Rahandusministeerium
[email protected] Teie: 23.05.2024 nr 1.1 – 10.1/526-5
Meie: 2.09.2024 nr 33
Kogumispensionide seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu
Täname võimaluse eest avaldada arvamust kogumispensionide seaduse (KoPS) ja teiste seaduste
muutmise seaduse eelnõu osas. Järgnevalt Eesti Pangaliidu (Pangaliit) kommentaarid ja ettepanek
võimaliku uue sõnastuse kohta.
1. Leiame, et nii kehtiv seadus kui Rahandusministeeriumi (RM) viimane ettepanek on liialt kitsad
ja ei arvesta piisaval määral pidevalt muutuval finantsmaastikul toimuda võivaid väärtpaberite
võõrandamiskõlbmatust kaasa toovaid sündmusi. Mistõttu leiame, et RM ettepanek ei võta
arvesse näiteks olukorda, mis tekkis Ukraina sõja puhkedes Venemaale investeerivate
fondidega. Vastavad fondid lõpetasid osakute tagasivõtmise, kuna fondi alusvaraks olevaid
väärtpabereid ei olnud enam võimalik Venemaa turul müüa. Ent osakute tagasivõtmise
lõpetamine/peatamine oli formaalselt fondivalitseja otsus (kuigi see ei kujutanud endast
fondivalitseja poolt laia diskretsiooni teostamist, vaid oli nö sundotsus / ainus valik). Selline
fondiosak on siiani võõrandamiskõlbmatu faktiliselt, ent mitte juriidiliselt KoPS-i tähenduses.
2. RM vastusest eelnõu kooskõlastustabelis ei selgu, miks on vajalik faktilise ja juriidilise
võõrandamiskõlbmatuse eristamine. Pangaliit on oma algses ettepanekus ja sellele järgnenud
suhtluses RM-ile selgitanud, et võõrandamiskõlbmatus on 99%+ juhtudest pöördumatu ning
võõrandamiskõlblikkuse taas tekkimine puudutab viidatud protsentide alusel ning PIK-ide
koguarvu arvestades parimal juhul mõndakümmet PIK-i omanikku, ent KoPS piirang takistab
PIK-ilt likviidsete vahendite väljavõtmist sadadel või halvimal juhul isegi tuhandetel PIK-i
omanikel, kui neile peaks ebaõnne korral sattuma PIK-i varade hulka kas või üks faktiliselt, ent
mitte juriidiliselt võõrandamiskõlbmatu finantsvara.
3. Pank kui PIK-i pakkuja vastutab KoPS-i alusel võõrandamiskõlbmatuse korrektse tuvastamise
eest ka juhul, kui seadus sätestaks faktilise võõrandamiskõlbmatuse.
4. Üheks võimaluseks oleks antud sätte kontseptsiooni osas konsulteerida näiteks
Finantsinspektsiooniga, kes on ühelt poolt sõltumatu isik ning teiselt poolt ka KoPS-i osas
järelevalve teostaja.
5. Juhul, kui RM eelnevatest argumentidest hoolimata jääb oma muudatuste tabelis toodud
seisukohtade juurde, miks eelistada faktilisele võõrandamiskõlbmatusele juriidilist
võõrandamiskõlbmatus, teeb Pangaliit ettepaneku sõnastada KoPS § 52-6 lõike 6 esimene
Maakri 30, Tallinn 10145
T +372 611 6567
[email protected] pangaliit.ee
lause järgnevalt, võttes arvesse ühelt poolt RM soovi ning teiselt poolt kehtiva seaduse
sõnastust:
„Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud tingimust ei kohaldata pensioni investeerimiskonto
kaudu soetatud finantsvara suhtes, mille võõrandamine, sealhulgas finantsvara soetamisel
sõlmitud lepingu lõpetamine, ei ole kauplemise peatamise või lõpetamise tõttu
väärtpaberituru seaduse §-s 3 nimetatud või kolmandas riigis korraldatava kauplemiskoha
poolt või finantsvara teise osapoole või tehingu tegemiseks vajaliku finantsvahendaja suhtes
pankrotimenetluse algatamise, krediidiasutuse suhtes väljakuulutatud moratooriumi või
kriisilahendusmenetluse algatamise, investeerimisfondi osakute tagasiostmise peatamise,
kindlustusandjale kehtestatud erirežiimi või õigusaktides sätestatud muu tagajärgedelt
sarnase sündmuse või toimingu tõttu seaduse kohaselt võimalik“
Loodame, et Rahandusministeeriumil on võimalik Pangaliidu seisukohtade ja sõnastuse
muudatusettepanekuga arvestada. Küsimuste korral oleme meeleldi valmis vastama ning täiendavalt
selgitama.
Lugupidamisega,
/allkirjastatud digitaalselt/
Katrin Talihärm
Juhatuse liige