Riigihangete vaidlustuskomisjon 04.09.2024 Tartu mnt 85, Tallinn
[email protected] VAIDLUSTAJA SEISUKOHT Vaidlustaja: Reparo Ehitus Osaühing Registrikood 10857747 Tulika tn 19, 10613 Tallinn
[email protected] Vaidlustaja esindaja: Ülo Jaanisoo Juhatuse liige Hankija: Kohtla-Järve Linnavalitsus Registrikood 75001017 Keskallee 19, 30395 Kohtla-Järve
[email protected] Hankija esindaja: Henri Kaselo Linnapea Asjaolud 24.08.2024 esitas Reparo Ehitus Osaühing (edaspidi Vaidlustaja ) riigihangete vaidlustus komisjonile (edaspidi VaKo ) vaidlustuse Kohtla-Järve Linnavalitsus e (edaspidi Hankija ) 15.08.2024 korralduse nr 372 peale, millega Hankija otsustas riigihanke „ Kohtla-Järve lasteaia Punamütsike rekonstrueerimine” (viiten umber 280523) omal algatusel kehtetuks tunnistada . 29.08.2024 esitas Hankija oma kirjaliku vastuse vaidlustusele. Hankija ei nõustu vaidlus tusega ja palub jätta selle rahuldamata. 30.08.2024 andis VaKo menetlusosalistele tähtaja kuni 04.09.2024, et esitada täiendavaid selgitusi ja dokumente, sh menetluskulude taotlusi. Käesolevaga esitab Vaidlustaja oma täiendava seisukoha, et vaielda vastu Hankija vastusele. Ühtlasi teavitab Vaidlustaja, et ta tasus vaidlustuse esitamisel riigilõivu 640 eurot, millise summa palub Vaidlustaja VaKo-l Hankijalt kasuks välja mõista (RHS § 198 lg 1) . Vastuväiteid Hankijale Hankija vastus vaidlustusele on äärmiselt napisisuline. Uut (sisulist) teavet võrreldes vaidlustatud korraldusega on paari rea jagu. See näitab hästi, et Hankijal ei ole tegelikke põhjuseid hanke kehtetuks tunnistamiseks. Kaks välja toodud põhjust on selgelt otsitud. Kui vaidlustatud korralduses on hanke kehtetuks tunnistamist põhjendatud ainult sellega, et hankedokumentides esinevad mingid täpsustamata „ebakõlad“, siis vastuses vaidlus tusele on Hankija otsustanud välja tulla kahe järgmise argumendiga: (1) ehitusprojekti seletuskirjas ja joonisel on vastuolu 2D paneelist aia ja 3D paneelist aia vahel; (2) ehitus projekti seletuskirjas ja joonisel on vastuolu sokli soojustamise sügavuse osas (300 mm vs 600 mm). NB! Hankija on kasu tanud sõnastust „viidatud ebatäpsused on, näiteks , järgmised “ , mis viitab justkui sellele, et Hankija poolt vastuses vaidlustusele välja toodud kaks „ebakõla“ ei ole ainsad põhjused hanke kehtetuks tunnistamiseks. Mis on aga need ülejäänud põhjused või „ebakõlad“, ei ole Hankija suvatsenud välja tuua. See näitab kas lugupidamatut suhtumist Vaidlustajasse ja VaKo-sse või siis lihtsalt kinnitab veelkord seda, et Hankijal tegelikult ei ole mistahes reaalseid argumente hanke kehtetuks tunnista miseks ja Hankija lihtsalt püüab retooriliselt näidata oma positsiooni tugevamana kui see tegelikult on. Igal juhul ei luba menetlusõigus VaKo-l Hankija poolt alles vaidlustusmenetluses esitatud täiesti uusi põhjendusi arvesse võtta. Vaidlustaja toonitas seda juba oma vaidlustuses, nähes ette võimalust, et Hankija asub oma põhjendamata korraldust vaidlustusmenetluses tagantjärele välja mõeldud põhjustega täiendama . See ei ole lubatav. VaKo ja kohtud on varem korduvalt selgitanud, et hankija otsuse õiguspärasust hinnatakse selle tegemise aja seisuga ning sellest lähtuvalt ei saa vaidluse lahendamisel arvesse võtta hankija hilise maid, alles vaidlustus- või kohtumenetluses esitatud põhjendusi. Erand sellest esineb ainult juhul, kui hankija on veenvalt tõendanud, et ta lähtus tagantjärele esitatud kaalutlustest ka otsuse tegemise ajal (näiteks VaKo 04.05.2020 otsus nr 52-20/219089, p 22 ja seal viidatud kohtupraktika). Praegu ei ole Hankija mitte kuidagi tõendanud, et tema vastusest vaidlustusele loetavad põhjendused eksisteerisid ka hanke kehtetuks tunnis tamise ajal. Kuigi eelneva tõttu puudub tegelikult vajadus kommenteerida Hankija kahte argumenti sisuliselt, teeb Vaidlustaja seda oma seisukoha kõikehõlmavuse huvides siiski . Esiteks , isegi kui hüpoteetiliselt eeldada, et ehitusprojekti seletuskirja ja jooniste vahel on vastuolud ( mis on tegelikult osaliselt väär, sellest rohkem allpool), ei ole Hankijal ikkagi alust hanget kehtetuks tunnistada. S okli osas on Hankija lihtsalt väitnud, et ehitusprojekti seletus kir i nõuab 300 mm sügavuselt soojustamis t, ent j oonis 600 mm sügavuselt soojustamis t . Hankija ei ole isegi öelnud (nagu seda on tehtud aia puhul), et ta eelistaks üht lahendust teisele. Näiteks ei ole Hankija väitnud, et ta eelistab 600 mm sügavuselt soojustamist, aga tema arvates suunab ehitusprojekt teda hankima 300 mm sügavuselt soojustatud soklit . Seega ei ole isegi jälgitav, miks Hankija seda sokliga seonduvat (väidetavat) vastuolu tooni tab või milles seisneb probleem seonduvalt selle (väidetava) vastuoluga. Vastuolu kui selline iseenesest ei ole alus hanke kehtetuks tunnistamiseks. Viimasest võiks rääkida siis, kui vastuolu on sellist laadi, mis reaalselt toob kaasa mingeid probleeme, aga antud juhul see n ii ei ole. Hankija teeb nimelt vea, kui viitab määruse „Nõuded ehitusprojektile“ § 6 lg-le 2 ja järeldab sellest, et nii tema kui edukas pakkuja peavad ehitusprojektis sisalduvate vastu olude kõrval kõigepealt lähtuma seletuskirjast ja alles seejärel joonistest . See vastuolude lahendamise mehhanism ei ole antud juhul kohaldatav. Hankija viib läbi riigihanget ning esmajoones kohalduvad hankele RHS ja hanke alusdokumendid . M istahes muud õigus aktid saavad kohalduda sekundaarselt, lüngatäite na . Antud juhul on Hankija ise tehnilises kirjelduses ette näinud ( ptk 3), et „ kui esinevad vastuolud sama prioriteet suse astmega dokumentide vahel, lähtutakse dokumendist, milles on sätestatud rangem nõue “. Ehitusprojekt ja selle erinevad osised on sama astmega dokumendid (hankija nimistus punkt b). Järelikult tuleb Hankija enda kehtestatud süsteemi järgi valida alati rangem nõue. Seega, kui tõesti oleks nii, et ehitusprojekti seletuskiri suunab soklit soojustama 300 mm sügavuselt, aga joonis 600 mm sügavuselt (tegelikult see nii ei ole, vt allpool), siis tuleks eelistada rangemat nõuet ehk 600 mm. Eelduslikult lahendakski see Hankija mure, mida ta ei ole siiski millegipärast oma vastusesse kirja panna pannud (vaikimisi võib aimata , et Hankija eelistaks 600 mm ja 300 mm valikus esimest, aga ta arvab ebaõigesti, et sellises olukorras peaks ta eelistama 300 mm). Analoogne olukord on aiaga, mille puhul Hankija on otse välja öelnud, et ta soovib 3D, mitte 2D paneelidega aeda. Sõltumata sellest, milline ehitusprojekti alamdokument näeb ette 2D ja milline 3D variandi, siis tulenevalt tehnilisest kirjeldusest tuleb valida rangem nõue ehk 3D aed. Siinjuures tuleb veel rõhutada, et Hankija ise on 07.07.2024 huvitatud ettevõtja küsimusele vastanud (RHR-i ID 865772), et pakkumuses tuleb arvestada 3D paneelist aiaga. Kuna seda nõuab ka tehniline kirjeldus, siis on tegu RHS § 46 lg 3 mõttes igati lubatava selgitusega (st Hankija ei muutnud seeläbi hankedokumentide sisu). Igal juhul näitab see Hankija varasem väljaütlemine seda, et tema argumendid selles vaidlustusmenetluses on kunstlikult välja mõeldud. Hankija on varem avalikult öelnud, et pakkuda tuleb 3D aeda, ent nüüd kurdab, et peab hankima 2D aeda. Niisiis on Hankija omaenda hankedokumentidest valesti aru saanud ning on sel põhjusel hanke ekslikult kehtetuks tunnistanud. Teiseks , kui aia puhul võib tõesti möönda vastuolu ehitusprojekti seletuskirja ja jooniste vahel , siis sokli soojustamise osas tegelikult vastuolu puudub. Hankija on ehitusprojekti eri dokumente valesti lugenud. Nii seletuskiri kui ka sõlme joonised ütlevad/näitavad, et sokkel tuleb soojustada 300 mm maapinna sisse (joonis EK-7-401, soklisõlm 2; joonis EK-7-400, soklisõlm 1). Joonistelt läbi käiv 600 mm tuleneb sellest, et sokkel soojustatakse ka 300 mm maapinna peal ehk kokku on sokli soojustust 600 mm. Niisiis ei ole mingit vastuolu või kahte varianti, millest Hankija peab üht või teist eelistama. Kolmandaks ja viimaseks , vigane on ka Hankija argument, nagu tema saaks või peaks ehitusprojekti seletuskirja muutma . Seletuskiri kuulub küll hanke alusdokumentide hulka, kuid on siiski eraldiseisev ehitusõiguslik dokument, mille on koostanud Eesti Ehitusprojekt OÜ. Hankija ei saa ehitusprojekti mistahes osist, sh seletuskirja, lihtsalt omavoliliselt muutma asuda. Seda saab teha selleks ette nähtud protseduure järgides üksnes ehitusprojekti koostaja. Seega on ka Hankija see väide, et tal on plaan ehitusprojekti seletuskirja muuta, õiguslikult ebakorrektne. Kokkuvõttes on Hanke kehtetuks tunnistamise otsus fundamentaalsete puudustega. Neid puudusi ei kõrvalda ka Hankija poolt vaidlustusmenetluses esitatud igakülgselt alusetud või vigased põhjendused. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Ülo Jaanisoo