Väärtpaberituru seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu

EELNÕU 2024 Väärtpaberituru seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus § 1. Väärtpaberituru seaduse muutmine Väärtpaberituru seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) seaduse 16. peatükki täiendatakse 11. jaoga järgmises sõnastuses: „11. jagu Sooline tasakaal aktsiaemitendi juhtorganites § 1355. Jao kohaldamine (1) Käesolevat jagu kohaldatakse Eesti äriregistrisse kantud aktsiaseltsi suhtes, kelle hääleõigusega või hääleõiguseta aktsiad on kauplemisele võetud Eesti või teise lepinguriigi reguleeritud turul (edaspidi käesolevas jaos aktsiaemitent). (2) Käesolevat jagu ei kohaldata lõikes 1 nimetatud aktsiaemitendi suhtes, kellel on alla 250 töötaja ja kelle aastakäive ei ületa 50 miljonit eurot või kelle varade maht aruandeaasta bilansipäeval ei ületa 43 miljonit eurot. § 1356. Aktsiaemitendi juhtorganite soolise tasakaalu eesmärgid (1) Aktsiaemitendi üldkoosolek seab ja aktsiaemitent peab saavutama ühe järgmistest eesmärkidest: 1) nõukogu liikmetest on alaesindatud soost liikmete osakaal vähemalt 40 protsenti; 2) juhatuse ja nõukogu liikmetest on alaesindatud soost liikmete osakaal kokku vähemalt 33 protsenti. (2) Kui aktsiaemitendile ei seata käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud eesmärki, peab ta seadma individuaalse kvantitatiivse eesmärgi soolise tasakaalu parandamiseks juhatuses. (3) Aktsiaemitendi nõukogu alaesindatud soost liikmete arv peab olema võimalikult lähedal 40 protsendile nõukogu liikmete koguarvust, aga mitte ületama 49 protsenti sellest. Aktsiaemitendi nõukogu ja juhatuse alaesindatud soost liikmete arv kokku peab olema võimalikult lähedal 33 protsendile nõukogu ja juhatuse liikmete koguarvust, aga mitte ületama 49 protsenti sellest. Juhtorganitesse alaesindatud soost liikmete valimisel lähtutakse arvulistest eesmärkidest, mis on sätestatud käesoleva seaduse lisas „Alaesindatud soost liikmete osakaalu arvulised eesmärgid Eestis registreeritud aktsiaemitendi juhtorganites“. 1 § 1357. Soolise tasakaalu saavutamise vahendid (1) Kui aktsiaemitent ei saavuta käesoleva seaduse § 1356 lõike 1 kohaselt seatud eesmärki, kohandab ta juhtorganite liikmete kandidaatide valimise korda järgmiste vahenditega: 1) kehtestab enne valimist mittediskrimineerival viisil selged neutraalselt sõnastatud ja üheselt mõistetavad kriteeriumid ja kohaldab neid valimise vältel, sealhulgas vaba ametikoha teate koostamisel, eelvaliku tegemisel ning kandidaatide loetelu ja valikukogumi koostamisel; 2) valib kandidaadid, võttes aluseks iga kandidaadi kvalifikatsiooni võrdleva hinnangu. (2) Kui üldkoosolek või asjakohasel juhul aktsiaemitendi nõukogu valib juhtorgani liikme kandidaatide vahel, kes on võrdselt kvalifitseeritud nii sobivuse, pädevuse kui ka ametialase suutlikkuse poolest, eelistab üldkoosolek või asjakohasel juhul aktsiaemitendi nõukogu alaesindatud soost kandidaati. (3) Käesoleva paragrahvi lõikega 2 vastuolus otsus on tühine, välja arvatud juhul, kui suurema õigusliku kaaluga põhjus, nagu muu mitmekesisuspoliitika elluviimine, millele tuginetakse objektiivse hindamise käigus ja mis võtab arvesse vastassoost kandidaadi konkreetset olukorda ning mis põhineb mittediskrimineerivatel kriteeriumidel, kallutab tulemuse teisest soost kandidaadi kasuks. (4) Aktsiaemitent teavitab üldkoosolekut käesolevast jaost tulenevatest kohustustest ja käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tagajärjest enne käesoleva paragrahvi lõike 2 kohase otsuse tegemist. (5) Aktsiaemitent annab isikule, keda kaaluti juhtorgani liikme kandidaadiks, tema kirjaliku taotluse korral 20 tööpäeva jooksul kirjalikult järgmise teabe: 1) kvalifikatsiooninõuded, mille alusel valik tehti; 2) nimetatud kvalifikatsiooninõuete kohane kandidaatide objektiivne võrdlev hinnang; 3) asjakohasel juhul konkreetsed kaalutlused, mille põhjal otsustati erandkorras kandidaadi kasuks, kes ei ole alaesindatud soost. § 1358. Jagatud tõendamiskohustus (1) Kohtu poole pöörduv alaesindatud soost kandidaat, keda ei valitud juhtorgani liikmeks, esitab avalduses faktilised asjaolud, mille alusel saab eeldada, et ta on teisest soost kandidaadiga, kes valiti juhtorgani liikmeks, võrdselt kvalifitseeritud ja et aktsiaemitent on rikkunud käesoleva seaduse § 1357 lõikest 2 tulenevat kohustust. (2) Aktsiaemitent, kelle vastu on avaldus esitatud, tõendab menetluses, et ta ei ole rikkunud käesoleva seaduse § 1357 lõikest 2 tulenevat kohustust. § 1359. Aktsiaemitendi juhtorganite soolise tasakaalu aruandlus (1) Aktsiaemitent esitab Finantsinspektsioonile ja avaldab ligipääsetavas vormis oma veebilehel kord aastas järgmise teabe: 1) juhtkonna ja nõukogu sooline koosseis, eristades andmeid juhtorganite kaupa; 2 2) teave selle kohta, milline käesoleva seaduse § 1356 lõikes 1 nimetatud eesmärk seati, ja ülevaade vahenditest, mida on kasutatud selle saavutamiseks; 3) asjakohasel juhul ülevaade vahenditest, mida on kasutatud käesoleva seaduse § 1356 lõike 2 kohaselt seatud eesmärgi saavutamiseks. (2) Kui aktsiaemitent ei saavuta käesoleva seaduse § 1356 lõikes 1 ega asjakohasel juhul lõikes 2 seatud eesmärke, lisab ta käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabele põhjenduse eesmärkide saavutamata jätmise kohta ja kirjeldab põhjalikult vahendeid, mida ta on nimetatud eesmärkide saavutamiseks kasutanud või kavatseb kasutada. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 ning asjakohasel juhul lõikes 2 nimetatud teabe aruandeperiood on aasta. Teave esitatakse Finantsinspektsioonile kuue kuu jooksul pärast aruandeperioodi lõppu. Eelnimetatud lõigetes nimetatud teave lisatakse ka ühingujuhtimise aruandesse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2013/34/EL teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ (ELT L 182, 29.06.2013, lk 19–76). Kui aktsiaemitent esitab käesoleva paragrahvi lõigete 1 ja 2 kohase teabe Finantsinspektsioonile vastavalt käesolevas seaduses korraldatud teabe kohta sätestatud nõuetele, loetakse käesoleva lõike kohane kohustus täidetuks. (4) Kui käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud teave muutub, teavitab aktsiaemitent sellest viivitamata Finantsinspektsiooni ja ajakohastab teabe oma veebilehel. (5) Aktsiaemitendid kantakse Finantsinspektsiooni seaduse § 53 lõike 5 alusel Finantsinspektsiooni veebilehel asuvasse aktsiaemitentide soolise tasakaalu nimekirja, millele lisatakse märge, kas aktsiaemitent täidab käesoleva seaduse § 1356 lõike 1 kohaselt valitud eesmärki või mitte.“; 2) seaduse 16. peatüki 11. jagu tunnistatakse kehtetuks; 3) paragrahvi 18410 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/34/EL teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ (ELT L 182, 29.06.2013, lk 19–76), ülevõtmisel“ tekstiosaga „vastavalt direktiivi 2013/34/EL ülevõtmisel“; 4) paragrahvi 18410 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „vastavalt direktiivi 2013/34/EL, ülevõtmisel“ tekstiosaga „vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/34/EL teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ (ELT L 182, 29.06.2013, lk 19–76), ülevõtmisel“; 3 5) seadust täiendatakse §-dega 23791 ja 23792 järgmises sõnastuses: „§ 23791. Soolise tasakaalu parandamiseks individuaalse kvantitatiivse eesmärgi seadmise kohustuse rikkumine Käesoleva seaduse § 1356 lõike 2 kohase individuaalse kvantitatiivse eesmärgi seadmise kohustuse rikkumise eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot. § 23792. Soolise tasakaalu saavutamise vahendiga või soolise tasakaalu aruandlusega seotud kohustuse rikkumine (1) Käesoleva seaduse § 1357 lõigetes 1, 4 ja 5 või § 1359 lõigetes 1–3 sätestatud kohustuse rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.“; 6) seaduse §-d 23791 ja 23792 tunnistatakse kehtetuks; 7) seadust täiendatakse §-dega 2729 ja 27210 järgmises sõnastuses: „§ 2729. Aktsiaemitendi soolise tasakaalu eesmärkide saavutamine Aktsiaemitent viib oma tegevuse käesoleva seaduse §-ga 1356 kooskõlla hiljemalt 2026. aasta 30. juuniks. § 27210. Finantsinspektsioonile teabe esitamine Käesoleva seaduse § 1359 lõikes 1 nimetatud teave esitatakse Finantsinspektsioonile esimest korda hiljemalt 2025. aasta 1. juulil.“; 8) seaduse §-d 2729 ja 27210 tunnistatakse kehtetuks; 9) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2022/2381, milles käsitletakse soolise tasakaalu parandamist börsil noteeritud äriühingute juhtkonna liikmete seas ja sellega seotud meetmeid (ELT L 315, 07.12.2022, lk 44– 59)“; 10) seaduse normitehnilisest märkusest jäetakse välja tekstiosa „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2022/2381, milles käsitletakse soolise tasakaalu parandamist börsil noteeritud äriühingute juhtkonna liikmete seas ja sellega seotud meetmeid (ELT L 315, 07.12.2022, lk 44–59)“ . § 2. Finantsinspektsiooni seaduse muutmine Finantsinspektsiooni seaduses tehakse järgmised muudatused: 4 1) paragrahvi 53 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „(5) Finantsinspektsioon avalikustab oma veebilehel andmed Eesti aktsiaemitentide juhtorganite soolise tasakaalu kohta vastavalt väärpaberituru seaduses sätestatule.“; 2) paragrahvi 53 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks; 3) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2022/2381, milles käsitletakse soolise tasakaalu parandamist börsil noteeritud äriühingute juhtkonna liikmete seas ja sellega seotud meetmeid (ELT L 315, 07.12.2022, lk 44– 59)“; 4) seaduse normitehnilisest märkusest jäetakse välja tekstiosa „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2022/2381, milles käsitletakse soolise tasakaalu parandamist börsil noteeritud äriühingute juhtkonna liikmete seas ja sellega seotud meetmeid (ELT L 315, 07.12.2022, lk 44– 59)“. § 3. Võrdse kohtlemise seaduse muutmine Võrdse kohtlemise seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 16 täiendatakse punktiga 10 järgmises sõnastuses: „10) edendab, analüüsib, seirab ja toetab soolist tasakaalu reguleeritud väärtpaberiturul kaubeldava hääleõigust andva aktsia emitentide nõukogudes ja juhatustes.“; 2) paragrahvi 16 punkt 10 tunnistatakse kehtetuks; 3) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2022/2381, milles käsitletakse soolise tasakaalu parandamist börsil noteeritud äriühingute juhtkonna liikmete seas ja sellega seotud meetmeid (ELT L 315, 07.12.2022, lk 44– 59)“; 4) seaduse normitehnilisest märkusest jäetakse välja tekstiosa „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2022/2381, milles käsitletakse soolise tasakaalu parandamist börsil noteeritud äriühingute juhtkonna liikmete seas ja sellega seotud meetmeid (ELT L 315, 07.12.2022, lk 44– 59)“. § 4. Seaduse jõustumine (1) Käesolev seadus jõustub 2024. aasta 28. detsembril. (2) Käesoleva seaduse § 1 punktid 2, 4, 6, 8 ja 10, § 2 punktid 2 ja 4 ning § 3 punktid 2 ja 4 jõustuvad 2038. aasta 31. detsembril. 5 Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn …………….2024 Lisa. Alaesindatud soost liikmete osakaalu arvulised eesmärgid Eestis registreeritud aktsiaemitendi juhtorganites Algatab Vabariigi Valitsus ………… 2024 (allkirjastatud digitaalselt) 6  Väärtpaberituru seadus Lisa Alaesindatud soost liikmete osakaalu arvulised eesmärgid Eestis registreeritud aktsiaemitendi juhtorganites Ametikohtade Alaesindatud soost liikmete Alaesindatud soost liikmete arv juhtorganis miinimumarv nõukogus 40% miinimumarv nõukogus ja eesmärgi saavutamiseks juhatuses 33% eesmärgi saavutamiseks 1 - - 2 - - 3 1 (33,3%) 1 (33,3%) 4 1 (25%) 1 (25%) 5 2 (40%) 2 (40%) 6 2 (33,3%) 2 (33,3%) 7 3 (42,9%) 2 (28,6%) 8 3 (37,5%) 3 (37,5%) 9 4 (44,4%) 3 (33,3%) 10 4 (40%) 3 (30%) 11 4 (36,4%) 4 (36,4%) 12 5 (41,7%) 4 (33,3%) 13 5 (38,4%) 4 (30,8%) 14 6 (42,9%) 5 (35,7%) 15 6 (40%) 5 (33,3%) 16 6 (37,5%) 5 (31,3%) 17 7 (41,2%) 6 (35,3%) 18 7 (38,9%) 6 (33,3%) 19 8 (42,1%) 6 (31,6%) 20 8 (40%) 7 (35%) 21 8 (38,1%) 7 (33,3%) 22 9 (40,1%) 7 (31,8%) 23 9 (39,1%) 8 (34,8%) 7 24 10 (41,7%) 8 (33,3%) 25 10 (40%) 8 (32%) 26 10 (38,5%) 9 (34,6%) 27 11 (40,7%) 9 (33,3%) 28 11 (39,3%) 9 (32,1%) 29 12 (41,4%) 10 (34,5%) 30 12 (40%) 10 (33,3%) 8  Väärtpaberituru seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. SISSEJUHATUS 1.1. Sisukokkuvõte Väärtpaberituru seaduse muutmise seaduse eelnõu (edaspidi eelnõu) sätted põhinevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivil 2022/2381, 23. november 2022, milles käsitletakse soolise tasakaalu parandamist börsil noteeritud äriühingute juhtkonna liikmete seas ja sellega seotud meetmeid (edaspidi direktiiv).1 Direktiivi peamiseks eesmärgiks on edendada soolist tasakaalu reguleeritud turul noteeritud Eestis registreeritud suurte aktsiaemitentide juhtorganites.2 Tasakaalu edendamiseks aktsiaemitentide juhtorganites nähakse ette, et aktsiaemitendi üldkoosolek valib direktiivist tuleneva kahe võimaliku eesmärgi vahel: vähemalt 40% aktsiaemitentide nõukogu liikmetest on alaesindatud soost või vähemalt 33% juhatuse ja nõukogu liikmetest on alaesindatud soost. Aktsiaemitendid peaksid valitud eesmärgi saavutama 2026. aasta 30. juuniks. Direktiivist tulenevalt näeb eelnõu ette trahvid soolise tasakaalu eesmärkide seadmata jätmisel ning teavitamis- ja aruandluskohustuse rikkumisel. Kui aktsiaemitent ei täida seatud soolise tasakaalu eesmärke tähtaegselt, kohustub ta rakendama läbipaistvaid ja mittediskrimineerivad valikukriteeriume juhtorganite liikmete ametikohtadele valimisel. Samuti näeb eelnõu ette ajutise kohustuse juhuks kui juhtorgani liikme kandidaadid on võrdselt kvalifitseeritud, sellisel juhul tuleb eelistada alaesindatud soost kandidaati (ehk rakendada positiivset erimeedet). Aktisaemitentidele pannakse kohustus anda teavet valitud eesmärgi ja selle täitmise kohta Finantsinspektsioonile. Eelnimetatud nõuded ja meetmed on ajutist laadi, kuna nii eelnõu aluseks olev direktiiv kui ka seda üle võtvad sätted kaotavad kehtivuse 2038. aasta 31. detsembril. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Rahandusministeeriumi finantsteenuste poliitika osakonna nõunikud Marit Maidla ([email protected]), sama osakonna nõunik Valner Lille ([email protected]), Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi võrdsuspoliitika osakonna soolise võrdsuse poliitika juht Lee Maripuu ([email protected]) ja sama osakonna soolise võrdsuse nõunik Eva Liina Kliiman ([email protected]). Eelnõu juriidilist kvaliteeti kontrollis õigusosakonna nõunik Marge Kaskpeit ([email protected]). Eelnõu on keeleliselt toimetanud Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna keeletoimetaja Sirje Lilover ([email protected]). 1 Direktiivi kättesaadav veebis: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32022L2381 2 Direktiivi kohaselt loetakse suureks ettevõtjaks äriühingut, kus on üle 250 töötaja ja kelle aastakäive ületab 50 miljonit eurot või kelle varade maht aruandeaasta bilansipäeval ületab 43 miljonit eurot. 1  1.3. Märkused Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga. Küll on aga paralleelselt käesoleva eelnõu kooskõlastusega Riigikogus menetluses seaduseelnõu 422 SE, millega muudetakse väärpaberituru seadust.3 Jälgime aktiivselt selle eelnõu menetluse edenemist ning korrigeerime vajadusel vastavalt ka käesolevat eelnõu. Eelnõul on seos Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga (VVTP 2023-2027), mille punkti 11.17 kohaselt on seatud eesmärgiks võtta üle direktiivi 2022/2381 (23. november 2022). Eelnõu aluseks on Euroopa Liidu (edaspidi EL) direktiivis sätestatud nõuded. Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja (edaspidi HÕNTE) § 1 lõike 2 punkti 2 kohaselt ei ole väljatöötamiskavatsus nõutav, kui eelnõu käsitleb EL õiguse rakendamist ja kui eelnõu aluseks oleva EL õigusakti eelnõu menetlemisel on sisuliselt lähtutud HÕNTE § 1 lõikes 1 sätestatud nõuetest. Eelnõuga muudetakse järgmiseid seaduseid: väärtpaberituru seadus RT I, 30.05.2024, 9 (edaspidi VPTS), Finantsinspektsiooni seadus RT I, RT I, 30.05.2024, 3 (edaspidi FIS), võrdse kohtlemise seadus RT I, 22.10.2021, 11 (edaspidi VõrdKS). Pärast eelnõu I kooskõlastusringi otsustati eelnõust välja jätta direktiiviga mitteseotud riigivaraseaduse muudatused ja lahendada koalitsioonilepingu eesmärk 4 riigi osaluspoliitika põhimõtete täiendamise kaudu. Riigi osaluspoliitikat ajakohastatakse 2024. aasta lõpuks. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus. 2. EELNÕU PEAMISED EESMÄRGID 2.1. Üldine taust Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2022/2381, 23. november 2022, milles käsitletakse soolise tasakaalu parandamist börsil noteeritud äriühingute juhtkonna liikmete seas ja sellega seotud meetmeid, aluseks on novembris 2012 avaldatud Euroopa Komisjoni algatus.5 Samal aastal kinnitatud Eesti seisukohtade 6 kohaselt nõustuti lähenemisega, et kõikides liikmesriikides tuleks tagada võrdsed võimalused naistele ja meestele töötamaks juhtivatel ametikohtadel. Siiski sedastati, et Eesti ei toeta Euroopa Liidu tasemel kohustusliku kvantitatiivse eesmärgi (kvoodi) kehtestamist börsil noteeritud äriühingute tegevjuhtkonda 3 Seaduseelnõu 422 SE https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/018bb6e6-7561-4875-bdf1- 68bce7d87b8a/finantsinspektsiooni-seaduse-ja-teiste-seaduste-muutmise-seadus/ 4 VVTP p 11.17. „Seame riigifirmade nõukogudes eesmärgiks meeste ja naiste võrdse esindatuse nõude selliselt, et ühe soo esindajaid ei oleks nõukogus üle 60%“, kättesaadav veebis: https://valitsus.ee/valitsuse-eesmargid-ja- tegevused/valitsemise-alused/koalitsioonilepe-2023-2027 5 Euroopa Komisjoni ettepanek kättesaadav veebis: https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/ALL/?uri=CELEX%3A52012PC0614 ; lisaks avaldas Euroopa Komisjon ka mõjuanalüüsi, mis on kättesaadav veebis: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/en/TXT/?uri=CELEX:52012SC0348 6 Eesti seisukohad Euroopa Liidu algatuse, milles käsitletakse soolise tasakaalu parandamist börsil noteeritud äriühingute tegevjuhtkonda mittekuuluvate juhtorgani liikmete seas ja sellega seotud meetmeid, suhtes kättesaadav veebis: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/22b07e12-2c29-4566-a758-4585c48078be 2 mittekuuluvate juhtorgani liikmete soolise jaotuse kohta; Eesti seisukohtade kohaselt eelistati pigem ettevõtlusvabadust vähem riivavaid soovituslikke instrumente. Viimati kinnitati Eesti sellekohased seisukohad 2022. aasta veebruaris, kus kinnitati ka üle, et Eesti jääb üldise lähenemisviisi hääletusel hääletusest kõrvale.7 Direktiiv toetub Euroopa Liidu lepingule (edaspidi ELi leping) ja Euroopa Liidu toimimise lepingule (edaspidi ELTL). ELi leping artikli 2 kohaselt on võrdsus üks liidu alusväärtusi ning vastavalt ELi lepingu artikli 3 lõikele 3 edendab liit naiste ja meeste võrdõiguslikkust. Selleks antakse ELTL artikli 157 lõikega 3 Euroopa Parlamendile ja nõukogule õigus võtta meetmeid, et tagada meeste ja naiste võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise põhimõtte kohaldamine tööhõive ja elukutse küsimustes. ELTL artikkel 157 lõige 4 võimaldab liikmesriikidel säilitada või võtta meetmeid, mis sätestavad erilised eelised, et hõlbustada alaesindatud soost isikutel tegutsemist oma kutsealal ja ära hoida või heastada takistusi tööalases karjääris. Ehk EL ja liikmesriigid võivad võtta meetmeid, mis annavad alaesindatud soole nö eeliseid. Direktiiv, millel eelnõu rajaneb, on osa Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni poolt 2017. aastal ühiselt välja kuulutatud Euroopa sotsiaalõiguste samba põhimõtetest, mille eesmärgiks on kaasa aidata naiste ja meeste võrdsele kohtlemisele, sh tagada võrdsed võimalused osalemaks tööturul ja edendamaks karjääri. Ka komisjon rõhutab, et jätkuvalt on juhtivatel ametikohtadel, sh äriühingute juhatustes, liiga vähe naisi. 8 Soolise tasakaalu saavutamine juhtorganites on oluline kasutamaks ära olemasolevaid kvalifitseeritud isikuid ning lahendada liidu ees seisvaid demograafilisi ja majanduslikke väljakutseid. Naiste alaesindatus juhtorganites on kasutamata ressurss liikmesriikide majandustes ning naiste suuremamahulisem kaasamine aitaks kaasa arengule ja majanduskasvule. Komisjon märgib, et eduka juhtimise jaoks on suure tähtsusega, et otsustajate ringis oleksid esindatud nii naised kui ka mehed. Annete ja oskuste paljusus aitab teha paremaid otsuseid, parandab äriühingu üldjuhtimist ja soodustab majanduskasvu. On leitud, et mitmekesisus toob kaasa rohkem innovatsiooni, paremat otsustamist ning parandab ettevõtja tulemuslikkust. 9 Muuhulgas on mitmed uuringud näidanud, et koos parema soolise tasakaaluga tippjuhtide seas paranevad ka ettevõtja majandustulemused ja kasumlikkus, tagades märkimisväärse pikaajalise jätkusuutliku kasvu. Samuti on täheldatud positiivset korrelatsiooni juhtivatel kohtadel naiste arvu ja suuremate dividendimaksetega ning ettevõtjad, kus on suurem sooline mitmekesisus, saavutavad paremaid tulemusi keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimiskriteeriumide osas. See viitab, 7 Eesti seisukohad Euroopa Liidu tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijaküsimuste nõukogu (EPSCO) 14. märtsi 2022. a istungil, kättesaadav veebis: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/3aad45e6-e5aa-488d- b7fb-9b5ea71bf7ff 8 Euroopa Komisjon. „Võrdõiguslik liit: soolise võrdõiguslikkuse strateegia 2020-2025“, https://commission.europa.eu/strategy-and-policy/policies/justice-and-fundamental-rights/gender- equality/gender-equality-strategy_et 9 ILO „Women in Business and Management: The business case for change“, lk 21, https://www.ilo.org/publications/women-business-and-management-business-case-change 3 et mitmekesised ettevõtjad järgivad tõenäolisemalt jätkusuutlikke ja eetilisi äripraktikaid, mis võivad parandada nende pikaajalist tulemuslikkust ja mainet.10 On selge, et soolise tasakaalu saavutamine juhtorganites on oluline EL-i majandusliku konkurentsivõime tagamiseks globaliseerunud majanduses ning annaks liidule suhtelise eelise kolmandate riikide ees. Kuid vaatamata positiivsetele aspektidele, mida naiste kaasamine ettevõtjate juhtorganitesse endaga kaasa toob, ulatus 2022. aasta oktoobris naiste osakaal suurimate börsil noteeritud ettevõtjate juhatustes ELi liikmesriikides vaid 32,2%-ni; neli riiki on saavutanud juhatustes vähemalt 40%-lise soolise tasakaalu (FR, IT, NL, DK) ja mitu teist on ületanud 33% piiri (BE, DE, FI, ES, SE, IE, PT ja AT), kuid mõnes riigis, sh Eestis on naisi juhatustes endiselt vaid üks kümnest (HU, EE, CY).11 Eelnevast tulenevalt on direktiivi ja eelnõu peamised eesmärgid: 1. Soolise tasakaalu tagamine aktsiaemitentide juhtorganites: eelnõu eesmärk on edendada soolist võrdõiguslikkust, parandada aktsiaemitentide juhtorganite soolist tasakaalu ja seeläbi vähendada soolist ebavõrdsust juhtimistasandil. 2. Aktsiaemitentide läbipaistvuse suurendamine ja teabe kättesaadavuse lihtsustamine: eelnõuga püütakse suurendada aktsiaemitentide läbipaistvust soolise tasakaalu osas, nõudes, et aktsiaemitendid avaldaksid teavet oma juhtorgani soolise koosseisu kohta oma veebilehel, lisaks avaldab Finantsinspektsioon tulevikus sellekohase ülevaate oma kodulehel. 3. Meetmete võtmine soolise tasakaalu saavutamiseks: eelnõu kohaselt laieneb soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku pädevus, tulevikus saab volinik võtta samme ka soolise tasakaalu edendamiseks aktsiaemitentide juhtorganites. 2.2. Sooline tasakaal Eesti aktsiaemitentide juhtorganites Nagu eespool välja toodud, siis Eestis on naiste osakaal börsil noteeritud ettevõtjate juhatuses üks EL-i madalamaid. Eesti tööturgu iseloomustab meeste ja naiste vertikaalne segregatsioon, st juhtkondades on sooline lõhe tähelepanuväärselt suur. Sarnane trend, kuid vähemal määral, jätkub ka madalama astme juhtide seas.12 Veelgi enam, naiste esindatus Eestis korporatiivsete hierarhiate tipus on olnud stabiilselt madal, ja seega eristub teistest riikidest, kus see on viimase kümnendi jooksul oluliselt kasvanud. Näiteks Lätis on naiste osakaal organisatsioonide juhtorganites aastatel 2009–2019 peaaegu kahekordistunud. 13 Kuid Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi (EIGE) andmeil on naiste osakaal suuremate börsiettevõtjate juhtorganites Eestis viimase kümne aasta jooksul kasvanud kõigest 3 protsendipunkti võrra (2013. aastal oli naiste osakaal 7%, 2023. aastal 10%). Lisaks kirjeldab soolise võrdsuse 10 Credit Suisse, „Gender 3000 in 2021: Broadening the diversity discussion“, https://www.credit- suisse.com/about-us-news/en/articles/media-releases/credit-suisse-gender-3000-report-shows-women-hold- almost-a-quart-202109.html 11 EIGE, „Gender balance in business and finance“, https://eige.europa.eu/publications- resources/publications/gender-balance-business-and-finance-december-2022 12 OECD, „Soolise võrdõiguslikkuse suurendamise majanduslik kasu Eestile“, https://www.sm.ee/sites/default/files/documents/2022-12/OECD%20rapordi%20t%C3%B5lge%20- %20soolise%20v%C3%B5rd%C3%B5iguslikkuse%20suurendamise%20majanduslik%20kasu%20Eestile.pdf, lk 52. 13 Sama, lk 11. 4 olukorda juhtimises EIGE soolise võrdõiguslikkuse indeksi alanäitaja „võim“, mis mõõdab soolist tasakaalu otsustamises ja juhtimises. Majandusliku võimu alanäitaja oli Eestis 2023. aastal 21,8 punkti 100-st, mis jääb tugevalt maha EL riikide keskmisest skoorist (54,7 punkti). Indeks näitab, et naiste positsioon majanduse otsustustasanditel on Eestis märgatavalt tagasihoidlik.14 Samas iseloomustab Eesti tööjõuturgu fakt, et madalamates juhtimistasandites on soolised erinevused väiksemad. Naised on ka hea haridustasemega: 25–64-aastaste vanuserühmas on kõrgharidusega 52,7% naistest ja 33,7% meestest; magistrikraadiga on Eesti naistest 26,4%, samas kui meestest vaid 16,3%.15 See viitab et Eestis on kvalifitseeritud naiste nö ootejärjekord ehk leidub kvalifitseeritud naisi, keda võiks kaasata juhtorganitesse.16 Joonis 1. Naiste osakaalsuurimate börsil noteeritud äriühingute juhtkondades võrreldes EL-i keskmisega (roheline – EL keskmine naised nõukogus; sinine – EE naised nõukogus; roosa – EL keskmine naised juhatuses; oranž – EE naised juhatuses;)17 Vähemalt üks naiste alaesindatuse põhjus on see, et üldiselt ei usuta, et naisjuhid tuleks organisatsioonidele kasuks. 18 Eesti elanike arvamus, nagu oleks mehed paremad juhid kui naised, on soolise võrdsuse monitooringu andmeil alates 2009. aastast pidevalt vähenenud (2009. aastal arvas nii 43% Eesti elanikest, 2021. aastal 27%).19 Kusjuures need, kelle otsene ülemus on või oli viimati naine, leiavad harvem, et mehed on paremad juhid. Monitooringu andmeil arvab 56% naistest ja ainult 36% meestest, et ettevõtetele oleks kasulik, kui juhtivatel kohtadel oleks praegusest rohkem naisi. Naiste seas on enam neid, kes peavad soolist tasakaalu oluliseks nii erinevate poliitiliste otsustajate kui ka ettevõtete tippjuhtide seas. Meeste hulgas on neid vähem ja kõige vähem peavad mehed võrreldes naistega vajalikuks soolist tasakaalu 14 EIGE, Gender Equality Index, https://eige.europa.eu/gender-equality-index/2023/domain/power/EE 15 Sama. 16 Sama, lk 11. 17 EIGE, Largest listed companies: CEOs, executives and non-executives, https://shorturl.at/DueMr 18 OECD, „Soolise võrdõiguslikkuse suurendamise majanduslik kasu Eestile“, lk 30. 19 Võrdsuskeskus, „Soolise võrdõiguslikkuse monitooring 2021“, https://s3-web-1a.tehik.ee/vordsuskeskus-live- web-prd/s3fs-public/2023-10/soolise_vordoiguslikkuse_monitooring_2021._lopparuanne.pdf, lk 70. 5 eraettevõtete tippjuhtide hulgas.20 Eeltoodu kõrval on vertikaalse segregatsiooni põhjuseks ka fakt, et naised tõusevad sageli karjääriredelil aeglasemalt kui mehed, isegi kui nad töötavad samades ametites ja majandusharudes. Osati võib olla see seotud trendiga, et meestel on naistest erinevad sotsiaalsed võrgustikud, mis edendavad nende karjääri.21. Igal juhul mõjutab taoline suundumus omakorda negatiivselt naiste osakaalu ettevõtete juhtkondades ehk nö klaaslagi piirab naiste ligipääsu juhtivatele ametikohtadele.22 Direktiivi fookuses on soolise tasakaalu parandamine aktsiaemitentide juhtorganites just seetõttu, et suuremad börsiettevõtted on suurt majanduslikku ja sotsiaalset mõju omavad institutsioonid, kellel on ühiskonnas väljapaistev roll, seades eeskuju ka teistele organisatsioonidele. Selliste organisatsioonide eeskuju võib innustada soolise tasakaalu eesmärke seadma ka teisi, hetkel regulatsiooni alt välja jäävaid ettevõtteid ja organisatsioone, suurendades nii laiemalt soolist tasakaalu juhtimises ja ühiskonna otsustusprotsessides osalemises. Arvestades börsiettevõtete arvu ei too naiste suurem kaasatus juhtkondades ilmselt otseselt kaasa mõju Eesti soolisele palgalõhele, küll aga võib kaudselt läbi laiema ühiskondliku mõju panustada palgalõhe vähenemisesse. Positiivne erimeede aitab organisatsioonide tasandil suurendada teadlikkust soolise võrdsuse edendamisest ning seab konkreetsete nõuete kaudu stiimuli soolise tasakaalu suurendamiseks vajalike tegevuste rakendamiseks, mh võib see kaasa tuua näiteks soolist tasakaalu arvestavate värbamis- ja personalipraktikate ja talendipoliitika, sh naisjuhtide järelkasvu toetavate tegevuste senisest laialdasemat ja süsteemsemat kasutuselevõttu ning soolist võrdsust toetava organisatsioonikultuuri arendamist. Naiste senisest suurem osalus ja nähtavus võib tippjuhtimises positiivse muutusena kaasa tuua seniste kultuuriliste ja ühiskondlike sooliste eelarvamuste murenemise, mille kohaselt mehed sobivad naistest paremini juhtideks. Niisiis on asjakohane direktiivi eesmärk suurendada soolist tasakaalu just börsil noteeritud aktsiaemitentide juhtorganites. Direktiivi kohaldamisalasse kuuluvad vaid suured aktsiaemitendid, ehk ettevõtted, kus on üle 250 töötaja ja kelle aastakäive on üle 50 miljoni euro või kelle varade maht aruandeaasta bilansipäeval ületab 43 miljonit eurot. Eesti Nasdaq Balti põhinimekirjas noteeritud aktsiaemitentidest kvalifitseerub suureks ettevõtteks 12 aktsiaemitenti. 2024. a augusti seisuga täidavad neist neli eelnõus toodud eesmärki (eesmärk 1: nõukogust moodustavad alaesindatud soost isikud 40%); kolmel moodustavad alaesindatud soost isikud nõukogust ja juhtkonnast kokku vähemalt 33% (eesmärk 2). Nõuk+Juh Nõukogu Juhatus Kokku Nõuk liikmed liikmed Vastab 1. Vastab 2. M N M N Mehed Naised eesmärgile? eesmärgile? 1. Tallink Grupp 5 1 3 2 8 3 Ei Ei 20 Võrdsuskeskus, „Soolise võrdõiguslikkuse monitooring 2021“, lk 81. 21 Praxis, „Tippjuhiks saamise teed: mehed juhtuvad juhiks, naised juhivad end juhiks“, lk 53. 22 Võrdsuskeskus, „Soolise võrdõiguslikkuse monitooring 2021“, lk 11. 6 2. Tallinna Kaubamaja Grupp 5 0 1 0 6 0 Ei Ei 3. Silvano Fashion Group 3 2 1 0 4 2 Jah Jah 4. Infortar 3 1 1 1 4 2 Jah Jah 5. Ekspress Grupp 3 1 2 1 5 2 Jah Jah 6. Harju Elekter Group 5 1 3 0 8 1 Ei Ei 7. LHV Group 5 2 4 0 9 2 Ei Ei 8. Merko Ehitus 2 1 3 0 5 1 Jah Ei 9. Nordecon 5 0 2 1 7 1 Ei Ei 10. Tallinna Sadam 6 1 4 0 10 1 Ei Ei 11. Coop Pank 6 0 5 0 11 0 Ei Ei 12. Tallinna Vesi 7 2 3 0 10 2 Ei Ei Tabel 1. Eesti ettevõtted Nasdaq Balti põhinimekirjas, mis ületavad eelnõus seatud künnised (august 2024. a seisuga) Kohaldamisalast väljajäävatest kuuest aktsiaemitentidest (ehk aktsiaemitendid, kes on VKE-d) täidab eelpool nimetatud eesmärke kaks. Nõukogu Juhatus Kokku Nõuk liikmed Nõuk+Juh liikmed Vastab 1. Vastab 2. M N M N Mehed Naised eesmärgile? eesmärgile? 13. PRFoods 5 0 2 0 7 0 Ei Ei 14. Enefit Green 3 2 3 0 6 2 Jah Ei 15. Pro Kapital Grupp 3 0 1 1 4 1 Ei Ei 16. Hepsor 3 0 1 0 4 0 Ei Ei 17. Arco Vara 5 0 1 1 6 1 Ei Ei 18. EfTEN Real Estate Fund AS 3 1 2 0 5 1 Jah Ei Tabel 2. Eesti ettevõtted Nasdaq Balti põhinimekirjas, mis jäävad künniste alla (august 2024. a seisuga) 2.3. Artikli 6 kohaldamise peatamine Direktiivi artikkel 12 kohaselt võib liikmesriik peatada artikli 6 ja artikkel 5 lõike 2 kohaldamise juhul kui 2022. aasta 27. detsembri seisuga on täidetud üks järgmistest tingimustest: 1) börsil noteeritud äriühingutes on alaesindatud soost liikmete osakaal vähemalt 30 % nõukogu liikmete ametikohtadel või vähemalt 25 % kõigi juhtkonna (direktiivi mõttes juhatuse ja nõukogu) liikmete ametikohtadel või 2) kui liikmesriigi õiguses on börsil noteeritud äriühingutele sätestatud alaesindatud soost isikute osakaalu kohta nõuded (30 % tegevjuhtkonda mittekuuluvate juhtkonna liikmete ametikohtadel või vähemalt 25 % kõigi juhtkonna liikmete ametikohtadel). Eesti ei täida kumbagi tingimust. 2022. aasta seisuga ei olnud siseriiklikus õiguses kehtestatud punkt 2 kohast nõuet alaesindatud soost isikute osakaalu kohta. Samuti ei täitnud Eesti punktis 1 toodud kriteeriume, 2022. aasta lõpus moodustasid naised u 11,2% aktsiaemitentide nõukogu 7 liikmetest ja 11,4% juhatuse ja nõukogu liikmetest kokku. Seega ei saa Eesti kohaldada artikkel 12 kohast artikkel 6 kohaldamise peatamist. 3. EELNÕU SISU JA VÕRDLEV ANALÜÜS 3.1. Väärtpaberituru seaduse muudatused Seaduse täiendamine 11. jaoga. Seaduse 16. peatükki „Turu korraldamine“ lisatakse uus jagu „Sooline tasakaal aktsiaemitendi juhtorganites“, millega võetakse üle direktiivist tulenevad sätted Eesti õigusesse. VPTS 16. peatükis nähakse ette mh turul kaubeldava väärtpaberi emitendi kohustused (§ 135jj), ehk direktiivist tulenevad sätted sobituvad samasse peatükki. VPTS-i 16. peatükk määrab kindlaks Eesti reguleeritud turu korraldamise, sh osalemise ja väärtpaberi kauplemisele võtmise reeglid ehk kehtestatakse turu-põhised nõuded. VPTS-i 16. peatükk kohaldub kõigile väärpaberi emitentidele, kes soovivad osaleda Eesti reguleeritud turul, olenemata sellest, mis on turul kaubeldava väärtpaberi emitendi päritoluriik. Erinevalt eelpool kirjeldatud VPTS-i põhimõttest näeb direktiiv ette, et ülevõtmissätted ja nende kohaldamine on aktsiaemitendi päritoluriigi ülesanne, ehk kehtestatakse aktsiaemitendi päritoluriigi-põhised nõuded. Käesolevas jaos kehtestatakse nõuded kõigile Eestis registreeritud suurtele aktsiaemitentidele ja neid nõudeid peab täitma sõltumata sellest, millise liikmesriigi reguleeritud turul Eestis registreeritud aktsiaemitent soovib osaleda. Uue jao sätteid kohaldatakse suurtele aktsiaemitentidele ajalises mõttes astmeliselt: - esiteks tuleb aktsiaemitendi üldkoosolekul seada VPTS § 1356 lõike 1 (ja asjakohasel juhul lõike 2) kohased eesmärgid, mis tuleb saavutada hiljemalt 2026. aasta 30. juuniks ja täita kuni direktiivi kehtimisaja lõpuni 2038. aasta 30. detsembrini; o lisaks tuleb kõigil seaduse kohaldamisalasse jäävatel aktsiaemitentidel (sõltumata sellest, kas nad seatud eesmärke täidavad või mitte) anda Finantsinspektsioonile VPTS § 1359 kohast teavet ja seda ka oma veebilehel avaldada; - teiseks, kui aktsiaemitent ei täida VPTS § 1356 lõike 1 kohaselt seatud eesmärke tähtaegselt (st 2026. aasta 30. juuniks), käivitab see VPTS § 1357 ja § 1358 ning rakenduvad sellest tulenevad kohustused, sh positiivse erimeetme rakendamise kohustus23; - juhul kui aktsiaemitent ei täida VPTS § 1356 lõike 1 kohaselt seatud eesmärke mingil ajahetkel vahemikus 1. juuli 2026 kuni 30.detsember 2038, rakendub automaatselt VPTS § 1357 ja § 1358; Seaduse täiendamine §-ga 1355. 16. peatüki uue 11. jao paragrahviga 1355 piiritletakse jao kohaldumisala ja nähakse ette, et jagu 11. kohaldub ainult Eesti äriregistrisse kantud aktsiaemitentidele (edaspidi aktsiaemitent), kelle hääleõigusega või hääleõiguseta aktsiad on kauplemisele võetud Eesti või teise lepinguriigi reguleeritud turul. Lõikega 2 täpsustatakse, et 11. jagu ei kohaldata Eesti äriregistrisse kantud aktsiaemitendi suhtes, kellel on alla 250 töötaja ja kelle aastakäive ei ületa 50 miljonit eurot või kelle varade maht aruandeaasta bilansipäeval 23 VPTS § 1356 lõike 2 kohaste eesmärkide mittetäitmine ei vii VPTS § 135 7 kohaldamiseni. 8 ei ületa 43 miljonit eurot ehk seadust ei kohaldata väikese- ja keskmise suurusega aktsiaemitentide suhtes. Esimese kooskõlastusringi tagasisides tõid mitmed turuosalised välja vajadust täpsustada, millise ajahetke seisuga ja kuidas mõõta VKE künnise täitmist. Direktiiv seda küsimust ei täpsusta. Kuid selleks, et võimalikult vähe aktsiaemitentide halduskoormust suurendada, tuleks töötajate arvu määramisel lähtuda emitentidele juba kehtivatest reeglitest. Seega VPTS § 1355 lõikes 2 nimetatud VKE künnise täitmise nõuet tuleks mõõta kord aastas tuginedes aktsionäride kinnitatud majandusaasta aruande andmetele ja ka töötajate arvu hindamisel lähtuda raamatupidamise seaduse kohaselt leitud keskmisest töötajate arvust. Ühtlasi tuleneb sellest, et aktsiaemitent peab kord aastas kontrollima VKE künnise ületamist toetudes möödunud aasta kinnitatud majandusaasta aruande andmetele. Kui kinnitatud majandusaasta aruande põhjal selgub, et aktisaemitent on VKE, siis rakendub VPTS § 1355 lõike 2 kohane välistus ja aktsiaemitent ei pea enam täitma käesolevast seadusest tulenevaid nõudeid. Seaduse täiendamine §-ga 1356. Uue paragrahvi kohaselt peab aktsiaemitendi üldkoosolek seadma ja aktsiaemitent saavutama ühe lõike 1 punktides nimetatud eesmärkidest: nõukogu liikmetest on alaesindatud soost liikmete osakaal vähemalt 40% (punkt 1) või juhatuse ja nõukogu liikmetest on alaesindatud soost liikmete osakaal kokku vähemalt 33% (punkt 2). Valik, millist eesmärki soovib aktsiaemitendi üldkoosolek seada, on jäetud vabaks ja võimaldab valida kõige paremini sobivat eesmärki. Siiski peab meeles pidama, et kui valitakse punktis 1 nimetatud eesmärk (nõukogu liikmetest on alaesindatud soost liikmete osakaal vähemalt 40%), siis peab aktsiaemitent lisaks seadma individuaalse kvantitatiivse eesmärgi soolise tasakaalu parandamiseks juhatuses (lõige 2). Individuaalne kvantitatiivne eesmärk, nagu ka termin viitab, peaks olema numbriliselt väljendatud eesmärgiks seatav juhatuse sooline tasakaalu näitaja, mis peaks aktsiaemitendil aitama paranda soolist tasakaalu. Milline lõike 2 kohane individuaalne kvantitatiivne eesmärk täpsemalt on, see jääb aktsiaemitendi otsustada, kuid peaks siiski peegeldama direktiivi eesmärke ehk et taoline individuaalne eesmärk peaks soodustama alaesindatud soost liikmete suuremat esindatust juhatuses (vt ka VPTS § 23791 seletuskirja osa). Silmas tuleks pidada, et direktiivist ega VPTS-i lisatavatest sätetest ei tulene kohustust lõpetada enneaegselt nõukogu või juhatuse liikmete ametiaega selleks, et täita VPTS § 1356 kohaselt seatavaid eesmärke. Muudatus nõukogu või juhatuse tasemel peaks toimuma aja jooksul vastavalt sellele, mis hetkel saab läbi ametis olevate juhatuse või nõukogu liikmete ametiaeg. Direktiivi selgituspunktide kohaselt peaks § 1356 lõikes 1 ettenähtud eesmärke võtma arvesse üksnes juhtorganite liikmete üldise soolise tasakaalu vaates ja mitte igal üksikjuhul, kui toimub konkreetse liikme valimine nais- ja meessoost kandidaatide hulgast. Eelkõige ei takista käesolev säte kedagi kandideerimast juhtorgani liikme kohale ega kohusta aktsiaemitenti ega aktsionäre valima alaesindatud soost liiget. Juhtorganite liikmete piiratud arvu tõttu ei ole matemaatiliselt alati võimalik saavutada täpselt 40%-list või vajaduse korral 33%-list alaesindatud soost isikute osakaalu, nagu uus § 1356 ette 9 näeb. Lõige 3 täpsustabki lõike 1 punktides 1 ja 2 ettenähtud alaesindatud soost liikmete protsentuaalset esindatust: aktsiaemitendi nõukogu liikmete ametikohtade arv, mis on vajalik käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 ette nähtud eesmärgi saavutamiseks, peab olema arvult võimalikult lähedal 40%-le osakaalule, aga mitte ületama 49%. Kõigi nõukogu ja juhatuse liikmete ametikohtade arv kokku, mis on vajalik käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 ette nähtud eesmärgi saavutamiseks, peab olema arvult võimalikult lähedal 33%-le osakaalule, aga mitte ületama 49%. Lisa „Alaesindatud soost liikmete arvulised eesmärgid Eestis registreeritud aktsiaemitendi juhtorganites“ toob ära täpse ametikohtade arvu ja alaesindatud soost liikmete miinimumarvu eesmärgi saavutamiseks. Lisa kolmanda rea kolmandas tulbas, kus juhatuses ja nõukogus on kokku märgitud 3 liiget, Eesti ühinguõiguse kohaselt üldjuhul ei ole võimalik. Käesoleva eelnõu lisaks olev tabel tuleneb eelnõu aluseks oleva direktiivi lisast, mis võetakse üle üks-ühele. Eesti siseriiklikust õigussüsteemist tulenevalt kolmanda tulba kolmandat rida Eestis ei rakendata. Seaduse täiendamine §-ga 1357. Käesolev paragrahv tervikuna kohaldub alates 2026. aasta 1. juulist. Säte näeb ette tagajärjed juhuks, kui aktsiaemitent ei saavuta VPTS § 1356 lõike 1 kohaselt aktsiaemitendi üldkoosoleku poolt seatud eesmärki 2026. aasta 30. juuniks (vt VPTS § 2729). § 1357 järgne kohustus rakendub ka juhul, kui esialgselt seatud eesmärk küll tähtajaliselt saavutati, kuid pärast 2026. aasta 30. juunit mingil hetkel enam eesmärki siiski ei täideta. VPTS § 1356 lõike 2 kohaselt seatud individuaalse kvantitatiivse eesmärgi mittetäitmine ei vii VPTS § 1357 kohaldamiseni. Kui aktsiaemitent ei saavuta VPTS § 1356 lõike 1 kohaselt seatud eesmärki, peab aktsiaemitent kohandama kandidaatide valimise menetlust juhtorganite liikmete ametikohtadele nimetamiseks või valimiseks (lõige 1). Selleks peab aktsiaemitent võtma järgmiseid samme: kehtestama enne valikumenetluse algust ja kohaldama kogu valikumenetluse vältel mittediskrimineerival viisil selgeid neutraalselt sõnastatud ja üheselt mõistetavaid kriteeriume, sealhulgas vabade ametikohtade teadete koostamisel, eelvaliku tegemise ja kandidaatide loetelude koostamisel ning valikukogumi koostamisel (punkt 1), ning valima kandidaadid võttes aluseks iga kandidaadi kvalifikatsiooni võrdleva hinnangu (punkt 2). Neutraalse sõnastuse ja valikriteeriumina võiks kasutada näiteks erialast kogemust juhtival või järelevalvealasel ametikohal, rahvusvahelist kogemust, juhtimisoskust, võrgustike loomise oskust ja teadmisi mõnes asjaomases valdkonnas – näiteks rahanduses, finantsjärelevalves või personalijuhtimises. Valikmenetluses peaksid selged ja läbipaistavad olema nii valikmenetluse kriteeriumid kui ka see, kuidas neid kriteeriume kandidaatidele kohaldatakse. Selleks on soovitatav kriteeriumid paika panna juba enne valikmenetluse algust. Samuti peaksid läbipaistvad reeglid hõlmama kandidaatide otsimise staadiumit (nn head hunting-ut) ja seda ka juhul kui kandidaatide otsimist viib aktsiaemitendi nimel läbi aktsiaemitendi töötaja või kolmas osapool (nt värbamisettevõte). Täitmaks VPTS § 1357 lõigetest 5 ja § 1358 tulenevaid kohustusi on soovitatav kriteeriumid ja värbamismenetlus dokumenteerida. Lõike 2 kohaselt kui aktsiaemitent valib juhtorgani liikmekandidaatide vahel, kes on võrdselt kvalifitseeritud nii sobivuse, pädevuse kui ka ametialase suutlikkuse poolest, peab aktsiaemitent eelistama alaesindatud soost kandidaati. Käesolevas lõikes sätestatakse võrdse kvalifikatsiooniga alaesindatud soost isikute osas positiivne erimeede. Taoline lähenemine 10 baseerub EL Kohtu otsustel, milles leitakse, et teatavatel juhtudel võib töölevõtmise või edutamise puhul eelistada alaesindatud soost kandidaati tingimusel, et ta on vastassoost kandidaadiga võrdne nii sobivuse, pädevuse kui ka ametialase suutlikkuse poolest, ning et kõnealune eelistamine ei toimu automaatselt ja tingimusteta, vaid seda võidakse eirata, kui teisest soost konkreetse kandidaadi kvalifikatsioon kallutab tulemuse selle kandidaadi kasuks, ning et iga kandidaati tuleb objektiivselt hinnata, kohaldades konkreetsete kandidaatide suhtes kõiki valikukriteeriume.24 Eestis on soolise võrdõiguslikkuse seaduse (edaspidi SoVS) kohaselt diskrimineerimine keelatud kõigis eluvaldkondades, välja arvatud juhul, kui kasutatakse spetsiaalseid meetmeid soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks. Need erimeetmed võivad anda eeliseid alaesindatud soole või vähendada soolist ebavõrdsust. Taoline erimeede peaks olema ajutise iseloomuga. Eelnõu aluseks olev direktiiv, sh käesolev lõige 2, ongi taoline ajutine positiivne erimeede, mis annab alaesindatud soost kandidaatidele teatud eelise. Oluline on märkida, et käesolev lõige 2 ei kohaldu äriseadustiku § 310 kohase asendusliikme määramisele kuna asendusliikme näol on tegemist ajutise meetmega ning asendusliikmed ei kuulu direktiivi reguleerimisalasse. Lõike 3 kohaselt on käesoleva lõikega 2 vastuolus tehtud otsus tühine. Seega sätestatakse VPTS-is aktsiaemitendi organi otsuse tühisuse erijuht kui aktsiaemitendi üldkoosolek või nõukogu rikub § 1357 lõikest 2 tulenevat alaesindatud soost isiku positiivse erimeetme rakendamise kohustust. Samas täpsustatakse, et positiivse erimeetme rakendamise kohustust ei pea täitma ja positiivse esimeetmega vastuolus otsus ei ole tühine, kui esineb suurema õigusliku kaaluga põhjuseid, nagu muu mitmekesisuspoliitika elluviimine, millele tuginetakse objektiivse hindamise raames ja mis võtab arvesse vastassoost kandidaadi konkreetset olukorda ning mis põhineb mittediskrimineerivatel kriteeriumidel, kallutavad tulemuse teisest soost kandidaadi kasuks. Käesolevaga sätestatud meetme kohaldamise välistamine peaks jääma siiski erandlikuks ja põhinema üksikjuhtumipõhisel hindamisel ning see peaks olema nõuetekohaselt põhjendatud objektiivsete kriteeriumidega, mis ei tohiks olla ühelgi juhul alaesindatud soo suhtes diskrimineerivad. Juhul kui alaesindatud soost isik leiab, et VPTS § 1357 lõike 2 nõuet on rikutud, võib ta esitada hagi otsuse tühisuse tuvastamiseks. Lõige 4 paneb aktsiaemitendile üldkoosoleku teavitamise kohustuse. Selle kohaselt tuleb aktsionäre teavitada käesolevas jaost, eelkõige VPTS §-dest 1356 ja 1357 tulenevatest soolise tasakaalu eesmärkidest ja selle saavutamise vahenditest, samuti § 1357 lõike 3 kohasest otsuse võimalikust tühisusest, kui rikutakse § 1357 lõike 2 esimesest lausest tulenevat nn positiivse erimeetme rakendamise kohustust. Lõike 5 kohaselt tuleb kandidaadile, keda kaaluti aktsiaemitendi juhtorgani liikme ametikohale nimetamiseks või valimiseks kandidaatide valiku ajal, kirjaliku taotluse korral anda 20 tööpäeva jooksul kirjalikult järgmine teave: kvalifikatsiooninõuded, mille alusel valik tehti, nende kvalifikatsiooninõuete kohane kandidaatide objektiivne võrdlushinnang ja kui see on asjakohane, siis konkreetsed kaalutlused, mille põhjal otsustati erandkorras teisest soost 24 Vt otsuseid järgmistes kohtuasjades: C-450/93, C-409/95, C-158/97, C-407/98. 11 kandidaadi kasuks, kes ei ole alaesindatud soost. Lõikest 5 tuleneva teabe andmise kohustuse täitmisel tuleb aktsiaemitendil järgida asjakohaseid isikuandmete kaitse regulatsioone ja teabenõudele vastates ei tohi väljastada kandidaatide isikuandmeid. Seaduse täiendamine §-ga 1358. Käesolev paragrahv kohaldub pärast 2026. 30. juunit. Sätte aluseks on direktiivi artikli 6 lõige 4, mis näeb ette, et kui alaesindatud soost mitteedukas kandidaat tõendab kohtus või muus pädevas asutuses asjaolud, millest võib järeldada, et kõnealune kandidaat oli teisest soost kandidaadiga, kes nimetati või valiti juhtkonna liikme ametikohale, võrdselt kvalifitseeritud, on asjaomane börsil noteeritud äriühing kohustatud tõendama, et VPTS § 1357 lõikest 2 tulenevat kohustust (artikli 6 lõiget 2) ei ole rikutud. Sarnane jagatud tõendamiskohustus on Eesti õiguses ka SoVS §-s 4 ja võrdse kohtlemise seaduse (edaspidi ka VõrdKS) §-s 8, kus nähakse ette, et kohtu või muu pädeva asutuse poole pöörduv isik peab avalduses esitama faktilised asjaolud, mille alusel võib eeldada, et toimunud on sooline diskrimineerimine. Erinevalt VõrdKS ja SoVS sätetes, kus nähakse ette jagatud tõendamiskoormus (soolise) diskrimineerimise puhuks, nähakse käesoleva eelnõuga ette jagatud tõendamiskohustus positiivse erimeetme rakendamise nõude rikkumise olukorras, kus juhtorgani valikumenetluses ei ole eelistatud võrdselt kvalifitseeritud alaesindatud soost kandidaati. Isik, kes kahtlustab et positiivset erimeedet ei ole rakendatud, peab esitama faktilised asjaolud, mille alusel võib eeldada, et aktsiaemitent on rikkunud kohustust eelistada alaesindatud soost kandidaati. Isik peab seega pädevale organile tehtud avalduses kirjeldama juhtunut ja enda seisukoha toetuseks esitama endale kättesaadavad asjaolud, mille alusel on tal tekkinud kahtlus, et positiivse erimeetme rakendamise kohustust rikuti. Aktsiaemitent, kelle vastu avaldus on esitatud, peab menetluses tõendama, et ta ei ole rikkunud nn positiivse erimeetme rakendamise nõuet või et tema toimimisviisil on olnud mingi muu aktsepteeritav põhjus (eelkõige VPTS § 1357 lõikes 3 toodud suurema õigusliku kaaluga põhjused). Siiski tuleb meeles pidada, et võrreldes VõrdKS ja SoVS sätestatuga kohaldub käesolev paragrahv piiratud juhtudel, VPTS § 1358 ajaline ja isikuline kohaldamisala on piiratud. VPTS § 1357 lõikes 2 ettenähtud nn positiivse erimeetme rakendamise nõue kohaldub vaid juhul, kui aktsiaemitent ei täitnud valikmenetluse ajal VPTS § 1356 lõike 1 kohaselt seatud eesmärki. Ehk et ajaliselt saab VPTS § 1358 kohalduda alles pärast 2026. aasta 30. juunit ja seda juhul, kui aktsiaemitendi nõukogus või nõukogus ja juhatuses kokku pole piisavalt alaesindatud soost isikuid. Seaduse täiendamine §-ga 1359, mis reguleerib aktsiaemitendi juhtorganite soolise tasakaalu kohta käivat aruandlust. Lõike 1 kohaselt tuleb aktsiaemitendil kord aastas esitada Finantsinspektsioonile teave juhtkonna ja nõukogu soolise koosseisu kohta, seejuures tuleb eristada andmed juhtorganite lõikes (punkt 1) ja anda ülevaade meetmetest, mis on võetud VPTS § 1356 lõike 1 kohaselt seatud eesmärkide saavutamiseks (punkt 2). Samuti tuleb asjakohasel juhul anda ülevaade meetmetest, mis on võetud VPTS § 1356 lõike 2 kohaselt seatud eesmärkide saavutamiseks (punkt3). Eelpool nimetatud teave tuleb kergesti 12 ligipääsetavas vormis avaldada ka aktsiaemitendi veebilehel. Lõikes mainitud meetmed, mida aktsiaemitent võib rakendada, on näiteks juhtimistasandi soolise võrdsuse tagamist toetavad ettevõtte sise-reeglid ja protseduurid, kandidaatide leidmiseks värbamisettevõtetele antavad juhised, näiteks sooliselt tasakaalus juhikandidaatide esitamine jmt. Võrreldes esimese eelnõu versiooniga on lisatud ka täpsustav säte (vt VPTS § 27210), mis näeb ette, et VPTS § 1359 lõikes 1 nimetatud teave tuleb esimest korda Finantsinspektsioonile esitada 2025. aasta 1. juuliks, kuna majandusaasta aruande kinnitamise järgselt saab aktsiaemitent määrata, kas kuulub seaduse kohaldamisalasse ning kui kuulub, siis saab üldkoosolek valida ka VPTS § 1356 lõike kohase eesmärgi. Lisaks lõikes 1 määratletud aruandluskohustusele, täpsustab lõige 2 aruandlust juhul kui aktsiaemitent ei saavuta käesoleva seaduse § 1356 lõikes 1 ega asjakohasel juhul § 1356 lõikes 2 seatud eesmärke tähtaegselt. Seega käesolev lõige kohaldub alles pärast 2026. aasta 30. juunit. Kui aktsiaemitent ei täida VPTS § 1356 lõike 1 kohaselt seatud eesmärke, siis tuleb lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabele lisada ka põhjendus eesmärkide saavutamata jätmise kohta ja põhjalikult kirjeldama meetmeid, mida aktsiaemitent on enda seatud eesmärkide saavutamiseks juba võtnud või kavatseb võtta. Lõige 3 täpsustab aruandeperioodi ja sarnaneb teiste finantssektori aruandlusperioodi käsitlevatele sätetele. Teabe aruandeperiood on aasta. Teave esitatakse Finantsinspektsioonile kuue kuu jooksul pärast aruandeperioodi lõppu. Lõikes 1 ja 2 nimetatud teave lisatakse ka ühingujuhtimise aruandesse kooskõlas direktiiviga 2013/34/EL. Finantsinspektsioon avaldab aktsiaemitentide loetelu ja märke, kas aktsiaemitent täidab või ei täida valitud eesmärki, esmakordselt pärast esmakordset teabe saamist aktsiaemitentidelt. Et aktsiaemitent ei peaks andmeid Finantsinspektsioonile esitama mitu korda, siis täiendati sätet lausega, et kui aktsiaemitent esitab lõigete 1 ja 2 kohase teabe Finantsinspektsioonile vastavalt VPTS-is korraldatud teabe kohta sätestatud nõuetele, loetakse käesoleva lõike kohane kohustus täidetuks. Eelnõu teises versioonis on käesolevasse paragrahvi lisatud uus lõige 4, millega täpsustatakse, et kui aktsiaemitendi juhtkonna ja nõukogu sooline koosseis muutub, siis teavitab aktsiaemitent sellest esimesel võimalusel Finantsinspektsiooni, kes selle ka omal veebilehel avalikustab. Lisaks ajakohastab aktsiaemitent oma veebilehel avaldatavat juhtkonna ja nõukogu soolise koosseisu teavet. Lõike aluseks on turuosaliste tagasiside, kes soovisid, et nii Finantsinspektsiooni kui ka nende endi veebilehel oleks alati täpne info juhtkonna ja nõukogu soolise koosseisu kohta. Lõige 5 määratleb andmed, mida avaldatakse Finantsinspektsiooni kodulehel aktsiaemitentide soolise tasakaalu näitajate kohta. Selle kohaselt kantakse kõik aktsiaemitendid Finantsinspektsiooni seaduse § 53 lõike 5 alusel Finantsinspektsiooni veebilehel asuvasse aktsiaemitentide soolise tasakaalu nimekirja, millele lisatakse märge, kas aktsiaemitent täidab VPTS § 1356 lõikes 1 kohaselt seatud eesmärki või mitte. Käesoleva sätte aluseks on direktiivi artikli 7 lõige 1, mille kohaselt tuleb järelevalve nimekirja kanda märge vaid nende kohta, kes täidavad endale seatud eesmärke. Direktiivi artikkel 9 kohaselt võivad liikmesriigid kehtestada 13 direktiivi sätetest soodsamad sätted, et tagada naiste ja meeste tasakaalustatum esindatus, ehk tegemist on nn miinimum-harmoniseerivad direktiiviga. Käesolevas lõikes on kasutatud liikmesriigile jäetud võimalust kehtestada lisanõudeid soolise tasakaalu saavutamiseks. Käesolevaga laiendatakse Finantsinspektsiooni lehel avaldatavate aktsiaemitentide nimekirja ja lisaks direktiivi kohaselt endale seatud eesmärke täitvatele aktsiaemitentidele peaks tulevikus Finantsinspektsioon avalikustama aktsiaemitentide loendi, kes nimetatud eesmärke veel ei täida. Sellega antakse huvitatud osapoolele (nt potentsiaalsetele investoritele) rohkem infot ja selge ülevaade Eesti aktsiaemitentide juhtorganite soolisest tasakaalust. Finantsinspektsioon avaldab aktsiaemitentide loetelu esimest korda pärast esmakordselt teabe saamist aktsiaemitentidelt, ehk pärast VPTS § 27210 nimetatud kuupäeva (1. juuli 2025). Seaduse 16. peatüki 11. jagu tunnistatakse kehtetuks. Säte tuleneb direktiivi artiklist 14, mille kohaselt kaotab direktiiv kehtivuse 31. detsembril 2038. Seetõttu lisatakse ka eelnõusse säte, mis jõustub nimetatud kuupäeval ning millega tunnistatakse kehtetuks VPTS-i 16. peatüki 11. jagu. Paragrahv 18410 lõikes 3 tekstiosa asendamine. Tegemist on tehnilise muudatusega, mis on vajalik kuna esmakordne täisviide vastavale Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile liigub VPTS § 1359 lõikesse 3. Paragrahv 18410 lõikes 3 tekstiosa asendamine. Tegemist on tehnilise muudatusega. Kuna eelneva muutmiskäsuga muudeti § 18410 tekstiosa, kuid nimetatud muudatus kaotab kehtivuse 31. detsembril 2038 (vt § 4 lõige 2 seaduse jõustumine), siis on vaja ka taastada muudetud tekstiosa esialgne sõnastus. Seaduse täiendamine §-ga 23791. Direktiivi sõnastus näeb ette kohustuse siseriiklikus õiguses kehtestada teatud kohustuste (artikkel 5 lõike 2, artikkel 6 ja artikkel 7) rikkumise puhuks karistused (penalties). Direktiiv ei sea täpseid karistusmäärasid, vaid näeb ette, et karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. VPTS on kehtestatud umbes 65 karistussätet, millest kaheksal juhul on kehtestatud juriidilise isiku karistusmääraks 400 000 eurot. Näiteks on nimetatud trahvimäär ette nähtud emitendi osanike koosoleku või aktsionäride üldkoosoleku kokkukutsumise, selle läbiviimise, seal hääletamise ja hääleõiguse piiramise nõuete rikkumise eest (vt VPTS § 23729). Sama määr kehtib emitendile ka võrdse kohtlemise nõuete rikkumisel (vt VPTS § 23735). Ehk 400 000 euro suurused karistused on ette nähtud rikkumiste puhul, mis ei too kaasa niivõrd rakseid tagajärgi investoritele (vrd nt kliendi vara hoidmise ja kaitse nõuete rikkumine) ega kujuta endast süsteemset riski. Käesoleva eelnõu aluseks olev direktiiv näeb karistused ette mh andmete esitamise ja avalikustamise kohustuse rikkumise puhuks. Iseloomult on need väärteokoosseisud pigem sarnased eelpool mainitud ühingu juhtimise nõuete rikkumisega, samuti ei kahjusta eelnõuga lisatavate kohustuste rikkumine otseselt investorit ja tema vara, ning ei too investori jaoks kaasa rahalist kahju. Seetõttu ei ole karistamine niivõrd kõrges määras kui teiste VPTS väärteokoosseisude puhul põhjendatud. Seega käesolevaga lisatakse VPTS-i karistussäte § 1356 lõike 2 kohase individuaalse kvantitatiivse eesmärgi seadmise kohustuse rikkumise eest, selle kohaselt võib juriidilist isikut 14 karistada kuni 400 000 eurose rahatrahviga. Direktiivi põhjenduspunkt 46 selgitab, et VPTS § 1356 lõike 2 kohane eesmärk peaks aitama äriühingutel saavutada käegakatsutavat edu, võrreldes nende praeguse olukorraga. Praeguseks olukorraks, ehk võrdlusmomendiks millega võrreldes sooline tasakaal peaks parandama, tuleks lugeda 2024. aasta majandusaasta aruande kinnitamise aeg, millal saab ka teha otsustuse, kas aktsiaemitent kuulub seaduse kohaldamisalasse (ehk ületab VKE künnise). VPTS § 1356 lõike 2 kohase kohustuse rikkumiseks tuleb pidada eelkõige olukorda kui aktsiaemitent ei sea üldse individuaalset kvantitatiivset eesmärki soolise tasakaalu parandamiseks juhatuses. Samuti tuleks rikkumiseks pidada seda kui kvantitatiivne eesmärk ei sea sisuliselt eesmärgiks parandada soolist tasakaalu juhatuses, näiteks kui eesmärgiks seatakse soolist tasakaalu mitte parandada. Muul juhul, kui eesmärgiks seatakse alaesindatud soost isikute suurem esindatud juhatuses, tuleks lugeda VPTS § 1356 lõike 2 kohane kohustus täidetuks. Lisaks juhatustes, kus juba on saavutatud sooline tasakaal (näiteks kaheliikmelises juhatuses, kus on mõlema soo esindajad), saab soolise tasakaalu seadumise kohustuse täitmiseks formaliseerida hetkeolukord ka sellekohase eesmärgi seadmisega (ehk seada eesmärgiks jätkuvalt hoida juba saavutatud sooline tasakaal). Seaduse täiendamine §-ga 23792. Kehtestatakse rahatrahv juhuks, kui juriidiline või füüsiline isik rikub VPTS § 1357 lõigetes 1, 4 ja 5 või § 1359 lõigetes 1–3 sätestatud kohustust ehk soolise tasakaalu saavutamise vahendite või soolise tasakaalu aruandluse esitamisega seotud kohustust, selle eest võib füüsilist isikut karistada rahatrahviga kuni 300 trahviühikut ja juriidilist isikut rahatrahviga kuni 400 000 eurot. Seaduse §-de 23791 ja 23792 kehtetuks tunnistamine. Säte tuleneb direktiivi artiklist 14, mille kohaselt kaotab direktiiv kehtivuse 31. detsembril 2038. Seetõttu lisatakse ka eelnõusse säte, mis jõustub nimetatud kuupäeval ning millega tunnistatakse kehtetuks VPTS-i §-d 23790 ja § 23791. Seaduse täiendamine §-ga 2729. Sättega pannakse aktsiaemitentidele kohustus viia oma tegevus kooskõlla VPTS §-s 1356 sätestatuga hiljemalt 2026. aasta 30. juuniks. Ehk aktsiaemitendil on seaduse eelduslikust jõustumisest umbes poolteist aastat aega, et saavutada üks VPTS § 1356 lõike 1 kohastest eesmärkidest. Seaduse täiendamine §-ga 27210. Käesoleva seaduse § 1359 lõikes 1 nimetatud teave esitatakse Finantsinspektsioonile esimest korda hiljemalt 2025. aasta 1. juuliks – see tähendab, et soolise tasakaalu eesmärgid tuleb seada ja nendest ning nende saavutamise vahenditest/meetmetest tuleb Finantsinspektsioonile hiljemalt 2025. aasta 1. juuliks. Vahendid/meetmed, mida aktsiaemitent soolise tasakaalu saavutamiseks võivad olla näiteks vastava juhtorgani koha täitmiseks värbamisprotsessi alustamine, mille käigus seatakse eesmärgiks alaesindatud soost kandidaatide nö parem kaasatus. Samuti võib eesmärgi saavutamise vahendiks pidada näiteks personalipoliitika ja värbamispoliitika dokumentide ajakohastamist ning kirjeldus, kuidas värbamisprotsessis kavatsetakse tulevikus alaesindatud soost kandidaate nö paremini hõlmata. 15 Seaduse §-de 2729 ja 27210 kehtetuks tunnistamine. Säte tuleneb direktiivi artiklist 14, mille kohaselt kaotab direktiiv kehtivuse 31. detsembril 2038. Seetõttu lisatakse ka eelnõusse säte, mis jõustub nimetatud kuupäeval ning millega tunnistatakse kehtetuks VPTS-i §-d 2729 ja § 27210. Seaduse normitehnilise märkuse täiendamine. Sellega lisatakse VPTS-i normitehniliste märkuste juurde viide direktiivile 2022/2381, mis on käesoleva eelnõu aluseks. Seaduse normitehnilise märkuse muutmine. Kuna artiklist 14 tulenevad tunnistatakse 2038. aasta 31. detsembril direktiivi 2022/2381 sätted kehtetuks, siis jäetakse normitehnilistest märkustest välja ka vastav tekstiosa. 3.2. Finantsinspektsiooni seadus Seaduse täiendamine § 53 lõikega 5. Sätte aluseks on direktiivi artikli 7 lõike 1 viimane lause, mille kohaselt avaldavad liikmesriigid kergesti ligipääsetava ja tsentraliseeritud loetelu aktsiaemitentidest, kes on saavutanud ühe artikli 5 lõikes 1 (VPTS § 1356 lõige 1) sätestatud eesmärkidest. VPTS § 1359 kohaselt kannab Finantsinspektsioon veebilehel asuvasse aktsiaemitentide soolise tasakaalu nimekirja kõik Eesti aktsiaemitendid ja lisatakse ka märge, kas aktsiaemitent täidab VPTS § 1356 lõike 1 kohaselt seatud eesmärki või mitte. Kuigi Finantsinspektsiooni seaduse § 53 lõige 4 reguleerib teabe avalikustamist inspektsiooni veebilehel, siis lõige 4 näeb ette, et teabe ulatust reguleerib täpsemalt ministri määrus. Direktiivi artikkel 7 lõike 1 viimasest lausest tulenevalt tuleb FI kodulehel avaldada vaid kindlalt piiritletud andmed (kas aktsiaemitent seab endale VPTS § 1356 lõike 1 kohaselt seatud eesmärki). Seega ei ole vaja täpsustada aktsiaemitendi kohta avalikustatavat teavet ministri määruses ja Finantsinspektsiooni seadusesse lisatakse alus VPTS-i kohaselt vajaliku teabe avalikustamiseks. Seaduse § 53 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks. Säte tuleneb direktiivi artiklist 14, mille kohaselt kaotab direktiiv kehtivuse 31. detsembril 2038. Seetõttu lisatakse ka eelnõusse säte, mis jõustub nimetatud kuupäeval ning millega tunnistatakse kehtetuks FIS § 53 lõige 5. Seaduse normitehnilise märkuse täiendamine. Sellega lisatakse Finantsinspektsiooni normitehniliste märkuste juurde viide direktiivile 2022/2381, mis on käesoleva eelnõu aluseks. Seaduse normitehnilise märkuse muutmine. Kuna artiklist 14 tulenevad tunnistatakse 2038. aasta 31. detsembril direktiivi 2022/2381 sätted kehtetuks, siis jäetakse normitehnilistest märkustest välja ka vastav tekstiosa. 3.3. Võrdse kohtlemise seaduse muudatused Seaduse täiendamine § 16 punktiga 10. Sätte aluseks on direktiivi artikkel 10, mille kohaselt määravad liikmesriigid asutused, kes edendavad ja toetavad soolist tasakaalu juhtorganites. Direktiivi kohaselt võivad liikmesriigid selliseks asutuseks määrata võrdõiguslikkuse küsimusega tegeleva asutuse, mille nad on määranud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 16 2006/54/EÜ (13) artikli 20 kohaselt. Eestis on selleks soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik. Käesolevaga laiendatakse võrdse kohtlemise seaduse §-s 16 toodud voliniku pädevuste loendit ja lisatakse punkt 10, mille kohaselt volinik tulevikus edendab, analüüsib, seirab ja toetab soolist tasakaalu aktsiaemitentide nõukogudes ja juhatustes. Eesmärgi täitmiseks võib volinik kasutada näiteks name and fame lähenemist, kus tuuakse positiivseid eeskujusid aktsiaemitentidest, kes täidavad endale võetud soolise võrdsuse eesmärke. Peale selle aitaksid teabekampaaniad ja parimate tavade jagamine märkimisväärselt kaasa kõigi aktsiaemitentide seas sellest küsimusest teadlikkuse suurendamisele ja julgustaksid neid soolise tasakaalu saavutamisega tegelema. Seaduse § 16 punkt 10 tunnistatakse kehtetuks. Säte tuleneb direktiivi artiklist 14, mille kohaselt kaotab direktiiv kehtivuse 31. detsembril 2038. Seetõttu lisatakse ka eelnõusse säte, mis jõustub nimetatud kuupäeval ning millega tunnistatakse kehtetuks VõrdKS § 16 punkt 10. Seaduse normitehnilise märkuse täiendamine. Sellega lisatakse võrdse kohtlemise seadusesse normitehniliste märkuste juurde viide direktiivile 2022/2381, mis on käesoleva eelnõu aluseks. Seaduse normitehnilise märkuse muutmine. Kuna artiklist 14 tulenevad tunnistatakse 2038. aasta 31. detsembril direktiivi 2022/2381 sätted kehtetuks, siis jäetakse normitehnilistest märkustest välja ka vastav tekstiosa. 3.4. Seaduse jõustumine Lõike 1 kohaselt jõustub käesolev seadus 2024. aasta 28. detsembril. Lõikes 2 täpsustatakse, et käesoleva seaduse § 1 punktid 2, 4, 6, 8 ja 10, § 2 punktid 2 ja 4 ning § 3 punktid 2 ja 4 jõustuvad 2038. aasta 31. detsembril. Lõike aluseks on direktiivi 2022/2381 artikkel 14, mille kohaselt tunnistatakse direktiiv 2038. aasta 31. detsembril kehtetuks. Sellest tulenevalt tunnistatakse kehtetuks ka direktiivist tulenevad eelnõuga riigisisesesse õigusesse lisatavad sätted. 4. MUUDATUSTE KOOSKÕLA PÕHISEADUSEGA VPTS-is ette nähtud muudatustel on puutumus eelkõige mitme põhiseadusesättega. VPTS-i lisatavad ajutised positiivsed meetmed puutuvad põhiseaduse § 12 kaitsealasse, mis näeb ette diskrimineerimise keelu ja sätestab, et seaduse ees on kõik võrdsed. Põhiseaduse kohaselt ei tohi kedagi diskrimineerida muu hulgas soo, varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. Samas tasub märkimist, et Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 23 kohaselt tuleb naiste ja meeste võrdõiguslikkus tagada kõikides valdkondades ning et võrdõiguslikkuse põhimõte ei takista säilitamast või võtmast meetmeid, mis annavad alaesindatud soole erilisi eeliseid. Ka SovS § 5 lõike 2 punkt 5 kohaselt ei loeta 17 diskrimineerimiseks ajutiste soolist võrdõiguslikkust edendavate erimeetmete rakendamist, mis annavad eeliseid alaesindatud soole või vähendavad soolist ebavõrdsust. Eelkõige tuleneb eelnõuga ette nähtud juhtorganite koosseisude soolise tasakaalu nõue Euroopa Liidu õigusest, mis peab põhiseaduse täiendamise seaduse § 1 kohaselt olema kooskõlas Eesti põhiseaduse aluspõhimõtetega. Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artikli 2 kohaselt on võrdsus üks liidu alusväärtusi ning see on liikmesriikide ühine väärtus ühiskonnas, kus valitseb naiste ja meeste võrdõiguslikkus. Vastavalt ELi lepingu artikli 3 lõikele 3 edendab liit naiste ja meeste võrdõiguslikkust. Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 157 lõikega 3 antakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule õigus võtta meetmeid, et tagada meeste ja naiste võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise põhimõtte kohaldamine tööhõive ja elukutse küsimustes. Pidades silmas meeste ja naiste täieliku ja tegeliku võrdõiguslikkuse tagamist tööasjus, võimaldatakse ELi toimimise lepingu artikli 157 lõikega 4 positiivseid meetmeid, lubades liikmesriikidel säilitada või võtta meetmeid, mis sätestavad erilised eelised, et hõlbustada alaesindatud sool tegutsemist oma kutsealal ja ära hoida või heastada halvemusi tööalases karjääris. Nagu juba ülal nimetatud, nähakse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 23 ette, et naiste ja meeste võrdõiguslikkus tuleb tagada kõikides valdkondades ning et võrdõiguslikkuse põhimõte ei takista säilitamast või võtmast meetmeid, mis annavad alaesindatud soole erilisi eeliseid. Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni poolt 2017. aastal ühiselt välja kuulutatud Euroopa sotsiaalõiguste samba põhimõtete hulka kuuluvad naiste ja meeste võrdne kohtlemine ja võrdsed võimalused, sealhulgas seoses tööturul osalemisega, töötingimustega ja karjääri edendamisega. Põhiseaduse §-st 12 tulenev diskrimineerimise keeld, mille eesmärgiks on üldine õiguslik võrdsus, on tagatud siis, kui seadus ka sisuliselt kohtleb sarnases olukorras olevaid isikuid ühtemoodi. Samas on Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium leidnud, et mitte igasugune võrdsete ebavõrdne kohtlemine pole võrdsusõiguse rikkumine. Keeldu kohelda võrdseid ebavõrdselt on rikutud, kui kaht isikut, isikute gruppi või olukorda koheldakse meelevaldselt ebavõrdselt. Meelevaldseks saab ebavõrdset kohtlemist lugeda siis, kui selleks ei leidu mõistlikku põhjust.25 Seadusloome võrdsuse põhimõtte rikkumiseks tuleks pidada seda, kui ebavõrdset kohtlemist ei ole võimalik põhiseaduslikult õigustada.26 Ehk Riigikohus on leidnud, et põhiseaduse § 12 puhul on tegu lihtsa seadusereservatsiooniga põhiõigusega, mis on piiratav igal põhiseadusega kooskõlas oleval põhjusel.27 Eelkõige on põhiõiguse rikkumisega tegu, kui see on põhiseadusevastane ehk piirang ei ole sobiv, vajalik või proportsionaalne taotletava eesmärgiga. Samuti tuleb erineva kohtlemise põhiseaduspärasuse 25 Vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium 3-4-1-2-02, p 17. 26 Vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium 3-4-1-3-05, p 20. 27 Põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. § 12. punkt 22. Kättesaadav https://pohiseadus.ee/sisu/3483 18 hindamiseks kaaluda kas riive intensiivsus on mõõdupärases suhtes taotletavate eesmärkide kaalukusega.28 VPTS § 1357 lõike 2 kohaselt kui üldkoosolek või asjakohasel juhul aktsiaemitendi nõukogu valib juhtorgani liikmekandidaatide vahel, kes on võrdselt kvalifitseeritud nii sobivuse, pädevuse kui ka ametialase suutlikkuse poolest, peab üldkoosolek või asjakohasel juhul aktsiaemitendi nõukogu eelistama alaesindatud soost kandidaati. Siin kehtestatakse nn positiivne erimeede ehk kohustus võrdsete kandidaatide puhul eelistada alaesindatud soost kandidaati. I. Puudutatud isikud: isikuid, kes kandideerivad aktsiaemitendi juhtorganisse. Võrdsuspõhiõigust ei rikuta kandideerimisel, mil igaühel olenemata soost on võrdne võimalus kandideerida juhtorganitesse. Siinjuures on kandideerimine puutumuses üldise vabaduspõhiõigusega, mis tuleneb põhiseaduse § 19 lõikest 1 ning mille kohaselt on kaitstud vaba eneseteostus. Ka põhiseaduse § 19 lõige 1 on lihtsa seadusereservatsiooniga põhiõigus, millest tulenevalt võib seda piirata mis tahes põhjusel, mis ei ole põhiseadusega otseselt keelatud. Küsimus ebavõrdsest kohtlemisest, seega põhiseaduse § 12 riivest tekib järgmises etapis, kus võrdsete tulemustega isikute seast tuleks valida juhtorgani liige, kuid siin eelistatakse seadusest tulenevalt isikut, kes on sooliselt alaesindatud. Võrreldavad grupid on siin erinevad sood, st naised ja mehed. Neid koheldakse erinevalt, olenevalt milline sugu on juhtorganites alaesindatud. Seega ei ole ebavõrdse kohtlemise eelduseks tingimata üks sugu, nt et naised on alati eelistatud. VPTS-i § 1357 lõike 2 positiivne erimeede on kahtlemata sobiv meede aitamaks kaasa eesmärgile, et aktsiaemitentide juhtorganites oleks rohkem alaesindatud soost kandidaate, kuna olukorras, kui on mitu võrdselt kandidaati, kes on kvalifitseeritud nii sobivuse, pädevuse kui ka ametialase suutlikkuse poolest, eelistatakse alaesindatud soost kandidaati. Alaesindatud soost isikule ei pea andma eelist olukorras, kus tema kvalifikatsioon ei ole samaväärne teisest soost isikuga. Samuti võib sätet pidada vajalikuks, kuna vaatamata senistele püüdlustele tagada mõlemast soost isikutele võrdsed õigused, sh ligipääs haridusele ja tööturule, näitab statistika, et Eestis on naised jätkuvalt aktsiaemitentide juhtorganites selgelt alaesindatud, vt ka seletuskirja 6. osa „Seaduse mõjud“. Meetme proportsionaalsuse tagavad kehtestatava positiivse erimeetme sisu ja ajaline kestvus. Positiivse erimeetme kohaldamine eeldab, et alaesindatud soost kandidaati eelistatakse 28 Sama, p 24. 19 olukorras, kus tema kvalifikatsioonid, pädevus, suutlikkus on samaväärne muust, kui alaesindatud soost isikuga. Põhiõigusesse sekkumine ei ole ulatuslik, kuna puudutab nii meeste kui naiste alaesindatust ning isegi ühe ja sama juhtorgani korral võib alaesindatus olla kord meeste, kord naiste suhtes kaldu, nii et oleks vaja sekkuda. Samuti ei sekkuta juhtorgani liikmeks kandideerimisse, st igaüks võib kandideerida juhtorganisse, ainult võrdsete tulemuste korral eelistatakse alaesindatud soost isikut. Ka ei ole riive intensiivne, sest selliseid juhtorganeid, millele abinõu kohaldatakse, ei ole palju. Eelnõu kohaldub Eestis seadusena rakendamise hetkel 12 aktsiaemitendile, täpsemalt seletuskirja 6. osas „Seaduse mõjud“. Siinjuures ei pruugi igal juhtorgani liikme valimisel ka sellist olukorda tekkida, kus kandidaadid oleksid võrdsed. Kuna juhtorganite liikmed vahetuvad võrdlemisi harva ja eelnõu ei sunni ka eesmärgi saavutamiseks aktsiaemitente enda juhtorganite liikmeid nö välja vahetama, siis mõju on ebaregulaarne ja harv. Tuleb arvestada, et nimetatud positiivse erimeetme rakendamise aeg on piiratud ja rakendub vaid 12 aastat (1. juuli 2026 kuni 31. detsember 2038) ning sedagi vaid juhul kui aktsiaemitent ei täida endale seatud soolise tasakaalu eesmärke. Eelnevale tuginedes võib VPTS-i § 1357 lõike 2 esimeses lauses sätestatud positiivset erimeedet pidada PS §-ga 12 kooskõlas olevaks. II. Puudutatud isikud: äriühingud, kes on aktsiaemitendid Kuigi põhiseaduse § 14 kohaselt on õiguste ja vabaduste tagamine seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu ning kohaliku omavalitsuse kohustus, st ka põhiseaduse § 12 on suunatud riigi vastu, on antud juhul põhiõiguste tagajad eraõiguslikud juriidilised isikud. Eelnõu riivab eraõigusliku juriidilise isiku vabadust, kuna ta on kohustatud juhtorganite liikmete valikul soolise tasakaalu nõudeid järgima. Põhiseaduse § 9 lõike 2 kohaselt laienevad Põhiseaduses loetletud õigused, vabadused ja kohustused juriidilistele isikutele niivõrd, kui see on kooskõlas juriidiliste isikute üldiste eesmärkide ja selliste õiguste, vabaduste ja kohustuste olemusega. Põhiseaduse §-s 13 sätestatud üldine kaitseõigus on igaüheõigus, mis peab olema tagatud kõikidele isikutele võrdselt ja seondub seetõttu PS § 12 lõikes 1 sätestatud võrdse kohtlemise põhimõttega, aga ka järgnevate alltoodud põhiõigustega. Põhiseaduse § 19 lõike 2 kohaselt peab igaüks oma õiguste ja vabaduste kasutamisel ning kohustuste täitmisel austama teiste inimeste õigusi ja vabadusi ning järgima seadust. Põhiseaduse § 31 kohaselt on Eesti kodanikel õigus tegeleda ettevõtlusega ning seadus võib sätestada selle õiguse kasutamise tingimused ja korra. Sätte kohaselt võib seadus kehtestada vastavad piirangud ning kui need ei ole põhiseadusega vastuolus, siis nad on lubatud. Antud juhul kitsendatakse vabadust valida vabalt liikmeid juhtorganitesse. 20 Põhiseaduse § 32 kohaselt on igaühel õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Samas on Riigikohus korduvalt märkinud, et Põhiseaduse § 32 lõike 2 teine lause näeb omandiõiguse piiramiseks ette lihtsa seadusereservatsiooni. Lihtne seadusereservatsioon tähendab, et üldjuhul võib omandiõigust piirata mis tahes eesmärgil, mis ei ole põhiseadusega vastuolus. Võrreldavad grupid on äriühingud, kes peavad oma juhtorgani liikmete valimisel järgima soolist tasakaalu ja äriühingud, kes ei pea. Meede on sobiv, et saavutada sooline tasakaal juhtorganites. Sooline tasakaal on vaja saavutada lähtudes põhiseaduse aluspõhimõtetest. Meetme tulemusena ei peaks halvenema aktsiaemitentide juhtimine võrreldes teiste äriühingutega, kuna sooline eelistus alaesindatud soo puhul tehakse juhul, kui on mitu võrdset kandidaati, kes on erinevast soost. Seega esmane, mida iga äriühing juhtorgani liikme valikul vaatab, on ikkagi juhtorgani liikme kandidaadi oskused, pädevus ja ametialane suutlikkus. Meede on vajalik, kuna kuigi on äriühinguid, kus ka ilma seaduse sekkumiseta järgitakse juhtorganite soolist tasakaalu, siis ilma seaduse sekkumiseta ei ole võimalik seda kindlalt tagada. Tavaliselt on äriühingu juhtorganite valimine sisemine protseduur, mille käigus otsustatakse, keda eelistada juhtorgani liikmena. Juhtorgani liikme peab otsustama eraõigusliku juriidilise isiku üldkoosolek või nõukogu. VPTS-i täiendused sätestavad juba eelpool kirjeldatud kohustuse teatud piiratud juhtudel rakendada nn positiivset erimeedet ehk võrdsete juhtorgani kandidaatide puhul eelistada alaesindatud soost kandidaati. Eelnimetatud sättega vastuolus olev aktsiaemitendi üldkoosoleku otsus on tühine – ehk piiratakse mõnevõrra aktsiaemitendi omanike otsustusvabadust. Tühisuse sätte eesmärgiks on tagada, et täidetakse nn positiivse erimeetme rakendamist igal juhul. Meede on proportsionaalne, kuna juhtorgani liikme valimist ei tule äriühingutes ette liiga tihti. Otsuse tegemine, kes valida juhtorgani liikmeks, tuleb nii või teisiti ära teha ka nendes äriühingutes, kus juhtorganite soolise tasakaalu nõuet ei ole. Alaesindatud soost kandidaati eelistatakse olukorras, kus tema kvalifikatsioonid, pädevus, suutlikkus on samaväärne vastassoost kandidaadiga. Positiivse erimeetme rakendamise aeg on piiratud ja rakendub vaid 12 aastat (1. juuli 2026 kuni 31. detsember 2038) ning sedagi vaid juhul kui aktsiaemitent ei täida endale seatud soolise tasakaalu eesmärke. Eeltoodut arvesse võttes tuleb eelnõus kavandatud muudatusi pidada põhiseadusega kooskõlas olevaks. 5. TERMINOLOOGIA Direktiivi ülevõtmisega seoses ei lisata Eesti õigusesse uusi termineid. 6. EELNÕU VASTAVUS EUROOPA LIIDU ÕIGUSELE 21 Eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2022/2381, 23. november 2022, milles käsitletakse soolise tasakaalu parandamist börsil noteeritud äriühingute juhtkonna liikmete seas ja sellega seotud meetmeid. Eelnõus esitatud sätete vastavust EL normidele väljendab seletuskirja lisas esitatud tabel. 7. Seaduse mõjud Kavandatav meede: soolise tasakaalu eesmärgi ja meetmete rakendamine Eestis registreeritud aktsiaemitentidele Mõjuvaldkond I Majanduslik – halduskoormus ja majanduslik tulemuslikkus Sihtrühm: Eestis registreeritud aktsiaemitendid Eelnõuga Eesti õigusesse üle võetavad direktiivi sätted aitavad kaasa soolise tasakaalu saavutamisele Eestis registreeritud aktsiaemitentide juhtorganites. Eelnõu kohaldamisala on piiratud isikute ringiga. Eelnõu sihtrühm on Eestis registreeritud suured aktsiaemitendid. Eelnõu ettevalmistamise ajal on Nasdaq Balti põhinimekirjas 18 Eestis registreeritud aktsiaemitenti. Neist direktiivi mõttes suurteks aktsiaemitentideks klassifitseerub 12. Eelnõu kirjutamise seisuga täidavad 12 suurest aktsiaemitendist neli eelnõus toodud eesmärki (eesmärk 1), et nõukogust moodustaks alaesindatud soost isikud 40%. Kolmel aktsiaemitendil moodustavad alaesindatud soost isikud nõukogust ja juhtkonnast kokku vähemalt 33% (eesmärk 2). Lisaks on Eestis kuus väikese või keskmise suurusega aktsiaemitenti, kes eelnõu kohaldumisalasse praegu ei kuuluks, kuna neil on alla 250 töötaja ja aastakäive ei ületa 50 miljonit eurot või kelle varade maht aruandeaasta bilansipäeval ei ületa 43 miljonit eurot. Eelnõu kooskõlastamise ajal täitis neist üks (Enefit Green) eelnõus toodud eesmärki 1. Potentsiaalselt võivad väikese või keskmise suurusega aktsiaemitendid ühel hetkel eelnõu kohaldumisalasse kuuluda, kui nende ettevõtlus peaks laienema piisavalt, et eelnõu kohaldamisalasse kuuluda. Eelnõu on piiratud ajalise kohaldamisega: sätteid rakendatakse alates 2025. aasta algusest kuni 2038. aasta 30. detsembrini. Halduskoormus – mõju ulatus: keskmine. Eelnõust tuleneb eelkõige teabe esitamise kohustus, millega tuleb suurtel aktsiaemitentidel mõnevõrra kohaneda: esiteks peavad aktsiaemitendi aktsionärid valima ühe eelnõus ettenähtud soolise tasakaalu eesmärgi, mille poole peab aktsiaemitent püüdlema. Suurtele aktsiaemitentidele hakkab kehtima teabe andmise kohustus – valitud eesmärgi kohta peab kord aastas teabe avaldama enda kodulehel ja teavitama Finantsinspektsiooni. Jooksvalt peab ajakohastama teavet juhtorganite soolise tasakaalu kohta aktsiaemitendi veebilehel. Sellest tulenevalt suureneb mõnevõrra halduskoormus. Sätete kehtivusaja hilisemas etapis (pärast 2026. aasta 30. juunit) võib vähesel määral teabe andmise kohustus suureneda juhul kui aktsiaemitent ei täida endale seatud kohustusi. Samas ei kohusta eelnõu vahetama välja nõukogu või juhatuse liikmeid, samuti ei nähta ette trahve või muid karistusi juhuks kui aktsiaemitent ei täida endale võetud soolise tasakaalu eesmärke. Trahvid 22  on siiski ette nähtud teatud aruandlus- ja teavitamiskohustuste rikkumise eest (näiteks asjakohasel juhul individuaalse kvantitatiivse eesmärgi seadmata jätmise eest, üldkoosoleku nõuetekohase teavitamata jätmise eest jmt). Mõne aktsiaemitendi puhul võib halduskoormus suureneda ka vajadusest täpsemalt dokumenteerida juhtorgani liikme valikmenetluse protsess, kuid arvatavasti on enamikel aktisaemitentidel värbamisprotsess ka praegu juba piisava põhjalikkusega reguleeritud ja dokumenteeritud. Majanduslik tulemuslikkus – mõju ulatus: väike, kuna sihtrühma kui terviku käitumises erilisi muutusi ei toimu ning puudub tarvidus muutustega kohanemiseks mõeldud tegevuste järele. Eelnõu seletuskirjas välja toodud uuringud näitavad juhtorganite sooline mitmekesisus tuleb ettevõttele kasuks, nt ettevõtted, mille tegevjuhtkonnas edendatakse soolist tasakaalu, saavutavad keskmisest kõrgemat kasumlikkust.29 Seega toetudes varasemalt viidatud uuringutele võib eeldada, et mitmekesisus aktsiaemitendi juhtorganites annab neile äritegevuses eelise, mida võib lugeda positiivseks mõjuks emitendi majanduslikule tulemuslikksuele. Mõju ulatust mõjutab kindlasti ka fakt, et ei ole teada, kas aktisaemitendid suudavad soolise tasakaalu eesmärke täita, ning kui jah, siis millise aja lõikes. Halduskoormus – mõju avaldumise sagedus: keskmine. Kokkupuude mõjuga on regulaarne, aga mitte igapäevane. Nagu eelpool välja toodud, siis peab aktsiaemitent andma ülevaate enda juhtorganite soolisest jaotusest kord aastas avaldades selle enda kodulehel ja esitades selle info Finantsinspektsioonile. Avaldumise sagedus võib suureneda, jäädes siiski ebaregulaarseks, juhul kui aktsiaemitent ei täida endale võetud kohustusi ja peab hakkama rakendama läbipaistvaid värbamispoliitikaid. Kui aktsiaemitent täidab endale võetud soolise tasakaalu kohustusi, siis ei pea emitent täitma VPTS-ist tulenevaid läbipaistva värbamispoliitika nõudeid. Küll aga kohalduvad aktsiaemitendile jätkuvalt SoVS-ist ja VõrdKS-st tulenevad soolise diskrimineerimise keeld, soolise võrdõiguslikkuse edendamise kohustus ja võrdse kohtlemise põhimõte. Kuna juhatuse liikmed valitakse kuni kolmeks aastaks ja nõukogu liige kuni viieks aastaks, siis ei ole alust arvata, et juhatuse või nõukogu liikmete vahetumine toimuks väga tihti ja põhjustaks üleliigset koormust. Majanduslik tulemuslikkus – mõju avaldumise sagedus: väike kuna kokkupuude on ebaregulaarne ja harv. Eelnõu kirjutamise seisuga on keeruline hinnata kuidas ja mis aja jooksul aktsiaemitendid soolise tasakaalu eesmärke hakkavad täitma või ei täida, siis mil määral liigutakse alaesindatud soost isikute suurema esindatuse poole. Lisaks mõjutab soolise tasakaalu mõju avaldumise sagedust majanduslikule tulemuslikkusele ka see, millisesse juhtorganisse alaesindatud soost isikuid kaastakse. Kogu seaduse kehtivuse aja (u 14 aastat) tuleks kokkupuudet pidada siiski pigem harvaks. Ebasoovitavate mõjude avaldumise risk: väike kuna kaasnevad negatiivse iseloomuga mõjud on vähesed. Kokkupuude halduskoormuse suurenemisega on reeglipärane, aga mitte igapäevane. Muudatus puudutab kõiki suuri aktsiaemitente (eelnõu kirjutamise hetkel 12), kellele halduskoormus kasvab, kuna kõik seaduse kohaldumisalasse kuuluvad 29 ILO, „Women in Business and Management“, kl 23, veebis kättesaadav: https://www.ilo.org/publications/women-business-and-management-business-case-change 23  aktsiaemitendid peavad seadma endale soolise tasakaalu eesmärgi ja hakkama edastama teavet Finantsinspektsioonile (vt VPTS § 1359). Kuid teabe esitamise sagedus on kord aastas, üldjuhul pärast korralise üldkoosoleku toimumist; ebakorrapäraselt peab andma teavet kui juhtorganite sooline koosseis muutub mingil hetkel hiljem. Kuna juhtorganite liikmed vahetuvad harva, ning mitte iga juhtorgani liikme vahetus ei too kaasa soolise tasakaalu muutumist, siis sellekohase teabe Finantsinspektsioonile edastamine võib toimuda kord aastas või isegi harvem. Teiseks ebasoovitavaks mõjuks võib olla trahv aruandlus- ja teavitamiskohustuste rikkumise eest. Taoline ebasoovitava mõju avaldumise risk on väike, kuna kokkupuude on ebaregulaarne ja harv. Aktsiaemitendid on professionaalsed turuosalised, kes on teadlikud neile kohaldavates nõuetest ning on väheusutav, et aktsiaemitentidel võiks tekkida probleem eelnõus ettenähtud kohustuste täitmisega. Karistuslikele trahvidele eelnevalt on Finantsinspektsioonil võimalik teha ettekirjutus ja vajadusel kohaldada sunniraha, seetõttu on vähetõenäoline, et aktsiaemitendi rikkumine võiks viia trahvi kohaldamiseni. Samas võib välja tuua, et soolise tasakaalu parandamine juhtorganites mõjutab positiivselt aktsiaemitendi mainet, ja aitab kujundada aktsiaemitendi kuvandit kui heast töökeskkonnast ja atraktiivsest tööandjast.30 Mõju olulisus: keskmine. Aktsiaemitendid, kes kvantitatiivset eesmärki tähtaegselt ei täida, peavad ette võtma täiendavaid samme (vt VPTS § 1357 soolise tasakaalu saavutamise vahendid) soolise tasakaalu saavutamiseks, eelkõige läbipaistva valikumenetluse, asjakohasel juhul rakendama positiivset erimeedet, teavitama teatud juhtudel üldkoosolekut nende kohustustest. Samas ei ole tõenäoline, et emitentidel kaasneks kohanemisraskusi. Mõjuvaldkond II Sotsiaalne mõju – mõju soolisele võrdõiguslikkusele Sihtrühm: kõik suurte aktsiaemitentide juhtorganitesse kandideerivad isikud Alaesindatud soost isikud Eelnõuga luuakse positiivne erimeede alaesindatud soost isikute esindatuse suurendamiseks suurte aktsiaemitentide juhtorganites. Eelnõuga nähakse ette meetmed, mis rakenduvad kahes osas. Esiteks, seab aktsiaemitent endale soolise tasakaalu eesmärgi ja kui seda ei täida 2026. aasta juuni lõpuks; teiseks, kui eesmärki ei täideta peab aktsiaemitent rakendama läbipaistvaid värbamispoliitikaid (VPTS § 1357 lõige 1), võrdsete kandidaatide valikus eelistama alaesindatud soost kandidaati (VPTS § 1357 lõige 2) ning alaesindatud soost isiku nõudel andma valiku tegemise kohta täpsemat teavet (VPTS § 1357 lõige 5). Seega positiivsed erimeetmed on nähtud ette ainult olukorraks, kus aktisaemitent ei täida endale seatud soolise tasakaalu eesmärki. Mõju ulatus: väike. Muudatused mõjutavad isikuid, kes potentsiaalselt kandideerivad Eestis registreeritud suurte aktsiaemitentide juhtorganitesse. Kuna taolisi aktsiaemitente on vähe (hetkel 12) ning nõukogu ja juhatuse liikmed vahetuvad võrdlemisi harva (vastavalt umbes 5 30 Wilton, L., et al, „In Good Company: When Gender Diversity Boosts a Company’s Reputation“, kättesaadav veebis: https://journals.sagepub.com/doi/10.1177/0361684318800264 24 ja 3 aasta järel), siis nii mitte-alaesindatud kui ka alaesindatud soost isikute hulgast mõjutab eelnõuga kehtestatav positiivne erimeede väikest hulka. Samas kuna erimeede julgustab aktisaemitente juhtorganites liikuma soolise tasakaalu poole, siis kuigi mõju alaesindatud soost isikutele on väike, on see siiski positiivne. Mõju avaldamise sagedus: väike. Eelpool juba välja toodud, et eelnõu kohaldub Eestis 12-le aktsiaemitendile. Eelkõige võib mõju avaldada just juhtorgani liikme värbamise protsessis. Kuna juhtorganite liikmed vahetuvad võrdlemisi harva ja eelnõu ei sunni ka eesmärgi saavutamiseks aktsiaemitente enda juhtorganite liikmeid nö välja vahetama, siis mõju on ebaregulaarne ja harv. Sihtrühma suurus: väike. Eestis registreeritud suuri aktsiaemitente on 12, neis on kokku 104 juhtorgani liiget. Võrdluseks, Eestis on üle paari tuhande registreeritud aktsiaseltsi. Seega moodustab võimalike aktsiaemitentide juhtorganite kandidaatide arv kõigist juhtorganite kandidaatide arvust väikese osa. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: väike, negatiivse iseloomuga mõjud on vähesed ja nendega kokkupuude on harv, eelkõige võib negatiivne mõju tekkida neile, kes positiivse erimeetme rakendamise tulemusena osutused ebaedukaks juhtorgani liikme kandidaadiks. Mõjuvaldkond III Mõju riigiasutuste korraldusele Sihtrühmad: - Finantsinspektsioon, milles töötab 2023. a lõpu seisuga 134 töötajat; - soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik, kelle kantseleis töötab 2024. aasta mai seisuga kokku 7 inimest; - kohtud kus töötab umbes 200 tsiviilvaidlusi lahendavat kohtunikku. Mõju ulatus: Eelnõus sätestatud nõuded mõjutavad Finantsinspektsiooni tegevust vähe. Seaduse jõustumisega võib vähesel määral tõusta töökoormus ja kulud. Eelkõige võib Finantsinspektsiooni koormust mõjutada eelnõus sätestatud suurem teabevahetus, sh teabe avaldamine Finantsinspektsiooni veebilehel. Samas ei ole võimalik hinnata Finantsinspektsiooni täpset töökoormuse kasvu töötundides ega ka rahalisi suurusi kuludele, mis on tingitud eelnõu sätetest. Kuna Finantsinspektsiooni rahastatakse finantsjärelevalve subjektide poolt, siis ei kaasne seaduse jõustumisega täiendavat kulu riigieelarvele. Mõju ulatus soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantseleile on väike. Eelnõu kohaselt laiendatakse voliniku pädevust, kes tulevikus edendab, analüüsib, seirab ja toetab soolist tasakaalu aktsiaemitentide nõukogudes ja juhatustes. Samas ei ole ette nähtud regulaarseid kohustuslikke tegevusi (nt raporteerimine). Pigem on tegemist suunava loeteluga. Ka siin ei ole võimalik hinnata täpset töökoormuse kasvu töötundides ega ka rahalisi suurusi kuludele, mis on tingitud eelnõu sätetest. Mõju ulatus kohtutele on väike, kuna kohtute kui terviku käitumises erilisi muutusi ei toimu ning puudub tarvidus muutustega kohanemiseks mõeldud tegevuste järele. Kohtute jaoks võib töökoormus vähesel määral suureneda seoses eelnõu sättega, mis annab alaesindatud 25  soost kandidaadile võimaluse pöörduda kohtusse juriidilise isiku organi otsuse tühisuse tuvastamiseks juhul kui ta leiab, et aktsiaemitent on rikkunud positiivse erimeetme rakendamise kohustust. Siiski ei ole alust arvata, et õigusvaidluste arv kasvaks niivõrd, et nendega kohanemiseks peaks võtma lisameetmeid. Mõju avaldumise sagedus: keskmine. Finantsinspektsioonile lisandub piiratud arv uusi tööülesandeid, lisandub teabe saamisega seotud kohustused (veebilehel avaldamine, teabe esitamise kontrollimine), kuid seda (praeguse seisuga) 12 aktsiaemitendi lõikes. Seejuures tuleb silmas pidada, et VPTS § 1359 kohast teavet peavad avaldama kõik suured aktsiaemitendid, ka need, kes soolise eesmärki täidavad. Seaduse kohaldumise ajal (12 aastat) ei ole usutav, et kohustatud emitentide arv oluliselt kasvaks. Finantsinspektsiooni uute ülesannetega seotud tegevused on pidevad, st teabevahetust tuleb teha jooksvalt kogu aasta vältel. Kõige tihedamini tekkivaks töökohustuseks on arvatavasti Finantsinspektsiooni kodulehel emitendi juhtorganite soolise tasakaalu näitajate ajakohastamine. Samas ei ole alust arvata, et eelnõust tulenevad kohustused võiksid põhjustada liigset töökoormust. Mõju avaldumise sagedus soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantseleile on samuti väike, pigem ebaregulaarne ja harv, kuna voliniku kantseleile ei nähta ette regulaarseid kohustuslikke tegevusi. Mõju avaldamise sagedus kohtutele on väike, kuna kokkupuude on ebaregulaarne, juhuslik ja harv. Nagu eelpool kirjeldatud, siis kohtute jaoks võib töökoormus vähesel määral suureneda. Eelnõu koostamise hetkel kuulub seaduse kohaldamisalasse 12 aktsiaemitenti. Seaduse mõju avaldumise sagedus on väike, kuna kohaldub ajaliselt piiratult (2025. a kuni 2038 lõpp) ja õigusvaidlus võib tõstatuda tingimusel, et aktsiaemitent ei täida soolise tasakaalu eesmärki, valikmenetluses jäävad sõelale erinevast soost kandidaadid, kes on võrdselt kvalifitseeritud ja uue juhtorgani valikul ei eelista alaesindatud soost isikut. Eelnõu koostamise hetkel ei täida soolise tasakaalu eesmärki kaheksa aktsiaemitenti, kellel on kokku 79 juhtorgani liiget. Seega õigusvaidlus võiks potentsiaalset tõstatuda juhul kui ajavahemikus 2026-2038 juhtorgani liikme vahetumisel tuleneb aktsiaemitendile positiivse erimeetme rakendamise kohustus. Eelnevast tulenevalt ei ole võimalik prognoosida hagide arvu kasvu. Siiski kui võtta arvesse, et näiteks 2023. aastal saabus maakohtutesse kokku 45 ühingu organi otsuse vaidlustamise hagi ja võttes arvesse eelnevalt väljatoodud tingimusi õigusvaidluse tekkimiseks, ei ole tõenäoline, et seadusega kaasneks märkimisväärne hagide arvu kasv.31 Ebasoovitavate mõjude avaldumise risk: Töökoormuse suurenemine nii Finantsinspektsioonile, soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantseleile ning kohtutele on väike. Kõigi eelnõuga kavandatavate muudatuste mõju füüsiliste isikute ja ettevõtjate halduskoormusele 31 Võrdluseks maakohtutesse esitati 2023. aastal kokku 10 660 hagi. Kohtute menetlusastatistika kättesaadav veebis: https://app.powerbi.com/view?r=eyJrIjoiZTkxMDE4NTQtMWY0Ny00NTdkLTg0YTYtMzhkYzQ3ZGNhZThiI iwidCI6IjRmYjQ2MmUyLWE2MzktNGJlNC1iM2U1LTM2ZWM1MTg0M2M5MSIsImMiOjl9 26  Eelnõu tulemusel kasvab vähesel määral halduskoormus suurtele aktsiaemitentidele, kuna eelnõuga kohustatakse neid seadma soolise tasakaalu eesmärk ja andma regulaarset (umbes kord aastas) teavet eesmärkide täitmise kohta Finantsinspektsioonile. Füüsiliste isikute halduskoormus ei kasva kuna eelnõuga ei lisata füüsilistele isikutele uusi kohustusi. 8. SEADUSE RAKENDAMISEGA SEOTUD RIIGI JA KOHALIKU OMAVALITSUSE TEGEVUSED, EELDATAVAD KULUD JA TULUD Eelnõu rakendamise mõju riigieelarvele on kaudne. Koormuse tõus riigieelarvele on pigem ebatõenäoline. Finantsinspektsioon on finantsjärelevalve subjektide poolt täielikult rahastatav seetõttu täiendavat kulu riigieelarve tähenduses nende kulude tõusmisega ei kaasne. Eelnõu mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele on väike või olematu. Avaliku sektori, nt Rahandusministeeriumi ametnike töökoormus, jääb samaks. Vähene koormuse kasv kaasneb Finantsinspektsioonile, võrdse kohtlemise voliniku kantseleile ja kohtutele. 9. RAKENDUSAKTID Käesoleva seadusega ei kehtestata uusi rakendusakte ega muudeta olemasolevaid. Samuti ei kaasne seadusega rakendusaktide kehtetuks muutumist. 10. SEADUSE JÕUSTUMINE Seadus jõustub 2024. aasta 28. detsembril. Jõustumise aeg tuleneb eelnõu aluseks oleva direktiivi artikli 11 lõikest 1. Eelnõu § 4 lõike 2 kohaselt jõustuvad § 1 punktid 2, 4, 7, 10 ja 12, § 2 punktid 2 ja 4 ning § 3 punktid 2 ja 4 2038. aasta 31. detsembril. 2038. aastal jõustuvate sätetega tunnistatakse kehtetuks direktiivist tulenevad sätted, kuna direktiiv kaotab artikkel 14 kohaselt nimetatud kuupäeval kehtivuse. 11. EELNÕU KOOSKÕLASTAMINE, HUVIRÜHMADE KAASAMINE JA AVALIK KONSULTATSIOON Eelnõu saadeti eelnõude infosüsteemi kaudu esimesele kooskõlastusele Justiitsministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Finantsinspektsioonile, Eesti Pangale, soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinikule, FinanceEstoniale, Eesti Pangaliidule, Kaubandus- ja Tööstuskojale, Eesti Advokatuurile, kohtutele, Nasdaq Tallinn AS-ile, kõigile Nasdaq Balti põhinimekirjas olevatele Eesti ettevõtjatele (Tallink Grupp, Tallinna Kaubamaja Grupp, Silvano Fashion Group, Infortar, Ekspress Grupp, Harju Elekter, LHV Group, Merko Ehitus, Nordecon, Tallinna Sadam, Coop Pank, Tallinna Vesi, PRFoods, Enefit Green, Pro Kapital Grupp, Hepsor, Arco Vara, EfTEN Real Estate Fund). Märkustega tagasisidet andsid Justiitsministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Finantsinspektsioon, Harju Maakohus, LHV, Kaubandus-Tööstuskoda (vt märkuste tabelit). 27 ____________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus 2024 (allkirjastatud digitaalselt) 28  LISA. EL direktiivi ja eelnõu kohaste sätete võrdlustabel Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2022/2381, 23. november 2022, milles käsitletakse soolise tasakaalu parandamist börsil noteeritud äriühingute juhtkonna liikmete seas ja sellega seotud meetmeid EL õigusakti artikkel Seadus Eesti seaduse säte Selgitus Artikkel 1 - - Eesmärk Artikkel 2 VPTS § 1355 Artikkel 3 - - Mõisted Artikkel 4 VPTS § 1355 lg 1 Artikkel 5(1) VPTS § 1356 lg 1 Artikkel 5(2) VPTS § 1356 lg 2 Artikkel 5(3) VPTS § 1356 lg 3 Artikkel 6(1) VPTS § 1357 lg 1 Artikkel 6(2) VPTS § 1357 lg 2 Artikkel 6(3) VPTS § 1357 lg 5 Artikkel 6(4) VPTS § 1358 Artikkel 6(5) VPTS § 1357 lg 4 Artikkel 7 (1) VPTS VPTS § 1359 lg 1 ja FIS lg 4 FIS § 53 lg 4 p 5 Artikkel 7 (2) VPTS § 1359 lg 2 Artikkel 7 (3) VPTS § 1359 lg 3 Artikkel 7(4) - - Kohaldub kui liikmesriik kasutab artikkel 12 toodud erandit Artikkel 8 VPTS 1357 lg 3, § 23790, § 23791 Artikkel 9 - - Miinimumnõuded Artikkel 10 VõrdKS § 16 p 10 Artikkel 11 - - Ülevõtmine Artikkel 12 - - Artikli 6 kohaldamise peatamine – sätestab tingimused, mis juhul loetakse direktiivi eesmärgid selles riigis täidetuks; EE ei täida artikkel 12 kohaldamise eeldusi Artikkel 13 - - Läbivaatamine Artikkel 14 VPTS § 2729 Artikkel 15 - - Adressaadid 29  Riigikantselei Meie 30.10.2024 nr 1.1-10.1/4817-1 Väärtpaberituru seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu Esitame Vabariigi Valitsuse istungile heakskiitmiseks väärtpaberituru seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu koos seletuskirja ja märkuste tabeliga, mis on lisatud käesolevale kirjale. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jürgen Ligi rahandusminister Lisad: 1. Eelnõu 2. Seletuskiri 3. Märkuste tabel Marit Maidla [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272  Oktoober 2024 Väärtpaberituru seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus II kooskõlastusringi kommentaarid Märkus RAM vastus Justiitsministeerium 1. Tegime esimesel kooskõlastusringil märkused vastutuse Esimese küsimuse osas, mis puudutab sunniraha sidumist sätetes kavandatud karistusmäärade kohta. Seletuskirja teenitud kasumiga või ära hoitud kahjuga, märgime on täiendatud ning selgitatud, miks konkreetsete sätete esiteks, et finantssektori eriseadustes on sunniraha säte puhul on mõistlik juriidilise isiku karistusena kuni 400 ettenähtud universaalse, üldise sättena. See tähendab, et 000-eurone rahatrahv. Leitakse, et karistamine niivõrd kui väärteokoosseis on teospetsiifiline, siis finantssektori kõrges määras nagu teiste väärtpaberituru seaduse eriseadustes on sunniraha sätte sõnastus üldine ja seda saab (VPTS) väärteokoosseisude puhul ei ole põhjendatud. kohaldada kõigil ettekirjutuse või muu haldusakti täitmata Samas mööndakse, et üldjuhul ei järgne normi jätmise või ebakohase täitmise juhtudel. Seega on rikkumise korral kohe väärteomenetlust. sunniraha norm ette nähtud nii, et see annaks Väärteomenetlust rakendatakse üksnes süstemaatiliste Finantsinspektsioonile vajalikku paindlikkuse valimaks ja korduvate eksimuste korral või kui ettekirjutus ja kõige asjakohasem nö sunniraha variant (summaline piir, sunniraha ei ole viinud normi rikkumise lõpetamiseni. 15 protsenti kogukäibest või või kuni kolmekordsele VPTS § 234.1 sätestab sunniraha suuruse. Lõike 3 rikkumise tulemusel teenitud kasumile või kuni kohaselt on haldusakti täitmata jätmise või ebakohase kolmekordsele rikkumise tulemusel ära hoitud kahjumile täitmise korral sunniraha ülemmäär juriidilise isiku vastav summa). VPTS-is kehtestatud sunniraha summa puhul esimesel korral kuni 32 000 eurot ja järgmistel maksimaalne 15 000 000 eurone määr peegeldab VPTS-is kordadel kuni 100 000 eurot ühe ja sama kohustuse toodud väärteokaasust, mille maksimaalne määr on sama täitmisele sundimiseks, kuid olenevalt sellest, milline (15 000 000 eurot). Teiseks märgime, et nagu summa on suurem, kokku kuni 15 000 000 eurot või asendustäitmise ja sunniraha seaduse §-i 3 lõikest 3 kuni 15 protsenti aastasest kogukäibest vastavalt tuleneb, siis kohustuse täitmise tagamiseks kasutatakse viimasele kättesaadavale juhtimisorgani kinnitatud leebeimat sunnivahendit või -määra, mis on eelduste raamatupidamise aastaaruandele või kuni kohaselt tõhusaim. Ehk sunniraha määramisel tuleb kolmekordsele rikkumise tulemusel teenitud kasumile arvestada proportsionaalsuse põhimõttega – seejuures või kuni kolmekordsele rikkumise tulemusel ära hoitud proportsionaalsuse hindamisel võib arvesse võtta ka kahjumile vastav summa, kui sellist kasumit või ettekirjutuse olulisust, rikkumise asjaolusid ja isiku kahjumit on võimalik kindlaks teha. majanduslikku seisundit.1 Seega sõltumata sunniraha Kooskõlastustabelis tuuakse välja, et keeruline kui mitte maksimaalsest piirmäärast on Finantsinspektsioon seotud võimatu oleks määratleda kasu (või ära hoitud kahju), proportsionaalsuse põhimõttega, mida arvestades ei saaks mis on teenitud direktiivis ettenähtud kohustuste ta kasutada sunniraha sätet karistusena, seda välistab ATSS rikkumisega, näiteks kuidas määrata, mis oli § 3 lg 3. kvantitatiivse eesmärgi seadmise kohustuse rikkumisega (VPTS § 237.90) või soolise tasakaalu Teise küsimuse osas, mis puudutab järelevalve raames aruandlusega seotud kohustuste rikkumisega (VPTS § sunniraha kohaldamisel teenitud kasumi sunniraha 237.91) teenitud kasu. Karistussätted, mis kasutavad määramise aluseks võtmist, kordame juba eelpool vastuses trahvi suuruse määramisel teenitud kasu vormelit, on märgitut, et erinevalt väärteokoosseisust on sunniraha sätte üldjuhul seotud rikkumistega, mis pannakse toime sõnastus universaalne ja ei ole teospetsiifiline. Seda selleks, et kasu saada, seetõttu on võimalik ka teenitud põhimõtet on järgitud kõigis finantssektori eriseadustes. kasu või ära hoitud kahju määratleda. Käesoleval juhul Kuigi sunniraha sättes on ette nähtud võimalus võtta ei ole rahatrahvi võimalik siduda teenitud kasumiga. sunniraha aluseks teenitud kasum, siis käesoleva eelnõuga Kui võrrelda ühelt poolt juriidilisele isikule karistusena kehtestatavate väärteokoosseisude puhul ei ole võimalik kavandatavat kuni 400 000 euro suurust rahatrahvi ning kindlalt selgeks teha teenitud kasumit ja seega ei saa teiselt poolt lubatud sunniraha, mida võib kokku kasumit sunniraha määramise alusena ega kohaldada kuni 15 miljoni suuruses summas, siis on väärteokoosseisus karistuse määramise alusena kasutada. järelevalve käigus kohaldatav meede kordades kõrgem kui väärteo eest ettenähtud karistus. Kooskõlastustabelis selgitatakse, et sunniraha ei ole karistus. Märgime, et karistus on ultima ratio, riigi sekkumise viimane, kõige intensiivsem vahend. Ultima ratio põhimõttest tulenevalt peaks riikliku järelevalve käigus kohaldatav meede olema karistusest leebem. Seega peab sunniraha 1 Vt Riigikohus 3-3-1-72-14, p 14, 16 ja 27.  kohaldamise praktika tagama, et sunniraha on igal konkreetsel juhtumil kas madalam või äärmisel juhul võrdne väärteo eest rakendatava rahatrahviga. Palume seletuskirjas täiendavalt selgitada, kuidas tagatakse, et riikliku järelevalve käigus kohaldatav sunniraha ei mõju oma olemuselt juriidilisele isikule karistusena. Samuti palume selgitada, miks võib järelevalve raames sunniraha kohaldamisel võtta aluseks teenitud kasumi, aga väärteo puhul rahatrahvi määramisel seda teha ei saa. Finantsinspektsioon 2. Finantsinspektsioon ei nõustu Rahandusministeeriumi Teadmiseks võetud. järeldusega, et Finantsinspektsiooni halduskoormus eelnõuga seatavate ülesannete raames märkimisväärselt ei suurene ning antud juhul on pigem alahinnatud ressursside vajadust, mis kaasneb Eelnõu nõuete täitmise kontrolliga. Peame vajalikuks rõhutada, et igasugune kontroll nõuab süsteemset ja põhjalikku lähenemist ning seaduse nõuete täitmise järelevalve efektiivsuse tagamiseks tuleb välja töötada selged protseduurid ja protsessid. Need kontrollprotsessid peavad toimima sisuliselt, mitte jääma formaalseks ja pealiskaudseks. Samuti peab Eelnõu täitmiseks Finantsinspektsioon looma ka tehnilised lahendused nõutud andmete avalikustamiseks ning tagama asjakohastele päringutele ja küsimustele vastamise. Rahandusministeerium on leidnud, et kuna kogumina Finantsinspektsiooni koormus ei suurene märkimisväärselt, siis hetkel emitentidele järelevalvetasu kehtestamine ei oleks mõistlik. Siiski tuleb arvestada, et viimastel aastatel on Finantsinspektsioonile kehtestatud mitmeid uusi kohustusi seoses emitentidega, mille täitmiseks vajalik järelevalve kulu on igakordselt hinnatud ebaoluliseks ja ressursivajadus väikeseks. Sellele vaatamata on kõigi nende järelevalveliste ülesannete koormus olnud kumulatiivselt märkimisväärne. Järgnevalt toome välja viimastel aastatel kehtestatud nõuded, mis on oluliselt suurendanud Finantsinspektsiooni halduskoormust ja mis kogumis vajaksid lahendust, et emitentide järelevalve ei oleks subsideeritud teiste järelevalvesubjektide poolt: - ESEF (ühtne elektrooniline formaat) – alates 2022. aastast kehtestatud nõuded emitentide majandusaasta aruannetele (VPTS § 184.10 lõige 11 ), mille tehniliste nõuete järelevalve on ressursimahukas ning nõuab iga-aastaseid kulutusi vastava tööriista litsentsitasu tõttu. See muudatus tehti raamatupidamise seaduse muutmise eelnõus ning selle mõju Finantsinspektsioonile ei hinnatud - Taksonoomia nõuded – samuti 2022. aastal kehtestatud muudatused (VPTS § 230 lõige 1 punkt 13), mis on seotud taksonoomia määruse ja SFDR- iga. Eelnõus hinnati Finantsinspektsioonile kaasnevat  mõju ebaoluliseks, kuigi tegelikult suurendas see järelevalvekoormust märkimisväärselt. - Tasustamisaruannete järelevalve – alates 2022. aastast kehtestatud nõue (VPTS § 135.3 ), mille seletuskirjas leiti, et Finantsinspektsioonile kaasneb väike koormus, kuigi tegelikkuses on nõuete täitmise järelevalve kasvatanud Finantsinspektsiooni halduskoormust. 3. Eeltoodu näitab, et kuigi iga üksiku muudatuse mõju on Teadmiseks võetud. hinnatud ebaoluliseks, on nende muudatuste koosmõju suurendanud oluliselt Finantsinspektsioonile langevat halduskoormust. Finantsinspektsioon soovib täiendavat kumulatiivsete kulude analüüsi seoses eelnõus sätestatud nõuetega. Allpool on esitatud peamised punktid, mis näitlikustavad kaasnevaid kulusid: - VPTS § 1359 lõige 1 kohaselt on aktsiaemitendil kohustus esitada Finantsinspektsioonile vajalik teave. Siinkohal tuleks analüüsida, mida täpsemalt Finantsinspektsioon selle esitatava teabega tegema peab. Kui Finantsinspektsioonil on kohustus teavet läbi vaadata, kontrollida või menetleda, kaasneb sellega paratamatult kulu. Tegemist on täiendava järelevalvekohustusega, mis nõuab tööjõudu ja IT- vahendeid. - VPTS § 1359 lõige 5 näeb ette, et Finantsinspektsioon peab pidama oma veebilehel aktsiaemitentide soolise tasakaalu nimekirja, millele lisatakse märge, kas aktsiaemitent täidab § 1356 lõike 1 kohaselt valitud eesmärki või mitte. Kuna märke emitendi nõuetelevastavuse kohta peab Finantsinspektsioon ise pärast kontrolli lisama, toob see kaasa täiendava kontrollikoormuse ja järelevalvekulud. Lisaks nõuab ka veebipõhise nimekirja pidamine oma ressursse – haldus, hooldus, arendus ja andmete sisestamine on Finantsinspektsioonile täiendav kulu. - Finantsinspektsioon peab emitentide suhtes viima läbi ka sisulise kontrolli emitendi vastavuse osas. Aja jooksul kujuneb tavapraktikaks, et Finantsinspektsioon peab täitma järelevalvaja rolli ja tagama, et emitendi esitatud andmed soolise tasakaalu saavutamise kohta on tõesed. Selline kontroll tekitab Finantsinspektsioonile järjekordse halduskoormuse ja kulu, kuna see nõuab nii tööjõudu kui ka tehnilisi ressursse. 4. Kokkuvõttes kaasneb eelnõuga Finantsinspektsioonile Rahandusministeerium mõistab, et eelnimetatud nõuete mitmeid erinevaid kulusid, millel on kumulatiivne kehtestamine võib kogumina koos varasemate emitente mõju. Iga uus kohustus – olgu see teabe esitamine, puudutavate nõuetega tõsta FI koormust vastava kontrollimine, veebilehe haldamine või sisulise järelevalve tegemisel. Kuna lähitulevikus on aga järelevalve läbiviimine – nõuab täiendavaid ressursse. väljatöötamisel uued VPTS-i muudatused, mis puudutavad Arvestades juba kehtestatud ja tulevate nõuete mh ka emitente (EL direktiivi 2024/7902 ülevõtmine ja kumulatiivset mõju, oleks asjakohane kaaluda laiemaltveel avaldamata nn Listing Act’i3 ülevõtmine), siis järelevalvetasu kehtestamist aktsiaemitentidele. plaanime vastavate järelevalvetasude normide lisamist eelnimetatud eelnõusse. Viidatud direktiiv tuleb võtta üle järgmise aasta sügiseks. 5. Eelnõu VPTS § 135.9 lõigete 1 ja 3 kohaselt peab Arvestatud, VPTS § 1359 lõiget 3 täiendatud. aktsiaemitent esitama nõutud teabe 2 Ülevõtmise tähtaeg – 2025. a. 29. september 3 https://finance.ec.europa.eu/news/listing-act-2024-03-15_en  Finantsinspektsioonile ning lisama selle ka ühingujuhtimise aruandesse. Sisuliselt seab Eelnõu aktsiaemitendile kohustuse esitada sama teave kaks korda. Märgime, et vastavalt raamatupidamise seaduse § 24.2 lõikele 1 on ühingujuhtimise aruanne osa majandusaasta aruandest. Vastavalt VPTS § 184.6 lõikele 5 haldab Finantsinspektsioon tsentraalset salvestamise süsteemi, kus emitendid teevad oma majandusaasta aruande kättesaadavaks. Seega tuleks kaaluda, kas VPTS § 135.9 lõigetes 1 ja 3 sätestatud nõuded on vajalikud, kuna seni, kuni Finantsinspektsioon haldab tsentraalset salvestamise süsteemi, on võimalik lugeda emitendi kohustus täidetuks hetkel, mil teave on süsteemis kättesaadav. Sellest tulenevalt võiks seadust muuta, et vältida sama teabe mitmekordset esitamist. 6. Eelnõu VPTS § 272.10 kohaselt esitatakse teave esimest Märgime, et nn 2025. aasta 1. juuliks tuleb FI-le esitada korda hiljemalt 2025. aasta 1. juulil. Eelnõu VPTS § soolise tasakaalu eesmärgid ja ka info meetmete kohta, 272.9 kohaselt peab aktsiaemitent oma tegevuse mida aktsiaemitent nende saavutamiseks teinud on või ka kooskõlla viima hiljemalt 2026. aasta 1. juuliks. plaanimas teha. Näiteks võib selleks olla vastava Finantsinspektsioon leiab, et selguse huvides tuleks juhtorgani koha täitmiseks värbamisprotsessi alustamine, täpsustada, et soolise tasakaalu eesmärgid tuleb „seada mille käigus seatakse eesmärgiks alaesindatud soost ja esitada“ Finantsinspektsioonile hiljemalt 2025. aasta kandidaatide hõlmamine. Samuti võib eesmärgi 1. juuliks. Sõnastus tagab selguse, et 2025. aasta 1. saavutamise vahendiks pidada näiteks personalipoliitika ja juuliks on kohustus üksnes seada ja esitada teave, kuid värbamispoliitika dokumentide ajakohastamist, millega eesmärkide saavutamise kohustus on alles 2026. aasta 1. mh võetakse eesmärgiks soolise tasakaalu parandamine juuliks. aktsiaemitendi juhtorganis ning kirjeldus, kuidas värbamisprotsessis kavatsetakse tulevikus alaesindatud soost kandidaate paremini hõlmata. Ehk see ei tähenda, et 2025. aasta 1. juuliks tuleks juba vastavad eesmärgid saavutada. Seega oleme jätnud vastava rakendussätte sõnastuse samaks. Seletuskirja on siiski vastavalt täiendatud. 7. Arvestades, et Eelnõu kohaselt peab Võtame teadmiseks. Finantsinspektsioon avalikustama oma veebilehel andmed Eesti aktsiaemitentide juhtorganite soolise tasakaalu kohta vastavalt VPTS-s sätestatule, on vajalik ka rahandusministri 21.02.2011 määruse nr 10 „Finantsinspektsiooni veebilehel andmete avalikustamise ulatus ja kord“ muutmine. I kooskõlastusringi kommentaarid Finantsinspektsioon ........................................................................................................................................................... 4 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ................................................................................................................. 9 Harju Maakohus .............................................................................................................................................................. 11 LHV ................................................................................................................................................................................ 12 Regionaal- ja Põllumajandusministeerium...................................................................................................................... 13 Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ........................................................................................................................................ 14 Justiitsministeerium......................................................................................................................................................... 20 Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik .................................................................................................. 23 Märkus RAM vastus Finantsinspektsioon 1. Pädev asutus: Eelnõu kohaselt hakkab Emitentide tegevusel on oluline puutumus aktsiaemitentide üle järelevalvet teostama Finantsinspektsiooni vastutusalaga, eelkõige turu Finantsinspektsioon, kes on määratud nii läbipaistvuse ja usaldusväärsuse tagamisega.  järelevalveasutuseks kui ka kohtuväliseks Emitentide seaduskuulekas tegevus tagab ka turu menetlejaks. Finantsinspektsiooni hinnangul usaldusväärsuse. VPTS-i lisatavad sätted seonduvad puuduvad seletuskirjas põhjendused, miks on just soolise tasakaaluga aktsiaemitentide juhtkondades, ja Finantsinspektsioon määratud pädevaks asutuseks järelevalve ülesandeks jääb hinnata, kas ning millistest kaalutlustest lähtuti pädeva asutuse aktsiaemitendid on nõuetekohased eesmärgid seadnud määramisel aktsiaemitentide juhtkonna soolise ja kas nad avaldavad nõutud teavet oma veebilehel. tasakaalu kontrolli teostamiseks. Arvestades Kehtiva VPTS-i kohaselt teostab FI näiteks seadusega seatavate uute kohustuste sisu ja iseloomu, järelevalvet emitentide hääleõiguse jaotuse muutuse siis jääb küsitavaks, miks muud asutused ei või üle (vt VPTS § 187.5/ § 237.24) samuti ühingu teostada sellist kontrolli (nt reguleeritud turu juhtimise nõuete rikkumise üle. Seega FI-l on juba korraldaja ja/või soolise võrdõiguslikkuse voliniku sarnaseid (aktsia)emitentide järelevalve ülesandeid. kantselei) Tulenevalt direktiivist on liikmeriigil kohustus ette näha karistusnormid direktiivi nõuete mittetäitmise kohta (vt artikkel 18). Väljapakutud alternatiivsed pädevad asutused (reguleeritud turu korraldaja ja/või soolise võrdõiguslikkuse voliniku kantselei) ei oma FI-ga sarnast sanktsioonide rakendamise õigust. Samuti ei ole neile asjakohane taolist õigust direktiivi ülevõtmise käigus anda kuna tegemist oleks põhimõttelise muudatusega, mis nõuaks põhjalikku kaalumist ning arvatavasti tagaks tõhusat lahendust. 2. Järelevalve halduskoormus ja finantseerimine: Kuna kogumina Finantsinspektsiooni koormus siiski Finantsinspektsioon on korduvalt rõhutanud ja peab ei suurene märkimisväärselt, siis hetkel tasu vajalikuks ka praeguse Eelnõu juures juhtida kehtestamine ei oleks mõistlik. Siiski hindame Rahanduministeeriumi tähelepanu sellele, et edaspidi tervikuna ka muudest õigusaktidest järelevalve teostamiseks tuleb finantsjärelevalve tulenevaid kohustusi (sh ka võimalikke tulevasi EL-i finantseerimisel ja rahastamisel lähtuda vähemalt regulatsioonidest tulenevaid kohustusi), mis tulenevad järgmistest printsiipidest: - järelevalve peab olema emitentidele, ning selle pinnalt kaalume emitentidele vastava sektori enda poolt tasustatud, ehk tuleb tasukohustuse lisamist. vältida olukorda, kus neid kulusid kataksid teised finantsjärelevalve subjektid; - järelevalve peab olema kulupõhine, st tuleb luua olukord, kus järelevalve teostamine on tasustatud vastava sektori poolt esimesest päevast alates; - rahastus peab olema piisav, et tagada kvaliteetne järelevalve teostamine. Märgime, et Eelnõuga kehtestatud järelevalve tõttu ei tohi kannatada juba olemasolevate järelevalvesubjektide üle teostatav järelevalve. Seejuures ei või tekkida olukord, kus olemasolevad subjektid maksavad aktsiaemitentide järelevalve eest. Muutmata kujul Eelnõu vastuvõtmine tekitab paratamatult just sellise olukorra, kus teised finantsjärelevalvesubjektid katavad aktsiaemitentide tekitatud kulusid, sest Eelnõu ei näe ette aktsiaemitentidele järelevalvetasu maksmist. Eelnevast tulenevalt on vajalik täiendavalt hinnata järelevalve rahastamise mõju ning kui pädevaks asutuseks jääb Finantsinspektsioon, siis tuleb täiendada FIS-i ja lisada sinna aktsiaemitentidele kohustus maksta järelevalvetasu. 3. Järelevalve teostamise ja väärtegude menetlemisega Väärteod on eelnõus ette nähtud 7 võimaliku kaasneb paratamatult ressursikulu ning rikkumise eest. Seaduse kohaldamisalasse kuulub halduskoormuse tõus. Küsitavusi tekitab Eelnõu umbes 12 emitenti. Me eeldame, et emitendid on seletuskirjas esitatud mõjude hinnang, mille kohaselt seaduskuulekad ning ei riku tahtlikult ja korduvalt on Finantsinspektsioonile tekkiv töökoormus ja kulu eelnõust tulenevaid nõudeid. Seega ei ole tõenäoline, väike (lk 23). Kuigi mõjude hindamisel on arvestatud et Finantsinspektsioon peaks läbi viima teabevahetuse ja -avaldamisega seotud märkimisväärsel hulgal väärteomenetlusi.  ressursikuluga, puudub arvestus väärteomenetlusega seotud kulude kohta. Väärteomenetlused võivad oluliselt suurendada Finantsinspektsiooni kulusid. Arvestades, et seisuga 27.07.2024 on Finantsinspektsiooni sunni rakendamise osakonnas üksnes kolm töötajat, nõuaks väärtegude menetlemise lisandumine märkimisväärselt rohkem tööjõudu ja ekspertiisi. Märgime, et vastavaid mõjusid tuleks Rahandusministeeriumil hinnata. 4. Täiendavalt ei ole Finantsinspektsioon nõus Seletuskirja muudetud. Rahandusministeeriumi hinnanguga Eelnõu seletuskirjas (lk 23), et mõju avaldamise sagedus on väike, sest teabevahetus on harv („kord aastas“). Finantsinspektsiooni hinnangul toimub teabevahetus ja -kontroll sagedamini kui kord aastas. Kuigi aktsiaemitentidel on kohustus esitada aruandeid üksnes kord aastas, kaasnevad aruannetega paratamatult täiendavad küsimused ja vastused, mistõttu on Finantsinspektsioonil vaja pidevalt emitendiga suhelda. Seetõttu ei ole teabevahetus ühekordne, vaid pidev, mistõttu ei saa pidada teabevahetust üksnes „kord aastas“ toimuvaks. 5. Eelnõu VPTS § 135.5 lõikes 2 kasutatud mõiste Termin muudetud. „aastabilansi kogumaht“ võiks asendada raamatupidamise seaduses kasutatud mõistega „varade maht aruandeaasta bilansipäeval“. Ettepanek tagab selguse ja ühtlustab raamatupidamise seadusest tulenevaid mõisteid. 6. Eelnõu VPTS § 135.5 seob kontrolli teostamise lõikes 6.1. Mis hetkest tekib kohustus? Kas nõuded 2 sätestatud künnise ületamisega, mistõttu on kaovad koheselt pärast allapoole künnist Finantsinspektsioonil tekkinud mitmeid tehnilisi langemist? küsimusi künnise rakendamise kohta, mis vajaksid Aktsiaemitendil tekib kohustus järgida seadusest täpsustamist Eelnõus: tulenevaid nõudeid hetkest, kui on selge, et 6.1. Vajab täpsustamist see, mis hetkest tekib aktsiaemitent on suurettevõtja (ehk ei ole VPTS § 1355 emitendil kohustus nõudeid järgida ning lõike 2 mõttes VKE). kas nõuded kaovad koheselt pärast seda, Otsustus, kas aktsiaemitent on suurettevõtja või VKE, kui emitent langeb allapoole kehtestatud tuleb teha toetudes usaldusväärsetele andmetele, ehk künnist. toetuma peaks üldkoosoleku kinnitatud majandusaasta aruande andmetele. Seega aktsiaemitent saab teha otsuse, kas ta liigitub VKE-ks või suurettevõtjaks, kord aastas pärast majandusaasta aruande heakskiitmist aktsionäride poolt. Eelduslikult jõustub seadus 2024. aasta lõpus. Seega saab otsuse VKE künnise ületamise kohta teha 2025. aastal toimuval üldkoosolekul, kui kinnitatakse ka 2024. a majandusaasta aruanne. Ehk 2025. a üldkoosolekul on majandusaasta aruande kinnitamise järel selge, kas emitent on VKE või mitte. Kui kinnitatud majandusaasta aruande näitajate kohaselt on aktsiaemitendi näol tegemist suurettevõtjaga, siis tuleb täita eelnõust tulenevad kohustused, sh nt teha ka VPTS § 1356 kohane otsustus soolise tasakaalu eesmärgi osas ja edastada VPTS § 1359 kohaselt teave Finantsinspektsioonile.  Emitent ei pea täitma käesolevast eelnõust tulenevaid nõudeid kui ta üldkoosoleku kinnitatud majandusaasta aruande andmete kohaselt kvalifitseerub VKE-ks. Kui aktsiaemitent on näiteks 2024. aasta majandusaasta aruande andmete kohaselt suurettevõtja (ületab VKE künnise), kuid 2025. aasta majandusaasta aruande andmete kohaselt VKE, siis pärast 2025. aasta majandusaasta aruande kinnitamist ei pea 6.2. Vajab täpsustamist see, kas künnise aktsiaemitent enam täitma käesolevast seadusest täitmist mõõdetakse vaid kord aastas tulenevaid kohustusi. (näiteks majandusaasta lõpu seisuga) või tuleks seda teha pidevalt. Kui künnise 6.2. Kas künnise täitmist mõõdetakse kord aastas? täitmise nõuet tuleks mõõta kord aastas Mis hetke seisuga ja mis andmete põhjal? majandusaasta lõpu andmete alusel, siis VKE künnise ületamist kontrollitakse kord aastas tuleks kohustuste täitmiseks teabe toetudes üldkoosoleku kinnitatud majandusaasta esitamise osas 2025. aastal kasutada aruandele. andmeid 2023. majandusaasta kohta, sest majandusaasta andmeid võib pidada lõplikeks pärast majandusaasta aruande kinnitamist aktsionäride poolt. Finantsinspektsiooni hinnangul ei ole otstarbekas kasutada kohustuste rakendamiseks vahepealseid või esmaseid andmeid, kuna pärast majandusaasta lõppu täpsustatakse andmeid veel pikka aega, samuti võidakse andmeid täpsustada auditeerimise käigus. Aktsionäride kinnitatud majandusaasta aruande andmete kasutamine künnise täitmise 6.3.Mida mõeldakse töötajate arvu all? mõõtmiseks vähendaks teadlikku või Töötajate arvu termini sisustamisel tuleb lähtuda ebateadlikku andmete moonutamist. raamatupidamise seaduses sätestatust ehk keskmisest töötajate arvust majandusaastal. 6.3. Vajab täpsustamist see, kas töötajate arvu all peetakse silmas keskmist töötajate arvu majandusaastal, töötajate arvu majandusaasta lõpu seisuga või suurimat töötajate arvu majandusaasta jooksul. 6. Eelnõu VPTS § 135.6 lõike 1 kohaselt peab Arvestatud. Aktsiaemitendid peavad VPTS § 1359 aktsiaemitendi üldkoosolek seadma soolise tasakaalu lõike 1 kohast teavet esitama Finantsinspektsioonile eesmärgi, mis tuleb saavutada 2026. aasta 30. juuniks. esimest korda 2025. aastal, lisatud sellekohane säte VPTS § 135.9 lõiked 1 ja 3 sätestavad, et emitendid VPTS § 27210. peavad esitama teabe Finantsinspektsioonile (valitud eesmärk, juhtorganite sooline koosseis, meetmed) ja avaldama selle oma veebilehel üks kord aastas, ühe kuu jooksul pärast aruandeperioodi lõppu (tavaliselt jaanuarikuu jooksul). Seadus peaks jõustuma 2024. aasta 28. detsembril. On vaja täpsustada, millal aktsiaemitendid peavad vastavat teavet esitama hakkama: kas 2025. aastal või esimest korda 2027. aastal (pärast eesmärgi saavutamise tähtaega)? 7. Eelnõu VPTS § 135.9 lõige 3 sätestab, et „Kui see on Muudetud. asjakohane“, lisatakse lõigetes 1 ja 2 nimetatud teave ka ühingujuhtimise aruandesse kooskõlas direktiiviga 2013/34/EL. Küsimusi tekitab sõnastus „Kui see on asjakohane“, sest Eestis on kõigil reguleeritud  väärtpaberituru aktsiaemitentidel kohustus esitada ühingujuhtimise aruanne. Vastava teabe lisamine peaks olema kohustuslik, mitte emitendi otsustada. 8. Eelnõu VPTS § 135.9 lõike 3 kohaselt tuleb teave Muudetud. esitada ühe kuu jooksul pärast aruandeperioodi lõppu ja asjakohasel juhul tuleb teave lisada ühingujuhtimise aruandesse. Raamatupidamise seaduse § 242 lõike 1 kohaselt lisatakse ühingujuhtimise aruanne eraldiseisva osana tegevusaruandele. Ühingujuhtimise aruande ja majandusaasta aruande tähtaeg on sama, mistõttu ei ole Eelnõus teabe avalikustamise ja esitamise loogika arusaadav. Küsimusi tekitab asjaolu, kas VPTS § 135.9 lõike 3 kohaselt tuleb andmed esitada Finantsinspektsioonile jaanuari lõpuks ja avalikustada veebilehel ning majandusaasta aruande koosseisus erinevatel aegadel? See erinevus lõhestab aruande terviklikkust, tekitab segadust teabe kasutajatel ja probleeme Finantsinspektsioonile andmete kontrollimisel. Finantsinspektsioon leiab, et andmete avalikustamise ja esitamise tähtajad tuleks täpsemalt määratleda ja ühtlustada. Näiteks võiks andmete esitamine ja avalikustamine toimuda koos majandusaasta aruande koostamise tsükliga, hiljemalt viie kuu jooksul pärast majandusaasta lõppu. See lihtsustaks järelevalvet ja ei lisaks emitentidele täiendavat koormust. 9. Eelnõu seletuskirjas esineb teatud küsitavusi: 9.1. Eelnõu seletuskirja avalehel on sedastatud: 9.1. Direktiiv näeb ette, et tõhusad, proportsionaalsed “Eesmärkide mittetäitmine endaga sanktsioone kaasa ja hoiatavad karistusmeetmed nähakse ette selleks, et ei too. Kui aktsiaemitent ei täida seatud eesmärke aktsiaemitendid täidaksid neile pandud tähtaegselt, kohustub ta rakendama läbipaistvaid ja aruandluskohustust (artikkel 7/ VPTS § 1359), seaksid mittediskrimineerivad valikukriteeriume juhtorganite endale kvantitatiivsed eesmärgid (artikkel 5(2)/ VPTS liikmete ametikohtadele valimisel“. Direktiivis (EL) § 1356 lg2) ja täidaksid valikmenetluse läbipaistvuse 2022/2381 sätestatakse, et liikmesriigid peavad nõudeid (artikkel 6/ VPTS § 1357). Lisaks on kehtestama tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad direktiivi pp 48 öeldud: „/…/seni, kuni börsil sanktsioonid, kui ettevõtted ei täida direktiivis noteeritud äriühingud järgivad nimetatud kohustusi, ei sätestatud soolise tasakaalu eesmärke. Seetõttu ei tohiks neid karistada, kui nad ei suuda saavutada vasta seletuskirja lause "Eesmärkide mittetäitmine kvantitatiivseid eesmärke seoses naiste ja meeste endaga sanktsioone kaasa ei too" direktiivi nõuetele, tasakaalustatuma esindatusega juhtkonna liikmete mis nõuavad sanktsioone mittetäitmise korral. seas.“ Seletuskirjas tuleks täpsustada, millised sanktsioonid Seletuskirjas on eesmärkide all silmas peetud VPTS § on plaanis kehtestada, et tagada vastavus direktiivi 1356 soolise tasakaalu eesmärke ja nende eesmärkide nõuetele või täpsustada viidatud lause mõtet, et saavutamata jäämise eest ei ole direktiivis ega eelnõus vältida seaduse mitmeti tõlgendamist. karistust ette nähtud. Seletuskirja on lisatud lause, millega täpsustatakse, et trahvid on ette nähtud teatud teavitamis- ja aruandluskohustuse rikkumise korral. 9.2. Eelnõu seletuskirja esimesel leheküljel on Valner Lille e-posti aadress puudulik ("valner.lille@"). Tuleks esitada täielik e- posti aadress.  9.3. Eelnõu seletuskirja leheküljel 6 asuva tabeli järgi täidavad neli aktsiaemitenti eesmärki 1. Seletuskirja lehekülje 21 peatüki „Seaduse mõjud“ osas on kirjas: „Hetke seisuga täidavad 12 suurest aktsiaemitendist viis eelnõus toodud eesmärki (eesmärk 1), et nõukogust moodustaks alaesindatud soost isikud 40%, ehk peaaegu pooled aktsiaemitendid täidavad juba täna eelnõus üht võimalikku valitavat eesmärki“. Tegelikult täidab eesmärki neli emitenti (mitte viis) ning seega on fraas „peaaegu pooled“ eksitav. 9.2. Parandatud. 9.3. Parandatud. 10. FI juhib tähelepanu, et VPTS § 52 lõige 3 sätestab, et Kaalume muudatuse tegemist tulevikus mõne teise FI avalikustab tegevusloa kehtetuks tunnistamise eelnõu raames. lisaks § 52 lõikes 2 ettenähtule vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes. Sätte eesmärk on teavitada avalikkust võimalikult laialdaselt tegevusloa kehtetuks tunnistamisest. Tänasel päeval saavad inimesed oma uudisvajaduse kätte pigem veebiväljaannetest, kui paberlehte lugedes. Seetõttu tuleks FI hinnangul sõna „päevalehes“ asendada „meediaväljaandega.“ See annab FI-le ka paremad võimalused kiiremaks avalikustamiseks võrreldes näiteks paberlehega. Sama muudatusettepanek kehtib ka krediidiasutuste seaduse § 18 lõikele 2, krediidiandjate ja -vahendajate § 19 lõikele 1 ja makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse § 23 lõikele 1. 11. FI teeb ettepaneku VPTS § 581 kehtetuks tunnistada, Kaalume muudatuse tegemist tulevikus mõne teise kuna säte on eelkõige lõigete 2 ja 3 osas minetanud eelnõu raames. oma praktilise vajaduse. Üheski teises FI tegevust puudutavas õigusaktis ei ole sarnast sätet, vaid on piirdutud subjekti teavituskohustusega muudatustest. FI hinnangul tuleks VPTS-i muuta sarnaselt, et subjektile jääb teavituskohustus, aga otsust selle kohta FI ei tee. See vähendaks nimetatud olukorras oluliselt FI ressursikulu. 12. FI juhib tähelepanu, et VPTS § 80 lõikes 2 tuleb Parandame VPTS-i mõne teise eelnõu raames. parandada viide ehk õige on „§ 79 lõigetes 1, 2, 3 ja 9“ Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 13. Eelnõu § 3 kohaselt peab nimetamiskomitee riigi RVS-i vastavad sätted on eelnõust välja jäetud. Vt osalusega äriühingute nõukogu liikmete nimetamise seletuskirja pt 1.3. Märkused.  ettepanekute tegemisel arvestama riigi otsustusõigusega äriühingute juhtorganite soolise tasakaalu eesmärki ning nõudeid, et kolme liikmega nõukogudes oleks alaesindatud soost liikmete osakaal vähemalt üks kolmandik ning nelja ja enama liikmega nõukogudes vähemalt kaks viiendikku. Seletuskirjas lk 1 on öeldud, et nimetatud eesmärk tuleb saavutada 2026. aasta 30. juuniks. Eelnõu § 3 lõike 2 kohaselt täiendatakse aga riigivara seadust §-ga 108⁴ „Soolise tasakaalu saavutamine riigi osalusega äriühingute nõukogudes“ sätestades, et „käesoleva seaduse § 801 lõike 3 punktis 2 sätestatud eesmärk tuleb saavutada kolme aasta jooksul arvates käesoleva seaduse § 801 lõike 3 jõustumisest“. Seega on seletuskirja jäänud varasem tähtaeg ilmselt eksitus. Erisust, miks riigi osalusega äriühingutele on võrreldes börsiettevõtetega seatud pikem tähtaeg eesmärgi saavutamiseks, ei ole hetkel seletuskirjas põhjendatud ja seda tuleks teha. Võttes arvesse, et riigi osalusega äriühingud võiksid juhtkondades soolise tasakaalu eesmärgi täitmisel olla ülejäänud ettevõtetele eeskujuks, tuleks kaaluda eesmärgi saavutamise täitmise tähtaja lühendamist ja harmoneerimist börsiettevõtetele seatud tähtajaga 30. juuni 2026. 14. Seletuskirja lk 7 on öeldud, et oma sisemises RVS-i vastavad sätted on eelnõust välja jäetud. Vt töökorralduses on ametis olev nimetamiskomitee juba seletuskirja pt 1.3. Märkused. arvestanud soolise tasakaalu saavutamise eesmärgiga ning riigivara seadusesse lisatav soolise tasakaalu nõue formaliseerib senise praktika. Seletuskirja kohaselt on alates aprillist 2023 sooline tasakaal olnud iga äriühingu nõukogu puudutava arutelu taustamaterjalides markeeritud, kuid seletuskirjast ei selgu täpsemalt, millised on senised soolise tasakaalu saavutamise praktikad, tavad või töökorraldus, millest nimetamiskomitee on lähtunud ning milline on hinnang nende tulemuslikkusele. Kui vaadata seletuskirjas välja toodud riigi osalusega äriühingute soolise tasakaalu statistikat ja muutusi alates aprillist 2023, siis selgub, et naiste osakaal nõukogudes on kasvanud tagasihoidlikult, kõigest 1,1 protsendipunkti võrra aastas, ulatudes 2024. aasta aprilli seisuga 27,8%-ni. Kokku on soolist tasakaalu vaja parandada 15 äriühingus. Soolise tasakaalu paranemise tagasihoidlik tempo viitab senise praktika formaliseerimise kõrval vajadusele senisest süsteemsemalt soolise tasakaalu eesmärgi täitmist silmas pidada. Seetõttu palume, et seletuskirjas oleks põhjalikumalt lahti seletatud eelnõu § 3 rakendumiseks vajalikud tegevused. Tervitame rahandusministeeriumi algatust uuendada riigi osaluspoliitika põhimõtteid, lisades sinna viite soolise tasakaalu eesmärgi täitmise nõudele. Peame sellele lisaks oluliseks, et osaluspoliitikas ja nimetamiskomiteele töökorralduses kajastuksid selgelt põhimõtted, mis aitavad seda eesmärki täita ja eesmärgi täitmist ka jälgida. Nimetamiskomitee töökorraldus võib hõlmata  näiteks põhimõtet, et vabade nõukogu liikmete kohtade täitmisel tuleb alati esitada ja kaaluda mõlemast soost kandidaate, sooliselt tasakaalustatud nõukogu liikmete kandidaatide nimekirjade ehk nn talendipanga koostamist jt nõukogu liikme kandidaatide leidmise ja nimetamise põhimõtteid, mis arvestavad soolise tasakaalu saavutamise eesmärgiga. Samuti peame oluliseks, et sarnaselt eelnõus kavandatud börsiettevõtete soolise tasakaalu andmete avalikustamisele oleks edaspidi lihtsam jälgida ka riigi osalusega äriühingute soolise tasakaalu olukorda ning teeme ettepaneku avaldada selle kohta regulaarselt andmed rahandusministeeriumi veebilehel. Harju Maakohus 15. Kohtu töökoormusega seotud märkused: Eelnõu Seletuskirja täiendatud. sätestab, et täitmaks VPTS § 135-7 lõigetest 5 ja § 135-8 tulenevaid kohustusi on soovitatav kriteeriumid ja värbamismenetlus dokumenteerida. Lõike 2 kohaselt kui aktsiaemitent valib juhtorgani liikmekandidaatide vahel, kes on võrdselt kvalifitseeritud nii sobivuse, pädevuse kui ka ametialase suutlikkuse poolest, peab aktsiaemitent eelistama alaesindatud soost kandidaati. Juhul kui alaesindatud soost isik leiab, et VPTS § 135-7 lõike 2 nõuet on rikutud, võib ta esitada hagi otsuse tühisuse tuvastamiseks. Selleks annab talle õiguse TsÜS § 38 lõike 2 teine lause, mille kohaselt saab huvitatud isik juriidilise isiku organi otsuse tühisusele tugineda, kui kohus on otsuse tühisuse tuvastanud. Eelnõu seletuskirja kohaselt on Eestis hetkel 18 sellist ettevõtet, millele seadusemuudatusest tulenevad kohustused nõukogu ja juhatuse soolist tasakaalu suurendada. Eelnõu seletuskirja mõjude III osas - mõju riigiasutustele, nimetatakse küll mõju finantsinspektsioonile ja võrdõigusvolinikule, aga kohtuid ei mainita. Puudub analüüs, kui palju sellkohaseid tühistamishagisid võiks kohtusse oodata ja milline on see mõju kohtunike ja kohtute töökoormusele. Palume teha vastav mõjuhinnang kohtute töökoormusele ja esitada prognoos eeldatavate hagide arvule, arvestades lisaks asjaoluga, et võrdõigusvolinik saab õiguse esindada isikuid kohtus. 16. Tõendamiskoormusega seotud märkused: Seadust Arvestatud. Sätte sõnastust on muudetud ning VPTS § täiendatakse 135-8 lg-ga 2, mille teise lause kohaselt, 1358 lg 2 teine lause kustutatud. kui aktsiaemitent keeldub tõendamisest, võrdsustatakse keeldumine käesoleva seaduse § 135- 7 lõikest 2 tuleneva kohustuse rikkumise omaksvõtuga. Kohustuse rikkumine või mitterikkumine on õiguslik hinnang, sest see sõltub § 135-7 lg 2 kõikide sätestatud nõuete üheaegsest rikkumisest. TsMS § 231 lg 2 järgi on omaksvõtt faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse. See tähendab, et omaks saab võtta vaid faktilist asjaolu, mitte õigusliku hinnangut. Näiteks ei saa  võtta omaks seda, kas tehing on tühine või kehtiv, samuti seda, kas leping on sõlmitud. Omaks saab võtta faktilist asjaolu, et lepingu tekstile on isik alla kirjutanud. Riigikohus on 24.01.2023 otsuses 2-19- 3390 selgitanud, et omaks saab TsMS § 231 mõttes võtta üksnes faktilisi asjaolusid (RKTKo nr 3-2-1- 129-11, p 12). See, kas kostja järgis TÜS § 61 lg 4 esimeses lauses sätestatut kui tegi oma avalduse teatavaks hageja juhatuse liikmetele, on õiguse kohaldamine, mitte faktilise asjaolu tuvastamine. Järelikult see, kas kostja on juhatuse liikme kohalt kehtivalt tagasi astunud, sh kas kostja tegi oma tagasiastumise avalduse teatavaks õigele isikule, ei ole faktiline asjaolu, mida saab lugeda omaksvõetuks. Samuti on Riigikohus 07.03.2018 otsuses 2-13-11524 selgitanud, et omaksvõtt TsMS § 231 lg 2 tähenduses on üksnes poole tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine vastaspoole väitega (Riigikohtu 1. novembri 2017. a otsus tsiviilasjas nr 2-13-23176, p 17; 17. juuni 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-73-09, p 13). TsMS § 231 lg 4 alusel omaksvõtu tuvastamine eeldab, et kohus järgiks TsMS § 392 lg 1 p 3, st et kohus peab eeldatava omaksvõtu olukorras võimalusel küsima poole seisukohta asjaolu kohta ning alles siis, kui pool ei avalda pärast seda otseselt või kaudselt tahet asjaolu vaidlustada, on alust lugeda, et pool on asjaolu omaks võtnud (vt Riigikohtu 1. novembri 2017. a otsus tsiviilasjas nr 2- 13-23176, p 17; 1. juuli 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3- 2-1-72-09, p 12). Eelnevast lähtuvalt on kavandatav säte vastuolus nii TsMS mõtte kui ka kehtiva kohtupraktikaga ja sellisel kujul sisutühi, sest kohus ei saa seda rakendada omaksvõtuna. LHV 17. Praeguses eelnõu §1359 lg 3 kohaselt on teabe Arvestatud. VPTS § 1359 lõike 3 sõnastus muudetud. esitamise tähtajaks üks kuu pärast aruandeperioodi Uue sõnastuse kohaselt tuleb teave esitada kuue kuu lõppu. Kuid Euroopa Parlamendi ja nõukogu jooksul pärast aruandeperioodi lõppu. direktiivi (EL) 2022/2381 preambuli punkt 47 rõhutab, et tarbetu halduskoormuse ja dubleeritud jõupingutuste vältimiseks peaks teave olema esitatav koos aastaaruandega. Arvestades majandusaasta aruande kinnitamise ja üldkoosoleku toimumise praktikat, on keeruline anda täpsemat teavet juba ühe kuu jooksul pärast aruandeperioodi lõppu. Börsiühingud kinnitavad majandusaasta aruande ja üldjuhul valivad nõukogu liikmed korralisel üldkoosolekul, mis toimub hiljemalt kuue kuu jooksul pärast majandusaasta lõppu (ÄS § 291 lg 2). Aktsiaemitendid avaldavad majandusaasta aruande hiljemalt nelja kuu jooksul pärast majandusaasta lõppu (Nõuded emitentidele p.5.3.1.). Selline ajakava muudab teabe esitamise jaanuaris ebapraktiliseks ja ebaefektiivseks, kuna esitatav teave võib olla vananenud ja nõuda peatset uuendamist. Ettepanek 1: Sõnastada eelnõu §1359 lg 3 järgmiselt: „(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 ja vajadusel lõikes 2 nimetatud teabe aruandeperiood on aasta. Teave  esitatakse kuue kuu jooksul pärast aruandeperioodi lõppu, lisades eristatavana teabe, mis on kogunenud aruandeaasta lõpust kuni esitamiseni. Kui see on asjakohane, lisatakse käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud teave ka ühingujuhtimise aruandesse kooskõlas direktiiviga 2013/34/EL.“ 18. Lisaks sätestab praegune eelnõu §1359 lg 1, et Arvestatud. VPTS § 1359 lisatakse uus lõige 4, mille aktsiaemitent peab avaldama oma veebilehel kergesti kohaselt kui juhtorgani soolise tasakaalu andmed ligipääsetavas vormis seaduses sätestatud teabe kord muutuvad, siis sellest tuleb teavitada aastas. Oluline on, et veebilehel esitatav teave oleks Finantsinspektsiooni viivitamata. Seeläbi tagatakse, et alati ajakohane ning selle muutmise vajadus võib nii aktsiaemitendi enda veebilehel kui ka FI kodulehel tekkida sagedamini kui üks kord aastas. avaldatakse värske info soolise tasakaalu näitajate kohta. Ettepanek 2: Sõnastada eelnõu §1351 lg 1 järgmiselt: „(1) Aktsiaemitent esitab Finantsinspektsioonile ja avaldab kergesti ligipääsetavas vormis oma veebilehel kord aastas järgmise teabe ning ajakohastab seda oma veebilehel vajadusel sagedamini, kui teave muutub.“ Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 19. Seaduseelnõu seletuskirja osas „eelnõu peamised Arvestatud, seletuskirja täiendatud. eesmärgid“ on välja toodud, et „naiste alaesindatus juhtorganites on kasutamata ressurss liikmesriikide majandustes ning naiste suuremamahulisem kaasamine aitaks kaasa arengule ja majanduskasvule“. Tuginedes Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) raportile ja The Credit Suisse Research Institute (CSRI) raportile, toovad eelnõu koostajad välja selle, et „mitmekesisus toob kaasa rohkem innovatsiooni, paremat otsustamist ning parandab ettevõtja tulemuslikkust, samuti paranevad ka ettevõtja majandustulemused ja kasumlikkus“. Eelpool toodud seisukohad on akuutsed olukorras, kus mitmekesisus on tagatud nö loomuliku järelkasvuna, küll aga ei ole analüüsitud, kuidas mõjuvad kavandatud meetmed majanduslikku aspekti (seaduse mõjude osas ei kajastata majandusliku mõju analüüsi), mis sätestavad erilisi eeliseid, et hõlbustada alaesindatud sool tegutsemist omal kutsealal. Tulenevalt asjaolust, et kavandatud muudatused võivad potentsiaalselt mõjutada aktsiaemitente, mis on tihedalt seotud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisalaga, on vajalik analüüsida majanduslikku mõju, mida hetkel seletuskiri ei kajasta. Nimelt analüüsida, kuidas kavandatud muudatused mõjutavad äriühingu majanduslikku heaolu ja majanduslikku tulemuslikkust, sh millised täiendavad kulud peavad äriühingud kandma. Eelnevast tulenevalt palume täiendada seletuskirja vastava analüüsiga. 20. Juhime tähelepanu, et hetkel jääb arusaamatuks Arvestatud, seletuskirja täiendatud. kavandatav § 1356 lõige 2, mille kohaselt „kui aktsiaemitendi eesmärgiks ei seata käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud eesmärki, peab aktsiaemitent seadma individuaalse kvantitatiivse eesmärgi soolise tasakaalu parandamiseks juhatuses“. Seletuskirjas antud sätte  selgituste juures on sõnastatud järgnev: „lõike 2 kohane individuaalne kvantitatiivne täpne eesmärk jääb aktsiaemitendi otsustada, kuid peaks siiski peegeldama direktiivi eesmärke ehk et taoline individuaalne eesmärk peaks soodustama alaesindatud soost liikmete suuremat esindatust juhatuses. Seatav eesmärk peaks aitama aktsiaemitendil saavutada muudatust võrreldes nende hetkeolukorraga. Samas ei tulene direktiivist ega VPTS-i lisatavatest sätetest kohustust lõpetada enneaegselt nõukogu või juhatuse liikmete ametiaega selleks, et täita VPTS § 1356 lõike 1 kohaselt seatavaid eesmärke.“. Lisaks eelnevale kavandatav § 23790 sätestab, et käesoleva seaduse § 1356 lõike 2 kohase individuaalse kvantitatiivse eesmärgi seadmise kohustuse rikkumise eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot. Eelnevalt nimetatud kavandatavate paragrahvide koosmõjust tulenevalt on karistatav see, kui aktsiaeminent ei sea individuaalse kvantitatiivse eesmärki soolise tasakaalu parandamiseks. Küll aga seadusest ega seletuskirjast ei tulene, millistele tingimustele peab vastama individuaalne kvantitatiivne eesmärk soolise tasakaalu parandamiseks ning millal on tegemist individuaalse kvantitatiivse eesmärgi seadmise kohustuse rikkumisega. Seda enam, et karistusõiguses on kasutusel määratletuspõhimõte, mille kohaselt peab nii tegu, mille eest seadus karistuse ette näeb, kui ka karistus olema selgelt määratletud, et igaühel oleks võimalik ette näha, milline käitumine on keelatud ja karistatav ning milline karistus selle eest ähvardab, et ta saaks oma käitumist vastavalt kujundada. Eelnevast tulenevalt palume täiendada seletuskirja selliselt, et oleksid selged tingimused, millele peab vastama individuaalne kvantitatiivne eesmärk soolise tasakaalu parandamiseks juhatuses või lahti kirjutada, mida täpselt tähendab individuaalse kvantitatiivse eesmärgi seadmise kohustuse rikkumine. Eesti Kaubandus-Tööstuskoda 21. Eelnõu § 1355 lõige 2 on sõnastatud järgnevalt: Arvestatud, seletuskirja täiendatud, vt ka märkuste „Käesolevat jagu ei kohaldata lõikes 1 nimetatud tabeli punkt 6. aktsiaemitendi suhtes, kellel on alla 250 töötaja ja kelle aastakäive ei ületa 50 miljonit eurot või kelle aastabilansi kogumaht ei ületa 43 miljonit eurot“. Kaubanduskoja hinnangul vajab säte täiendavaid selgitusi rakendamise osas. Nimelt ei ole üheselt mõistetav ajaraam, millal otsustatakse, kas aktsiaemitent kuulub eelnõu kohaldamisalasse või mitte. Samuti ei ole üheselt arusaadav, millist töötajate arvu arvestatakse sätete kohaldamise otsustamisel, kas majandusaasta aruande lõpu seisu arvu või majandusaasta keskmist. Lisaks on meie hinnangul vaja täpsustada, mis saab, kui ettevõte, kes peab eelnõus toodud soolise tasakaalu eesmärgi saavutamise sätteid kohaldama, ühel hetkel enam eelnõu kohaldamisalasse ei kuulu.  Kaubanduskoja ettepanek: Teeme ettepaneku täpsustada eelnõu §-s 1 olevat § 1355 lõiget 2 selliselt, et on üheselt mõistetavad reeglid, millal aktsiaemitent peab eelnõud rakendama ja millal mitte. 22. Eelnõu lisa “Alaesindatud soost liikmete arvulised Seletuskirja täiendatud. eesmärgid Eestis registreeritud aktsiaemitendi juhtorganites” Eelnõu lisa kolmandas tulbas “Alaesindatud soost liikmete miinimumarv nõukogus ja juhatuses 33% eesmärgi saavutamiseks” on märgitud, et kui juhatuses ja nõukogus on kokku 3 liiget, siis peab eelnõu §-is 1356 lõikes 1 punktis 2 toodud eesmärgi täitmiseks juhtorganis olema 1 alaesindatud soost isik. Vastavalt äriseadustiku (ÄS) § 318 lõikele 1 peab aktsiaseltsi nõukogus olema vähemalt 3 liiget ning § 308 lõike 1 kohaselt võib juhatuses olla 1 või mitu liiget. Sellest lähtudes ei ole võimalik eelnõu lisa kolmandas tulbas märgitud kolm liiget juhatuses ja nõukogus kokku. Seega minimaalne kahe juhtorgani liikmete arv kokku saab olla neli. Äriseadustiku järgi on võimalik olukord, mil aktsiaseltsil ei ole juhatust. Sellisel juhul on potentsiaalselt võimalik, et eelnõu lisa kolmandas tulbas on juhatuse ja nõukogu liikmeid kokku 3, kuid seletuskirjas ei ole selgitatud eelnõu lisas toodud arvulisi näitajaid. Kaubanduskoja ettepanek: Palume eelnõu koostajal täpsustada, kas eelnõu lisas oleva tabeli kolmandas tulbas peaks juhatuse ja nõukogu liikmete minimaalne arv kokku olema 4, mitte 3. Kui 3 on õige, siis palume vähemalt seletuskirjas täpsustada, mis juhtudel saab liikmete arv olla 3. 23. Eelnõu seletuskirja lehekülgedel 6 ja 7 on toodud Arvestatud. Tabel on ajakohastatud august 2024. a tabelid 1 ja 2, mis kajastavad 18 Eesti aktsiaemitenti, seisuga. kes peavad või potentsiaalselt tulevikus peavad hakkama eelnõuga kehtestatavaid juhtorganite soolise tasakaalu reegleid järgima. Juhime eelnõu koostaja tähelepanu asjaolule, et vähemalt kaheksa tabelites välja toodud ettevõtte nõukogu ja juhatuse liikmete andmed ei vasta e-Äriregistris olevatele andmetele. Kui arvestada, et seletuskirjas toodud tabelites on andmed aprilli 2024.a seisuga, siis on mõistetav, et pärast aprilli tehtud juhtorganite muudatused ei pruugi tabelites olla kajastatud. Kuid varasemad andmed peaksid olema korrektsed. Näiteks on Nordecon AS-i juhatuse liikmeks naine juba aastast 2017 ning EfTEN Real Estate Fund AS-i nõukogus on naine aastast 2020, aga seletuskirja tabelite kohaselt on nende ettevõtete juhtorganites ainult mehed. Kaubanduskoja ettepanek: Palume üle vaadata ja parandada vead eelnõu seletuskirja lehekülgedel 6 ja 7 olevates tabelites 1 ja 2. 24. Eelnõu §-s 1 oleva § 1357 kohaldamise kord. Arvestatud, seletuskirja täiendatud. VPTS § 1357 7 Eelnõuga lisatakse VPTS-i § 135 , mille lõike 1 kohaldub tervikuna pärast 2026. aasta 30. juunit. esimene lause sedastab: „Kui aktsiaemitent ei saavuta  käesoleva seaduse § 1356 lõike 1 kohaselt seatud eesmärki, kohandab ta kandidaatide valimise menetlust juhtorganite liikmete ametikohtadele valimiseks järgmiste meetmetega“. Eelnõus toodud § 2729 seab § 1356 sätestatud soolise tasakaalu eesmärkide saavutamise tähtajaks 2026. aasta 30. juuni. Saame eelnõust ja seletuskirja selgitustest aru, et kõiki §-i 1357 lõikeid tuleb aktsiaemitendil kohaldada siis, kui eesmärke ei ole 2026. aasta 30. juuniks saavutatud või kui mingil põhjusel pärast seda tähtaega eesmärke enam ei täideta. Samas ei ole eelnõu ega seletuskiri selles osas piisavalt selge ning võib praktikas tekitada ettevõtjates segadust. Eelkõige tekitab segadust see, et viidatud sättes ega rakendussätetes ei ole viidet selle kohta, et seda tuleb kohaldada alates 2026. aasta 30. juunist. Seetõttu võib sätet tõlgendada ka selliselt, et pärast 2026. aasta 30. juunit tuleb kohaldada üksnes §-i 1357 lõiget 1 ning lõiked 2 – 5 kohalduvad kõigile börsiettevõtetele (olenemata eesmärgi täitmisest) kohe pärast eelnõu jõustumist. Näeme võimalust, et praktikas kaotab lõige 1 oma mõtte, kui lõiked 2-5 kehtivad alati kõigile, sõltumata eelnõu §-i 1356 lõike 1 kohaselt seatud eesmärgi täitmisest. Nimelt näeb §-i 1357 lõike 2 sõnastus ette põhimõtte eelistada vähemesindatud soost kandidaati ka siis kui valitud soolise tasakaalu eesmärk on täidetud. Lisaks ei viita säte ka eelnõu lisas olevatele soolise tasakaalu saavutamise arvulistele kriteeriumitele. Sellest lähtuvalt tuleb väikesearvuliste juhtorgani (2 - 7) liikmete valimisel alati võrdsete kandidaatide puhul alaesindatud soost kandidaat valida, sest iga valimisprotsessi järgi jääb muidu keegi alaesindatuks. Kardame, et see võib osutuda praktikas takistuseks, miks pädevad kandidaadid ei kandideeri, sest avalikust infost on näha, mis soost kandidaati tuleb valida. Samuti tuleb aktsiaemitendil arvestada lõikes 3 sätestatuga, mille kohaselt võrdsete kandidaatide puhul vähemesindatud soost kandidaati mitte valides, on juhtorgani otsus tühine. Kui juhtorgani liikme valimine osutub tühiseks, siis on kõik juhtorgani vastu võetud otsused, mille tegemises ebaõigelt valitud liige osales, ka tühised. Mistõttu on väga oluline, et eelnõus on üheselt mõistetavalt toodud sätte kohaldumise aeg. Kaubanduskoda toetab eelnõu sellist tõlgendust, mille kohaselt kogu säte kohaldub tervikuna pärast 30. juunit 2026. aastal. Kaubanduskoja ettepanek: Kaubanduskoda soovib teada, kas me saame eelnõust õigesti aru, et § 1357 kohaldub tervikuna pärast 2026. aasta 30. juunit? Kui jah, siis teeme ettepaneku vähemalt seletuskirjas, kuid soovitatavalt ka eelnõu rakendussätete all see asjaolu selgelt välja tuua. 25. Eelnõu §-s 1 oleva § 1357 lõike 5 võimalik vastuolu Selgitatud. VPTS § 1357 lõike 5 aluseks on direktiiv, isikuandmete kaitsega. mis ei näe ette lisapiiranguid teabe väljastamisele. Kuna direktiiv on miinimumharmoniseeriv, siis pole  Eelnõu §-i 1357 lõige 5 näeb ette: „(5) Aktsiaemitent võimalik liikmesriigil ka omapoolselt sätet kitsendada. peab kandidaadile, keda kaaluti juhtorgani liikme Samuti läheks väljapakutud kitsendus vastuollu ametikohale valimiseks kandidaatide valiku ajal, tema direktiivi eesmärgiga, milleks on võimaldada kirjaliku taotluse korral andma 20 tööpäeva jooksul alaesindatud soost kandidaadil hõlpsalt kontrollida, kirjalikult järgmise teabe: kas aktisaemitent on seadusest tulenevaid kohustusi 1) kvalifikatsiooninõuded, mille alusel valik tehti; täitnud ning vajadusel enda õigusi kohtumenetluses 2) nimetatud kvalifikatsiooninõuete kohane maksma panna. kandidaatide objektiivne võrdlushinnang; 3) kui see on asjakohane, siis konkreetsed Samuti ei oleks proportsionaalne kehtestada seaduse kaalutlused, mille põhjal otsustati erandkorras tasandil konfidentsiaalsuskohustus; aktsiaemitent võib kandidaadi kasuks, kes ei ole alaesindatud soost“. soovi korral kaaluda konfidentsiaalsuslepingu Eelnõu seletuskirja lehekülje 11 kohaselt „lõikest 5 sõlmimist käesoleva kirjeldatud maandamismeetmena. tuleneva teabe andmise kohustuse täitmisel tuleb Siiski tasub meeles pidada, et kui kandidaat, keda aktsiaemitendil järgida asjakohaseid isikuandmete kaaluti juhtorgani liikme ametikohale valimiseks, saab kaitse regulatsioone ja teabenõudele vastates ei tohi teadlikuks teiste kandidaatide isikuandmetest, siis väljastada kandidaatide isikuandmeid“. Oleme saanud kohalduvad IKÜM-st ja IKS-st tulenevad kohustused ettevõtjatelt tagasisidet, milles tuntakse muret, et ja piirangud ka talle. praktikas võivad äriühingud antud normi kohustuse täitmiseks rikkuda isikuandmete kaitse seadust (IKS) VPTS § 1357 lõikes 5 nimetatud teabe avaldamise ja isikuandmete kaitse üldmäärust (EL) 2016/679 kohustus ei ole Eesti õiguses uus. Ka täna kehtiva (GDPR). Trahvid IKS-i ja GDPR- rikkumise puhul on soolise võrdõiguslikkuse seaduse § 7 näeb tööandjale suured, ulatudes 20 miljoni euroni või 4% käibest, ette kohustuse tööle/ametisse kandideerinud isikule mille kohaldamine on ettevõttele oluline majanduslik avaldada tema kirjaliku taotluse alusel teabe valitud kahju. Nimelt kogutakse kandidaatidelt muuhulgas kandidaadi tööstaaži, hariduse, töökogemuse ja muud nende kvalifikatsiooniga seotud andmeid, sh selgeid eeliseid andnud oskuste kohta. töökogemus ja haridus. Eestis ei ole väga palju VPTS-i lisatavad sätted on võrreldes SoVS-iga tippjuhte, eriti valdkonnaspetsiifiliselt. Seega on aktsiaemitendi jaoks vähemkoormavamad. Näiteks võimalik kandidaat tuvastada tema kvalifikatsiooni kvalifikatsiooninõuete võrdlushinnangut on võimalik järgi, kui §-i 1357 lõike 5 kohaselt teavet avaldada ning väljendada punktisüsteem kadu (mitu punkti said isikuandmete pseudonüümiseerimisest ei piisa. kandidaadid näiteks hariduse, töökogemuse või tööstaaži). Seega läbi objektiivse võrdlushinnangu, Kaubanduskoja ettepanek: nagu eelnõu ette näeb, on võimalik vähendada kui Palume eelnõu koostajal seletuskirjas täiendavalt mitte täielikult välistada võimalust, et kandidaat analüüsida §-i 1357 lõike 5 kooskõla IKS-i ja GDPR- tuvastatakse. iga. Lisaks teeme ettepaneku piirata lõikes 5 toodud andmete väljastamist, näiteks lubada andmete väljastamine ainult õigusvaidluses või kehtestades konfidentsiaalsuskohustuse. Samuti tuleks reguleerida börsiettevõttele andmekaitsereeglite rikkumisega tekkiva kahju hüvitamise korda. 26. Eelnõu §-s 1 olev § 1358. Arvestatud. Eelnõus on § 1538 sõnastatud järgnevalt: „§ 1358. Jagatud tõendamiskohustus (1) Kohtu või töövaidluskomisjoni poole pöörduv alaesindatud soost kandidaat, keda ei valitud juhtorgani liikmeks, peab avalduses esitama faktilised asjaolud, mille alusel võib eeldada, et kõnealune kandidaat oli teisest soost kandidaadiga, kes valiti juhtorgani liikme ametikohale, võrdselt kvalifitseeritud ja et aktsiaemitent on rikkunud käesoleva seaduse § 1357 lõikest 2 tulenevat kohustust. (2) Aktsiaemitent, kelle vastu on avaldus esitatud, peab menetluses tõendama, et ta ei ole rikkunud käesoleva seaduse § 1357 lõikest 2 tulenevat kohustust. Kui aktsiaemitent keeldub tõendamisest, võrdsustatakse keeldumine käesoleva seaduse § 1357 lõikest 2 tuleneva kohustuse rikkumise omaksvõtuga. (3) Jagatud tõendamiskohustust ei kohaldata halduskohtu- ja kriminaalmenetluses“.  Juhime tähelepanu, et lõikes 1 märgitud töövaidluskomisjoni ei saa pöörduda valituks mitte osutunud kandidaat, sest töövaidluste lahendamise seaduse järgi on töövaidluskomisjoni pädevuses ainult töösuhtest lähtuvad vaidlused. Juhtorganite liikmetel puudub ÄS §-de 309 ja 319 kohaselt töösuhe. Seega ei ole isikul, keda ei valitud juhtorgani liikmeks, alust pöörduda töövaidluskomisjoni poole, vaid tegemist on tsiviilvaidlusega. Eelnõu §-i 1358 lõike 2 teise lause kohaselt: „kui aktsiaemitent keeldub tõendamisest, võrdsustatakse keeldumine käesoleva seaduse § 1357 lõikest 2 tuleneva kohustuse rikkumise omaksvõtuga“. Meie hinnangul on antud lause vastuolus tsiviilkohtumenetluse seadustikuga, sest selle §-i 231 lõike 2 järgi „omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse“. Eelnõu § 1357 lõikes 2 sätestatud kohustuse rikkumine või mitte rikkumine tuleb esmalt õiguslikult hinnata, mistõttu ei ole potentsiaalset rikkumist börsiettevõttel võimalik omaks võtta. Kaubanduskoja hinnangul ei ole §-i 1357 lõiget 3 vaja, sest eelnõu sätetega seotud menetlused kuuluvad tsiviilõiguse valdkonda, mitte haldusõiguse või kriminaalõigusesse, mistõttu ei ole mõtet asjatult õigusakti koormata. Kaubanduskoja ettepanek: Teeme ettepaneku jätta § 1538 lõikes 1 välja viide töövaidluskomisjonile. Samuti teeme ettepaneku jätta eelnõu §-s 1 toodud § 1358 lõike 2 teise lause eelnõust välja või muuta sõnastust selliselt, et vastuolu tsiviilkohtumenetluse seadustikuga oleks välistatud. Lisaks teeme ettepaneku jätta lõige 3 eelnõust välja. 27. Eelnõu §-s 1 olev § 1359 lõige 3 sätestab, et Arvestatud. juhtorganite soolist tasakaalustava eesmärgi täitmisega seotud reeglite kohta tuleb aktsiaemitendil §-s 1359 nimetatud teave esitada ühe kuu jooksul pärast aruandeperioodi (1 aasta) lõppu. Kaubanduskoja hinnangul ei ole selline kõrvalekalle direktiivist asjakohane, sest tekitatakse ettevõtetele asjatult liigset halduskoormust ja kulutusi. Direktiivi preambula punktis 47 on sätestatud: „Börsil noteeritud äriühingud peaksid selle teabe avaldama nõuetekohaselt ja kergesti juurdepääsetavas vormis oma veebisaitidel ning esitama selle oma aastaaruandes“. Kaubanduskoda on seisukohal, et soolise tasakaalu eesmärgi aruandluse peaks esitama koos majandusaasta aruandega nagu seda näeb ette direktiiv. Sest sel viisil ei tekitata aktsiaemitentidele ebamõistlikku halduskoormust. Praktikas valitakse tavaliselt nõukogu liikmed aktsionäride üldkoosolekul, mis vastavalt ÄS §-le 291 lõikele 2 toimub mitte hiljem kui kuue kuu jooksul  majandusaasta lõppemisest. Lisaks esitatakse nõukogu liikmete kandidaadid aktsionäridele ÄS §294 lg 3 järgi kolm nädalat enne aktsionäride koosolekut. See tähendab, et kui kuu pärast majandusaasta lõppemist soolise tasakaalu andmed esitada, muutuvad need mõne kuu möödudes ebatäpseks. Eelnõust ega seletuskirjast ei selgu, kas ja kuidas on aktsiaemitendil võimalus Finantsinspektsioonile esitatavaid andmeid uuendada, kui pärast andmete esitamist on valitud uued juhtorgani liikmed ning aktsiaemitent soovib andmeid uuendada. Lisaks paneb eelnõu ettevõttele kohustuse samad andmed avalikustada oma veebilehel, mida ettevõttel on võimalik igal ajal muuta. Sel juhul võib tekkida olukord, kus pärast juhtorgani liimete muutumist on aktsiaemitendi veebilehel andmed uuendatud, kuid Finantsinspektsiooni lehel olevas nimekirjas on aegunud andmed. Mistõttu näeme vajadust eelnõud täiendada, võimaldades börsiettevõtetel vabatahtlikult esitada avaldus soolise tasakaalu eesmärgi täitmise nimekirjas toodud andmete ajakohastamiseks enne aasta möödumist ning Finantsinspektsioonile tuleb panna kohustus neid andmeid uuendada, kui aktsiaemitent on saatnud uuendatud andmed. Samuti ei selgu eelnõust ega seletuskirjast, millal tuleb esimest korda aktsiaemitendil nõutavaid andmeid pädevale asutusele esitada. Kaubanduskoja ettepanek: Teeme ettepaneku muuta eelnõu § 1 olevat §-i 1539 lõiget 3 nii, et eelnõuga nõutavad soolise tasakaalu eesmärgi täitmise andmed esitatakse koos majandusaasta aruandega ning tuua vähemalt seletuskirjas selgelt välja, millal peavad ettevõtjad andmeid esmakordselt esitama hakkama. Lisaks teeme ettepaneku täiendada eelnõud, võimaldades aktsiaemitendil avalduse esitamisega vabatahtlikult ajakohastada soolise tasakaalu täitmise nimekirja andmeid juhtorgani liikmete muutumisel ning sellisel juhul peab Finantsinspektsioonil olema ka kohustus neid andmeid uuendada. 28. Eelnõu §-s 1 olev § 1359 lõige 4, soolise tasakaalu Osaliselt arvestatud, seletuskirja täiendatud. eesmärgi täitmise nimekiri. Finantsinspektsiooni lehel avaldatav soolise tasakaalu Eelnõu § 1359 lõikes 4 sätestatakse soolise tasakaalu nimekiri koondab juba täna avalikult kättesaadavat eesmärke täitvate ja mitte täitvate börsiettevõtete infot, mis on kättesaadav äriregistris. Seega ei ole nimekiri, mis avaldatakse Finantsinspektsiooni väide, et andmete avaldamine kahjustab ettevõtte veebilehel. Kaubanduskoja hinnangul ei pane mainet, asjakohane. eesmärki mitte täitvate ettevõtete andmete avaldamine aktsiaemitente kiiresti ja erakorraliselt juhtorganite liikmeid välja vahetama. Eelnõu ja direktiiv näevad ette, et juhtkonna liikmeid ei pea kohe pärast direktiivi üle võtmist välja vahetama, vaid seda tuleb teha järk- järgult vastavalt nende lepingute lõppemisele. Seega võib ettevõttel minna paar aastat aega enne reegli täitmist, milleks annab aja ka direktiiv. Seevastu võib nö negatiivne nimekiri jätta ettevõtetest avalikkusele halva mulje ja kahjustada ettevõtte mainet. Lisaks ei näe negatiivset nimekirja ette direktiiv ning meie  hinnangul ei ole vaja direktiivi rangemalt üle võtta. Seejuures ei selgu eelnõust ja seletuskirjast, millal täpsemalt Finantsinspektsioon eesmärgi täitmise või mittetäitmise kohta nimekirja avaldama hakkab. Kaubanduskoja ettepanek: Kaubanduskoda ei nõustu eelnõu § 1359 lõikes 4 sätestatud plaaniga avaldada soolise tasakaalu reeglit järgivate börsiettevõtete nimekirjaga koos ka reeglit mittejärgivad ettevõtted ning teeb ettepaneku nö negatiivset nimekirja mitte avaldada. Lisaks teeme ettepaneku eelnõus täpsustada, millal soolise tasakaalu eesmärgi täitmise nimekirja avaldama hakatakse. 29. Eelnõu täiendamine võrdse kohtlemise seaduse Selgitatud. rikkumise välistusega. Juhtkondade soolise tasakaalu statistika esitatakse Oleme saanud ettevõtjatelt tagasisidet seoses murega, agregeeritult, mitte isikustatult, st eelnõuga ei seata et eelnõu ei arvesta ametlikult määratud soo ja äriühingule kohustust avaldada juhtkonna liikmete tunnetusliku soo avaliku eksponeerimisega kaasneda isikuandmeid, nende sugu või soolist identiteeti. võiva diskrimineerimise ja – menetlusega. Nimelt on Ettepanek täiendada eelnõud võrdse kohtlemise Euroopas aina enam laienemas kolmanda soo ehk seaduse rikkumise välistusega ei ole asjakohane, kuna „muust soost“ mõiste kasutuselevõtt. Näiteks on 2019. ei käsitle kommentaaris käsitletud küsimusi. aastal Saksamaal kasutusele võetud intersoolisuse Võrdse kohtlemise seadus tagab isikute kaitse mõiste. ÜRO on samuti seisukohal, et intersoolisuse diskrimineerimise eest rahvuse (etnilise kuuluvuse), eitamine on diskrimineerimine. Võrdse kohtlemise rassi, nahavärvuse, usutunnistuse või veendumuste, seaduse §-ide 2 ja § 3 koostoimes on aktsiaemitentide vanuse, puude või seksuaalse sättumuse alusel. maine potentsiaalselt ohus, täites direktiivist ja eelnõust tulenevat kohustust isikule määratud soo Käesoleva eelnõu aluseks oleva direktiivi avaldamisega, kuid isiku tunnetuslik sugu ei vasta kohaldamisala on rangelt piiratud kahe sooga (naised sellele. Kuigi sellise olukorra juhtumine on ilmselt ja mehed). Direktiiv omakorda toetub ELi lepingu ebatõenäoline, siis ei tohiks meie hinnangul ettevõttele artikli 3 lõikele 3, mille kohaselt edendab liit naiste ja reeglite kehtestamisega tekitada võimalust äriühingu meeste võrdõiguslikkust. Seega ei ole direktiivi ega maine kahjustamiseks. eelnõu eesmärgiks hõlmata muid sooidentiteete. Kaubanduskoja ettepanek: Soolise võrdõiguslikkuse seaduse § 5 lg 2 p 5 kohaselt Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku täiendada ei loeta diskrimineerimiseks ajutiste soolist eelnõus soolise tasakaalu andmete avaldamise võrdõiguslikkust edendavate erimeetmete kohustuse osa võrdse kohtlemise seaduse rikkumise rakendamist, mis annavad eeliseid alaesindatud soole välistusega. või vähendavad soolist ebavõrdsust. Seega ei teki siinkohal konflikti ka võrdse kohtlemise seaduse §-ga 2 ja 3. Justiitsministeerium 30. Eelnõuga võetakse üle Euroopa Parlamendi ja Osaliselt arvestatud. Seletuskirja täiendatud. nõukogu direktiiv 2022/2381, milles käsitletakse Riigivaraseaduse muutmise punktid on eelnõust välja soolise tasakaalu parandamist börsil noteeritud jäetud, vt seletuskirja punkt kt 1.3. Märkused. äriühingute juhtkonna liikmete seas ja sellega seotud meetmeid. Samas läheb eelnõu direktiivist kaugemale, kehtestades soolise tasakaalu nõuded ka riigi otsustusõigusega äriühingutele. Seletuskirjas põhjendatakse seda Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga (VVTP (2023–2027), mille punkti 11.17 kohaselt on seatud eesmärk saavutada meeste ja naiste võrdne esindatus riigifirmade nõukogudes selliselt, et ühe soo esindajaid ei oleks nõukogus üle 60%. Palume selle otsuse tagamaid seletuskirjas põhjalikumalt kirjeldada (nt seletuskirja 2. osas), tuues ka välja Eesti seisukohad viidatud direktiivi läbirääkimiste ajal. 31. „§ 23790. Soolise tasakaalu parandamiseks I. Teeme ettepaneku seaduses tervikuna individuaalsete kvantitatiivsete eesmärkide seadmise karistusmäärasid ühtlustada kohustuse rikkumine (1) Käesoleva seaduse § 1356 Võrdsed karistusmäärad ei peaks olema eesmärgiks lõike 2 kohase individuaalse kvantitatiivse eesmärgi omaette, vaid lähtuma peaks kaitstavast hüvest, sh seadmise kohustuse rikkumise eest, kui selle on toime kaaluma peaks, kas kaitse eesmärk on pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga finantsstabiilsus, investorite vara kaitse, finantsturu kuni 400 000 eurot. tõrgeteta toimimine, turu toimimise efektiivsus või muu, finantsstabiilsusega mitteseotud eesmärk. Seletuskirjas märgitakse lk 13, et direktiiv ei sea Käesoleval juhul on karistusmeetmed ettenähtud täpseid karistusmäärasid, vaid näeb ette, et karistused soolise tasakaalu meetmete jõustamiseks, mitte peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. finantsstabiilsuse tagamiseks, seega ei ole nende Seega võeti karistusmäära suuruse aluseks sarnased ühtlustamine muude VPTS-i karistusmääradega VPTS-i karistussätete määrad. Palume seletuskirja õigustatud. täpsustada ning konkreetselt viidata, mida peetakse silmas sarnaste VPTS karistussätete all. Kui vaadata II. Palume seletuskirja täpsustada ning VPTS kehtivat teksti, siis seal on enamuses juriidilise konkreetselt viidata, mida peetakse silmas isiku vastutuse sätetes ettenähtud karistusmäär sarnaste VPTS karistussätete all. oluliselt kõrgem, pigem miljonites eurodes, või on Seletuskirja täiendatud. VPTS näeb ette umbes 65 seotud ettevõtja käibega. Miks on eelnõus leitud, et karistussätet, millest kaheksal juhul on kehtestatud seekord on siiski põhjendatud kuni 400 000- eurone juriidilise isiku karistusmääraks 400 000 eurot. rahatrahv, mitte aga kõrgem määr? Teeme ettepaneku Näiteks on nimetatud trahvimäär ette nähtud emitendi seaduses tervikuna karistusmäärasid ühtlustada. osanike koosoleku või aktsionäride üldkoosoleku Oleme sellele ka varasemalt tähelepanu juhtinud. Kui kokkukutsumise, selle läbiviimise, seal hääletamise ja tegemist on turul noteeritud suurte aktsiaemitentidega, hääleõiguse piiramise nõuete rikkumise eest (vt VPTS siis kuni 400 000 euro suurune rahatrahv ei pruugi olla § 237.29). Sama määr kehtib emitendile ka võrdse tõhus ja mõjus, nagu näeb ette üle võetav direktiiv. kohtlemise nõuete rikkumisel (vt VPTS § 237.35). Ehk 400 000 euro suurused karistused on ette nähtud Kehtiva VPTS 24. peatükk sätestab järelevalve VPTS- rikkumiste puhul, mis ei too kaasa niivõrd rakseid is sätestatud nõuete üle. VPTS §-s 2341 on tagajärgi investoritele (vrd nt kliendi vara hoidmise ja reguleeritud sunniraha suurus. See võib juriidilisele kaitse nõuete rikkumine) ega kujuta endast süsteemset isikule olla kuni 15 miljonit või kuni 15 protsenti riski. Käesoleva eelnõu aluseks olev direktiiv näeb aastasest kogukäibest vastavalt viimasele karistused ette mh andmete esitamise ja kättesaadavale juhtimisorgani kinnitatud avalikustamise kohustuse rikkumise puhuks. raamatupidamise aastaaruandele või kuni Iseloomult on need väärteokoosseisud pigem sarnased kolmekordsele rikkumise tulemusel teenitud kasumile eelpool mainitud ühingu juhtimise nõuete või kuni kolmekordsele rikkumise tulemusel ära rikkumisega, samuti ei kahjusta eelnõuga lisatavate hoitud kahjumile vastav summa, kui sellist kasumit või kohustuste rikkumine otseselt investorit ja tema vara, kahjumit on võimalik kindlaks teha. Kui juriidiline isik ning ei too investori jaoks kaasa rahalist kahju. on emaettevõtja või sellise emaettevõtja tütarettevõtja, Seetõttu ei ole karistamine niivõrd kõrges määras kui kes peab koostama konsolideeritud raamatupidamise teiste VPTS väärteokoosseisude puhul põhjendatud. aruandeid, siis on kogukäive kas aastane kogukäive Ehk eesmärgid käesoleva regulatsiooni puhul on muu või asjaomase tululiigi kogukäive viimase kui investorkaitse ja finantsstabiilsus. Nende sätete kättesaadava konsolideeritud raamatupidamise eesmärk on edendada soolist tasakaalu, mitte kaitsta aastaaruande järgi, mille on heaks kiitnud kõrgeima turgu, nagu ülejäänud VPTS-i karistussätted. taseme emaettevõtja juhtimisorgan. Tõstatame küsimuse, kas on kaalutud kontrollida III. Kas direktiiv kohustab kindlasti selle soolise tasakaalu parandamise kvantitatiivse eesmärgi kohustuse täitmise tagamise üksnes seadmise kohustust järelevalve käigus. Kas soovitud väärteokaristusega? Kas soovitud tulemuse tulemuse saavutamine oleks võimalik ettekirjutuse saavutamine oleks võimalik ettekirjutuse ning sunnirahaga? Kas direktiiv kohustab kindlasti ning sunnirahaga? selle kohustuse täitmise tagamise üksnes Direktiivi artikkel 8 kasutab väljendeid „Liikmesriigid väärteokaristusega? Kui väärteokaristus on tingimata kehtestavad karistusnormid“ (Member States shall lay nõutud, siis miks ei ole karistussättes kavandatud down rules on penalties) ja „Karistused peavad olema rahatrahv seotud teenitud kasumiga? Oleme tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad“ (The arvamusel, et juhul kui järelevalve raames võib penalties shall be effective, proportionate and sunniraha kohaldamisel võtta aluseks teenitud kasumi, dissuasive.). Seega on direktiiviga ette nähtud, et siis tuleks sama ette näha ka väärteomenetluses liikmesriigid peavad ette nägema karistused artikli 5 rahatrahvi kohaldamise alusena. lõike 2 ning artiklite 6 ja 7 alusel riigisisesesse õigusesse lisatud normide rikkumise eest. Lisatavad  normid ei välista Finantsinspektsiooni õigust rakendada ettekirjutust ja sunniraha. Üldjuhul normi rikkumise korral ei järgne kohe väärteomenetlust, vaid seda rakendatakse süstemaatiliste ja korduvate eksimuste korral või kui ettekirjutusest ja sunnirahast ei ole viinud normi rikkumise lõpetamiseni. IV. Kui väärteokaristus on tingimata nõutud, siis miks ei ole karistussättes kavandatud rahatrahv seotud teenitud kasumiga? Keeruline kui mitte võimatu oleks määratleda kasu (või ära hoitud kahju), mis on teenitud direktiivis ettenähtud kohustuste rikkumisega, näiteks kuidas määrata, mis oli kvantitatiivse eesmärgi seadmise kohustuse rikkumisega (VPTS § 23790) või või soolise tasakaalu aruandlusega seotud kohustuste rikkumisega (VPTS § 23791) teenitud kasu. Karistussätted, mis kasutavad trahvi suuruse määramisel teenitud kasu vormelit on üldjuhul seotud rikkumisetega, mis pannakse toime selleks, et kasu saada, seetõttu on võimalik ka teenitud kasu/ ära hoitud kahju määratleda. Käesoleval juhul ei ole rahatrahvi võimalik siduda teenitud kasumiga. 32. § 23791. Soolise tasakaalu saavutamise vahenditega või V. Ka selle väärteokoosseisu juures tõuseb soolise tasakaalu aruandlusega seotud kohustuste küsimus, kas on kaalutud kohustuse rikkumine (1) Käesoleva seaduse §-s 1357 lõigetes 1, täitmist ehk aruannete esitamist tagada 4 ja 5 või § 1359 lõigetes 1–3 sätestatud kohustuste järelevalve käigus ehk ettekirjutuse ning rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 sunnirahaga. trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime Nagu eelpool punktis 31(iii) märgitud, siis direktiiv pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kohustab liikmesriiki siseriiklikus ette nägema kuni 400 000 eurot. karistusi § 1357 (artikkel 6) ja § 1359 (artikkel 7) ettenähtud kohustuste rikkumise eest. Ehk direktiiv Seletuskirja kohaselt kehtestatakse rahatrahv juhuks, näeb nimetatud artiklite rikkumise puhuks ette kui juriidiline või füüsiline isik rikub VPTS § 1357 karistusliku iseloomuga sanktsiooni, milleks sunniraha lõigetes 1, 4 ja 5 või § 1359 lõigetes 1–3 sätestatud ei ole (sunniraha ole karistus). Finantsinspektsioonil kohustust ehk soolise tasakaalu saavutamise vahendite on õigus enne trahvi määramist kasutada ettekirjutust või soolise tasakaalu aruandluse esitamisega seotud kui järelevalve tulemusel on avastatud õigusakti kohustust. rikkumine. Samuti saab järelevalve kasutada sunniraha, kui ettekirjutus jäetakse täitmata või Kavandatava § 1359 lõike 1 kohaselt peab täidetakse ebakohaselt. Seejuures sunniraha saab aktsiaemitent avaldama kergesti ligipääsetavas vormis rakendada ka korduvalt ning karistusena määratud oma veebilehel kord aastas järgmise teabe: 1) rahatrahvi kõrval. Kui ettekirjutus ja sunniraha ei ole juhtkonna ja nõukogu sooline koosseis, eristades täitnud eesmärki saab järelevalve kasutada ka andmeid juhtorganite lõikes; 2) teabe selle kohta, võimalust kohaldada trahvi. milline § 1356 lõikes 1 nimetatud eesmärk seati, ja ülevaade meetmetest, mis on võetud seatud eesmärgi VI. Kui nõutav teave on aktsiaemitendil saavutamiseks; 3) asjakohasel juhul ülevaate tegelikult olemas ja seda ei ole veebilehel meetmetest, mis on võetud § 1356 lõike 2 kohaselt avaldatud, siis miks ei piisa tähelepanu seatud eesmärgi saavutamiseks. juhtimisest, ettekirjutusest, et see teave veebilehel avaldataks? Kui ettekirjutusele Ka selle väärteokoosseisu juures tõuseb küsimus, kas ei reageerita, siis oleks võimlik kohaldada on kaalutud kohustuse täitmist ehk aruannete esitamist sunniraha. Palume selgitust, kas direktiiv tagada järelevalve käigus ehk ettekirjutuse ning nõuab tingimata sellise tegevuse eest üksnes sunnirahaga. Kui nõutav teave on aktsiaemitendil karistusõiguslikku lahendust ja muud tegelikult olemas ja seda ei ole veebilehel avaldatud, meetmed on välistatud. siis miks ei piisa tähelepanu juhtimisest, Eelnõu ei piira Finantsinspektsiooni õigust kasutada ettekirjutusest, et see teave veebilehel avaldataks? Kui ettekirjutust ja sunniraha. VPTS § 234 kohaselt on  ettekirjutusele ei reageerita, siis oleks võimlik Finantsinspektsioonil õigus teha ettekirjutus mh kui kohaldada sunniraha. Palume selgitust, kas direktiiv järelevalve tulemusel on avastatud õigusakti nõuab tingimata sellise tegevuse eest üksnes rikkumine. Samuti saab Finantsinspektsioon karistusõiguslikku lahendust ja muud meetmed on ettekirjutuse täitmata jätmise või ebakohase täitmise välistatud. Kui muud meetmed on võimalikud, siis puhul rakendada sunniraha. Nagu eelpool mainitud, palume kaaluda haldusõiguslike sunnimeetmete siis sunniraha ei ole iseloomult karistuslik, kuid kohaldamist. direktiiv näeb ette karistused artikkel 5 lõike 2 ning artiklite 6 ja 7 alusel vastu võetud riigisiseste sätete rikkumise puhuks. 33. Palume arvestada ka käesoleva kirja lisades esitatud Arvestatud. eelnõu ja seletuskirja failis jäljega tehtud normitehniliste ja keelemärkustega ning märkustega eelnõu mõju kohta. 34. Vastavalt Vabariigi Valitsuse reglemendi § 6 lõikele 5 Arvestatud. palume eelnõu esitada Justiitsministeeriumile täiendavaks kooskõlastamiseks pärast praegusel kooskõlastamisel saadud arvamuste läbivaatamist ja vajaduse korral eelnõu parandamist, et enne eelnõu Vabariigi Valitsusele esitamist kontrollida selle vastavust hea õigusloome ja normitehnika eeskirjale. Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik 35. Palun täiendada eelnõu seletuskirja nii, et sellest Mitte arvestada. Kuigi voliniku kantselei töökoormus selguks voliniku kantselei töökoormuse suurenemine. suureneb mõnevõrra, siis eelnõust tulenevad Palun lisanduvatele tegevustele planeerida lisanduvad kohustused (edendada, analüüsida, seirata eelarvevahendid 0.25 ametikoha töötasu ulatuses. ja toetada soolist tasakaalu reguleeritud Eelnõuga täiendatakse võrdse kohtlemise seaduse § 16 väärtpaberiturul kaubeldava hääleõigust andva aktsia punktiga 10, millega antakse volinikule täiendavad emitentide nõukogudes ja juhatustes) ei ole iseloomult ülesanded (edendab, analüüsib, seirab ja toetab soolist igapäevased/regulaarsed, samuti on subjektide ring tasakaalu reguleeritud väärtpaberiturul kaubeldava piiratud (Eestis registreeritud aktsiaemitendid, hetkel hääleõigust andva aktsia emitentide nõukogudes ja selliseid 18). Seega ei ole töökoormuse suurenemine juhatustes). Eelnõu seletuskirjas (lk 23) märgitakse, et võrdeline 0,25 ametikoha tööajaga. „Halduskoormuse suurenemine nii Finantsinspektsiooni kui Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantseleile on väike.“ Leheküljel 24 märgitakse, et avaliku sektori ametnike töökoormus jääb samaks. Kuna voliniku kantselei isikkoosseis on juba täna olemasolevate ülesannete täitmiseks pingeline, siis uute tööülesannete lisandumisel ametnike töökoormus suureneb rohkem, kui eelnõu seletuskirjas välja toodud mõju.