Riigihangete Vaidlustuskomisjon Vaidlustus Hankija: Riigi Tugiteenuste Keskus Hange: 276113 "Kehtivate detailplaneeringute digiteerimise II etapi läbiviimine" Rahvusvahelist piirmäära ületav hange Ruumab OÜ osales hankel nr 276113 ning esitas pakkumuse hinnaga, mis on edukaks tunnistatud pakkumusest odavama hinnaga . Riigi Tugiteenuste Keskus otsusega 2 7 .0 8 .2024 tunnistati Ruumab OÜ pakkumus mittevastavaks. Hankeotsus sai ettevõttele teatavaks 27.08.2024 ja vaidlustus on esitatud 02.09 .2024, mistõttu on see esitatud tähtaegselt arvestades, et vaidlustamiseks on tähtaeg 10 päeva. Hankija tunnistas Ruumab OÜ pakkumise mittevastavaks järgmise selgitusega (Lisa 1) : Hankija kontrollis pakkumuses esitatud teenuse kirjelduse vastavust riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimustele. Vastavalt hankes sätestatud vastavustingimusele pidi pakkuja esitama teenuse kirjelduse, mis pidi sisaldama vähemalt tingimuse punktides 1-4 toodud kirjeldusi. (Etteheide 1) Vastavalt tingimuse punkti 2 alapunktis a. nimetatud tingimusele pidi pakkuja esitama kogu projekti ajakava, sh etappide jaotuse koos iga etapi kestusega, mis on realistlikult elluviidav kõigi detailplaneeringute digiteerimiseks , seejuures kohalike omavalitsuste jagamine etappidesse. Hankija ei tuvasta pakkuja esitatud ajakavast, et kohalikud omavalitsused oleks vastavustingimuse kohaselt jagatud etappidesse. (Etteheide 2) Vastavalt tingimuse punkti 4 alapunktis d. nimetatud tingimusele, pidi pakkuja esitama teenuse kirjelduses ka optilise tekstituvastuse rakendamise metoodika. Pakkuja ei ole kirjeldanud optilise tekstituvastuse rakendamise metoodikat, mistõttu ei ole hankijal võimalik veenduda, kuidas optiline tekstituvastus tagatakse. Eeltoodust tulenevalt ei vasta pakkumuses esitatud teenuse kirjeldus riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimustele. Hankija ei ole esitanud registris Ruumab OÜ-le küsimusi seoses nimetatud etteheidetega ning eeltoodus nähtud ka, et hankija ei ole mittevastavaks tunnistamise otsust nõuetekohaselt põhjendanud . RHS § 114 lg 2 sätestab, et hankija lükkab pakkumuse tagasi, kui see ei vasta riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele, või kui pakkuja ei esita tähtajaks hankija nõutud selgitusi. Hankija võib tunnistada pakkumuse vastavaks, kui selles ei esine sisulisi kõrvalekaldeid riigihanke alusdokumentides nimetatud tingimustest. RHS § 4 lg 17 defineerib ära, mis on hanke alusdokumendid. Hanke vastavustingimused ise ei ole seaduses nimetatud alusdokumendid – seega viitab hankija valesti alusdokumentide nõuetele. Tegu on tegelikult Tehnilise kirjelduse p 7.1 nõudega esimesel juhul ning teisel juhul vastavustingimuseks kirjutatud nõuet ei olegi hanke alusdokumentides olemas sh seda ei sisalda tehnilise kirjelduse p 5.6, mis esitab nõuded optilisele tekstituvastusele. Seega on tegu diskretsioonotsusega RHS § 114 lg 2 alusel , kus: Hankija peab tuvastama, kas tegu on pakkumuse sisulise puudusega või mitte ; Kui hankija ei tea, kas puudus on sisuline või vormiline puudus, tuleb hankijal lähtuda eeldusest, et puudus on vormiline ja anda isikule võimalus dokumendi esitamiseks ( TlnHKo 3-18-1736, p 23). d iskretsioonotsuse korral peab hankija otsust põhjendama. Kuid mitte igasuguse puudusega pakkumus ei kuulu RSH § 114 lg 2 esimese lause alusel tagasi lükkamisele. Kui pakkumuses esinev puudus on mittesisuline, siis peab hankija: 1) selgituste küsimisega laskma puuduse kõrvaldada, või 2) selgituste küsimisega laskma muuta puuduse mõistetavaks. Õiguskirjanduses selgitatu kohaselt (vt RHS kommentaarid § 46, p-d 32-39, lk 317-320) on mittesisulise ehk vormilise puudusega tegemist juhul, kui puudused on seotud kas dokumentide vähem oluliste aspektidega või oluliste tingimustega üksnes vormiliselt. Muul juhul näib olevat tegemist sisulise puudusega. Riigikohtu halduskollegium selgitas kohtuasjas 3-19-1501/203 p 18: Pakkuja peab olema küll hoolas, aga see ei tähenda, et hankija peaks ilma kaalukat põhjust omamata kõrvaldama hankemenetlusest pakkuja, kes on esitanud pakkumuses ebaselgeid andmeid, mille ebaselgus on lihtsalt kõrvaldatav. Hankijal peab olema mõjuv põhjus mittesisulise puuduse korral jätta pakkujalt selgitused küsimata ja võimaldamata esitada pakkumuses puuduolevat dokumenti. Ruumab OÜ hinnangul on mõlemal juhul tegu mittesisulise puudusega, mistõttu alust pakkumuse mittevastavaks tunnistamiseks ei ole ning seda olukorras, kus hankija jättis ebaseaduslikult täpsustavad küsimused küsimata . Etteheide 1 : Hankija ei tuvasta pakkuja esitatud ajakavast, et kohalikud omavalitsused oleks vastavustingimuse kohaselt jagatud etappidesse Hanke tehnilise kirjelduse p 3: Riigihanke eesmärgiks on lisas 6 väljatoodud kohalike omavalitsuste kõikide, tööde läbiviimise hetkel kehtivate detailplaneeringute digiteerimine ja ettevalmistamine lisamiseks planeeringute andmekogusse. … Digiteerimise lõplik järjekord lepitakse kokku tellijaga. Töövõtja võib muuta etapi jooksul digiteeritavate kohalike omavalitsuste järjekorda . Etapi tööde alustamise eelduseks on, et tellija poolt on edastatud iga KOV-i planeeringute nimikiri koos üldandmetega. Hanke tehnilise kirjelduse p 7: Pärast lepingu sõlmimist toimub kahe nädala jooksul tellija ja töövõtja vahel töökoosolek, kus antakse üle vajalikud materjalid ja andmed, vastatakse tekkinud küsimustele ning arutatakse läbi võimalikud probleemsed kohad ja meetmed, mis võetakse täiendavalt kasutusele projekti edukaks läbi viimiseks. Samuti täpsustatakse hanke edukaks läbiviimiseks ajakava lähtuvalt töövõtja esitatud projekti etappide läbiviimise ajakava nägemusest . Hanke tehnilise kirjelduse p 7.1: Töövõtja esitab teenuse kirjelduses ajakava, kus digiteeritavad omavalitsused on jagatud etappidesse . Igas etapis osalevad ja digiteeritavad KOV-d täpsustatakse ja kooskõlastatakse enne iga etapi algust tellija poolt . Eelnevast tuleneb, et pakkumuses küsitud omavalitsuste jaotamine etappidesse ei mõjuta töö mahtu ega ka töö kvaliteeti ning ei ole hanke mõistes pakkumuse siduv tingimus. Töötegegemise järjekord ei mõjuta tööde tegemise mahtu ehk ka järjekorrata pakkumus vastab tehnilise kirjelduse p 3 nõuetele ja p 7 nõuetele, mis võimaldab järjekorra esitada pärast hankelepingu sõlmimist, kuid enne etappide algust. Omavalitsuste jaotus etappidesse ei ole RHS § 87 ja § 88 lg 1 mõistes alusdokumendis olev siduv nõue, mistõttu ei saa tegu olla sisuli s e puudus ega vastavuskontrollis ega ka seaduslik vastavuskontrolli subjekt. Hankedokumendi nõudeks ei saa olla tingimus, mida ei planeeritagi täita pakkumuses oleval viisil. Samas ei ole tegu hankelepingu muutmisega, sest hankelepingu ese ei muutu, kui muutub ainult tööde teostamise järjekord. RHS § 88 lg (1) sätestab: Kui vastavas valdkonnas puudub tehniline norm, koostab hankija tehnilise kirjelduse kas hankelepingu eseme kasutusomaduste või funktsionaalsete nõuete kirjeldusena, mis peab olema piisavalt täpne hankelepingu eseme kindlaksmääramiseks pakkuja poolt ja hankelepingu sõlmimiseks Eelnevast tulenevalt puudus seaduslik alus Ruumab OÜ pakkumise mittevastavaks tunnistamiseks etteheites 1 toodud põhjusel. Etteheide 2: Pakkuja ei ole kirjeldanud optilise tekstituvastuse rakendamise metoodikat, mistõttu ei ole hankijal võimalik veenduda, kuidas optiline tekstituvastus tagatakse. Hanke tehnilise kirjelduse p 5.6 Optiline tekstituvastus sätestatakse: Kõikides skaneeritud PDF vormingus dokumentides peab olema teostatud optiline tekstituvastus. Optiline tekstituvastus (OCR - Optical character recognition ) suudab skaneeritud dokumendi konverteerida vektor teksti failiks. Optiline tekstituvastus peab tuvastama kõiki trükitud eesti tähestiku tähti, sümboleid ja numbreid. Hanke tehnilises kirjelduses ega ka üheski RHS § 4 lg 17 nimetatud dokumendis ei ole tegelikult nõuet, et pakkuja peab esitama optilise tekstituvastuse metoodika. Seega on esmalt täiest vale väide, et metoodika puudumisel on tegu alusdokumentide nõude rikkumisega. Viidatud nõue on ainult registri vastavustingimuste väljal, kus on nõutud metoodika esitamist. Metoodika mõistet ei ole sisestatud. Tegelikult on pakkuja oma pakkumuses metoodika esitanud failis, mille pealkirjas on sõna “metoodika” – proble e m on selles, et hankija ei saa aru , mis on metoodika või siis ei ole pakkumust loetud piisava põhjalikkusega, sest pakkumuses kasutatakse mõistet automaatne teksti tärktuvastus (OCR) tehnilises kirjelduses kasutatud mõiste optiline tekstituvastus (OCR) asemel. Võibolla ei ole hankija saanud aru, et need on üks ja sama asi. Optiline tekstituvastus on iseloomult skaneerimise tarkvaras optilise tekstituvastuse funktsiooni kasutamine, mille tulemuseks on vastavalt hanke tehnilise kirjelduse p 5.6 vektori teksti fail skaneerimisel tekkiva tavalise pildi või pdf -faili asemel. Pakkumuse failis 5_1 Skaneerimise metoodika töökorraldus p 1.4 öeldalse : Tekstilistel dokumentidel teostatakse peale skaneerimist automaatne teksti tärktuvastus (OCR) ja salvestatakse failid vastavalt hankes kirjeldatud struktuurile ja failinimetustele PDF/A 1.7 formaati. Skaneerija valib skaneerimisprofiili ja sisestab KODAK Capture Pro tarkvarasse faili de metaandmed vastavalt „Tehniline kirjeldus“ toodud nõuetele. Skaneeritud detailplaneeringute tärktuvastus, kataloogipuu, failinime, väljundid TIFF ja PDF/A formaat moodustatakse peale iga detailplaneeringu skaneerimisetapi lõppu; KODAK Capture Pro tarkvara sisaldab teksti tärktuvastuse /OCR funktsiooni , mida hankedokumentides nimetatakse optiliseks tekstituvastuseks /OCR . Seega küsitud metoodikaks on tarkvara KODAK Capture Pro kasutamine, mis on nimetatud failis 5_1 Skaneerimise metoodika . Nõue on, et see tarkvara tunneks ära eesti tähestikku ja selle nõude täitmine on tagatud kasvõi läbi selle, et edukalt on teostatud eesti keelse tekstiga projektid mis on loetletud kvalifitseerimises. Hankedokumentide alusel puudub igasugune selgus, et metoodika all oleks tulnud kirjeldada kuidas skänneriga kaasas olev KODAK tarkvara töötab või et see mingi muu metoodika kirjeldus aitaks hankijal tekitada veendumust, et tehnilise kirjelduse p 5.6 nõuded saaks selle alusel kontrollida. OCR ehk tuvastustarkvara töötamise metoodika on üldjuhul kaitstud tarkvara tootja (antudjuhul KODAK) autoriõigustega, mistõttu sisuliselt nõuti tarkvaratootja ärisaladuse avaldamist. Seega on hankija väide metoodika esitamata jätmise kohta põhjendamata . K ui hankijal oli arusaamatus antud küsimuses, siis oli tal seadusest ja kohtupraktikast tulenev kohustus esitata päring , mille ta jättis tegemata . Eelnevast tulenevalt on Ruumab OÜ pakkumus ebaseaduslikult tunnistatud mittevastavaks. Taotleme: Ruumab OÜ pakkumuse mittevastavaks tunnistamise otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist; Edukaks tunnistamise otsuse tühistamist, sest Ruumab OÜ pakkumus oli edukaks tunnistatud pakkumisest odavam ning on vajalik teha pakkumuste hindamine. /Digitaalselt allkirjastatud/ Mati Tee Juhatuse liige Ruumab OÜ
[email protected] infotel 5128663