Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus

Justiitsministeerium Meie 28.10.2024 nr 1.2-2/68-16 Eelnõu kooskõlastamine Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (puudega lapse vanusepiiri muutmine). Palume anda kooskõlastus kümne tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister Lisad: 1. Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (puudega lapse vanusepiiri muutmine) 2. Seaduse eelnõu seletuskiri 3. Seletuskirja lisa 1 (rakendusaktide kavandid) 4. Seletuskirja lisa 2 (kooskõlastustabel) Lisaadressaadid: Rahandusministeerium Kadri Mets [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  EELNÕU 17.10.2024 Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus § 1. Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmine Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõikes 11, § 2 lõikes 21, § 24 lõike 3 punktis 3 ja lõikes 5 ning § 6 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „16-aastane“ tekstiosaga „18-aastane“ vastavas käändes; 2) paragrahvi 20 lõikest 21 ja lõike 23 esimesest lausest jäetakse välja tekstiosa „, välja arvatud kui isik vajab oma puude tõttu individuaalset abivahendit“; 3) paragrahvi 20 lõige 22 ja §-d 241–243 tunnistatakse kehtetuks; 4) seadust täiendatakse §-ga 254 järgmises sõnastuses: „§ 254. Puudega lapse vanusepiiri muutmine (1) Vähemalt 16-aastasele lapsele, kellel oli tuvastatud puude raskusaste ja määratud puudega tööealise inimese toetus enne 2027. aasta 1. veebruari, makstakse toetust kuni toetuse määramise otsuse kehtivuse lõppemiseni. (2) Käesoleva seaduse kuni 2027. aasta 31. jaanuarini kehtinud redaktsiooni kohaldatakse puude raskusastme tuvastamisele: 1) lapse puhul, kes on saanud 16-aastaseks ja esitanud tööealise inimese puude raskusastme tuvastamise taotluse enne 2027. aasta 1. veebruari ja kelle taotluse suhtes ei ole tehtud vastavat otsust; 2) lapse puhul, kes on saanud 16-aastaseks ja kelle tööealise inimese puude raskusastme tuvastamise otsuse või töövõime vähenemise tuvastamise otsuse kehtivus on lõppenud enne 2027. aasta 1. veebruari, aga kes on esitanud uue puude raskusastme tuvastamise taotluse pärast 2027. aasta 31. jaanuari; 3) lapse puhul, kes on saanud 16-aastaseks enne 2027. aasta 1. veebruari ja kellel on 2027. aasta 1. veebruaril kehtiv töövõime hindamise või puude raskusastme tuvastamise otsus. (3) Kui lapsel on 2027. aasta 1. veebruaril puude raskusastme tuvastamise otsus, mis kehtib kuni tema 16-aastaseks saamiseni, pikendab Sotsiaalkindlustusamet otsuse kehtivust ja puudega lapse toetuse maksmise perioodi kuni lapse 18-aastaseks saamiseni. (4) Kui vähemalt 16-aastasel lapsel on 2027. aasta 1. veebruaril puude raskusastme tuvastamise otsus, mille kehtivus lõppeb enne tema 18-aastaseks saamist, pikendab Sotsiaalkindlustusamet otsuse kehtivust ja puudega tööealise inimese toetuse maksmise perioodi kuni lapse 18- aastaseks saamiseni.“. § 2. Muuseumiseaduse muutmine Muuseumiseaduse § 20 lõike 3 punktis 1 asendatakse läbivalt tekstiosa „16-aastasele“ tekstiosaga „18-aastasele“. 1 § 3. Ravikindlustuse seaduse muutmine Ravikindlustuse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 44 lõike 2 teises lauses asendatakse tekstiosa „16-aastaste“ tekstiosaga „18- aastaste“; 2) paragrahvi 51 lõike 4 punktis 3, § 54 lõike 1 punktis 11 ja § 59 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „16-aastase“ tekstiosaga „18-aastase“. § 4. Sotsiaalhoolekande seaduse muutmine Sotsiaalhoolekande seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 48 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(6) Abivahendi kasutusaeg käesoleva seaduse tähenduses on abivahendile kehtestatud kasutusaeg alates selle esmakordsest kasutuselevõtust, mille lõppemisel loetakse abivahend tarbimisväärtuse kaotanuks. Riik ei võta tasu maksmise kohustust üle abivahendi eest, mille kasutusaeg on lõppenud.“; 2) paragrahvi 50 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Piirhind on abivahendite loetellu kantud sama funktsiooni ja sihtotstarbega abivahendi eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmise aluseks olev abivahendite loetelus kehtestatud maksimaalne hind.“; 3) paragrahvi 55 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Abivahendi kasutamise nõustamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“; 4) paragrahvi 56 lõikest 3 ja § 69 lõikest 6 jäetakse välja sõnad „teenuse vajaduse kindlaks määramisel koostatud“; 5) paragrahvi 59 lõike 1 punktis 1, § 59 lõikes 2, § 60 lõikes 1 ja § 69 lõike 3 punktides 6 ja 7 asendatakse tekstiosa „16-aastane“ tekstiosaga „18-aastane“ vastavas käändes; 6) paragrahvi 61 lõikes 1 ja § 64 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „punktides 2, 8 ja 9“ tekstiosaga „punktides 2 ja 9“; 7) paragrahvi 63 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „punktides 1, 2, 8 ja 9“ tekstiosaga „punktides 1, 2 ja 9“; 8) paragrahvi 64 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „15-aastaste“ tekstiosaga „17-aastaste“ ja tekstiosa „16-aastaste“ tekstiosaga „18-aastaste“; 9) paragrahvi 67 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: 2 „1) koostada õigustatud isikule rehabilitatsiooniplaan või osutada tegevuskava ja rehabilitatsiooniplaani või -programmi või tegevuskava alusel rehabiliteerivaid teenuseid sotsiaalse rehabilitatsiooni eesmärgi saavutamiseks;“; 10) paragrahvi 67 punktis 3 asendatakse sõna „arvega“ sõnadega „isikupõhise üksikaruandega“; 11) paragrahvi 68 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses: „(8) Rehabilitatsioonimeeskonna spetsialist ei tohi olla isik, kelle karistus tahtlikult toimepandud kuriteo eest võib ohtu seada teenust saama õigustatud isiku elu, tervise ja vara.“; 12) paragrahvi 69 lõike 8 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(8) Rehabilitatsiooniprogrammi hindamise komisjoni kuulub Sotsiaalkindlustusameti, Sotsiaalministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Eesti Töötukassa, Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatava riigiasutuse ja puudega inimeste huve esindava organisatsiooni esindaja.“; 13) paragrahvi 76 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks; 14) paragrahvi 1421 lõike 1 punkti 2 täiendatakse pärast sõna „töövõime“ tekstiosaga „, terviseseisundiga seotud tegutsemise ja osalemise piirangute, erihoolekandeteenuse puhul isiku psüühikahäire diagnoosi“; 15) paragrahvi 144 lõiget 6 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses: „7) sotsiaalase rehabilitatsiooni teenuse ja erihoolekandeteenuse vajaduse hindamise andmed.“; 16) paragrahv 1441 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 1441. Sotsiaalministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi juurdepääs andmetele Sotsiaalministeeriumi tervise- ja sotsiaalvaldkonna eest vastutavatel ja analüüsi tegevatel ametnikel ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi töövaldkonna eest vastutavatel ja analüüsi tegevatel ametnikel on õigus töödelda poliitika kujundamiseks ja statistika koondamiseks sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistrisse kantud isikuandmeid, ilma et isik oleks otseselt tuvastatav. Töödeldavateks andmeteks on käesoleva seaduse §-s 1421 nimetatud isikuandmed, välja arvatud isikukood, ees- ja perekonnanimi, elukohaandmed ja kontaktandmed.“; 17) seaduse 9. peatüki 1. jagu täiendatakse §-ga 1607 järgmises sõnastuses: „§ 1607. Puudega lapse vanusepiiri muutmine (1) Vähemalt 16-aastasele lapsele, kellelt riik on võtnud sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eest tasu maksmise kohustuse üle enne 2027. aasta 1. veebruari, jätkab riik tasu maksmise kohustuse ülevõtmist kuni käesoleva seaduse §-s 63 nimetatud otsuse kehtivuse lõppemiseni. (2) Käesoleva seaduse kuni 2027. aasta 31. jaanuarini kehtinud redaktsiooni kohaldatakse sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmisele: 3 1) lapse puhul, kes on saanud 16-aastaseks ja esitanud sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmise taotluse enne 2027. aasta 1. veebruari, aga kelle taotluse suhtes ei ole otsust tehtud; 2) lapse puhul, kes on vähemalt 16-aastane ja kellel on tuvastatud tööealise inimese puude raskusaste või osaline või puuduv töövõime.“. § 5. Sotsiaalseadustiku üldosa seaduse muutmine Sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 391 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 391. Sotsiaalministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi juurdepääs andmetele Sotsiaalministeeriumi tervise- ja sotsiaalvaldkonna eest vastutavatel ja analüüsi tegevatel ametnikel ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi töövaldkonna eest vastutavatel ja analüüsi tegevatel ametnikel on õigus töödelda poliitika kujundamiseks ja statistika koondamiseks infosüsteemi kantud isikuandmeid, ilma et isik oleks otseselt tuvastatav. Töödeldavateks andmeteks on käesoleva seaduse § 39 lõikes 1 nimetatud isikuandmed, välja arvatud isikukood, ees- ja perekonnanimi ning kontaktandmed.“. § 6 . Tööturumeetmete seaduse muutmine Tööturumeetmete seaduse § 5 lõike 7 punkti 6 täiendatakse pärast sõna „raskusastme“ sõnadega „ning sellega seotud tegutsemise ja osalemise piirangute“. § 7. Töövõimetoetuse seaduse muutmine Töövõimetoetuse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõike 1 sissejuhatavas lauseosas ja lõikes 3 asendatakse tekstiosa „16-aastasel“ tekstiosaga „18-aastasel“; 2) paragrahvi 8 lõikeid 1 ja 2 täiendatakse pärast sõna „päevast“ tekstiosaga „, kuid mitte varem kui käesolevas seaduses sätestatud tingimustele vastamise päevast,“; 3) paragrahvi 221 lõike 2 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „3) töövõime hindamiseks – püsiva töövõimetuse ja tähtajatult määratud invaliidsusgrupi andmeid, puude raskusastme tuvastamise taotlusega koos esitatud töövõime hindamise taotluse andmeid ja puude raskusastme ning sellega seotud tegutsemise ja osalemise piirangute andmeid;“ 4) paragrahvi 27 täiendatakse lõigetega 10 ja 11 järgmises sõnastuses: „(10) Käesoleva seaduse kuni 2027. aasta 31. jaanuarini kehtinud redaktsiooni §-s 2 sätestatut kohaldatakse alla 18-aastasele isikule: 1) kes sai vähemalt 16-aastaseks ja esitas töövõime hindamise ja töövõimetoetuse taotluse enne 2027. aasta 1. veebruari ja kelle taotluse suhtes ei ole otsust tehtud; 2) kelle enne 2027. aasta 1. veebruari tuvastatud osalise või puuduva töövõime või tööealise inimese puude raskusastme tuvastamise otsuse kehtivus lõppeb pärast 2027. aasta 31. jaanuari; 4 3) kelle enne 2027. aasta 1. veebruari tuvastatud osalise või puuduva töövõime või tööealise inimese puude raskusastme tuvastamise otsuse kehtivus on lõppenud enne 2027. aasta 1. veebruari ja kes on esitanud uue töövõime hindamise taotluse pärast 2027. aasta 31. jaanuari. (11) Kui alla 18-aastasel isikul on tuvastatud osaline või puuduv töövõime enne 2027. aasta 1. veebruari ja tema töövõime hindamise otsuse kehtivus lõppeb pärast 2027. aasta 31. jaanuari, kuid enne isiku 18-aastaseks saamist, pikendab töötukassa osalise või puuduva töövõime kestust ja töövõimetoetuse maksmise perioodi kuni isiku 18-aastaseks saamiseni.“. § 8. Ühistranspordiseaduse muutmine Ühistranspordiseaduse §-s 34 ja § 36 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „16-aastane“ tekstiosaga „18-aastane“ vastavas käändes. § 9. Seaduse jõustumine (1) Käesoleva seaduse § 4 punkt 11 jõustub 2025. aasta 1. juulil. (2) Käesoleva seaduse § 1 punktid 1 ja 4, §-d 2 ja 3, § 4 punktid 5, 8, 13 ja 17, § 7 punktid 1 ja 4 ning § 8 jõustuvad 2027. aasta 1. veebruaril. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, 2024. a. Algatab Vabariigi Valitsus 2024. a. 5  Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõuga muudetakse puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadust (PISTS), muuseumiseadust (MuuS), ravikindlustuse seadust (RaKS), sotsiaalhoolekande seadust (SHS), sotsiaalseadustiku üldosa seadust (SÜS), tööturumeetmete seadust (TöMS), töövõimetoetuse seadust (TVTS) ja ühistranspordiseadust (ÜTS). Tegemist on sama eelnõuga, mis saadeti kooskõlastamisele 25.06.2024, kuid mille osad muudatused liideti mootorsõidukimaksu seaduse eelnõuga, mis võeti Riigikogus vastu 29.07.2024. Mootorsõidukimaksu seaduse eelnõusse lisati puudega inimeste toetuste tõusu, ühekordse lisatoetuse ja abivahendite vajaduspõhise võimaldamisega (eelneva puude tuvastamise või töövõime hindamiseta) seotud sätted. Praeguses eelnõus on puudega lapse vanuse ülempiiri tõstmisega seotud muudatused ja tehnilist laadi muudatused, mis puudutavad sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust ja abivahenditeenust ning puudega inimeste toetuste maksmist. Samuti on eelnõus puude raskusastmega seotud tegutsemise ja osalemise piirangute andmete vahetamist reguleerivad sätted ning täiendused sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri (edaspidi STAR) ja sotsiaalkaitse infosüsteemi (edaspidi SKAIS) ning nendega seotud töövaldkonna andmekogude regulatsioonides. Eelnõus kavandatud muudatusega tõstetakse puudega lapse vanuse ülempiir 16 eluaastalt 18 eluaastale, mis tähendab, et puude raskusastet on edaspidi võimalik tuvastada lastel kuni 18- aastaseks saamiseni ja töövõime hindamine algab 18. eluaastast. Muudatuse tulemusena on tagatud laste võrdne kohtlemine, mis on ühtlasi arusaadavam ka vanemate jaoks, sest edaspidi on nii lastekaitseseaduses (LasteKS), PISTS-is kui ka TVTS-is laps alla 18-aastane isik. Muudatus on kooskõlas haridusseaduse muutmisega, millega on plaanis muuta õppimiskohustuse iga kuni 18-aastaseks saamiseni. Seoses puudega lapse vanusepiiri muutmisega muudetakse ka sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust ja erihoolekandeteenust puudutavaid sätteid. Samuti muudetakse seoses puudega lapse vanusepiiri muutmisega MuuS- i, ÜTS-i ja RaKS-i, milles praegu on puudega lapse soodustused seotud 16. eluaastaga. Muudatuse tulemusena on ka neis seadustes puudega laps kuni 18-aastane. Kõikide eelnimetatud seadusemuudatuste jõustumise aeg on 01.02.2027. SHS-i muudatustega täiendatakse ka STAR-is töödeldavate isiku kohta käivate andmete loetelu terviseseisundiga seotud tegutsemise ja osalemise piirangute andmetega. Seoses täisealise inimese abivajaduse hindamiseks mõeldud abi- ja toetusvajaduse hindamise instrumendi kasutuselevõtuga on tulevikus vaja STAR-is töödelda ka isiku terviseseisundiga seotud tegutsemise ja osalemise piirangute andmeid, milleks vajalik andmestik tuleb isiku töövõime hindamiseks või puude raskusastme tuvastamiseks esitatud terviseandmetest. Tegemist ei ole tervise infosüsteemis olevate isiku tervise diagnoosidega, vaid rahvusvahelisele funktsioneerimisvõime klassifikatsioonile tuginedes isiku töövõime hindamise või puude raskusastme määramise käigus arstiõppe läbinud isiku poolt hinnatud tegutsemise ja osalemise piirangute määratlusega. SHS-i muudatusega luuakse ka alus kanda erihoolekandeteenuse vajaduse hindamisel STAR-i isiku psüühikahäire diagnoosi andmed. Sotsiaalkindlustusamet (edaspidi SKA) kontrollib, kas isikul on õigus saada erihoolekandeteenust ning hindab isiku abi- ja toetusvajadust, et tuvastada erihoolekandeteenuse vajadus. Kehtiva SHS-i järgi kasutatakse erihoolekandeteenuse vajaduse tuvastamisel isiku psüühikahäire diagnoosi andmeid. Lisaks sätestatakse SHS-i muudatusega nõue SKA-le, et ka isiku sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse ja erihoolekandeteenuse vajaduse hindamise andmed tuleb kanda STAR-i. Eespool nimetatud sätted loovad ühtse aluse, et alates 2025. aastast saaks nii kohalikus omavalitsuses (edaspidi KOV) kui ka SKA-s inimese abi- ja toetusvajaduse hindamisel võtta aluseks ühtse abi- ja toetusvajaduse hindamise instrumendi. 1.2. Eelnõu ettevalmistajad Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna puudega inimeste õiguste poliitika juht Kadri Mets ([email protected], 5913 7972) ja sama osakonna nõunikud Berit Rohtjärv (teenistusest lahkunud) ja Tarmo Kurves ([email protected], 5919 0941), analüüsi ja statistika osakonna juhataja Marion Rummo ([email protected], 5866 8621), analüütik Elo Reitalu ([email protected], 5913 0724) ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tööhõive osakonna nõunik Reine Hindrekus-Koppel ([email protected]). Eelnõu koostamisse on olnud kaasatud SKA teenuste osakonna ekspertiisitalituse juhataja Kalev Härk ([email protected]), abivahendite talituse nõunik Mare Toompuu ([email protected]), teenuse juht Liis Türbsal ([email protected]) ja arendusosakonna andmehalduse talituse analüütik Birgit Hänilane ([email protected]), samuti Eesti Töötukassa ametnikud. Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusloome- ja isikuandmete kaitse nõunik Alice Sündema ([email protected], 5911 1796). Eelnõu on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru ([email protected]). 1.3. Märkused Eelnõu ei ole seotud muude menetluses olevate eelnõudega. Eelnõuga muudetakse järgmisi seaduste redaktsioone: 1) puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus (PISTS), RT I, 17.08.2024, 10 (jõustub 01.01.2025) ja RT I, 17.08.2024, 12 (jõustub 01.01.2026); 2) muuseumiseadus (MuuS), RT I, 11.03.2023, 47; 3) ravikindlustuse seadus (RaKS), RT I, 21.06.2024, 19 (jõustub 01.02.2025); 4) sotsiaalhoolekande seadus (SHS), RT I, 17.08.2024, 14 (jõustub 01.01.2025) ja RT I, 17.08.2024, 16 (jõustub 01.09.2025); 5) sotsiaalseadustiku üldosa seadus (SÜS), RT I, 14.12.2023, 12; 6) tööturumeetmete seadus (TöMS), RT I, 06.07.2023, 110; 7) töövõimetoetuse seadus (TVTS), RT I, 02.05.2024, 30; 8) ühistranspordiseadus (ÜTS), RT I, 29.06.2024, 9 (jõustub 01.01.2025). Eelnõu on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse (edaspidi IKÜM) tähenduses ja selle kohta on koostatud mõjuhinnang seletuskirja punktis 6. Eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus. 2. Seaduse eesmärk Kuna eelnõus on mitu muudatust, on ka mitu eesmärki: 1. Puude raskusastmega laste ja tööealisusena käsitatava vanusepiiri muudatuse eesmärk on tagada laste võrdne kohtlemine erinevate seaduste tähenduses, mis omakorda lihtsustab  lapse vanema jaoks abi saamist. Edaspidi ei ole vaja meeles pidada erisusi eri süsteemidest abi saamisel, sest puude raskusastet on võimalik tuvastada lapsel kuni 18-aastaseks saamiseni ja töövõime hindamine algab alates 18. eluaastast. Niisamuti tagab see võrdsema kohtlemise ka harvikhaigusega lastele, kellel ei ole puude raskusastet tuvastatud, kuid kellel on alus edaspidi saada toetust kuni 18-aastaseks saamiseni. 2. STAR-i muudatuste eesmärk on luua ühtsed alused ja võimalused selleks, et alates 2025. aastast saaks nii KOV-is kui ka SKA-s inimese abi- ja toetusevajaduse hindamisel võtta aluseks ühtse abi- ja toetusvajaduse hindamise instrumendi. 3. Puude raskusastmega seotud tegutsemise ja osalemise piirangute andmete vahetamise eesmärk on tagada töötukassale töövõime hindamiseks ja tööturuteenuste pakkumiseks vajalikud puude raskusastmega seotud tegutsemise ja osalemise piirangute andmed, mis võimaldavad tõhustada andmevahetust asutuste vahel selleks, et inimene ei peaks korduvalt esitama samu andmeid. 4. Abivahenditeenust, sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust ja puudega inimeste sotsiaaltoetuste maksmist puudutavate muudatuste eesmärk on tagada õigusselgus ja ajakohasus vastavalt teenuste osutamisel ilmnenud praktilistele muutmisvajadustele. Eelnõuga seoses on koostatud väljatöötamiskavatsused järgmistel teemadel: 1) valdkondadeülese standardiseeritud andmevahetusega (sh rahvusvahelise funktsioneerimisvõime klassifikatsioon) seoses mais 2023 sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus; 2) puudega lapse ja tööealisuse vanusepiiri muutmisega seoses novembris 2023 sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus inimeste vajadustele vastava rehabilitatsioonisüsteemi loomiseks. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb üheksast paragrahvist, millest esimesega muudetakse PISTS-i, teisega MuuS- i, kolmandaga RaKS-i, neljandaga SHS-i, viiendaga SÜS-i, kuuendaga TöMS-i, seitsmendaga TVTS-i ja kaheksandaga ÜTS-i. Üheksandas paragrahvis on seaduse jõustumissäte. Eelnõu §-ga 1 muudetakse PISTS-i. Eelnõu § 1 punktiga 1 muudetakse kõikides PISTS-i asjakohastes sätetes puudega lapse vanuse ülempiir 16 aasta asemel 18 aastale. Kehtiva seaduse järgi tuvastatakse puude raskusastet kuni 16-aastasel lapsel lähtuvalt kõrvalabi, juhendamise ja järelevalve vajadusest keskmises, raskes või sügavas puude raskusastmes. Vastavalt tuvastatud puude raskusastmele makstakse kuni 16-aastasele lapsele puudega lapse toetust (138,08–241,64 eurot kuus), mille eesmärk on osaliselt hüvitada puudest tingitud lisakulud. Raske puudega lapse toetust (161,09 eurot kuus) makstakse alates 01.05.2020 puude raskusastme tekkimise ennetamiseks ka sotsiaalministri määruses nr 49 välja toodud harvikhaiguse diagnoosiga lastele, kellel puude raskusastet tuvastatud ei ole. Puudega laste puhul on kehtiva õiguse järgi alates 16. eluaastast tegu nii PISTS-i kui ka TVTS- i tähenduses tööealistega, kellel tuvastatakse puude raskusaste lähtuvalt igapäevastest tegutsemis- ja ühiskonnaelus osalemise piirangutest keskmises, raskes või sügavas puude raskusastmes. Puude raskusastme tuvastamise korral makstakse vastavalt tuvastatud puude raskusastmele ja funktsiooni kõrvalekaldele (puude liigile) alates 16. eluaastast puudega tööealise inimese toetust (28,64–53,70 eurot kuus), mille eesmärk on osaliselt hüvitada puudest tingitud lisakulud. Enamik neist lastest teeb 16-aastaseks saades töötukassale ühistaotluse töövõime hindamiseks ja puude raskusastme tuvastamiseks. Kui lapsel tuvastatakse vähenenud töövõime, saab ta ka töövõimetoetust, mida makstakse asendussissetuleku eesmärgil osalise töövõime korral 57% kehtivast päevamäärast (ca 351,75 eurot kuus) ja puuduva töövõime korral 100% kehtivast päevamäärast (ca 617,10 eurot kuus)1. Kehtiva seaduse järgi ei saa puude raskusastme tekkimise ennetamiseks toetust harvikhaiguse diagnoosiga lapsed alates 16. eluaastast, kellel tegutsemis- ja ühiskonnaelus osalemise piirangute aste ei anna alust puude raskusastet tuvastada. Muudatuse vajadus tuleneb asjaolust, et praegu defineeritakse lapse vanust erinevates seadustes (PISTS ja TVTS vs. LasteKS) erinevalt, mistõttu on erivajadusega laste vanemate jaoks muus kontekstis lapsena käsitatava alaealise lapse liikumine 16-aastaseks saades töövõime hindamise süsteemi ebaselge, sest valdavalt selles vanuses lapsed alles õpivad ja neil ei ole seost tööturuga. Samuti läbis juunis 2024 Riigikogus esimese lugemise Eesti Vabariigi haridusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, millega soovitakse muuta ka õppimiskohustuse iga kõigile 2026/2027. õppeaastal põhikooli lõpetajatele. Muudatuse kohaselt on laps õppimiskohustuslik 18-aastaseks saamiseni ja õppimiskohustus loetakse täidetuks enne 18-aastaseks saamist juhul, kui isik on omandanud kesk- või kutsehariduse. Arvestades haridusseaduse muudatust, on mõistlik teha vastavad muudatused ka PISTS-is, TVTS-is ja teistes seonduvates seadustes (RaKS, ÜTS, MuuS), et lähenemine laste vanusele oleks seadustes ühetaoline. Muudatuse tulemusel tuvastatakse edaspidi lastel puude raskusastet kuni 18-aastaseks saamiseni ja makstakse puude tuvastamise korral ka keskmise, raske ja sügava puudega lapse toetust. Niisamuti muutub TVTS-i alusel töövõime hindamise vanus selliselt, et töövõime hindamine on võimalik alates 18-aastaseks saamisest. Puudega lapse vanuse muutmine oli ühe teemana käsitletud ka novembris 2023 Sotsiaalministeeriumi poolt eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamisele saadetud sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuses inimeste vajadustele vastava rehabilitatsioonisüsteemi loomiseks. Eelnõu § 1 punktiga 2 muudetakse PISTS § 20 lõikeid 21 ja 23 selliselt, et puudega inimeste sotsiaaltoetuste maksmine peatatakse vanglas või arestimajas karistuse kandmise ajaks ka siis, kui inimene vajab puude tõttu individuaalset abivahendit. Sotsiaaltoetus makstakse inimesele jätkuvalt välja tagantjärele peale kohtuotsuse jõustumist juhul, kui inimene mõisteti õigeks või teda ei karistatud vangistusega. SKA andmetel ei ole viimasel viiel aastal olnud praktikas juhtumeid, kus inimene, kellel on vanglas või arestimajas viibimise tõttu puudega inimese sotsiaaltoetuse maksmine peatatud ja kes on tulnud SKA-sse abivahendi tõendi ja kinnipidamisasutuse teatisega, mistõttu oleks olnud põhjendatud toetuse maksmist jätkata. Praktikas ei ole enam põhjendatud jätkata ka toetuse maksmist just individuaalse abivahendi vajaduse tõttu, sest isiklik abivahend on inimesele kinnipidamisasutuses viibimise ajal tagatud SKA korraldatava abivahendi teenuse kaudu, sealhulgas rakendub võimalus saada riigipoolset soodustust abivahendi soetamisel. Niisamuti on abivahenditeenuse puhul võimalik erimenetlusega vähendada omaosalust, kui inimene ei ole võimeline omaosaluse eest tasuma. Seetõttu on individuaalne abivahend inimesele vanglas või arestimajas viibimise ajal jätkuvalt tagatud, samuti on tagatud võimalus vähendada omaosalust, kui see peaks saama abivahendi soetamisel takistuseks. Eelnõu § 1 punktiga 3 tunnistatakse kehtetuks üleminekusätted (PISTS § 20 lg 22 ja §-d 241– 243), mille alusel inimestele enam vastavat liiki toetust ei maksta, samuti tunnistatakse kehtetuks eelmise punktiga seotud säte, et kui vanglas või arestimajas karistust kandev isik vajab puude tõttu individuaalset abivahendit, lisab vangla või arestimaja isiku 1 Töövõimetoetuse päevamäär alates 01.04.2024 on 20,57 eurot (01.04.2023–31.03.2024 oli päevamäär 18,60 eurot ehk puuduva töövõime korral oli toetuse suurus 558 eurot, st 100% kehtivast päevamäärast). ekspertiisitaotlusele teatise, kus on märgitud abivahendi kasutamisega seotud kulud, nende finantseerimise allikad ja osakaal finantseerimisel. SKA ei ole viimase viie aasta jooksul sellist teatist saanud ja individuaalne abivahend on inimesele tagatud riigipoolse soodustusega SKA abivahenditeenuse kaudu. Üleminekusätetest tunnistatakse kehtetuks need, mille alusel on varem makstud puudega täiskasvanu toetust, puudega tööealise inimese toetust ja töötamistoetust. Selliseid toetuse saajaid enam ei ole, mistõttu ei ole ka üleminekusätted enam vajalikud. Eelnõu § 1 punktiga 4 täiendatakse PISTS-i §-ga 254, millega luuakse üleminekusätted puudega lapse vanusepiiri muutmiseks 16 aastalt 18 aastale. Kehtiva seaduse järgi on võimalik lapsel puude raskusaste tuvastada maksimaalselt 16-aastaseks saamiseni, kuid alates 2027. aasta 1. veebruarist on võimalik lapsel puude raskusastet tuvastada kuni 18-aastaseks saamiseni. Üleminekusätted selgitavad, millised erisused on puudega lapse vanuse muudatuse jõustumisel nende laste jaoks, kellel juba on puude raskusaste tuvastatud ja kelle puude raskusastme tuvastamise otsuse kehtivus lõppeb enne 18-aastaseks saamist. Üleminekusätetega luuakse ka loogika, et lapse taotluse esitamine ja vanus on need kriteeriumid, mille järgi liigub laps alates 1. veebruarist 2027 uude süsteemi. Muudatuse jõustumine 2027. aasta 1. veebruaril tuleneb infosüsteemide arenduse vajadusest ja asjaolust, et pikem aeg seaduse vastuvõtmise ja jõustumise vahel võimaldab puudega laste peresid paremini muudatusest teavitada. Üleminekusätete mõju on arvestatud töövõimetoetuse planeerimisel ja täpsem eelarvemõju on välja toodud seletuskirja mõjude peatükis. Paragrahvi 254 lõikes 1 sätestatakse, et vähemalt 16-aastasele lapsele, kellel oli tuvastatud puude raskusaste ja määratud puudega tööealise inimese toetus enne seaduse jõustumist (2027. a 1. veebruar), makstakse toetust kuni toetuse määramise otsuse kehtivuse lõppemiseni. Tegu on kehtiva haldusakti täitmisega, mis on selguse huvides sõnastatud ka üleminekusättena. See tähendab, et näiteks laps, kes on 2027. aasta 1. veebruaril 17 aasta ja kahe kuu vanune, tal on tuvastatud sügav puue ja talle on määratud puudega tööealise inimese toetus kuni tema 20- aastaseks saamiseni, saab ka seaduse jõustumise järel puudega tööealise inimese toetust 100 eurot kuus kuni toetuse määramise otsuse kehtivuse lõppemiseni. Paragrahvi 254 lõikes 2 sätestatakse kõik olukorrad, kus 16-aastaseks saanud lapsele kohaldatakse seaduse kuni 2027. aasta 31. jaanuarini kehtinud redaktsiooni. See tähendab, et seaduses on sõnastatud olukorrad, kus 16-aastaseks saanud lapsel tuleb taotleda ja on võimalik tuvastada ainult tööealise puude raskusastet ja määrata puudega tööealise inimese toetust, mitte lapse puude raskusastet ja puudega lapse toetust. Need olukorrad on järgmised: 1) laps, kes on saanud 16-aastaseks ja esitanud tööealise inimese puude raskusastme tuvastamise taotluse enne 2027. aasta 1. veebruari ja kelle taotluse suhtes ei ole tehtud vastavat otsust. See tähendab, et näiteks laps, kes on saanud 16-aastaseks 15.01.2027, peab esitama töövõime hindamise ja puude raskusastme tuvastamise ühistaotluse töötukassale või tööealise puude raskusastme tuvastamise taotluse SKA-le. Sellisel lapsel ei ole võimalik esitada SKA-le lapse puude raskusastme tuvastamise taotlust. Kui inimene esitab taotluse valele asutusele, edastatakse taotlus õigele asutusele; 2) laps, kes on saanud 16-aastaseks enne 2027. aasta 1. veebruari ja kelle tööealise inimese puude raskusastme tuvastamise otsuse kehtivus on lõppenud enne 2027. aasta 1. veebruari, aga kes on esitanud uue puude raskusastme tuvastamise taotluse pärast 2027. aasta 1. veebruari, see tähendab, et laps, kes on küll saanud 16-aastaseks enne 2027. aasta 1. veebruari ja tema varasema tööealise inimese puude raskusastme tuvastamise otsuse kehtivus on lõppenud enne 2027. aasta 1. veebruari, kuid kes on mingil põhjusel jäänud puude raskusastme tuvastamise korduvtaotlemisega hiljaks, peab esitama töövõime hindamise ja puude raskusastme tuvastamise ühistaotluse töötukassale või tööealise puude raskusastme tuvastamise taotluse SKA-le. Näiteks 17-aastane laps, kellel oli tööealise inimese raske puue tuvastatud kestusega kuni 05.12.2026, kuid tema vanemad avastasid 03.02.2027, et uus taotlus on jäänud tegemata, peab esitama töövõime hindamise ja puude raskusastme tuvastamise ühistaotluse töötukassale või tööealise puude raskusastme tuvastamise taotluse SKA-le. Sellisel lapsel ei ole võimalik esitada SKA-le lapse puude raskusastme tuvastamise taotlust; 3) laps, kes on saanud 16-aastaseks enne 2027. aasta 1. veebruari ja kellel on 2027. aasta 1. veebruaril kehtiv töövõime hindamise või puude raskusastme tuvastamise otsus. See tähendab, et tööealise puude raskusaste tuvastatakse peale seaduse jõustumist 01.02.2027 neil 16-aastastel lastel, kellel on seaduse jõustumise ajal (01.02.2027) kehtiv töövõime hindamise või puude raskusastme tuvastamise otsus, kuid kes näiteks ei ole varem lisaks töövõimele tööealise inimese puude raskusastme tuvastamist taotlenud või peavad terviseseisundi muutumise tõttu tööealise inimese puude raskusastme tuvastamist korduvtaotlema. Näiteks laps, kes on 01.02.2027 16,5-aastane ja tal on hinnatud vähenenud töövõime, kuid ta ei ole tööealise inimese puude raskusastme tuvastamist taotlenud, kuid kes 17.08.2027 leiab, et soovib ka puude raskusastme tuvastamist taotleda, peab esitama SKA-le tööealise puude raskusastme tuvastamise taotluse, mitte lapse puude raskusastme tuvastamise taotluse. Samamoodi peab laps, kes on 01.02.2027 17-aastane, kellel on hinnatud osaline töövõime ja tööealise inimese keskmine puude raskusaste, kuid kelle terviseseisund on halvenenud, esitama töövõime hindamise ja puude raskusastme tuvastamise ühistaotluse töötukassale. Paragrahvi 254 lõikes 3 sätestatakse, et kui lapsel on 2027. aasta 1. veebruaril kehtiv puude raskusastme tuvastamise otsus kuni tema 16-aastaseks saamiseni, pikendab SKA puude raskusastme tuvastamise otsuse kehtivust ja puudega lapse toetuse maksmise perioodi kuni lapse 18-aastaseks saamiseni. Näiteks 14-aastasel lapsel, kellel on 2027. aasta 1. veebruari seisuga kehtiv puude raskusaste kuni 16-aastaseks saamiseni (otsuse kehtivus sünnipäeva järgi kuni 15.07.2029), pikendab SKA puude raskusastme tuvastamise otsuse kehtivust ja puudega lapse toetuse maksmise perioodi kuni 15.07.2029. Sellega on tagatud, et muutumatu või progresseeruva püsiva seisundiga lapsed ja lapsed, kellel on puude raskusaste tuvastatud maksimaalseks perioodiks (kolmeks aastaks), ei peaks puude raskusastme tuvastamist korduvtaotlema, sest puude raskusastme tuvastamise otsuse tegemise ajal ei olnud neil võimalik tuvastada puude raskusastet kuni 18-aastaseks saamiseni. Paragrahvi 254 lõikes 4 sätestatakse, et kui vähemalt 16-aastasel lapsel on 2027. aasta 1. veebruaril kehtiv puude raskusastme tuvastamise otsus, mille kehtivus lõppeb enne tema 18- aastaseks saamist, pikendab SKA puude raskusastme tuvastamise otsuse kehtivust ja puudega tööealise inimese toetuse maksmise perioodi kuni lapse 18-aastaseks saamiseni. Automaatsed pikendamised on vajalikud, sest on neid 16–17-aastaseid lapsi, kelle puude raskusastme tuvastamise ja tööealise inimese toetuse maksmise otsus on tehtud kehtivusega üks või kaks aastat. Automaatsete pikendamiste eesmärk selles vanuserühmas on üleminekuajal vajalik, et vältida lapsevanemates asjatut segadust ja keerukust, kus lühikeses ajavahemikus on vajalik pöörduda kahe erineva asutuse poole. Näiteks 16-aastasel lapsel, kellel on tuvastatud tööealise inimese puude raskusaste kehtivusega 01.10.2026 kuni 01.10.2027, tekiks ilma automaatse otsuse kehtivuse pikendamiseta olukord, kus lapsevanem peaks enne 01.10.2027 kuupäeva esitama SKA-le uue puude raskusastme tuvastamise taotluse, kuid SKA saaks puude tuvastada vaid kuni lapse 18-aastaseks saamiseni, sest siis saab ta uue seaduse redaktsiooni kohaselt tööealiseks. Eelnõu §-ga 2 muudetakse MuuS-i. MuuS § 20 lõike 3 punktis 1 asendatakse läbivalt sõna „16-aastasele“ sõnaga „18-aastasele“. Muudatus tuleneb puudega lapse vanusepiiri muutmisest, millega seoses on vajalik muuta ka MuuS-i. Kehtiva seaduse kohaselt on riigimuuseumis tasuta külastus ette nähtud puudega kuni 16- aastasele isikule ja tema saatjale ning sügava puudega 16-aastasele ja vanemale isikule ja tema saatjale. Puudega kuni 16-aastase isiku definitsioon tuleneb sellest, et praegu on võimalik lapsel puude raskusastet tuvastada kuni 16-aastaseks saamiseni. Puudega lapse vanusepiiri muutmisega on edaspidi võimalik puude raskusastet tuvastada kuni lapse 18-aastaseks saamiseni. Seetõttu tehakse ka MuuS-is vastav muudatus, millega on riigimuuseumis tasuta külastus ette nähtud puudega kuni 18-aastasele isikule ja tema saatjale ning sügava puudega 18- aastasele ja vanemale isikule ja tema saatjale. Eelnõu §-ga 3 muudetakse RaKS-i. Eelnõu § 3 punktiga 1 asendatakse RaKS § 51 lõike 4 punktis 3, § 54 lõike 1 punktis 11 ja § 59 lõikes 2 sõna „16-aastase“ sõnaga „18-aastase“. Muudatus tuleneb puudega lapse vanusepiiri muutmisest 16 aastalt 18 aastale ja puudutab puudega laste hooldushüvitise, töövõimetushüvitise ja hoolduslehe sätteid. Kehtivas seaduses on sätestatud, et kindlustatud isikule makstakse hooldushüvitist alla 16- aastase puudega lapse hooldamise korral, kui hooldav isik ise on haige või hooldavale isikule osutatakse sünnitusabi. Samuti on sätestatud, et Tervisekassa maksab kindlustatud isikule ajutise töövõimetuse hüvitist ühe kalendripäeva eest ühe kalendripäeva keskmisest tulust 80% alla 16-aastase puudega lapse hooldamise korral, kui hooldav isik ise on haige või hooldavale isikule osutatakse sünnitusabi. Täiendavalt on sätestatud, et hoolduslehe alusel on kindlustatud isikul õigus saada hooldushüvitist kuni kümme kalendripäeva alla 16-aastase puudega lapse hooldamise korral, kui hooldaja ise on haige või hooldajale osutatakse sünnitusabi. Kõikides eelnimetatud sätetes asendatakse sõna „16-aastase“ sõnaga „18-aastase“, sest edaspidi on puudega lapsed vanuses 0–18 aastat, mistõttu on vajalik ka hooldushüvitist, töövõimetushüvitist ja hoolduslehte puudutavates sätetes vastavad muudatused teha. Eelnõu § 3 punktiga 2 asendatakse RaKS § 44 lõike 2 teises lauses sõna „16-aastaste“ sõnaga „18-aastaste“. Muudatus tuleneb puudega lapse vanusepiiri muutmisest 16 aastalt 18 aastale ja puudutab ravimi soodustuse protsente. Kehtiva seaduse kohaselt kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega nende haiguste loetelu, mille ravimiseks või kergendamiseks mõeldud ravim kantakse piirhinna või hinnakokkuleppe olemasolu korral või Euroopa Komisjoni ravimite ühishankes kujunenud hinna alusel ravimite loetellu soodustuse protsendiga 75. 4–16-aastaste laste ja nende isikute puhul, kellele on määratud riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel töövõimetus- või vanaduspension või kellel on tuvastatud TVTS-i alusel osaline või puuduv töövõime, ja vähemalt 63-aastaste kindlustatud isikute puhul kohaldatakse ravimite loetellu soodustuse protsendiga 75 kantud ravimite müümisel soodustuse protsenti 90. Muudatusega on edaspidi loetelus olevad ravimid 90%-lise soodustusega kõikidele 4–18- aastastele (k.a) lastele, sõltumata sellest, kas neil on või ei ole tuvastatud puude raskusaste või vähenenud töövõime. Muudatus on vajalik, sest muidu jääksid puudega lapse vanusepiiri muutmise tõttu 90%-lisest soodustusest ilma 17-aastased lapsed, kellel praegu hinnatakse töövõimet ja kes vähenenud töövõime korral saaksid suuremat soodustust, kuid kuna edaspidi selles vanuserühmas töövõimet ei hinnata, ei ole võimalik ka selle alusel sellele vanuserühmale suuremat soodustust pakkuda. Eelnõu §-ga 4 muudetakse SHS-i. Eelnõu § 4 punktiga 1 täpsustatakse SHS § 48 lõikes 6 abivahendi kasutusaja arvestamise algust. Kasutusaeg hakkab kehtima sellest hetkest, kui abivahend on esimest korda kasutusse võetud. Täpsem sõnastus aitab ennetada olukordi, kui näiteks abivahend on ettevõtte poolt soetatud, kuid ei ole inimesele välja üüritud, aga kasutusaeg jookseb. Kasutusaeg hakkab seega kehtima hetkest, kui abivahend esmakordselt üürile antakse. Eelnõu § 4 punktiga 2 täpsustatakse õigusselguse loomiseks SHS § 50 lõike 1 sõnastust, et oleks üheselt arusaadav, et riik võtab tasu maksmise kohustuse üle abivahendite loeteluga kehtestatud piirhinnast, mis ei ole samaväärne ettevõtte poolt kehtestatud maksimaalse jaemüügihinnaga. Eelnõu § 4 punktiga 3 täpsustatakse SHS § 55 lõiget 3. Muudatus tehakse õigusselguse loomiseks. Kehtivast sõnastusest võib ekslikult välja lugeda, et määrusega kehtestatakse abivahendi kasutamise koolituste korraldus. Tegelikult on mõeldud siiski teenuseosutajapoolset abivahendi kasutamise ja hooldusega seotud nõustamist. Eelnõu § 4 punktiga 4 täpsustakse SHS § 56 lõiget 3 ja § 69 lõiget 6, mille sõnastusest eemaldatakse sõnad „teenuse vajaduse kindlaks määramisel koostatud“, kuna SKA ei koosta teenusevajaduse kindlaks määramisel tegevuskava, vaid selle koostab teenuseosutaja koostöös teenusesaajaga. Muudatus tehakse õigusselguse loomiseks. Eelnõu § 4 punktiga 5 asendatakse SHS § 59 lõike 1 punktis 1, § 59 lõikes 2, § 60 lõikes 1 ning § 69 lõike 3 punktides 6 ja 7 sõna „16-aastane“ sõnaga „18-aastane“ vastavas käändes. Kehtiva seaduse järgi on õigus taotleda sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmist kuni 16-aastasel isikul, kuid edaspidi on õigus taotleda sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmist kuni 18-aastasel isikul, kellel on puue PISTS § 2 tähenduses. Muudatus tuleneb puudega lapse vanusepiiri muudatusest PISTS-is ja TVTS-is. Muudatuse tulemusena käsitatakse puudega lapsi kuni 18-aastaste isikutena ka sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse saamise korral, nii nagu seda tehakse edaspidi PISTS-is ja TVTS-is. Võrreldes kehtiva seadusega muudetakse ka majutuskulude hüvitamise õigust. Kui kehtiva seaduse järgi hüvitati teenuse saamise ajal majutuskulud õigustatud isikule ning vajaduse korral alla 16-aastase õigustatud isiku saatjale, siis muudatuse tulemusena hüvitatakse vajaduse korral teenuse saamise ajal majutuskulud alla 18-aastase õigustatud isiku saatjale. Kehtivas seaduses on ka sätestatud, et rehabilitatsiooniplaani koostamisel peavad rehabilitatsioonimeeskonda kuuluma psühhiaater ja tegevusterapeut, kui hinnatakse 16-aastase ja vanema raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega isiku tegevusvõimet või erihoolekandeteenuse vajadust. Muudatuse tulemusena peavad edaspidi rehabilitatsioonimeeskonda kuuluma psühhiaater ja tegevusterapeut, kui hinnatakse 18-aastase ja vanema raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega isiku tegevusvõimet või erihoolekandeteenuse vajadust. Eelnõu § 4 punktiga 6 täpsustatakse SHS § 61 lõike 1 ja § 64 lõike 3 sõnastust, eemaldades viite kehtetule punktile. Eelnõu § 4 punktiga 7 täpsustatakse SHS 63 lõike 1 sõnastust, eemaldades viite kehtetule punktile. Eelnõu § 4 punktiga 8 muudetakse SHS § 64 lõiget 2, kus asendatakse sõna „15-aastaste“ sõnaga „17-aastaste“ ja sõna „16-aastaste“ sõnaga „18-aastaste“. Muudatus tuleneb puudega lapse vanusepiiri muutmisest 16 aastalt 18 aastale, millega seoses muudetakse ka § 59 lõike 1 punkti 1 selliselt, et sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmist on edaspidi õigus taotleda kuni 18-aastasel isikul, kellel on puue PISTS § 2 tähenduses. Kuna edaspidi on ka sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutamisel puudega laps kuni 18-aastane, on vajalik muuta ka rehabilitatsioonijärjekorraga seotud sätet. Eelnõu § 4 punktiga 9 muudetakse SHS § 67 punkti 1. Muudatusega täpsustatakse, et SKA ei koosta teenusevajaduse kindlaks määramisel tegevuskava, vaid selle koostab teenuseosutaja. Eelnõu § 4 punktiga 10 täpsustatakse SHS § 67 punkti 3, mille kohaselt tuleb kirjalik hinnang sotsiaalse rehabilitatsiooni eesmärgi saavutamise või saavutamata jäämise põhjuste kohta esitada SKA-le hiljemalt koos viimase isikupõhise üksikaruandega, mitte viimase arvega, kuna aruanne on arve esitamise eelduseks. Eelnõu § 4 punktiga 11 täiendatakse SHS § 68 lõikega 8, mille kohaselt ei tohi rehabilitatsioonimeeskonna spetsialist olla isik, kelle karistus tahtlikult toime pandud kuriteo eest võib ohtu seada teenust saama õigustatud isiku elu, tervise ja vara. Sama nõue on olemas kehtivas SHS-is mitme KOV-i korraldatava teenuse (nt koduteenus, väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus, tugiisikuteenus, isikliku abistaja teenus) juures, aga ka riigi korraldatava erihoolekandeteenuse juures. Kuna rehabilitatsioonimeeskonna spetsialist töötab erivajadusega inimestega samuti otseselt, tihti üks ühele, on vajalik sama nõue seada ka rehabilitatsioonimeeskonna liikmetele. Seejuures ei ole välistatud, et rehabilitatsioonimeeskonna liige kannab karistust, kuid teenuseosutaja kohustus on iga kord hinnata karistuse saanud isikut ja tema poolt toime pandud tegu. Silmas tuleb pidada seda, et kuna rehabilitatsioonimeeskonna spetsialisti ülesanne on toetada ja abistada erivajadusega inimesi, ei tohi ta olla kliendi elule või tervisele ohtlik. Nii on see ka teiste sotsiaalteenuste puhul. Tulenevalt sotsiaalteenuse osutamise eesmärkidest ja rehabilitatsioonimeeskonna liikmete vahetust kokkupuutest klientidega ei tohi riik lubada vahetult teenust osutama isikut, kes kannab karistust eelkõige raske isikuvastase süüteo (tapmine, mõrv, raske tervisekahjustuse tekitamine, kehaline väärkohtlemine, piinamine, vägistamine jms) või varavastase süüteo (vargus, röövimine, kelmus, omastamine jms) eest. Samas on ilmselgelt ebaproportsionaalne (eesmärgiga kaitsta kliendi elu ja tervist) piirata sotsiaalteenuse osutamist isikul, kes kannab karistust näiteks intellektuaalse omandi vastase kuriteo, õigeaegselt esitamata pankrotiavalduse, dokumendi, pitsati või plangi võltsimise või raamatupidamiskohustuse rikkumise eest. Rehabilitatsioonimeeskonda võib kaasata ka kogemusnõustaja, kellele kehtib samamoodi karistuse kontrolli nõue nii nagu teistelegi rehabilitatsioonimeeskonna spetsialistidele. Seejuures võib värvata ka sellise kogemusnõustaja, kes kannab karistust nõustatava valdkonnaga seotud tahtlikult toime pandud kuriteo eest. Sellisel juhul tuleb hinnata tema ohtlikkust teenust saama õigustatud isiku elule, tervisele ja varale või tema värbamise põhjendatust. Praktikas vastutab karistuse kontrolli eest nii inimest rehabilitatsioonimeeskonda tööle võttev inimene kui ka SKA tegevusloa väljaandmisel. Seejuures on teenuseosutaja hinnata, kas konkreetne karistus välistab töötamise rehabilitatsioonimeeskonnas. Kui SKA näeb tegevusloa väljaandmisel, et inimesel on kehtiv karistus, võtab ta enne tegevusloa väljaandmist teenuseosutajaga täiendavalt ühendust ja selgitab välja, kas teenuseosutaja on sellest teadlik ja on hinnanud, et karistus ei välista rehabilitatsioonimeeskonnas töötamist. Hinnangu tulemusena võib inimene osutuda töökohale sobimatuks, kuid selle kaalub üles rehabilitatsiooniteenust saavate inimeste turvalisus. Rehabilitatsiooniteenuse saajad on haavatav sihtrühm ja nad saavad teenust enamasti üks ühele eraldatud keskkonnas. Kui rehabilitatsioonimeeskond töötab lastega, rakenduvad LasteKS-is sätestatud lapsega töötavale isikule kehtivad piirangud (LasteKS § 20). Seetõttu ei tohi rehabilitatsioonimeeskonnas olla lapsega töötavaid isikuid, keda on karistatud Eestis ja/või välisriigis või kellele on kohaldatud sundravi LasteKS-i alusel. Niisamuti kontrollib SKA juba praegu lastega töötavate rehabilitatsioonimeeskondade puhul Eestis kustunud karistusi, tehes päringu karistusregistri arhiivi eesmärgiga tuvastada, kas inimest on kunagi karistatud. Karistusregistri arhiivi andmete päringu aluseks on lastega töötavate rehabilitatsioonimeeskondade puhul karistusregistri seaduse § 20 lõike 1 punkt 9. Lastega töötavate rehabilitatsioonimeeskonna liikmete puhul lisatakse välisriigis karistatuse puudumise kinnitus omakorda MTR-i. Eelnõu § 4 punktiga 12 muudetakse SHS § 69 lõiget 8, milles on sätestatud, kes kuulub rehabilitatsiooniprogrammi hindamise komisjoni. Tegu on peamiselt tehnilise muudatusega, sest ekslikult asendati sättes 19.06.2023 vastu võetud Vabariigi Valitsuse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduses Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse liikumisega Sotsiaalministeeriumist Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusalasse ühes kohas liigselt Sotsiaalministeerium Haridus- ja Teadusministeeriumiga. Täiendavalt lisatakse rehabilitatsiooniprogrammi hindamise komisjoni Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, keda sättes enne ei olnud, kuid kes tegelikult kuulub hindamiskomisjoni sellest ajast, kui töövaldkond oli veel Sotsiaalministeeriumi all. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi lisamine on vajalik, sest praegu kuulub töövaldkond selle ministeeriumi alla. Eelnõu § 4 punktiga 13 tunnistatakse kehtetuks SHS § 76 lõige 3, mis võimaldas SKA-l erihoolekandeteenuse järjekorda panna vähemalt 16-aastase teenust saama õigustatud isiku juhul, kui tema toetusvajaduse hindamisel on tuvastatud erihoolekandeteenuse vajadus. Säte tunnistatakse kehtetuks seoses sellega, et SKA kasutab toetusvajaduse hindamisel ka töötukassa töövõime hindamise andmeid, seejuures on puuduva töövõime hindamise otsus vajalik ööpäevaringse erihoolekandeteenuse ja töötamise toetamise teenuse saamiseks. Seoses PISTS- is ja TVTS-is puudega lapse ea muutmisega 16 aastalt 18 aastale ei tehta enam töövõime hindamist 16 aasta vanuses, mistõttu ei ole SKA-l ka võimalik saada vajalikke andmeid, mille alusel inimene õige teenuse järjekorda panna. Tagamaks ka tulevikus selle, et lapsel, kes teenust vajab, oleks 18-aastaseks saades õigus saada erihoolekandeteenuse vajadus hinnatud (võimaluse korral ka suunamisotsus tehtud või kui kohe teenusekohta pakkuda ei ole, siis lisatud toetusvajadusele vastava teenuse järjekorda), võtab töötukassa töövõime hindamise taotlusi vastu kolm kuud enne 18-aastaseks saamist. Töötukassa keskmine menetlusaeg on 14 päeva ja erihoolekandeteenuse konsultant teeb otsuse maksimaalselt 40 tööpäeva jooksul. Erihoolekandeteenust on võimalik saada nii kehtiva seaduse kohaselt kui ka tulevikus alates 18. eluaastast. Seetõttu ei ole tagatud võimalus panna 16 aasta vanuses last järjekorda varem ega saada kiiremini teenust. Sellele lisaks on SKA toonud välja, et praktikas ei ole olnud 16- aastaselt järjekorda panemine tõhus meede, sest kahe aasta jooksul võib lapse teenusevajadus muutuda ja laps ei pruugi olla õige teenuse järjekorras. Jätkuvalt paneb SKA sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 70 „Erihoolekandeteenuse järjekorra pidamise kord ja nõuded“ alusel erihoolekandeteenuse eelisjärjekorda isikud, kes saavad asendushooldusteenust ning vajavad pärast nimetatud teenuse saamise lõppemist erihoolekandeteenust. 01.01.2024 seisuga on erihoolekandeteenuse järjekorras 89 alla 18-aastast isikut kokku 111 teenusekoha ootel (üks isik võib samal ajal taotleda mitut teenust, mistõttu on unikaalseid inimesi vähem kui soovitud teenusekohti). Need inimesed on edasi järjekorras kuni teenusekoha saamiseni, kuid uusi 16-aastaseid lapsi enam teenusejärjekorda ei panda. Eelnõu § 4 punktiga 14 täiendatakse SHS § 1421 lõike 1 punktis 2 sätestatud, STAR-is töödeldavate isiku kohta käivate muude andmete loetelu terviseseisundiga seotud tegutsemise ja osalemise piirangute andmetega ja erihoolekandeteenuse puhul isiku psüühikahäire diagnoosi andmetega. Isiku abi- ja toetusvajaduse hindamise instrumendi kasutuselevõtuga seonduvalt on tulevikus vaja STAR-is töödelda ka isiku terviseseisundiga seotud tegutsemise ja osalemise piirangute andmeid, milleks vajalik andmestik tuleb töövõime hindamise ja/või puude raskusastme määramise juurde esitatud isiku terviseandmetest. Tegemist ei ole tervise infosüsteemis olevate isiku tervise diagnoosidega, vaid rahvusvahelisele funktsioneerimisvõime klassifikatsioonile tuginedes isiku töövõime hindamise või puude raskusastme määramise käigus arstiõppe läbinud isiku poolt hinnatud tegutsemise ja osalemise piirangute määratlusega. Sotsiaalkaitseministri 5. märtsi 2019. a määruse nr 12 „Sotsiaalkaitse infosüsteemi põhimäärus“ § 13 lõike 1 punkti 3 kohaselt kantakse SKAIS-i arsti väljaõppega isiku poolt isiku puude raskusastme tuvastamisel hinnatud tegutsemise ja osalemise piirangute andmed, organismi funktsioonide kõrvalekallete ja struktuuride kahjustuste andmed, keskkonnategurid, RFK koodid ja viited allikatele. Lisaks on SKA-l inimese toetusvajaduse hindamisel erihoolekandeteenuse vajaduse tuvastamiseks ligipääs ka isiku psüühikahäire diagnoosi andmetele. Lähtuvalt SHS § 70 lõikest 2 hindab SKA isiku erihoolekandeteenuse vajadust erinevate kriteeriumide alusel, millest üks on ka isiku terviseseisund. Kehtiva SHS § 70 lõike 11 kohaselt võib isik erihoolekandeteenuse saamise taotluse esitamisel anda nõusoleku erihoolekandeteenuse osutamise otsustamisel tema kohta tervise infosüsteemis olevate psüühikahäire diagnoosi andmete kasutamiseks. Eespool nimetatud andmetele ligipääs on tagatud erihoolekandeteenuse vajaduse hindamisel SKA erihoolekandetalituse teenuste konsultandile, kes kontrollib, kas isikul on õigus saada erihoolekandeteenust, ja hindab isiku abi- ja toetusvajadust, et tuvastada erihoolekandeteenuse vajadus. Seega on STAR-i isiku erihoolekandeteenuse vajaduse hindamisel lisatavatele psüühikahäire diagnoosi andmetele piiratud ligipääs, mis piirdub ainult SKA erihoolekandeteenuste konsultandiga. Rahvusvaheline funktsioneerimisvõime klassifikatsioon (International Classification of Functioning, Disability and Health) (edaspidi RFK) on Maailma Terviseorganisatsiooni poolt 21. mail 2001 vastu võetud klassifikatsioon tervise ja tervisega seotud seisundite kirjeldamiseks. RFK alusel saab dokumenteerida inimese funktsioneerimisega ehk igapäevase toimetulekuga seotud infot. RFK tugineb biopsühhosotsiaalsele mudelile ja käsitleb inimese igapäevast toimetulekut ja olukorda kui tervikut, võttes arvesse tema terviseolukorda, organismi funktsioone ja struktuure, inimese tegutsemis- ja osalusvõimet, teda ümbritsevat keskkonda ja personaalseid tegureid. Avalikul võimul on põhiseaduse § 28 lõike 2 järgi kohustus abivajajat aidata. Seda põhikohustust konkretiseerib SHS § 15 lõige 1, mille kohaselt peab KOV-i üksus välja selgitama abi saamiseks pöördunud isiku abivajaduse ja sellele vastava abi ulatuse ning korraldama abi osutamist või aitama abi saamiseks vajalikes tegevustes. Eespool nimetud andmestik on vajalik isiku abi- ja toetusvajaduse hindamise instrumendi kasutuselevõtuks, milleks luuakase STAR-i elektroonne hindamiskeskkond. Sama instrumenti kasutatakse tulevikus ka SHS § 62 lõikes 1 sätestatud sotsiaalase rehabilitatsiooni teenuse ja SHS § 70 lõikes 2 sätestatud erihoolekandeteenuse vajaduse hindamisel. Eespool nimetatud andmete puhul on tegemist eriliigiliste (IKÜM art 9) isikuandmete töötlemisega. Eriliigilised on kõik terviseandmed, sealhulgas puue, diagnoos, osutatud tervishoiuteenus, abivahendid. Isikuandmete töötlemine riigi andmekogudes võib toimuda IKÜM artikli 6 lõike 1 punkti e alusel, mille alla kuuluvad olukorrad, kus isikuandmete töötlemine on vajalik avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks või vastutava töötleja avaliku võimu teostamiseks, samuti võib see toimuda punkti c alusel, mille kohaselt on isikuandmete töötlemine vajalik vastutava töötleja juriidilise kohustuse täitmiseks ehk abi- ja toetusvajaduse hindamiseks ja isiku abivajaduse tuvastamiseks. IKÜM artikli 6 lõikes 3 täpsustatakse, et punktides c ja e osutatud isikuandmete töötlemise alus kehtestatakse kas liidu või vastutava töötleja suhtes kohaldatava liikmesriigi õigusega ja et „isikuandmete töötlemise eesmärk määratakse kindlaks selles õiguslikus aluses või see on lõike 1 punktis e osutatud isikuandmete töötlemise osas vajalik avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks või vastutava töötleja avaliku võimu teostamiseks“. Isikuandmete töötlemise eesmärgi kindlaks määramist nõuab ka ELi põhiõiguste harta artikli 8 lõige 2, mille kohaselt tuleb isikuandmeid töödelda asjakohaselt ning kindlaksmääratud eesmärkidel ja asjaomase isiku nõusolekul või muul seaduses ettenähtud õiguslikul alusel. Eespool nimetud eesmärgi täitmisega seonduvalt on käesoleva seaduse eelnõu juurde lisatud rakendusakti kavand 2, millega täpsustatakse abi- ja toetusvajaduse hindamisega seotud andmepäringuid ja isiku kohta STAR-i kantavate andmete loetelu. Eelnõu § 4 punktiga 15 täiendatakse SHS § 144 lõiget 6 punktiga 7, millest lähtuvalt kannab SKA tulevikus isiku sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse (SHS § 62 lg 1) ja erihoolekandeteenuse (SHS § 70 lg 2) vajaduse hindamise andmed STAR-i. Säte võimaldab tulevikus võtta ka nimetatud teenuste vajaduse hindamisel aluseks ühtse abi- ja toetusvajaduse hindamise instrumendi. Eelnõu § 4 punktiga 16 muudetakse SHS § 1441, millest lähtuvalt loetakse edaspidi SKA poolt STAR-i kantud isiku viibimiskoha andmed sellisteks andmeteks, mida on Sotsiaalministeeriumi tervise- ja sotsiaalvaldkonna eest vastutavatel ja analüüsi tegevatel ametnikel ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi töövaldkonna eest vastutavatel ja analüüsi tegevatel ametnikel õigus poliitika kujundamise eesmärgil töödelda. Lisaks täpsustatakse, et Sotsiaalministeerium ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium vajavad STAR-i kantud isikuandmete töötlemise õigust (ilma et isik oleks otseselt tuvastatav) poliitika kujundamise eesmärgi kõrval ka statistika koondamiseks. Seda selleks, et vastata näiteks sotsiaalhoolekande- ja töövaldkonda puudutavatele päringutele, koostada kulumudeleid, jälgida mõõdikuid, hoida ja avaldada valdkonna teenuste ja toetuste statistilisi aegridu. Sotsiaalministeerium ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium vajavad poliitikakujundamise eesmärgil SKA poolt STAR-i kantud viibimiskoha andmeid KOV-ide, teenust osutavate asutuste jt tunnuste (nt sugu, vanus, puude raskusaste jm) järgi. SHS § 1441 viitab aga praegu, et viibimiskoha andmed on üks osa andmetest, mille töötlemise õigust nimetatud ministeeriumite ametnikel ei ole. Viibimiskoha mõiste §-st 1441 väljavõtmine tagab neile viibimiskoha andmete STAR-ist saamise ja töötlemise võimaluse. Isiku viibimiskoha andmete põhjal on võimalik hinnata sotsiaalhoolekande- ja töövaldkonnas väljatöötamiskavatsuste ja seaduseelnõudega plaanitavate muudatuste regionaalset mõju, teha toimunud muudatuste järelmõjude analüüse, planeerida mõõdikuid ja eelarvet ning analüüsida hetkeolukorda KOV-ide ja teenust osutavate asutuste kaupa. Elukohaandmete puhul muudatust ei tehta, kuna Sotsiaalministeerium töötleb vaid KOV-i tasandi elukoha andmeid, aga mitte isiku täpseid rahvastikuregistrijärgse elukoha andmeid. SHS § 1441 pealkiri muudetakse paragrahvi sisule vastavaks ning sellesse lisatakse ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Eelnõu § 4 punktiga 17 luuakse sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust puudutavad üleminekusätted (§ 1607) seoses puudega lapse vanusepiiri muutmisega 16 aastalt 18 aastale. Paragrahvi 1607 lõikega 1 kinnitatakse, et juhul kui vähemalt 16-aastase lapse puhul on sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmise otsus tehtud enne 2027. aasta 1. veebruari, jätkab riik selle sama otsuse alusel tasu maksmise kohustuse ülevõtmist kuni otsuse kehtivuse lõppemiseni. Paragrahvi 1607 lõikes 2 reguleeritakse kõik need olukorrad, kus peale seaduse jõustumist 01.02.2027 kohaldatakse veel seaduse kuni 31.01.2027 kehtinud redaktsiooni. Need olukorrad on välja toodud punktides 1 ja 2. Punktis 1 sätestatakse, et SHS-i kuni 31.01.2027 kehtinud redaktsiooni kohaldatakse lapse puhul, kes on saanud 16-aastaseks ja esitanud sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmise taotluse enne 2027. aasta 1. veebruari ja kelle taotluse suhtes ei ole tehtud vastavat otsust. See tähendab, et kui vähemalt 16-aastane laps on esitanud sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse taotluse enne 01.02.2027, käsitatakse teda kui tööealist, kuid kui 16–18-aastane laps on esitanud taotluse peale 01.02.2027, käsitatakse teda kui last, välja arvatud juhul, kui 16–18-aastasel lapsel on PISTS-i ja TVTS-i üleminekusätetest tulenevalt tuvastatud tööealise inimese puude raskusaste või vähenenud töövõime. Punktis 2 sätestatakse, et SHS-i kuni 31.01.2027 kehtinud redaktsiooni kohaldatakse ka nende laste puhul, kes on vähemalt 16-aastased ja kellel on tuvastatud tööealise inimese puude raskusaste või osaline või puuduv töövõime. See tähendab, et kui vähemalt 16-aastasel on vastavalt PISTS-is ja TVTS-is välja toodud üleminekusätetele peale 01.02.2027 tuvastatud tööealise inimese puude raskusaste või vähenenud töövõime, on tal õigus saada sotsiaalse rehabilitatsiooni või tööalase rehabilitatsiooni teenust. Eelnõu §-ga 5 muudetakse SÜS-i. Muudatusega täpsustatakse, et Sotsiaalministeerium ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium võivad töödelda SKAIS-i kantud isikuandmeid (ilma et isik oleks otseselt tuvastatav) poliitika kujundamise eesmärgi kõrval ka statistika koondamiseks. Seda selleks, et vastata näiteks sotsiaalhoolekande- ja töövaldkonda puudutavatele päringutele, koostada kulumudeleid, jälgida mõõdikuid, hoida ja avaldada valdkonna teenuste ja toetuste statistilisi aegridu. SÜS § 391 pealkiri muudetakse paragrahvi sisule vastavaks ning sellesse lisatakse ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Eelnõu §-ga 6 muudetakse TöMS-i. Eelnõuga täiendatakse TöMS § 5 lõike 7 punkti 6, mis võimaldab töötukassal töödelda puude raskusastme ning sellega seotud tegutsemise ja osalemise piirangute andmeid, mis on vajalikud tööturumeetmete pakkumiseks. Sotsiaalkaitseministri 5. märtsi 2019. a määruse nr 12 „Sotsiaalkaitse infosüsteemi põhimäärus“ § 13 lõike 1 punkti 3 kohaselt kantakse SKAIS-i puude raskusastme tuvastamisel hinnatud tegutsemise ja osalemise piirangute andmed, organismi funktsioonide kõrvalekallete ja struktuuride kahjustuste andmed, keskkonnategurid, RFK koodid ja viited allikatele. Töötukassal on TöMS-is sätestatud ülesannete täitmiseks vaja saada ka SKA poolt puude raskusastme tuvastamisel hinnatud tegutsemise ja osalemise piirangute andmeid (s.o RFK- põhised andmed). Näiteks vajab töötukassa neid andmeid Vabariigi Valitsuse 29. septembri 2023. a määruse nr 90 „Tööhõiveprogramm 2024–2029“ §-s 21 sätestatud töökesksel nõustamisel, sealhulgas juhul, kui puudega inimene võtab ennast töötukassas töötuna arvele ja vajab tööturuteenuseid. Eelnõu §-ga 7 muudetakse TVTS-i. Eelnõu § 7 punktiga 1 muudetakse TVTS § 2 lõikeid 1 ja 3, mis sätestavad, kellel on õigus töövõime hindamisele ja töövõimetoetusele. Kehtiva seaduse järgi on õigustatud isik 16-aastane kuni vanaduspensioniealine isik, kuid tulenevalt PISTS-i muudatustest, millega tõstetakse puudega lapse vanuse ülempiir 16 aastalt 18 aastale, on vajadus tõsta ka töövõime hindamisele ja töövõimetoetusele õigustatud isikute vanust. Muudatuse tulemusena hakkab töötukassa töövõimet hindama ja töövõimetoetust maksma 18-aastastele kuni vanaduspensioniealistele isikutele. Muudatuse vajadust on täpsemalt kirjeldatud seletuskirja § 1 punkti 1 selgituste juures. Eelnõu § 7 punktiga 2 täiendatakse TVTS § 8 lõikeid 1 ja 2 pärast sõna „päevast“ tekstiosaga „, kuid mitte varem kui käesolevas seaduses sätestatud tingimustele vastamise päevast“. Täiendus on vajalik, et töötukassal oleks võimalik menetleda nende isikute taotlusi, kes taotluse esitamise hetkel ei vasta TVTS § 2 tingimustele, näiteks kui alla 16-aastane või alla 18-aastane esitab taotluse enne 16-aastaseks või 18-aastaseks saamist või kui isiku elamisluba või selle pikendamine hakkab kehtima pärast taotluse esitamist. Eelnõu § 7 punktiga 3 täiendatakse TVTS § 221 lõike 2 punkti 3, mis võimaldab töötukassal saada SKA-lt töövõime hindamiseks vajalikke puude raskusastme ning sellega seotud tegutsemise ja osalemise piirangute andmeid. Sotsiaalkaitseministri 5. märtsi 2019. a määruse nr 12 „Sotsiaalkaitse infosüsteemi põhimäärus“ § 13 lõike 1 punkti 3 kohaselt kantakse SKAIS- i puude raskusastme tuvastamisel hinnatud tegutsemise ja osalemise piirangute andmed, organismi funktsioonide kõrvalekallete ja struktuuride kahjustuste andmed, keskkonnategurid, RFK koodid ja viited allikatele. Töötukassal on TVTS-is sätestatud ülesannete täitmiseks vaja saada ka SKA poolt puude raskusastme tuvastamisel hinnatud tegutsemise ja osalemise piirangute andmeid (s.o RFK- põhised andmed). Näiteks kui isik, kelle töövõimet ei ole varem hinnatud, kuid puue on määratud, pöördub töötukassasse töövõime hindamiseks, oleks ekspertarstil võimalik taustainfona kasutada varasema puude määramise ekspertiisi andmeid. Eelnõu § 7 punktiga 4 täiendatakse TVTS § 27 lõigetega 10 ja 11 (üleminekusätted). Lähtuvalt muudatuste tarbeks tehtavast IT-süsteemide arendamise vajadusest muutub puudega laste vanuse ülempiir ning töövõime hindamisele ja töövõimetoetusele õigustatud isikute vanus alates 2027. aasta 1. veebruarist. Lisaks annab pikem rakendumise aeg võimaluse teavitada puudega laste peresid pikemalt ette, kes sellest muudatusest mõjutatud on, samuti annab võimaluse peredel muudatustega kohaneda ja neid arvesse võtta. Selleks, et muudatused oleksid hästi mõistetavad ja arusaadavad, sätestatakse seaduses konkreetne kuupäev (1. veebruar 2027), mis määrab, millise asutuse poole alla 18-aastased terviseprobleemidega isikud enne ja pärast seda kuupäeva peavad pöörduma. Alla 18-aastased isikud (ka need, kes said 16-aastaseks enne 2027. aasta 1. veebruari), kellel on terviseprobleemid, kuid kellel ei ole varem töövõime vähenemist või tööealise inimese puude raskusastet tuvastatud, pöörduvad alates 2027. aasta 1. veebruarist lapseea puude tuvastamiseks SKA-sse. Kõik alla 18-aastased isikud, kellel on enne 2027. aasta 1. veebruari tuvastatud vähenenud töövõime või tööealise inimese puude raskusaste, pöörduvad ka edaspidi töötukassasse. Paragrahvi 27 lõikes 10 kirjeldatud rakendussätted reguleerivad erinevaid stsenaariume, mis puudutavad alla 18-aastaseid vähenenud töövõimega isikuid. Punkt 1 reguleerib uusi juhtumeid ja sätestab, et vähemalt 16-aastasele isikule, kes on esitanud töövõime hindamise ja töövõimetoetuse taotluse ning taotluse kohta ei ole tehtud otsust enne 2027. aasta 1. veebruari, kohaldatakse seaduse kuni 2027. aasta 31. jaanuarini kehtinud redaktsiooni §-s 2 sätestatut. Punkt 2 sätestab, et alla 18-aastasele isikule, kellel on enne 2027. aasta 1. veebruari tuvastatud osaline või puuduv töövõime, mille kohta tehtud otsuse kehtivus lõppeb pärast 2027. aasta 31. jaanuari, makstakse töövõimetoetust osalise või puuduva töövõime otsuse kehtivuse lõpuni. Seejuures on alla 18-aastasel isikul, kellel on enne 2027. aasta 1. veebruari tuvastatud osaline või puuduv töövõime, õigus esitada tuvastatud osalise või puuduva töövõime otsuse kehtivuse ajal uus töövõime hindamise taotlus töövõime ümberhindamiseks, kui tema terviseseisund on vahepeal halvenenud ja seda kinnitavad andmed tervise infosüsteemis. See punkt reguleerib ka seda, et alla 18-aastane isik, kellel on tuvastatud tööealise inimese puude raskusaste enne 2027. aasta 1. veebruari, mille kohta tehtud otsuse kehtivus lõppeb pärast 2027. aasta 31. jaanuari, võib esitada töövõime hindamise ja töövõimetoetuse taotluse pärast seadusemuudatust ning talle kohaldub kuni 2027. aasta 31. jaanuarini kehtinud TVTS-i redaktsioon. Punkt 3 sätestab, et kui alla 18-aastasel isikul on varem tuvastatud vähenenud töövõime või tööealise inimese puude raskusaste, kuid osalise või puuduva töövõime või puude raskusastme otsuse kehtivus lõppes enne 2027. aasta 1. veebruari ja isik ei esitanud kordushindamise taotlust TVTS § 8 lõikes 3 sätestatud tähtaja jooksul, võib ta esitada töövõime hindamise taotluse ka pärast 2027. aasta 31. jaanuari. Selle eesmärk on vähendada isikute ja asutuste halduskoormust, et alla 18-aastane isik, kes on juba olnud töötukassa klient, ei peaks pöörduma SKA-sse lapse puude raskusastme tuvastamiseks vaid väga lühikeseks perioodiks (kuni 18-aastaseks saamiseni). TVTS § 27 lõikega 11 võimaldatakse töötukassal korduvat töövõime hindamist taotlemata pikendada alla 18-aastaste isikute osalise või puuduva töövõime kestust ja töövõimetoetuse maksmise perioodi, kui isikul tuvastati osaline või puuduv töövõime enne 1. veebruari 2027 ja osalise või puuduva töövõime kestus lõppeb pärast 2027. aasta 31. jaanuari, kuid enne isiku 18- aastaseks saamist. Sellisel juhul muudab töötukassa töövõime hindamise ja töövõimetoetuse maksmise otsuseid ning pikendab isiku osalise või puuduva töövõime kestust ja töövõimetoetuse maksmise perioodi kuni isiku 18-aastaseks saamise päevani. Töötukassa andmetel on aastas keskmiselt 100 osalise või puuduva töövõimega 16–17-aastast isikut, kelle osalise või puuduva töövõime otsuse kehtivus lõppeb enne 18-aastaseks saamist. Otsuste muutmise eesmärk on vähendada kahe asutuse vahel liikumist ja segadust, millise asutuse poole peab alla 18-aastane isik korduvhindamisele pöörduma. Näiteks kui 16-aastasel isikul tuvastati osaline töövõime 2026. aasta detsembris üheks aastaks, peab ta korduvhindamisele pöörduma 17-aastasena 2027. aasta detsembris. Sel ajal kehtivad aga juba uued sätted, mille järgi alla 18- aastased terviseprobleemidega isikud peavad pöörduma SKA poole lapse puude raskusastme tuvastamiseks. Segaduse vältimiseks, kas isik peaks korduvhindamisele pöörduma töötukassa või SKA poole, pikendatakse alla 18-aastaste isikute osalise või puuduva töövõime kestust kuni 18-aastaseks saamiseni. Eelnõu §-ga 8 muudetakse ÜTS-i. ÜTS §-s 34 ja § 36 lõikes 1 asendatakse sõna „16-aastane“ sõnaga „18-aastane“ vastavas käändes. Muudatus tuleneb puudega lapse vanusepiiri muutmisest, millega seoses on vajalik muuta ka ÜTS-i. Kehtiva seaduse kohaselt on riigisisesel liinil tee-, vee- ja raudteeliikluses vedaja kohustatud tasuta vedama kuni 16-aastast puudega isikut, sügava puudega 16-aastast ja vanemat isikut, raske nägemispuudega isikut, sügava või raske nägemispuudega isiku saatjat või puudega isikut saatvat juht- või abikoera. Kuni 16-aastase puudega isiku definitsioon tuleneb sellest, et praegu on võimalik lapsel puude raskusastet tuvastada kuni 16-aastaseks saamiseni. Puudega lapse vanusepiiri muutmisel on edaspidi võimalik puude raskusastet tuvastada kuni lapse 18- aastaseks saamiseni. Seetõttu tehakse ka ÜTS-is vastav muudatus, millega on riigisisesel liinil tee-, vee- ja raudteeliikluses vedaja kohustatud tasuta vedama kuni 18-aastast puudega isikut, sügava puudega 18-aastast ja vanemat isikut, raske nägemispuudega isikut, sügava või raske nägemispuudega isiku saatjat või puudega isikut saatvat juht- või abikoera. Eelnõu §-s 9 on esitatud seaduse jõustumissätted. Seaduse § 4 punkt 11 jõustub 2025. aasta 1. juulil. Seaduse § 1 punktid 1 ja 4, §-d 2 ja 3, § 4 punktid 5, 8, 13 ja 17, § 7 punktid 1 ja 4 ning § 8 jõustuvad 2027. aasta 1. veebruaril. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga ei võeta kasutusele uut terminoloogiat. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei reguleeri Euroopa Liidu õigusega seonduvat, kuna sotsiaalhoolekande, sealhulgas puudega inimeste toetuste ja teenuste korraldus on iga liikmesriigi poolt riigisiseselt otsustatud ja reguleeritud. 6. Seaduse mõjud Seaduseelnõus esitatud muudatuste rakendamisel võib eeldada mõju kolmes valdkonnas: sotsiaalne mõju, mõju majandusele ja mõju riigivalitsemisele. Mõjude olulisuse tuvastamiseks hinnati nimetatud valdkondi nelja kriteeriumi alusel: mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus, mõjutatud sihtrühma suurus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk. Kavandatav muudatus puude raskusastmega laste vanuse ülempiiri tõstmiseks hakkab kehtima 01.02.2027. Mõjuanalüüsi koostamiseks on kasutatud peamiselt SKA, Eesti Töötukassa ja Statistikaameti andmeid. 6.1. PISTS-i ja TVTS-i muutmisega seotud muudatused Peatükis kirjeldatud muudatused on seotud PISTS-i ja TVTS-i muutmisega ning puudutavad 16–17-aastaste puude tuvastamist, töövõime hindamist ning puude- ja töövõimetoetust. Samuti on selles peatükis esitatud andmekaitsealane mõjuhinnang seoses TöMS-i ja TVTS-i muutmisega, mis võimaldab edaspidi saada töötukassal SKA-lt puude tuvastamisel hinnatud tegutsemise ja osalemise piirangute andmeid. 6.1.1. Puudega laste vanuse ülempiiri tõstmine 6.1.1.1. Muudatustest mõjutatud sihtrühmad Sihtrühm: 16–17-aastased puudega noored PISTS-i ja TVTS-i muudatusega laiendatakse puudega lapse vanusepiiri 0–15 aastalt 0–17 aastani, võimaldades puude raskusastme tuvastamist kuni 18-aastaseks saamiseni ja töövõime hindamise alustamist alates 18. eluaastast. Selle tulemusena väheneb bürokraatia ja ühtlustub laste vanus erinevate seaduste tähenduses, samuti jõuab abi kiiremini puudega (sh harvikhaigusega) noorteni. Muudatusest mõjutatud sihtrühmaks on kõik 16–17-aastased puude raskusastmega või vähenenud töövõimega noored. 2023. aastal oli Eestis 1028 puudega 16–17-aastast noort (keskmise puudega 646, raske puudega 302, sügava puudega 80). Samas vanuserühmas oli töötukassa andmetel 1561 osalise või puuduva töövõimega noort. Kuigi 16–17-aastaste puude raskusastmega ja vähenenud töövõimega inimeste vahe on 533 inimest, ei tähenda see, et vaid puude tuvastamisel jääksid need noored ilma toeta. Praegu teeb SKA 16–17-aastaste puude tuvastamise otsuse enamasti töötukassa eksperthinnangu alusel, kuid kui 16–17-aastased on puude tuvastamise kontekstis lapsed, hindab SKA ekspertarst neid ise laste puude tuvastamise metoodika alusel. Tabel 1. Kõik puudega inimesed vanuserühma ja puude raskusastmete järgi 2023. aastal Vanuserühm Puude raskusaste Inimeste arv 0–15 Keskmine puue 4 286 Raske puue 4 331 Sügav puue 500 0–15 kokku 9 117 17  16–17 Keskmine puue 646 Raske puue 302 Sügav puue 80 16–17 kokku 1 028 18–65 Keskmine puue 25 703 Raske puue 16 500 Sügav puue 4 635 18–65 kokku 46 838 66+ Keskmine puue 15 281 Raske puue 40 574 Sügav puue 7 228 66+ kokku 63 083 Üldkokkuvõte 120 066 Allikas: Sotsiaalkindlustusamet, Sotsiaalministeeriumi koostatud Töövõime hindamist taotles 2023. aastal 80% puudega lastest, kes said 16-aastaseks, neist 70%-l tuvastati osaline või puuduv töövõime. Töötukassa andmetel maksti 2023. aastal töövõimetoetust kuus keskmiselt 1446-le 16–17- aastasele puuduva või osalise töövõimega noorele. Keskmine töövõimetoetus osalise töövõime puhul oli 302,53 eurot ja puuduva töövõime puhul 531,66 eurot, kogukulu 6,9 mln eurot. Töötukassa prognoosi kohaselt on 2026. aastal hinnanguliselt kuus keskmiselt 1596 16–17- aastast noort puuduva või osalise töövõimega ehk 5,1%2, mis hakkab järk-järgult vähenema pärast 2027. aasta muudatusi. Tabel 2. 16–17-aastased töövõimetoetuse saajad keskmiselt kuus 2026 2027 2028 2029 Osaline töövõime 960 748 259 23 Puuduv töövõime 636 502 186 29 Kokku 1 596 1 250 445 52 Allikas: Eesti Töötukassa Sotsiaalne mõju Muudatuste kohaselt tuvastatakse edaspidi lastel puude raskusaste kuni 18-aastaseks saamiseni (praegu kuni 16-aastaseks saamiseni) ning puude tuvastamisel makstakse toetust ka keskmise, raske ja sügava puudega lapse eest (praegu saab 16-aastane puude tuvastamisel tööealise puudega inimese sotsiaaltoetust). Samamoodi muutub töövõime hindamise vanus nii, et töövõime hindamist alustatakse alates 18. eluaastast. Sihtrühma jaoks on muudatus eeldatavasti positiivne, kuna selles vanuses lapsed on enamasti alles haridussüsteemis ega ole veel suundunud tööturule, mis kehtib ka puudega laste kohta. Seetõttu ei ole põhjendatud hindamiste ja taotlemiste muudatuste tegemine just 16-aastastele, mis võib koormata nii puudega lapsi kui ka nende peresid. 2 Statistikaameti prognoosi järgi on 2026. aastal hinnanguliselt 31 192 noort vanuses 16–17. 18  Majanduslik mõju puudega inimeste sihtrühmale Eelnõuga kavandatav muudatus mõjutab sihtrühma toimetulekut, tagades laste võrdsema kohtlemise. Muudatuse tulemusena viiakse 16–17-aastaste puudetoetused samadele alustele 0– 15-aastaste toetustega. Sellest tulenevalt alaealiste töövõimet3 enam ei hinnata, töövõime hindamist alustatakse alates 18. eluaastast (mitte 16. eluaastast). 16–17-aastased hakkavad puudega tööealiste toetuse asemel saama puudega laste toetust, mille tulemusena tõusevad puudetoetused märgatavalt (sõltuvalt puude raskusastmest tõus 97–170 eurot), aga kaovad 16– 17-aastastel töövõimetoetused, mis tervikuna vähendab sihtrühma sissetulekuid. Seda seetõttu, et kehtiva süsteemi järgi on 16–17-aastastel enamasti korraga hinnatud nii töövõimet kui ka puuet, mistõttu saavad nad korraga SKA-st puudega tööealise inimese toetust ja töötukassast töövõimetoetust. Näiteks saab puuduva töövõimega inimene töötukassast 2024. aastal keskmiselt 617,70 eurot, millele võib lisanduda sügava puudega tööealise toetus 100 eurot (alates 01.06.2025), mis teeb noore toetusteks kokku 717,70 eurot kuus. Peale puudega laste vanuse ülempiiri tõstmist saab 16–17-aastane noor vaid puudega lapse toetust, milleks on sügava puude korral 270 eurot kuus. Kuigi toetussummad vähenevad (kui noor saab mõlemat toetust), suunatakse kogu 16–17-aastaste töövõimetoetuselt alles jääv summa puudega laste toimetuleku parandamiseks (peamiselt rehabilitatsiooniteenuse tagamiseks). Samuti on oluline märkida, et puudega inimeste toetuste ja töövõimetoetuse maksmise eesmärgid on erinevad, sest esimest makstakse puudest tulenevate lisakulude osaliseks hüvitamiseks ja teist asendussissetuleku eesmärgil. Kuivõrd 16–17-aastased noored alles õpivad, tuleb neid ka eesmärgi poolest toetada puudest tulenevate lisakulude osalise katmise kaudu. Peale muudatuse jõustumist on jätkuvalt võimalik alates 18. eluaastast hinnata töövõimet ja tööealise puude raskusastet ning saada mõlemat toetust. Tabel 3. 16–17-aastased puudetoetuse saajad raskusastmete järgi ja prognoositavad lisakulud aastas Puudetoetus Isikute kuus alates Kulu aastas Puudetoetus Puudetoetuse raskusaste ja vanuserühm arv 01.06.2025, 2026, eurot kuus, eurot eurot Keskmise puudega tööealise (16–17) toetus 646 29–42 282 276 139 Raske puudega tööealise (16–17) toetus 302 50 183 000 180 Sügava puudega tööealise (16–17) toetus 80 100 98 400 270 Allikas: Sotsiaalkindlustusamet, Sotsiaalministeeriumi koostatud Kokkuvõttes on mõjutatud sihtrühmale mõju avaldumise sagedus keskmine. Puudega lapse ea muudatusega seoses on vaja teha muudatusi SKA ja töötukassa infosüsteemides ning mõlema asutuse protseduurides ja töökorralduses. Muudatustega ei kaasne eeldatavalt kohanemisraskusi. Riigivalitsemine (riigieelarve ja KOV-i kulud) Kavandatud muudatused avaldavad mõju riigiasutustele ja riigieelarve kuludele. 3 Seejuures peab alla 18-aastasel noorel olema töölepingu sõlmimiseks Eestis vanema(te) nõusolek. 19 Töötukassa prognoosi järgi oleksid 2026. aastal töövõimetoetuse hinnangulised kulud (16–17- aastased) osalise töövõime puhul 4 438 789 eurot aastas ja puuduva töövõime puhul 5 119 283 eurot aastas, st kulud kokku oleksid 9 558 072 eurot4 (tabel 4). 2026. aastal, enne kavandatavat puudega lapse vanusepiiri tõstmist oleksid puudetoetuste kulud 16–17-aastastele 2026. aastal 563 676 eurot. Puudetoetuse ja töövõimetoetuse kulud kokku oleksid 10 121 748 eurot ja aastased kulud peale muudatust oleksid 2027. aastal 8 979 728 eurot, 2028. aastal 5 071 988 eurot ja 2029. aastal 2 785 502 eurot (lisatulu 2027. aastal 1 528 940 eurot; 2028. aastal 5 827 570 eurot; 2029. aastal 8 589 507 eurot). Tabel 4. Puudega lapse vanuse tõstmine 18. eluaastani 2026 2027 2028 2029 Peale muudatust Puudetoetus 16–17-aastastele (keskmise, 563 676 1 176 912 2 158 090 2 771 327 raske, sügava puudega) Töövõimetoetus 16–17-aastastele 9 558 072 7 802 816 2 913 898 14 175 Kokku 10 121 748 8 979 728 5 071 988 2 785 502 Kui jääks samaks Puudetoetus 16–17-aastastele 563 676 563 676 563 676 563 676 Töövõimetoetus 16–17-aastastele 9 558 072 9 944 991 10 335 882 10 811 333 Kokku 10 121 748 10 508 667 10 899 558 11 375 009 Lisatulu aastas, eurot 0 1 528 940 5 827 570 8 589 507 Allikas: Sotsiaalkindlustusamet, Eesti Töötukassa, Sotsiaalministeeriumi koostatud Muudatusega ei kaasne eeldatavalt sihtrühmale halduskoormuse suurenemist, 16–17-aastastel see pigem väheneb, kuna kavandatava muudatuse tulemusena ei tule neil edaspidi taotleda tööealise puude raskusastet enne 18. eluaastat. Riigiasutustest mõjutavad eelnõus esitatud muudatused SKA-d, töötukassat ja TEHIKut, mistõttu on mõjutatud sihtrühma suurus keskmine. Töövõimetoetuse vanusepiiri tõstmine 18. eluaastani vähendab töötukassa töökoormust, mille mõju on küll regulaarne, kuid jääb hinnanguliselt pigem väikeseks.5 Mõju TEHIKule on väike, kuna mõju avaldumise sagedus on ühekordne. Kokkuvõttes võib mõju riigiasustustele hinnata pigem väikeseks. Samuti mõjutab muudatus KOV-e, kes on siiani jälginud lastele osutatavas abis riigi loogikat, mille järgi on alates 16. eluaastast võimalik hinnata töövõimet ja tuvastada puude raskusastet. Soodustuste määramisel võib 16-aastast vanusepiiri olla kasutatud nii sotsiaalvaldkonna kui ka teistes KOV-i õigusaktides, näiteks sõidusoodustuse määramisel. Seega võib muudatus tuua KOV-idele kaasa KOV-i õigusaktide muutmise vajaduse, muu hulgas tuleb leida lahendused üleminekuajaks, kui töövõime hindamisel rakendatakse osadele lastele kehtivat korda ja osade puhul hakkab kehtima uus kord. KOV-id peavad tagama, et need muudatused ei põhjustaks lünki teenuste või toetuste pakkumises. Samas on mõju KOV-idele siiski väike, kuna mõju avaldumise sagedus on ühekordne ja muudatuseks on ette nähtud piisav üleminekuaeg. 4 Töövõimetoetuse määra indekseeritakse igal aastal (riikliku pensioni indeksiga), seega muutub toetus igal aastal. 5 Töötukassa maksis 2023. aastal töövõimetoetust 105 279 isikule, kellest 2309 olid 16–17-aastased, mis on 2,2% kõigist toetuse saajatest. 20 Muudatusega kaasneb ka IT-arenduste kulu. Kogu eelarvet arvestades on lisanduva kulu mõju väike (alla 1%). Täpsem eelarve prognoos on välja toodud 7. peatükis, mis käsitleb seaduse rakendamisega seotud riigi eeldatavaid kulusid ja tulusid, sealhulgas IT-arenduste kulu. Puudega lapse ea muutmisega seoses on vajalik muuta ka majandustegevuse registrit (MTR), kuid tegu on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti hinnangul väikese muudatusega, mis ei eelda arendust ega sellega kaasnevaid lisakulusid. MTR-i muudatus on vajalik, sest praegu on rehabilitatsiooniteenuse puhul sihtrühmana eristatud 16-aastased, kuid seoses puudega lapse eapiiri muutmisega tuleks see asendada 18-aastaste sihtrühmaga. Ebasoovitavate mõjude risk on väike. Infosüsteemide arendamisega võib tekkida väike risk – kui arendused ei saa õigeks ajaks valmis, suureneb SKA või töötukassa töökoormus (töötajad peavad selgitama toetuste muutumise ja väljamaksmise hilinemise põhjuseid). PISTS-i ja TVTS-i muutmisega seotud riigieelarve kulusid ja tulusid (sh infosüsteemide arendamisega seotud kulud) on koondina kirjeldatud 7. peatükis. 6.1.2. Andmekaitsealane mõjuhinnang Eelnõu andmekaitsealane mõju on seotud eelnõu §-s 6 ja § 7 punktis 3 sätestatud TöMS-i ja TVTS-i muudatustega, millega võimaldatakse töötukassal edaspidi saada SKA-lt puude raskusastmega seotud tegutsemise ja osalemise piirangute andmeid. Vastavaid andmeid töödeldakse töötukassa andmekogus, mille pidamist ja andmete kaitset puudutav reeglistik on sätestatud majandus- ja infotehnoloogiaministri 22. detsembri 2023. a määruses nr 69 „Töötukassa andmekogu põhimäärus“. Vastavalt nimetatud määruse §-le 5 on andmekogu turvaklass K2T1S2 ja andmekogu turbeaste on keskmine (M). Töötukassal on TöMS-is ja TVTS-is sätestatud ülesannete täitmiseks vaja saada ka SKA poolt puude raskusastme tuvastamisel hinnatud tegutsemise ja osalemise piirangute andmeid, mis on RFK-põhised andmed. Töötukassa vajab neid näiteks töökesksel nõustamisel ja töövõime hindamise protsessis. Kuigi need andmed tulenevad isiku terviseseisundist, ei ole tegemist tervise infosüsteemis olevate isiku terviseandmetega (diagnoosidega), vaid RFK-le tuginedes isiku puude raskusastme tuvastamise käigus arstiõppe läbinud isiku poolt hinnatud tegutsemise ja osalemise piirangute määratlusega. Eelnõu lisas olevas rakendusaktide kavandis muudetakse ka töötukassa andmekogu põhimääruse § 7 lõike 2 punkti 3 ja § 40 lõike 6 punkti 9 ning sätestatakse, et töötukassal on õigus saada SKAIS-ist lisaks puude raskusastmele ka puude raskusastme tuvastamisel hinnatud tegutsemise ja osalemise piirangute andmeid ning need andmed kantakse ka töötukassa andmekogusse. Puude raskusastme tuvastamise käigus hinnatud tegutsemise ja osalemise piirangute andmete puhul on tegemist eriliigiliste (IKÜM art 9) isikuandmete töötlemisega. Eriliigilised on kõik terviseandmed, sealhulgas puue, diagnoos, osutatud tervishoiuteenus ja abivahendid. Isikuandmete töötlemine riigi andmekogudes võib toimuda IKÜM artikli 6 lõike 1 punkti e alusel, mille alla kuuluvad olukorrad, kus isikuandmete töötlemine on vajalik avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks või vastutava töötleja avaliku võimu teostamiseks, samuti võib see toimuda punkti c alusel, mille kohaselt on isikuandmete töötlemine vajalik vastutava töötleja juriidilise kohustuse täitmiseks ehk töövõime hindamiseks või töökeskseks nõustamiseks. 21 Puude raskusastme tuvastamisel hinnatud tegutsemise ja osalemise piirangute andmed on vajalikud kvaliteetseks töökeskseks nõustamiseks, sealhulgas siis, kui puudega inimene võtab ennast töötukassas töötuna arvele ja vajab tööturuteenuseid. Lisaks on need andmed vajalikud töövõime hindamise ekspertiisi tegemiseks näiteks juhul, kui isik, kellel ei ole varem töövõimet hinnatud, kuid on määratud puue, pöördub töötukassasse töövõime hindamiseks. Sellisel juhul on ekspertarstil võimalik taustainfona kasutada varasema puude tuvastamise ekspertiisi andmeid. 2018. aasta kevadel rakendunud IKÜM võimaldab avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks või avaliku võimu teostamiseks andmeid töödelda. Samuti sätestab avaliku teabe seadus, et kui andmed on olemas põhiandmetena teises riiklikus andmekogus, tuleks aluseks võtta need andmed (ja mitte koguda neid haldusmenetluses uuesti, vt AvTS § 436 lg 2). Selline töötlemine ei ole vastuolus ka eelviidatud registrite eesmärkidega. Töötukassa infosüsteemid ja andmekogu on piiratud juurdepääsuga ning registriandmed on ette nähtud ainult ametialaseks kasutamiseks registri eesmärgis sätestatud ülesannete täitmisel. Ligipääs infosüsteemidele on vaid töötukassa töötajatel, kelle tööülesannete täitmiseks on puude andmed vajalikud. Andmetöötlus vastab erialastele juhistele ja praktikale, andmetöötlejad on samad. Ohtude käsitlemiseks kavandatud meetmed, sealhulgas tagatised, turvameetmed ja mehhanismid isikuandmete kaitse tagamiseks ja järgimise tõendamiseks, võttes arvesse andmesubjektide ja teiste asjaomaste isikute õigusi ja õigustatud huve, on tagatud töötukassa andmekogu põhimäärusega. Andmete töötlejaks on jätkuvalt vaid volitatud töötleja, kelleks on töötukassa. Andmekaitsealase mõjuhinnangu kohaselt on riskide oht kokkuvõttes pigem väike, sest inimeste isikustatud terviseseisundiga seotud tegutsemise ja osalemise piirangute andmed liiguvad SKA ja töötukassa infosüsteemide kaudu, mis on turvalised. Töötukassa infosüsteemile ja andmekogule pääsevad ligi juurdepääsuga inimesed vaid tööülesannete täitmiseks. 6.1.2.1. Puude raskusastmega seotud tegutsemise ja osalemise piirangute andmed Edaspidi on töötukassal võimalik saada puude raskusastme tuvastamisel hinnatud tegutsemise ja osalemise piirangute andmeid ning nende andmete töötlemine toimub töötukassa andmekogus. Tegemist ei ole tervise infosüsteemis oleva diagnoosiga, vaid RFK-le tuginedes puude raskusastme tuvastamise käigus arstiõppe läbinud isiku poolt hinnatud tegutsemise ja osalemise piirangute määratlusega. Töötukassa kasutab neid andmeid, et täita TöMS-is ja TVTS-is sätestatud ülesandeid. 6.2. SHS-i muudatused Peatükis kirjeldatud muudatused on seotud SHS-i muudatustega ning puudutavad abivahendeid, sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust ja erihoolekandeteenust. Samuti on selles peatükis käsitletud STAR-i kantavate andmetega seotud muudatuste mõjusid. 6.2.1. Abivahenditeenusega seotud muudatused (eelnõu § 4 punktid 1–3) 22 Abivahenditeenusega seotud SHS-i muudatused on pigem tehnilist laadi, et tagada õigusselgus ja ajakohasus vastavalt teenuse osutamisel ilmnenud praktilistele vajadustele. 6.2.1.1. Mõju sihtrühm – abivahendit riigipoolse soodustusega vajavad inimesed Muudatuste sihtrühmaks on kõik inimesed, kes vajavad abivahendit riigipoolse soodustusega. Kokku sai 2023. aastal SKA kaudu finantseeritavaid abivahendeid 63 984 inimest, mis kogu rahvastikust moodustab väikse osa (4,7%). Sotsiaalne mõju Abivahendit riigipoolse soodustusega vajavate inimeste jaoks muudatustega seonduvat olulist mõju ei ole. Muudatuste mõju ulatus on väike, kuna sihtrühmaga seonduvaid erilisi muutusi ei toimu ning vajadus muudatustega kohanemiseks mõeldud tegevuste järele puudub. Mõju avaldumise sagedus on väike, muudatused ainult täpsustavad kehtivat regulatsiooni. Mõjutatud sihtrühma suurus on võrreldes kogu elanikkonnaga väike. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Kokkuvõttes on muudatuste mõju sihtrühmale väheoluline. 6.2.1.2. Mõju sihtrühm – abivahendite müüjad Muudatuste sihtrühmaks on SKA lepingupartneritest abivahendeid müüvad ettevõtted, keda oli 2023. aasta seisuga 170. Kõigist Eesti statistilisse profiili kuuluvatest ettevõtetest (2023. aasta seisuga 153 883) moodustavad need 0,1%. Sotsiaalne mõju Teenusesaajate jaoks muudatustega seonduvat olulist mõju ei ole. Muudatuste mõju ulatus on väike, kuna sihtrühmaga seonduvaid erilisi muutusi ei toimu ning vajadus muudatustega kohanemiseks mõeldud tegevuste järele puudub, mõju avaldumise sagedus on väike, muudatused ainult täpsustavad kehtivat regulatsiooni. Mõjutatud sihtrühma suurus on väike. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Kokkuvõttes on muudatustega seotud mõju sihtrühmale väheoluline. 6.2.1.3. Mõju sihtrühm – SKA Riigivalitsemine Kõigist riigiasutustest puudutavad muudatused vaid SKA-d, mistõttu võib sihtrühma suurust hinnata väikseks. Muudatustega seonduvat olulist mõju ei ole, kuna muudatused on pigem tehnilist laadi ja õigusselgust loovad. Need ei mõjuta SKA töökorraldust ja tööprotsesse ega too kaasa täiendavaid kulusid. Muudatuste mõju ulatus on väike, kuna sihtrühmaga seonduvaid erilisi muutusi ei toimu ning vajadus muudatustega kohanemiseks mõeldud tegevuste järele puudub, mõju avaldumise sagedus on väike, muudatused ainult täpsustavad kehtivat regulatsiooni. Mõjutatud sihtrühma suurus on väike. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Kokkuvõttes on muudatuste riigivalitsemisega seotud mõju sihtrühmale väheoluline. 6.2.4. Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus 6.2.4.1. Tasu maksmise kohustuse ülevõtmine 23 Praegu on õigus taotleda puudega laste sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmist kuni 16-aastasel isikul, kellel on puue PISTS § 2 tähenduses. Edaspidi on seda õigus taotleda kuni 18-aastasel isikul, välja arvatud juhul, kui alla 18-aastasele isikule on juba väljastatud töövõime hindamise otsus või määratud tööealise puude raskusaste, mille põhjal käsitatakse teda endiselt tööealisena. Võrreldes kehtiva seadusega muudetakse ka õigust majutuskulude hüvitamisele. Kui kehtiva seaduse järgi hüvitati teenuse saamise ajal majutuskulud õigustatud isikule ning vajaduse korral alla 16-aastase õigustatud isiku saatjale, siis muudatuse tulemusel hüvitatakse vajaduse korral teenuse saamise ajal majutuskulud alla 18-aastase õigustatud isiku saatjale. Muudatus tuleneb puudega lapse vanusepiiri muudatusest PISTS-is ja TVTS-is. Muudatuse tulemusel käsitatakse ka sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse saamisel puudega lapsi kuni 18- aastaste isikutena nii, nagu seda tehakse edaspidi PISTS-is ja TVTS-is. 6.2.4.1.1. Mõju sihtrühm – puudega 16–17-aastased lapsed ja nende vanemad Muudatusest on mõjutatud kõik puudega 16–17-aastased lapsed. 2023. aastal oli Eestis SKA andmetel 120 066 puudega inimest, neist 16–17-aastaseid 1028. 2023. aastal sai SKA andmetel sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust 633 ja töötukassa andmetel tööalase rehabilitatsiooni teenust 106 16–17-aastast inimest6. See moodustab 72% kõigist 16–17-aastastest puudega lastest. Sotsiaalne mõju Kuna TVTS-i muudatuse kohaselt ei ole 16–17-aastastel enam õigust töövõime hindamisele ja töövõimetoetusele ega seetõttu ka tööealasele rehabilitatsioonile, võib eeldada, et suur osa neist lastest liigub sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust saama. Puudega laste ja nende vanemate jaoks on eeldatavasti tegemist positiivse muudatusega, kuna varem on erivajadusega laste vanemad välja toonud, et muus kontekstis lastena käsitatavate alaealiste liikumine 16-aastaseks saades töövõime hindamise süsteemi on ebaselge. Valdavalt selles vanuses lapsed alles õpivad ja neil ei ole seost tööturuga. Samuti võib eeldada, et puudega lastele mõeldud sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse saamist jätkab muudatuse tulemusena osa nendest lastest, kes ei liigu olemasolevas süsteemis 16- aastaseks saades tööalase rehabilitatsiooni teenust saama, ja osa nendest lastest, kes liigub 16- aastastele ja vanematele või psüühikahäirega tööealistele inimestele mõeldud sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust saama. Puude raskusastmega laste ja tööealisusena käsitatava vanuse muutmise eesmärk on tagada laste võrdne kohtlemine erinevate seaduste tähenduses, mis omakorda lihtsustab lapse vanema jaoks abi saamist, sest edaspidi ei ole vaja meeles pidada erisusi erinevatest süsteemidest abi saamisel, sest puude raskusastet on võimalik tuvastada lapsel kuni 18-aastaseks saamiseni ja töövõime hindamine algab alates 18. eluaastast. Ebasoovitavate mõjude risk võib tekkida neil rehabilitatsiooniteenuse saajatel, kes saavad 16- aastaseks ja taotlevad teenust muudatuste jõustumise aja lähedal. Teenusevajajatel võib tekkida ootus kindla sihtrühma all teenuse saamiseks. Puudega laste vanuse ülempiir ning töövõime hindamisele ja töövõimetoetusele õigustatud isikute vanus muutub alates 2027. aasta 6 Vanus aasta lõpu seisuga. 24 1. veebruarist. Kui alla 18-aastasele isikule on juba selleks ajaks väljastatud töövõime hindamise otsus või määratud tööealise puude raskusaste, käsitatakse teda endiselt tööealisena ning ta liigub saama töötukassa tööalase rehabilitatsiooni teenust või saab SKA tööealisele inimesele mõeldud sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust. Enne 31.01.2027 (k.a) väljastatud sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse otsused kehtivad oma kehtivusperioodi lõpuni, näiteks kui 16-aastasele on 20.01.2027 väljastatud psüühikahäirega tööealise sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse otsus, saab ta vastavas limiidis teenust otsuse kehtivuse lõppemiseni ega liigu laste sihtrühma. Kui sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse taotlus on esitatud enne 01.02.2027, menetletakse see lõpuni praegustel tingimustel ehk tööealine on alates 16. eluaastast. Näiteks 16-aastane psüühikahäirega inimene, kellele on tehtud töövõime hindamine 15.01.2027, esitab 20.01.2027 sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse taotluse. Talle väljastatakse 05.02.2027 psüühikahäirega tööealise sotsiaalse rehabilitatsiooni sihtrühma limiitidega sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse suunamise otsus. Sama kehtib ka puudega 16-aastaste ja vanemate sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse sihtrühma puhul. Pikem rakendumise aeg annab võimaluse teavitada muudatusest mõjutatud puudega laste peresid ette ning annab võimaluse peredel muudatustega kohaneda ja neid arvesse võtta. Muudatuse sotsiaalse mõju ulatus sihtrühmadele on keskmine, kuna sihtrühma käitumises võivad kaasneda muudatused, kuid nendega ei kaasne eeldatavalt kohanemisraskusi, mõju avaldumise sagedus on keskmine, kuna sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse taotlemine on regulaarne. Mõjutatud sihtrühma suurus on kõiki puudega lapsi arvestades suur. Muudatustega võib kaasneda ebasoovitav mõju, mis on maandatav pikema rakendumise ajaga. Kokkuvõttes on muudatuse sotsiaalne mõju sihtrühmale oluline. 6.2.4.1.2. Mõju sihtrühm – töötukassa ja SKA Muudatus mõjutab kõigist riigiasutustest töötukassat ja SKA-d . Riigivalitsemine Muudatus võib mõjutada pisut SKA ja töötukassa töökoormust ja -protsesse, kuna edaspidi liiguvad 16–17-aastased teenust saama SKA-sse. Mõlema asutuse töökoormus võib eelkõige muudatuse jõustumise tähtaja läheduses kasvada, kuna sihtrühma tuleb muudatusest teavitada ja teenuse taotlemise protsessis erisusi arvesse võtta. Muudatus mõjutab SKA erihoolekande- ja rehabilitatsioonitalituse töötajaid, kes edaspidi menetlevad ka nende 16–17-aastaste sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse taotlusi, kes praegu kehtiva süsteemi järgi taotlevad tööalase rehabilitatsiooni teenust töötukassa kaudu (kehtiva süsteemi järgi liiguvad osad 16– 17-aastased inimesed töötukassasse tööalase rehabilitatsiooni teenust taotlema). Erihoolekande- ja rehabilitatsioonitalitusest on puudega laste rehabilitatsiooniteenusega otseselt seotud kaks ametnikku, kes menetlevad teenuse saamise taotlusi ja väljastavad suunamisotsuseid, ja kuus spetsialisti, kes tegelevad rehabilitatsiooniandmestike ja arvete kontrolliga. Kuna 16–17-aastaste laste puhul toimub teenust saama suunamise hindamine edaspidi samamoodi, nagu see on siiani toimunud alla 16-aastaste puhul, siis töökorraldus ega -protsessid ei muutu, aga koormus kasvab. Talituse teised töötajad on mõjutatud ka seeläbi, et muudatus vajab sihtrühma selget ja lihtsat teavitamist ning vahetult pärast muudatuse tegemist võib muudatusega seotud pöördumiste hulk sageneda. Täiendav eelarvevajadus on SKA ja Sotsiaalministeeriumi arvestuste põhjal 2027. aastal hinnanguliselt 1,1 ning 2028. aastal 1,25 ja 2029. aastal 1,3 miljonit eurot. Arvestatud on, et osad 16–17-aastased inimesed, kellel on ülemineku hetkeks töövõime hinnatud või tööealise 25 puude raskusaste tuvastatud, jätkavad töötukassa tööalase rehabilitatsiooni teenuse saamist ning osad SKA tööealistele psüühikahäirega inimestele ja 16-aastastele ja vanematele puudega inimestele mõeldud sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse saamist. Osad teenusesaajad liiguvad 2027. aastal laste sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust saama või jätkavad selle saamist. Arvesse on võetud ka iga-aastast 16–17-aastaste rehabilitatsiooniteenuse saajate arvu kasvu. Samuti kaasnevad SKA-le ja töötukassale muudatustega seotud infosüsteemide arendamise kulud. Muudatuse mõju ulatus on väike, kuna sihtrühma käitumises erilisi muutusi ei toimu ning puudub tarvidus muutustega kohanemiseks mõeldud tegevuste järele, mõju avaldumise sagedus on keskmine, kuna sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse taotlemine on regulaarne. Mõjutatud sihtrühma suurus on väike. Muudatusega võib kaasneda riigieelarve kui terviku kulude kasvu mõttes väike ebasoovitav mõju. Kokkuvõttes on muudatuse riigivalitsemisega seotud mõju sihtrühmale väheoluline. 6.2.4.1.3. Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutajad Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust osutati 2023. aastal 146 asukohas7 ja tööalase rehabilitatsiooni teenust 104 asukohas8. Mõju majandusele Tööalase rehabilitatsiooni teenust ja sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust võivad Eestis osutada samad teenuseosutajad. Kuna edaspidi hindab 16–17-aastaste teenusevajadust SKA, võib osade teenusesaajate jaoks teenuse eest tasutav hind väheneda, mis on ühtlasi ka ebasoovitavaks mõjuks teenuseosutajatele. 2023. aastal pakuti sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust 1,6–3,1 korda odavama hinnaga kui tööalase rehabilitatsiooni teenust.9 Muudatus võib mõjutada ka nende teenuseosutajate töö sisu, kes varem osutasid teenust 16– 17-aastastele eelkõige töötamise toetamise aspektist lähtuvalt ja peavad seda tegema edaspidi east lähtuvalt. Muudatuse mõju ulatus on keskmine, kuna teenuseosutajate töö sisus võib tulla muudatusi, kuid eeldatavasti ei ole need suured, kuna teenuseosutajad osutavad teenuseid eri sihtrühmadele ja saavad oma tegevusi kohandada. Mõju avaldumise sagedus on keskmine, kuna sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse taotlemine on regulaarne. Mõjutatud sihtrühma suurus on kõiki tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande ettevõtteid (2023. aastal 260410) arvestades keskmine, kuna osa teenuseosutajatest osutab teenuseid mõlemas süsteemis. Muudatusega võib kaasneda teenuseosutajatele keskmine ebasoovitav mõju. Kokkuvõttes on muudatuse majanduslik mõju sihtrühmale oluline. 6.2.4.2. Rehabilitatsioonimeeskonnad 7 Sotsiaalkindlustusamet, 2024. 8 Eesti Töötukassa, 2024. 9 Sotsiaalkindlustusamet, Eesti Töötukassa, 2023. 10 Statistikaamet, 2024. ER021: statistilisse profiili kuuluvad ettevõtted. Kättesaadav: https://andmed.stat.ee/et/stat/majandus__majandusuksused__ettevetjad/ER021 (10.09.2024). 26 Muudatuse kohaselt ei tohi rehabilitatsioonimeeskonna spetsialist edaspidi olla isik, kelle karistus tahtlikult toime pandud kuriteo eest võib ohtu seada teenust saama õigustatud isiku elu, tervise ja vara. Karistatuse hindamise kohustus on SKA järelevalveosakonnal tegevusloa andmise protsessis ja rehabilitatsiooniteenust pakkuval asutusel, kes meeskonda spetsialiste värbab. 6.2.4.2.1. Mõju sihtrühm – rehabilitatsiooniteenuse saajad ja nende lähedased Muudatus mõjutab kõiki sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse saajaid ja nende lähedasi. 2023. aasta jooksul osutati teenuseid 4769 16-aastasele ja vanemale inimesele.11 2023. aasta keskmisest rahvastikust moodustavad sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse saajad alla 1%.12 Kui rehabilitatsioonimeeskond töötab lastega, rakenduvad LasteKS-is sätestatud lapsega töötavale isikule kehtivad piirangud (LasteKS § 20). Sotsiaalne mõju Muudatus mõjutab kõiki töö- ja vanaduspensioniealisi rehabilitatsiooniteenuse saajaid ja nende lähedasi. Edaspidi ei tohi rehabilitatsioonimeeskonnas töötada inimene, kes võib olla ohtlik teenusesaaja elule või tervisele. Rehabilitatsiooniteenuse osutamine toimub tihti üks ühele keskkonnas, mistõttu on teenusesaaja ohutuse hindamine eriti vajalik. Meeskonnas ei tohi töötada inimene, keda on karistatud eelkõige raske isikuvastase süüteo (tapmine, mõrv, raske tervisekahjustuse tekitamine, kehaline väärkohtlemine, piinamine, vägistamine jms) või varavastase süüteo (vargus, röövimine, kelmus, omastamine jms) eest. Samas ei piirata sotsiaalteenuse osutamist isikul, keda on karistatud näiteks intellektuaalse omandi vastase kuriteo, õigeaegselt esitamata pankrotiavalduse, dokumendi, pitsati või plangi võltsimise või raamatupidamiskohustuse rikkumise eest. Sellegipoolest peab teenuseosutaja hindama, et ohtu teenusesaaja elule või tervisele ei ole. Muudatuse mõju ulatus on väike, kuna teenusesaajate tegevuses olulisi muutusi ei toimu, samas võib mõju ulatust hinnata suureks, kui arvestada potentsiaalse ohu välistamise aspekti. Mõju esinemise sagedus on keskmine, kuivõrd rehabilitatsiooniteenuse saamine võib olla regulaarne. Mõjutatud sihtrühma suurus on väike. Muudatusel puudub ebasoovitav mõju. Kokkuvõttes on muudatuse sotsiaalne mõju sihtrühmale tervise ja ohutuse seisukohast oluline. 6.2.4.2.2. Mõju sihtrühm – sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutajad ja rehabilitatsioonimeeskond Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust osutati 2023. aastal 146 asukohas13 ligi 2500 spetsialisti poolt14, arvestades, et osa spetsialistidest võib olla selle arvu sees topelt, st töötada korraga mitmes asutuses. Mõju majandusele Muudatus mõjutab rehabilitatsiooniteenuse spetsialistide värbamise protsessi. Teenuseosutaja peab tegema värvatavale spetsialistile taustakontrolli. Kui selgub, et töötajat on karistatud, tuleb hinnata karistatuse ulatust ja sellega seotud võimalikku ohtu teenusesaaja elule või 11 Sotsiaalkindlustusamet, 2024. 12 Statistikaamet, 2024. Sotsiaalministeeriumi arvutused. 13 Sotsiaalkindlustusamet, 2024. 14 Sotsiaalkindlustusameti andmed 26.08.2024 seisuga registreeritud töötajate arvu kohta. 27 tervisele. Kui SKA järelevalvetalitus tegevusloa väljaandmisel näeb, et inimesel on kehtiv karistus, võtab SKA enne tegevusloa väljaandmist teenuseosutajaga täiendavalt ühendust ning selgitab välja, kas teenuseosutaja on sellest teadlik ja on hinnanud, et karistatus ei välista rehabilitatsioonimeeskonnas töötamist. Muudatus võib mõjutada ka olemasolevaid rehabilitatsioonimeeskondi, kui teenuseosutaja hindab, et inimene kannab karistust, mis võib seada ohtu teenusesaaja elu või tervise. Inimesed, kes kannavad karistust, mis välistab töötamise meeskonnas, võivad kaotada töö ja sattuda majanduslikult raskesse olukorda, kuid selle kaalub üles rehabilitatsiooniteenuse saajate turvalisus. Muudatuse mõju ulatus on keskmine, kuna teenuseosutajale kaasneb tasutakontrolli ja hindamise kohustus. Mõju esinemise sagedus on suur, kuivõrd rehabilitatsiooniteenuste osutamine võib olla igapäevane. Mõjutatud sihtrühma suurus on kõiki tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeettevõtteid (2023. aastal 260415) ning sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna spetsialiste arvestades keskmine. Muudatusel võib olla ebasoovitav mõju neile teenuseosutajatele, kes peavad oma koosseisust välja arvama inimese, kes ei sobi sinna karistatuse tõttu ja kelle asemele on vaja leida uus töötaja. Muudatus suurendab mõningal määral teenuseosutajate halduskoormust SKA-le hinnangu vormistamisel ja töötajatele taustakontrolli tegemisel, samuti avaldab mõju inimesele, kes koosseisust välja arvatakse. Kokkuvõttes on muudatuse majanduslik mõju sihtrühmale oluline. 6.2.4.2.3. Mõju sihtrühm – SKA Muudatus mõjutab kõigist riigiasutustest SKA-d. Riigivalitsemine SKA järelevalvetalitus kontrollib edaspidi tegevusloa väljastamisel täisealistega töötavate rehabilitatsioonimeeskonna liikmete karistatust. Seejuures on teenuseosutaja hinnata, kas konkreetne karistus välistab töötamise rehabilitatsioonimeeskonnas. Kui SKA järelevalvetalitus tegevusloa väljaandmisel näeb, et inimesel on kehtiv karistus, võtab SKA enne tegevusloa väljaandmist teenuseosutajaga täiendavalt ühendust ja selgitab välja, kas teenuseosutaja on sellest teadlik ja on hinnanud, et karistatus ei välista rehabilitatsioonimeeskonnas töötamist. Hinnangu tulemusena võib inimene osutuda töökohale sobimatuks. Muudatuse mõju ulatus on keskmine, kuna SKA saab täiendava kohustuse karistatust tegevusloa väljastamisel kontrollida, kuid eeldatavasti ei kaasne sellega kohanemisraskusi, kuna SKA kontrollib seda ka praegu teiste sotsiaalteenuste puhul. Mõju esinemise sagedus on suur, kuivõrd SKA puutub sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse tegevuslubade taotlemisega kokku iga päev. Mõjutatud sihtrühma suurus on väike. Muudatusel võib olla ebasoovitav mõju SKA mõningase töökoormuse kasvu näol. Kokkuvõttes on muudatuse riigivalitsemisega seotud mõju sihtrühmale oluline. 6.2.5. Erihoolekandeteenuse järjekord 15 Statistikaamet, 2024. ER021: statistilisse profiili kuuluvad ettevõtted. Kättesaadav: https://andmed.stat.ee/et/stat/majandus__majandusuksused__ettevetjad/ER021 (27.09.2024). 28 Muudatusega ei ole SKA-l enam võimalik erihoolekandeteenuse järjekorda panna vähemalt 16-aastast teenust saama õigustatud isikut, kuna seoses puudega lapse ea muutmisega 16 aastalt 18 aastale ei tehta enam töövõime hindamist 16 aasta vanuses. Nii kehtiva seaduse kohaselt kui ka peale muudatuse tegemist jääb osade erihoolekandeteenuste saamise tingimuseks puuduva töövõime olemasolu. Kuna muudatuse kohaselt hakatakse töövõimet hindama alates 18. eluaastast, ei ole ka SKA-l võimalik saada vajalikke andmeid, mille alusel inimene õige teenuse järjekorda panna. Erihoolekandeteenust on võimalik nii kehtiva õiguse kohaselt kui ka tulevikus saada alates 18. eluaastast. 6.2.5.1. Mõjutatud sihtrühm – erihoolekandeteenuse vajajad SKA andmetel on erihoolekandeteenuste ja teenuste järjekorras olijate puhul levinuimad RHK 10-le tuginevad diagnoosigrupid F20–F29 (psüühikahaigus (skisofreenia, skisotüüpsed ja luululised häired)), F70–F79 intellektipuue (vaimne alaareng) ja F80–F89 (psüühilise arengu spetsiifilised häired (sh pervasiivsed arenguhäired, mille alla kuuluvad ka autismispektrihäirega isikud (F84,0 ja F84,1)). 2023. aastal oli Tervisekassa raviarvete andmetel 937 põhi- või kaasuva diagnoosiga (F20–F29, F70–F79 ja F84) inimest, kes võiks olla potentsiaalne erihoolekandeteenuse sihtrühm. Erihoolekandeteenuse järjekorras oli SKA andmetel 75 16–17-aastast last, mis moodustab 8% kõigist potentsiaalsetest teenusevajajatest. Sotsiaalne mõju Teenusesaaja jaoks ei muutu teenuse saamise aeg. Ka praegu, kui teenuse järjekorda saab last panna 16-aastaselt, ei taga see varasemat või kiiremat teenuse saamist. Lisaks on varajane järjekorda panek tekitanud olukorra, kus inimese teenusevajadus enne teenuse saamist muutub ning ta on vale teenuse järjekorras. Edaspidi on võimalik selliseid olukordi vältida. Tagamaks, et lapsel, kes teenust vajab, oleks järjekorda paneku ea muudatuse tulemusel 18. eluaastaks erihoolekandeteenuse saamise suunamisotsus tehtud, võtab töötukassa töövõime hindamise taotlusi vastu kolm kuud enne 18-aastaseks saamist. Töötukassa keskmine menetlusaeg on 14 päeva ja erihoolekandeteenuse konsultant teeb otsuse maksimaalselt 40 päeva jooksul. See aitab maandada riski, et teenusesaaja ei jõua 18. eluaastaks teenust saama. Muudatuse sotsiaalse mõju ulatus sihtrühmadele on keskmine, kuna sihtrühma käitumises võivad kaasneda muudatused, kuid nendega ei kaasne eeldatavalt kohanemisraskusi, mõju avaldumise sagedus on väike, kuna erihoolekandeteenuse taotlemine on harv. Mõjutatud sihtrühma suurus on kõiki potentsiaalseid 16–17-aastaseid erihoolekandeteenuse vajajaid arvestades keskmine. Ebasoovitavate mõjude riski vähendamiseks on võetud kasutusele maandamismeetmed. Kokkuvõttes on muudatuse sotsiaalne mõju sihtrühmale oluline. 6.2.5.2. Mõjutatud sihtrühm – SKA Muudatus mõjutab kõigist riigiasutustest SKA-d. Riigivalitsemine Muudatus võib mõjutada SKA töökorraldust ja tööprotsesse järjekordade haldamisel. 29 Muudatuse mõju ulatus on väike, kuna sihtrühma käitumises erilisi muutusi ei toimu ning puudub tarvidus muutustega kohanemiseks mõeldud tegevuste järele, mõju avaldumise sagedus on keskmine, kuna erihoolekandeteenuse järjekorra haldamine on regulaarne tegevus. Mõjutatud sihtrühma suurus on väike. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Kokkuvõttes on muudatuse riigivalitsemisega seotud mõju sihtrühmale väheoluline. 6.2.6. STAR-i kantavad andmed Inimese abi- ja toetusvajaduse hindamise instrumendi kasutuselevõtuga seonduvalt on tulevikus vaja STAR-is töödelda ka isiku terviseseisundiga seotud tegutsemise ja osalemise piirangute andmeid, milleks vajalik andmestik tuleb töövõime hindamise ja/või puude raskusastme määramise juurde esitatud isiku terviseandmetest. Muudatusega täiendatakse STAR-is töödeldavate isiku kohta käivate muude andmete loetelu terviseseisundiga seotud tegutsemise ja osalemise piirangute andmetega. Muudatuse tulemusena kantakse STAR-i ka sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse ja erihoolekandeteenuse vajaduse hindamise andmed, et võtta nimetatud teenuste vajaduse hindamisel kasutusele ühtne abi- ja toetusvajaduse hindamise instrument. Abi- ja toetusvajaduse hindamise instrumenti on võimalik vabatahtlikult kasutada ka kõigil KOV-idel KOV-i teenuste vajaduse hindamiseks. 6.2.6.1. Mõju sihtrühm – teenusevajajad/teenusesaajad Muudatus mõjutab tulevikus kõiki KOV-i teenuste vajajaid, kelle abivajadust uue instrumendi abil hinnatakse. Kuna instrumendi kasutuselevõtt on vabatahtlik, on mõjutatud sihtrühma suurust keeruline hinnata. 2023. aasta jooksul registreerisid KOV-id täisealiste kohta STAR-is ligi 46 500 sellisel teemal pöördumist, mille aluseks võis olla abi- ja toetusvajaduse hindamine.16 Üks ja sama inimene võis pöörduda mitmel erineval teemal ja on sel juhul arvu sees mitu korda. 2020. aasta elanike tegevuspiirangute ja hooldusvajaduse uuringu17 kohaselt vajab 6% 16-aastastest ja vanematest elanikest oma terviseprobleemist, haigusest või tegevuspiirangust tingituna täiendavaid teenuseid. 2024. aasta 1. jaanuari sama vanuserühma rahvaarvu arvestades vajab täiendavaid teenuseid ligi 68 300 inimest.18 Kuigi kõik need inimesed ei pruugi vajada KOV-i teenuseid ega pöörduda oma abivajadusega KOV-i, võib STAR-i täisealiste pöördumiste arvu arvestades mõjutatud sihtrühm olla hinnanguliselt keskmise suurusega. Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse ja erihoolekandeteenuse vajajaid muudatus ei mõjuta, kuna ka praegu kasutatakse nende teenuste vajaduse hindamisel sama instrumenti, kuid Exceli vormis. Sotsiaalne mõju 16 Arvestusega, et toodud on ka teema „muu probleem“ all STAR-is registreeritud pöördumised, millest kõik ei pruugi olla seotud täisealise abi- ja toetusvajaduse hindamisega. 17 Vainu, Vaike. (2020). Elanikkonna tegevuspiirangute ja hooldusvajaduse uuring. Turu-uuringute AS / Sotsiaalministeerium / Euroopa Sotsiaalfond. Kättesaadav: https://sm.ee/sites/default/files/content- editors/Ministeerium_kontaktid/Uuringu_ja_analuusid/Sotsiaalvaldkond/hooldusvajaduse_uuring_som.pdf (27.09.2024). 18 Statistikaamet, 2024. Sotsiaalministeeriumi arvutused. 30 KOV-i teenuse saaja vaatest paraneb teenusevajaduse hindamise kvaliteet, mis mõjutab inimeste jõudmist õiget teenust saama ja selle kiirust. Ühise hindamisinstrumendi kasutuselevõtuga muutuvad hindamise alused sarnasemaks. Kuna muudatusega täiendatakse STAR-is töödeldavate isiku kohta käivate muude andmete loetelu terviseseisundiga seotud tegutsemise ja osalemise piirangute andmetega, on võimalik need andmed tulevikus saada STAR-ist ja inimese jaoks väheneb halduskoormus andmete taasesitamisel, kui inimene vajab näiteks nii riigi kui KOV-i teenuseid. Muudatuse mõju ulatus on keskmine, kuna sihtrühma käitumises võivad kaasneda muudatused, kuid nendega ei kaasne eeldatavalt kohanemisraskusi, mõju avaldumise sagedus on keskmine, kuna abi- ja toetusvajaduse hindamine võib toimuda regulaarselt. Mõjutatud sihtrühma suurus on keskmine. Ebasoovitavate mõjude riski ei tuvastatud. Kokkuvõttes on muudatuse sotsiaalne mõju sihtrühmale oluline. 6.2.6.2. Mõju sihtrühm – SKA Muudatuse sihtrühmaks on SKA nii töökorralduslikus kui eelarve kulude mõttes. Kõigist riigiasutustest puudutab muudatus vaid SKA-d, mistõttu võib sihtrühma suurust hinnata väikseks. Riigivalitsemine Muudatuse tulemusel ei pea SKA töötajad enam Excelis ebamugavas vormingus sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust ja erihoolekandeteenust vajava inimese hindamist täitma, vaid saavad teha seda registris, kasutades samast allikast ka isiku terviseseisundiga seotud tegutsemise ja osalemise piirangute andmeid. See muudab SKA sisemist tööprotsessi ja teeb töö efektiivsemaks. Muudatuse mõju ulatus on keskmine, kuna sihtrühma käitumises võivad kaasneda muudatused, kuid nendega ei kaasne eeldatavalt kohanemisraskusi, mõju avaldumise sagedus on suur, kuna abi- ja toetusvajaduse hindamine toimub regulaarselt. Mõjutatud sihtrühma suurus on väike. Ebasoovitavate mõjude riski ei tuvastatud. Kokkuvõttes on muudatuse riigivalitsemisega seotud mõju sihtrühmale oluline. Riigivalitsemine Arendusportfelli järgi on abi- ja toetusvajaduse hindamise vahendi STAR-i arenduse rahaline maksumus ca 600 000 eurot, mis kaetakse Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest (TAT „Sotsiaalkaitsesüsteemide ajakohastamist toetavate infosüsteemide arendused“). Muudatuse mõju ulatus on väike, kuna sihtrühma käitumises erilisi muutusi ei toimu ning puudub tarvidus muutustega kohanemiseks mõeldud tegevuste järele, mõju avaldumise sagedus on suur, kuna abi- ja toetusvajaduse hindamine toimub regulaarselt. Mõjutatud sihtrühma suurus on väike võrreldes kogu riigieelarvet. Ebasoovitavate mõjude riski ei tuvastatud. Kokkuvõttes on muudatuse riigivalitsemisega seotud mõju sihtrühmale väheoluline. 6.2.6.4. Mõju sihtrühm – KOV-id 31 Muudatus puudutab kõiki Eesti KOV-e (79). Riigivalitsemine Muudatus võimaldab inimese teenusevajadust hinnata eeldatavalt kiiremini ja efektiivsemalt ning teiste KOV-idega ühetaolisemalt. Samuti mõjutab hindamisvahendi kasutuselevõtt hindamise kvaliteeti, kuna KOV-id on varem väljendanud soovi saada juba läbitestitud instrument. Hindamisvahendi arendusele eelnes analüüs, mille käigus testiti selle sobivust nii teenusevajaja kui ka hindamisvahendi kasutaja (valdavalt sotsiaaltöötajad) vaatest.19 Praegu on KOV-idel kasutuses erinevad hindamisvahendid, millel valdavalt tehniline lahendus puudub (v.a Tallinn). Hindamisvahendi arendamine STAR-is võimaldab KOV-i sotsiaaltöötajal abivajava isiku pöördumise või abivajavast isikust info saamise korral teha STAR-i keskkonnas täisealise inimese esmase abivajaduse hindamise. STAR-i keskkond võimaldab juba praegu sotsiaaltööspetsialistidel klienditööd korraldada ja dokumenteerida, sealhulgas registreerida abivajavate isikute pöördumisi, koostada juhtumiplaani, määrata isikutele sotsiaalteenuseid ja -toetusi. Edaspidi saavad kõik KOV-id kasutada abivajaduse hindamiseks ühtset eluvaldkondadel põhinevat ja struktureeritud andmeväljadega hindamisinstrumenti, mida on võimalik täita digitaalselt. Hindamise käigus kogutud ja STAR-is dokumenteeritud andmed on seotud RFK koodide ja määrajatega, mis annab võimaluse edastada KOV-i kogutud hindamisandmeid ühtse klassifikatsiooni alusel teistele inimest abistavatele osapooltele, näiteks tööhõive- ja tervishoiuvaldkonnas. Inimese abivajaduse väljaselgitamiseks saab KOV- i spetsialist omakorda pärida STAR-i kaudu riiklikes infosüsteemides inimese kohta olemasolevaid abivajadusega seotud andmeid (nt puude tuvastamine, töövõime hindamine, abivahendi kasutamine jm), mis vähendab samasisuliste andmete korduvat küsimist inimese käest. Hindamisandmeid saab STAR-i sisestada spetsialistile ja inimesele sobivas järjekorras, arvestades hindamisvestluse tegelikku kulgemist. Muudatuse mõju ulatus on keskmine, kuna sihtrühma käitumises võivad kaasneda muudatused STAR-i uue platvormi kasutamisel, kuid nendega ei kaasne eeldatavalt kohanemisraskusi, kuna STAR-i kasutatakse erinevateks toiminguteks ka praegu. Mõju avaldumise sagedus on suur, kuna abi- ja toetusvajaduse hindamine toimub regulaarselt. Mõjutatud sihtrühm on suur. Ebasoovitavate mõjude riski ei tuvastatud. Kokkuvõttes on muudatuse riigivalitsemisega seotud mõju sihtrühmale oluline. 6.2.7. Viibimiskoha andmed ja andmete töötlemise eesmärk 6.2.7.1 Mõju sihtrühm – riigiasutused Muudatus mõjutab kõigist riigiasutustest Sotsiaalministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja SKA-d. Riigivalitsemine Muudatus aitab kaasa Sotsiaalministeeriumi ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tõenduspõhise poliitika kujundamisele, sealhulgas sotsiaalhoolekande- ja töövaldkonnas 19 Purge P., Kurmiste A., Paat-Ahi G., Tsuiman K., Nuiamäe M. Abi- ja toetusvajaduse hindamisvahendi analüüs ning hoolduskoormuse hindamise metoodika ja hindamisvahendi väljatöötamine. Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis; 2023 Kättesaadav: https://www.praxis.ee/tood/abi-ja-toetusvajaduse-hindamisinstrumendi- analuus-hoolduskoormuse-hindamise-metoodika-ja-hindamisvahendi-valjatootamine/ (26.03.2024). 32 eelarve ja mõõdikute planeerimisele, seadusemuudatuste ja alusanalüüside tegemise võimalusele ning andmete aegridade hoidmisele. Muudatusel puudub mõju Sotsiaalministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja SKA töökoormusele, kuna STAR-i kantud andmete edastamine, andmete alusel analüüside tegemine ja statistika koondamine toimub ka praegu. Viibimiskoha andmete kasutamine sõltub poliitikakujundamise vajadustest. Muudatuse mõju ulatus on väike, kuna muudatus ei eelda sihiteadlikku kohanemist, mõju avaldumise sagedus on keskmine, kuna andmeid vajatakse regulaarselt, mõjutatud sihtrühma suurus on väike. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Tegemist on sihtrühma jaoks väheolulise muudatusega. 6.2.8. Andmekaitsealane mõjuhinnang Eelnõu andmekaitsealane mõju on seotud eelnõu § 4 punktides 14–16 sätestatud SHS-i muudatustega, millega täiendatakse STAR-is töödeldavate isiku koha käivate andmete loetelu terviseseisundiga seotud tegutsemise ja osalemise piirangute andmetega ja erihoolekandeteenuse puhul isiku psüühikahäire diagnoosiga, ning täiendatakse SKA poolt STAR-i kantavate andmete loetelu sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse ja erihoolekandeteenuse vajaduse hindamise andmetega. Lisaks on Sotsiaalministeeriumil ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil õigus töödelda poliitikakujundamise eesmärgil STAR-i kantud isiku viibimiskoha andmeid, ilma et isik oleks otseselt tuvastatav. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 18. septembri 2020. a määrusele nr 15 „Infosüsteemide turvameetmete süsteem“ on STAR-ile ISKE rakendamisjuhistest kohalduv turvaklass K2T2S2 ja registri turbeaste on keskmine (M). STAR-i põhimääruses, mis on kehtestatud sotsiaalkaitseministri 27. detsembri 2017. a määrusega nr 72, on sätestatud registri pidamist ja andmete kaitset puudutav reeglistik. 6.2.8.1. Terviseseisundiga seotud tegutsemise ja osalemise piirangute ning sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse ja erihoolekandeteenuse vajaduse hindamise andmed Abi- ja toetusvajaduse hindamise instrumendi kasutuselevõtuga seonduvalt on tulevikus vaja STAR-is töödelda ka isiku terviseseisundiga seotud tegutsemise ja osalemise piirangute andmeid, milleks vajalik andmestik tuleb töövõime hindamise või puude raskusastme määramise juurde esitatud isiku terviseandmetest. Tegemist ei ole tervise infosüsteemis olevate isiku tervise diagnoosidega, vaid RFK-le tuginedes isiku töövõime hindamise või puude raskusastme määramise käigus arstiõppe läbinud isiku poolt hinnatud tegutsemise ja osalemise piirangute määratlusega. RFK alusel saab dokumenteerida inimese funktsioneerimisega ehk igapäevase toimetulekuga seotud infot. RFK käsitleb inimese igapäevast toimetulekut ja olukorda kui tervikut, võttes arvesse tema terviseseisundit, organismi funktsioone ja struktuure, inimese tegutsemis- ja osalusvõimet, teda ümbritsevat keskkonda ja personaalseid tegureid. Lisaks on SKA-l inimese toetusvajaduse hindamisel erihoolekandeteenuse vajaduse tuvastamiseks vajalik töödelda ka isiku psüühikahäire diagnoosi andmeid, mis kantakse edaspidi STAR-i. Lähtuvalt SHS § 70 lõikest 2 hindab SKA isiku erihoolekandeteenuse vajadust erinevate kriteeriumide alusel, millest üks on ka isiku terviseseisund. Kehtiva SHS § 33 70 lõike 11 kohaselt võib isik erihoolekandeteenuse saamise taotluse esitamisel anda nõusoleku erihoolekandeteenuse osutamise otsustamisel tema kohta tervise infosüsteemis olevate psüühikahäire diagnoosi andmete kasutamiseks. Eespool nimetatud andmetele ligipääs on tagatud erihoolekandeteenuse vajaduse hindamisel SKA erihoolekandetalituse teenuste konsultandile, kes kontrollib, kas isikul on õigus saada erihoolekandeteenust, ja hindab isiku abi- ja toetusvajadust, et tuvastada erihoolekandeteenuse vajadus. Avalikul võimul on põhiseaduse § 28 lõike 2 järgi kohustus abivajajat aidata. Seda põhikohustust konkretiseerib SHS § 15 lõige 1, mille kohaselt peab KOV-i üksus välja selgitama abi saamiseks pöördunud isiku abivajaduse ja sellele vastava abi ulatuse ning korraldama abi osutamist või aitama abi saamiseks vajalikes tegevustes. Ka sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust (SHS § 62 lg 1) ja erihoolekandeteenust (SHS § 70 lg 2) saama suunamisel on eelduseks isiku abivajaduse hindamine. 2018. aasta kevadest rakendunud IKÜM võimaldab avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks või avaliku võimu teostamiseks andmeid töödelda. Samuti sätestab avaliku teabe seadus, et kui andmed on olemas põhiandmetena teises riiklikus andmekogus, tuleks aluseks võtta need andmed (ja mitte koguda neid haldusmenetluses uuesti, vt AvTS § 436 lg 2). Selline töötlemine ei ole vastuolus ka eelviidatud registrite eesmärkidega. SHS § 1421 lõikes 1 sätestatakse STAR-is töödeldavate andmete loetelu, mille punkti 2 täpsustatakse täiendusega, mis puudutab isiku abi- ja toetusvajaduse hindamise eelduseks oleva isiku terviseseisundiga seotud tegutsemise ja osalemise piirangute andmete töötlemist. Tegemist ei ole tervise infosüsteemis olevate isiku tervise diagnoosidega, vaid RFK-le tuginedes isiku töövõime hindamise või puude raskusastme määramise käigus arstiõppe läbinud isiku poolt hinnatud tegutsemise ja osalemise piirangute määratlusega. Eespool nimetatud andmete puhul on tegemist eriliigiliste (IKÜM art 9) isikuandmete töötlemisega. Eriliigilised on kõik terviseandmed, sealhulgas puue, diagnoos, osutatud tervishoiuteenus, abivahendid. Isikuandmete töötlemine riigi andmekogudes võib toimuda IKÜM artikli 6 lõike 1 punkti e alusel, mille alla kuuluvad olukorrad, kus isikuandmete töötlemine on vajalik avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks või vastutava töötleja avaliku võimu teostamiseks, samuti võib see toimuda punkti c alusel, mille kohaselt on isikuandmete töötlemine vajalik vastutava töötleja juriidilise kohustuse täitmiseks ehk abi- ja toetusvajaduse hindamiseks ning isiku abivajaduse tuvastamiseks. Eespool nimetud andmestik on vajalik isiku abi- ja toetusvajaduse hindamise instrumendi kasutuselevõtuks, milleks luuakase STAR-is elektroonne ja turvaline hindamiskeskkond. Sama kehtib ka STAR-is isiku sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse (SHS § 62 lg 1) ja erihoolekandeteenuse (SHS § 70 lg 2) vajaduse hindamisele, mille puhul on plaanis samuti kasutusele võtta ühtne abi- ja toetusvajaduse hindamise instrument. SHS § 1421 ja STAR-i põhimääruse § 13 sätestavad, milliseid andmeid STAR-is töödeldakse ja milliste andmekogude andmeid STAR andmeallikana kasutab. Nimetatud paragrahvidest nähtub, et STAR kasutab andmeallikana juba praegu samade andmekogude (töötukassa andmekogu ja SKAIS) osasid andmeid, mida hakatakse kasutama ka täisealise isiku abivajaduse hindamiseks. Kehtiv SHS § 15 sätestab KOV-ile abi saamiseks pöördunud isiku abivajaduse hindamise kohustuse koos sellest tuleneva abi osutamise korraldamisega. Muudatus toetab STAR-is elektroonse abi- ja toetusvajaduse hindamise instrumendi kasutuselevõttu, milleks on vajalik luua tulevikus STAR-is alus isiku terviseseisundiga seotud 34 tegutsemise ja osalemise piirangute andmete töötlemiseks seoses isiku abi- ja toetusvajaduse hindamisega. Täisealise isiku abivajaduse hindamisega seotud sätted võimaldavad andmevahetust kokkulepitud kriteeriumitele vastava sihtrühma põhiselt, mis on vajalik abivajajale konkreetses olukorras talle vajaliku abi pakkumiseks. Seega ei muutu olemasolev protsess oma andmete töötlemise ulatuse poolest märgatavalt, vaid sellega parandatakse inimese võimalust abi saada. Lisaks luuakse § 144 lõike 6 punktiga 7 tulevikus seaduslik alus STAR-is ka isiku sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse ja erihoolekandeteenuse vajaduse hindamiseks ühtse abi- ja toetusvajaduse hindamise instrumendiga. STAR on piiratud juurdepääsuga ja registriandmed on ette nähtud ainult ametialaseks kasutamiseks registri eesmärgis sätestatud ülesannete täitmisel. Ligipääsu registrile annab asutuse STAR-i administraator ning STAR-i töökeskkonnas on võimalik ennast autentida ja autoriseerida ainult ID-kaardiga. Andmetöötlus vastab erialastele juhistele ja praktikale, andmetöötlejad on samad. Ohtude käsitlemiseks kavandatud meetmed, sealhulgas tagatised, turvameetmed ja mehhanismid isikuandmete kaitse tagamiseks ja järgimise tõendamiseks, võttes arvesse andmesubjektide ja teiste asjaomaste isikute õigusi ja õigustatud huve, on tagatud STAR-i põhimäärusega. Andmete töötlejaks puudega täisealise isiku abivajaduse hindamisel on KOV. KOV-i ametnikele kohaldub avaliku teenistuse seadus (ATS § 55) ja ametnik ei tohi ei teenistussuhte ajal ega ka pärast teenistussuhtest vabastamist avaldada talle teenistuse tõttu teatavaks saanud teiste inimeste perekonna- ja eraellu puutuvaid andmeid ega muud asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet. Isiku sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse ja erihoolekandeteenuse vajaduse hindamise andmete puhul on andmete töötlejaks SKA, kelle töötajatele kohalduvad samuti eespool kirjeldatud nõuded. Seega rakendatakse ka IKÜM artikli 25 nõudeid (ehk lõimitud ja vaikimisi andmekaitsepõhimõtete rakendamine) – vastavalt vajadusele on andmestik teatud juhul kas avaram või piiratum ning töötlustoimingud kontrollitud. Eespool nimetud eesmärgi täitmisega seonduvalt on käesoleva seaduse eelnõu seletuskirja juurde lisatud rakendusakti kavand 2, millega täpsustatakse abi- ja toetusvajaduse hindamisega seotud andmepäringuid ja isiku kohta STAR-i kantavate andmete loetelu. Andmekaitsealase mõjuhinnangu kohaselt on riskide oht kokkuvõttes pigem väike, sest inimeste isikustatud terviseseisundiga seotud tegutsemise ja osalemise piirangute andmed liiguvad STAR-i keskkonna kaudu ja KOV-i volitatud töötlejale tekib abi- ja toetusvajaduse hindamiseks turvaline keskkond, nagu ka isiku sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse ja erihoolekandeteenuse vajaduse hindamiseks SKA ametnikele. Registri andmekoosseis ja andmevahetus teiste andmekogudega hakkab toimuma läbi turvalise andmevahetuse. Isiku abi- ja toetusvajaduse hindamine hakkab toimuma volitatud töötleja poolt algatatud menetluse raames, millega seonduvalt toimub hinnatavat isikut puudutav andmevahetus. 6.2.8.2. Viibimiskoha andmed ja andmete töötlemise eesmärk Muudatuse kohaselt on Sotsiaalministeeriumil ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil õigus töödelda STAR-i kantud viibimiskoha andmeid, ilma et isik oleks otseselt tuvastatav. Töödeldavateks andmeteks on isiku viibimiskoha KOV-i ja teenust osutava asutuse andmed. 35 Sotsiaalministeerium lähtub oma tegevuses Sotsiaalministeeriumi põhimäärusest, mille § 17 lõike 2 punkti 6 kohaselt on analüüsi ja statistika osakonna põhiülesanne luua eeldused ministeeriumi poliitikakujundamise protsessi teadmistepõhisusele, et tagada objektiivne ülevaade tervise- ja sotsiaalvaldkonna arengust ja rakendatud või kavandatava poliitika mõjususest ning võrdlus teiste riikide olukorra ja rahvusvahelise praktikaga. Osakonnal on õigus saada osakonnale pandud ülesannete täitmiseks vajalikku teavet ministeeriumi valitsemisala asutustelt. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium lähtub oma tegevuses Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi põhimäärusest, mille § 12 punkti 1 kohaselt on ministeeriumi põhiülesanne valitsemisala valdkondades riigi arengukavade väljatöötamine ja nende kooskõla tagamine üleriigiliste arengukavadega, nende finantseerimise, elluviimise ja tulemuste hindamise korraldamine. Põhimääruse § 17 punktide 181 ja 182 kohaselt on tööhõive osakonna ning töösuhete ja töökeskkonna osakonna põhiülesannete hulgas tööpoliitika ja tööturupoliitika korraldamine, kavandamine ja koordineerimine. Isiku viibimiskoha andmete põhjal on võimalik hinnata sotsiaalhoolekande- ja töövaldkonnas väljatöötamiskavatsuste ja seaduseelnõudega planeeritavate muudatuste regionaalset mõju, teha toimunud muudatuste järelmõjude analüüse, planeerida mõõdikuid ja eelarvet ning analüüsida hetkeolukorda KOV-ide ja teenust osutavate asutuste kaupa. Lisaks täpsustatakse muudatusega, et Sotsiaalministeeriumil ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil on õigus töödelda §-s 1421 nimetatud STAR-i kantud isikuandmeid (ilma et isik oleks otseselt tuvastatav) poliitikakujundamise eesmärgi kõrval ka statistika koondamise eesmärgil. Sama täpsustus tehakse ka SÜS-is SKAIS-i kantud isikuandmete töötlemise eesmärgi kohta. Mõlema andmekogu andmed on vajalikud statistika koondamiseks, et hoida näiteks sotsiaalhoolekande- ja töövaldkonnas teenuste ja toetuste aegridu, vastata päringutele või avalikkuse huvile (sh teadus- või uurimistöö tarbeks), koostada kulumudeleid ja planeerida mõõdikuid. Andmete kasutus registritest statistilise sisendi otstarbel aitab ühtlasi kaasa andmekorje halduskoormuse vähendamisele ja on kooskõlas nullbürokraatia põhimõtetega (vähendab aruandluskohustust ja sellega kaasnevat bürokraatiat). Andmekaitsealaste riskide oht on väike, kuna SKA annab andmeid STAR-ist Sotsiaalministeeriumi ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ametniku ametliku päringu alusel. Andmesaajad hoiavad ja säilitavad andmeid (pikaajaliste mõjude hindamiseks, aegridade hoidmiseks) turvaliselt eraldi selleks ette nähtud kettal. 6.3. SÜS-i muudatused 6.3.1 Mõju sihtrühm – riigiasutused Muudatus mõjutab kõigist riigiasutustest Sotsiaalministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja SKA-d. Riigivalitsemine 36 Muudatus aitab kaasa Sotsiaalministeeriumi ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tõenduspõhise poliitika kujundamisele, sealhulgas sotsiaalhoolekande- ja töövaldkonda puudutavatele päringutele vastamisele, kulumudelite koostamisele, mõõdikute jälgimisele ja valdkonna teenuste ja toetuste statistiliste aegridade hoidmisele. Muudatusel puudub mõju Sotsiaalministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja SKA töökoormusele, kuna SKAIS-i kantud andmete edastamine ja statistika koondamine toimub ka praegu. Muudatuse mõju ulatus on väike, kuna muudatus ei eelda sihiteadlikku kohanemist, mõju avaldumise sagedus on keskmine, kuna andmeid vajatakse regulaarselt, mõjutatud sihtrühma suurus on väike. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Tegemist on sihtrühma jaoks väheolulise muudatusega. Muudatuse andmekaitsealast mõju on selgitatud eelmises punktis. 6.4. MuuS-i muudatused Peatükis kirjeldatud muudatused on seotud PISTS-is ja TVTS-is puudega lapse vanusepiiri muutmisega, mille tõttu on vajalik muuta ka puudega lastele riigimuuseumi tasu kehtestamise tingimusi. Praegu on riigimuuseumidel kohustus tagada tasuta sissepääs puudega kuni 16- aastasele isikule, kuid seoses puudega lapse vanusepiiri muutmisega 16 asemel 18 aastale on vajalik tagada tasuta sissepääs riigimuuseumisse puudega kuni 18-aastastele isikutele. 6.4.1. Mõju sihtrühm – 16–17-aastased keskmise ja raske puudega lapsed Tasuta sissepääsu õigus laieneks muudatusega 16–17-aastastele keskmise ja raske puudega lastele, sest 16–17-aastastel sügava puudega lastel on tasuta sissepääs juba praegu tagatud. 2023. aastal oli keskmise puudega 16–17-aastaseid inimesi 646 ja raske puudega 302, mis teeb muudatusest mõjutatud sihtrühmaks kokku 948 inimest ja nende saatjad. Kõigist muudatusest mõjutatud kuni 18-aastastest puudega lastest moodustavad 16–17-aastased puudega lapsed 9%, lisaks saatjad. Sotsiaalne mõju ja mõju majandusele Riigimuuseumide jaoks laieneb kohustus pakkuda tasuta sissepääsu ka 16–17-aastastele keskmise ja raske puudega lastele, kellele praegu kohustust tasuta sissepääsu pakkuda ei ole. 16–17-aastastel lastel ja nende saatjatel tekib omakorda võimalus pääseda riigimuuseumidesse tasuta. Muudatus võib avaldada mõju 16–17-aastaste laste ja nende perede vaba aja veetmise võimalustele ja vähesel määral ka majanduslikule olukorrale. 16–17-aastaste puudega lastega peresid koheldakse teiste puudega lastega peredega võrdsemalt. Muudatuse sotsiaalse mõju ulatus ja avaldumise sagedus sihtrühmale on väikesed. Mõjutatud sihtrühma suurus on kõiki muudatuse järgseid puudega lapsi arvestades keskmine. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Kokkuvõttes on muudatuse sotsiaalne mõju sihtrühmale väheoluline. 6.4.2. Mõjutatud sihtrühm – riigimuuseumid Mõju majandusele 37 Muudatus mõjutab kõigist riigiasutustest riigimuuseume. Muudatuse mõju ulatus on väike, kuna sihtrühm laieneb ainult 16–17-aastaste keskmise ja raske puudega laste võrra, keda on vähe võrreldes nendega, kellel on praegu riigimuuseumisse tasuta sissepääsu õigus (8-aastased ja nooremad lapsed, puudega kuni 16-aastased isikud ja nende saatjad ning sügava puudega 16-aastased ja vanemad isikud ning nende saatjad). 2022. aastal kasutas puudega isiku tasuta sissepääsu võimalust riigimuuseumides ja riigi sihtasutustes ca 7000 inimest (sõltumata vanusest), kuid tasuta sissepääsu õigus oli ca 21 000 inimesel (puudega lapsed ja sügava puudega 16-aastased ja vanemad isikud). Kokkuvõttes on muudatuse mõju riigimuuseumide jaoks väheoluline. 6.5. RaKS-i muudatused Peatükis kirjeldatud muudatused on seotud PISTS-is ja TVTS-is puudega lapse vanusepiiri muutmisega. Sellega seoses on vajalik RaKS-is muuta hooldushüvitise, töövõimetushüvitise ja hoolduslehe saamise tingimusi selliselt, et edaspidi oleks neile õigustatud isik kuni 18-aastase puudega lapse hooldamise korral juhul, kui hooldav isik on ise haige või talle osutatakse sünnitusabi. Praegu on sama õigus kuni 16-aastase puudega lapse eest, kuid puudega lapse vanusepiiri muutmisega on vajalik muuta ka RaKS-is puudega lapse käsitlust. Samuti muudetakse RaKS-is tervise- ja tööministri määruses nr 40 sätestatud ravimite soodustuse protsenti selliselt, et edaspidi oleks ravimisoodustus 4–18-aastastele (k.a) lastele 90% nende ravimite puhul, mis on määruses märgitud 75% soodustusega. Praegu kehtib sama soodustus 4–16-aastastele (k.a) lastele ja isikutele, kellele on määratud riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel töövõimetus- või vanaduspension või kellel on tuvastatud töövõimetoetuse seaduse alusel osaline või puuduv töövõime, ja vähemalt 63-aastastele kindlustatud isikutele. Kuna puudega lapse vanusepiiri muutmisega seoses ei hinnata enam 16. eluaastast alatest töövõimet, jääksid praeguse käsitluse kohaselt edaspidi 17-aastased lapsed, kellel oli varem töövõime hinnatud, 90% ravimisoodustusest ilma, sest edaspidi algab töövõime hindamine alates 18. eluaastast. Muudatuse tulemusel ühtlustub laste käsitlus erinevate seaduste tähenduses, seejuures ei ole lastel soodustuse saamise tingimuseks puude või vähenenud töövõime olemasolu. Muudatus vastab automaatse ravikindlustuse vanuserühmale. 6.5.1. Mõjutatud sihtrühm – puudega last hooldavad isikud ja 17–18-aastased (k.a) lapsed 2023. aastal oli 16–17-aastaseid puudega lapsi 1028 (keskmise puudega 646, raske puudega 302 ja sügava puudega 80). Seega laieneks hooldushüvitise, töövõimetushüvitise ja hoolduslehe saamise tingimused ca 1028 puudega lapse hooldajale. Praegu on sama õigus kuni 16-aastast puudega last hooldavatel inimestel, st ca 9100 inimesel. Ravimisoodustus laieneks kõikidele 17–18-aastastele (k.a) lastele, keda oli 2023. aasta keskmist rahvastikku20 arvestades 29 061. Soodustust hakkavad saama ka need 17–18- aastased, kellel vähenenud töövõimet ei ole. Sotsiaalne mõju ja mõju majandusele 20 Statistikaamet, 2024. RV0212: rahvastik aasta alguses ja aastakeskmine rahvaarv soo ja vanuse järgi. Kättesaadav: https://andmed.stat.ee/et/stat/rahvastik__rahvastikunaitajad-ja-koosseis__rahvaarv-ja-rahvastiku- koosseis/RV0212 (14.06.2024). 38 Muudatuse tulemusena ühtlustub puudega laste käsitlus erinevate seaduste tähenduses, samuti kõikide teiste 17–18-aastaste (k.a) laste käsitlus. Puudega last hooldavate inimeste jaoks olukord paraneb, sest edaspidi on hooldushüvitist, töövõimetushüvitist ja hooldusehte õigus saada kuni 18-aastase puudega lapse hooldajal, kui hooldav isik on ise haige või talle osutatakse sünnitusabi. Samuti paraneb olukord kõikide 17–18-aastaste (k.a) lastega perede jaoks, kellel on edaspidi võimalik saada 75% ravimisoodustuse asemel 90% ravimisoodustust neile ravimitele, mis on sätestatud tervise- ja tööministri määruses nr 40. See võib mõjutada nii perede majanduslikku toimetulekut kui ka omada kaudset mõju laste tervisele ja heaolule. 6.5.2. Mõjutatud sihtrühm – Tervisekassa Muudatus mõjutab kõikidest riigiasutustest Tervisekassat. Riigivalitsemine Töövõimetushüvitised puudega laste vanematele (0–16 asemel 0–18) võivad suurendada hoolduslehtede arvu aastas ca 50–60 võrra, mis moodustab kõigist väljastatud töövõimetuslehtedest ~0,01%. Lisakulu aastas on ca 15 000 eurot. Samuti kaasneb minimaalne arendusvajadus, mille katab tervisekassa oma eelarvest. Ravimisoodustuste laiendamisega (4–16-aastaste laste asemel 4–18-aastased) oleks Tervisekassa aastane ravimisoodustuse lisakulu ca 28 000 eurot. Hinnangu aluseks on 2023. aastal 75% soodustusega retsepti saanud 17–18-aastaste isikute arv (2672). Täiendavad kulud plaanitakse katta riigieelarvest 16–17-aastaste töövõimetoetuse summa arvelt. Täpsemad kulud ja tulud on näidatud 7. peatükis. Kokkuvõttes on muudatuste mõju tervisekassale ja selle eelarvele väheoluline. 6.6. ÜTS-i muudatused Peatükis kirjeldatud muudatused on seotud PISTS-is ja TVTS-is puudega lapse vanusepiiri muutmisega, mille tõttu on vajalik muuta ka riigisisesel liiniveol tasuta sõidu õigusega inimeste ringi. Praegu on riigisisesel liiniveol kohustus tasuta vedada puudega kuni 16-aastast isikut, kuid seoses puudega lapse vanusepiiri muutmisega 16 aasta asemel 18 aastale on vajalik tagada tasuta vedamine puudega kuni 18-aastastele isikutele. 6.6.1. Mõju sihtrühm – 16–17-aastased keskmise ja raske puudega lapsed Tasuta sõidu õigus laieneks muudatusega 16–17-aastastele keskmise ja raske puudega lastele (v.a raske nägemispuudega), sest 16–17-aastastel sügava puudega ja samas vanuses raske nägemispuudega lastel on tasuta sissepääs juba praegu tagatud. 2023. aastal oli keskmise puudega 16–17-aastaseid inimesi 646 ja raske puudega tööealisi inimesi 302 (kellest kahel oli ainult nägemispuue), mis teeb muudatusest mõjutatud sihtrühmaks kokku 946 inimest ja nende saatjad. Sotsiaalne mõju ja mõju majandusele 39 Praegu saavad riigisisesel liiniveol tasuta sõita kuni 16-aastased puudega isikud. Muudatuse tulemusena oleks riigisisesel liiniveol tasuta sõidu õigus kuni 18-aastastel puudega isikutel. Muudatuse tulemusena on erinevate seaduste tähenduses (puudega) laste vanus ühtlustatud. Mõjutatud sihtrühma suurus on väike. Mõju ulatus ja mõju esinemise sagedus on keskmised. Muudatusel ei ole ebasoovitavat mõju sihtrühmale. Kokkuvõttes on muudatuse sotsiaalne ja majanduslik mõju sihtrühmale oluline. 6.6.2. Mõjutatud sihtrühm – riigisisesel liinil tee-, vee- ja raudteeliikluse vedaja Muudatus mõjutab riigisisesel liinil tee-, vee- ja raudteeliikluse vedajaid, kes on edaspidi kohustatud tagama tasuta sõiduõiguse kõikidele 16–17-aastastele puudega lastele. Praegu on kohustus tasuta vedada kuni 16-aastaseid puudega lapsi, sügava puudega 16-aastaseid isikuid ja raske nägemispuudega isikuid, samuti sügava puudega isiku või raske nägemispuudega isiku saatjat või puudega isikut saatvat juht- või abikoera. Kogu tasuta sõidu õigusega sihtrühma suurus on kokku ca 118 079 inimest (eelkooliealised lapsed, puudega kuni 16-aastased lased, sügava puudega 16-aastased ja vanemad ning raske nägemispuudega 16-aastased ja vanemad inimesed), kellele tasuta sõidu pakkumiseks kulub ühistranspordi toetusest kommertsvedajale ca 0,6 miljonit eurot aastas. Seda arvesse võttes on muudatusega kaasnev eelarvevajadus väike (alla 5000 euro aastas).21 Kokkuvõttes on mõju sihtrühmale väheoluline. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Eelnõuga muudetakse puudega lapse vanusepiiri, mille tulemusena tuvastatakse alates 01.02.2027 lastel puuet kuni 18. eluaastani (praegu 16. eluaastani) ja töövõime hindamine algab 18. eluaastast (praegu 16. eluaastast). Kuna edaspidi ei maksta 16–17-aastastele töövõimetoetust (osalise töövõime korral ca 351,75 eurot kuus, puuduva töövõime korral ca 617,10 eurot kuus) ega tööealise inimese puude toetust (29–100 eurot kuus), vähenevad muudatusega riigieelarve kulud 16–17-aastaste laste töövõimetoetusest, mida selles vanuserühmas enam ei maksta ja mille asendab samas vanuserühmas puudega laste toetus (139–270 eurot kuus). Kuna puudega lapse vanusepiiri muudatuses on planeeritud üleminekusätted, siis viimastele 17-aastastele makstakse töövõimetoetus 2029. aasta alguses. Töövõimetoetus on riigieelarves arvestuslik kulu, mille kuluprognoos 16–17-aastaste osas oleks ilma planeeritud muutuseta 2027. aastal 9 944 991 eurot. Plaanitud muudatuse kohaselt jääb 16–17-aastaseid, kellele makstakse töövõimetoetust, järjest vähemaks, mistõttu on töövõimetoetusest tulev kulu vähenemine 2027. aastal ca 2,1 miljonit, 2028. aastal ca 7,5 miljonit ja 2029. aastal ca 11 miljonit. Töövõimetoetuse kulu vähenemine tekitab riigile vabad vahendid (tulu), millega saab katta täiendavad kulud, mis on seotud teistes seadustes puudega lapse vanusepiiri muutmisega: 1) 16–17-aastastele töövõimetoetuse (töötukassa) ja puudega tööealise inimese toetuse (SKA) asemel puudega laste toetuse maksmisega seotud kulud (SKA); 2) 16–17-aastaste puude tuvastamiseks vajalikud lisakulud (SKA); 21 946 * 600 000 / 96 193 + 9117 + 11 943 + 826 ehk 118 079 = 4807 eurot 946 = puudega inimesed, kellel on tasuta sõidu õigus; 600 000 = tasuta sõidu hüvitamiseks kuluv summa; 96 193 = eelkooliealiste laste arv, kellel on tasuta sõidu õigus; 9117 = keskmise, raske ja sügava puudega lapsed; 11 943 = sügava puudega 16+ vanuses inimesed; 826 = raske nägemispuudega 16+ vanuses inimesed. 40 3) 16–17-aastastele tööalase rehabilitatsiooni teenuse (töötukassa) ja tööealiste sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse (SKA) asemel laste rehabilitatsiooniteenuse osutamine (SKA); 4) hooldushüvitise, töövõimetushüvitise ja hoolduslehe võtmine kuni 18-aastase (praegu kuni 16-aastase) puudega lapse hooldamise korral, kui hooldav isik on haige või hooldavale isikule osutatakse sünnitusabi (Tervisekassa); 5) ravimite soodustus 90% 4–18-aastastele (k.a) (praegu 16-aastastele) lastele ja vähenenud töövõimega inimestele (Tervisekassa); 6) ühistranspordivahendis sõidusoodustus kuni 18-aastasele (praegu 16-aastasele) puudega lapsele (Regionaal- ja Põllumajandusministeerium); 7) muudatusteks vajalikud IT-arendused SKAIS-is ja MISP-is (TEHIK). Riigi eelarvestrateegia 2025–2028 protsessis lisati töövõimetoetuse kulu vähenemise arvelt lisavahendid Sotsiaalministeeriumi valitsemisalasse ning Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi vanusepiiri muutmisega seotud teiste seaduste täiendavate kulude katteks. Riigieelarvele on tegemist null mõjuga muudatusega. Arvestades maha kulud, mis tulenevad puudega lapse vanusepiiri muutmisest teistes seadustes, jääb 2027. aastal vabasid vahendeid ca 200 000 eurot, 2028. aastal ca 4,5 miljonit eurot ja 2029. aastal ca 7,4 miljonit eurot, mis suunatakse riigi eelarvestrateegia 2025–2028 protsessis Sotsiaalministeeriumi valitsemisala eelarvesse sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eelarve puudujäägi katmiseks, mis SKA prognooside kohaselt on 2027. aastal 5,5 miljonit ja 2028. aastal 8,4 miljonit (prognoosis on arvestatud hinnatõusuga ja ei ole võetud arvesse eelarveaastate jääke). Vajadus suunata vahendid sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse arendamisse tuleb sellest, et kui riigieelarves ei ole piisavalt vahendeid, paneb SKA rehabilitatsiooniteenust saama õigustatud isiku järjekorda, mis halvendab märkimisväärselt puudega laste ja täisealiste olukorda. 12.09.2024 kinnitati valitsuskabineti otsusega, et töövõimetoetusest tulev tulu suunatakse sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse arendamisse, sealhulgas prognoositava puudujäägi katteks. Täpsem kulude jaotus on välja toodud allolevas tabelis. Kuna mõjudes esitatud summad on hinnangulised, on allolevas tabelis välja toodud summad arvutatud täisarvudeni. Tabel 6. Lisanduvad riigieelarve vabad vahendid ja kulud 2027 2028 2029 Tulud Töövõimetoetusest tulev tulu ehk kulu 2 150 000 7 500 000 11 000 000 vähenemine (töötukassa) Kulud Puudega lapse toetus 16–17-aastastele (sh 687 000 1 673 000 2 283 000 ekspertiisi tegemine) (SKA) Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus, sh 16–17- 1 403 150 5 779 150 8 669 150 aastaste rehabilitatsiooniteenus (SKA) Ravikindlustuse seaduse muudatused 43 000 43 000 43 000 (Tervisekassa) Ühistranspordiseaduse muudatused (Regionaal- 4 850 4 850 4 850 ja Põllumajandusministeerium) 41  2027 2028 2029 IT-arendused (TEHIK) 12 000 0 0 Lisaks on eelnõus esitatud abi- ja toetusvajaduse hindamise vahendi digiteerimisega seotud täiendused. Abi- ja toetusvajaduse hindamise vahendi arenduse rahaline maksumus ca 600 000 eurot, mis kaetakse Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest (TAT „Sotsiaalkaitsesüsteemide ajakohastamist toetavate infosüsteemide arendused“). STAR-i arendused on töös ning tehakse kättesaadavaks 2024. aasta IV kvartalis ja 2025. aastal vastavalt sellele, millised muudatused on seotud selle seadusega tehtavate õiguslike muudatustega. Muid kulusid riigieelarvest arendusega ei kaasne. 8. Rakendusaktid Eelnõu seadusena vastuvõtmisel tuleb muuta järgmisi määrusi: 1) sotsiaalkaitseministri 27. detsembri 2017. a määrus nr 72 „Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri põhimäärus“; 2) Vabariigi Valitsuse 29. septembri 2023. a määrus nr 90 „Tööhõiveprogramm 2024–2029“; 3) majandus- ja infotehnoloogiaministri 22. detsembri 2023. a määrus nr 69 „Töötukassa andmekogu põhimäärus“; 4) sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määrus nr 74 „Abivahendite loetelu, abivahendite eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmise otsustamise ja erandite tegemise tingimused kord ning abivahendi kaardi andmed“. Nimetatud määruste muutmise kavandid on esitatud seletuskirja lisas 1. Seoses puudega lapse vanusepiiri muutmisega on vajalik teha tehnilised muudatused järgmistes määrustes: 1) sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määrus nr 69 „Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse vajaduse otsustamiseks ja teenuse osutamiseks vajalike andmete loetelu ning sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse vajaduse tuvastamine“; 2) majandus- ja taristuministri 25. septembri 2015. a määrus nr 120 „Avaliku teenindamise lepingu alusel teostataval liiniveol sõitja kõrgeim piletihind, sõiduki ja selle haagise piletihinnad ning sõidusoodustused Kuivastu-Virtsu, Rohuküla-Heltermaa ja Sõru-Triigi parvlaevaliinidel“; 3) sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määrus nr 66 „Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eest tasumise ning sõidu- ja majutuskulude hüvitamise tingimused ja rehabilitatsiooniprogrammi hindamiskriteeriumid“; 4) majandus- ja taristuministri 30. aprilli 2021. a määrus nr 20 „Avaliku teenindamise lepingu alusel teostataval liiniveol sõitja kõrgeim piletihind, sõiduki ja selle haagise piletihinnad ning sõidusoodustused Eesti mandri ja väikesaarte vahelistel laevaliinidel“; 5) sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määrus nr 70 „Erihoolekandeteenuse järjekorra pidamise kord ja nõuded“; 6) regionaalministri 21. detsembri 2023. a määrus nr 111 „Avaliku teenindamise lepingu alusel teostatava liiniveo kõrgeim piletihind sõitjateveol bussiliikluses maakonnaliinil ja kaugliinil ning sõidusoodustused“; 7) tervise- ja tööministri 22. juuli 2022. a määrus nr 62 „Töövõimetuslehe vormistamine ja edastamine Tervisekassale“; 42 8) Vabariigi Valitsuse 25. märtsi 2024. a määrus nr 17 „Töövõimetuslehe vormistamine ja edastamine Tervisekassale“. Nimetatud määruste muutmise kavandid töötatakse välja määruste muutmise käigus. 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub üldises korras, kuna mitme muudatuse rakendamiseks ei ole täiendav ettevalmistusaeg vajalik. Seaduse § 4 punkt 11 jõustub 2025. aasta 1. juulil, et rehabilitatsioonimeeskondadel oleks piisav aeg meeskonnaliikmete karistatuse nõudeid kontrollida ja meeskondade koosseis seadusega vastavusse viia. Seaduse § 1 punktid 1 ja 4, §-d 2 ja 3, § 4 punktid 5, 8, 13 ja 17, § 7 punktid 1 ja 4 ning § 8 jõustuvad 2027. aasta 1. veebruaril, kuna puudega lapse vanusepiiri ja sellega seotud muudatuste tegemiseks on vajalikud nii IT-arendused kui ka aeg muudatusest mõjutatud inimeste teavitamiseks ja ettevalmistamiseks. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu koostamise käigus on Sotsiaalministeerium kaasanud valdkonna asutusi ja asjaomaseid ministeeriume. Eelnõu esitati kooskõlastamiseks Haridus- ja Teadusministeeriumile, Justiitsministeeriumile, Kultuuriministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Rahandusministeeriumile ning Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile ja arvamuse avaldamiseks Eesti Apteekide Ühendusele, Eesti Apteekrite Liidule, Eesti Arstide Liidule, Eesti Audioloogia Seltsile, Eesti Füsioterapeutide Liidule, Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Eesti Naha- ja Suguhaiguste Arstide Seltsile, Eesti Patsientide Liidule, Eesti Perearstide Seltsile, Eesti Proviisorapteekide Liidule, Eesti Puuetega Inimeste Kojale, Eesti Sotsiaalasutuste Juhtide Nõukojale, Eesti Sotsiaaltöö Assotsatsioonile, Eesti Tegevusterapeutide Liidule, Tervisekassale, Eesti Töötukassale, Eesti Õdede Liidule, Eesti Ämmaemandate Ühingule, Kogemusnõustajate Kojale, MTÜ Eesti Rehabilitatsiooniasutuste Pakkujate Liidule, MTÜ Erihoolekandeteenuste Pakkujate Liidule, Tartu Ülikooli Kliinikumi harvikhaiguste kompetentsikeskusele, Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusele ning abivahendite müügi ja üüriga tegelevatele ettevõtetele (SKA lepingupartneritele). Haridus- ja Teadusministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ning Justiitsministeerium kooskõlastasid eelnõu märkustega. Kultuuriministeerium kooskõlastas eelnõu märkusteta. Eelnõu jättis kooskõlastamata Rahandusministeerium, kellele esitatakse eelnõu täiendavaks kooskõlastamiseks. Eelnõu kohta avaldasid arvamust Eesti Audioloogia Selts, Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti Pensionäride Ühenduste Liit, Eesti Puuetega Inimeste Koda, Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon, Eesti Töötukassa ja OÜ Invaru. Märkusteta toetasid eelnõu Eesti Arstide Liit, Eesti Logopeedide Ühing, Eesti Ämmaemandate Ühing ja MTÜ Erihoolekande Pakkujate Liit. Eelnõu kooskõlastamise käigus esitatud märkustega arvestamise tabel (kooskõlastustabel) on esitatud seletuskirja lisas 2. 43 Vastavalt Vabariigi Valitsuse reglemendi § 6 lõikele 5 esitatakse eelnõu Justiitsministeeriumile täiendavaks kooskõlastamiseks. Algatab Vabariigi Valitsus 2024. a. 44  Seletuskirja lisa 1 Rakendusaktide kavandid KAVAND 1 SOTSIAALKAITSEMINISTER MÄÄRUS Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 74 „Abivahendite loetelu, abivahendite eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmise otsustamise ja erandite tegemise tingimused ja kord ning abivahendi kaardi andmed“ muutmine § 1. Määruse muutmine Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruses nr 74 „Abivahendite loetelu, abivahendite eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmise otsustamise ja erandite tegemise tingimused kord ning abivahendi kaardi andmed“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt: „3) abivahendi kasutamise nõustamise kord;“. § 2. Määruse jõustumine Määrus jõustub …  KAVAND 2 MINISTRI MÄÄRUS Sotsiaalkaitseministri 27. detsembri 2017. a määruse nr 72 „Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri põhimäärus“ muutmine Määrus kehtestatakse sotsiaalhoolekande seaduse § 141 lõike 2 alusel. Sotsiaalkaitseministri 27. detsembri 2017. a määruses nr 72 „Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 13 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt: „2) sotsiaalkaitse infosüsteemist on õigus saada järgmisi salvestatavaid andmeid: isiku kontaktandmed, puude ja töövõimetuse andmed, sealhulgas puude tuvastamise aluseks oleva arstiõppe läbinud isiku arvamus ja isikule makstavate toetuste, hüvitiste, pensionide ja abivahendi ostu- ja üüritehingu andmed. Esitlusinfona on õigus saada erihoolekandeteenuse saamise ja rehabilitatsiooniplaani olemasolu ning rehabilitatsiooniteenuse saamise andmeid;“; 2) paragrahvi 13 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt: „3) töötukassa andmekogust on õigus saada järgmisi salvestatavaid andmeid: makstavate toetuste ja hüvitiste andmed, töövõime hindamise otsuse andmed, sealhulgas andmed funktsioonide kõrvalekallete ja tegutsemispiirangute kohta ning piirangute aluseks oleva arstiõppe läbinud isiku arvamuse ja makstava töövõimetoetuse andmed. Esitlusinfona on õigus saada töötuna arvel oleku ja tegevuskava ning tööalase rehabilitatsiooni teenuse saamise andmeid;“.  KAVAND 3 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Vabariigi Valitsuse 29. septembri 2023. a määruse nr 90 „Tööhõiveprogramm 2024–2029“ muutmine Määrus kehtestatakse tööturumeetmete seaduse § 6 lõike 6 ja perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 6 alusel. § 1. Määruse muutmine Vabariigi Valitsuse 29. septembri 2023. a määruses nr 90 „Tööhõiveprogramm 2024–2029“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 38 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „16-aastane“ tekstiosaga „18-aastane“; 2) paragrahvi 57 täiendatakse lõikega 10 järgmises sõnastuses: „(10) Alla 18-aastasele isikule, kellel on tuvastatud osaline või puuduv töövõime või tööealise inimese puude raskusaste, kohaldatakse § 38 lõike 3 kuni 2027. aasta 1. veebruarini kehtinud redaktsiooni.“. § 2. Määruse jõustumine Määrus jõustub ...  KAVAND 4 MNISTRI MÄÄRUS Majandus- ja infotehnoloogiaministri 22. detsembri 2023. a määruse nr 69 „Töötukassa andmekogu põhimäärus“ muutmine Määrus kehtestatakse töötuskindlustuse seaduse § 35 lõike 2 alusel. § 1. Määruse muutmine Majandus- ja infotehnoloogiaministri 22. detsembri 2023. a määruses nr 69 „ Töötukassa andmekogu põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 7 lõike 2 punkti 3 täiendatakse pärast sõna “raskusaste” sõnadega „ning sellega seotud tegutsemise ja osalemise piirangud”; 2) paragrahvi 40 lõike 6 punkti 9 täiendatakse pärast sõna “raskusastme” sõnadega “ning sellega seotud tegutsemise ja osalemise piirangute”. § 2. Määruse jõustumine Määrus jõustub ...  Seletuskirja lisa 2 Kooskõlastustabel Märkuse esitaja Märkuse sisu Kommentaar märkusele Haridus- ja Esitasite kooskõlastamiseks puuetega inimeste Mitte arvestatud. Teadusministeerium sotsiaaltoetuse seaduse ja teiste seaduste muutmise eelnõu. Haridus- ja Teadusministeerium Täname ettepaneku eest. kooskõlastab eelnõu järgmise märkusega. Selgitame, et § 69 lõiget 8 on eelnõuga muudetud eelkõige Eelnõu punkti 28 kohaselt muudetakse ja tehnilistel põhjustel ja selleks, et seaduse sõnastus viia sõnastatakse paragrahvi 69 lõike 8 esimene lause vastavusse tegeliku hindamiskomisjoni koosseisuga. järgmiselt: „Rehabilitatsiooniprogrammi hindamise Ekslikult asendati 19.06.2023 vastu võetud Vabariigi komisjoni kuulub Sotsiaalkindlustusameti, Valitsuse seaduse ja sellega seonduvate teiste seaduste Sotsiaalministeeriumi, Majandus- ja muutmise seaduses ühes kohas liigselt sõna Kommunikatsiooniministeeriumi, Eesti Töötukassa, Sotsiaalministeerium sõnaga Haridus- ja Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatava Teadusministeerium. Asendamine oli seotud Astangu riigiasutuse ja puudega inimeste huve esindava Kutserehabilitatsiooni Keskuse liikumisega organisatsiooni esindaja.“. Oleme seisukohal, et Sotsiaalministeeriumist Haridus- ja Teadusministeeriumi sättes võiks Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusalasse. Samuti puudus komisjonist Majandus- ja hallatava asutuse asemel kasutada mõnda muud Kommunikatsiooniministeerium, kes tegelikkuses kuulub lahendust. Seda põhjusel, et hetkel pakutud sätte hindamiskomisjoni ja kes oli nimekirjast välja jäänud seoses sõnastus viitab Astangu Kutserehabilitatsiooni töövaldkonna liikumisega Sotsiaalministeeriumist Keskusele, mille osas on meil lähitulevikus plaan Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumisse. teha ümberkorraldus ning liita asutus mitme kutseõppeasutusega, mis tähendab, et asutus ei jää Praegu on kõikides erinevates seadustes Astangu sellisel kujul juba lähimate aastate jooksul alles. Kutserehabilitatsiooni Keskust defineeritud kui Haridus- ja Lisaks leiame, et kui hindamiskomisjonis soovitakse Teadusministeeriumi hallatavat asutust (nt PISTS § 9 ja § kasutada ekspertteadmist omavat isikut, siis 10, kus on välja toodud vastavalt puudega vanema toetusele asutusega piiritlemine ei ole hea lahendus ning ja õppetoetusele õigustatud isikud). Selleks, et hoida ühtset kaaluda võiks pigem avatud loetelu kehtestamist. lähenemist erinevates seadustes, mis omakorda lihtsustab seaduse teksti mõistmist, ei pea me põhjendatuks Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskust seaduses teisiti sõnastada kui see praegu on (ehk Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatav asutus). Juhul kui kirjeldatud plaanid Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskusega peaksid tooma kaasa vajaduse keskust teisiti seadustes defineerida, on seda mõistlik teha korraga kõikides seadustes, kus täna on kirjas, et tegu on Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatava asutusega. Samuti kaalusime teie pakutud võimalust rehabilitatsiooniprogrammi hindamise komisjoni kuuluvate asutuste loetlemise asemel avatud loetelu kehtestamist. Leidsime, et see ei ole põhjendatud, sest praegu kaasatakse komisjoni seaduses nimetatud asutuste esindajad ja vähemalt kaks erialaeksperti. Komisjoni liikmed on omakorda kinnitatud sotsiaalkaitseministri käskkirjaga. Komisjoni liikmed nimetatakse seaduses toodud asutuste esindajatest, seejuures on lähtutud sellest, et neis asutustes on hindamiseks vajaliku eskpertteadmisega inimesed, kes igal juhul peaksid hindamiskomisjonis olema ja kellele lisaks kaasatakse erialaeksperte. Ühtlasi toome välja, et sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust osutatakse harva rehabilitatsiooniprogrammi alusel. Rehabilitatsiooniprogrammi hindamise komisjonid toimuvad neli korda aastas, kuid kuna teenuseosutajad ei ole sellel aastal esitanud programme, mida oleks vaja hinnata, siis komisjoni kohtumised tühistatakse. Praegu on vaid üks kehtiva kinnitamise perioodiga programm.  Rehabilitatsiooniteenus tervikuna on plaanis üle viia uuele süsteemile, kus teenustele jõudmine oleks lihtsam ja teenuste korraldus läbipaistvam. Muudatused võiksid rakenduda kõige varem 2027. aastast. Justiitsministeerium Justiitsministeerium kooskõlastab eelnõu järgmiste Täname kooskõlastuse ja märkuste eest, millele vastame märkustega. nende esitamise järjekorras. 1. Eelnõu § 1 p 14 (PISTS täiendamine §-ga 253 ) – 1. Selgitame, et eelnõu säte, millega täiendatakse PISTS-i lisatava sättega reguleeritakse §-ga 253, lisati mootorsõidukimaksu seaduse juurde, mis mootorsõidukimaksust tuleneva mõju leevendamise võeti Riigikogus vastu 29.07.24. Muudatus on eelnõust välja toetusega seonduvat. Lõike 4 kohaselt määratakse võetud. isikule toetus Sotsiaalkindlustusameti toiminguga. Haldusmenetluse seaduse § 106 kohaselt on toiming haldusorgani tegevus, mis ei ole õigusakti andmine ja mida ei sooritata tsiviilõigussuhtes. Toimingul on erinevalt õigusaktist (haldusaktist) reaalne tagajärg, toimingul ei ole regulatiivset iseloomu (see ei tekita, muuda ega lõpeta õigussuhteid). Seega ei saa toiminguga toetust „määrata“, toiminguga saab toetust maksta (teha vajaliku ülekande). Kui tegemist saab olema nn proaktiivse toetusega, mida makstakse kõigile õigustatud isikutele vahetult seaduse alusel ja mille määramiseks ei ole vaja teha eraldiseisvat otsust (haldusakti), tuleb sätte sõnastust muuta jättes sellest välja segadust tekitava sõna „määratakse“. Samasugune muudatus tuleb teha ka § 253 lõikes 5. Palume § 253 lg-te 4 ja 5 sõnastust muuta. 2. Eelnõu § 4 p 4 (SHS § 47 lg 5 muutmine) – sättega 2. Selgitame, et eelnõu säte, millega muudetakse SHS § 47 nähakse ette volitusnorm abivahenditõendi lõiget 5, lisati mootorsõidukimaksu seaduse juurde, mis andmekoosseisu sisustamiseks. Samas ei selgu ei võeti Riigikogus vastu 29.07.24. Muudatus on eelnõust välja kehtivast õigusest ega ka eelnõust, mis on tõendi võetud. eesmärk ja kellele see väljastatakse. Tõendi sisu avatakse eelnõu lisaks olevas rakendusakti kavandis. Juhime tähelepanu, et seaduses kasutatavaid termineid ei saa sisustada seadusest alamalseisvas õigusaktis. Seega palume tõendi definitsioon sätestada eelnõus ning läbipaistvuse huvides palume eelnõu seletuskirjas lähemalt selgitada tõendi eesmärki, tuua tõendi andmekoosseis. 3. Eelnõu § 4 p 27 (SHS § 68 täiendamine) – 3. Arvestatud. Rehabilitatsioonimeeskonna liikmete puhul muudatusega sätestatakse, et on muudatuse jõustumisel plaanis kontrollida vaid kehtivaid rehabilitatsioonimeeskonna spetsialist ei tohi olla karistusi mitte karistatust ja seetõttu on sättes sõnastust isik, kelle karistatus tahtlikult toime pandud kuriteo vastavalt muudetud. Juhul kui rehabilitatsioonimeeskond eest võib ohtu seada teenust saama õigustatud isiku töötab lastega, siis kontrollitakse karistatust, kuid seda elu, tervise ja vara. Juhime tähelepanu, et eristada kehtiva LasteKs § 20 ja karistusregistri seaduse § 20 lg 9 tuleb isiku karistuse ja karistatuse kontrollimist. alusel. Karistuse kontrollimisel piirdutakse kehtivate karistuste kontrolliga, karistatuse fakti kontrollimisel Samuti on seletuskirja täiendatud, kuidas kehtiva karistuse võetakse arvesse ka kustunud karistused (päring või karistatuse kontrollimine hakkab praktikas välja tehakse karistusregistri arhiivi eesmärgiga tuvastada, nägema. kas inimest on kunagi karistatud). Erinevaid kontrollitasemeid reguleerivaid sätteid sõnastatakse Nõustume, et karistatusega seotud sõnastus vajab ka teistes erinevalt:  sõnastus „isik, kellel on kehtiv karistus“ SHS-i sätetes tervikuna üle vaatamist, kuid antud eelnõuga viitab juhtudele, mil arvestatakse vaid kehtivaid ei ole seda plaanis teha, sest see vajab põhjalikumalt teiste karistusi; Teie 25.06.2024 nr SOM/24-0686/-1K, teenuste analüüsimist. Hetkel on vajalik nõue kehtestada 1.2-2/68 Meie 31.07.2024 nr 8-2/5051  sõnastus rehabilitatsiooniteenuse meeskonnale. „isik, keda on karistatud“ viitab karistatuse fakti kontrollimisele, arvesse võetakse ka kustunud karistused ja arhiiviandmed. Samuti erinevad karistusregistri andmetele juurdepääsu õiguslikud alused. Kui kehtiva karistuse kontrollimiseks saab aluse sätestada eriseaduses (näiteks SHS-s), siis arhiiviandmete juurdepääsu õigus on vaid karistusregistri seaduse §-s 20 sätestatud isikutel ja asutustel. Kõnealuses sättes kasutatav sõnastus „isik, kelle karistatus“ ei ava üheselt mõistetavalt, kas kontrollitakse karistust kui sellist või piirdutakse kehtiva karistuse kontrolliga. Vaadates sätte sõnastust, seletuskirja ning ka teisi sarnaseid sätteid sotsiaalhoolekande seaduses, võib esmapilgul järeldada, et loeb karistatuse fakt ning arvesse võetakse ka kustunud ja registri arhiivi kantud karistused. Samas tekib sel juhul küsimus, kuidas kontrolli on seni läbi viidud, sest karistusregistri seaduse § 20 ei näe ette juurdepääsu registri arhiivile SHS-s sätestatud eesmärkidel. Seetõttu võib arvata, et pigem on seni kontrollitud siiski kehtivaid karistusi. Palume eelnõu koostajal põhjalikult analüüsida, millist kontrollitaset seaduse eesmärk vajab. Kui piirduda saab kehtiva karistuse olemasolu või puudumise kontrolliga, tuleks selguse mõttes SHS-s läbivalt asendada seni ekslikult kasutatud „karistatuse“ mõiste „kehtiva karistuse“ mõistega (kasutada eespool toodud sõnastust „isik, kellel on kehtiv karistus“ või „isik, kellel puudub kehtiv karistus“). Kui siiski on vaja kontrollida ka isiku kustunud karistusi (arhiiviandmeid), tuleb lisaks sätte sõnastuse korrigeerimisele (kasutada eespool toodud sõnastust „isik, keda on karistatud“) eelnõuga muuta ka karistusregistri seadust ning näha §-s 20 ette juurdepääs registriandmetele. Kuna arhiiviandmetel ei ole üldjuhul enam õiguslikku tähendust, tuleb eelnõu seletuskirjas põhjendada, miks selline kontroll vajalik on, analüüsida kaasnevat mõju puudutatud isikule, viia läbi proportsionaalsuse analüüs. Samuti palume eelnõus ja seletuskirjas täiendavalt välja tuua, kuidas kehtiva karistuse või karistatuse kontrollimine praktikas välja nägema hakkab – kes kontrollib, kas ja kuidas toimub saadud andmete hindamine (kas igasugune karistus välistab töösuhte või on kaalutlusruum vms), millised on hinnangu võimalikud tagajärjed inimesele, kuidas saab puudutatud inimene vajaduse korral oma õigusi kaitsta jne. Analüüsida tuleks ka, kas ja kui palju on kontrolli tegemisel võimalik rakendada andmepõhist otsustamist, teha otsuseid automaatselt erinevate registriandmete põhjal vms, et tagada menetluse kiirus ja efektiivsus. 4. Seoses karistuse või karistatuse kontrolliga juhime 4. Selgitame, et karistus peab puuduma § 153 lõikes 1 tähelepanu ka SHS §-dele 151 ja 153, kuigi neid loetletud isikutel (hooldustöötaja, turvakodus teenust sätteid eelnõuga ei muudeta. SHS § 151 loetleb vahetult osutav isik, lapsehoidja, kasvataja, perevanem ja sotsiaalteenused, mille osutamiseks on vaja tegevusjuhendaja), sest neid on peetud silmas teenust tegevusluba. Paragrahv 153 sätestab tingimused, vahetult osutavate isikute all SHS tähenduses. millele teenuse osutaja peab vastama. Üheks nõudeks on ka karistuse puudumine. Paragrahvi 153 Selle eelnõuga on plaanis hetkel lisada vaid lugedes tekib aga küsimus, kas karistus tahtlikult rehabilitatsiooniteenuse meeskonnale karistuse kontrolli toimepandud kuriteo eest peab puuduma vaid § 153 nõue ja rehabilitatsiooniteenuse tegevusloa nõue on p-s 1 loetletud isikutel (hooldustöötaja, turvakodus sätestatud teistest sotsiaalteenuse tegevusloa nõuetest eraldi teenust vahetult osutav isik, lapsehoidja, kasvataja, (§ 147–150). Seejuures viitab SHS § 149 SHS § 68-le ja perevanem ja tegevusjuhendaja) või kõikidel, kes viidatud vastuolu puudub. osutavad (vahetult) §-s 151 loetletud teenuseid. Seejuures on osadel juhtudel karistuse puudumise Teiste sotsiaalteenuste karistuse nõuded vajavad tervikuna kohustus sätestatud muudes paragrahvides (nt § 19, SHS-is üle vaatamist, mida selle eelnõuga ei ole plaanitud § 22 lg 5, § 25 lg 2, § 29 g 2, § 86 lg 3). Viidatud teha. Selgitame, et karistuse puudumise nõuet teistes sätete omavaheline seos tekitab segadust ja kuna paragrahvides (nt § 19, § 22 lg 5, § 25 lg 2, § 29 g 2, § 86 lg sätted seonduvad põhiõiguse piiranguga (tegevusloa 3) ja § 153 punkti 2 tuleks omavahelises seoses tõlgendada andmise otsustamine), on sätete selgus oluline. järgmiselt – teenuseosutaja peab hindama inimese tööle Palume viidatud sätted üle vaadata ning lisaks võtmisel (nt ööpäevaringse üldhooldusteenuse puhul § 22 lg karistuse kontrollimisega seotud sõnastuse 5 alusel), et teenust ei tohi vahetult osutada isik, kelle korrigeerimisele (vt märkust punktis 3) teha karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest võib ohtu vajalikud muudatused, et tagada suurem selgus seada teenust saama õigustatud isiku elu, tervise ja vara. sätete omavahelises kooskõlas. Seejärel kontrollib SKA tegevusloa väljastamisel, kas isikul puudub karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest, mis võib ohtu seada teenust saama õigustatud isiku elu, tervise ja vara. Juhul kui isikul on karistus, siis võtab SKA ühendust tegevusloa taotlejaga ning veendub, et teenuseosutaja on hinnanud, et karistus ei sea teenusesaaja elu, tervist või vara ohtu. 5. Eelnõu § 4 p 32 (SHS § 1441 muutmine) – palume 5. Arvestatud. Eelnõu seletuskirjas on täiendavalt seletuskirjas läbipaistvuse huvides täpsemalt välja selgitatud, miks on poliitikakujundamise eesmärgil vaja tuua, miks on poliitikakujundamise eesmärgil vaja töödelda isiku viibimisandmeid. Samuti on 1441 pealkirja töödelda isiku viibimisandmeid. Samuti juhime lisatud lisaks Sotsiaalministeeriumile Majandus- ja tähelepanu, et sätte pealkiri viitab üksnes Kommunikatsiooniministeerium, et viia kooskõlla sätte Sotsiaalministeeriumi õigusele andmetele juurde pealkiri ja sisu. pääseda, aga sättes endas tagatakse juurdepääsuõigus ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile. 6. Palume eelnõu eesmärkide saavutamise 6. Selgitame, et puuetega inimeste sotsiaaltoetuste tõus ja hindamiseks kavandada eelnõusse järelhindamise abivahendite võimaldamine puude tuvastamiseta lisati  kohustust sisaldav säte. Juhend järelhindamise sätte mootorsõidukimaksu seaduse juurde, mis võeti Riigikogus sõnastamiseks on leitav Justiitsministeeriumi vastu 29.07.24. Need muudatused on eelnõust välja võetud. veebilehelt. Leiame, et puudega lapse vanusepiiri puudutavad ja teised muudatused selles eelnõus ei vaja järelhindamist. 7. Palume arvestada ka käesoleva kirja lisades esitatud eelnõu ja seletuskirja failis jäljega tehtud 7. Arvestatud. normitehniliste märkustega ning märkustega eelnõu mõju kohta. Vastavalt Vabariigi Valitsuse reglemendi § 6 lõikele 5 palume eelnõu esitada Justiitsministeeriumile täiendavaks kooskõlastamiseks pärast praegusel kooskõlastamisel saadud arvamuste läbivaatamist ja vajaduse korral eelnõu parandamist, et enne eelnõu Vabariigi Valitsusele esitamist kontrollida selle vastavust hea õigusloome ja normitehnika eeskirjale. Rahandusministeerium Esitasite kooskõlastamiseks puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (edaspidi eelnõu). Jätame eelnõu kooskõlastamata ja esitame selle kohta järgmised märkused 1. Ametlikult kooskõlastamisele saadetud eelnõus 1. Arvestatud. Eelnõus on jõustumissätted muudetud sisalduvad ka muudatused, mis liideti korrektseks ja eemaldatud üleliigne viide 2025. a mootorsõidukimaksu seaduse eelnõuga (364 UA). riigieelarvele. Mitteametlikult edastatud parandatud eelnõust on need sätted eemaldatud, kuid jõustumise sätted ja selgitused on jäänud muutmata. Seetõttu ei ole võimalik aru saada, millal peaks midagi jõustuma. Samuti jääb arusaamatuks, miks soovitakse eelnõu esitada koos 2025. aasta riigieelarve seaduse eelnõuga, kui mõjud riigieelarvele peaks kaasnema seletuskirja kohaselt alles aastal 2027. 2. Seletuskirja punktis 6.2.6.3 on mõjuna IT 2. Arvestatud. Soovitud selgitused on seletuskirja sisse arendustele toodud välja STARi abi- ja viidud. toetusvajaduse hindamiskeskkonna arendus, mida rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest. Palume seletuskirjas täpsustada, kas STARi arendused on juba töös ja mis ajast on planeeritud uuendatud andmevahetust kasutada. Palume ka täpsustada, kas antud projektiga kaasnevad muud kulud riigieelarvest, nt omafinantseering ja hoolduskulud (kui on, siis kui suur ja mille arvelt kaetakse) ning mis aastateks kulude tegemist planeeritakse (IT arenduste valmimisjärgud). 3. Seletuskirjast ei selgu, kas eelnõu § 1 punktis 4 3. Selgitatud. Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse toodud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse üleminekusätet on töövõimetoetuse planeerimisel arvesse üleminekusätte mõju on arvesse võetud võetud. Tabelis 6 on tulenevalt üleminekusättest näha, et nii töövõimetoetuse planeerimisel. Palume välja tuua nagu kasvab 2027–2029 perioodil iga aastaga selle prognoositav rahaline mõju eelarvele. töövõimetoetusest tulev tulu, nii suureneb ka 16–17-aastaste puudetoetuse kulu iga aastaga. 2029. aasta alguses on viimased 17-aastased, kes saavad töövõimetoetust. 4. Seletuskirja punktis 7.1 toodud selgituste kohaselt 4. Arvestatud. Seletuskirja peatükk 7 on esitatud Vabariigi on tegemist eelarvevahendite ümbertõstmistega Valitsusele lisataotlusena 2025–2028 riigieelarve strateegia erinevate ministeeriumite vahel ning esialgse läbirääkimistel ja sai 12.09.2024 Vabariigi Valitsuse sihtotstarbe muutmisega. Kuna tegemist ei ole kinnituse. Sotsiaalministeeriumi valitsemisala sisese küsimusega, vaid puudutatud on ka mitu teist valitsemisala (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (Eesti Töötukassa)  ja Regionaal- ja Põllumajandusministeerium), siis saab eelarveid ja sihtotstarvet ümber tõsta ainult Vabariigi Valitsuse tasandi otsustega. Leiame, et seletuskirja punktis 7.1 on selgituste ja summade näol tegemist sisuliselt riigieelarve lisataotlustega, mille aluseks ei saa olla eelnõu seletuskiri ja mille suhtes ei ole veel otsust tehtud. Palume see punkt seletuskirjas ümber sõnastada või eemaldada. 5. Koalitsioonileppega 2024–2027 on kokku lepitud 5. Arvestatud. Eelnõuga seotud muudatused, millel on eelarve kulude kontrolli alla saamiseks kärped, mis rahalised mõjud, on esitatud Vabariigi Valitsusele riigi mõjutavad tööjõu- ja majandamiskulusid ning eelarvestateegia 2025–2028 protsessis ja on saanud tegevus- ja sihtotstarbelisi toetusi. Kõik eelnõuga 12.09.2024 Vabariigi Valitsuse kinnituse. seotud muudatused, millel on rahalised mõjud riigieelarvele vajavad Vabariigi Valitsuse heakskiitu Riigi eelarvestrateegia 2025–2028 protsessis. Majandus- ja 1. Teeme ettepaneku muuta tööturumeetmete 1. Arvestatud. Tööturumeetmete seadusesse on vajalik kommunikatsioonimini seaduse § 5 lõike 7 punkti 6 ja sõnastada see muudatus sisse viidud ja SKA-ga läbi arutatud, et tagada steerium (mitteametlik) järgmiselt: SKA poolt puude raskusastme tuvastamisel hinnatud tegutsemis- ja ühiskonnaelus osalemise piirangute andmete „6) andmed isiku terviseseisundi, töövõime (s.o RFK-põhised andmed) operatiivne ja turvaline hindamise ning tuvastatud töövõime ulatuse, püsiva jõudmine Töötukassa andmekogusse. töövõimetuse ja puude raskusastme ning sellega seotud tegutsemis- ja ühiskonnaelus osalemise piirangute kohta;“. 2. Teeme ettepaneku lisada eelnõusse 2. Arvestatud. Muudatus eelnõusse ja seletuskirja sisse 1 töövõimetoetuse seaduse § 22 lõike 2 punkti 3 viidud. muudatus ning sõnastada see järgmiselt: „3) töövõime hindamiseks – püsiva töövõimetuse ja tähtajatult määratud invaliidsusgrupi andmeid, puude raskusastme tuvastamise taotlusega koos esitatud töövõime hindamise taotluse andmeid ning puude raskusastme ning sellega seotud tegutsemis- ja ühiskonnaelus osalemise piirangute andmeid;“. Selgitus punktide 1 ja 2 kohta: Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2 lg 21 kohaselt tuvastatakse inimesel puue lähtuvalt igapäevastest tegutsemis- ja ühiskonnaelus osalemise piirangutest. 01. juulil 2024 jõustusid sotsiaalkaitseministri 05.03.2019 määruse nr 12 „Sotsiaalkaitse infosüsteemi põhimäärus“ (edaspidi SKAIS) § 13 lg 1 p 3 ja § 17 lg 13 muudatused. § 13 lg 1 p 3 kohaselt kantakse SKAISi andmed isiku terviseseisundi ja puude raskusastme tuvastamisel hinnatud tegutsemise ja osalemise piirangud, organismi funktsioonide kõrvalekalded ja struktuuride kahjustused, keskkonnategurid, RFK koodid ja viited allikatele. Töötukassal on tööturumeetmete seaduses ja töövõimetoetuse seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks vajadus saada ka Sotsiaalkindlustusameti poolt puude raskusastme tuvastamisel hinnatud tegutsemis- ja ühiskonnaelus osalemise piirangute andmeid (s.o RFK-põhised andmed). Näiteks vajab töötukassa neid andmeid Vabariigi Valitsuse 29.09.2023 määruse nr 90 „Tööhõiveprogramm 2024–2029“ §-s 21 sätestatud töökeskse nõustamise läbiviimisel, sealhulgas kui puudega inimene võtab ennast töötukassas töötuna arvele ja vajab tööturuteenuseid. Samuti on puude raskusastme tuvastamisel hinnatud andmed vajalikud töövõime hindamise läbiviimiseks, kui noor tuleb taotlema töövõime hindamist, et ekspertarstil oleks võimalik taustainfona kasutada varasema ekspertiisi andmeid. Eeltoodud muutmisettepanekute alusel tuleb muuta ka majandus- ja infotehnoloogiaministri 22.12.2023 määrust nr 69 „Töötukassa andmekogu põhimäärus“ töödeldavate andmete ja teistest andmekogudest saadavate andmete osas. 3. Teeme ettepaneku sõnastada eelnõu § 5 punktiga 3. Arvestatud. Muudatus eelnõusse ja seletuskirja sisse 3 töövõimetoetuse seaduse §-le 27 lisatav lõige 11 viidud. järgmiselt: „(11) Kui alla 18-aastasel isikul on tuvastatud osaline või puuduv töövõime enne 2027. aasta 1. veebruari ja osalise või puuduva töövõime kestus lõppeb pärast 2027. aasta 31. jaanuari, kuid enne isiku 18-aastaseks saamist, pikendab töötukassa osalise või puuduva töövõime kestust ja töövõimetoetuse maksmise perioodi kuni isiku 18- aastaseks saamiseni.“. Selgitus: töövõimetoetuse seaduse §-s 8 on sätestatud töövõime kestus ja ka § 27 lõikes 11 on mõeldud vähenenud töövõime kestust, mitte otsuse kehtivusaega, mida otsuses ei märgitagi. Sarnaselt on sõnastatud ka töövõimetoetuse seaduse § 81 lõikes 2, mille kohaselt pikendab töötukassa hädaolukorra, eriolukorra, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal isiku osalise või puuduva töövõime kestust. Õigusselguse huvides ja erinevate tõlgendamiste vältimiseks võiks õigusaktis kasutada läbivalt samu termineid. Kui mootorsõidukimaksu seadus praegu teadaoleval kujul vastu võetakse, siis näeme kavandatud PISTS- i muudatustes järgnevaid probleeme: 4. Puuetega inimesi peab kohtlema võrdselt. 4. Selgitame, et mootorsõidukimaksu seadus võeti koos Praegune mootorsõidukimaksu lahendus ei kohtle leevendusmeetmetega puudega inimestele (9,1 miljoni euro puuetega inimesi võrdselt ning eelnõus pakutud eest igal aastal) Riigikogus vastu 29.07.24. kompensatsioonimeede samuti. Kohandatud autodega inimesed on automaksust vabastatud aga kellel on kohandamata auto, saavad kompensatsioonimeetmena ainult ühekordse toetuse. Lisaks, see toetus ei ole seotud mitte maksmist vajava summaga (reaalselt tekkiva lisakuluga) vaid puudeastmega. See tähendab, et näiteks vanema auto omanik peab maksma baasmäära 50€ aastas aga uuema või erivajadusest tulenevalt suurema auto omanik peab maksma suurema summa. Isegi kui kompenseeritaks kõigile 50 eurot aastas, siis ikkagi on osadele kogu maksu summa hüvitatud ja osadele mitte. Kuigi kohandatud autode omanikud on maksust püsivalt vabad, siis kohandamata autode omanikud saavad faktilise maksuvabastuse heal juhul üheks aastaks. Ühekordset toetust põhjendatakse sellega, et tõstetakse üldiseid toetuseid, mis aitavad pikemal automaksu maksta. See aga tähendab, et kohandatud autode omanikud saavad lisandunud toetuse summat kasutada vabalt ning kohandamata autode omanikel läheb see automaksu tasumiseks, ehk tagasi riigieelarvesse. Pikaajalistest toetustest on seletuskirjas toodud, et näiteks raske puudega tööealine inimene hakkab saama 0,91-15,55 lisaeurot kuus. Kui ta saab aastas juurde 10,92 €, siis see ei tasanda isegi 50€ automaksu baasmäära, rääkimata suuremast maksusummast. Tema aasta sissetulek jääb hoopis 39,08€ võrra väiksemaks. Samal ajal on võimalik, et näiteks kohandatud autoga inimene saab aastas juurde 186,5€, mille kasutamise üle on tal ka võimalik ise otsustada. Kuigi kliimaeesmärkide täitmine on oluline, siis see ei tohi toimuda haavatavaimate ühiskonnagruppide arvelt. Tänases Eestis ei ole ühistranspordi ligipääsetavus nii heal tasemel, et puuetega inimestel või hooldajatel oleks võimalik maksutõusu tõttu täielikult ainult ühistransporti kasutama hakata. Seega on hädavajalik, et uue maksu negatiivsete mõjude leevendamine erivajadustega inimestele ja nende hooldajatele oleks toimiv, lihtne, võrdne ja püsiv. 5. Kuidas toetatakse kõiki erivajadustega inimesi, 5. Selgitame, et mootorsõidukimaksu seadus võeti koos kelle jaoks on autoga liikumine tänases Eestis ainuke leevendusmeetmetega puudega inimestele (9,1 miljoni euro võimalus ühiskonnast osa võtta? Ligipääsetavuse eest igal aastal) Riigikogus vastu 29.07.24. vaatest on oluline ka see, et kõigil inimestel, kel on erivajadus, ei ole määratud puudeastet ning kõigil puudega inimestel pole vaja sõidukit kohandada. Puudeta aga erivajadusega inimene, kel on olemas maksustatav auto, ei ole võib-olla tänase autode  hindade juures võimalik autot vahetada. Isoleeritusest tekkivad probleemid võivad tekitada ühiskonnale suurema väljakutse, kui adekvaatse liikumisvõimaluse toetamine. 6. Palume eelnõule lisada analüüs, kus on välja 6. Selgitame, et mootorsõidukimaksu seadus võeti koos toodud transpordivaesuse riskirühmad ning leevendusmeetmetega puudega inimestele (9,1 miljoni euro toetusmeetme tõhususe analüüs. Toetusmeede, mis eest igal aastal) Riigikogus vastu 29.07.24. on seotud mootorsõidukimaksu mõjude leevendamisega haavatavatele gruppidele on vajalik aga pakutud meetme tõhusus transpordivaesuse ennetamiseks ei ole hetkel täielikult veenev. Vaja on analüüsida erinevaid riskirühmi ja maksustamise ning toetuse koosmõju. 7. Muudatuste kommunikatsioon on vaja teha 7. Arvestatud. varakult ja ligipääsetavalt, et teadmatus muudatuste kohta ei tekitaks lisaärevust. Näiteks, et oluline info oleks varakult kättesaadav lihtsasse keelde ja viipekeelde tõlgitult ning infomaterjalid ligipääsetavad ekraanilugejaga ning tekst suurendatav. Videomaterjalidel pidada silmas, et oleks olemas ka subtiitrid/kirjeldustõlge ning viipekeele tõlge. Kultuuriministeerium Annan teada, et Kultuuriministeerium kooskõlastab Täname positiivse tagasiside eest. (mitteametlik) puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Regionaal- ja Regionaal- ja Põllumajandusministeerium põllumajandusministee kooskõlastab puuetega inimeste sotsiaaltoetuste rium seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu järgmiste märkustega.  1. Seaduseelnõu koostajad on seletuskirja 6. osas 1. Mitte arvestatud. Sotsiaalministeeriumi hinnangul „Seaduse mõjud“ välja toonud, et „Seaduseelnõus puudub muudatusel mõju regionaalarengule, mistõttu seda esitatud muudatuste rakendamisel võib eeldada mõju eelnõu seletuskirja mõjudes pole kajastatud. kolmes valdkonnas: sotsiaalne mõju, mõju majandusele ja mõju riigivalitsemisele.“ Sellest võib tuletada, et eelnõu koostajate arvates eelnõu ei avalda mõju regionaalarengule. Juhime tähelepanu, et HÕNTE § 46 osutab kuuele mõjuvaldkonnale, mille mõju olulisust tuleb alati hinnata ning olukorras, kus olulist mõju ei tuvastata, seda ka seletuskirjas kajastada. Teiseks tuleb arvesse võtta asjaolu, et puuetega inimeste osakaal, olukord ja abivajadus, sh transport ning juurdepääs teistele teenustele, võib olla maakonniti erinev. Eelnevat arvesse võttes teeme ettepaneku analüüsida täiendavalt mõju regionaalarengule kajastades seda seletuskirjas. 2. Seletuskirja punktis 7.2. on välja toodud, et „Riigi 2. Mitte arvestatud. Tabelis ei ole arvestatud eelarvestrateegia 2025–2028 protsessis lisatakse ühistranspordi kulu iga-aastase kasvuga, sest tegu on töövõimetoetuse kulu vähenemise arvelt prognoosiga, mis lähtub tänastest hindadest. Sarnaselt ei ole lisavahendid Sotsiaalministeeriumi valitsemisalasse tabelis indekseeritud näiteks SKA ekspertiisi lisakulu ja ning Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ravikindlustuse seadusest tulenevaid muudatusi. vanusepiiri muutmisega seotud teiste seaduste täiendavate kulude katteks. Riigieelarvele on tegemist null mõjuga muudatusega. Täpsem kulude jaotus on välja toodud allolevas tabelis.“. Viidatud tabelis nr 11 on ettenähtud lisanduvad riigieelarve vabad vahendid ja kulud aastateks 2027—2029. Samas kõnealune tabel ei arvesta ühistranspordi kulu iga-aastase kasvuga, st tabelis kajastatud kulu pole indekseeritud. Hetkel tabelis toodud andmed ei  peegelda inflatsiooni ja muude kulude muutumist aastate lõikes. Palume kohandada tabelis nr 11 välja toodud summad, et need arvestaksid iga-aastase kulude kasvuga. Eesti Linnade ja Eesti Linnade ja Valdade Liit kooskõlastab puuetega Valdade Liit inimeste sotsiaaltoetuste seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu järgmiste märkuste ja ettepanekutega. 1. Eelnõu § 1 punktiga 14 lisatakse puuetega 1. Selgitame, et eelnõu punkt, millega lisati puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadussesse § 253 , milles inimeste sotsiaaltoetuste seadusesse § 253, võeti koos sätestatakse mootorsõidukimaksust tuleneva mõju mootorsõidukimaksu seadusega Riigikogus vastu 29.07.24. leevendamise toetus. Mootorsõidukimaksu peavad tasuma inimesed, sealhulgas puudega inimesed, kelle omandis on registris olev mootorsõiduk. Eelnõust ja selle seletuskirjast (lk 9) tuleneb, et § 253 eesmärk on vähendada täiendava maksukoormuse mõju kõige haavatavamale sihtrühmale. Samas ei ole paljudel puudega inimestel mootorsõidukeid ja neid ei ole ka nende lähedastel. Tekib ebavõrdne olukord, kus mootorsõiduki omanikud peavad justkui osa toetusest mootorsõidukimaksu näol riigile tagasi maksma, kuid need, kellel puudub täiendav mootorsõidukimaksust tulenev maksukoormus, saavad toetust kasutada oma äranägemise järgi mistahes vajaduste rahuldamiseks. 2. Eelnõu muudatustega tõstetakse oluliselt raske ja 2. Selgitame, et eelnõu punkt, millega lisati puuetega sügava puudega laste ja tööealiste inimeste toetusi, inimeste sotsiaaltoetuste seadusesse ühekordne mida põhjendatakse vajadusega leevendada mootorsõidukimaksust tuleneva mõju leevendamise toetus, mootorsõidukimaksu mõju. Lisaks nähakse samale võeti koos mootorsõidukimaksu seadusega vastu sihtgrupile ette ühekordne täiendav toetus. Seletuskirjas puudub adekvaatne põhjendus, miks ei 29.07.2024. Sellest tulenevalt ka täiendavat analüüsi vastu tõsteta raske ja sügava puudega vanemaealiste võetud muudatusele enam ei tehta. puudega inimeste toetusi ja ei maksta täiendavat ühekordset toetust, sest mootorsõidukimaksu kehtestamine hakkab mõjutama ka nende hakkamasaamist nt ka üle 65-aastastel puudega inimestel on vaja kasutada autot ja paljud käivad tööl ning lisakulud jõuavad mootorisõidukimaksu tõttu tuleva üldise teenuste hindade tõusu tõttu igaüheni, mitte ainult laste või tööealisteni. Segadust tekitab seletuskirja selgitus (viitega Statistikaameti andmetele), mille järgi on puudega inimeste seas suurim ilmajäetuse määra protsent laste ja tööealiste hulgas, väikseim aga vanaduspensioniealiste seas. Nimelt toob Hede Sinisaar 05.02.2024 ajakirjas „Sotsiaaltöö“ välja, et vanuserühmade võrdluses on ilmajäetuse määr olnud suurim vähemalt 65-aastaste seas, ulatudes 2022. aastal 10,6%-ni (2021. aastal 7,8%). Eeltoodut kinnitavad ka Statistikaameti kodulehe andmed https://andmed.stat.ee/et/stat/sotsiaalelu__sotsiaalne -terjutus-laekeniindikaatorid__vaesus-ja- ebaverdsus/LES01 . Kui lähtuda seletuskirja tabelist 3, mille kohaselt tööealiste ilmajäetuse määr on 15,7 ja eakatel 15,2, siis leiame, et see vahe ei ole piisav, põhjendamaks eakate ilmajätmist puudetoetuse tõusust. Teeme ettepaneku analüüsida, kas võib olla tegemist vanusest tuleneva ebavõrdse kohtlemisega, et vanaduspensioniealisi raske ja sügava puudega inimesi ei kohelda toetuste tõstmisel teiste eagruppidega võrdselt. 3. Eelnõu § 4 punktiga 31 täiendatakse 3. Selgitame. Käesoleva muudatusega luuakse tõepoolest sotsiaalhoolekande seaduse § 144 lõiget 6 punktiga õiguslik alus ka selleks, et SKA ametnikud saaksid tulevikus 7. Muudatuse kohaselt kannab erihoolekande ja sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse Sotsiaalkindlustusamet edaspidi isikule tehtud vajaduse hindamisel võtta kasutusele abi- ja toetusvajaduse sotsiaalse rehabilitatsiooni- ja erihoolekandeteenuse hindamisinstrumendi. Olgu lisatud, et selle muudatusega vajaduse hindamise andmed STAR-i. Eelnõu paralleelselt STAR-i arendatav abi- ja toetusvajaduse seletuskirjas (lk 21) on märgitud, et säte võimaldab hindamisinstrument on tulevikus kasutatav mõlemale tulevikus võtta ka nimetatud teenuste vajaduse osapoolele, st nii KOV kui ka SKA ametnikule. Samuti on hindamisel aluseks ühtse abi- ja toetusvajaduse abivajava isiku osas teostatud abivajaduse hindamised hindamise instrumendi. Palume täpsustada, kas säte tulevikus nähtavad nii KOV kui ka SKA ametnikule. tagab vaid ühtse instrumendi kasutamise võimaluse Reeglina saab STAR-is abi- ja toetusvajaduse hindamise või on kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajal menetluse läbiviijaks olla üks vastutav osapool. võimalik tutvuda/lugeda/kasutada seda infot Korduvhindamise juurde kuvatakse tulevikus ka juba (Sotsiaalkindlustusameti poolt koostatud teenuse eelnevalt läbiviidud hindamiste alusinfot, mis on nähtav nii vajaduse hindamise sisuinfot)? KOV kui ka SKA ametnikule. 4. Täiendavalt teeme ettepaneku muuta 4. Mitte arvestatud. Täname täiendava ettepaneku eest, käibemaksuseaduse § 16 lõike 1 punkti 4 ja lisada mille võtame teadmiseks, kuid mis vajab täpsustusi ja läbi teenuste hulka, mida ei maksustata käibemaksuga rääkimist teiste osapooltega. Seetõttu muudatust selle sotsiaalhoolekande seaduse §38- eelnõu raames ei tehta. sotsiaaltransporditeenus. 5. Juhime tähelepanu sellele, et seletuskirjas ei ole 5. Arvestatud osaliselt. Eelnõu punkt, millega kaotati analüüsitud muudatuste võimalikku mõju kohalikele PISTS-ist puudega inimeste sotsiaaltoetuse määr, võeti omavalitsustele, seda eriti tulenevalt puudega Riigikogus vastu 29.07.2024. inimeste sotsiaaltoetuste määra kaotamisest. Puudub ülevaade, kui paljudel KOV-idel on KOV toetused Seletuskirja mõjuanalüüsi on lisatud täiendav mõju KOV- seotud riiklikult kinnitatud sotsiaaltoetuste määraga idele seoses puudega lapse vanusepiiri muudatusega. Samuti võib omavalitsustele avaldada mõju puudega lapse vanuse ülempiiri 16 aastalt 18 aastale tõstmine. Selgitame, et üldjuhul järgivad KOV-ide meetmed lastele osutatavas abis riigi loogikat, see tähendab et  tööealistele kehtiv rakendub puude ja alanenud töövõimega 16-aastastele lastele. Soodustuste määramisel võib 16-aastast vanusepiiri olla kasutatud nii sotsiaalvaldkonna kui ka teistes KOV õigusaktides, näiteks sõidusoodustuse määramisel. Seega seaduste muutmine võib tuua KOV-idele kaasa KOV õigusaktide muutmise vajaduse, sh tuleb leida lahendused ülemineku ajaks, kus töövõimehindamisel osadele lastele rakendatakse veel täna kehtivat korda ja osade puhul hakkab kehtima uus kord. Kohalikud omavalitsused peavad tagama, et need muudatused ei põhjustaks lünki teenuste/toetuste pakkumises. Puudub analüüs, milline on muudatuste kogumõju KOV töökoormusele ja eelarvele. Eesti Ämmaemandate Kooskõlastame Eesti Ämmaemandate Ühingu poolt Täname positiivse tagasiside eest. Ühing Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. MTÜ Erihoolekande MTÜ Erihoolekande Pakkujate Liit, olles läbi Täname positiivse tagasiside eest. Pakkujate Liit vaadanud nimetatud seaduse muutmise eelnõu, leiab, et seaduse muutmine on sobilik ning vastab erivajadustega inimeste ootustele. Eesti Pensionäride 1. Luuakse Rehabilitatsiooniprogrammi hindamise 1. Täname küsimuse eest ja selgitame, et eelnõuga ei looda Ühenduste Liit komisjon. Miks ei ole Eesti Pensionäride Ühenduste rehabilitatsiooniprogrammi hindamise komisjoni, vaid Liitu sinna arvatud, vaatamata sellele, et 18% rehabilitatsiooniprogrammi hindamise komisjon on juba vanaduspensionäridest on puudega? Oleme suurim loodud ja eelnõuga tehakse hindamiskomisjoni puudutavas vanaduspensionäre esindav organisatsioon Eestis. sättes vaid tehnilised parandused, selleks, et seaduse sõnastus viia vastavusse tegeliku hindamiskomisjoni koosseisuga. Ekslikult asendati 19.06.2023 vastu võetud Vabariigi Valitsuse seaduse ja sellega seonduvate teiste seaduste muutmise seaduses ühes kohas liigselt sõna Sotsiaalministeerium sõnaga Haridus- ja  Teadusministeeriumiga. Asendamine oli seotud Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse liikumisega Sotsiaalministeeriumist Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusalasse. Samuti puudus komisjonist Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, kes tegelikkuses kuulub hindamiskomisjoni ja kes oli nimekirjast välja jäänud seoses töövaldkonna liikumisega Sotsiaalministeeriumist Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumisse. Täpsustuse tulemusel on mõeldud, et rehabilitatsiooniprogrammi hindamise komisjoni kuulub Sotsiaalkindlustusameti, Sotsiaalministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Eesti Töötukassa, Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatava riigiasutuse ja puudega inimeste huve esindava organisatsiooni esindaja. Rehabilitatsiooniprogrammi hindamise komisjon kaasab iga programmi hindamisse vähemalt kaks erialaeksperti. Hindamise komisjoni alaliste liikmete hulka ei ole põhjendatud lisada vanusepõhiseid esindusorganisatsioone (nt Eesti Pensionäride Ühendus või Lastekaitse Liit), sest alaliste liikmete hulka kuulub puudega inimeste huve esindava organisatsiooni esindaja, kes seisab puudega inimeste huvide eest sõltumata nende vanusest. 2. Miks minister määrab tingimused, milliste tervise 2. Selgitame, et kõik abivahenditeenuse eelnõu ja seisundite puhul on puudega inimesele vajalik seletuskirja punktid, mis olid seotud abivahendite abivahend? Ei näe laiapõhjalist kaasamist. Kus on võimaldamisega eelneva puude raskusastme või vähenenud tervisekassa nõukogu osalus otsustusprotsessis? töövõimeta, lisati mootorsõidukimaksu seaduse juurde, mis võeti Riigikogus vastu 29.07.24. Sellesse eelnõusse jäävad ja menetlemisele lähevad väiksemad muudatused abivahenditeenuses. Eeldatavasti on tähelepanekuga viidatud eelnõu sättele, millega täiendatakse paragrahvi 47  lõikega 11 järgmises sõnastuses: tingimused, millise terviseseisundist tingitud funktsioonihäire või terviseprobleemi korral on abivahend vajalik, kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Tegu on sättega, mis liideti mootorsõidukimaksu seaduse juurde. 3. Vanaduspensionäride puudetoetust ei ole 3. Selgitame, et eelnõu osad, millega muudeti puudega muudetud aastaid, vaatamata viimaste aastate inimeste sotsiaaltoetusi, lisati mootorsõidukimaksu seaduse hinnatõusule. Ei leidnud muudatusi alates 2012. juurde, mis võeti Riigikogus vastu 29.07.24. aastast Ei tehta seda ka selle seadusemuudatusega. Keskmise puude toetus, selle eest saab ainult 1 korraliku prae kuus. Enne 12,79, nüüd 13.00. Kuidas vanaduspensionärid, puudetoetuse saajad, seda peaks mõistma? Aeg oleks puudetoetuste süsteem kaasajastada. 4. Mootorsõiduki maksust tuleneva mõju 4. Selgitame, et eelnõu osad, millega muudeti puudega leevendamist vanaduspensioniealistele puudega inimeste sotsiaaltoetusi, lisati mootorsõidukimaksu seaduse inimestele ette ei nähta üldse. Kuidas on antud juhul juurde, mis võeti Riigikogus vastu 29.07.24. tegemist võrdse kohtlemisega? Tundub, et eelistatakse töölkäivaid puudega isikuid. Puudega inimene saab sõita ka autoga, mida ei ole ümber ehitatud. Hajaasustuse tingimustes on selleks tihti lausa eksisteentsiaalne vajadus. Kuidas saab puudega vanaduspensionäridel olla materiaalne ilmajäetus väiksem kui puudega tööealistel ja lastel? Vastav metoodika on nii empiiriline, et seda võib tõlgendada nii ja naa. Näit: Kas tööealistel ei ole siis 2 paari jalanõusid? Eesti Töötukassa 1. Teeme ettepaneku täpsustada seaduse eelnõu järgmiselt: 1.1. Eelnõu § 4 punktiga 30 muudetakse 1.1. Mitte arvestatud. Täname ettepaneku eest. Jääme sotsiaalhoolekande seaduse (edaspidi SHS) § 1421 siiski oma esialgse muudatusettepaneku vormistuse ja lõike 1 punkti 2 ning lisatakse, et sotsiaalteenuste ja sõnastuse juurde, sest silmas pidades sotsiaalteenuste ja - -toetuste andmeregistris töödeldakse isiku kohta toetuste andmeregistriga seotud tulevikuarendusi on meie lisaks töövõime andmetele ka terviseseisundiga eesmärk võrreldes tänasega võtta andmeregister kasutusele seotud tegutsemise ja osalemise piirangute andmeid. tulevikus ka SKA-ga seotud muudes ülesannetes, mistõttu Töötukassa hinnangul tuleks eelnõu § 4 punkt 30 on meile vajalik laiem võimalus isiku terviseseisundi sõnastada järgmiselt: „30) paragrahvi 1421 lõike 1 andmete töötlemiseks, mis ei ole alati seotud ainult punkti 2 täiendatakse pärast sõna „töövõime“ töövõime hindamisega. Näiteks, lähtuvalt 01. juuli 2024 tekstiosaga „ja terviseseisundiga seotud tegutsemise jõustunud sotsiaalkaitseministri määruse nr 12 ja osalemise piirangute“;. Selgitus: tegutsemise ja „Sotsiaalkaitse infosüsteemi põhimäärus“ muudatusest osalemise piirangud on eelnõu seletuskirja kohaselt täiendati määruse § 13 lõike 1 punkti 3, millest tulenevalt seotud töövõime hindamisel tuvastatud piirangutega, kantakse sotsiaalkaitse infosüsteemi (edaspidi SKAIS) arsti mistõttu peab koma asemel olema sidesõna „ja“. väljaõppega isiku poolt isiku puude raskusastme Täiendavalt selgitab töötukassa, et rakendusaktide tuvastamisel Sotsiaalkindlustusametis (edaspidi SKA) kavandis 2 Sotsiaalteenuste ja -toetuste hinnatud tegutsemise ja osalemise piirangute andmed, andmeregistri põhimäärus“ muudatuste punktis 2 organismi funktsioonide kõrvalekallete ja struktuuride tuleb edaspidi kooskõlastatult töötukassaga kahjustuste andmed, keskkonnategurid, RFK koodid ja täpsemalt välja tuua töötukassa andmekogust viited allikatele. Puude raskusastme tuvastamise käigus saadavate andmete loetelu. hindab arsti väljaõppega isik muu hulgas puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 23 lõike 6 alusel inimese terviseseisundit, tegevusvõimet ja elukeskkonda. Lähtuvalt STAR kasutuselevõtust ka erihoolekande ja sotsiaalse rehabilitatsiooni teenusele õigustatud inimeste abi- ja toetusvajaduse hindamisel, on meile vajalik isiku üldandmete STAR kandmisel laiema kasutusala lubamine. STAR põhimääruses täpsustakse lähtuvalt osutatava abi eesmärgist veelgi detailsemalt, registrisse volitatud töötleja poolt abi saamiseks pöördunud isiku kohta või isiku kohta, kellele on abi osutatud kantavate andmete loetelu.  Täpsustame ka, et rakendusaktide kavandis 2 toodud „Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri põhimäärus“ muudatuste punktis 2 toodud Töötukassa andmekogust saadavate andmete loetelu sisu täpsustame kindlasti eelnõu väljatöötamise käigus ka Töötukassaga üle. 1.2. SHS §-d 63 ja 70 annavad 1.2. Mitte arvestatud. Täname tehtud ettepaneku eest. Sotsiaalkindlustusametile õiguse sotsiaalse Analüüsisime põhjalikult teie poolt tehtud ettepanekut. rehabilitatsiooni ja erihoolekande teenuse Peame siiski vajalikuks nentida, et lähtuvalt hetkel kehtiva suunamisotsuse langetamiseks kasutada töövõime SHS üldisest ülesehitusest on sotsiaalteenuste ja -toetuste hindamisel antud eksperdiarvamust. Palume sarnane andmeregistriga seonduv reguleeritud SHS-i 4. peatükis, säte lisada ka SHS § 15 lõikesse 2, vastasel korral mille § 1421. paneb paika sotsiaalteenuste ja -toetuste puudub töötukassal õiguslik alus nimetatud andmete andmeregistri töödeldavate üldiste andmete loetelu. STAR- andmiseks kohalikule omavalitsusele isiku i kantavaid andmeid täpsustakse põhimääruse § 8 ja § 13 abivajaduse väljaselgitamiseks. Teeme ettepaneku andmevahetust teiste andmekogudega. STAR põhimääruse täiendada SHS § 15 lõiget 2 punktiga 3 järgmises paragrahvi 13 punktist kolm lähtuvalt on Töötukassa sõnastuses: „3) töövõime hindamise käigus andmekogust meil juba õigus saada järgmisi salvestatavaid koostatud eksperdiarvamuses sisalduvaid andmeid ja andmeid: makstavate toetuste ja hüvitiste andmed, töövõime Eesti Töötukassa antud töövõime hindamise otsuses hindamise otsuse ja makstava töövõimetoetuse andmed. sisalduvad andmed.“ Leiame, et täna SHS-s tasandil olemasolevad õiguslikud alused on piisavad ja ei vaja veelkordselt üle reguleerimist SHS § 15 lõike 2 juures. 1.3. Samuti juhime tähelepanu, et lisaks töövõime 1.3. Selgitatud. Täname teid sellele võimalusele tähelepanu hindamise andmetele on töötukassa andmekogus juhtimast, et Töötukassa andmekogus olemasolevaid isiku olemas ka tööalase rehabilitatsiooni andmed isiku tööalase rehabilitatsiooni funktsioneerimisvõime andmeid, funktsioneerimisvõime, osutatud mis on dokumenteeritud RFK alusel on meil võimalik rehabilitatsiooniteenuste ning tööalase tulevikus samuti ristkasutada. Täpsustame, et hetkel rehabilitatsiooni tulemuslikkuse kohta, mis on lõppjärgus oleva STAR-i abi- ja toetusvajaduse dokumenteeritud RFK alusel. Näeme, et ka need hindamisinstrumendi arenduse juures nende andmete andmed võiksid toetada isiku abi- ja toetusvajaduse päringu võimalust loodud ei ole, külla aga saadakse x-tee hindamist KOV-s, vähendada hindamisega (ja päringuga töövõime hindamise otsuse andmed ja teenuste osutamisega) seotud dubleerimist ning ekperthindamise andmed RFK koodidena. Oleme saanud soodustada KOV ja töötukassa vahelist koostööd. kinnituse, et SKA poolt võetakse STAR-i edaspidise Eelnõust ega seletuskirjast ei nähtu, kas ja millal on juhtumimenetluse arenduse planeerimisel ja elluviimisel kavas andmevahetus tööalase rehabilitatsiooni osas. tööalase rehabilitatsiooni andmete päringu teostamise võimekuse välja arendamine plaanitavate arendustööde skoopi. 1.4. Teeme ettepaneku muuta tööturumeetmete 1.4. Arvestatud. Eelnõu ja seletuskirja vastavalt täiendatud. seaduse § 5 lõike 7 punkti 6 ja sõnastada järgmiselt: „6) andmed isiku terviseseisundi, töövõime hindamise ning tuvastatud töövõime ulatuse, püsiva töövõimetuse ja puude raskusastme ning sellega seotud tegutsemis- ja ühiskonnaelus osalemise piirangute kohta;“. 1.5. Teeme ettepaneku lisada eelnõusse 1.5. Arvestatud. Eelnõu ja seletuskirja vastavalt täiendatud. töövõimetoetuse seaduse § 221 lõike 2 punkti 3 muudatus ning sõnastada see järgmiselt: „3) töövõime hindamiseks – püsiva töövõimetuse ja tähtajatult määratud invaliidsusgrupi andmeid, puude raskusastme tuvastamise taotlusega koos esitatud töövõime hindamise taotluse andmeid ning puude raskusastme ning sellega seotud tegutsemis- ja ühiskonnaelus osalemise piirangute andmeid;“. Selgitus punktide 1.4 ja 1.5 kohta: Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2 lg 21 kohaselt tuvastatakse inimesel puue lähtuvalt igapäevastest tegutsemis- ja ühiskonnaelus osalemise piirangutest. 01. juulil 2024 jõustusid sotsiaalkaitseministri 05.03.2019 määruse nr 12 „Sotsiaalkaitse infosüsteemi põhimäärus“ (edaspidi SKAIS) § 13 lg 1 p 3 ja § 17 lg 13 muudatused. § 13 lg 1 p 3 kohaselt kantakse SKAISi andmed isiku terviseseisundi ja puude raskusastme tuvastamisel hinnatud tegutsemise ja osalemise piirangud, organismi funktsioonide kõrvalekalded ja struktuuride kahjustused, keskkonnategurid, RFK koodid ja viited allikatele. Töötukassal on tööturumeetmete seaduses ja töövõimetoetuse seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks vajadus saada ka Sotsiaalkindlustusameti poolt puude raskusastme tuvastamisel hinnatud tegutsemis- ja ühiskonnaelus osalemise piirangute andmeid (s.o RFK-põhised andmed). Näiteks vajab töötukassa neid andmeid Vabariigi Valitsuse 29.09.2023 määruse nr 90 „Tööhõiveprogramm 2024–2029“ §-s 21 sätestatud töökeskse nõustamise läbiviimisel, sealhulgas kui puudega inimene võtab ennast töötukassas töötuna arvele ja vajab tööturuteenuseid. Samuti on puude raskusastme tuvastamisel hinnatud andmed vajalikud töövõime hindamise läbiviimiseks, kui noor tuleb taotlema töövõime hindamist, et ekspertarstil oleks võimalik taustainfona kasutada varasema ekspertiisi andmeid. Eeltoodud muutmisettepanekute alusel tuleb muuta ka majandus- ja infotehnoloogiaministri 22.12.2023 määrust nr 69 „Töötukassa andmekogu põhimäärus“ töödeldavate andmete ja teistest andmekogudest saadavate andmete osas. 1.6. Eelnõu § 5 punktiga 3 täiendatakse muuhulgas 1.6. Arvestatud. Eelnõu ja seletuskirja vastavalt täiendatud. töövõimetoetuse seaduse §-i 27 lõikega 11. Teeme ettepaneku sõnastada töövõimetoetuse seaduse § 27 lõige 11 järgmiselt: „(11) Kui alla 18-aastasel isikul on tuvastatud osaline või puuduv töövõime enne 2027. aasta 1. veebruari ja osalise või puuduva töövõime kestus lõppeb pärast 2027. aasta 31. jaanuari, kuid enne isiku 18-aastaseks saamist, pikendab töötukassa osalise või puuduva töövõime kestust ja töövõimetoetuse maksmise perioodi kuni isiku 18-aastaseks saamiseni.“. Selgitus: töövõimetoetuse seaduse §-s 8 on sätestatud töövõime kestus ja ka § 27 lõikes 11 on mõeldud vähenenud töövõime kestust, mitte otsuse kehtivusaega, mida otsuses ei märgitagi. Sarnaselt on sõnastatud ka töövõimetoetuse seaduse § 8 1 lõikes 2, mille kohaselt pikendab töötukassa hädaolukorra, eriolukorra, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal isiku osalise või puuduva töövõime kestust. Õigusselguse huvides ja erinevate tõlgendamiste vältimiseks võiks õigusaktis kasutada läbivalt samu termineid. 1.7. Eeltoodud muudatuste tegemisel tuleb vastavalt 1.7. Arvestatud ja seletuskirja on muudatuste juures täiendada ka eelnõu seletuskirja. täiendatud. 2. Teeme ettepaneku täpsustada seletuskirja järgmiselt: 2.1. Eelnõu seletuskirjas tuleb läbivalt asendada 2.1. Arvestatud. Täname tähelepanu juhtimast. Seletuskirja sõnad „tegutsemis- ja osaluspiirangu korrigeeritud. andmed“ sõnadega „tegutsemise ja osalemise piirangute andmed“ vastavas käändes. Selgitus: sõnastus tuleb viia vastavusse eelnõu § 4 punkti 30 sõnastusega ning töövõimetoetuse seaduse § 5 lõikega 2, mille kohaselt võetakse töövõime hindamisel arvesse isiku terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust 2.2. Eelnõu seletuskirja § 5 punkti 3 selgitav osa 2.2. Arvestatud TVTS § 27 lõike 10 punkti 1 kohta tuleb sõnastada järgmiselt: „Punkt 1 reguleerib uusi juhtumeid ja sätestab, et vähemalt 16-aastasele isikule, kes on esitanud töövõime hindamise ja töövõimetoetuse taotluse ning taotluse kohta ei ole tehtud otsust enne 2027. aasta 1. veebruari, kohaldatakse seaduse kuni 2027. aasta 31. jaanuarini kehtinud redaktsiooni §-s 2 sätestatut.“. Selgitus: Sõnastus on viidud vastavusse eelnõu § 5 punkti 3 sõnastusega. 2.3. Eelnõu seletuskirja § 5 punkti 3 selgitav osa 2.3. Arvestatud TVTS § 27 lõike 10 punkti 3 kohta tuleb sõnastada järgmiselt: „Punkt 3 sätestab, et kui alla 18-aastasel isikul on varem tuvastatud vähenenud töövõime või tööealise inimese puude raskusaste, kuid osalise või puuduva töövõime või puude raskusastme otsuse kehtivus lõppes enne 2027. aasta 1. veebruari ja isik ei esitanud kordushindamise taotlust TVTS § 8 lõikes 3 sätestatud tähtaja jooksul, võib ta esitada töövõime hindamise taotluse ka pärast 2027. aasta 31. jaanuari. Selle eesmärk on vähendada isikute ja asutuste halduskoormust, et alla 18-aastane isik, kes on juba olnud töötukassa klient, ei peaks pöörduma SKA-sse lapse puude raskusastme tuvastamiseks vaid väga lühikeseks perioodiks (kuni 18-aastaseks saamiseni).“. Selgitus: Sõnastus on viidud vastavusse eelnõu § 5 punkti 3 sõnastusega 2.4. Eelnõu seletuskirja § 5 punkti 3 selgitava osa 2.4. Arvestatud viimases lõigus tuleks viies lause sõnastada järgmiselt „Näiteks kui 16-aastasel isikul tuvastati osaline töövõime 2026. aasta detsembris üheks aastaks, peab ta korduvhindamisele pöörduma 17- aastasena 2027. aasta detsembris.“. Selgitus: Sõnastus on viidud vastavusse eelnõu § 5 punkti 3 sõnastusega. Lisaks, kuna töövõimet saab hinnata alates 16ndast eluaastast, siis on lauset täpsustatud ja välja on jäetud sõna „alla“. 2.5. Eelnõu seletuskirja punktis 6.1.1.1. 2.5. „Muudatustest mõjutatud sihtrühmad“ tuleks teha järgmised muudatused: 2.5.1. neljas lõik pärast Tabelit 1. tuleb sõnastada 2.5.1. Arvestatud. Seletuskirja on vastavalt ettepanekule järgmiselt: „Töötukassa andmetel maksti 2023. muudetud. aastal töövõimetoetust kuus keskmiselt 1446-le 16– 17- aastasele puuduva või osalise töövõimega noorele. Keskmine töövõimetoetus osalise töövõime puhul oli 302,53 eurot ja puuduva töövõime puhul 531,66 eurot, kogukulu 6,9 mln eurot. Töötukassa prognoosi kohaselt on 2026. aastal hinnanguliselt kuus keskmiselt 1596 16–17-aastast noort puuduva või osalise töövõimega töövõimetoetuse saajat ehk 5,1% , mis hakkab järk-järgult vähenema pärast 2027. aasta muudatusi.“. 2.5.2. Tabel 2. nimetus tuleb sõnastada järgmiselt: 2.5.2. Arvestatud. Seletuskirja on vastavalt ettepanekule „Tabel 2. 16–17-aastased töövõimetoetuse saajad muudetud. keskmiselt kuus“. 2.5.3. Tabelis 8 „Puudega lapse vanuse tõstmine 18. 2.5.3. Arvestatud. eluaastani“ on puudetoetuse ja töövõimetoetuse kulud kokku 2028. aastal 5 071 987 eurot. Samas, kui Täname tähelepanu juhtimise eest arvutuse veale tabelis. liita kokku samas tabelis oleva puudetoetuse (2 158 Muudatus on seletuskirjas sisse viidud ja puudetoetuse ja 090 eurot) ja töövõimetoetuse (2 913 898 eurot) töövõimetoetuse summa kokku 2028.a on 5 071 988 (mitte summad, on kokku summa 5 071 988 eurot. Samas 5 071 987) eurot. jääb töötukassale selgusetuks, mis andmetel on saadud 2027+ summad samas tabelis rida „Kui jääb Tabeli osas „Kui jääb samaks“ on töövõimetoetuse puhul samaks“ töövõimetoetus 16-17-aastastele korral. aluseks võetud töötukassa 2026. aasta saajate arvu prognoos osalise ja puuduva töövõime lõikes ning arvestatud, et saajate arv jääb samaks aastatel 2027–2029. Kulude prognoosimisel on aluseks võetud töötukassa prognoosi alusel arvestatud keskmine töövõimetoetuse suurus töövõime ulatuse lõikes aastatel 2026–2029. 2.6. Eelnõu seletuskirja punkti 6.2.6. esimese lõigu 2.6. Mitte arvestatud. Täname tehtud ettepaneku eest. SHS viimane lause tuleks sõnastada järgmiselt: § 1421 lõike 1 punkti 2 toodud STAR-s isiku osas „Muudatustega täiendatakse STAR-is töödeldavate töödeldavate andmete loetelu sisaldab juba alatest 2016. isiku kohta käivate muude andmete loetelu ning aastast töövõime andmeid. Sellest lähtuvalt peame lisaks töövõime andmetele töödeldakse vajalikuks jääda mõjude analüüsis siiski oma algse terviseseisundiga seotud tegutsemise ja osalemise sõnastuse juurde, sest punktis 6.2.6. keskendutakse isiku piirangute andmeid.“. Selgitus: sõnastus on viidud terviseseisundiga seotud tegutsemise ja osalemise piirangute vastavusse eelnõu § 4 punkti 30 sõnastusega. andmetele üldisemalt, milleks vajalik andmestik tuleb küll isiku töövõime hindamiseks või tema puude raskusastme tuvastamiseks esitatud terviseandmetest, ega vaja seetõttu eraldi töövõime andmete osas veelkord eraldi välja toomist. 2.7. Seletuskirja kohaselt jõustub 2025. aastal 2.7. Selgitatud. Selgitame, et SKA-s võetakse alates 2025. kohalike omavalitsuste poolt inimese abi ja aastast abi- ja toetusvajaduse hindamisel digitaalne toetusvajaduse hindamine, võetakse kasutusele instrument kasutusele ka erihoolekande ja sotsiaalse vastav instrument ning kantakse abi- ja rehabilitatsiooni teenuse konsultantide poolt, kes kasutavad toetusvajaduse hindamise andmed sotsiaalteenuste ja sama hindamisvahendit juba praegu Excelis. Töötukassa -toetuste infosüsteemi. Sama instrumenti hakkab poolt nimetatud andmevahetuse väljaarendamine eeldab seletuskirja kohaselt kasutama ka SKA ja TK juhtkonna vahelist kokkulepet, mille alusel Sotsiaalkindlustusamet. Sellega seoses soovib planeeritakse IT arendusteks vajalikud rahalised vahendid, töötukassa andmevahetust töötukassa andmekogu ja viiakse läbi IT andmekogude arendushanked ja esitatakse sotsiaalteenuste ja -toetuste infosüsteemi vahel, et ka SoM ja MKM vajalik sisend õigusloome muudatusteks. töötukassale oleksid abivajaduse hindamise andmed digitaalselt kättesaadavad. 2.8. Kuigi töötukassa toetab põhimõtteliselt puudega 2.8. Arvestatud. laste vanusepiiri ühtlustamist, osundame veelkord Täname põhimõttelise toetuse eest ja et pöörasite täiendavalt murekohale, et puudega laste vanusepiiri tõstmine tähelepanu sellele, et puudega laste vanusepiiri tõstmisega ning töövõime hindamisele sisenemine 18. eluaastast väheneb tänase toetuse summa (töövõimetoetus ja põhjustab märgatava sissetuleku languse 16.-17. puudetoetus on kokku suuremad kui puudega lapse toetus). aastaste lastel ja nende peredel. Eelnõu seletuskirjas Tähelepanekust tulenevalt täiendasime seletuskirja mõjude on küll viidatud, et „16–17-aastaste puudetoetused osa selliselt, et sealt tuleks selgemalt välja muutus 16–17- tõusevad märgatavalt sõltuvalt puude raskusastmest aastaste toetuse summade osas. 97–170 eurot, küll aga kaovad 16–17-aastastel töövõimetoetused.“ (seletuskiri lk 31), kuid sellest lausest võib jääda ekslik mulje, justkui kataks puudega lapse toetuse tõus majandusliku olukorra halvenemise. 2024 aastal on keskmine töövõimetoetus osalise puudega inimesele 351,75 eurot ning puuduva töövõimega inimesele 617,70 eurot. Lisaks töövõimetoetusele võivad täna 16-17 aastased saada ka täiskasvanud puudega inimese toetust. Seaduse jõustumisest saavad 16-17 aastased puudega lapse toetust, mille summad on vastavalt  keskmine puue 139 eurot, raske puue 180 eurot ja sügav puue 270 eurot, kus toetuse suurus on enam kui kaks korda väiksem täna saadavast töövõimetoetustest. Lisaks toob ka seletuskiri välja, et töövõimet on hinnatud rohkematel 16-17 aastastel kui puude raskusastet, tulenevalt metoodikate erisusest. 2023. aastal oli Eestis 1 028 puudega 16– 17-aastast noort, samas töötukassa andmetel oli samal aastal töövõime hinnatud osaliseks või puuduvaks 1561 16–17 aastasel noorel, ehk vahe on pea 500 inimest, kes jäävad edaspidi täielikult toetuseta. Kuigi eelnõuga üldiselt parandatakse puuetega inimeste majanduslikku olukorda, siis 16- 17 aastaste noorte ja nende perede majanduslik olukord halveneb oluliselt. Palume seletuskirja majanduslike mõjude hindamisel toetuste suuruste muutuse mõju 16-17 sihtgrupile selgemalt välja tuua. OÜ Invaru 1. Eelnõu § 4 punktiga 1 suurendatakse 1. Selgitame, et eelnõu säte, millega muudetakse SHS-i § 47 määrajate vastutust ja töökoormust, sest võimalik lõiget 1 ja võimaldatakse edaspidi abivahendeid puude või abivahendi soodustingimustel saajate ring suureneb töövõime hindamiseta, lisati mootorsõidukimaksu seaduse ja tõendile tuleb lisaks täna seal olevale infole lisada eelnõu juurde, mis võeti Riigikogus vastu 29.07. abivahendi määramise põhjus, mida seal täna ei ole. Samuti on täna kestev olukord, kus kliendid pöörduvad esmajoones abivahendi ettevõttesse, kus nad saavad vajaliku abivahendite alase nõustamise, peale mida pöörduvad nad määraja poole tõendi väljastamiseks, et neil oleks võimalus soodustingimusel endale vajalikud abivahendid hankida. OÜ Invaru teeb ettepaneku vähendada määrajate koormust ja eemaldada tõendi vajadus vanaduspensioni ealistelt ja töövõime või puude hindamise läbinud abivajajatelt, kes vajavad abivahendeid, mida on õigus perearstil väljastada. Näiteks on muudatus juba tehtud vanaduspensioni ealiste puhul uriini imavate toodetega. 2. Eelnõu § 4 punktiga 2 sätestatakse 2. Selgitame, et eelnõu säte, millega täiendatakse SHS-i § volitusnorm tingimuste seadmiseks, kellel on õigus 47 lõikega 11, lisati mootorsõidukimaksu seaduse eelnõu abivahendi eest tasu maksmise kohustuse juurde, mis võeti Riigikogus vastu 29.07. Tingimuste all, ülevõtmisel. millisest terviseseisundist tingitud funktsioonihäire korral on abivahend vajalik, peetakse silmas abivahendite loetelus Rakendusakti kavandis puudub info, millised need olevat näidustuste lahtrit. Näidustuseta abivahendid ei ole juhud on. Kui siinkohal peetakse silmas abivahendite mõeldud kõigile, vaid need on seotud eelduskoodidega. loetelus näidustuste lahtris toodud näidustust, siis Näidustuste osa on üle vaatamisel ja vajadusel teeme kõik abivahendid ei oma näidustust. Jääb küsimus täpsustused sotsiaalkaitseministri määruse nr 74 muutmise kas ilma näidustuseta abivahendid on suunatud käigus. kõigile? 3. Eelnõu § 4 punktiga 11 täpsustatakse 3. Mitte arvestatud. Selgitame, et eelnõu säte, millega abivahendi kasutusaja arvestust. Tänane kasutusaja muudetakse paragrahvi 48 lõiget 6, ei lisatud arvestus mis on kirjeldatud normdokumentides ja mootorsõidukimaksu seaduse eelnõule ja see eelnõu punkt kuidas seda arvestatakse reaalselt, ei ühti. Tänases jääb koos teiste muudatustega eraldi eelnõusse. kehtivas õiguses on kõik detailid kirjeldamata ja selle muudatusega püütakse parandada väikest osa, Abivahendi kasutusaeg on ka kehtivas SHS-is defineeritud, ning ka seda vigaselt, arvestades täna kehtivaid kuid eelnõu muudatusega tuuakse täpsemalt välja, millal kokkuleppeid ja arusaamu. hakkab abivahendi kasutusaja arvestuse algus. Abivahendi kasutusaeg algab hetkest, kui abivahend esmakordselt üürile OÜ Invaru teeb ettepaneku kasutusaeg tänasel kujul antakse. nii seadusest kui määrusest eemaldada, ning võtta kasutusaeg kasutusse ainult kahe müügitehingu SKA tegeleb praegu abivahendi üüriteenuse vahelise ajaperioodi määratlusena. kaasajastamisega ja selle raames vaadatakse üle ka kasutusajaga seonduv. Me ei pea siiski põhjendatuks Ettepanek tuleneb sellest, et tänasel kasutusajal kasutusaega tänasel kujul seadusest ja määrusest eemaldada üürisüsteemis ei ole sisulist väärtust. 2016. aastal, ning võtta kasutusaeg kasutusse ainult kahe müügitehingu kui kasutusaeg esimest korda käibele võeti, sooviti vahelise perioodi määratlusena. Peame lähtuma sellest, et sellega parendada piiratud konkurentsiga turul abivahendi vajajale tuleb tagada turvaline ja kvaliteetne abivahendite kvaliteeti, kuid samades abivahend, milleks on vajalik ka kasutusaja nõue. normdokumentides tehtud teiste muudatustega avati turg ja kvaliteet on muutunud ühtlaselt heaks üle kogu turu, tulenevalt vabaturu tingimustest ja konkurentsist. Kasutusaja järgimise ja rakendamisega võidavad tänasel päeval ainult abivahendite tootjad, kes saavad tehniliselt korras abivahendite utiliseerimisel uusi abivahendeid Eesti turule müüa. 4. Eelnõu § 4 punktiga 14 - SHS § 50 lõike 8 4. Selgitame, et eelnõu säte, millega tunnistatakse kehtetuks punkt 3 kehtetuks tunnistamisega halvendatakse SHS-i § 50 lõige 8, lisati mootorsõidukimaksu seaduse tuvastatud puude või osalise või puuduva eelnõu juurde, mis võeti Riigikogus vastu 29.07. töövõimega õppijate olukorda. Seaduse seletuskiri toob välja, et vajalik on tagada võrdne kohtlemine vastavalt abivajadusele mitte, sotsiaalsele aktiivsusele, kuid määruse abivahendite loetelus juhindutakse just sotsiaalsest aktiivsusest, näiteks ratastoolide aktiivsusgruppide kirjeldustes. Samuti lähtutakse igapäevases praktikas eriotsuste menetlemisel sotsiaalsest aktiivsusest ja abivajadusest, mitte ainult abivajadusest. Samuti on seletuskirjas toodud, et erandi kaotamist kompenseerib puude- või töövõime toetus, kuid sellele toetusele on sihtgrupil õigus niikuinii ja see ei leevenda hariduse omandamisega soetud lisakulusid. Lisaks on seletuskirjas välja toodud, erivajadusega üliõpilase stipendium, kuid see puudutab ainult kõrgkoolis õppijaid. Abivahendite soodustus laienes kõigile riiklikul õppekaval õppijaile. OÜ Invaru ettepanek on jätta see erand alles. 5. Seaduse seletuskirja punkti 7.1 on väljatoodud 5. Selgitatud. Seletuskirja punkt 7.1 kulud, mis olid seotud eeldatavad kulud. Arvestades muudatuste puudetoetuste tõusu ja abivahendi vajaduspõhise proportsioone, siis miks on TEHIKU võimaldamisega lisati mootorsõidukimaksu seaduse eelnõu arenduskuludeks 600000 €, kui muudetakse toetuste juurde, mis võeti Riigikogus vastu 29.07. summasid ja eemaldatakse paar piirangut abivahendite süsteemist? Samuti kui kõik muudatused jõustuvad hiljemalt 01.09.2025, siis millised IT kulud saavad plaanitud olla aastasse 2026? Lisaks on seletuskirja leheküljel 17 viide, et kõik abivahendid liiguvad Tervisekassa teenuseks. Kui mõttekas on aastatel 2025 ja 2026 teha IT kulutusi, kui juba aasta või kaks hiljem on tehtud arendused aegunud ja uude süsteemi viimisega tehakse uusi kulutusi? Kommentaarid määruse kavandile: Vastused määruse kavandile: 1. Määruse §2 lõige 21 tõendi väljastajate loetelus ei 1. Selgitatud. Selgitame, et edaspidi ei planeerita nõuda ole õdede ja ämmaemandate juures enam koolituse õdedelt ja ämmaemanda sarnaselt arstidega, abivahendi läbimise kohustust. kasutamise vajaduse tuvastamiseks ja sellekohase tõendi väljastamiseks eraldi täiendkoolituse läbimist. Erinevalt Kas alates määruse jõustumisest võivad kõik õed arstidest sisaldub vastav koolitus juba õe ja ämmaemanda tõendeid väljastada ja koolituse läbimist ei ole vaja õppes. Aja jooksul on huvi täiendkoolituse vastu vähenenud, enam jälgida? näiteks 2024. a kevadel toimunud koolitusele registreeris ainut 30 inimest. Sellest saab järeldada, et need, kes on soovinud, neil on olnud võimalus koolitus läbida. Kõigil  enne 2021. a lõpetanud õdedel ja ämmaemandatel olnud piisavalt aega täiendkoolituse läbimiseks. 2. Määruse §21 lõige 3 punkt 4 nõuab 2. Selgitatud. abivahendi tõendil määramise põhjuse kirjeldamist. Selgitame, et jätkuvalt kehtivad nende klientide tõendid, mis Mis saab neist klientidest, kellele määruse on varasemalt väljastatud ja kehtivad, kuid millel puudub jõustumise hetkel on juba väljastatud kehtiv määramise põhjus. Nõue abivahendi tõendile märkida arstitõend, kuid seal on puudu määramise põhjus? abivahendi määramise põhjus, hakkab kehtima neile Kas nende tõendid muutuvad kehtetuks? Kuidas tõenditele, mis väljastatakse peale määruse jõustumist. korraldatakse üleminek? Sellised tõendid on kehtivad kuni kaheksa aastat tänase korra järgi. Täna on SKA koostatud abivahendi tõendi näidisvormi, mis on SKA kodulehel kättesaadav ja mida praktikas ka Mis saab siis kui arstitõendile kirjutatud määramise rakendatakse. Õigusselguse ja teenuse kvaliteedi paremaks põhjus ei ühti määrusega? Kas sellised tõendi on tagamiseks saavad edaspidi olema andmeväljad kehtetud? kohustuslikud. Ka täna on soovitus põhjenduse andmeväli täita, kuna sealne info toetab ka ettevõtet, leidmaks abivahendi vajajale parim temale sobilik abivahend. Määramise põhjus on vajalik, sest siiani on puudunud miinimumnõuded, mis tõendile tuleb kanda. Selle tulemusena on väga erinevaid ja väga erineva sisuga tõendeid, mis ei võimalda teha ka head analüüsi tõendite väljastamise kohta ega ka kontrollida nende vastavust soovitud alustele. Abivahendid on vajaduspõhiselt määratavad ja nende puhul on oluline nende vajaduse põhjendus. Samuti on põhjenduses toodud info oluline inimesele sobivaima abivahendi pakkumiseks ettevõtte poolt. Seega me ei toeta vajalikule andmevälja tõendilt välja jätmist.  Leiame, et abivahendite loetelus toodud näidustused on piisavalt laiapõhjalised ja toetavad tõendi väljastajat abivahendi vajaduse põhjenduse kirjutamisel. Eesti Sotsiaaltöö Arvestades, et antud eelnõuga seoses reguleeritakse Täname positiivse tagasiside eest. Assotsiatsioon puudega inimeste võimalusi, siis on oluline, et regulatsioonid oleksid selged ja üheselt mõistetavad. Seetõttu pooldab ESTA puudega lapse vanusepiiri muutmist kuni 18 aastaseks saamiseni. See loob selguse teenuste tarbijatele, nende lähedasele ja abistajatele. Samuti on ESTA nõus, et sotsiaaltoetuse määramisel tuuakse seaduses välja konkreetsed summad, mitte protsendid, mis tekitavad toetuse saajas segadust. Välja toodud summad lihtsustavad inimeste arusaama toetuste suurusest. 1. Seletuskirjas lk 2 on toodud: “SHS-i 1. Selgitatud. Täname täpsustava küsimuse eest. Selgitame, muudatustega täiendatakse ka sotsiaalteenuste ja - et peame oluliseks sotsiaal- ja tervisevaldkonna vahelist toetuste andmeregistris (edaspidi STAR) abivajajat puudutava andmevahetuse võimaluste töödeldavate isiku kohta käivate andmete loetelu edasiarendamist. Tervisekassa poolt lähiaastatel terviseseisundiga seotud tegutsemis- ja rahvusvahelise funktsioneerimisvõime klassifikatsiooni osaluspiirangu andmetega. Seoses täisealise inimese (International Classification of Functioning, Disability and abivajaduse hindamiseks mõeldud abi- ja Health) (edaspidi RFK) kasutuselevõtt kiirendab kindlasti toetusvajaduse hindamise instrumendi selle võimekuse tekkimist, et tulevikus liiguks KOV-i, SKA, kasutuselevõtuga on tulevikus vaja STAR-is TK ja TerK haldusalas infosüsteemide üleselt ühtsetel töödelda ka isiku terviseseisundiga kaasneva alustel kodeeritud info abivajavajaja kohta, kuid hetkel ei ole tegutsemis- ja osaluspiirangu andmeid, milleks teada, millal see info võiks liikuda edasi näiteks perearstile, vajalik andmestik tuleb isiku töövõime hindamiseks psühhiaatrile või eriarstile. või puude raskusastme tuvastamiseks esitatud terviseandmetest. Tegemist ei ole tervise infosüsteemis olevate isiku tervise diagnoosidega, vaid rahvusvahelisele funktsioneerimisvõime klassifikatsioonile tuginedes isiku töövõime hindamise või puude raskusastme määramise käigus arstiõppe läbinud isiku poolt hinnatud tegutsemis- ja osaluspiirangute määratlusega. SHS-i muudatusega sätestatakse ka täiendav nõue Sotsiaalkindlustusametile (edaspidi SKA), et ka isiku sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse ja erihoolekandeteenuse vajaduse hindamise andmed tuleb kanda STAR-i. Eespool nimetatud sätted loovad ühtse aluse, et alates 2025. aastast saaks nii kohalikus omavalitsuses (edaspidi KOV) kui ka SKA-s inimese abi- ja toetusvajaduse hindamisel võtta aluseks ühtse abi- ja toetusvajaduse hindamise instrumendi.” Koostöökohtumistel erinevate osapooltega on ESTAga jagatud mõtteid, et STAR peaks ühilduma ka teiste ametkondade andmebaasidega. Eesmärk on abivajajat toetada terviklikult, et kõigil abistajatel oleks ühesugune informatsioon. Seetõttu uurime, kas on mõeldud selle peale, et antud informatsioon võiks liikuda edasi ka eriarstile nt psühhiaater või perearst? Selliselt saame abi andmisel lähtuda terviklikkuse põhimõttest. 2. Seletuskirjas lk 4 on toodud: “STAR-i 2. Selgitatud. Selgitame, et kõige esimeses arenduse etapis muudatuste eesmärk on luua ühtsed alused ja on SKA koostöös TEHIK-ga keskendunud STAR võimalused selleks, et alates 2025. aastast saaks nii arendamisel KOV-de ja SKA vajadustest lähtuva KOV-is kui ka SKA-s inimese abi- ja toetusevajaduse elektroonse abi- ja toetusvajaduse hindamise instrumendi hindamisel võtta aluseks ühtse abi- ja toetusvajaduse välja arendamisele, mis päringute kaudu on liidestaud teiste hindamise instrumendi.” andmekogudega. Inimese kohta käiva olemasolevale infole  ligipääsu tagamine ka teistele osapooltele on jätkuarenduste Antud punktis kirjeldatakse juurdepääsu õiguste raames kindlasti lahendatav ja tagab operatiivse andmist SKAle, kas mõeldud on ka sellel, et andmevahetuse ning hoiab seejuures kokku erinevate juurdepääs anda Töötukassale, kes pakub inimestele osapoolte tööaega jmt ressurssi. tööalast rehabilitatsiooni. Nagu eelmises punktis Kuivõrd erinevatest registritest andmete saamise eelduseks viidatud, siis on oluline teha valdkonnaüleselt on „õigustatud huvi“ olemasolu, on selle kõige juures koostööd. Selliselt on võimalik riigiressursse kokku vajalik silmas pidada, kellele ja millist infot edastame ning hoida ja mis kõige tähtsam, abivajav inimene saab selle juurde tuleb kindlasti planeerida õigusloomelised komplekse abi ja toetuse. muudatused. 3. Seletuskirjas lk 19 on toodud: “Eelnõu § 4 3. Selgitatud. Arutelude tulemusel leidsime, et sotsiaalse punktiga 27 täiendatakse SHS § 68 lõikega 8, mille rehabilitatsiooni teenuse puhul on põhjendatud jätta sama kohaselt ei tohi rehabilitatsioonimeeskonna lähenemine, mis on hetkel ka teiste teenuste puhul SHS-is. spetsialist olla isik, kelle karistatus tahtlikult Seega jääb siiski teenuseosutaja hinnata, kas konkreetne toimepandud kuriteo eest võib ohtu seada teenust karistus (juhul kui see on) võib seada ohtu saama õigustatud isiku elu, tervise ja vara. Sama rehabilitatsiooniteenust saavate isikute elu, tervise ja vara. nõue on olemas kehtivas SHS-is mitme KOV-i Mööname, et see nõuab teenuse osutajalt hinnangu andmist korraldatava teenuse (nt koduteenus, väljaspool töötaja karistuse osas vastavalt rehabilitatsiooniteenuse kodu osutatav üldhooldusteenus, tugiisikuteenus, sisule ja saajatele. Samas on täiendav kontroll ka SKA poolt, isikliku abistaja teenus) juures, aga ka riigi kes rehabilitatsiooniteenuse osutajale tegevusloa andmisel korraldatava erihoolekandeteenuse juures. Kuna kontrollib, kas töötajatel on karistus. Juhul kui see on, võtab rehabilitatsioonimeeskonna spetsialist töötab SKA täiendavalt teenuseosutajaga ühendust ja selgitab erivajadusega laste ja täisealistega samuti otseselt, välja, kas teenuseosutaja on veendunud teenusesaajate tihti üks ühele, on vajalik sama nõue seada ka ohutuses. rehabilitatsioonimeeskonna liikmetele. Seejuures ei ole välistatud, et rehabilitatsioonimeeskonna liikmel Teiste sotsiaalteenuste karistatuse nõuded vajavad tervikuna on varasem karistus, kuid teenuseosutaja kohustus SHS-is üle vaatamist, mida selle eelnõuga ei ole plaanitud on iga kord hinnata karistatud isikut ja tema poolt teha. Selle eelnõu raames on soov seada esmalt hädavajalik toimepandud tegu.” nõue, et rehabilitatsioonimeeskonna spetsialist ei tohi olla isik, kelle karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest võib ohtu seada teenust saama õigustatud isiku elu, tervise ja Viimase lausega seoses tekib küsimus, kas vara. Rehabilitatsiooniteenuse loamenetluses on viidatud teenuseosutajal on olemas piisav pädevus hinnata samale paragrahvile, millega eelnimetatud sõnastus kas inimesele määratud varasem või kehtiv karistus kehtestatakse (SHS § 149). on piisavalt suure või väikese kaaluga teenuse osutamisel. Kui antud olukorras on mõeldud Samas selgitame, et karistuse puudumist teistes väärtegu, siis on tööandjal pisut lihtsam valiku osas paragrahvides (nt § 19, § 22 lg 5, § 25 lg 2, § 29 g 2, § 86 lg vastutus võtta. Samas, saame aru, et iga kuritegu ja 3) ja § 153 punkti 2 tuleks omavahelises seoses tõlgendada väärtegu on eriilmelised ja töötaja tööle lubamise järgmiselt – teenuseosutaja peab hindama inimese tööle otsuse tegemisel peaks lähtuma konkreetsest võtmisel (nt ööpäevaringse üldhooldusteenuse puhul § 22 lg olukorrast. 5 alusel), et teenust ei tohi vahetult osutada isik, kelle karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest võib ohtu Eelnevas kirjelduses on toodud, et kehtivas SHS-is seada teenust saama õigustatud isiku elu, tervise ja vara. mitme KOV-i korraldatava teenuse juures, aga ka Seejärel kontrollib SKA tegevusloa väljastamisel, kas isikul riigi korraldatava erihoolekandeteenuse juures on puudub karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest, mis toodud laused, et teenust ei või vahetult osutada isik, võib ohtu seada teenust saama õigustatud isiku elu, tervise kelle karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest ja vara. Juhul kui isikul on karistus, siis võtab SKA ühendust võib ohtu seada teenust saama õigustatud isiku elu, tegevusloa taotlejaga ning veendub, et teenuseosutaja on tervise ja vara. hinnanud, et karistus ei sea teenusesaaja elu, tervist või vara ohtu. Samas SHS § 153 on toodud kriteeriumid, mille alusel antakse sotsiaalteenuse osutamiseks tegevusluba. § 153 lg 2 ütleb, et teenust vahetult osutaval isikul puudub karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest, mis võib ohtu seada teenust saama õigustatud isiku elu, tervise ja vara. Viidatud lausetes on kirjeldatud kahte erinevat olukorda, mistõttu jääb selgusetuks, kas inimesel tohib olla karistus ja teenuseosutaja peab hindama kas isik on sobilik teenust osutama. Või nagu SHS § 153 lg 2 ütleb, et teenust võib vahetult osutada isik, kellel puudub karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest, mis võib ohtu seada teenust saama õigustatud isiku elu, tervise ja vara. Teeme ettepaneku vaadata üle SHS-is mitme KOV-i korraldatava teenuse juures, aga ka riigi korraldatava erihoolekandeteenuse ja käesolevas punktis toodud rehabilitatsiooniteenuse juures viidatud kriteeriumid, kas ja millisel alusel võib teenuseid osutada isik, kes on kriminaalkorras karistatud. 4. Seletuskirjas lk 19 on toodud: “Samas on 4. Selgitatud punktis 3. ilmselgelt ebaproportsionaalne (eesmärgiga kaitsta kliendi elu ja tervist) piirata sotsiaalteenuse osutamist isikul, keda on karistatud näiteks intellektuaalse omandi vastase kuriteo, õigeaegselt esitamata pankrotiavalduse, dokumendi, pitsati või plangi võltsimise või raamatupidamiskohustuse rikkumise eest.” Antud väitel on mitu tahku, nagu eelnevalt viidatud, siis ei ole kindel, kas teenuseosutajal on alati piisav pädevus hinnata töötaja toimepandud kuritegude suurust, mis võib avaldada mõju abistatavale pakutava teenuse raames. Samas, kui inimene on saanud aru enda teo tõsidusest ja suudab õiguskuulekalt toime tulla ning toetada teenusesaajat, siis ei tohiks olla probleemi. Teenuseosutajal ei pruugi olla piisavat pädevust, hindamaks, milliseid väärtusi inimene, kes on saanud karistada, suudab edasi anda inimestele, kelle abivajadus ja asjadest aru saamine võib olla raskendatud. 5. Eelnõus lk 6 on toodud: “paragrahvi 68 5. Mitte arvestatud. täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses: „(8) Rehabilitatsioonimeeskonna spetsialist ei tohi Nõustume, et tervikuna vajab SHS-is nii KOV kui ka riigi olla isik, kelle karistatus tahtlikult toimepandud korraldatavate teenuste puhul karistatuse nõue üle vaatamist kuriteo eest võib ohtu seada teenust saama ja ühtlustamist. Selle eelnõuga ei ole seda siiski plaanis teha õigustatud isiku elu, tervise ja vara.“. ja eesmärk on seada rehabilitatsiooniteenusele sama nõue, Nagu eelnevalt viidatud, teeme ettepaneku vaadata mis juba teiste KOV ja riigi korraldatavate teenuste juures üle SHS-is mitme KOV-i korraldatava teenuse on. Seetõttu ei ole mõistlik hetkel kasutada ka sotsiaalse juures, aga ka riigi korraldatava rehabilitatsiooni teenuse juures teistsugust sõnastust kui on erihoolekandeteenuse ja käesolevas punktis viidatud teiste KOV ja riigi teenuste juures. rehabilitatsiooniteenuse juures, millisel alusel võib teenuseid osutada. Kas teenuseid võib osutada isik, kellel on kehtiv karistus või teenuseid ei või osutada isik, kellel on kehtiv karistus. Kui otsustatakse, et teenuseid võib osutada isik, kelle on karistus aga tööandjale jääb kohustus hinnata, kas ta on sobilik teenuse osutamiseks. Siis teeme sõnastuse osas järgmise ettepaneku: “Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust ei või vahetult osutada rehabilitatsioonimeeskonna spetsialist, kelle karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest võib ohtu seada teenust saama õigustatud isiku elu, tervise ja vara." 6. Seletuskirjas lk 19 on toodud: “Eelnõu § 4 6. Selgitatud. Nõustun, et piisavate teenuskohtade punktiga 29 tunnistatakse kehtetuks SHS § 76 lõige tagamine on erihoolekandes olnud pikaajaline kitsaskoht. 3, mis võimaldas SKA-l erihoolekandeteenuse Valdkond on alarahastatud nii teenuskohtade piisavuse kui järjekorda panna vähemalt 16-aastase teenust ka olemasolevate teenuskohtade piisava rahastamise vaatest. saama õigustatud isiku juhul, kui tema Seetõttu on 2024. aastal erihoolekande jätkusuutlikkuse toetusvajaduse hindamisel on tuvastatud analüüsimine üks Sotsiaalministeeriumi prioriteetsetest erihoolekandeteenuse vajadus. Säte tunnistatakse projektidest. Analüüsi eesmärk on leida üles kitsaskohad, kehtetuks seoses sellega, et SKA kasutab mida muutes paraneks teenuste kättesaadavus ja kvaliteet.  toetusvajaduse hindamisel ka töötukassa töövõime Arvestada tuleb, et kitsastes eelarvetingimustes on hindamise andmeid, seejuures on puuduva töövõime märkimisväärse lisaraha saamine erihoolekandesse hindamise otsus vajalik ööpäevaringse vähetõenäoline. Seetõttu on ka jätkusuutlikkuse analüüsi erihoolekandeteenuse ja töötamise toetamise fookuses see, kuidas kasutada olemasolevat eelarvet teenuse saamiseks. Seoses PISTS-is ja TVTS-is võimalikult optimaalselt ja targalt. Projekti raames puudega lapse ea muutmisega 16 aastalt 18 aastale vaadatakse üle teenuste järjekordade haldamise loogika ja ei tehta enam töövõime hindamist 16 aasta vanuses, analüüsitakse, millised sihtrühmad on praegu teenustel ja mistõttu ei ole SKA-l ka võimalik saada vajalikke järjekordades, millised lähitulevikus, milliseid teenuseid on andmeid, mille alusel inimene õige teenuse vaja, kuidas neid teenuseid korraldada jne. Jätkusuutlikkuse järjekorda panna. Tagamaks ka tulevikus selle, et analüüs saab valmis 2024. aasta lõpus. lapsel, kes teenust vajab, oleks 18- aastaseks saades õigus saada erihoolekandeteenuse vajadus hinnatud (võimaluse korral ka suunamisotsus tehtud või kui kohe teenusekohta pakkuda ei ole, siis lisatud toetusvajadusele vastava teenuse järjekorda), võtab töötukassa töövõime hindamise taotlusi vastu kolm kuud enne 18- aastaseks saamist. Töötukassa keskmine menetlusaeg on 14 päeva ja erihoolekandeteenuse konsultant teeb otsuse maksimaalselt 40 tööpäeva jooksul.” Tänasel päeval on probleem piisavate teenuskohtadega erihoolekandeteenusel. Kas riik on selles osas välja mõelnud plaani, kuidas kõigile abivavatele inimestele 18 aastaseks saades vajalik teenuskoht võimaldada? Eesti Arstide Liit Arstide liit toetab puuetega inimeste sotsiaaltoetuste Teadmiseks võetud. seaduse muudatusi ja teisi kaasnevaid seadusemuudatusi, millega laiendatakse Täname positiivse tagasiside eest. sotsiaaltoetuste sihtgruppe, parandatakse toetusmäärasid ja vähendatakse elanikkonna ühe  haavatavama osa piiranguid toetuste saamisel. Leiame, et muudatused toetavad Eesti ühiskonna sotsiaalset sidusust ja hõlbustavad puuetega inimeste, eeskätt noorte puuetega inimeste igapäevast toimetulekut. Eesti Logopeedide Eesti Logopeedide Ühing leiab, et kõik kavandatud Teadmiseks võetud. Ühing muudatused on väga põhjendatud, eriti muudatused, mis puudutavad töövõime ea tõstmist 18 e.a-le. Täname positiivse tagasiside eest. Täpsustan, et võimalus Logopeede puudutab otseselt eelnõu osa, mis abivahendi kasutamise vajadust tuvastada ja tõendit puudutab abivahendite määramist - paragrahv 2 lg 21 väljastada 7. või 8. taseme kutse logopeedil, on ka kehtivas - Abivahendi kasutamise vajaduse võib tuvastada 6) määruses. logopeed, kellel on logopeedi 7. või 8. taseme kutse. Täname, et logopeedi kutse nõue on pandud eelnõusse. Eesti Audioloogia Selts Meie (Eesti Audioloogia Seltsi) ettepanek on, et Teadmiseks võetud. määruse nr 74 „Abivahendite loetelu, abivahendite eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmise Täname ettepaneku eest. Ettepanek puudutab otsustamise ja erandite tegemise tingimused ja kord sotsiaalkaitseministri määrust nr 74, mille muutmise kavand ning abivahendi kaardi andmed” paragrahvi 2 oli lisatud seaduse eelnõu juurde. Kaalume ettepanekut lõikesse 21 saaks abivahendi kasutamise vajaduse määruse muutmise eelnõu koostamise käigus. tuvastajana ja sellekohase tõendi väljastajana lisatud ka audioloog. Audioloogil peaks olema magistrikraad (Msc) audioloogias ning läbitud audioloogia-alane kliiniline praktika. Audioloog on erialase (audioloogia-alase) väljaõppe saanud tervishoiuvaldkonna spetsialist. Audioloogi töö eesmärgiks on välja selgitada kuulmis- ja/või tasakaaluhäire olemus ja määr, vajadus (re)habilitatsiooni osas ning (re)habilitatsiooniteenuse pakkumine – nõustamine kuulmislanguse, tinnituse ja tasakaalu osas,  kuuldeaparaatide ja muude kuulmisabivahendite seadistamine. Audioloogid teevad koostööd erinevate erialade esindajatega – otorinolarüngoloogid, neuroloogid, geneetikud, pediaatrid, logopeedid, sotsiaaltöötajad, psühholoogid, õed, kuulmisabivahendite programmeerijad, füsioterapeudid. Eesti Puuetega Inimeste Eesti Puuetega Inimeste Koja arvamus Puuetega Täname positiivse tagasiside eest! Koda inimeste sotsiaaltoetuste seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule Eesti Puuetega Inimeste Koja jaoks on eelnõus mitmeid olulisi muudatusi, mis muudavad abi saamise inimese jaoks loogilisemaks ja lihtsamaks. Siiski peame oluliseks välja tuua, et vanadus- ja Teadmiseks võetud. Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste tööealiste inimeste toetused määrad on väga seaduse sätted, millega tõsteti osasid puudega inimeste väikesed arvestades pidevat elukalliduse tõusu ja sotsiaaltoetuseid, lisati mootorsõidukimaksu seaduse eelnõu puudest tingitud lisakulude kasvu. Ootame riigilt juurde. Selles eelnõus enam toetuste tõusu ei käsitleta, tegevusi vastavate suumade tõstmiseks selliselt, et mistõttu võtame tähelepaneku teadmiseks. puuetega inimesetele makstav toetus täidaks ka reaalselt seaduses sätestatud eesmärki, milleks on puuetega inimeste iseseisva toimetuleku, sotsiaalse integratsiooni ja võrdsete võimaluste toetamine ning õppimise ja töötamise soodustamine puudest tingitud lisakulude osalise hüvitamise kaudu. Hetkel ja kahjuks ka planeeritavate muudatustega makstavad hüvitiste määrad ei ole eesmärgipärased ega inimest väärtustavad. Plaan siduda abivahendite saamine lahti puude Teadmiseks võetud. Sotsiaalhoolekande seaduse sätted, raskusastmest on oluline samm, et lihtsustada millega võimaldatakse edaspidi ilma eelneva puude inimesel abivahendi saamist. Kui keerukas saab olema tuvastamise protsess? Kas protsessi osas saab tuvastamise või vähenenud töövõimeta abivahendeid, lisati olema tänasega võrreldes muudatusi? EPIKoja poole mootorsõidukimaksu seaduse eelnõu juurde. pöörduvad inimesed päringute ja küsimustega, sest abivahendi taotlemise protsess on keerukas ja bürokraatlik. Sama kinnitab ka sel aastal ilmunud Riigikontrolli audit, kus tuuakse välja, et abivahendite saamise teekond on inimese jaoks väga keerukas. Kui puudega inimesel on vaja näiteks kolme erinevat abivahendit, siis selle kasutamise vajadust saavad tõendada erinevad spetsialistid, kõikidele abivahenditele kehtivad erinevad tõendid, mis on ka erineva kehtivusajaga. Kuigi reeglina on riigil andmed olemas – inimese rehabilitatsiooniplaanil on inimese vajadused kirjas, kuid jätkuvalt peavad mitmed erinevad spetsialistid (perearstid, eriarstid, terapeudid) oma niigi piiratud tööaega kasutama tõendite kirjutamiseks. Eelnõu § 4 punktiga 29 tunnistatakse kehtetuks SHS Mitte arvestatud. Nõustume, et piisavate teenuskohtade § 76 lõige 3, mis võimaldas SKA-l tagamine on erihoolekandes olnud pikaajaline kitsaskoht. erihoolekandeteenuse järjekorda panna vähemalt 16- Valdkond on alarahastatud nii teenuskohtade piisavuse kui aastase teenust saama õigustatud isiku juhul, kui ka olemasolevate teenuskohtade piisava rahastamise vaatest. tema toetusvajaduse hindamisel on tuvastatud Seetõttu on 2024. aastal erihoolekande jätkusuutlikkuse erihoolekandeteenuse vajadus. Säte tunnistatakse analüüsimine üks Sotsiaalministeeriumi prioriteetsetest kehtetuks seoses sellega, et SKA kasutab projektidest. Analüüsi eesmärk on leida üles kitsaskohad, toetusvajaduse hindamisel ka töötukassa töövõime mida muutes paraneks teenuste kättesaadavus ja kvaliteet. hindamise andmeid, seejuures on puuduva töövõime Arvestada tuleb, et kitsastes eelarvetingimustes on hindamise otsus vajalik ööpäevaringse märkimisväärse lisaraha saamine erihoolekandesse erihoolekandeteenuse ja töötamise toetamise teenuse vähetõenäoline. Seetõttu on ka jätkusuutlikkuse analüüsi saamiseks. Seoses PISTS-is ja TVTS-is puudega fookuses see, kuidas kasutada olemasolevat eelarvet lapse ea muutmisega 16 aastalt 18 aastale ei tehta võimalikult optimaalselt ja targalt. Projekti raames enam töövõime hindamist 16 aasta vanuses, mistõttu vaadatakse üle teenuste järjekordade haldamise loogika ja ei ole SKA-l ka võimalik saada vajalikke andmeid, analüüsitakse, millised sihtrühmad on praegu teenustel ja mille alusel inimene õige teenuse järjekorda panna. järjekordades, millised lähitulevikus, milliseid teenuseid on Kuidas riik plaanib tegeleda erihoolekandeteenuste vaja, kuidas neid teenuseid korraldada jne. Jätkusuutlikkuse kohtade puudusega? Kui siiani saab 16.aastane noor analüüs saab valmis 2024. aasta lõpuks. olla vähemalt 2 aastat enne teenust vajades järjekorras, siis edaspidi see võimalus kaob, mis Selgitame, et sellest, et edaspidi ei saa alates 16. eluaastast tähendab ka aja pikenemist, millal ta teenust saama teenuse järjekorda panna, ei pikene teenuse saamise aeg hakkab, sest järjekorras olevate inimeste arv ei võrreldes tänasega. võimalda mõistliku aja jooksul teenusele saada. Noore teenusele saamine tähendab, aga omakorda Arutasime ka võimalust toetusvajadus ära hinnata 16. negatiivset mõju noore toimetulekule, tema pere eluaastast ja panna inimene teenuse saamise järjekorda ilma toimetulekule, sest tõenäoliselt peab keegi noorega töövõime hindamiseta. Kuivõrd aga osade teenuste koju jääma, ka kohaliku omavalitsuse ressurssidele, (töötamise toetamise teenus, ööpäevaringe kes peavad hakkama niigi piiratud tingimustes erihooldusteenus) saamise eelduseks on puuduva töövõime pakkuma erihoolekandeteenusele asendusteenust. olemasolu, siis ei võimalda ilma töövõime hindamiseta Kuna sisuline teenuse vajadus ilmneb toetusvajaduse inimese järjekorda panemine panna inimest õige teenuse hindamise käigus, võiks kaaluda kahte erinevat järjekorda. Samuti ei ole hetkel head alternatiivi töövõime lahendust: hindamisele, mis võimaldaks lisaks abi- ja toetusvajaduse • Toevajaduse ilmnedes pannakse 16-aastane noor hindamisele inimest õigesti hinnata. järjekorda ilma töövõime hindamiseta ja hinnatakse uuesti üle enne 18-eluaastat. Kui toevajadus on sama, siis jääb ta järjekorda edasi. Kui mitte, siis kustutatakse järjekorrast ning leitakse noorele sobivam teenus. • Ööpäevaringse erihoolekandeteenuse õigustatuse lahti sidumine töövõimelangusest, arvestades, et riik liigub kõikide teenuste vaatest vajaduspõhisuse suunas. Lisaks on sageli 16-aastaste noorte seas neid noori, kes kasvavad asendushooldusteenusel ning vajavad selle lõppedes erihoolekandeteenust. Asenduskoduteenus lõppeb kui noor saab täisealiseks või lõpetab kooli. Loodava eelnõuga kaotavad ka need noored võimaluse 16ndast eluaastast erihoolekandeteenuse järjekorda saada. Lisaks ei taga riik jätkuvalt mõõduka ja raske intellektihäirega ja käitumishäiretega lastele ööpäevaringset teenust ilma nende vabadust piiramata ja lapsevanemate vanemlike õigusi peatamata. Üheks võimaluseks sihtgrupile abi pakkuda oleks erihoolekande vanusepiiri langetamine (näiteks teatud sihtgruppidele), sest täisealistele on sama teenus juba mitmes tegevuskohas olemas. Kuna antud sihtgrupp nõuab väga spetsiifilisi eriteadmisi ja rohkem ressursse kui tavaline ööpäevaringne erihooldusteenus, siis on mõistlik riigi vaates kompetentsi koondada. Oluline on leida võimalus alaealistele teenuse osutamiseks nii, et lapsevanemate vanemlike õiguseid ei piirataks ega tekitataks keerulises olukorras olevatele vanematele seadusega pingeid ja süütunnet juurde, vaid tagataks nende pidev kaasatus ja side ka siis, kui laps on teenusel. Eesti Puuetega Inimeste Koda on nõus puudega lapse Täname positiivse tagasiside eest! ea muudatusega, kuna see muudab lastele ja peredele abi pakkumise ja saamise loogilisemaks ning eelnõu sätestab ka mõistliku üleminekuaja. Kuna muudatused on suured, siis peame oluliseks varajast ja pidevat laiapõhjalist kommunikatsiooni. EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: SOM/24-0686 - Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus Kohustuslikud kooskõlastajad: Justiitsministeerium; Rahandusministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 12.11.2024 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/35aa6c73-752b-42ac-b28d-09dd322c0e7a Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/35aa6c73-752b-42ac-b28d-09dd322c0e7a?activity=2 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main