Kokkulepe

TOETUSLEPING nr 595 Tallinn Kuupäev digitaalallkirjas Rahandusministeerium, registrikood 70000272, keda esindab Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 177 „Rahandusministeeriumi põhimääruse“ § 9 punkti 26 alusel minister Sven Sester (edaspidi Toetuse andja) Audiitorkogu, registrikood 74000151, keda vastavalt audiitortegevuse seaduse § 113 lõikele 1 esindab president Märt-Martin Arengu (edaspidi Toetuse saaja) ning keda edaspidi nimetatakse eraldi Pooleks või koos Poolteks), võttes arvesse Poolte vahel sõlmitud Lepingut nr 2013-1, mille eesmärgiks oli Eesti oludele sobiva audititarkvara loomine, sõlmisid käesoleva toetuslepingu (edaspidi Toetusleping) audititarkvara E-dok arendamise (edaspidi Projekt) rahastamiseks Šveitsi-Eesti koostööprogrammi vahenditest. 1. Lepingu ese 1.1 Lepingu alusel viib Toetuse saaja Projekti ellu kooskõlas Toetuslepinguga ja vastavalt punktis 1.2 nimetatud toetuse eesmärgile. Toetuse andja korraldab toetuse väljamaksmise Toetuse saajale Toetuslepingus ettenähtud tingimustel ja tähtaja jooksul. 1.2 Toetuse eesmärgiks ja abikõlblikuks tegevuseks on auditi tarkvara E-dok arendamine selliselt, et seda saaksid oma töös kasutada ka siseaudiitorid ning Riigikontrolli töötajad. 1.3 Toetuse abil lisatakse tarkvarale E-dok vähemalt järgmised funktsionaalsused: 1.3.1 Auditiuniversum, milles dimensioneeritakse (sise)auditi keskkond; 1.3.2 Riskipõhine siseauditi üksuse / siseauditeerimise aastaplaan / tegevusplaan, mis seostatakse olemasoleva riskiregistriga; 1.3.3 Aruandluse ja kommunikatsioonivõimaluste laiendamine auditeerija, auditimeeskonna ja auditeeritava üksuse vahel kliendi/auditeeritava vahelise liidese loomisega, mis võimaldab mõlemal osapoolel faile, nt auditi kokkuvõtteid, lisada ja alla laadida; 1.3.4 Viitamissüsteemi täiustamine funktsionaalsusega, mis võimaldab viidata ka dokumendi seest (nt konkreetsest failiosast) teise dokumenti ehk faili (konkreetsesse dokumendiossa), samuti ülesannetele, näiteks ühe ülesande pliiatsiversioonist viide teisele ülesandele; 1.3.5 Valimite moodustamise mooduli loomine, mis sisaldab vähemalt ühe nn vastavusvalimi defineerimise ja moodustamise võimaluse, ühe rahaühikul (MUS sammul) põhineva substantiivse valimi suuruse tuletamise ja valimi moodustamise võimaluse ning ühe substantiivse juhuvalimi moodustamise võimaluse (nt stratifitseeritud valimi tegemiseks) ja võimaldab tuletada valimi suuruse põhjuslikus seoses riskianalüüsiga (automatiseeritult tuletatavad valimid riskide kvantifitseeritud näitajate alusel); 1.3.6 Failide massimportimise võimaluse loomine. 1.4 Projekti elluviimiseks korraldab Toetuse saaja oma tütarettevõtte E-dok OÜ (registrikood 12755407) kaudu lihthanke. Tarkvara ja selle eeldatavate funktsioonide kirjeldus on ära toodud hanke lähteülesandes, mis on Toetuslepingu lisaks nr 3. 1.5 Tarkvara E-dok koos võimalike päraldistega ning kõik arendused ja täiendused peavad kajastuma Toetuse saaja bilansis ja nende omandiõigus peab kuuluma Toetuse saajale. Sõlmitava hankelepingu tingimustes tuleb kokku leppida, et loodava tarkvara autori varalised õigused antakse üle Toetuse saajale. 2. Projekti toetuse summa 2.1 Projekti toetuse summa on 37 000 (kolmkümmend seitse tuhat) eurot. 2.2. Kui Projekti rakendamise kulu ületab Toetuslepingus sätestatud Projekti toetuse summat või abikõlblikku kulu, peab Toetuse saaja tagama täiendavate rahaliste vahendite olemasolu Projekti eesmärkide elluviimiseks. 3. Maksetingimused 3.1 Toetuse saaja kasutab toetust ainult Toetuslepingu punktiga 1.2 kooskõlas olevate Projekti abikõlblike tegevuste rahastamiseks. 3.2 Väljamakse on ühekordne ning väljamakse teostatakse 14 kalendripäeva jooksul peale Toetuslepingu allkirjastamist. 3.3 Väljamaksed tehakse Toetuse saaja järgnevale pangakontole: Konto omanik: Audiitorkogu, kontonumber: EE842200221013199172. 3.4 Toetus, mis on kasutamata 15. märtsi 2016 seisuga, tagastatakse Toetuse saaja poolt Toetuse andjale. 4. Poolte õigused ja kohustused 4.1 Pooled võtavad kasutusele kõik asjakohased ja vajalikud meetmed, et tagada Toetuslepingust tulenevate kohustuste ja eesmärkide täitmine. 4.2 Pooled esitavad üksteisele informatsiooni, mis on vajalik Toetuslepingu edukaks täitmiseks, tegutsevad läbipaistvalt ja vastutustundlikult ning järgivad hea halduse ja jätkusuutliku arengu põhimõtteid. 4.3 Pooled teavitavad teineteist Projekti edukat rakendamist takistavatest asjaoludest. 4.4 Toetuslepingus sätestatud kohustusi täidavad Pooled kõige otstarbekamal viisil, arvestades teise Poole majanduslikke huve ning vältides teisele Poolele Toetuslepingu täitmisega võimalike kahjude tekkimist. Pool osutab teisele Poolele heatahtlikku abi temal lasuvate kohustuste täitmisel. 4.5 Pooled hoiavad ja säilitavad Projekti elluviimisega seotud dokumentatsiooni vastavalt õigusaktidele. 4.6 Pooled võimaldavad Projekti auditi ja järelevalve (sh kohapealsete kontrollide) teostamist ning osutavad selleks igakülgset abi, sealhulgas võimaldavad volitatud isikul ligipääsu esitatud andmete õigsuse kontrollimiseks kõigile Projekti rakendamisega seotud dokumentidele ja informatsioonile, ning viibida Toetuse saaja ja Projektis osalevate isikutega seotud ruumides ja territooriumil. 4.7 Toetuslepingu Pooled võtavad vajalikke meetmeid, et vältida korruptsiooni. Toetuslepingu pooled ei tee ega aktsepteeri makseid, kingitusi ega muid tehinguid ega hüvesid, mis võiksid kahjustada Toetuslepingu täitmist või Poolte mainet. Käesoleva nõude eiramine toob kaasa Toetuslepingu lõpetamise. 5. Toetuse saaja kohustused toetuse kasutamisel 5.1 Toetuse saaja teeb kõik endast sõltuva Projekti eesmärgipäraseks elluviimiseks ja juhtimiseks. 2 5.2 Projekti elluviimisel täidab Toetuse saaja kõiki asjakohaseid õigusakte. 5.3 Toetuse saaja teavitab avalikkust Projektist kooskõlas Toetuslepingu lisas nr 1 kirjeldatud juhendile vastavalt. 5.4 Toetuse saaja esitab Toetuse andjale aruande 15.03.2016, milles kirjeldab Projektiga seotud tegevusi ja kasutatud ressursse. Aruandevorm on toodud Lepingu lisas nr 2. 5.5 Toetuse saaja esitab Toetuse andja taotlusel kõik Projekti rakendamisega seotud dokumendid ja informatsiooni. Kõik dokumendid ja informatsioon esitatakse eesti keeles. 5.6 Toetuse saaja tagab, et kõik Projekti aruande aluseks olevad kulud on abikõlblikud ning juhul kui on läbi viidud riigihankeid, siis need on korraldatud vastavuses riigihangete seadusega. Vajadusel võib Toetuse andja paluda Toetuse saajalt aruannete täiendamist. 5.7 Toetuse saaja tagab, et aruande aluseks olevaid kulusid ei ole tehtud ega tehta kulude hüvitamiseks mõne teise projekti raames. 5.8 Toetuse saaja lõpetab Toetuse andja nõudmisel toetuse kasutamisega seotud rikkumised, kõrvaldab nende tagajärjed ja hoiab ära edasised juhtumid. 5.9 Toetuse saaja täidab muid Toetuslepingust tulenevaid kohustusi. 6. Toetuse andja õigused ja kohustused 6.1 Toetuse andja teostab vajadusel Projekti järelevalvet, sh võib kontrollida Toetuse saaja tegevuse vastavust Toetuslepingus ettenähtud nõuetele ja ülesannete korrektset täitmist. 6.2 Toetuse andja auditeerib vajadusel Projekti. 6.3 Toetuse andja nõuab üldjuhul Toetuse saajalt Projekti elluviimisega kaasnevate rikkumiste lõpetamist, nende tagajärgede kõrvaldamist ja edasiste juhtumite ärahoidmist. 6.4 Toetuse andja täidab ja teostab muid Toetuslepingust tulenevaid õigusi ning kohustusi. 7. Rikkumistest teavitamine ja tagasimaksed 7.1 Toetuse andja vastutab mittenõuetekohaselt kasutatud toetuse vahendite tagasinõudmise eest, koostab tagasinõude otsuseid ja menetleb tagasinõudeid. Vajadusel nõuab Toetuse andja Toetuse saajalt toetusi osaliselt või täielikult tagasi, kui ilmneb, et toetus on kasutatud mitteabikõlblike kulude tegemiseks. 7.2 Toetuse andja võib nõuda Toetuse saajalt toetus osaliselt või täielikult tagasi, kui; 1) toetust ei ole kasutatud ettenähtud eesmärgil; 2) ilmneb, et Projekti eesmärke ei ole võimalik saavutada või nõue toetuse kasutamisega kaasneva pettuse või eeskirjade eiramise lõpetamiseks, nende tagajärgede kõrvaldamiseks ja edasiste juhtumite ärahoidmiseks on jäetud tähtajaks täitmata; 3) Toetuse saaja ei ole täitnud toetuse andmisel oluliselt talle pandud kohustusi (on toime pannud olulise Toetuslepingu rikkumise). 7.3 Toetuse saaja maksab tagasinõudmise otsuse korral toetuse tagasi 90 kalendripäeva jooksul, alates tagasinõudmise otsuse kättesaamise päevast. 7.4 Kui Toetuse saaja peab toetuse osaliselt tagasi maksma võib Projekti raames järgnevat väljamakstavat toetuse summat vähendada tagasi maksta jäänud summa ulatuses. 8. Poolte vastutus 3 8.1 Toetuse andja ei võta endale riski ega vastutust Projektiga tekitatud kahjude, vigastuste või muude võimalike negatiivsete mõjude eest, sh ebakõlade eest Projekti planeerimises, ega teiste projektide eest, mis võivad mõjutada Projekti või mida Projekt mõjutada võib, ega ka avalikkuse hukkamõistu eest. Taoliste probleemide lahendamine on Toetuse saaja ülesanne. 8.2 Pooled hüvitavad üksteisele Toetuslepingu tingimuste süülisest täitmata jätmisest või mittekohasest täitmisest tekkinud kahju. 8.3 Kui Toetuse saaja ei täida Toetuslepingus sätestatud tingimusi, on Toetuse andjal õigus nõuda viivitamatult Toetuslepingu tingimuste täitmist või nõuda toetuse tagastamist punktis 7 sätestatud korras. 9. Vääramatu jõud 9.1 Pooled on vabastatud vastutusest Toetuslepingu mittetäitmise või mittekohase täitmisega tekitatud kahju eest, kui Toetuslepingu mittetäitmine või mittekohane täitmine on tingitud sellistest asjaoludest nagu üleujutus, tulekahju, maavärin või muu loodusõnnetus, sõda, okupatsioon, massilised rahutused või muud asjaolud, mida tavaliselt ja seaduse alusel mõistetakse vääramatu jõuna. Toetuslepingu mõistes ei ole streik, töö- või transpordiseisak vääramatu jõud. 9.2 Kui vääramatu jõud takistab lepingujärgsete kohustuste täitmist, siis kohustuse täitmise tähtaeg pikeneb perioodi võrra, millal kohustuse täitmine oli takistatud vääramatu jõu tõttu. 9.3 Pool, kelle tegevus Toetuslepingu täitmisel on takistatud vääramatu jõu asjaolude tõttu, on kohustatud nii vääramatu jõu tekkest kui ka lõppemisest esimesel võimalusel teatama teistele Pooltele. 9.4 Vääramatu jõud ei vabasta Pooli kohustusest võtta tarvitusele kõik võimalikud abinõud Toetuslepingu mittetäitmisega või mittekohase täitmisega tekkida võiva kahju vältimiseks või vähendamiseks. 10. Pooltevahelised teated 10.1 Pooled edastavad kõik Toetuslepingu täitmist puudutavad teated kas kirja või e- posti teel digitaalselt allkirjastatuna. 10.2 Teade loetakse kättesaaduks: 1) teatamisel kirja teel pärast kahe postitamisele järgneva tööpäeva möödumist; 2) teatamisel e-posti teel – saatmisele järgneval tööpäeval. 10.3 Kõik teated edastatakse vastavalt Toetuslepingus nimetatud Poolte kontaktisikutele. 10.4 Pooled teavitavad teineteist punktis 10.5 nimetatud kontaktandmete muutumisest kirjalikult. 10.5 Poolte kontaktandmed: Toetuse saaja kontaktandmed: Kontaktisik: Märt-Martin Arengu Aadress: Tartu mnt 50 V korrus Telefon: 6 645 180 E-post: [email protected] Toetuse andja kontaktandmed: Kontaktisik: Mirjam Suurekivi. 4 Aadress: Endla 13, 10122 Tallinn Telefon: 611 3627. E-post: [email protected] 11. Toetuslepingu kehtivus ja muutmine 11.1 Toetusleping jõustub selle sõlmimisest. Toetusleping loetakse sõlmituks hilisemast allakirjutamise kuupäevast ja kehtib kuni Poolte kohustuste nõuetekohase täitmiseni või lõppemiseni muul Toetuslepingus ettenähtud alusel. 11.2 Toetuslepingut võib muuta või täiendada ainult Poolte kirjalikul kokkuleppel. 12. Toetuslepingule kohaldatav õigus ja vaidluste lahendamine 12.1 Toetuslepingu täitmisel kohaldatakse Eesti õigust. 12.2 Kõik Toetuslepingu täitmisel ja tõlgendamisel tekkinud vaidlused lahendavad Pooled läbirääkimiste teel. Kui Toetuslepingust tulenevaid vaidlusi ei õnnestu lahendada Poolte läbirääkimistega, lahendatakse vaidlus seaduses sätestatud kohtus. 13. Lõppsätted 13.1 Toetuseping on koostatud eesti keeles ja allkirjastatud digitaalselt. Toetuse andja Toetuse saaja (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Sven Sester Märt-Martin Arengu Rahandusministeerium Audiitorkogu 5  ………..2015 sõlmitud Toetuslepingu Lisa 1 Avalikkuse teavitamine Projekti seotusest Eesti-Šveitsi koostööprogrammiga 1. Pressiteated Projekti alguses teavitamaks Toetuslepingu allkirjastamisest ja eesmärkidest ning Projekti lõppedes kokkuvõte ning ülevaade saavutatust viitega Eesti-Šveitsi koostööprogrammile; 2. Eesmärkide elluviimisel tuleb avalikustada vastav teavitus Toetuse saaja elektroonilisel koduleheküljel ja/või ajalehes viitega Eesti-Šveitsi koostööprogrammile; 3. Materiaalsete esemete hankimisel tuleb ese tähistada Eesti-Šveitsi koostööprogrammi logoga; 4. Elektroonilistele materjalidele koostamisel tuleb materjalile lisada Eesti-Šveitsi koostööprogrammi logo; 5. Erialaseminaride ja –konverentside korraldamisel tuleb viidata Eesti-Šveitsi koostööprogrammile kui ürituse finantseerijale, presenteerides seda asjakohaste logode, plakatite jne. 6  Lisa 2 Rahandusministeeriumi ja Audiitorkogu vahel sõlmitud toetuslepingu aruanne 1. Toetuslepingu maksumus: 37 000 eurot 2. Aruandeperiood: detsember 2015-märts2016 3. Aruandeperioodil kasutatud toetus: [sisestada summa] 4. Ülevaade Lepingu punktis 1.4 nimetatud hanke tulemustest 5. Väljavõte raamatupidamise programmist toetuslepingu projektist tehtud maksetest (lisada vahearuandele elektrooniliselt) 6. Lepingud, arved, otsused ja muud dokumendid, mille alusel on tehtud väljamakseid (lisada vahearuandele elektrooniliselt) 7. Nimekiri asjade ostmiseks ja teenuste tellimiseks läbiviidud riigihangetest. 8. Kinnitus, et asjade ostmisel ja teenuste tellimisel on järgitud riigihangete seadust. 9. Ülevaade avalikkuse teavitamine tegevuste finantseeringu seotusest Eesti-Šveitsi koostööprogrammiga. Aruande koostaja : [sisestada koostaja nimi] /allkirjastatud elektrooniliselt/ 7  Lähteülesanne Auditi tarkva E-dok lühiiseloomustus: E-dok on audiitori kutsetegevuse dokumenteerimise eritarkvara, mis on välja arendatud 2014. aastal, et auditi töövõttude dokumenteerimise efektiivsuse ja turvalisuse suurendamisega parandada auditi kvaliteeti. Tarkvara koosneb veebipõhiselt kasutatavast servertarkvarast ja offline (servertarkvara andmetega sünkroniseeritavast) desktop tarkvarast. Arhitektuurne lahendus – serverkomponent: Infosüsteemi serverite operatsioonisüsteemina kasutatakse CentOS 7 distributsiooni, mis võimaldab vähendada distributsiooniga mitte kaasnevate aluskomponentide ise pakendamise, testimise ja paigaldamise vajadust. Rakenduskihis kasutatakse infosüsteemi realiseerimiseks Python programmeerimiskeele versiooni 3.3 ja 3.4 ning Nginx veebiserveritega liidestutakse WSGI spetsifikatsiooni kohaselt Waitress vahekihitarkvara kasutades. Andmebaasimootorina kasutatakse PostgreSQL 9.3 andmebaasi. Arhitektuurne lahendus – desktop klient: Desktop kliendi operatsioonisüsteemina kasutatakse Microsoft Windows XP ja hilisemaid operatsioonisüsteemi. Rakenduskihis kasutatakse infosüsteemi realiseerimiseks Python programmeerimiskeele versiooni 3.4 ning kasutajaliides realiseeritakse Qt ning PyQt kasutajaliideseteeke kasutades. Andmebaasimootorina kasutatakse SQLite integreeritud andmebaasi. Andmevahetuseks kliendi ja serveri vahel kasutakse krüpteeritud andmekanalil vahetatavat JSON andmeformaati. Autentimiseks serverisse kasutatakse avaliku võtme infrastruktuuri (PKI) ja servertarkvaras genereeritavaid sertifikaate. Hanke objekti kirjeldus: Hanke objektiks on: 1. auditi tarkvarale E-dok alljärgnevate toimivate funktsionaalsuste lisamine maksumusega kuni 39 900 eurot (ilma käibemaksuta): 1.1. “Auditi universumi” (AU) loomine, milles dimensioneeritakse (sise)auditi keskkond. Riskipõhise siseauditi üksuse ja siseauditeerimise aastaplaani lisamine, mis seostatakse olemasoleva riskiregistriga. Auditi universum on projektide planeerimine (riskipõhine). AU objekt - objekt mida auditeerime, on projekti “auditeeritav objekt” täiendav dimensioon (analoogne kliendiga). AU on võimalike auditeeritavate objektide (puu)struktuur, mida saab projekti loomise tasandil projektile määrata analoogselt kliendi valikuga. AU nimetab kõik võimalikud auditeeritavad objektid (äriprotsessid, organisatsiooni üksused, IT-süsteemid, funktsioonid jne). Käesoleva ülesande raames tuleb: - Luua eraldi Universumi haldamise vaade “Universum”, eraldi menüü punkt; - Universumi menüü all peab omakorda olema 4 menüüd: “Objektid”, “Riskihindamine”, “Statistika” ning „Aastaplaan“. Objektid: - Objekte peab saama lisada analoogselt Tööülesannetega Tööülesannete blokis, ehk Tööülesannete lisamise funktsionaalsust dubleerida eraldi Objektidele objektide saki alla. Objektidel võib olla kuni 4 alamtaset. - Objekti lisamise vormil peavad olema järgnevad objekti kirjeldavad andmed: o Ülemine tase o Viide o Objekti nimetus o Lisamise aasta/kuupäev o Aktiivne/Mitteaktiivne (ainult objekti muutmisvaates, tööülesandes olev staatus ainult kahe valikuga) o Mitteaktiivsuse põhjendus (ainult objekti muutmisvaates) o Täiendavad read, mis võivad selguda arenduse käigus - Siseaudiitor (SA) kaardistab kõik objektid. Seda tehakse üks kord. Siis täiendatakse vastavalt sellele, kas on olnud muutusi – uued funktsioonid, uued IT-süsteemid jne. Objektide lisamiseks ning nende muutmiseks peab olema loodud kaks eraldi seisvat õigust, mida vajadusel saab ühtseks rolliks valitavaks teha. Kustutada peab saama ainult projektidega mitte seotud objekte. - Objekte peab saama valida projekti lisamisel, kui funktsionaalsust “Universum” on ühingu põhiselt lubatud kasutada. Projektides kasutatud seosed objektidega peab hiljem Statistika vaates nn koondama aastate lõikes. Lisaks peab saama määrata ka auditeerimise aasta, millega projekt seotakse. Riskihindamine - Kord aastas dokumenteeritakse riskihindamine. Iga aasta kohta peab saama koostada nn riskihindamise, mille tulemusel tekib/määratakse: o Riskihindamise koondtabel o Muutmise/kinnitamise kasutajaõigused - Tegu analoogse riskide lisamise funktsionaalsusega tööülesande tasemel o Uue riski lisamisel peab saama valida:  Universumi Objekt (Allikaviite asemele)  Kirjeldus  Tõenäosus  Võimalik mõju  Kogu mõju  Lisaklassifikaatori valikud  Kontrollide tekstikastile lisaks peab olema loodud eraldi kontrollide klassifikaator/mallid, mida audiitor saab valikust valida ja pakutakse alati valikuks sõltumata sellest kas valik „märkimisväärne“ on tehtud või mitte. Kontrollide klassifikaator peab olema eraldi iga audiitorühingu põhiselt määratav (eksporditav ka Excel mallidesse, et saaks vajadusel kasutada).  Valikuid “märkimisväärne” ja “Kas kontrolli ülesehitus ja toime on rahuldavad” selles vaates ei näidata.  Auditeerimise aastad/perioodid - Projekti lisamisel, millega seotakse AU objekt, peab automaatselt eeltäitma ka riskide saki riskihindamisel olevatest riskidest ulatuses, mis on võrreldav ja täidetud (ehk kirjeldus, mõju jms). Allikaviite saab projekti tasandil audiitor uuesti määrata. - Uus klassifikaator “Universumi riskimallid” - Igat Objekti on võimalik valida mitu korda, ehk ilmub aastaplaanis ka mitu korda, kui muud tingimused on täidetud;  - SA juht vastavalt hindamisele valib objektid auditeerimiseks. Valides objekti läheb see AU-st aastaplaani: Riski, Objekti sidumisel ning auditeerimise aasta olemasolul tekib kirje Aastaplaani, mida tuleb audiitoril täiendada (ja mida saab täiendada kuni Aastaplaan ei ole lukus). Alternatiiv: iga rea lõpus siis võiks olla funktsioon „lisa aastaplaani“ millele vajutamisel küsiks süsteem aasta/perioodi numbri. Auditi Universum iga-aastane (näide): Auditeer Objekti Auditeerit Sisekontro Toimu Juhti Komplek Viimati Kokku Lahtise Auditeer itav risk tüüp av objekt llide nud de ssus auditeeri auditeeri d ida toimivus muutus komp tud tud kordi auditile ed e- iud tents us … Äriprots Palgaarve Punane Rohelin Kolla Punane 2007 2 0 JAH/EI ess stus e ne Andmete seos: 1. Andmed selles tabelis on metainfo, mida kõnealuse riski kohta teostatavas (sise)auditi projektis on võimalik vajadusel kasutada. Statistika Arendama peab funktsionaalsuse, mis võimaldab Auditi Universumi tasemel paindlikult sarnaseid objekte perioodide vältel koondvaatena võrrelda. Aastaplaan Siseauditi aastaplaan näitab kõiki tuleval aastal auditeerimisele kuuluvaid siseauditi projekte. Aastaplaan valmib iga-aastase Auditi Universumi riskihindamise tagajärjel. Aastaplaan sisaldab kõiki järgmises näites toodud parameetreid: Auditeer Auditi Auditi Auditi Auditee Vajalikud Projekt Audiit Auditi Aruan Järjek itav nimetus tüüp eesmär ritav kompetent ijuht orid algus de orra objekt k üksus sid tähtae nr g Palgaar Vahetustööt Assur (siseau Transp IT; Jaan Ivan 04.01. 04.02. 1 vestus ajate ance diitor ordi raamatupi Õun Ivanov 2016 2016 töötundide kirjelda osakon damine; raporteerim b) d tööõigus. Ain ine Kapp Andmete seos: 1. Andmed selles tabelis on metainfo, mida kõnealuses (sise)auditi projektis on võimalik vajadusel kasutada. 1.2. Kliendi/auditeeritava vahelise liidese loomine, mis võimaldab mõlemal osapoolel faile, nt auditi kokkuvõtteid, lisada ja alla laadida. Loodav liides peab tarkvarale andma alljärgnevad funktsionaalsused: 1.2.1. Klient pääseb üksnes tema endaga seotud failide vaatessse (konkreetseid projekte klient näha ei tohi) ning võib alla laadida temale nähtavaks märgitud faile.  1.2.2. Audiitorile tekib võimalus teha projekti failidele täiendav märge „kliendi eest varjatud“ (vms), mille rakendamisel näevad vastavat faili ainult audiitorettevõttega seotud isikud, kellele on antud vastav juurdepääsuõigus. 1.2.3. Kliendi sisselogimine jääb toimuma olemasoleva autentimiseliidese abil (s.t uut sisenemise võimalust ei arendata, vaid täiendatakse olemasolevat). 1.2.4. Administraatori või kliendi haldamise õigusega isik saab lisada konkreetse klienti vaates kliendi kasutajaid kes saavad tarkvarasse sisse pääseda (luuakse eraldi sakk kliendi kontode haldamiseks). 1.2.5. Kliendi kontodele saab määrata „kehtivusaja“, mille möödudes juurdepääsuõigus automaatselt desaktiveerub. Kehtivusaeg on soovi korral pikendatav. Igal ajahetkel peab olema võimalus kasutajakontode mitteaktiivseks muutmiseks. 1.3. Failide vahelise viitamise süsteemi täiendamine, võimaldamaks aktiveerida olemsolev MS Exceli failidevahelise väljadele (cell) viitamise funktsionaalsust. Tuleb arendada Office 2016 tuge dokumentide otse avamiseks (otse redigeerimiseks, uute autentimissüsteemide osas, mida hetkel toetatud ei ole), seonduvalt veebibrauserite plug-in’ide kadumisega 2016 aastal, et tarkvara säilitaks mallide otse avamise funktsionaalsuse ka veebibrauserites toimuvate muudatuste järel. 1.4. Valimite moodustamise mooduli loomine, mis sisaldab järgnevat:  kontrollipõhiste testide valimi suuruse määramist  substantiivsete testide valimi suuruse määramist  juhuvaliku määramist populatsioonist Kontrollipõhiste ja substantiivsete testide valimi suuruse määramine Tegemist on Tööülesande vaates igale tööülesandele valikuna lisatava sakiga. Saki algul annab tarkvara järgmise valiku:  Kas tegemist on kontrollipõhise või substantiivse testi valimi suuruse määramisega? (Kontrollipõhine/Substantiivne) Kui kasutaja valib „Kontrollipõhine“, järgneb küsimus:  Kas tegemist on sageduspõhise kontrollitestiga? (Jah/Ei) Kui kasutaja valib „Jah“, avaneb järgmine vaade, kus kasutaja teeb raadionupuga valiku: SOOVITUSLIK VALIMI VALIMI VALIK KONTROLLI SAGEDUS SUURUS (raadionupp) IGAPÄEVANE 54 IGANÄDALANE 10 IGAKUINE 3 KVARTAALNE 2 KORRA AASTAS 1 Kui kasutaja valib „Ei“, järgnevad küsimused:  Mis on soovitav kindluse määr? (80%, 85%, 90%, 95%, 99%)  Mis on eeldatav vigade arv? (0, 1, 2, 3, 4, 5) Järgnevalt kasutab tarkvara allpool esitatud tabelis toodud koefitsiente:  EELDATAV KINDLUSTUNNE EELDATAV VIGADE ARV 99% 95% 90% 85% 80% 0 4,61 3,00 2,31 1,90 1,61 1 6,64 4,75 3,89 3,38 3,00 2 8,41 6,30 5,33 4,72 4,28 3 10,05 7,76 6,69 6,02 5,52 4 11,61 9,16 8,00 7,27 6,73 5 13,11 10,52 9,28 8,50 7,91 KINDLUSE FAKTOR Kasutades valemit „valimi suurus = koefitsient / läbiviimise olulisus“, kuvab tarkvara valimi suuruse numbri. Kui kasutaja valib „Substantiivne“, avaneb kasutajal järgmine vaade, kuhu sisestada järgmised parameetrid:  Testi kirjeldus  Populatsiooni rahaline koguväärtus  Kombineeritud riskihinnang (kui eeltäitmata)  Kindlustunne muudest substantiivsetest protseduuridest  Individuaalselt testitavate testüksuste valiku rahaline piir  Individuaalselt testitavate testüksuste rahaline koguväärtus  Individuaalselt testitavate testüksuste koguarv  Juhuvaliku moodustamise meetod (Random / MUS)  Planeeritavad vead E-dok tarkvara kasutab ära (eeltäidab) järgnevad väljad vastavalt E-dok tarkvarasse juba sisestatud infole:  Kliendi nimi  Projekti nimi  Perioodi lõpp  Kombineeritud riskihinnang (kui eeltäidetud) Valimi määramiseks teostab tarkvara järgnevad arvutused:  Populatsiooni rahaline koguväärtus miinus individuaalselt testitavate testüksuste rahaline koguväärtus (X).  X / läbiviimise olulisus = MUS valikusamm (kui juhuvaliku moodustamise meetodiks valitud MUS)  Läbiviimise olulisus / MUS valikusamm = juhuvalimi arvuline suurus (kui juhuvaliku moodustamise meetodiks valitud Random) Random juhuvaliku määramine populatsioonist Tegemist on Tööülesande vaates igale tööülesandele valikuna lisatava sakiga. Avanenud vaates saab tarkvara kasutaja sisestada järgmised parameetrid:  testi nimi  testi eesmärk  juhuvalimi moodustamise meetod (Random)  populatsiooni esimese ja viimase esindaja numbriline väärtus  valimi suurus  Vastavalt sisestatud parameetritele teeb tarkvara juhuvaliku määramise, kuvades info selles samas juhuvaliku määramise sakis. Tarkvara teostab juhuvaliku määramise sarnaselt viisile kuidas on random-valik lahendatud näiteks MS Excel’is (=RAND()) või keskkonnas random.org. 1.5. Failide massimportimise võimaluse loomine. Tarkvara arenduse tulemusena peab olema võimalik lisada tööülesannetele mitu faili korraga (kataloogist importimisel võimalik valida importimiseks mitu faili korraga). Mitme faili importimise järel peab olema võimalik anda igale lisatud failile täiendav nimetus. Failide massimportimise funktsionaalsus peab eksisteerima nii tööülesannete sakis, tavafailide korral (s.h kliendi andmetes), ent mallide massimportimist lubada ei tohi. 2. Punktis 1 loetletud funktsionaalsustega seonduvad täiendavad arendustööd (tunnitasu alusel), kogusummas, milleks on 39 900 euro ning punktis 1 loetletud funktsionaalsuste teostamise maksumuse vahe. Pakkuja esitab pakkumuses tunnihinna (ilma käibemaksuta), mille alusel ta on valmis osutama eelnimetatud täiendavaid arendustöid. Pakkumuses esitab pakkuja eraldi pakkumuse lähteülesande mõlema punkti maksumuse osas, vastavalt: 1. Nõutavate funktsionaalsuste lisamise maksumus (ilma käibemaksuta) 2. Täiendavate, punktis 1 loetletud funktsionaalsustega seonduvate kuid hanketingimustes täpsustamata arenduste tunnihind (ilma käibemaksuta). TOETUSLEPINGU NR 595 MUUTMISE KOKKULEPE nr 1.9-1/187-1 Eesti Vabariik, Rahandusministeeriumi kaudu, registrikood 70000272 asukoht Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn, keda esindab eelarvepoliitika asekantsler Sven Kirsipuu kantsleri ülesannetes ja Audiitorkogu, registrikood 74000151, asukoht Parda 12, 10151 Tallinn, keda esindab president Märt-Martin Arengu, edaspidi koos nimetatud „pooled“, lähtudes vajadusest kohaldada tarkvara E-dok arendustele võõrandamise sätet samas sõnastuses nagu on poolte vahel 4. aprillil 2013. a sõlmitud lepingu nr 2013-1 punktis 5.2.10. leppisid kokku poolte vahel 26. augustil 2016. a sõlmitud toetuslepingu nr 595 (edaspidi „leping“) muutmises alljärgnevalt: 1. Muudetakse lepingu punkti 1 „Lepingu ese“ alapunkti 1.5 ja sõnastatakse see järgnevalt: „1.5 Toetuse saaja kohustub mitte võõrandama tarkvaraga E-dok, sealhulgas selle arenduste ja täiendustega seotud varalisi õigusi üldkoosoleku nõusolekuta.“. 2. Jätta lepingu ülejäänud punktid muutmata. 3. Kokkulepe allkirjastatakse digitaalselt ja see jõustub allkirjastamisest mõlema poole poolt. Toetuse andja: Toetuse saaja: Rahandusministeerium Audiitorkogu Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn Parda 12, 10151 Tallinn Tel: 611 3558 Tel: 664 5180 E-post: [email protected] E-post: [email protected] /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Sven Kirsipuu Märt-Martin Arengu