Hankija vastus

HINDAMISKRITEERIUMID JA -METOODIKA Hankija võrdleb ja hindab kõiki vastavaks tunnistatud pakkumusi hindamiskriteeriumide alusel. Eduka pakkumuse valiku aluseks on majanduslik soodsus, mis selgitatakse välja väärtuspunktide omistamise meetodil käesolevas dokumendis toodud hindamiskriteeriumide ja -metoodika alusel. Kriteerium Punktid (max) Pakkumuse maksumus 40 Teenuse kirjeldus (sh töökorralduskava, ettepanekud tööprotsessi läbi viimiseks, ajakava, võimalikud riskid 50 ning nende maandamine kogu protsessi jooksul, kasutatava metoodika (sh arutelude modereerimisel). Meeskonna koosseis, rollide jaotus ja seotud kogemus. 10 Väärtuspunktide arvutamine 1. Pakkumuse maksumus ilma käibemaksuta. Hindamiskriteeriumis „Pakkumuse maksumus”, mille pakkumuse maksumuse summa (käibemaksuta) on madalaim, s.o vähim on parim. Järgmiste hinnatavate pakkumuste punktid arvutatakse järgmise valemiga: „kriteeriumi punktid” - („hinnatava pakkumuse maksumus” – „madalaim pakkumuse maksumus”) / (jagatud) „suurim väärtus” x (korda) kriteeriumi punktid. Hindamise täpsus on kaks kohta pärast koma. 2. Teenuse kirjelduses omistab hindamiskomisjon kollektiivselt punkte iga pakkumuse võrdlemisel alamkriteeriumide ja punktiskaala alusel ning vajadusel pakkumuste omavahelisel võrdlemisel. Juhul kui pakkumuse alamkriteeriumile vastavus on oma kategoorias toodud nõudmistest kõrgem, võivad hindamiskomisjoni liikmed alamkriteeriumi hindamisel hinnet poolte punktide võrra (poole järgmise punktikriteeriumi ja konkreetse punktikriteeriumi vahe ulatuses) tõsta. Erandiks on maksimumhinne, millest kõrgemat hinnet ei ole lubatud alamkriteeriumile anda. Kirjelduse alamkriteeriumidele antud punktid summeeritakse. Teenuse kirjelduse hindamisel on võimalik saada kokku maksimaalselt 50 punkti. Teenuse kirjeldus 50 Vastab täielikult hankija ootustele. 50 Pakkumuses kirjeldatud protsess moodustab arusaadava, loogilise ja tervikliku käsitluse vastates täielikult tellija ootustele ja vajadustele: 1. Detailne töökorralduskava on esitatud ning tegevused on põhjendatud, osapoolte kaasamine on detailselt läbi mõeldud. 2. Tegevused on esitatud koos tähtaegadega (tegevus võib toimuda ka mitu nädalat, sel juhul tuleb märkida, kui mitu nädalat) ja tulemitega. 3. Tellija on esitatu põhjal veendunud, et pakkuja suudab tagada sujuva ning kvaliteetse töökorralduse ja on arvestanud kõigi oluliste ja asjakohaste riskidega ning kavandanud väga head maandamismeetmed. 4. Pakkuja poolt valitud metoodika otstarbekus on põhjendatud, selle sisu on esitatud põhjalikult, selgelt ja terviklikult. 5. Pakutud metoodika vastab täielikult tellija vajadustele ja ootustele. 6. Pakkuja on põhjalikult selgitatud, kuidas valitud metoodikaga on võimalik saavutada tellija eesmärgid parimal võimalikul viisil. Vastab keskmiselt hankija ootustele. 30 Pakkumuses ei ole protsessi kirjeldus esitatud piisavalt detailselt ja/või kõikehõlmavalt või esineb pealiskaudsust, ebaselgust: 1. Pakkumus vastab tellija ootustele ainult osaliselt. 2. Töökorralduskava ning riskianalüüs on läbi mõeldud ning lahti kirjutatud, kuid esineb üksikuid ebakõlasid (nt mõne tegevuse jaoks on planeeritud põhjendamatult pikk või lühike periood), osapoolte kaasamine pole piisava põhjalikkusega läbi mõeldud ega vasta tellija ootustele. 3. Pakkuja ei ole metoodika valikut piisavalt arusaadavalt põhjendanud. 4. Lahenduste kasutamise otstarbekus on põhjendatud ja lahendused on eesmärgiga seostatud, kuid pisidetailide osas esinevad üksikud mittepõhimõttelised puudujäägid ja/või ebatäpsused, mis üldiselt siiski ei takista tellija eesmärkide saavutamist. Vastab alla keskmise hankija ootustele. 5 Pakkumuses oodatud teenuse protsessi kirjeldus on esitatud, kuid see ei moodusta ühtset, selgelt arusaadavat terviklikku käsitlust: 1. Tellijal tekkisid mitmed põhimõttelised küsimused töökorralduskava (sh osapoolte kaasamise teemas) sobivuse osas. 2. Metoodika ja selle kirjeldus on esitatud ja üldises plaanis sobiv, kuid selles esineb probleeme, nt on välja pakutud ebasobivaid lahendusi või on puudujääke pakutud metoodika põhjendustes. 3. Hankijal tekkis pakkumuses esitatud metoodika kirjelduse osas mitmeid küsimusi ja/või kahtlus, kas valitud metoodikaga on võimalik hanke eesmärke saavutada. 3. Meeskonna koosseis, rollide jaotus ja seotud kogemuses omistab hindamiskomisjon kollektiivselt punkte iga pakkumuse võrdlemisel alamkriteeriumide ja punktiskaala alusel ning vajadusel pakkumuste omavahelisel võrdlemisel. Juhul kui pakkumuse alamkriteeriumile vastavus on oma kategoorias toodud nõudmistest kõrgem, võivad hindamiskomisjoni liikmed alamkriteeriumi hindamisel hinnet poolte punktide võrra (poole järgmise punktikriteeriumi ja konkreetse punktikriteeriumi vahe ulatuses) tõsta. Erandiks on maksimumhinne, millest kõrgemat hinnet ei ole lubatud alamkriteeriumile anda. Kirjelduse alamkriteeriumidele antud punktid summeeritakse. Kirjelduse hindamisel on võimalik saada kokku maksimaalselt 10 väärtuspunkti. Meeskonna koosseis, rollide jaotus ja seotud kogemus 10 Pakkuja on hankelepingu täitmisse kaasatava meeskonna koostamisel lähtunud 10 hankija vajadusest ja töö eesmärgist: 1. Detailselt on välja toodud iga meeskonnaliikme varasem kogemus ja kompetents ning põhjendatud on, kuidas toetavad need hanke eesmärgi saavutamist. 2. Selgitatud on, milliseid ülesandeid iga meeskonnaliige täidab (sh meeskonnaliikmete asendusvõimalused) ning töö on integreeritud ühise eesmärgi saavutamisse. 3. Meeskonnaliikmete koostöö põhimõtted ja tööjaotus annavad hankijale veendumuse, et kõik planeeritud tegevused saavad lõpptähtajaks ja kvaliteetselt teostatud. Meeskonnaliikmete tööjaotus on kirjeldatud üldsõnaliselt ja/või on hankijal 5 kahtlus, kas meeskonnaliikmete varasem kogemus ja pädevus toetab hanke eesmärgi saavutamist parimal viisil. 1. Kirjelduses või tööjaotuses esinevad üksikud puudujäägid või vastuolud, nt jääb rollide või vastutuse jaotus ebaselgeks. 2. Pakkumuses esitatud meeskonna koosseisu või selle tööjaotuse osas 1 esinevad olulised puudujäägid või vastuolud või on esitatud kirjeldus üldsõnaline või pole ammendav, meeskonna varasem kogemus ja pädevus ei toeta tellija eesmärkide saavutamist. 3. Hankijal ei ole veendumust, et pakkuja suudab planeeritud tegevused kvaliteetselt ja õigeaegselt teostada.  Tehniline kirjeldus Taustainfo ja hanke eesmärk Eesti lastekaitsesüsteemi keskmes on kohaliku omavalitsuse üksused (KOVid), kelle rolliks on lastekaitseseadusest (LasteKS § 17) tulenevalt ennetada ja vähendada lapsi ohustavaid riske, hinnata abivajavast ja/või hädaohus olevast lapsest teada saamisel viivitamata lapse abivajadust, pakkuda lastele ja peredele nende heaolu tagavaid meetmeid. Lastekaitsetöö on KOVdes korraldatud erinevalt, samuti on väga erinev lastekaitsetöötajate ettevalmistus, töökogemus, arusaam lastekaitsetööst, kasutatavad metoodikad ja tööriistad. Viimasel kümnendil on Eestis toimunud olulisi muutusi lastekaitsetöö korraldamisel nii riiklikul kui kohalikul tasandil. Ühe muudatusena anti 2016. aastal jõustunud lastekaitseseadusega Sotsiaalkindlustusametile (SKA) ülesanne toetada kohaliku omavalituse üksuseid lastekaitsejuhtumite lahendamisel (LasteKS § 15 lg 2 p 3 ja 4). Kui KOV soovib lastekaitsejuhtumi osas SKA kaasa mõtlemist, esitab KOV taotluse. See annab õiguse SKA laste heaolu osakonna (LHO) konsultandil tutvuda juhtumi andmetega sotsiaalteenuste ja - toetuste registris (STAR) ning algab nõustamisteenuse osutamine. Nõustamisteenuse osutamisel jääb juhtumikorraldajaks KOVi lastekaitsetöötaja. SKA nõustamisteenuse konsultandi ülesanded juhtumi nõustamisel on:  veenduda, et esikohal lapse huvid ja nendest lähtutakse;  lastekaitsetöötajaga juhtumi arutelu läbiviimine ning analüüsimine;  suunamine ja juhendamine lapse abivajaduse hindamisel ja tegevuskava koostamisel;  juhendamine edasiste toimingute planeerimisel;  juhendamine taotluste, arvamuste ja päringute koostamisel;  nõustamine lapse perest eraldamise protsessis;  juhendamine sobivate meetmete valikul ning nende tulemuslikkuse hindamisel;  vajadusel võrgustikukohtumistel osalemine;  juhendamine STARi täitmisel;  tähelepanekute tegemine ja suunamine lastekaitsetöötaja rolli täitmisel;  tööjuhendamine taotluses välja toodud teemadel või juhtumi nõustamise käigus selgunud teemadel. Juhtumid, mille puhul SKA abi taotletakse, on väga erinevad. Samuti on väga erinev see, mis etapis SKAsse pöördudes KOV ise juhtumi lahendamisel on. Vahel pöördutakse SKAsse juhtumiga, kus lapse abivajadus on alles hindamata, kuigi seadus selleks kohustab ning selleks on olemas vajalikud tööriistad. Vahel aga palutakse abi juhtumite puhul, kus KOV on põhjalikult ja asjatundlikult tegutsenud ning on jõutud selleni, et vajatakse SKA kaasa mõtlemist, et väga keerulises juhtumis veel ressursse ja võimalikke lahendusi leida. Uuringud (nt https://www.calameo.com/read/0051513652d29c0de0d02) ja kogemused näitavad, et KOVide ootused SKA nõustamisteenusele on väga erinevad. Osad lastekaitsetöötajad ootavad nõustamisteenuselt KOVi ülesannete täitmist (abivajaduse hindamist, kohtuavalduse koostamist jne), teenuseid, mida KOV ei suuda osutada, aga mida tegelikult ka riigitasandil ei osutata (seega, kuhu pole ka konsultandil võimalik abivajajat suunata). Osad lastekaitsetöötajad aga näevad nõustamisteenuses kasulikku ressursi, kuna:  konsultant näeb juhtumit nö kõrvaltpilguga ning juhib tähelepanu aspektidele, mida lastekaitse töötaja pole märganud; 1  need lastekaitsetöötajad, kellel pole suurt meeskonda, saavad konsultandiga juhtumi üle arutleda kas uute lahenduste leidmiseks või ka lihtsalt kinnituse saamiseks;  konsultant aitab keerulistes juhtumites võrgustikuliikmete fookuse tagasi tuua lapsele jne. Praeguse nõustamisteenuse rõhk on lastekaitsetöötaja jõustamisel, et aidata lastekaitsetöötajal näha veel kasutamata võimalusi, leida uusi meetmeid ja tööriistu lapse ja pere abistamiseks. Jõustamise eesmärk on ka see, et järgmisel korral saaks lastekaitsetöötaja sarnase juhtumiga juba ise hakkama, võib-olla oskab järgmisel korral juba varem sobivaid meetmeid kasutusele võtta, et see juhtum nii keerulisse etappi ei jõuakski. See, milliste juhtumite puhul KOV konsultandi kaasab, on KOVi otsustada, seadusandlus selles osas piire ei sea. Ka nõustamisteenuse roll ei ole õigusaktides lahti kirjutatud. Nõustamisteenuse osutamist reguleerivadki ainult need kaks eelpooltoodud lastekaitseseaduse punkti, kus on öeldud, et SKA saab juhtumi lahendamisel ja meetmete valimisel aidata, kui KOV esitab taotluse. Seaduse tasandil on lahendamata need olukorrad, kus SKAle tuleb signaal, et KOV ei taga abivajava lapse heaolu, kuid KOV nõustamisteenust ei soovi. Samuti on keerulised need olukorrad, kus KOV on küll nõustamisteenuse taotluse teinud, kuid sellegipoolest ei järgi konsultandi soovitusi, ei tegutse piisavalt kiiresti ja põhjalikult, mistõttu lapse abivajadus ei vähene või lausa süveneb. Käesoleval ajal on Eesti lastekaitse süsteem muutumas ning uuendamisel on ka lastekaitsevaldkonda reguleerivad õigusaktid. Sellest tulenevalt on vajalik leida lahendus eelpooltoodud murekohtadele, et abivajavad lapsed, kelle olukord on väga keeruline, saaksid asjakohast abi õigel ajal. Selleks on vaja teha analüüs ja luua selgus KOVi ja SKA rollides, ülesannetes, õigustes, kohustustes ja vastutuses keeruliste lastekaitsejuhtumite lahendamisel. Analüüsi tulemused on oluliseks sisendiks seaduste muudatuste eelnõudesse. Murekohad praeguses lastekaitsetöö korralduses ning võimalikud lahendussuunad on kirja pandud ka lastekaitseseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsususse (https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/63005645-d389-4ddf-a5d2- 1b6dac7169d9#xOzKJx1g). Hanget rahastatakse 2021-2027 Ühtekuuluvuspoliitika fondide meetme 21.4.7.9. „Lastele ja peredele suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele” toetuse andmise tingimuste (TAT) „Laste ja perede toetamine, tegevuse 2.2 „Mitmekülgse abivajadusega laste ja nende perede toetamine”” vahenditest. Olulised osapooled Raskete lastekaitsejuhtumite rollijaotuse ja ülesannete analüüsimise protsessis osalevad kohalike omavalitsuste (KOV), Sotsiaalkindlustusameti (SKA), Sotsiaalministeeriumi (SOMi) esindajad ning olenevalt teemadest kaasatakse vastavate valdkondade (nt haridus, tervishoid, õigusteadus jne) esindajaid. Laiem sihtrühm, keda analüüsi tulemus mõjutab, on abivajavad lapsed ja pered. Ootused pakkujale ja protsessile Pakkuja koostab tellijale analüüsi, mis sisaldab lahendusi, kuidas peaks Eestis olema korraldatud raskete lastekaitsejuhtumite lahendamine, millised peaksid olema erinevate osapoolte rollid ja ülesanded, et laste heaolu oleks parimal moel tagatud ja kirjeldusi, põhjendusi, miks just sellised lahendusvariandid välja pakutakse. 2 Tellija ootus protsessile on, et analüüs koostatakse kaasates aruteludesse asjasse puutuvaid osapooli- KOVi, SKA ja SOMi esindajad ning vastavalt vajadusele teisi spetsialistide või eksperte. Tellija moodustab tuumikgrupi, kuhu kuuluvad erinevate piirkondade KOVide lastekaitsetöötajad ja valdkonnajuhid, SKA ja SOMi esindajad. Tuumikgrupi kohtumised toimuvad kogu analüüsi koostamise protsessi vältel. Lisaks tuumikgrupi liikmetele ja erinevate valdkondade spetsialistidele on vajalik kaasata erinevate piirkondade ja erinevate suurustega KOVide lastekaitsetöötajaid ja valdkonnajuhte. Koos tuumikgrupi liikmetega peaks protsessi (kas aruteludesse või muul moel) kaasatud olema vähemalt 50% Eesti KOVidest, mis esindavad erineva suuruse, tulukuse ja elanike hajutatusega omavalitsusi. Pakkuja toob pakkumuses välja oma ettepanekud protsessi ja osapoolte kaasamise kohta, lõpliku protsessi ja kaasatavad osapooled lepivad Tellija ja Pakkuja omavahel kokku. Pakkujalt oodatavad tegevused: 1. Kohtumine tellija esindajatega esialgse sisendi ja taustainfo saamiseks ning kokkulepete tegemiseks protsessi sujuvaks läbiviimiseks. 2. Raskete lastekaitsejuhtumite rollijaotuse ja ülesannete analüüsi koostamise protsessi juhtimine ja läbi viimine, osapoolte kaasamise korraldamine, töögruppide kohtumiste korraldamine (grupitööde ettevalmistamine ja läbiviimine, infovahetus töögrupi liikmetega, kokkuvõtete koostamine, arutelude modereerimine jne). 3. Kirjaliku analüüsi koostamine. Analüüsi tulem tuleb koostada eesti keeles ühtse dokumendina digitaalselt, kasutada tuleb järgmisi formaate: 3.1. tabelite failid vormistada .xlsx ning .pdf kujul; 3.2. tekstifailid vormistada .docx ning .pdf kujul. 4. Analüüsi tulemuste esitlemine huvitatud osapooltele (veebi vahendusel), esitlusel kasutatav, analüüsist kõige olulisemat sisaldav slaidiesitlus esitatakse ka Tellijale edaspidiseks kasutamiseks. Kirjalik analüüs ehk lõppraport sisaldab: 1. Kokkuvõtteid tuumikgrupi aruteludest, murekohtadest, ettepanekutest. 2. Kokkuvõtet laiema ringi kohalike omavalitsuste ja erinevate valdkondade esindajate tagasisidest, murekohtadest, ettepanekutest. 3. Analüüsis on kindlasti välja toodud järgmised teemad, mis puudutavad lastekaitsejuhtumite lahendamist tulevikus: 3.1.1. millistele kriteeriumitele vastavate lastekaitsejuhtumitega tegeleb KOV iseseisvalt; 3.1.2. mida (nt täiendavad teadmised mingis valdkonnas vms) on KOVil täiendavalt vaja, et juhtumikorraldus oleks asjatundlikult ja tulemuslikult läbi viidud; 3.1.3. millistele kriteeriumitele vastab juhtum, mida nimetame raskeks lastekaitsejuhtumiks, mille puhul võib/peab olema kaasatud SKA laste heaolu osakond; 3.1.4. kas on lastekaitsejuhtumeid, mille lahendamisel peab SKA igal juhul kaasatud olema, kui on, siis millistele kriteeriumitele need juhtumid vastavad; 3.1.5. millised on KOVi ja SKA (sh nii laste heaolu osakond kui järelevalve) rollid, ülesanded lastekaitsejuhtumite lahendamisel, kuhu SKA on kaasatud; 3.1.6. millised õigused, kohustused ja vastutus peaks edaspidi raskete lastekaitsejuhtumite lahendamisel olema KOVil, millised SKAl; 3  3.1.7. mida vajab SKA spetsialist täiendavalt (nt täiendavad teadmised, oskused mingis valdkonnas vms), et täita asjatundlikult oma rolli raskete lastekaitsejuhtumite lahendamisel; 3.1.8. millised tööriistad, teenused on praegu puudu, mis aitaksid kaasa raskete lastekaitsejuhtumite lahendamisele (kui need arutelude käigus teemaks tulevad, eraldi analüüsi selleks pole vaja koostada). 4. Analüüsis esitatakse erinevad lahendusvariandid selle kohta, millised peaksid edaspidi olema raskete juhtumite lahendamisel KOVi ja SKA rollid, ülesanded, õigused, kohustused, vastutus, juhtumi teekond (protsessikirjeldus). Iga lahendusvariandi kirjeldamisel tuuakse välja: 4.1. eelised (võimalusel erinevate osapoolte vaates); 4.2. mõju abivajavale lapsele ja tema perele; 4.3. riskikohad, ohutegurid, maandamisvõimalused; 4.4. milliseid lisateadmisi, -oskusi on osapooltel vaja selle variandi rakendamiseks. Tellijale esitatav lõppraport peab olema keeleliselt, vormiliselt ja struktuuriliselt selge ning korrektne, sisaldama kõiki tehnilises kirjelduses märgitud teemasid. Töö teostamisel on kohustus kajastada projekti logo ning viidata https://pilv.rtk.ee/s/5JcFsjMFJqedZq2?dir=undefined&path=%2FKaasrahastanud%20EL%20 kaksiklogod%20EST%2FHorisontaalne&openfile=81997. Nõudmised teenuse meeskonnale Pakkuja peab moodustama teenuse igakülgseks ja kvaliteetseks osutamiseks meeskonna. Vähemalt ühel meeskonnaliikmel peab olema varasem tööalane kokkupuude laste ja perede heaolu valdkonnaga (nt vastaval teemal uuringu/analüüsi läbiviimine, töötamine laste heaoluga seotud valdkonnas vms). Vähemalt üks meeskonnaliige peab olema viimase viie aasta jooksul teostanud vähemalt ühe hanke esemega sarnase töö (uuringu, programmi, strateegia või teenusega seotud mõjuanalüüsi laste ja peredega seotud valdkonnas). Vähemalt ühel meeskonnaliikmel peab olema varasem kogemus töögruppide töö, grupiaruelude modereerimise kogemus. Meeskonnaliikmete varasemalt teostatud tööd ja avalikud väljaütlemised ei tohi propageerida mingil moel laste väärkohtlemist ega laste huvide eiramist. Nõuded lepingu täitmisele Pakkuja peab lepingu täitmisel eelistama keskkonnahoidlikke lahendusi, näiteks:  töökoosolekud ja muud kohtumised viia läbi võimaluse korral veebi vahendusel, et vähendada eelkõige liigsest transpordikasutusest tulenevat süsiniku jalajälge;  vältida tarbetut dokumentide välja trükkimist ning võimalusel eelistada digitaalsel kujul olevaid materjale;  pakkuja poolt digitaalsel kujul edastatavad materjalid peavad olema salvestatud ja edastatud optimaalse mahuga, et vältida otstarbetult suuri andmefaile ning seega vähendada digireostust;  lepingu täitmise järgselt kustutada üleliigsed digimaterjalid, näiteks mustandfailid, säilitamiseks mittevajalikud töödokumendid jms, kuna IT-serverites failide otstarbetu hoidmine on keskkonda kurnava mõjuga ning suurendab digireostus; 4  digiprügi/digitaalse jalajälje vähendamise eesmärgil (+andmekaitse) peab pakkuja kinnitama, et kõik kogutud andmed kustutatakse peale Sotsiaalkindlustusametile üle andmist. Raskete lastekaitsejuhtumite rollijaotuse analüüsi väljatöötamiseks vajalikud tegevused ja kohtumised toimuvad arvestades pakkumuses esitatud töökorralduskava ja kokkuleppeid tellijaga.  Arvestada asjaoluga, et oluliste osapoolte esindajad asuvad üle Eesti.  Kohtumiste ajad ja toimumise kohad tuleb Tellijaga kokku leppida.  Tuumikgrupi füüsilise kohtumised toimuvad Tallinnas.  Transpordikulusid lisaks Tellija ei hüvita, pakkuja peab arvestama, et vajalikud kulud peavad sisalduma pakkumuses esitatud maksumuses. Pakkuja teeb ettepanekud, millised kohtumised toimuvad kontaktselt, millised veebi vahendusel. Kontaktsete kohtumiste toimumine lepitakse Tellijaga kokku ning kokkulepitud kohtumisteks tagab Tellija oma võimaluste piires ruumid ja kohvipausid. Tegevuste etapid, ajakava, tasumine Teenuse osutamise aeg: september 2024 - märts 2025. Teenuse osutamine koosneb järgmistest etappidest. I etapp september kuni detsember 2024: 1. Sisendi kogumine (nt tuumikgrupi arutelud, erinevate Eesti piirkondade KOVidega arutelud) kaasates olulisi osapooli (st kindlasti KOVide, SOMi, SKA, erinevate valdkondade esindajad). 2. Kokkuvõtted kohtumistest (kuupäev, osalejate/intervjueeritavate nimed, käsitletud teemad, välja toodud seisukohad, ettepanekud). Kohtumiste kokkuvõtted esitab pakkuja tellija kontaktisikule e-posti teel iga kuu viimasel tööpäeval. II etapp jaanuar kuni märts 2025: 1. Lõplike lahenduste osas arutelud tuumikgrupiga, vajadusel teiste osapooltega. 2. Analüüsi esimese versiooni esitamine Tellijale 20.01.2025. 3. Analüüsi teise versiooni (täiendatud, arvestades mh tellija ja tuumikgrupi liimete kommentaaridega) esitamine Tellijale 10.02.2025. 4. Lõpliku analüüsi ehk lõppraporti esitamine Tellijale 25.02.2025. 5. Analüüsi tulemuste esitlemine osapooltele (veebikohtumisel) hiljemalt märtsikuu teisel nädalal, täpne kuupäev lepitakse Tellijaga kokku. Töö üleandmine ja tasumine toimub peale lõppraporti Tellijale esitamist ja analüüsi tulemuste esitlemise toimumist üleandmise-vastuvõtmise akti ning pakkuja esitatud e-arve alusel. Tasumise tähtaeg 14 tööpäeva. Pakkumuse esitamine Pakkumuses esitatakse: 1. Teenuse kirjeldus, sh  ettepanekud protsessi läbi viimiseks ja osapoolte kaasamiseks;  ülevaade, millised kohtumised viiakse läbi kontaktselt, millised veebi vahendusel; 5   millisteks kohtumisteks oodatakse tellijalt ruumide ja kohvipauside tagamist;  kasutatavate meetodite (sh arutelude modereerimisel) kirjeldus;  võimalikud riskid ja nende maandamine kogu protsessi jooksul. 2. Meeskonnaliikmete loetelu, nende varasema kogemuse kirjeldus, rollid töö teostamisel. 3. Detailne tegevus- ja ajakava. 4. Hinnapakkumus. 6  Meie 07.06.2024 nr 1-5/17745-1 VOLIKIRI Sotsiaalkaitseministri 30.01.2019 määruse nr 2 "Sotsiaalkindlustusameti põhimäärus" § 6 punkti 16 ning § 10 lõige 1 punkti 2 alusel 1. Volitan Sotsiaalkindlustusameti õiguse ja järelevalve osakonna õiguse talituse juristi Merike Klementi (isikukood 48001054723) esindama ametit riigihangete vaidlustuskomisjonis, politseis, prokuratuuris, pankrotimenetlustes ning kohtumenetluses põhiseaduslikkuse järelevalve, haldus-, tsiviil- ja kriminaalasjades, millistes Sotsiaalkindlustusamet on menetlusosaliseks (vastustaja, hageja, kostja, kannatanu, kolmas isik, kaastatud haldusorgan, apellant, kassaator jm) kõigis kohtuastmetes. 2. Volikiri kehtib alates allakirjutamisest kuni 31.12.2024. (allkirjastatud digitaalselt) Maret Maripuu peadirektor Merike Klement 51940161, [email protected] Paldiski mnt 80 / 15092 Tallinn / 612 1360 / [email protected] / www.sotsiaalkindlustusamet.ee / registrikood 70001975  Mari-Ann Sinimaa Teie 03.09.2024 nr 12.2-10/173/ Riigihangete Vaidlustuskomisjon [email protected] Meie 06.09.2024 nr 2-10/25928-2 Vastus vaidlustusele Sotsiaalkindlustusameti väikehankes „Raskete lastekaitsejuhtumite rollijaotuse analüüs“ (viitenumber 281944) 1. Riigihangete vaidlustuskomisjon (VAKO) edastas hankijale 03.09.2024 teate esitatud vaidlustusest Sotsiaalkindlustusameti väikehankes „Raskete lastekaitsejuhtumite rollijaotuse analüüs“ (viitenumber 281944) Civitta Eesti AS-i pakkumuse edukaks tunnistamise otsusele. VAKO palus hankijal esitada riigihangete seaduse (RHS) § 194 lg 5 ja 6 alusel hiljemalt 06.09.2024 kirjalik vastus vaidlustuse kohta ning vaidlustuse lahendamiseks vajalikud dokumendid, mis pole kättesaadavad riigihangete registrist. 2. Brand Manual OÜ (edaspidi vaidlustaja) on 02.09.2024 esitanud vaidlustuse Sotsiaalkindlustusameti (edaspidi hankija) väikehankes „Raskete lastekaitsejuhtumite rollijaotuse analüüs“ (viitenumber 281944) Civitta Eesti AS-i (edaspidi ka edukas pakkuja) pakkumuse edukaks tunnistamise otsusele ning vaidlustab: 1) hankija hindamiskomisjoni 27.08.2024 otsuse nr 2-10/20053-4 pakkumuse edukaks tunnistamise kohta; 2) hindamisprotokollis Brand Manual OÜ meeskonnale hindamiskriteeriumis “Meeskonna koosseis, rollide jaotus ja seotud kogemus” antud punktid ja taotleb selles osas hankija otsuse osalist kehtetuks tunnistamist. Lisaks taotleb vaidlustaja: 3) Jätta menetluskulud hankija kanda. 3. Hankija taotleb esitatud vaidlustuse rahuldamata jätmist RHS § 197 lg 1 p 4 alusel alljärgnevatel põhjustel: 1) Hankija otsus Civitta Eesti AS-i pakkumuse edukaks tunnistamise otsusele oli õiguspärane, sest vastavalt RHS § 117 lg 1 tunnistab hankija põhjendatud kirjaliku otsusega edukaks pakkumuste hindamise kriteeriumide kohaselt majanduslikult soodsaima pakkumuse. 2) Hankija on pakkumuskutse dokumendi lisa 3 (hindamiskriteeriumid ja - metoodika) (käesoleva vastuse lisa 1) p-s 3 (Meeskonna koosseis, rollide jaotus ja seotud kogemused) sätestanud, et hindamiskomisjon omistab kollektiivselt punkte iga pakkumuse võrdlemisel alamkriteeriumide ja punktiskaala alusel ning vajadusel pakkumuste omavahelisel võrdlemisel. 3) Tehnilise kirjelduse (käesoleva vastuse lisa 2) dokumendis (alampunkt Ootused pakkujale ja protsessile) on hankija mh ette näinud järgmise tingimuse: „Pakkuja koostab tellijale analüüsi, mis sisaldab lahendusi, kuidas peaks Eestis olema korraldatud raskete lastekaitsejuhtumite lahendamine, millised peaksid olema erinevate osapoolte rollid ja ülesanded, et laste heaolu oleks parimal moel tagatud ja kirjeldusi, põhjendusi, miks just sellised lahendusvariandid välja pakutakse.“ Paldiski mnt 80 / 15092 Tallinn / 612 1360 / [email protected] / www.sotsiaalkindlustusamet.ee / registrikood 70001975  Tehnilise kirjelduse dokumendis (alampunkt Nõudmised teenuse meeskonnale) on hankija sätestanud tingimuse: Pakkuja peab moodustama teenuse igakülgseks ja kvaliteetseks osutamiseks meeskonna. Vähemalt ühel meeskonnaliikmel peab olema varasem tööalane kokkupuude laste ja perede heaolu valdkonnaga (nt vastaval teemal uuringu/analüüsi läbiviimine, töötamine laste heaoluga seotud valdkonnas vms). 4) Vaidlustaja meeskonnaliikmetel võib olla tugev taust teenusdisainis, kuid välja ei ole toodud kogemust lastekaitsevaldkonna analüüsi teostamisel, samas hankija ootus hanke alusdokumentide põhjal on, et valmiks lastekaitsetööd ja selle korraldust puudutav analüüs, mitte teenusdisain. Lisaks on vaidlustaja eelnevalt tehtud tööde (kogemuse) nimekirjas toonud välja küll mitmed sotsiaalvaldkonda ja vähematel juhtudel lapsi ja peresid puudutavad projektid, kuid need on põhinenud töögruppide modereerimisel, grupitööde ja arutelude korraldamisel. Ükski välja toodud eelnev töö ei käsitle lastekaitsevaldkonnas tehtud analüüsi. 5) Edukal pakkujal võrreldes vaidlustajaga seevastu on pakkumuses esitatud varasem kogemus just laste heaolu valdkonnas uuringute koostamisel. Samuti on edukal pakkujal mitu analüüsi koostamise kogemust. 6) Civitta Eesti AS on ärisaladuseks märkinud oma pakkumuses kirjeldatud metoodika ja meeskonna kirjelduse (sh CV-d), sest see omab pakkujale ärilist väärtust ning ei ole turuosalistele lihtsasti kättesaadav informatsioon. 7) Tulenevalt eeltoodust ja tuginedes pakkumuskutse dokumendi lisa 3 (hindamiskriteeriumid ja -metoodika) kvaliteedipunktide jaotamise selgitustele, on hankija seisukohal, et vaidlustaja pakkumuses esitatud meeskonna varasem kogemus ja pädevus ei toeta tellija eesmärkide saavutamist. 8) Lisaks pakkumuste omavahelisel võrdlemisel on selge eelis edukal pakkujal, mistõttu omistas hankija Civitta Eesti AS-ile 10 punkti ja vaidlustajale 5 punkti. 4. Eeltoodule tuginedes on hankija seisukohal, et hankija 27.08.2024 tehtud otsus on õiguspärane ja vaidlustus tuleb jätta rahuldamata. 5. Hankija taotlused: 5.1. Jätta vaidlustaja esitatud vaidlustus rahuldamata. 5.2. Vaadata vaidlustaja esitatud vaidlustus läbi kirjalikus menetluses. 5.3. Jätta kõik menetluskulud sh vaidlustuselt tasutud riigilõiv ja vaidlustusmenetlusega seotud kulud vaidlustaja kanda. Lisad: 1. Hindamiskriteeriumid ja -metoodika; 2. Tehniline kirjeldus; 3. Merike Klementi volikiri Sotsiaalkindlustusameti esindamiseks vaidlustusmenetluses. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Merike Klement jurist 2