Vaidlustus

Riigihangete vaidlustuskomisjon [email protected] Riigihange nr 281742 06.09.2024 Vaidlustaja: OÜ Tartaline Registrikood 10607692 Ringtee tn 25, 51013 Tartu Vaidlustaja esindajad: Vandeadvokaat Margo Lemetti Vandeadvokaadi abi Mariliis Timmermann Advokaadibüroo WALLESS Kaluri 2, 51004 Tartu Tel 611 0915 E-post [email protected] E-post [email protected] Hankija: Mittetulundusühing Tartumaa Ühistranspordikeskus Registrikood 80426233 Betooni tn 9, 50411 Tartu Tel 56876944 E-post [email protected] VAIDLUSTUS RIIGIHANKE NR 281742 HANKE ALUSDOKUMENTIDELE JA TAOTLUS HANKEMENETLUSE PEATAMISEKS Vaidlustaja palub: 1. Peatada viivitamatult mittetulundusühingu Tartumaa Ühistranspordikeskus riigihanke „Sotsiaaltranspordi osutamine Tartu maakonnas“ (viitenumbriga 281742) hankemenetlus. 2. Rahuldada vaidlustus ja kohustada mittetulundusühingut Tartumaa Ühistranspordikeskus viima riigihanke „Sotsiaaltranspordi osutamine Tartu maakonnas“ (viitenumbriga 281742) alusdokumendid vastavusse õigusaktidega. 3. Jätta menetluskulud mittetulundusühingu Tartumaa Ühistranspordikeskus kanda ja mõista OÜ Tartaline menetluskulud mittetulundusühingult Tartumaa Ühistranspordikeskus välja vastavalt edaspidi esitatavale menetluskulude nimekirjale. ASJAOLUD Mittetulundusühing Tartumaa Ühistranspordikeskus avaldas 30.07.2024 hanketeate riigihankes „Sotsiaaltranspordi osutamine Tartu maakonnas“ (viitenumber 281742) (edaspidi hange).  Riigihanke alusdokumentide hulgas avaldas hankija muu hulgas järgmised dokumendid: RHAD üldosa, AD Lisa 1 Tehniline kirjeldus (edaspidi tehniline kirjeldus), AD Lisa 2 Raamleping (edaspidi raamleping), VORM 3. Veokilomeetri hinna arvestus (edaspidi vorm 3). Hankija muutis eelpool nimetatud dokumente ning avaldas muudetud dokumendid 06.09.2024. RHAD üldosa p 2.1 kohaselt on riigihanke eesmärgiks igas riigihanke osas lepingu sõlmimine ühe eduka pakkujaga, et osutada sotsiaaltransporditeenust Tartu maakonnas kohalike omavalitsuste poolt määratud reisijatele tellija poolt esitatud marsruutide ja hankes määratud tingimuste alusel eeldusliku teenuse osutamise alguskuupäevaga 01.01.2025 veoperioodiga 48 kuud. Hanke üldandmetes on viide eelnevale hankele: 253659 Sotsiaaltranspordi osutamine Tartu maakonnas. Viimati viidatud hanke avaldas sama hankija 19.08.2022 ning selle seisund on riigihangete registri kohaselt „täitmisel“. Riigihanke viitenumbriga 253659 alusdokumentide kohaselt oli riigihanke eesmärgiks kummaski riigihanke osas lepingu sõlmimine ühe eduka pakkujaga, et osutada sotsiaaltransporditeenust Tartu maakonnas kohalike omavalitsuste poolt määratud reisijatele tellija poolt esitatud marsruutide ja hankes määratud tingimuste alusel eeldusliku teenuse osutamise alguskuupäevaga 01.12.2022 veoperioodiga 48 kuud. Hanke tulemite all on välja toodud, et hanke osades 1 ja 2 on sõlmitud sotsiaaltranspordi osutamise raamleping OÜ-ga Tartaline. RHAD VAIDLUSTAMINE (I) Vaidlustajal on vaidlustuse esitamise õigus, vaidlustus on tähtaegne Riigihangete seaduse (edaspidi RHS) § 185 lg 1 annab riigihankes osalemisest huvitatud ettevõtjale õiguse vaidlustada hankija tegevus, esitades riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi VaKo) sellekohase vaidlustuse, kui ta leiab, et RHS-i rikkumine hankija poolt rikub tema õigusi või kahjustab tema huvisid. RHS § 185 lg 2 p 1 kohaselt võib vaidlustuse esitada teiste hulgas ka riigihanke alusdokumentide peale. Vaidlustaja on seisukohal, et hanke alusdokumendid on osaliselt õigusvastased ja rikuvad õigusvastases osas vaidlustaja õigusi. Vaidlustajal on võimalus ja soov osaleda riigihankes. Seda tõendab muu hulgas asjaolu, et vaidlustaja osutab ka käesoleval hetkel riigihanke viitenumbriga 253659 tulemusel 2022. aastal sõlmitud raamlepingute alusel hankijale sotsiaaltransporditeenust Tartu maakonna elanikele. RHAD üldosa p 5.2 kohaselt kinnitab pakkuja pakkumuse esitamisega kõigi riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimuste ülevõtmist. Vaidlustaja ei soovi, et juhul, kui ta teeb parima pakkumuse, sõlmitakse temaga raamleping, mille osad tingimused on õigusvastased, kuid vaatamata sellele tuleb tal neid täita. Seega on vaidlustajal subjektiivne õigus nõuda, et hanke alusdokumendid oleksid kooskõlas õigusaktidest tulenevate nõuetega. Vastavalt RHS § 189 lg 2 p-le 2 peab vaidlustus riigihanke alusdokumendi peale olema laekunud vaidlustuskomisjonile hiljemalt viis tööpäeva enne hankemenetluses pakkumuste esitamise tähtpäeva. Hanketeate kohaselt oli algselt pakkumuste esitamise aeg 16.09.2024 (esmaspäev) kell 09.45. Hankija pikendas 06.09.2024 pakkumuste esitamise tähtaega ja uus pakkumuste esitamise tähtaeg on 26.09.2024. Vaidlustaja vaidlustab riigihanke alusdokumente valdavalt osas, milles hankija neid 06.09.2024 ei muutnud. Osas, milles hankija riigihanke alusdokumente ei muutnud, on vaidlustuse esitamise tähtaeg hiljemalt 06.09.2024. Seega on vaidlustus esitatud tähtaegselt. (II) Riigihanke alusdokumendid on õigusvastased - Vastuolu RHS §-ga 3 RHS § 77 lg 1 sätestab, et riigihanke alusdokumendid koostab hankija. RHS § 77 lg 4 p 1 kohaselt peavad riigihanke alusdokumendid sisaldama vähemalt RHS § 87-89 nõuetele vastavat hankelepingu esemelist tehnilist kirjeldust ning p 4 kohaselt tulevase hankelepingu tingimusi. Hankija peab hankemenetluse korraldamisel järgima mis tahes toimingutes, sh riigihanke alusdokumentides ja nende osaks oleva raamlepingu projekti koostamisel RHS §-s 3 sätestatud 2 / 13  riigihangete korraldamise üldpõhimõtteid. RHS § 3 p 1 sätestab muu hulgas nõude, et hankija peab riigihanke korraldamisel tegutsema proportsionaalselt. RHS § 3 p 2 kohaselt peab hankija jälgima, et kõik isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud. RHS § 3 p 3 kohaselt peab hankija tagama riigihankel konkurentsi efektiivse ärakasutamise. RHS § 3 p 5 kohustab hankijat kasutama rahalisi vahendeid säästlikult ja otsarbekalt ning sõlmima hankelepingu parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte alusel. Hankija kinnitas riigihankemenetluses toimunud teabevahetuse käigus (küsimus hankijale nr 17), et läbi hankija tellivad sotsiaaltransporditeenust tegelikult kohaliku omavalitsuse üksused neile seadusest tuleneva ülesande (sotsiaalhoolekande seadus (edaspidi SHS) § 38 lg 1) täitmiseks. Seetõttu on raamlepingu raames tehtud teenuse eest tasumisel tegemist kohalike omavalitsuste eelarvest makstava maksumaksja rahaga, mida tuleb RHS § 3 p 5 kohaselt kasutada säästlikult ja otstarbekalt. Pakutava teenuse hind sõltub otseselt nõuetest, mida hanketingimused teenuse osas esitavad. Kui need nõuded ei ole tegelikult teenuse osutamiseks vajalikud, on tegemist ebaproportsionaalsete ja põhjendamatute nõuetega, mis täiesti asjatult ajavad üles teenuse hinna ja muudavad selle hankija ning praegusel juhul kohalike omavalitsuste jaoks, kelle ülesande täitmise on hankija üle võtnud, jaoks asjatult kulukaks. Riigikohus on viitega Euroopa Kohtu praktikale rõhutanud, et oluline on, et tehnilise kirjelduse üksikasjalikkuse määr järgiks proportsionaalsuse põhimõtet, mis eeldab selle kontrollimist, kas üksikasjalikkuse määr on soovitavate eesmärkide saavutamiseks vajalik.1 Nõudeid, et hankelepingu tingimused ei saa olla meelevaldsed ning peavad tulenema hankija vajadustest, olema reaalsed ja põhjendatud, on rõhutatud ka VaKo praktikas.2 VaKo on selgitanud, et lepingu tingimused ei või olla mitmeti mõistetavad, ebamõistlikud, põhjendamatult karmid ja peavad tagama hankija rahaliste vahendite säästliku ning otstarbeka kasutamise (RHS § 3 p-d 1 ja 5).3 Hankelepingu tingimused ei saa olla hankija suvaotsustus ning tingimuste vaidlustamisel on nende kohasuse, lubatavuse põhjendamise kohustus hankijal, kuivõrd hankijal lasub kohustus tagada riigihanke läbipaistvus ja kontrollitavus.4 Olukord, kus hankija sätestab ebamõistlikud ja tulevase teenuseosutaja suhtes põhjendamatult karmid tingimused, on vastuolus ka RHS § 3 p-s 3 sätestatud põhimõttega, mille kohaselt peab hankija tagama konkurentsi efektiivse ärakasutamise riigihankel. Ettevõtjad, kes näevad, et riigihanke alusdokumendid sätestavad teenuse osutamisele sedavõrd karmid ja tugevalt teenuseosutaja kahjuks kaldu olevad lepingutingimused, loobuvad riigihankel pakkumuse tegemisest. Seega piiravad põhjendamatult karmid hanketingimused konkurentsi. Mida vähem on pakkujaid, seda vähem efektiivselt kasutab hankija hankel ära konkurentsi. Vaidlustaja hinnangul on hankija riigihanke alusdokumentide koostamisel eksinud oluliselt RHS §-s 3 sätestatud põhimõtete vastu. Hanketingimused, sh sõlmitava raamlepingu tingimused, ei ole proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud, ning on tulevase teenuseosutaja jaoks ebamõistlikud ja põhjendamatult karmid. Kõigi riigihanke alusdokumentides teenuse osas sätestatud nõuete täitmiseks peab pakkuja tegema pakkumuse, mille hind on ebamõistlikult kõrge. Kui hankija eesmärgiks on saada soodsaima hinnaga teenus, siis peavad tulevase teenuseosutaja jaoks koormavad tingimused olema põhjalikult läbi kaalutud ja leitud, et ilma selle tingimuseta ei ole teenus soovitud kvaliteediga. Hankija peab arvestama, et iga täiendav teenusele või teenuseosutajale seatud koormav tingimus piirab konkurentsi, sest peletab eemale potentsiaalseid pakkujaid ning tõstab pakutava teenuse hinda. Käesolevas asjas vaidlustatud hanke puhul on tegemist olukorraga, kus hankija on riigihanke alusdokumentides sätestanud teenusele väga ranged ja kohati vaidlustaja arvates põhjendamatud ja ebamõistlikud nõuded. Parima pakkuja väljaselgitamisel on vaid üks hindamiskriteerium – veokilomeetri maksumuse madalaim hind (RHAD üldosa p 11.1). Pakkumused peavad olema jõus vähemalt kuus kuud peale pakkumuse esitamise tähtaja saabumist (RHAD üldosa p 8.1). Parima pakkujaga sõlmitakse iga riigihanke osa kohta raamleping tähtajaga 48 kuud (RHAD üldosa p 7.1). Vedajale makstavat veotasu lepingu vältel ei muudeta (raamlepingu p 6.10). Garanteeritud veomahtusid ei ole (tehnilise kirjelduse p 1.5). Vedajal on õigus lõpetada leping ühepoolselt 1 Riigikohtu 05.11.2020 otsus nr 3-20-718/28, p 15.2. 2 Nt VaKo 10.05.2012 otsus vaidlustuses nr 80-12/132831, p 6. 3 VaKo 31.03.2021 otsus vaidlustuses nr 51-21/232391, p 7. 4 VaKo 15.02.2012 otsus vaidlustuses nr 18-12/130420, p 8.2 ja 8.4. 3 / 13  ennetähtaegselt ainult juhul, kui tellijal on vedaja ees oluline võlgnevus ja ka sellisel juhul peab vedaja teavitama sellest ette vähemalt 90 päeva (raamlepingu p 10.4). Mistahes muul alusel ei ole vedajal õigust lepingut ühepoolselt ennetähtaegselt üles öelda (raamlepingu p 10.4 viimane lause). Tellijal on õigus mistahes põhjusel leping korraliselt üles öelda 90-päevase etteteatamisega ning sellisel juhul on vedaja hüvitusnõuded tellija suhtes välistatud (raamlepingu p 10.5). Vaidlustaja hinnangul on riigihanke alusdokumendid õigusvastased, sest need on vastuolus RHS §-s 3 sätestatud põhimõtetega. Hanketingimused on ebaproportsionaalsed, ebamõistlikud ja teenuseosutaja suhtes põhjendamatult karmid, mis sunnivad ettevõtjaid kas loobuma pakkumuse tegemisest või tegema ebamõistlikult kõrge hinnaga pakkumuse. - Riigihanke alusdokumendid on vastuolus hankija eesmärgiga saada soodsaima hinnaga teenust RHAD üldosa p 11.1 kohaselt on ainsaks hindamiskriteeriumiks madalaim hind. RHAD üldosa p 5.4 kohaselt esitab pakkuja vastavas riigihanke osas pakkumuse maksumuse AD vormil 2 ühe veokilomeetri maksumusena ilma käibemaksuta täpsusega kaks kohta pärast koma. Seega soovib hankija vaidlusaluse riigihankega leida teenuseosutajat, kes osutaks Tartumaal sotsiaaltransporditeenust võimalikult madala veokilomeetri hinnaga. Vaidlustajale ei ole teada põhjus, miks hankija kuulutas välja uue hanke samasuguse teenuse hankimiseks eeldusliku teenuse osutamise algusajaga 01.01.2025 (vt RHAD üldosa p 8.1), kui eelmise hanke raames sõlmitud lepingute täitmise tähtajani on veel vähemalt kaks aastat aega. Hankija veebilehel ei ole leitav ka 2024. aasta hankeplaan, kuigi RHS § 9 lg 8 kohustab hankijat avaldama iga-aastase hankeplaani oma veebilehel viivitamata pärast selle kinnitamist. Sama hankija korraldas peaaegu sama hankelepingu eseme suhtes5 riigihanke kaks aastat tagasi (riigihange viitenumbriga 253659 „Sotsiaaltranspordi osutamine Tartu maakonnas) ning sõlmis selle tulemusena vaidlustajaga nii Põhja (Tartu, Luunja, Kastre ja Peipsiääre vallad) kui Lõuna (Elva, Nõo, Kambja vallad) piirkonnas sotsiaaltransporditeenuse osutamiseks 27.12.2022 raamlepingud, mille täitmise tähtaeg on 48 kuud. Lepingud on ka käesoleval hetkel kehtivad. Hankija ei ole vastanud vaidlustaja küsimusele, kas pärast käesoleval hetkel poolelioleva hankemenetluse raames parimate pakkujatega raamlepingute sõlmimist jäävad kehtima ka eelmised raamlepingud või mitte (lisa 1). Hankija varasemast käitumist võib aru saada, et hankija eesmärk uue hanke väljakuulutamisel on olnud saada kehtivatest raamlepingustest soodsama hinnaga teenust. Sellele viitab otseselt hankija poolt vaidlustajale eelmise hanke alusel sõlmitud kehtivate raamlepingute alusel tehtud ettepanekud (lisad 2 ja 3) jätta kehtivates raamlepingutes ette nähtud veotasu kilomeetri hindade muutus vastavalt tarbijahinnaindeksi muutusele 01.07.2023 rakendamata. Kehtivates raamlepingutes on sätestatud, et kaks korda aastas toimub veohinna muutus, mis on seotud tarbijahinnaindeksi muutusega. Kuna tarbijahinnaindeks on viimastel aastatel tõusnud, on ka veokilomeetri maksumus tõusnud. Tarbijahinnaindeksi langemise korral langeks ka veokilomeetri maksumus. Tegemist oli eelmise riigihanke alusdokumentide osaks olnud raamlepingu tingimusega, mille hankija ise koostas. Seejuures tegi vaidlustaja eelmises hankes pakkumuse, mille puhul hankija küsis selgitusi, et välistada, et tegemist ei ole alapakkumusega (lisa 4). 2024. aastal välja kuulutatud hanke tingimustest on aru saada, et veokilomeetri hinna muutuse ettenägemist eelmises hankes peab hankija veaks, mille ta soovib uuel hankel kõrvaldada. Käesoleval juhul vaidlustatud hanke raamlepingu p 6.10 kohaselt vedajale makstavat veotasu lepingu vältel ei muudeta. Kui hankija eesmärgiks uue hanke väljakuulutamisel on olnud saada kehtivate lepingutega võrreldes soodsama hinnaga teenust, siis riigihanke alusdokumendid on selle eesmärgiga otseses vastuolus. Riigihanke alusdokumentide kohaselt on parima pakkujaga sõlmitava raamlepingu majanduslik tasakaal sedavõrd pakkuja kahjuks, et selliste lepingutingimuste alusel tehtavad pakkumused oleksid ebamõistlikult kõrge hinnaga. Hankija on riigihanke alases teabevahetuses vastuseks ettevõtjate küsimustele, mis puudutavad ebamõistlikke tingimusi ja viidet, et need toovad kaasa ebamõistlikult kõrged hinnapakkumised, vastanud, et võimalik mõju ei ole õigusvastane ning mõjutab kõiki pakkujaid võrdselt (vt nt vastused küsimustele nr 3 ja 12). 5 2022. aastal korraldatud riigihankega sooviti osta ka raamitransporditeenust. 2024. aasta riigihankes seda teenust soetada ei soovita. 4 / 13  Nendest hankija vastustest nähtub otseselt, et hankija ei arvesta RHS § 3 p-s 5 sätestatud rahaliste vahendite säästliku ja otstarbeka kasutamise põhimõttega. Seetõttu ei nõustu vaidlustaja ka hankija väitega, et võimalik mõju ei ole õigusvastane. - Hankelepingu esemele sätestatud nõuded Hangitavaks teenuseks on SHS § 38 lg-s 1 sätestatud sotsiaaltransporditeenus, mida seadus kohustab kohaliku omavalitsuse üksusi korraldama. SHS § 39 sätestab nõuded teenuseosutajale. Nimetatud sätte kohaselt peab teenuseosutaja kehtestama ohutu töötamise korra ning tagama selle kättesaadavuse teenust kasutavale isikule ja teenust vahetult osutavale isikule. SHS § 38 lg 2 annab valdkonna eest vastutavale ministrile volituse kehtestada määrusega täpsustatud nõuded sotsiaaltransporditeenuse eesmärgile ja selle sisule, sealhulgas tegevustele, mis on vajalikud teenuse eesmärgi saavutamiseks. Minister ei ole seda volitust kasutanud ning selliseid täpsustatud nõudeid sotsiaaltransporditeenusele kehtestatud ei ole. Seega tuleb teenuse sisu osas juhinduda üksnes SHS § 38 lg-s 1 sätestatud definitsioonist. Muid nõudeid seadus sotsiaaltransporditeenusele või teenuseosutamisele ei sätesta. Järelikult võiksid olla asjakohased ja põhjendatud riigihanke alusdokumentides sätestatud nõuded, mis puudutavad klientide erivajadustest tulenevat ohutust. Kõikide muude riigihanke alusdokumentides teenuse osutamisele sätestatud tingimuste puhul on tegemist hankija kaalutlusotsuse alusel kehtestatud tingimustega. Hankija peab hankemenetluses kaalutlusotsuste tegemisel juhinduma riigihanke korraldamise üldpõhimõtetest.6 Hankija on kehtestanud riigihanke alusdokumentides teenusele muu hulgas järgmised nõuded, millest suurema osa puhul on nende põhjendatus ja asjakohasus ebaselge: 1) riigihanke osades 1 ja 2 peab vedajal kummaski osas olema teenuse osutamiseks vähemalt 13 M1 kategooria sõidukit vähemalt 5 istekohaga (koos juhikohaga), mis vastavad kõikidele riigihankes esitatud nõuetele (tehnilise kirjelduse p-d 3.10 ja 3.11) ning mida ei tohi riigihanke osade 1 ja 2 puhul omavahel ristkasutada (tehnilise kirjelduse p 3.2 alapunkt e); 2) riigihanke osas 3 peab vedajal olema teenuse osutamiseks vähemalt 5 M1 kategooria sõidukit igaüks ühe ratastoolikohaga ning kus peab lisaks juhikohale ja ratastoolikohale olema veel vähemalt 2 istekohta istuvate reisijate vedamiseks (tehnilise kirjelduse p 3.12); riigihanke osas 4 peab vedajal olema teenuse osutamiseks vähemalt üks M1 kategooria sõiduk, milles on vähemalt 5 istekohta (koos juhikohaga) (tehnilise kirjelduse p 3.13). Seejuures ei tohi riigihanke osade 3 ja 4 puhul neid sõidukeid ristkasutada (tehnilise kirjelduse p 3.2 alapunkt d); 3) riigihanke osades 1 ja 2 ning riigihanke osas 4 juhul, kui pakkuja soovib pakkumuses nimetada rohkem kui 4 sõidukit, peavad minimaalselt 23,1% sõidukitest täitma keskkonnahoidlikkuse tingimusi (edaspidi keskkonnahoidlikud sõidukid, tehnilise kirjelduse p 3.5); 4) iga sõiduki mõlemal välisküljel peab olema tellija (hankija) logo ja vedaja logo või teenindusmärk ning tellija logo minimaalne suurus on 29,7 x 21 cm (vastab suurusele A4) (tehnilise kirjelduse p 3.14); 5) kõik sõidukid peavad olema varustatud GPS seadmetega, mis on sisse lülitatud kogu teenuse osutamise aja ulatuses. Teostatavate sõitude GPS andmed peavad olema nähtavad reaalajas ja tagasiulatuvalt vähemalt 45 päeva. GPS seadmete ja tarkvara kasutamise eest vedajale eraldi tasu ei maksta (tehnilise kirjelduse p 3.24). Seejuures on tellijal õigus keelduda tasumast sõitude eest, mis on teostatud puuduva või rikkis GPS seadmega (v.a juhul, kui tellija on andnud sellise sõiduki suhtes väljasõiduloa, olles teadlik GPS seadme rikkest), samuti sõitude eest, mille kohta GPS andmed puuduvad (v.a juhul, kui vedaja on GPS signaali puudustest tellijat teavitanud ja GPS-signaal puudub vedaja kontrolli alla mitte oleva asjaolu tõttu (tehnilise kirjelduse p 3.25); 6) kõik sõidukid peavad kogu lepingu kehtivuse aja vastama riigihanke alusdokumentides nõutule (tehnilise kirjelduse p 3.1); 6 Vt nt Euroopa Kohtu 12.07.2018 otsus C-14/17, p 34. 5 / 13 7) lepingu täitmise perioodil võib sõidukeid samaväärsega asendada üksnes tellija (hankija) eelneval kirjalikul loal (tehnilise kirjelduse p 3.6); 8) vedajal peab olema igas riigihanke osas kasutada minimaalselt järgmine kohustuslike abivahendite hulk, millega varustab sõidukid vastavalt tellimiskeskuse poolt esitatud töökäsule: anatoomilise käepidemega reguleeritavad küünarkargud 1 paar, kaenlaalused kargud 1 paar, käimiskepid 1 tk, ratastega käimisraam 1 tk, abivahendite kinnitusvahendid salongis vedamiseks. Osa 3 teenindaval vedajal peab lisaks olema 2 ratastooli. Kõik abivahendid peavad olema vedaja omandis või muul õiguslikul alusel kasutuses ja need tuleb esitada tellijale ülevaatamiseks punktis 3.3 nimetatud sõidukite ülevaatamise käigus. Juhul, kui kliendil on samaks päevaks tellitud nii teenusele/arsti juurde kui ka tagasisõit, on kliendil õigus töökäsus nimetatud abivahendit kasutada ka kahe tellimuse vahelisel ajal. Abivahendi säilimise eest vastutab kahe tellimuse vahelisel ajal klient. Vedajal on õigus nõuda kliendilt vastavasisulise kokkuleppe allkirjastamist eeldusel, et vastavasisuline kokkuleppe projekt on eelnevalt tellija poolt kirjalikult heaks kiidetud (tehnilise kirjelduse p 3.19); 9) riigihanke osades 1, 2 ja 3 selgub see, kas järgmiseks tööpäevaks sõite tellitakse, eelneva tööpäeva kella 16-ks, osas 4 esitab tellija tellimused vedajale üksnes sõidu toimumise päeval jooksvalt (st tööpäevadel kell 08:00-17:00) (tehnilise kirjelduse p 1.13), seahulgas on tellijal riigihanke osades 1 ja 2 õigus töökäsku jooksvalt muuta ka sõidu toimumise päeval ning kui vedaja esindaja ei ole e-posti teel edastatud muudatusteate väljasaatmisest arvates 15 minuti jooksul kinnitanud muudatuse sobilikkust, on tellimiskeskusel õigus lugeda vedaja tellimusest loobunuks ja sellise tellimuse eest vedajale tasu ei maksta (tehnilise kirjelduse p 1.21). 10) riigihanke osas 3 tuleb täita ka tellimusi, mis esitatakse samal päeval, ning täita tuleb need hiljemalt 4 tunni jooksul, sealjuures on tellijal õigus muuta tellimusi ka jooksvalt ja vedajal ei ole õigust muudatustega tellimusest loobuda (tehnilise kirjelduse p 1.22); 11) riigihanke osas 4 peab vedaja olema kättesaadav tööpäevadel kell 08:00-17:00 ning võtma viie minuti jooksul tellimuse vastu täitmiseks. Kui tegemist on kohese tellimusega, peab vedaja tagama saabumise tellimuse lähtekohta hiljemalt 90 minuti jooksul tellimuse edastamisest arvates. Tellijal on õigus tellimust jooksvalt ka muuta ning vedajal ei ole õiguste muudetud tellimuse täitmisest loobuda (tehnilise kirjelduse p 1.24); 12) riigihanke osas 3 peab vedaja olema valmis teenus osutama 1 sõidukiga ka tööpäevadel ajavahemikus kell 19:00-23:00 ning laupäeval, pühapäeval ja riigipühadel kll 06:00-23:00 (tehnilise kirjelduse p 1.27); 13) teenust vahetult osutaval isikul (sõidukijuhil) peavad olema oskused erivajadustega inimeste transportimiseks ja teenindamiseks, sh teadmised selle kohta, kuidas abistada liikumispuudega isikut sõidukisse sisenemisel ja väljumisel. Selleks on vedaja kohustatud enne teenuse osutamise algust korraldama kõigile sõidukijuhtidele vastava juhendamise (tehnilise kirjelduse p 2.3); 14) vedaja peab eelnevalt kooskõlastama tellijaga kõik veoteenuse osutamiseks kaasatavad sõidukijuhid (raamlepingu p 4.4). Seega peab kokkuvõtvalt olema vedaja kogu lepingu kehtivuse aja - 48 kuud valmis osutama tellijale sotsiaaltransporditeenust, hoides lepingus sätestatud arvu sõidukeid kõigile riigihanke alusdokumentides sätestatud nõuetele vastavas seisundis (sh peavad sõidukite väliskülgedel olema minimaalselt A4 suuruses tellija logod ja sõidukite salongides infolehed), kooskõlastama tellijaga sõidukijuhid, kellele ta on korraldanud erivajadustega inimeste transportimise ja teenindamise oskuste osas juhendamise. Seda, et hankija on riigihanke alusdokumentides kehtestanud teenusele ebamõistlikud tingimused kinnitab kaudselt ka asjaolu, et 2022. aastal korraldatud Tartumaa sotsiaaltransporditeenuse riigihankes olid praegusega väga sarnased tingimused, kuid Tartumaa kohaliku omavalitsuse üksused, kelle seadusest tuleneva ülesande täitmiseks hankija teenust tellib, on vaidlustajale kinnitanud, et kui nad tellivad sotsiaaltransporditeenust ise, mitte läbi hankija, siis nad teenusele või teenuseosutajale sama rangeid nõudeid ei esita (vt Kambja, Elva ja Kastre valdade vastused teabenõudele, lisad 5-7). 6 / 13 Vaidlustaja on seisukohal, et kui hankija on näinud hangitavale teenusele ette sedavõrd ranged ja teenuseosutaja suhtes koormavad tingimused, peab selleks, et need ei oleks vastuolus RHS §-s 3 sätestatud põhimõtetega, olema lepingus muude tingimustega sätestatud teenuseosutaja jaoks mõistlik majanduslik tasakaal, et tal oleks võimalik lepingu täitmiseks tehtavad investeeringud tagasi teenida või lepingust väljuda, kui tal ei ole majanduslikult võimalik enam teenust osutada. Vaidlustaja hinnangul riigihanke alusdokumentides selline majanduslikult mõistlik tasakaal või lepingust väljumise võimalus puudub. - Riigihanke alusdokumendid on õigusvastased osas, milles need ei sätesta garanteeritud veomahtusid Tehnilise kirjelduse p 1.5 kohaselt toimub teenuse osutamine üksnes tellija tegelikest vajadustest lähtuvalt. Samas punktis on toodud välja ka lepingu eeldatavad veomahud, kuid lisatud on lause, et nimetatud veomahud ei ole garanteeritud veomahud. Riigihanke alusdokumentides puudub info selle kohta, mida tähendab tehnilise kirjelduse p-s 1.5 märgitud tellija tegelik vajadus. Riigihanke alusdokumendid ei ütle, kas Tartumaa kohalikud omavalitsused on kohustatud tellima kõik SHS § 38 lg-s 1 sätestatud teenuse hankija kaudu või võivad nad seda tellida ka ise mõnelt teiselt teenusepakkujalt. Ettevõtja esitas sellesisulise küsimuse ka hankemenetluses teabevahetuse korras (vt küsimus nr 17), kuid hankija keeldus sellele vastamast, väites, et see küsimus väljub hanketingimuste piiridest. Vaidlustaja sellega ei nõustu. Kuna riigihanke alusdokumendid garanteeritud veomahtusid ei sätesta, siis on selline info ettevõtjale vajalik, et hinnata võimalikke lepingu raames tellitavaid veomahte. Pigem nähtub hankija vastusest ettevõtja küsimusele nr 17, et vedajal on võimalik osutada teenust Tartumaa kohaliku omavalitsuse üksustele ka väljaspool raamlepingut. See tähendab muu hinnaga, kui raamlepingus sätestatud hind. Eelmise Tartumaa sotsiaaltransporditeenuse riigihanke alusel vaidlustaja ja hankija vahel 2022. aastal sõlmitud raamlepingute lisaks olevad tehnilised tingimused sätestasid samuti, et teenuse osutamine toimub üksnes tellija tegelikest vajadustest lähtuvalt ning tegelikud veomahud kujunevad vastavalt tellija tegelikele vajadustele. Mitmed Tartumaa kohaliku omavalitsuse üksused on kinnitanud, et nad ei telli kogu SHS § 38 lg-s 1 sätestatud sotsiaaltransporditeenust hankija kaudu (vt Kambja, Kastre ja Elva valdade kirjad, lisad 8-10). Kui Tartumaa kohalikud omavalitsused ei ole kohustatud tellima sotsiaaltransporditeenust hankija kaudu, siis on eeldatavad veomahud pakkuja jaoks täiesti ettearvamatud. Tehnilise kirjelduse p-s 1.5 on sätestatud lepingu eeldatav veomaht iga riigihanke osa kaupa, kuid koostoimes RHAD üldosa p-ga 5.5 ja riigihanke alusdokumentide osaks oleva VORMiga 3 saab järeldada, et need eeldatavad veomahud on hankija välja toonud selleks, et tal oleks võimalik veenduda selles, et pakkuja on pakkumuse maksumuse kujundamisel arvestanud kõikide kohustuslike hanketingimuste ja õigusaktidest tulenevate nõuetega. Vormil 3 peab pakkuja esitama vastavas riigihanke osas pakkumuse maksumuse arvutuse perioodi 01.01.2025-31.12.2025 kohta ning võtma seejuures aluseks tehnilise kirjelduse p-s 1.5 sätestatud eeldatavad veomahud (vt VORM 3 tabeli rida 37). Riigihanke alusdokumentide kohaselt ei rikuks hankija (tellija) parima pakkumuse esitanud pakkujaga sõlmitud raamlepingut, kui ta kogu lepingu kehtivuse aja jooksul ei telliks vedajalt ühtegi veokilomeetrit. Riigihanke alusdokumentide kohaselt soovib hankija sisuliselt soetada sotsiaaltransporditeenuse valmisolekut, mitte veoteenust, sest garanteeritud veomahtusid kindlaks määratud ei ole. Seega ei saa vedaja olla kindel, et tellija kogu lepingu kehtivuse perioodi jooksul temalt üldse sotsiaaltransporditeenust tellib. Seejuures on vedajal kohustus riigihanke osades 1, 2 ja 3 maksta tellijale 7500 eurot ja 4. osas 1500 eurot lepingu täitmistagatiseks (RHAD üldosa p 3.2). Vedaja peab tegema lepingu täitmiseks olulisi investeeringuid ja maksma ka lepingu täitmistagatise, olema kogu lepingu kehtivuse aja valmisolekus osutada sotsiaaltransporditeenust, kuid leping ei anna mingit kindlustunnet, et tehtud investeeringuid oleks võimalik tagasi teenida. Seejuures on raamlepingu p 10.5 kohaselt tellijal õigus mistahes põhjusel 90-päevase etteteatamisega leping korraliselt üles öelda ning vedaja hüvitusnõuded tellija suhtes tulenevalt saamata jäänud kasust või muul alusel, on välistatud. 7 / 13  Eeltoodust tulenevalt leiab vaidlustaja, et riigihanke alusdokumendid on õigusvastased osas, milles need ei sätesta garanteeritud veomahtusid. - Raamlepingu säte, mille kohaselt vedajale makstavat veotasu lepingu vältel ei muudeta, on õigusvastane RHAD üldosa p 7.2 esimese lause kohaselt on vedaja poolt pakkumises esitatud veokilomeetri maksumus vedaja tasu arvestamise aluseks kogu lepingu kehtivusaja vältel ning selle muutmine on võimalik ainult lepingus nimetatud alustel ja korras. Raamlepingu p 6.10 kohaselt vedajale makstavat veotasu lepingu vältel ei muudeta. Lepingu tähtaeg on 48 kuud, eeldusliku teenuse osutamise algusajaga 01.01.2025 (RHAD üldosa p 7.1). Seejuures peab pakkumus olema jõus vähemalt kuus kuud peale pakkumuse esitamise tähtaja saabumist (RHAD üldosa p 8.1). Seega peab riigihanke alusdokumentide kohaselt tegema pakkuja pakkumuse, millega ta on võimeline hangitavat teenust osutama järgmise 4,5 aasta jooksul. Pakkumuse tegemisel peab pakkuja arvestama, et tal tuleb pakkumuses esitada pakkumuse maksumus ühe veokilomeetri maksumusena ilma käibemaksuta täpsusega kaks kohta pärast koma (RHAD üldosa p 5.4) ning ainsaks hindamiskriteeriumiks on madalaim hind (RHAD üldosa p 11.1). Veokilomeetri maksumuse puhul peab pakkuja muu hulgas veel arvestama, et: 1) lepinguga seotud kohustuste täitmisel on vedajal õigus üksnes lepingus otsesõnu nimetatud tasudele, muid tasusid ning kulusid vedajale ei hüvitata (RHAD üldosa p 7.2 teine lause); 2) veokilomeetri hinna sisse kuulub kõikide lepingus sätestatud kohustuste täitmine vedaja poolt, sealhulgas kliendi abistamine (raamlepingu p 6.13 teine lause). Kliendi abistamine hõlmab tema abistamist lähtekoha ukse juurest sõidukisse ja sõidu sihtkoha ukseni või muule ühistranspordivahendile. Ukse puhul on mõeldud näiteks korteri ust kortermajas sõltumata korrusest, haigla või meditsiiniasutuse garderoobi või registratuuri) (tehnilise kirjelduse p 5.11); 3) veotasu makstakse ainult kliendi, klientide või kliendi saatjaga või saatjatega toimunud sõitude eest. Tühisõidud ja ettesõidud ei ole tasustatud ja nende kulu peab sisalduma vedaja poolt pakutud veokilomeetri hinnas, v.a punktis 6.6 sätestatud juhul [kui klient ei ilmu sõidule] (raamlepingu p 6.3). Mitme kliendi üheaegne vedu ei suurenda ega mõjuta veotasu suurust (raamlepingu p 6.4 teine lause); 4) tellimuse täitmiseks peab sõiduk saabuma lähtekohta 5 minutit enne väljasõidu kellaaega (tehnilise kirjelduse p 5.8), tellija poolt esitatud töökäsus määratakse vajaduse korral vahepeatused ja nende ajaline kestvus (maksimaalselt 20 minutit) (tehnilise kirjelduse p 1.13);7 Järelikult peab pakkuja arvestama pakkumuses esitatava veokilomeetri hinna maksumuses lisaks teenuse osutamisega seonduvatele kuludele ka kõikvõimalike riskidega, mis võivad järgmise 4,5 aasta jooksul realiseeruda. Veoteenuse osutamise turuolukord on niivõrd muutlik, et ühelgi pakkujal ei ole realistlikult võimalik esitada pakkumusi võttes arvesse kõiki võimalikke riske. Näiteks on ebaselged ka võimalikud muudatused pakkuja maksukoormuses. Eelduslikult maksukoormus lepingu kehtivuse ajal suureneb, kuid ei ole teada, kui palju. Pakkumus tuleb esitada küll ilma käibemaksuta (RHAD üldosa p 5.4), kuid pakutav veoteenuse hind peaks sisaldama teisi kõikvõimalikke makse, näiteks julgeolekumaks, mille suurus ja arvestuse alused ei ole hetkel teada. Riigikohus on selgitanud, et kui vedajad peaksid hinnapakkumust tehes arvestama mistahes teoreetiliselt võimalike kulude suurenemisega, tõstaks see pakkumuste hinda ja haldusülesande täitmise kulusid, mistõttu on hankijatel kokkuvõttes soodsam hoida pakkujate risk mõistlikul tasemel ja reageerida majanduskeskkonna muutustele põhjendatud juhtudel lepingu tingimuste ajakohastamisega.8 Vaidlustajale jääb ebaselgeks, millistest kaalutlustest lähtuvalt on hankija näinud raamlepingus ette, et veotasu muutmine lepingu kehtivuse ajal ei ole võimalik. Kui hankija ei soovinud näha ette regulaarset näiteks tarbijahinnaindeksiga seotud veotasu muutmise võimalust, siis oleks tal olnud võimalik näha ette muud alused veotasu muutmiseks, näiteks vedaja tegelike kulude muutumisest tingitud veotasu muutmise võimaluse. Seega, kui pakkujad peavad võtma arvesse kõiki võimalikke järgmise 4,5 aasta riske juba praegu esitatavas pakkumuses, oleks need pakkumused ebamõistlikult kõrged. Samas annaks piisavalt tihe hinna korrigeerimine nii pakkujatele kindluse, et edaspidised hinnad vastavad reaalsele 7 Tegemist on ooteajaga, mida eraldi ei tasustata. 8 Riigikohtu 11.11.2021 otsus nr 3-18-1946/70, p 30. 8 / 13  turuolukorrale ja ka hankijale kindluse, et pakkumused tulevad realistlikud ja avalikke vahendeid kasutatakse optimaalselt. Pakkumused, mille esitamisel peab pakkuja arvestama, et pakutava veoteenuse hinnaga peab ta olema võimeline teenust osutama järgmise 4,5 aasta jooksul, oleksid ebamõistlikult kõrged ning sellega vastuolus RHS § 3 p-s 5 sätestatud hankija kohustusega kasutada rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt. Seda enam, et riigihanke alusdokumendid ei näe ette vedajale õigust leping ennetähtaegselt üles öelda, kui teenuse osutamine muutub vedajale majanduslikult ebamõistlikuks (raamlepingu p 10.4). Vaidlustaja ei nõustu riigihanke teabevahetuse käigus hankija antud selgitusega, et veotasu muutmine on kokkuleppeliselt võimalik RHS § 123 alusel või võlaõigusseaduses (edaspidi VÕS) ja haldusmenetluses seaduses (HMS) sätestatud alustel. RHS § 123 lg 1 p 2 kohaselt ei tohi hankelepingu muutmisel muuta hankelepingu üldist olemust. Kui hankija on riigihanke korraldamisel seadnud ainsaks kriteeriumiks veokilomeetri madalaima hinna, siis on vaieldamatult veokilomeetri hinna muutmise puhul tegemist hankelepingu üldist olemust muutva tingimusega, mis ei ole RHS § 123 kohaselt lubatud. Seda enam, et riigihanke alusdokumentides on selgelt, täpselt ja ühemõtteliselt sätestatud, et veotasu lepingu vältel ei muudeta. Kui hankelepingus sätestatud hinna muutmine oleks vastuolus RHS §-ga 123, siis ei ole võimalik hinda õiguspäraselt muuta ka VÕS-s või HMS-s sätestatud alustel. Riigikohus on rõhutanud, et hankelepingu muutmine võib olla vaid erandlik ja toimuda vaid ranges kooskõlas seaduses sätestatud tingimustega ning ei tohi kahjustada riigihangete läbipaistvust ega ettevõtjate võrdset kohtlemist.9 Vaidlustaja on seisukohal, et kui riigihanke alusdokumentides on selgesõnaliselt sätestatud, et veotasu lepingu vältel ei muudeta, siis veotasu muutmine lepingu kehtivuse ajal kahjustab igal juhul hanke läbipaistvust ja ettevõtjate võrdset kohtlemist. Seda kahjustab juba iseenesest ka hankija antud vastus teabevahetuse raames (vt vastus küsimusele nr 1), milles ta jätab potentsiaalsetele pakkujatele mulje, nagu võiks veotasu muutmine olla lepingu kehtivuse ajal võimalik. Eeltoodust tulenevalt on vaidlustaja hinnangul õigusvastane raamlepingu p 6.10, mille kohaselt vedajale makstavat veotasu lepingu vältel ei muudeta. - Raamleping on õigusvastane lepingu ennetähtaegse lõpetamise tingimuste osas Raamlepingu p 10.4 kohaselt on vedajal õigus lõpetada leping ühepoolselt ennetähtaegselt, teavitades sellest ette vähemalt 90 päeva, kui tellija võlgnevus vedaja ees ületab vastava riigihanke osa eelduslikust aastasest veomahust 20%-le vastava veomahu ja vedaja veokilomeetri maksumuse korrutisele vastava summa ning tellija ei ole võlgnevust tasunud ka vedaja poolt määratud täiendava tähtaja jooksul. Sama sätte viimase lause kohaselt ei ole mistahes muul alusel vedajal õigust lepingut ühepoolselt ennetähtaegselt üles öelda. Seega on raamlepingu kohaselt vedajal õigus öelda leping ennetähtaegselt üles vaid juhul, kui tellijal on vedaja ees tekkinud võlgnevus. Järelikult eeldab selle sätte alusel lepingu ülesütlemise õiguse kõigepealt seda, et tellija on üldse vedusid tellinud. Kui tellija ei ole vedusid tellinud, ei saa tal olla tekkinud ka võlgnevust. Kuna riigihanke alusdokumendid garanteeritud veomahtusid ei sätesta (tehnilise kirjelduse p 1.5), siis võib juhtuda, et tellija ei telligi kogu lepingu kehtivuse jooksul ühtegi sõitu. Sellisel juhul peab vedaja kogu lepingu kehtivuse aja olema valmis teenuse osutamiseks, kuid tal puudub võimalus tehtud investeeringuid tagasi teenida või lepingust väljuda. Raamlepingu p 10.4 viimane lause sätestab imperatiivselt, et muul alusel, kui tellija võlgnevus, vedajal lepingu ühepoolse ennetähtaegse ülesütlemise õigust ei ole. Ebamõistlik ja seega õigusvastane on ka raamlepingu p-s 10.4 sätestatud kohustus teavitada tellija võlgnevuse puhul lepingu ennetähtaegsest ülesütlemisest ette vähemalt 90 päeva. Seejuures sätestab raamleping ka minimaalse võlgnevuse suuruse, mille esinemise korral alles vedajal ülesütlemise õigus tekib, ning täiendava tingimuse, et enne lepingu ülesütlemist peab vedaja andma tellijale võlgnevuse tasumiseks täiendava tähtaja. Raamlepingu p-de 6.14 ja 6.19 kohaselt toimub teenuse eest tasumine teenuse osutamisele järgneval kuul. 20%-lise võlgnevuse tekkimiseks peab teenuse eest olema tasumata juba rohkem kui kahe kuu eest, eeldusel, et veomahud on kuude lõikes enamvähem võrdsed. Ka sellisel juhul peab vedaja teatama ühepoolselt lepingu ülesütlemisest ette vedajale 90 päeva. Järelikult võib tekkida ka olukord, kus tellija on juba vedajale võlgu, kuid vedaja on ka seejärel kohustatud osutama teenust kolm kuud ning ei ole 9 Riigikohtu 11.11.2021 otsus nr 3-18-1946/70, p 30. 9 / 13  välistatud, et tellija ei saa tasu ka nende kolme kuu eest. Järelikult peab pakkuja pakkumust tehes arvestama, et võib tekkida olukord, kus tal on kohustus teenust osutada vähemalt viie kuu jooksul selliselt, et vedaja ei ole talle eelnevate kuude jooksul tehtud sõitude eest tasunud. Isegi kui selline tingimus on vajalik, et tagada teenuse osutamise järjepidevus, peab lepingus olema sätestatud sellisele olukorrale vedaja majanduslike riskide maandamiseks mõistlik lahendus, näiteks vedajale lepingu täitmistagatise tagastamine vms tingimus, et vedajale oleks tagatud vähemalt osaliselt rahavoog vedude teostamiseks kuni lepingu lõppemiseni. Võrdluseks näeb raamleping hankijale ette õiguse öelda leping üles juhul, kui vedaja on lepingut rikkunud, 10-päevase etteteatamistähtajaga (raamlepingu p 10.3), kohustades samal ajal vedajat jätkama tellija nõudel lepingu täitmist veel kuni 6 kuu jooksul (raamlepingu p 10.7). Vaidlustaja hinnangul on raamlepingu p 10.4 õigusvastane nii osas, milles see sätestab olukorras, kus tellija on vedajale juba oluliselt võlgu, ütlema lepingut üles 90-päevase etteteatamistähtajaga, kui osas, milles see välistab muul alusel vedajale õiguse lepingut ühepoolselt ennetähtaegselt üles öelda. Olukorras, kus raamleping ei näe ette võimalust veotasu muutmiseks lepingu kehtivuse ajal (raamlepingu p 6.10), peab olema vedajale jäetud võimalus öelda leping ennetähtaegselt üles ka juhul, kui lepingu täitmine on muutunud vedaja jaoks majanduslikult ebamõistlikuks. Hankija on hankemenetluses teabevahetuses selgitanud (vt vastust küsimusele nr 5), et kui majanduskeskkonna muutused muudavad lepingu täitmise ühele poolele oluliselt ja ettenägematult koormavaks, siis on haldusmenetluse seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud sellekohane regulatsioon lepingulise tasakaalu taastamiseks või lepingust väljumiseks. Hankija on teabevahetuses vastusena küsimusele nr 27 selgitanud, et sõlmitav leping on haldusleping. HMS § 102 lg 4 teise lause kohaselt ei ole halduslepingu poolel, kes ei ole haldusorgan, võimalik halduslepingut muul moel üles öelda, kui pöörduda kohtusse halduslepingu lõpetamise taotlusega. Seega ei ole vedajal võimalik lepingut tellijale ühepoolselt ennetähtaegselt üles öelda ka HMS-s sätestatud alusel, kui lepingu täitmine on muutunud tema jaoks majanduslikult ebamõistlikuks. Riigikohus on selgitanud, et reisijateveo alarahastamine võib survestada vedajat säästma kulusid lubamatul viisil, kahjustades seeläbi ülesande täitmise kvaliteeti, sh reisijate turvalisust.10 Seega on õigusvastane raamlepingu p-s 10.4 sätestatud imperatiivne tingimus, et mistahes muul alusel, kui tellija võlgnevus, ei ole vedajal õigust lepingut ühepoolselt ennetähtaegselt üles öelda. Raamlepingu p 10.5 kohaselt on tellijal õigus mistahes põhjusel leping korraliselt üles öelda 90- päevase etteteatamistähtajaga. Seega on hankijal õigus leping üles öelda nii juhul, kui vedaja on rikkunud lepingut (raamlepingu p 10.3), kui ka ilma igasuguse põhjuseta (raamlepingu p 10.5). Seejuures sätestab raamlepingu p 10.5 teine lause, et korralise ülesütlemise korral ei ole vedajal tellija suhtes ka mingeid hüvitusnõudeid. Olukorras, kus hankija on sätestanud teenusele ranged nõuded, mis eeldavad, et vedaja peab tegema olulisi investeeringuid lepingu täitmiseks, kuid lepinguga garanteeritud veomahtusid ette nähtud ei ole, on õigusvastane raamlepingu p 10.5, mis annab tellijale õiguse igal ajal 90- päevase etteteatamistähtajaga lepingu ühepoolseks ülesütlemiseks ja välistab vedaja hüvitusnõuded tellija suhtes. - Alternatiivne nõue Kui VaKo asub seisukohale, et riigihanke alusdokumendid ei ole õigusvastased osas, mille vaidlustaja eelpool välja tõi, siis alternatiivselt palub vaidlustaja tunnistada need õigusvastaseks osas, milles need näevad hankeeseme osas ette järgmised nõuded. Tehnilise kirjelduse p 3.2 kohaselt ei tohi riigihanke osades 1 ja 2 sõidukeid omavahel ristkasutada. Seejuures nõutakse kummaski riigihanke osas vähemalt 13 sõiduki kasutamist (tehnilise kirjelduse p-d 3.10 ja 3.11). Hankija on hankemenetluses teabevahetuse korras selgitanud, et selle keelu eesmärk on tagada pidev ja töökindel sõidukipark sotsiaaltransporditeenuse osutamiseks (vt vastus küsimusele nr 12). Vaidlustaja hinnangul ei ole sõidukite ristkasutamise keeld põhjendatud, seda eriti olukorras, kus garanteeritud veomahtusid ei ole (tehnilise kirjelduse p 1.5), kuid vedajal on kohustus kogu lepingu kehtivuse ajal hoida kõik sõidukid riigihanke alusdokumentides sätestatud nõutule vastavas olukorras (tehnilise kirjelduse p 3.1). Eelmises riigihankes (viitenumber 253659) oli lepingu eeldatav veomaht Lõuna piirkonnas 155 000 10 Riigikohtu 11.11.2021 otsus nr 3-18-1946/70, p 29. 10 / 13 kilomeetrit aastas ja Põhja piirkonnas 135 000 kilomeetrit aastas, kuid nõuti, et mõlemas piirkonnas peab olema lepingu täitmiseks vähemalt 8 sõidukit. Praeguses hankes on Põhja piirkonnas lepingu eeldatavaks veomahuks Põhja piirkonnas samuti 135 000 kilomeetrit aastas ning Lõuna piirkonnas isegi vähem, kui eelmises hankes – 145 000 kilomeetrit aastas. Sõidukite ristkasutamise keeld kahjustab konkurentsi, sest eeldab pakkujalt, kes soovib pakkumust teha nii riigihanke osas 1 kui ka 2 oluliselt suurema arvu sõidukite olemasolu, kui tegelikult lepingu täitmiseks tegelikult on vaja. Seetõttu on tehnilise kirjelduse p 3.2 õigusvastane osas, milles see sätestab riigihanke osades 1 ja 2 sõidukite omavahelise ristkasutamise keelu. Tehnilise kirjelduse p 3.19 kohaselt peab vedaja võimaldama juhul, kui kliendil on samaks päevaks tellitud nii teenusele/arsti juurde kui ka tagasisõit, võimaldama kliendil töökäsus nimetatud abivahendit kasutada ka kahe tellimuse vahelisel ajal. Tehnilises kirjelduses on märgitud, et vedajal on õigus nõuda kliendilt kokkuleppe allkirjastamist, mille kohaselt vastutab klient kahe tellimuse vahelisel ajal abivahendi säilimise eest, eeldusel, et vastavasisuline kokkuleppe projekt on eelnevalt tellija poolt kirjalikult heaks kiidetud. Vaidlustaja hinnangul on tegemist abivahendi renditeenusega, mis ei ole sotsiaaltransporditeenuse osa. Sotsiaaltransporditeenus on klientide vedu töökäsus näidatud lähtekohast sihtkohta. Tellimuste (sõitude) vaheline aeg väljub lepingu esemest. Vaidlustaja leiab, et tehnilise kirjelduse p 3.19 on õigusvastane, sest abivahendi renditeenus sõitudevaheliseks ajaks ei ole osa sotsiaaltransporditeenusest. Tehnilise kirjelduse p 3.5 kohaselt peavad riigihanke osades 1 ja 2 ning riigihanke osas 4 juhul, kui pakkuja soovib pakkumuses nimetada rohkem kui 4 sõidukit, minimaalselt 23,1% sõidukitest täitma keskkonnahoidlikkuse tingimusi järgmiselt: a) maanteesõidukil peab olema maksimaalne summutist väljuv CO2-heide väiksem kui 50 g/km; b) maanteesõidukil peavad olema tegelikus liikluses tekkivad õhusaasteainete heited protsendina EURO 6 heite piirnormist väiksemad kui 80%. Kuni 05.09.2024 kehtinud riigihanke alusdokumentide tehnilise kirjelduse p 3.5 kohaselt pidi riigihanke osades 1, 2 ja 4 minimaalselt 23,1% pakkumuses loetletud ja raamlepingu täitmiseks kasutatavad sõidukid täitma keskkonnahoidlikkuse tingimusi. Alates 06.09.2024 kehtivas tehnilise kirjelduse p-s 3.5 ei ole sätestatud, et keskkonnahoidlikke sõidukeid peab minimaalselt 23,1% ulatuses ka raamlepingu täitmiseks kasutama. Isegi juhul, kui selline kohustus oleks, ei selgu riigihanke alusdokumentidest, mil viisil tagab hankija, et vedaja ka kasutab teenuse osutamisel keskkonnahoidlikke sõidukeid vähemalt 23,1% ulatuses teenuse osutamisel. Hankija selgitas hankemenetluses teabevahetuse korras, et vedaja valib ise pakkumuse vormil 4 nimekirjas esitatud sõidukite seast, millise sõiduki ta konkreetset tellimust täitma määrab (vt vastus küsimusele nr 4). Kui riigihanke alusdokumendid sätestavad üksnes kohustuse pakkujal näidata ära, et tal on riigihanke osades 1 ja 2 esitatavatest sõidukitest vähemalt 23,1% sõidukitest keskkonnahoidlikud, kuid puudub kohustus neid sõidukeid vähemalt samas määras teenuse osutamisel kasutada, siis on tegemist ebamõistliku riigihanke alusdokumendi tingimusega, sest see ei teeni oma eesmärki. Sellise tingimuse eesmärgiks saab olla üksnes see, et keskkonnahoidlikke sõidukeid ka kasutatakse teenuse osutamisel vähemalt 23,1% ulatuses. Riigihanke alusdokumendid on õigusvastased osas, milles need ei sätesta, et keskkonnahoidlikke sõidukeid tuleb riigihanke osades 1 ja 2 ning riigihanke osas 4 juhul, kui pakkumuses on nimetatud rohkem kui 4 sõidukit, minimaalselt 23,1% ulatuses ka teenuse osutamisel kasutada. RHAD üldosa p 7.3 kohaselt kuulub sõitjate poolt vedajale omaosaluse korras makstud tulu Tellijale ning see tasaarvestatakse vedajale makstava tasuga vastavalt lepingu tingimustele. Ka raamlepingu p 6.12 sätestab, et omaosaluse tasudest laekuv tulu kuulub tellijale. Tehnilise kirjelduse p 4.8 kohaselt käsitletakse klientide omaosalusest laekunud tulu vedajale ettemaksuna ning vedajale laekunud tulu arvatakse maha vedajale ülekantavast lepingu alusel makstavast tasust. Kuni 05.09.2024 kehtinud tehnilise kirjelduse p 4.3 kohaselt pidi vedaja esitama kliendi omaosaluse arve enda nimel. Hankija parandas selles osas riigihanke alusdokumente ning alates 06.09.2024 kehtiva tehnilise kirjelduse p 4.3 kohaselt peab vedaja esitama kliendile omaosaluse arve tellija nimel. Tehnilise kirjelduse p-s 4.3 on välja toodud, millised andmed peavad olema kantud kliendi omaosaluse arvele. Seejuures ei ole sätestatud, et arvel märgitud tasu tuleb tasuda vedaja arvelduskontole, kuigi arve on väljastatud tellija nimel. Sellise sätte puudumisel ei ole vedajal õigus väljastada arvet tellija nimel selliselt, et tasu laekuks vedajale. Ometi on riigihanke alusdokumentidest aru saada, et selline on olnud tellija soov. Sellele viitab otseselt ka tehnilise kirjelduse p 4.8, mille kohaselt käsitletakse laekunud tulu vedajale tasu ettemaksuna. Kuna tegemist on käibemaksuga maksustatava käibega, peab kliendi omaosaluse arve vastama käibemaksuseaduse § 37 lg-s 7 sätestatud nõuetele. Tehnilise kirjelduse p 4.3 on õigusvastane, 11 / 13  sest kliendi omaosaluse arve puhul jääb ebaselgeks, kes on teenuse osutaja ning kellele tuleb arvel märgitud summa tasuda. Tehnilise kirjelduse p 4.10 sätestab, et juhul, kui klient jätab talle väljastatud ülekandearve tasumata, vastutab laekumata tulu eest tellija, eeldusel, et vedaja on tähtajaks laekumata omaosaluse arvest tellimiskeskust teavitanud maksetähtaja möödumisest kolme tööpäeva jooksul. Järgmises lauses on sätestatud, et juhul, kui vedaja on jätnud vastava teavituse tellimiskeskusele tähtaegselt esitamata, vastutab ta laekumata tulu eest ise ja sellisel juhul loetakse ka laekumata tulu vedajale tehtud ettemakseks p 4.8 tähenduses ning lahutatakse tellija poolt vedajale makstavast tasust. Vaidlustajale jääb ebaselgeks, mida tähendab tehnilise kirjelduse p-s 4.10 sätestatud tellija vastutus ja miks peaks faktiliselt mittelaekunud tulu maha arvama tellija poolt vedajale makstavast tasust. Tehnilise kirjelduse p 4.8 kohaselt käsitletakse laekunud tulu vedajale tasu ettemaksuna. Kuna tehnilise kirjelduse p 4.10 teine lause sätestab, et teavitamiskohustuse täitmata jätmisel loetakse ka laekumata tulu vedajale tehtud ettemaksuks, peab olema riigihanke alusdokumentides sätestatud, et kui vedaja on täitnud tasumata arve osas oma teavitamiskohustust, siis kohustub tellija laekumata tulu vedajale tasuma. Tehnilise kirjelduse p 3.14 kohaselt peab sõiduki mõlemal välisküljel olema tellija logo ja vedaja logo või teenindusmärk ning tellija logo minimaalne suurus on 29,7 x 21 cm (vastab suurusele A4). Tehnilise kirjelduse p 3.21 kohaselt peavad sõidukite salongis olema vedaja poolt valmistatud infolehed vedaja kontaktandmetega, tellimiskeskuse kontaktandmetega ja muu sõitjatele vajaliku infoga. Tehnilise kirjelduse p 3.1 kohaselt peavad kõik sõidukid kogu lepingu kehtivuse aja vastama riigihanke alusdokumentides nõutule. Tehnilise kirjelduse p-de 3.14 ja 3.21 puhul on tegemist ebamõistlik tingimustega, kui need peavad pakkumuses esitatud sõidukite puhul olema täidetud kogu lepingu kehtivuse aja. Hankija on hankemenetluses toimunud teabevahetuse korras selgitanud, et hanketingimustes ei ole nõutud, et logo peaks olema sõidukile kantud püsivalt, vaid sõidukil peab olema logo vaid lepingu täitmise ajal (vt hankija vastus küsimusele nr 8). Vaidlustaja hinnangul on hankija selle selgituse puhul eksinud. Tehnilise kirjelduse p 3.1 nõuab, et kõik sõidukid peavad kogu lepingu kehtivuse aja, mitte ainult lepingu täitmise ajal vastama riigihanke alusdokumentides nõutule. Tehnilise kirjelduse p-d 3.14 ja 3.21 on esitatud III osas „Nõuded sõidukitele“. Järelikult on tegemist sõidukitele esitatavate nõuetega, mis peavad tehnilise kirjelduse p 3.1 kohaselt olema täidetud kogu lepingu kehtivuse aja. Kuna garanteeritud veomahtusid leping ette ei näe, peab vedajal olema võimalik kasutada samu sõidukeid ka raamlepingu väliselt. Raamleping seda ei keela. Autodega, mis on tähistatud raamlepingus nõutud viisil, on raskendatud raamlepingu välise teenuse osutamine. Nõue, et autod peavad kandma kogu lepingu kehtivuse aja tellija logosid ja nende salongides peavad olema infolehed või lahtised infokaardid muu hulgas tellija kontaktandmetega, on ebamõistlik ja vedaja õigusi ülemääraselt kahjustav. Seetõttu on tehnilise kirjelduse p-d 3.14 ja 3.21 õigusvastased, kuna puudub täpsustus, et need sõidukitele esitatavad nõued peavad olema täidetud vaid raamlepingu alusel toimuvate tellimuste täitmisel. RIIGIHANKE PEATAMISE TAOTLUS RHS § 193 lg 1 kohaselt võib vaidlustuskomisjon vaidlustaja põhjendatud taotluse alusel teha igas vaidlustusmenetluse staadiumis otsuse riigihanke peatamise kohta, võttes arvesse peatamisest tulenevaid võimalikke tagajärgi kõigile huvidele, mida võidakse kahjustada. Vaidlustaja palub vaidlustuskomisjonil hankemenetluse viivitamatult peatada. Hankemenetluse peatamata jätmise korral ei ole vaidlustajal ka vaidlustuse rahuldamise korral hankes võimalik osaleda, kuna pakkumuste esitamise tähtaeg saabub juba 26.09.2024. Eelduslikult ei ole vaidlustusmenetlus selleks ajaks lõppenud. Pakkumuste esitamise tähtaja saabumisel ei ole võimalik kaitsta vaidlustaja neid õigusi, mille kaitseks on käesolev vaidlustus esitatud. Seejuures on riigihanke alusdokumentide õigusaktidega kooskõlla viimine hankija enda huvides, kuivõrd praegusel kujul ei taga need hankija jaoks tema rahaliste vahendite säästlikku ja otstarbekat kasutamist. 12 / 13  Hangitava teenuse osutamine ei katke vaidlustusmenetluse ajal, sest hankijal on võimalik kuni 2026. aasta lõpuni tellida sotsiaaltransporditeenust eelmise riigihanke tulemusena sõlmitud raamlepingute alusel. MENETLUSLIKUD KÜSIMUSED Esindusõigus. Vaidlustaja kinnitab, et teda esindavad käesolevas vaidlustusmenetluses vandeadvokaat Margo Lemetti ja vandeadvokaadi abi Mariliis Timmermann. Riigilõiv. Vaidlustaja on tasunud vaidlustuse esitamiselt riigilõivu 1280 eurot (lisa 11). Asja läbivaatamise viis. Vaidlustaja on nõus kirjaliku menetlusega. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Margo Lemetti Mariliis Timmermann Lisad 1. OÜ Tartaline ja MTÜ Tartumaa Ühistranspordikeskus vaheline e-kirjavahetus kehtivate raamlepingute osas. 2. MTÜ Tartumaa Ühistranspordikeskus ettepanek jätta Lõuna piirkonna raamlepingus veohind indekseerimata. 3. MTÜ Tartumaa Ühistranspordikeskus ettepanek jätta Lõuna piirkonna raamlepingus veohind indekseerimata. 4. Väljavõte riigihangete registrist hanke nr 253659 pakkumuse hinna osas toimunud teabevahetuse kohta. 5. Kambja valla vastus väljaspool MTÜ-ga Tartumaa Ühistranspordikeskus sõlmitud lepingut tellitavale sotsiaaltransporditeenusele osutatavate nõuete osas. 6. Elva valla vastus väljaspool MTÜ-ga Tartumaa Ühistranspordikeskus sõlmitud lepingut tellitavale sotsiaaltransporditeenusele osutatavate nõuete osas. 7. Kastre valla vastus väljaspool MTÜ-ga Tartumaa Ühistranspordikeskus sõlmitud lepingut tellitavale sotsiaaltransporditeenusele osutatavate nõuete osas. 8. Kambja valla vastus väljaspool MTÜ-ga Tartumaa Ühistranspordikeskus sõlmitud lepingut tellitava sotsiaaltranspordi teenuse kohta. 9. Kastre valla vastus väljaspool MTÜ-ga Tartumaa Ühistranspordikeskus sõlmitud lepingut tellitava sotsiaaltranspordi teenuse kohta. 10. Elva valla vastus väljaspool MTÜ-ga Tartumaa Ühistranspordikeskus sõlmitud lepingut tellitava sotsiaaltranspordi teenuse kohta. 11. Maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta. 13 / 13