus kehtestatakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 42 lõike 1 alusel. § 1. Rahandusministri 6.oktoobri 2008.a määruse nr 29 „Maksu- ja Tolliameti põhimäärus“ muutmine Rahandusministri 6. oktoobri 2008. a määruses nr 29 „Maksu- ja Tolliameti põhimäärus” tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 4 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses: „Ameti struktuuriüksuse allüksused ja nende allüksused võivad asuda ka väljaspool Tallinna.“; 2) määrust täiendatakse §-ga 41 järgmises sõnastuses: „§ 41. Ameti nimetuse ametlik lühend Ameti nimetuse ametlik lühend on MTA.“; 3) paragrahvi 7 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt: „3) maksuvõlgade ja muude tasumata rahaliste kohustuste sissenõudmine ning sissenõudmisega seotud tegevused;“; 4) paragrahvi 7 punktis 5 asendatakse sõna „ühenduseväliste“ sõnaga „liiduväliste“; 5) paragrahvi 7 punkt 6 sõnastatakse järgmiselt: „6) kaupade ebaseadusliku käitlemise tõkestamine nii siseriiklikult kui ka kaupade Eestisse või Eestist välja toimetamisel, sealhulgas rahvusvahelist sanktsiooni rakendavas või Vabariigi Valitsuse sanktsiooni kehtestavas õigusaktis sätestatud keelu tagamiseks;“; 6) paragrahvi 7 punkti 8 täiendatakse pärast sõna „avastamisega“ sõnadega „ning nende süütegude menetlemine“; 7) paragrahvi 7 täiendatakse punktiga 121 järgmises sõnastuses: „121) maksukorralduse seaduse §-s 911 sätestatud siduvate eelotsuste tegemine;“; 8) paragrahvi 7 täiendatakse punktiga 171 järgmises sõnastuses: „171) vedelkütuse käitlemise tegevuslubade väljastamine ja riikliku järelevalve teostamine vedelkütuse käitlemise üle vedelkütuse seadusega määratud ulatuses;“; 9) paragrahvi 7 punkt 18 sõnastatakse järgmiselt: „18) riigisisene ja rahvusvaheline koostöö teiste asutuste ja organisatsioonidega;“; 10) paragrahvi 12 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses: „11) siduvate eelotsuste koostamine;“; 11) paragrahvi 211 punkti 1 täiendatakse pärast sõna „nõuete“ tekstiosaga „,sealhulgas maksukorralduse § 3 lõike 4 punktides 2 ja 3 nimetatud tasude“; 12) paragrahvi 212 sissejuhatavat lauseosa täiendatakse pärast tekstiosa „maamaksu,“ tekstiosaga „mootorsõidukimaksu,“ ning asendatakse tekstiosa „lõikes 4 nimetatud maksete ja tasudega“ tekstiosaga „lõike 4 punktis 1 nimetatud maksetega“; 13) paragrahvi 29 lõike 1 punkti 7 täiendatakse pärast tekstiosa „ning korrad,“ tekstiosaga „või annab volituse halduseeskirjade kehtestamiseks,“; 14) paragrahvi 29 lõike 1 punkti 11 täiendatakse pärast sõna „haldusakte“ sõnadega „või annab volituse struktuuriüksuste teenistujatele nende haldusaktide allkirjastamiseks“. § 2. Määruse jõustumine Määrus jõustub 2025.aasta 1.jaanuaril. Jürgen Ligi (allkirjastatud digitaalselt) Minister Merike Saks (allkirjastatud digitaalselt) Kantsler 2