OÜ Advokaadibüroo
Eversheds Sutherland
Ots & Co
Kentmanni 4/Sakala 10
10116 Tallinn
Eesti
Registrikood 10639559
T: 622 9990
F: 622 9999
eversheds-sutherland.ee
Menetlusdokument: EKT Teed OÜ vaidlustus riigihankes nr 282043 Põlva Vallavalitsuse
23.08.2024 korraldusele nr 2-3/273
Adressaat: Riigihangete Vaidlustuskomisjon
Tartu mnt 85, Tallinn, Harju maakond, 10115
E-post:
[email protected]
Hanke viitenumber: 282043
Kuupäev: 02.09.2024
Vaidlustaja: EKT Teed OÜ
Registrikood 12709519
Artelli 15, 10621 Tallinn
Esindaja: Vandeadvokaat Helena Noot
Advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots & Co
Asukoht Kentmanni 4/Sakala 10, 10116 Tallinn
Telefon 622 9990
E-post:
[email protected]
Hankija: Põlva Vallavalitsus
Registrikood 75038581
Põlva maakond, Põlva vald, Põlva linn, Kesk tn 15, 63308
E-post:
[email protected]
Kolmas isik: AS TREV-2 Grupp
Registrikood 10047362
Harju maakond, Tallinn, Nõmme linnaosa, Teemeistri tn 2, 10916
E-post:
[email protected]
Taotlused: EKT Teed OÜ palub vaidlustuskomisjonil:
1. Piirata AS TREV-2 Grupp ligipääsu käesoleva vaidlustuse
lisas nr 3 olevale kululoendi tabelile ega teha seda muul
moel AS-le TREV-2 Grupp kättesaadavaks.
2. Rahuldada EKT Teed OÜ vaidlustus riigihankes nr 282043
ning tunnistada kehtetuks Põlva Vallavalitsuse
23.08.2024 korraldus nr 2-3/273 osas, millega Põlva
Vallavalitsus:
2.1. tunnistas EKT Teed OÜ pakkumuse mittevastavaks
(korralduse resolutiivosa p 2);
2.2. tunnistas AS TREV-2 Grupp pakkumuse edukaks
(korralduse resolutiivosa p 3);
2.3. kvalifitseeris eduka pakkujana AS TREV-2 Grupp
(korralduse resolutiivosa p 4);
2.4. otsustas sõlmida hankelepingu AS-ga TREV-2
Grupp (korralduse resolutiivosa p 5).
3. Jätta menetluskulud Põlva Vallavalitsuse kanda ning
mõista viimaselt EKT Teed OÜ kasuks välja
vaidlustusmenetluses tasutud riigilõiv ja lepingulise
esindaja kulud.
Eversheds Sutherland Ots & Co on Eversheds Sutherland Limited´i liige
Lk: 2
I ASJAOLUD
1. Põlva Vallavalitsus (edaspidi hankija) viib läbi avatud hankemenetlust „Kruusateede
remonttööd Põlva valla kohalikel teedel" (viitenumber 282043) (edaspidi Hange).
2. 09.07.2024 avaldas hankija hanketeate, mille kohaselt oli Hankes pakkumuste esitamise
tähtajaks 05.08.2024 kell 12:00 (Lisa 1).
3. Pärast hanketeate avaldamist tegi hankija kättesaadavaks ka hankedokumendid (edaspidi
RHAD) (Lisa 2).
4. Hanke alusdokumendi punktide 3.2.1 ja 3.2.2 kohaselt pidid pakkujad esitama pakkumuse
maksumuse kahes dokumendis:
1) Vormi 2 kohases kululoendi Exceli tabelis (edaspidi kululoend) pidid pakkujad tooma välja
ühikhinnad. Sealjuures on tabelisse lisatud valemid, mille tulemusena arvutab tabel ise
pakkuja lisatud ühikhindade alusel kokku kõigi tööde kogumaksumuse (lahter E170), 5%-
lise tellija reservi (lahter E171), kogumaksumuse koos tellija reserviga (lahter E172),
käibemaksu (lahter E173) ning kogumaksumuse koos tellija reservi ja käibemaksuga
(lahter E174).
2) Tabelis „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“ (edaspidi hindamistabel) pidid
pakkujad tooma välja üksnes kogumaksumuse koos tellija reserviga.
5. Hankes esitati tähtaegselt 5 pakkumust, sh esitasid pakkumused EKT Teed OÜ (edaspidi EKT)
ja AS TREV-2 Grupp (edaspidi TREV-2).
6. EKT esitas koos pakkumusega kululoendis kõigi tööde ühikhinnad (Lisa 3) 1, sh nähtub EKT
kululoendist, et tööde kogumaksumus (lahter E170) oli 133 438,84 eurot ning kogumaksumus
koos tellija reserviga (lahter E172) oli 140 110,78 eurot. EKT märkis aga seejärel
hindamistabelisse ekslikult lahtri E172 asemel lahtris E170 toodud tööde maksumuse, mis ei
sisalda tellija reservi ehk hindamistabelisse jäi maksumuseks 133 438,84 eurot (Lisa 4).
7. 06.08.2024 edastas hankija EKT-le küsimuse pakkumuse täpsustamiseks, millele EKT vastas
09.08.2024 (Lisa 5). Hankija leidis, et just hindamistabelis toodud summa ehk väiksem summa
peaks olema EKT pakkumuse maksumuseks ning andis võimaluse EKT-le täpsustada
kululoendit, et pakkumuse maksumus koos tellija reserviga vastaks 133 438,84 eurole. EKT
selgitas, et hoopis hindamistabelis toodud summa on ekslik ning õige pakkumus on kululoendi
lahtris E172 toodud summa ehk 140 110,78 eurot.
8. 23.08.2024 2 tegi hankija Hankes korralduse nr 2-3/273 (edaspidi Korraldus) (Lisa 6), millega
(i) tunnistas vastavaks kõik pakkumused peale EKT pakkumuse, (ii) tunnistas EKT pakkumuse
mittevastavaks, (iii) tunnistas TREV-2 pakkumuse (151 552,02 eurot käibemaksuta) edukaks,
(iv) kvalifitseeris Hankel TREV-2 eduka pakkujana ning (v) otsustas sõlmida hankelepingu
TREV-2 kui eduka pakkujaga.
II KOKKUVÕTE
9. Käesolevaga esitab EKT vaidlustuse ja palub tunnistada Korraldus kehtetuks selle punktide 2,
3, 4 ja 5 osas ehk osas, millega tunnistati Hankel EKT pakkumus mittevastavaks, TREV-2
pakkumus edukaks, kvalifitseeriti TREV-2 ja otsustati sõlmida eduka pakkujaga hankeleping.
1
EKT kululoend sisaldab EKT ärisaladust, mistõttu palume seda mitte kolmandatele isikutele (eeskätt TREV-2)
edastada.
2
Kuigi korraldusel on kuupäevaks märgitud 21.08.2024, siis on vallavanem selle allkirjastanud 23.08.2024 ning ka
pakkujatele tehti see nähtavaks alles 23.08.2024. Vaidlustustähtaeg oleks aga igal juhul 02.09.2024, kuivõrd ka
21.08.2024 korralduse edastamisel oleks vaidlustamistähtaeg langenud nädalavahetusele.
Lk: 3
10. Kokkuvõtvalt on EKT seisukohal, et hankija on jätnud sisuliselt kaalutlusõiguse teostamata ning
ei ole EKT 09.08.2024 selgitusi pakkumuse vastavuse hindamisel sisuliselt hinnanud, mille
tulemusena on jõudnud ebaõigele järeldusele, et EKT pakkumus tuleks tunnistada
mittevastavaks. Ebaloogiline ja vastuolus riigihangete põhimõtetega on hankija väide, justkui
oleks EKT saanud oma pakkumust parandada, muutes kululoendi tabelis kõiki ühikhindu ja
vähendades seega EKT pakkumuse kogumaksumust, aga EKT ei saa parandada hindamistabelis
kogumaksumuse summat, et see vastaks kululoendi tabelile.
III VAIDLUSTAJA PÕHJENDUSED
A. Hankija on jätnud RHS § 114 lg 2 rakendamisel kaalutlusõiguse teostamata
11. Mittesisulise kõrvalekalde hindamisel on hankijal kohustus teostada kaalutlusõigust.
RHS § 114 lg 2 sätestab, et hankija lükkab pakkumuse tagasi, kui see ei vasta riigihanke
alusdokumentides esitatud tingimustele, kui pakkuja ei esita tähtajaks hankija nõutud selgitusi
või pakkuja selgituste põhjal ei ole võimalik üheselt hinnata pakkumuse vastavust riigihanke
alusdokumentides esitatud tingimustele. Sätte teise lause kohaselt võib hankija tunnistada
pakkumuse vastavaks, kui selles ei esine sisulisi kõrvalekaldeid riigihanke alusdokumentides
nimetatud tingimustest.
12. Kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse
üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve (analoogia HMS
§ 4 lg 2 alusel). Kaalutlusõigust arvestamata pakkumuse tagasilükkamine formaalsete puuduste
korral on sealjuures kaalutlusviga, mis tingib hankija otsuse kehtetuks tunnistamise. Juhul kui
tegemist ei ole ilmselgelt sisulise või vormilise puudusega, peab hankija otsuse tegemisel
kaalutlema – selle tegemata jätmine on samuti aluseks otsuse tühistamisel (TlnRnKo 3-16-386,
p 19). Kui seadus näeb hankijale ette kaalutlusruumi, siis peab hankija seda ka reaalselt
kohaldama, sest diskretsiooni kohaldamine pole üksnes hankija õigus, vaid ka kohustus (RKHKo
3-3-1-52-02, p 11; VAKO 21.09.2018 177-18/194960).
13. Hankija põhjendus EKT pakkumuse mittevastavaks tunnistamisel. Korralduses on EKT
pakkumuse mittevastavaks tunnistamist põhjendatud järgnevalt: „Pakkuja EKT Teed OÜ
(12709519) pakkumus ei vastanud hanke alusdokumenti punkti 3.2.2. nõudele, vorm 2 kohase
kululoendi tabeli ühikhinnad kokku koos tellija reserviga 5% ja ilma km-ta ei olnud võrdsed
töölehel „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“ esitatud pakkumuse maksumusega. EKT
Teed OÜ kirjutas oma selgitustes, et tegemist oli eksitusega. EKT Teed OÜ selgituste põhjal ei
olnud võimalik üheselt hinnata pakkumuse vastavust riigihanke alusdokumentides esitatud
tingimustele ning pakkumuse muutmine avamisprotokollis ja töölehel „Hindamiskriteeriumid ja
hinnatavad näitajad“ peale pakkumuste avamist ohustaks pakkujate võrdne kohtlemise
põhimõtet. Hankija kaalutlustotsus on tunnistada EKT Teed OÜ pakkumus mittevastavaks.“
14. Korraldusest ei ole aru saada, millistel kaalutlustel hankija sellise otsuseni jõudis.
Korraldusest on küll aru saada, et hankija tugineb RHS § 114 lg 2 esimesele lausele, aga sellest
ei nähtu põhjendusi, miks hankija leiab, et EKT esitatud selgituste pinnalt ei ole võimalik hinnata
pakkumuse vastavust RHAD-s esitatud tingimustele.
15. Sealjuures juhime tähelepanu, et hankija 06.08.2024 pöördumises ei palunud hankija mitte
üksnes EKT-l selgitada vastuolu hindamistabeli ja kululoendi vahel, vaid on toonud välja ka
pakkujale võimaluse muuta kululoendit, st vähendada tabelis ühikhindu, et need vastaksid
hindamistabelis toodud summale. Seega – hankija pidas võimalikuks ja andis pakkujale
06.08.2024 võimaluse pakkumusega koos esitatud kululoendis muuta ridu nii, et EKT pakkumus
koos tellija reserviga oleks soodsam, kui kululoendis esitatud summa. Samas, peale EKT
poolsete selgituste esitamist 09.08.2024 ei pidanud hankija võimalikuks vastupidist ehk ei
lubanud EKT-l täpsustada hindamistabelis toodud kogumaksumust nii, et see vastaks
kululoendile ning pidas sellist muutmist pakkujate võrdse kohtlemise rikkumiseks.
16. Hankija ei ole esitanud Korralduses ega ka 06.08.2024 küsimuses ühtegi selgitust, miks on
lubatav kululoendis toodud kogumaksumuse parandamine ühikhindade muutmise teel (mille
tulemusena saaks pakkuja muuta oma pakkumust soodsamaks), aga mitte hindamistabelis
toodud kogumaksumuse parandamine. EKT on seisukohal, et Korralduses toodud hankija
Lk: 4
järeldus ei ole kontrollitav ja on vastuolus RHS § 114 lg-ga 2. Seega nähtub Korraldusest, et
hankija ei ole mitte teinud kaalutlusotsust, vaid on jätnud kaalutlusõiguse sisuliselt teostamata.
17. Hankija oleks pidanud EKT selgituste alusel jõudma järeldusele, et pakkumus vastab
RHAD-le. EKT selgitas 09.08.2024 vastuses hankijale, et kululoendis toodud summa
140 110,78 eurot (rida 172) on õige pakkumuse kogumaksumus koos 5%-lise reserviga ja, et
hindamistabelis on pakkumuse maksumuse juures märgitud ekslikult 133 438,80 eurot, mis ei
sisalda 5% reservi (kululoendis rida 170). EKT tõi kululoendis välja üksikasjalikult kooskõlas
RHAD punktiga 3.2.2 ja tehnilise kirjeldusega kõikide tööde ühikhinnad, mis on tabeli lõpus
automaatselt kokku liidetud ja sealjuures on arvutatud maksumusele juurde 5%-line tellija
reserv. Seega nähtub nii kogumaksumus ilma reservita kui ka koos reserviga kululoendi tabelist
ning sealjuures on näha ka kogumaksumuse kujunemine ühikhindade alusel.
18. Juhul, kui maksumuseks koos tellija reserviga oleks olnud hoopis 133 438,80 eurot, nagu
hankija oma 06.08.2024 küsimuses välja pakkus, siis oleks see toonud kaasa vajaduse muuta
kululoendit. See tähendab, et EKT oleks pidanud vähendama iga kululoendis toodud eraldiseisva
tegevuse ühikuhinda, et ühikhindade kogusumma koos 5%-lise tellija reserviga vastaks
hindamistabelis toodud 133 438,80 eurole. Seda võiks aga sel juhul käsitada pakkumuse sisulise
muutmisena, mitte enam pakkumuse täpsustamise või vigade parandusena. Muuhulgas oleks
vastupidiselt Korraldusele andnud just selline tegevusviis EKT-le eelise teiste pakkujate ees,
kuna see oleks võimaldanud EKT-l peale pakkumuste esitamist vähendada enda pakkumust ja
sellega suurendada võimalust, et EKT pakkumus tunnistatakse edukaks.
19. Ka hankija 06.08.2024 küsimuses on hankija ise toonud välja, et kaks summat erinevad 5%
võrra. Ehk – ka hankijale oli peale pakkumuste esitamist selge, et EKT on hindamistabelisse
ekslikult lisanud summa ilma 5% suuruse reservita, mitte ei ole kululoend valesti täidetud.
Sellest hoolimata pakkus hankija 06.08.2024 kirjas välja, et EKT võiks täpsustada kululoendis
toodud ühikhindu, et muuta EKT pakkumust koos reserviga veelgi madalamaks ning hoiatas
EKT-d, et vastasel juhul tunnistab hankija pakkumuse mittevastavaks.
20. Eeltoodud selgitusi arvestades oleks hankija pidanud jõudma järeldusele, et EKT on
hindamistabelis teinud inimliku eksituse, märkides sinna kogusumma ilma tellija reservita ning
lubama hindamistabelis maksumuse täpsustamist, et see vastaks kululoendile ja RHAD-le ning
lugema sellest tulenevalt EKT pakkumuse sisuliselt vastavaks RHS § 114 lg 2 II lause
tähenduses.
21. Euroopa Kohtu praktika järgi võib korrigeerida pakkumusega seonduvaid andmeid,
eeskätt juhul, kui on vaja parandada ilmsed tehnilised vead. Euroopa Kohus on
29.03.2012 otsuses C-599/10, p-des 40-41 selgitanud, et peale pakkumuste esitamist on
hankijal võimalik küsida selgitusi ja parandada pakkumusega seotud ilmselged vead: „Kõnealuse
artikliga 2 ei ole siiski vastuolus eelkõige see, kui erandjuhul korrigeeritakse pakkumusega
seonduvaid andmeid, eriti siis, kui ilmselgelt on vaja vaid täpsustust või parandada ilmsed
tehnilised vead, nii et selle muudatusega ei kaasneks tegelikult uue pakkumuse esitamist. Seega
ei ole nimetatud artikliga vastuolus ka see, kui siseriiklikus õiguses on niisugune säte nagu
seaduse nr 25/2006 artikli 42 lõige 2, mis näeb sisuliselt ette, et hankija võib kirjalikult nõuda
taotlejatelt nende pakkumuse kohta selgitust, kuid ei tohi nõuda või aktsepteerida ühtegi
pakkumuse muudatust.
Hankijal on talle selliselt antud kaalutlusõiguse teostamisel kohustus kohelda eri taotlejaid
võrdselt ja lojaalselt, nii et valikumenetluse lõppedes ja selle tulemust arvestades ei näiks, et
ühte või mitut selle nõude saanud taotlejat on alusetult koheldud teistest soodsamalt või
ebasoodsamalt.“
22. Nagu eelnevalt selgitatud, siis hindamistabelis kogumaksumuse täpsustamisega oleks saanud
parandada EKT pakkumuses esitatud ilmselge vea ja sellega ei oleks kaasnenud uue pakkumuse
esitamist, mistõttu on selline tegevus kooskõlas Euroopa Kohtu praktikaga. Olukord oleks
erinev, kui pakkujad oleksid pidanud kogumaksumuse ja ühikhinnad esitama vaid ühes
dokumendis, nt kululoendis ja seal oleks tehtud mingisugune inimlik viga, mida ei saa ühegi
teise pakkumuse dokumendi võrdlemisel kontrollida. Antud juhul on aga kululoendis kõikide
Lk: 5
tööde ühikhinnad, tööde koguhinnad, kogumaksumus, reservi suurus ja ka käibemaks välja
toodud, mistõttu on ilmselge, et hindamistabelisse on märgitud kululoendist vale summa.
23. Ka Riigikohtu praktika kohaselt on hankijal kohustus anda võimalus puudused
kõrvaldada, kui on ilmne, et on tehtud inimlik viga. RKHKo 13.06.2013 nr 3-3-1-24-13, p
22 kohaselt: „Hankija kaalutlusõigus täiendavate dokumentide, andmete ja selgituste nõudmisel
ei tähenda õigust otsustada nõude esitamise üle meelevaldselt. See ohustaks pakkujate võrdset
kohtlemist. Selleks, et mitte anda pakkujale võimalust kõrvaldatava puuduse korral
dokumentide täiendamiseks, peab hankijal olema kaalukas põhjus. Hankija ei pea pakkujale
andma võimalust puuduste kõrvaldamiseks näiteks siis, kui asjaolud näitavad, et pakkuja on
dokumendid või andmed jätnud esitamata teadlikult. Samuti ei pea hankija oletama, kas
pakkujal on lisaks esitatud dokumentidele veel dokumente ja andmeid. Puuduste kõrvaldamise
võimalus tuleb anda siis, kui nõutud dokumendid või andmed on esitamata, ebaselged või
ebapiisavad või kui on ilmne, et pakkuja on teinud dokumentide vormistamisel inimliku vea.“
24. EKT seisukohta kinnitab ka VAKO praktika. Ka hiljutises Riigihangete Vaidlustuskomisjoni
(edaspidi VAKO) praktikas on lahendatud analoogset olukorda. VAKO 18.04.2024 otsuses nr
55-24/272881 (vt eeskätt p-d 7.2.1-7.3.2.3) oli samuti tegemist olukorraga, kus pakkujad olid
kohustatud täitma nii pakkumuse maksumuse tabeli (kaasuses vorm 3) kui ka märkima
hindamiskriteeriumite tabelisse sama maksumuse, mis oli toodud vormil 3. Pakkuja
Puhastusproff OÜ jättis ekslikult hindamislehele mõned andmed võrreldes vormiga 3 lisamata,
mille tulemusena ei ühtinud vormis 3 toodud pakkumuse maksumus hindamiskriteeriumite
tabeli maksumusega, aga samas vormil 3 olid andmed olemas. Hankija juhtis ka seal pakkuja
tähelepanu vastuoludele ning pakkujalt saadud selgituste tulemusena sai hankija vastuolud
kõrvaldada ehk parandada maksumuse hindamiskriteeriumite tabelis. Sellist hankija tegevust
pidas VAKO oma otsusest nähtuvalt õiguspäraseks (vt p 7.3.2.3):
„Vaidlustuskomisjon märgib veel kord, et Hankija on kehtestanud RHAD-is kohustuse esitada
pakkumuses püsitasu hind kokku kogu lepinguperioodil Vormil 3 ning pannud pakkujatele
kohustuse sisestada Hindamise töölehele püsitasu hind kokku kogu lepinguperioodil Vormi 3
lahtrist D42. Seega ei saa olla vaidlust, et andmed püsitasu hinna kohta kokku kogu
lepinguperioodil pidid olema samad nii Vormil 3 kui ka Hindamise töölehel ega saanud/võinud
nimetatud pakkumuse vormidel erineda. Samuti ei saa olla vaidlust, et andmed tuli kanda Vormil
3 Hindamise töölehele, mitte vastupidi. Vaidlustuskomisjon leiab, et Kolmas isik on praegusel
juhul küll rikkunud hoolsuskohustust (teinud vea andmete üle kandmisel Vormilt 3 Hindamise
töölehele), kuid Hankija on õigesti hinnanud rikkumise (vea parandamise) pakkumuste
vastavuse kontrollimisel selgitustega ületatavaks. Kolmanda isiku selgitustega on vastuolu
Kolmanda isiku pakkumuses esitatud andmete vahel kõrvaldatud, Kolmanda isiku pakkumus
vastab RHAD-ile ja tema pakkumuse vastavaks tunnistamise otsuse kehtetuks tunnistamiseks
alus puudub.“
25. Eelviidatud VAKO lahendile juhtis EKT tähelepanu ka 09.08.2024 vastuses hankijale, aga sellest
hoolimata jättis hankija need selgitused arvestamata.
26. Kokkuvõttes: hankija on jätnud Korralduse tegemisel RHS § 114 lg 2 kohase kaalutlusõiguse
teostamata ja EKT selgituste ning kohtupraktikaga arvestamata, mistõttu on hankija jõudnud
ebaõigele järeldusele, et EKT pakkumus tuleb mittevastavaks tunnistada. Korralduses puuduvad
mistahes põhjendused, miks oleks saanud EKT küll oma pakkumust muuta peale pakkumuste
esitamist soodsamaks, muutes kululoendis ühikhindu, aga ei saanud selgituste kaudu parandada
hindamistabelis toodud kogumaksumust nii, et see oleks vastanud kululoendi tabelile, mille
tulemusena ei vähene pakkumuse maksumus.
B. RHAD-is ei ole piisavalt selgelt toodud kohustust märkida hindamistabelisse
kogumaksumus koos tellija reserviga
27. RHAD-is pakkumuse maksumuse esitamise regulatsioon. Pakkumuse maksumuse
esitamine on reguleeritud Hanke alusdokumendi p-des 3.2.1-3.2.4:
3.2.1. Pakkumuse maksumus tuleb esitada eRHRi töölehel „Hindamiskriteeriumid ja
hinnatavad näitajad“ toodud struktuuri kohaselt.
Lk: 6
3.2.2. Pakkuja esitab pakkumuse kooseisus Vorm 2 kohase kululoendi tabeli. milles toodud
ühikhinnad kokku koos tellija reserviga 5% ja ilma km-ta, peavad olema võrdsed
töölehel „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“ esitatud pakkumuse
maksumusega.
3.2.3. Pakkuja esitatud ühikuhinnad ja maksumus peavad sisaldama kõiki alusdokumentides
ja selle lisades kirjeldatud teenuse osutamiseks tehtavaid kulutusi.
3.2.4. Pakkumuse ühikuhinnad ja maksumus on lõplikud ja kehtivad kogu lepinguperioodi
jooksul.
28. Hindamistabelis puudub viide tellija reservile. Hindamistabelis on küll viide, et
kogumaksumust hinnatakse ilma maksudeta, aga seal puudub viide, et kogumaksumus tuleks
sinna lisada koos 5%-lise tellija reserviga. Hindamistabelis maksumuse kirjelduse juures on
üksnes toodud, et: „Põlva valla kruusateedel nimetustega Poe tee, Lauda tee, Suurfarmitagune
tee, Kuke-Nurmeotsa tee; Purde tee, Jõe tee, Kelmiküla tee ja Trosaküla tee remonttöödede
teostamine teede sõidetavuse parandamiseks ja kruusakihi taastamiseks. Täpsem tööde maht
ja kirjeldus on tööde kululoendis Vorm 2, tehnilises kirjelduses Lisa 1 ja asendiplaanidel Lisa 2.“
29. RHAD-is ei ole selget kohustust lisada hindamistabelisse summa koos reserviga.
Eeltoodust tulenevalt, asjaolu, et hindamistabelisse tuli lisada pakkumuse maksumus koos 5%-
lise tellija reserviga, tuleneb üksnes alusdokumendi p-st 3.2.2. Selles punktis ei ole sealjuures
sõnaselgelt öeldud, et hindamistabelisse tuleb lisada summa koos reserviga, vaid sellele
järeldusele tuleb jõuda selle punkti tõlgendamisel. See punkt sätestab, et maksumused peavad
olema omavahel kooskõlas ja mitte ei selgita see hindamistabeli täitmist. Nagu eelnevalt
märgitud, siis hindamistabelis ka eraldi sellist viidet toodud ei ole, et sealne kogumaksumus
peab sisaldama 5%-list tellija reservi, mistõttu on arusaadav, et pakkuja võib kopeerida
kululoendist valelt realt kogumaksumuse hindamistabelisse.
30. Kohtupraktikas on leitud, et hanke alusdokumentide ebaselgus annab aluse puuduse
kõrvaldamiseks. Tallinna Ringkonnakohus on 14.06.2016 otsuses nr 3-16-370, p 21
selgitanud: „Esmajoones võiks sellise aluse anda asjaolu, et hanke alusdokumendid olid osaliselt
ebaselged ja vastuolulised ning seega ei pruugi olla tegemist pakkuja hoolsuskohustuse sellise
rikkumisega, mis tingimata välistaks puuduse kõrvaldamise RHS § 56 lg 3 3 alusel. /…/ Kui
hoolikas pakkuja ei pidanud mõistma tellijate kinnituste esitamise vajalikkust, siis ei tähendaks
selliste kinnituste tagantjärele esitamise võimaldamine ka pakkujate ebavõrdset kohtlemist,
vaid sellega hoopis tagataks nende sisuline võrdsus.“ Seega, hanketingimuste ebaselgus annab
aluse pakkujale parandada pakkumuse ajal tehtud vead.
31. Kokkuvõttes: arvestades, et RHAD-is ei ole sõnaselgelt toodud välja, et hindamistabelis toodud
kogumaksumuse summa tuleks esitada koos tellija reserviga ning ka hindamistabelis ei ole
sellele eraldi tähelepanu juhitud, on samuti põhjendatud anda pakkujale võimalus
hindamistabelis toodud kogumaksumuse summat parandada kooskõlas kululoendis toodud
summaga, eriti arvestades, et sellega ei kaasne EKT-le eelise andmist teiste pakkujate ees.
C. EKT taotlused Korralduse kehtetuks tunnistamisel
32. Eeltoodust tulenevalt on hankija vastuolus RHS § 114 lg-ga 2 tunnistanud EKT pakkumuse
mittevastavaks. Selle tulemusena on hankija tunnistanud edukaks TREV-2 pakkumuse, mis on
kõrgem EKT pakkumusest, kvalifitseerinud TREV-2 kui eduka pakkuja ja otsustanud sõlmida
viimasega ka hankelepingu. Kuivõrd hankija on õigusvastaselt tunnistanud EKT pakkumuse
mittevastavaks, on ka sellele järgnenud otsused õigusvastased.
33. RHS § 190 lg 4 p 1 kohaselt võib nõuda hankija otsuse osalist või täielikku kehtetuks
tunnistamist. EKT palub VAKO-l tunnistada Korraldus RHS § 190 lg 4 p 1 alusel kehtetuks selle
punktide 2, 3, 4 ja 5 osas ehk osas, millega tunnistati Hankel EKT pakkumus mittevastavaks,
3
Siin on mõeldud RHS vr § 56 lg-t 3: Hankija võib nõuda pakkujalt või taotlejalt käesoleva seaduse § 39 lõikes 4
nimetatud selgitusi, andmeid või dokumente ja pakkujalt pakkumuses esitatud teabe põhjendatud selgitamist,
piiritlemist või täpsustamist. Pakkuja või taotleja on kohustatud esitama nimetatu kolme tööpäeva jooksul vastava
nõude saamisest arvates.
Lk: 7
TREV-2 pakkumus edukaks, kvalifitseeriti TREV-2 ja otsustati sõlmida eduka pakkujaga
hankeleping.
IV VAIDLUSTAJA ÕIGUSTE RIKKUMINE
34. RHS § 185 lg 1 kohaselt võib vaidlustuse esitada pakkuja, taotleja või riigihankes osalemisest
huvitatud ettevõtja, kui ta leiab, et RHS rikkumine hankija poolt rikub tema õigusi või kahjustab
tema huvisid.
35. EKT on Hankes pakkumuse esitanud ettevõtja, kelle õigusi on Korraldusega rikutud. Hankija on
õigusvastaselt tunnistanud EKT pakkumuse mittevastavaks ning seetõttu jätnud EKT
pakkumuse hindamata ning tunnistanud edukaks hoopis TREV-2 pakkumuse. Kui hankija oleks
tunnistanud EKT pakkumuse vastavaks, siis oleks ta pidanud ka EKT pakkumuse edukaks
tunnistama, kuivõrd Korraldusest nähtuvalt ületab TREV-2 pakkumus (151 552,02 eurot) EKT
pakkumust (140 110,78 eurot) enam kui kümne tuhande euro võrra ehk EKT pakkumus on
soodsaim. Seega on EKT-l RHS § 185 lg-st 1 tulenevalt õigus esitada Hankes vaidlustus.
V MENETLUSLIKUD KÜSIMUSED
36. Taotlus EKT kululoendile ligipääsu piiramiseks. EKT pakkumus, sh EKT kululoend
(vaidlustuse lisa 3) ei ole kolmandatele isikutele, sh teistele pakkujatele sellises ulatuses
kättesaadav. Tegemist on EKT ärisaladusega, st teabega, mis vastab EKTÄKS § 5 lõike 2
tingimustele. Seda põhjusel, et kululoendis toodud ehitustööde ühikhinnad ei ole EKT
konkurentidele teada, seal näidatud ühikhindadel on oma salajasuse tõttu kaubanduslik väärtus
ning EKT on võtnud ette samme nende andmete kaitseks, st ei ole neid avalikustanud
kolmandatele isikutele. Riigikohus leidis nt 06.07.2021 määruses asjas nr 3-21-439, p 3, et
pakkuja teave, mis sisaldab kalkulatsioone hanke osade teenuse osutamise kulude kohta on
pakkuja ärisaladus. 4 Seega tuleks ka ühikhindu pidada pakkuja ärisaladuseks. Seetõttu palub
EKT VAKO-l mitte edastada ega teha käesoleva vaidlustuse lisa 3 kättesaadavaks kolmandatele
isikutele, antud juhul TREV-2’le.
37. Vaidlustuse esitamise tähtaegsus. EKT on vaidlustuse esitamisel järginud RHS § 189 lg-s 1
sätestatud tähtaega, mille kohaselt peab vaidlustus laekuma VAKO-le kümne päeva jooksul
alates päevast, kui vaidlustaja sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest või huvide
kahjustamisest. Kuivõrd Korraldus edastati pakkujatele 23.08.2024, on vaidlustus tähtaegne.
38. Esindusõigus. Lepingulise esindaja esindusõigust tõendav volikiri on vaidlustuse Lisa 7.
39. Riigilõivu suurus. Hanke üldandmetes märgitu kohaselt ei ületa selle maksumus
rahvusvahelist piirmäära. EKT on tasunud riigilõivu riigilõivuseaduse § 258 lg 1 p 1 järgi 640
eurot (Lisa 8), mida tuleb maksta, kui riigihanke eeldatav maksumus on rahvusvahelisest
piirmäärast väiksem.
40. Kirjalik menetlus. RHS § 196 lg 1 ls 1 järgi, vaidlustuskomisjon võib asja läbi vaadata kirjalikus
menetluses, kui vaidlustuskomisjoni hinnangul on asja lahendamiseks olulised asjaolud võimalik
välja selgitada istungit korraldamata. EKT teatab, et on nõus vaidlustuse läbivaatamisega
kirjalikus menetluses.
4
Riigikohtu 06.07.2021 määruse asjas nr 3-21-439, p 3 kohaselt: „3. Kolleegium leiab, et menetlus tuleb kolmanda
isiku 2. juuli 2021. a selgituse lisa osas kuulutada kinniseks (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 77 lg 1,
tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 38 lg 1 p 6) ning piirata tuleb kaebaja õigust tutvuda nimetatud dokumendiga ja
saada sellest ärakirja (HKMS § 88 lg 2, § 79 lg 1 p 5). Eesti Keskkonnateenused AS 2. juuli 2021. a selgituse lisa,
mis sisaldab kalkulatsioone hanke osade 1 ja 3 jäätmeveo teenuse osutamise tulude ja kulude kohta, on põhjendatud
lugeda kolmanda isiku ärisaladuseks. Kolleegiumi hinnangul on huvi kolmanda isiku ärisaladuse kaitse vastu suurem
huvist asja avaliku arutelu vastu ja menetlus tuleb selle dokumendi osas kinniseks kuulutada. Nimetatud dokumendis
sisalduvatel andmetel on kaubanduslik väärtus ja nende avalikustamine kaebajale kui konkurendile võib kahjustada
kolmanda isiku huve. Ühtlasi ei nähtu kolleegiumile, et kõnealune teave oleks vaidluse eset arvestades kaebajale
vältimatult vajalik enda õiguste kaitsmiseks. Kõigi tõendite kogumis ja vastastikuses seoses hindamise tagab kohus.
Seega on kolmanda isiku huvi ärisaladuse saladuses hoidmiseks kaalukam kaebaja õigusest teabega tutvuda.“
Lk: 8
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Helena Noot
Vandeadvokaat
EKT Teed OÜ lepinguline esindaja
Lisad:
1. Hanketeade;
2. RHAD;
3. EKT Teed pakkumuse vorm 2 (kululoend) [SISALDAB ÄRISALADUST];
4. EKT Teed pakkumuse hindamiskriteeriumid;
5. Hankija pöördumine ja EKT Teed vastus;
6. Põlva Vallavalitsuse 23.08.2024 korraldus nr 2-3/273;
7. Volikiri;
8. Maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta.